Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016R0796

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/796, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 138, 26.5.2016, p. 1–43 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/796/oj

26.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/796,

11. mai 2016,

mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse Euroopa raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil meetmeid raudteele kohaldatavate õigusnormide valdkonnas seoses ohutuse ja koostalitluse tehniliste aspektidega, mis on teineteisega lahutamatult seotud ja vajavad veel paremat ühtlustamist liidu tasandil. Viimasel kahel kümnendil on vastu võetud asjakohaseid raudteealaseid õigusakte, eelkõige kolm raudteepaketti, millest kõige olulisemad on seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ (5).

(2)

Selleks et samaaegselt saavutada raudtee ohutuse ja koostalitluse eesmärgid, on vajalik märkimisväärne spetsialiseeritud asutuse juhitud tehniline töö. Seepärast oli vaja 2004. aasta teise raudteepaketi osana luua kehtivas institutsioonilises raamistikus ja pädevuste jaotust liidus arvestades raudtee ohutuse ja koostalitluse küsimustega tegelev Euroopa asutus.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004 (6) loodi Euroopa Raudteeamet („amet“) eesmärgiga edendada Euroopa raudteepiirkonna loomist ja aidata elavdada raudteesektorit, tugevdades samal ajal selle olulisi ohutusalaseid eeliseid. Neljas raudteepakett hõlmab olulisi muudatusi ühtse Euroopa raudteepiirkonna paremaks toimimiseks ning selleks sõnastatakse uuesti direktiivid 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ, mis mõlemad on otseselt seotud ameti ülesannetega. Kõnealuste direktiividega nähakse eelkõige ette veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ohutustunnistuste liidu tasandil väljaandmisega seotud ülesannete täitmine. Sellega kaasneb ameti osatähtsuse suurenemine. Kuna ameti ülesannetes ja sisemises töökorralduses tehakse arvukalt muudatusi, tuleks määrus (EÜ) nr 881/2004 kehtetuks tunnistada ja asendada uue õigusaktiga.

(4)

Amet peaks aitama kaasa tõelise Euroopa raudteekultuuri väljatöötamisele, luues olulise aluse dialoogi ja konsultatsioonide pidamiseks ning arvamuste vahetamiseks kõigi raudteesektori osaliste vahel, võttes asjakohaselt arvesse nende vastavaid ülesandeid ning raudteesektori tehnilisi näitajaid. Oma ülesannete täitmisel ning eelkõige soovituste ja arvamuste koostamisel peaks amet võtma võimalikult suurel määral arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide, eelkõige raudteesektori spetsialistide ja asjaomaste riiklike ametiasutuste arvamusi. Amet peaks seetõttu moodustama peamiselt kõnealustest spetsialistidest koosnevad pädevad ja esinduslikud töörühmad ja grupid.

(5)

Selleks et anda ülevaade majanduslikust mõjust raudteesektorile ja kõnealuse sektori mõjust ühiskonnale, võimaldada teistel, eelkõige komisjonil, ameti haldusnõukogul („haldusnõukogu“) ja ameti tegevdirektoril („tegevdirektor“), teha teadlikke otsuseid, tulemuslikumalt hallata tegevusprioriteete ja ressursside jaotamist ametisiseselt, peaks amet edaspidi rohkem osalema mõjuhinnangute koostamises.

(6)

Amet peaks eelkõige komisjonile pakkuma erapooletut ja objektiivset tehnilist tuge. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/797 (7) näeb ette koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd) koostamise ja läbivaatamise ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 (8) näeb ette ühiste ohutusmeetodite, ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusnäitajate koostamise ja läbivaatamise. Ameti tegevuse ning KTKde, ühiste ohutusmeetodite, -eesmärkide ja -näitajate väljatöötamise järjepidevuse tagamiseks on vaja alalist tehnilist raamistikku ja spetsialiseeritud asutust, mille erialatöötajad valdavad kõrgetasemelist oskusteavet. Selleks peaks ameti ülesandeks olema esitada komisjonile soovitusi ja arvamusi seoses KTKde ning ühiste ohutusmeetodite, -eesmärkide ja -näitajate koostamise ja läbivaatamisega. Riiklike ohutusasutuste ja reguleerivate asutuste taotlusel peaks amet esitama ka sõltumatuid tehnilisi arvamusi.

(7)

Selleks et muuta ühtsete ohutustunnistuste väljaandmist raudteeveo-ettevõtjatele tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline anda ametile keskne roll. Raudteeveo-ettevõtjal, kelle tegevus piirdub ühe liikmesriigiga, peaks olema võimalik valida, kas esitada ühtse ohutustunnistuse taotlus ametile või riiklikule ohutusasutusele. See nähakse ette direktiiviga (EL) 2016/798.

(8)

Praegu kehtiva direktiiviga 2008/57/EÜ on ette nähtud, et raudteeveeremiüksuste puhul antakse selliste veeremiüksuste kasutuselevõtuks luba igas liikmesriigis, v.a erijuhtudel. Veeremiüksuste lubadega tegelevas töökonnas, mille komisjon asutas 2011. aastal, arutati mitut juhtu, kui tootjad ja raudteeveo-ettevõtjad on kannatanud ülemäära pika ja kuluka loamenetluse tõttu, ning tehti mitu ettepanekut olukorra parandamiseks. Kuna mõned probleemid tulenevad praeguse veeremiüksuste lubade menetlemise korra keerukusest, tuleks seda korda lihtsustada ja võimaluse korral ühendada ühtseks menetluseks. Iga raudteeveeremiüksus peaks saama ainult ühe loa. Kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigi raudteevõrgustiku või -võrgustikega, peaks taotlejal olema võimalik valida, kas esitada veeremiüksuse loa taotlus ametile või riiklikule ohutusasutusele käesolevas määruses osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu. Raudteesektor saaks tuntavat kasu tänu sellele, et vähenevad menetluskulud ja -aeg ning võimalik diskrimineerimisoht, seda eriti raudteeturule siseneda soovivate uute ettevõtjate puhul. See nähakse ette direktiiviga (EL) 2016/797.

(9)

On oluline, et direktiivi (EL) 2016/797 ja direktiivi (EL) 2016/798 tagajärjel ei väheneks ohutustase liidu raudteesüsteemis. Sellega seoses peaks amet olema täielikult vastutav tema poolt antavate veeremi lubade ja ühtsete ohutustunnistuste eest, võttes selles osas muu hulgas nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse.

(10)

Kui ameti töötajad täidavad ametile antud ülesandeid, tuleks nende vastutuse suhtes kohaldada Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7. Kõnealuse protokolli kohaldamine ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi ega piiranguid siseriiklike kohtumenetluste kasutamisele. Ameti töötajaid puudutavate kohtumenetluste puhul, mille käigus ameti töötajalt nõutakse liikmesriigi kohtusse ilmumist, peaks haldusnõukogu viivitamatult tegema otsuse sellelt liikmelt puutumatuse äravõtmise kohta, eeldusel et selline puutumatuse äravõtmine ei kahjusta liidu huve. Sellist otsust tuleks nõuetekohaselt põhjendada ja seda peaks saama kohtulikult kontrollida Euroopa Liidu Kohtus.

(11)

Amet peaks tegema lojaalset koostööd riiklike õigusasutustega, eelkõige juhtudel, kui ameti osalemine on vajalik põhjusel, et amet on teostanud oma volitusi seoses ameti poolt veeremiüksuste lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisega ning Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) raudteeäärsete seadmete projektide heakskiitmist käsitlevate otsustega. Kui ametilt või mõnelt selle töötajalt palutakse seoses liikmesriigi asjakohase kohtumenetlusega teavet, peaks amet tagama, et taotlust sellise teabe saamiseks või vajaduse korral menetluses osalemiseks käsitletakse nõuetekohase hoolsusega ja mõistliku aja jooksul. Selleks peaks haldusnõukogu vastu võtma asjakohase korra sellistel juhtudel kasutamiseks.

(12)

Selleks et edasi arendada ühtset Euroopa raudteepiirkonda, eelkõige seoses asjakohase teabe esitamisega kaubaveoklientidele ja reisijatele, ning vältida telemaatiliste seadmete väljatöötamise killustatust, on vaja suurendada ameti osatähtsust kõnealuste seadmete valdkonnas. Ametile kui liidu tasandi pädevale asutusele tuleks anda juhtiv roll, et tagada kõikide telemaatiliste seadmete arendamise ja kasutuselevõtu järjepidevus. Selleks tuleks ametile anda telemaatiliste seadmete süsteemihalduri ülesanded ning nende ülesannete täitmisel peaks amet säilitama liidu tasandil kõik vastavad allsüsteemide nõuded, nende üle järelevalvet teostama ja neid haldama.

(13)

Arvestades ERTMSi olulisust ühtse Euroopa raudteepiirkonna tõrgeteta väljaarendamise ja ohutuse seisukohast ning vältimaks ERTMSi arendamise killustatust, on vaja parandada üldist koordineerimist liidu tasandil. Seepärast tuleks suurendada ameti kui kõige suuremate erialateadmistega liidu asutuse juhtivat rolli selles valdkonnas, et tagada ERTMSi järjepidev arendamine, aidata tagada, et ERTMSi seadmed oleksid kooskõlas kehtivate tehniliste kirjeldustega, ning tagada ERTMSiga seotud Euroopa teadusprogrammide ja ERTMSi tehniliste kirjelduste väljatöötamise koordineerimine. Eelkõige peaks amet vältima ERTMSile esitatavate riiklike lisanõuetega ERTMSi koostalitlusvõime ohtuseadmist. Kokkusobimatuid riiklikke nõudeid tuleks kohaldada ainult vabatahtlikkuse alusel või need kehtetuks tunnistada.

(14)

Selleks et muuta raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmise kord tõhusamaks ja ühtlustada seda korda liidu tasandil, on oluline, et amet enne iga ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hanke väljakuulutamist kontrolliks, et kavandatavad tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas asjaomase KTKga ning seega täielikult koostalitlusvõimelised. See nähakse ette direktiiviga (EL) 2016/797. Amet peaks moodustama grupi ERTMSi valdkonnas tegutsevatest teatatud vastavushindamisasutustest. Asutuste osalemist grupis tuleks maksimaalselt ergutada.

(15)

Selleks et hõlbustada koostööd ning tagada ülesannete ja vastutuse selgepiiriline jagamine ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel, tuleks välja töötada nendevaheline teabevahetusprotokoll. Lisaks tuleks välja arendada virtuaalse ühtse kontaktpunktina toimiv ühtne teabe- ja suhtlusplatvorm, milleks tuleks võimaluse korral kasutada olemasolevaid rakendusi ja registreid, suurendades nende funktsionaalsust, et anda ametile ja riiklikele ohutusasutustele teavet kõigi lubade ja ohutustunnistuse taotluste, nende menetlemise käigu ja tulemuste kohta. Kõnealuse platvormi oluline eesmärk on varakult kindlaks teha vajadus riiklike ohutusasutuste ja ameti tehtavate otsuste kooskõlastamise järele, kui erinevates taotlustes taotletakse sarnaseid lube/ohutustunnistusi. Sellised juhtumid tuleks kokkuvõtlikul viisil kindlaks teha automaatsete teadete abil.

(16)

Seni on veeremiüksuse lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidule, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmistes põhjendustes nimetatud lubade ja tunnistuste taotlejatelt. Oluline on kehtestada teatavad põhimõtted, mida kohaldatakse ametile makstavate lõivude ja tasude suhtes. Kõnealuste lõivude ja tasude suurust tuleks hinnata selliselt, et need kataksid osutatud teenuse täieliku maksumuse, sealhulgas vajaduse korral sellised kulud, mis tulenevad riiklikele ohutusasutustele antud ülesannete täitmisest. Nende lõivude ja tasude suurus peaks olema võrdne asjaomaste teenuste praeguse keskmise suurusega või sellest väiksem. Kõnealused lõivud ja tasud tuleks kehtestada läbipaistval, õiglasel ja ühetaolisel viisil ning koostöös liikmesriikidega ning need ei tohiks seada ohtu Euroopa raudteesektori konkurentsivõimet. Nende kehtestamisel tuleks piisavalt arvestada ettevõtjate maksevõimet ja need ei tohiks ettevõtjate jaoks kaasa tuua tarbetut finantskoormust. Nende puhul tuleks asjakohasel viisil arvesse võtta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi.

(17)

Üldine eesmärk on tagada, et ülesannete ümberjaotamine riiklike ohutusasutuste ja ameti vahel toimuks tõhusalt ja ilma praegust kõrget ohutustaset alandamata. Sel eesmärgil tuleks ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel sõlmida kuluelemente hõlmavad koostöölepingud. Ametil peaks olema piisavalt vahendeid, et tagada oma uute ülesannete täitmine, ja nende vahendite eraldamise ajakava peaks põhinema selgelt kindlaks määratud vajadustel.

(18)

Soovituste koostamisel peaks amet võtma arvesse võrgustikke, mis on liidu ülejäänud raudteesüsteemist isoleeritud ja mis geograafilistel või ajaloolistel põhjustel nõuavad eriteadmisi. Lisaks peaks ühtsete ohutustunnistuste ja veeremiüksuste lubade taotlejatel, kelle tegevus piirdub selliste võrgustikega, olema võimalik teha vajalikud toimingud kohalikul tasandil asjaomaste riiklike ohutusasutuste kaudu. Sellel ning halduskoormuse ja kulude vähendamise eesmärgil peaks olema võimalik ameti ja asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahel sõlmitavates koostöölepingutes ette näha asjakohane ülesannete jaotus, ilma et see piiraks ameti lõppvastutust loa või ühtse ohutustunnistuse väljaandmise eest.

(19)

Võttes arvesse liikmesriikide asutuste, eelkõige riiklike ohutusasutuste oskusteavet, peaks ametil olema õigus kasutada asjakohaselt ära nende erialateadmisi asjakohaste lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel. Selleks tuleks soodustada liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

(20)

Direktiivi (EL) 2016/798 ja direktiivi (EL) 2016/797 eesmärgiks on kontrollida siseriiklikke meetmeid raudtee ohutuse ja koostalitluse seisukohast ning nende vastavust konkurentsieeskirjadele. Samuti on nende eesmärk piirata liikmesriikide võimalusi võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju. Praegune süsteem, mille puhul jätkuvalt kehtivad paljud erinevad riiklikud eeskirjad, võib viia vastuoludeni liidu eeskirjadega, pärssida süsteemi läbipaistvust ning tuua kaasa ettevõtjate, sealhulgas väiksemate ja uute ettevõtjate võimaliku diskrimineerimise. Selleks et liikuda täielikult läbipaistvate ja erapooletute liidu tasandi raudteeveo-eeskirjade suunas, on vaja jõulisemalt järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade, sealhulgas käituseeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Selleks on vaja suurendada ameti osatähtsust.

(21)

Raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonna toimimise, töökorralduse ning sellekohaste otsuste tegemise kord erineb suuresti riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste puhul ning see asjaolu kahjustab ühtse Euroopa raudteepiirkonna tõrgeteta toimimist. Eelkõige võib see negatiivselt mõjutada mõne teise liikmesriigi raudteeturule tulla soovivaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Seepärast on liidu tasandil suurema ühtlustamise saavutamiseks oluline tõhustada koordineerimist. Selleks peaks amet auditite ja kontrollide kaudu jälgima riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste tegevust ja otsustusprotsessi, tehes seda asjakohasel juhul koostöös riiklike akrediteerimisasutustega.

(22)

Ohutuse valdkonnas on oluline tagada võimalikult suur läbipaistvus ja teabe tulemuslik liikumine. Tegevuse analüüsimine ühiste ohutusnäitajate alusel ja sektori kõiki osalisi kaasates on oluline ja vajalik. Statistika osas on vajalik tihe koostöö Eurostatiga.

(23)

Raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonnas saavutatud edu jälgimiseks peaks amet iga kahe aasta tagant avaldama aruande. Arvestades ameti tehnilisi erialateadmisi ja erapooletust, peaks ta abistama ka komisjoni viimase raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise jälgimise ülesande täitmisel.

(24)

Tuleks parandada üleeuroopalise transpordivõrgu koostalitlust ning liidu toetuse jaoks valitud uued investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitluseesmärgiga, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (9). Amet on asjakohane asutus, kelle abil saavutada kõnealused eesmärgid, ning üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) seotud projektide puhul peaks ta tegema tihedat koostööd pädevate liidu asutustega. ERTMSi kasutuselevõtu ja ERTMSi projektide osas peaks ameti roll hõlmama taotlejate abistamist selliste projektide elluviimisel, mis vastavad raudteeäärse kontrolli ja signaalimise koostalitluse tehnilistele kirjeldustele.

(25)

Veeremi hooldus on ohutussüsteemi üks oluline osa. Hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi senise puudumise tõttu puudub Euroopas tegelikult raudteeseadmete hoolduse turg. Selline olukord on suurendanud sektori kulusid ja toonud kaasa tühireise. Seepärast tuleks järk-järgult välja töötada ja ajakohastada hooldustöökodade ja muu veeremi kui kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise ühised tingimused ning amet oleks kõige asjakohasem asutus, kes võiks teha komisjonile ettepanekuid sobivate lahenduste kohta.

(26)

Vedurijuhtidelt nõutav kutsekvalifikatsioon on liidus raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonna põhitegur. Kutsekvalifikatsioon on ka eeltingimus töötajate vabale liikumisele raudteesektoris. Seda küsimust tuleks käsitleda olemasolevas sotsiaaldialoogi raamistikus. Amet peaks andma tehnilist tuge, mis on vajalik selle aspekti arvessevõtmiseks liidu tasandil.

(27)

Amet peaks lihtsustama koostööd riiklike ohutus- ja ohutusjuurdlusasutuste ning liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste vahel eesmärgiga edendada häid tavasid, vahetada asjakohast teavet ja koguda raudteealaseid andmeid ning jälgida liidu raudteesüsteemi üldise ohutusega seonduvat.

(28)

Selleks et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi osapoolte võrdne juurdepääs asjaomasele teabele, peaksid raudtee ohutust ja koostalitlust hõlmavate menetluste jaoks kavandatud registrid, kui see on asjakohane, ja dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside, ühtsete ohutustunnistuste ja muude asjakohaste raudteega seotud dokumentide kohta. Amet peaks tagama tõhusad, kasutajasõbralikud ja kergesti ligipääsetavad vahendid kõnealuse teabe vahetamiseks ja avaldamiseks, eelkõige asjakohaste IT-lahenduste abil, eesmärgiga parandada raudteesüsteemi kulutõhusust ja toetada sektori käitamisega seotud vajadusi.

(29)

Innovatsiooni ja teadustegevuse edendamine raudteevaldkonnas on oluline ning amet peaks seda soodustama. Ameti tegevuse raames selleks antav mis tahes finantsabi ei tohiks moonutada asjaomast turgu.

(30)

Selleks et tõhustada liidu rahalist abi, parandada selle kvaliteeti ja vastavust asjakohastele tehnilistele eeskirjadele, peaks amet aktiivselt osalema raudteeprojektide hindamises.

(31)

Raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate õigusaktide, rakendusjuhiste ja ameti soovituste põhjalik ja ühtne mõistmine on raudteealase acquis' tulemusliku rakendamise ja raudteeturu toimimise eeltingimused. Seepärast peaks amet olema aktiivselt kaasatud sellekohasesse koolitus- ja selgitustegevusse.

(32)

Arvestades, et ametil on uued ülesanded seoses veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisega, muutub oluliseks koolituse ja teabe avaldamisega seotud tegevus kõnealustes valdkondades. Riiklikke ohutusasutusi tuleks kutsuda koolitustegevuses osalema tasuta alati, kui see on võimalik, eelkõige kui nimetatud asutused on osalenud koolituse ettevalmistamises.

(33)

Amet peaks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema juriidiline isik ning tal peaks olema iseseisev eelarve, mida rahastatakse peamiselt liidu rahalise toetuse ning taotlejate makstavate lõivude ja tasude kaudu. Ameti sõltumatust ega erapooletust ei tohiks kahjustada ükski rahaline toetus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt. Selleks et tagada ameti sõltumatus igapäevases juhtimises ning selle arvamustes, soovitustes ja otsustes, peaks ameti töökorraldus olema läbipaistev ja täielik vastutus peaks lasuma ameti tegevdirektoril. Ameti personal peaks olema sõltumatu ning tööle võetud nii lühi- kui ka pikaajaliste lepingutega, et säilitada organisatsioonis teadmiste ja tegevuse järjepidevus, vahetades samal ajal pidevalt vajalikke erialateadmisi raudteesektoriga. Ameti kulud peaksid hõlmama personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulusid, sealhulgas summasid, mis makstakse riiklikele ohutusasutustele nende töö eest veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel vastavalt asjakohastele koostöölepingutele ning lõivude ja tasude määramist käsitleva rakendusakti sätetele.

(34)

Huvikonfliktide ärahoidmiseks ja ohjamiseks on oluline, et amet toimiks erapooletult, näitaks üles usaldusväärsust ja kehtestaks ranged kutsealase taseme standardid. Kunagi ei tohiks tekkida õigustatud põhjust kahtluseks, et otsuseid võivad mõjutada huvid, mis on vastuolus ameti kui kogu liitu teeniva asutuse rolliga, või ameti töötajate, lähetatud riiklike ekspertide või haldusnõukogu või apellatsiooninõukogu liikmete erahuvid või kuuluvus, mis tekitab või võib tekitada konflikti kõnealuste isikute ametikohustuste nõuetekohase täitmisega. Haldusnõukogu peaks seetõttu vastu võtma huvide konflikti käsitlevad põhjalikud eeskirjad, mis laienevad tervele ametile. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks võtta arvesse kontrollikoja 2012. aasta eriaruandes nr 15 esitatud soovitusi.

(35)

Ameti otsustusprotsessi lihtsustamiseks ning tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks tuleks kehtestada kahetasandiline juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sh õigus koostada eelarve ning kiita heaks programmdokument. Haldusnõukogu peaks andma ameti tegevuse osas üldisi suuniseid ja olema tihedamalt seotud ameti tegevuse järelevalvega, et tugevdada järelevalvet haldus- ja eelarveküsimustes. Moodustada tuleks väiksema koosseisuga juhatus, kelle ülesanne on valmistada nõuetekohaselt ette haldusnõukogu koosolekuid ja toetada selle otsustusprotsessi. Juhatuse volitused tuleks kindlaks määrata haldusnõukogu poolt vastu võetavas mandaadis ning need peaks vajaduse korral hõlmama arvamuste ja esialgsete otsuste koostamist, tingimusel et lõpliku heakskiidu annab neile haldusnõukogu.

(36)

Selleks et tagada haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle koosolekutel osalema asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta. Erinevate sidusrühmade esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteesektori, ametiühinguorganisatsioonide, reisijate ja kaubaveoklientide esindatusele liidu tasandil.

(37)

On vaja tagada, et isikutel, keda ameti otsused mõjutavad, oleks sõltumatult ja erapooletult tagatud õigus kasutada vajalikke õiguskaitsevahendeid. Tuleks luua asjakohane edasikaebamiskord, et tegevdirektori otsuseid oleks võimalik edasi kaevata eriala apellatsiooninõukogule.

(38)

Ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel tekkivate lahkarvamuste lahendamiseks tuleks seada sisse vahekohtumenetlus, nii et otsused võetaks vastu kooskõlastatult ja koostööl põhineval viisil.

(39)

Ameti tegevuse ulatuslikum strateegiline planeerimine võimaldaks tulemuslikumalt kavandada ja hallata selle ressursse ning parandaks tegevuse kvaliteeti. Seda on kinnitatud ja tugevdatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013 (10). Seepärast peaks haldusnõukogu pärast asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist võtma vastu ühtse programmdokumendi, mis sisaldab iga-aastast ja mitmeaastast tööprogrammi, ning seda korrapäraselt ajakohastama.

(40)

Kui ametile antakse liidu raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitlusvõimega seotud uus ülesanne pärast programmdokumendi vastuvõtmist, peaks haldusnõukogu vajaduse korral programmdokumenti muutma, et lisada kõnealune uus ülesanne pärast selle mõju analüüsimist inim- ja eelarveressurssidele.

(41)

Ameti tegevus peaks olema läbipaistev. Tuleks tagada tulemuslik kontroll Euroopa Parlamendi poolt ning selleks tuleks ameti programmdokumendi mitmeaastase osa eelnõu osas konsulteerida Euroopa Parlamendiga ning tal peaks olema võimalus kuulata ära ameti tegevdirektor ja saada ameti tegevuse aastaaruanne. Ühtlasi peaks amet kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

(42)

Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on läbipaistvus ja kontroll neile eraldatud liidu vahendite haldamise üle paranenud, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, eelarve täitmise heakskiitmise volitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhendiga). Samuti tuleks ameti suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (12).

(43)

Amet peaks oma suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega aktiivselt edendama liidu lähenemist raudtee ohutusele ja koostalitlusele. See peaks ameti pädevuse piires hõlmama ka liidu raudteeveo-ettevõtjate vastastikuse juurdepääsu lihtsustamist kolmandate riikide raudteeturgudele ja liidu veeremi juurdepääsu kolmandate riikide võrgustikele.

(44)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses siseriiklike eeskirjade eelnõude ja olemasolevate siseriiklike eeskirjade läbivaatamisega, riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste järelevalvega, apellatsiooninõukogu kodukorra kehtestamisega ning nende lõivude ja tasude kindlaksmääramisega, mida ametil on õigus võtta, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on spetsialiseeritud asutuse loomine raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud küsimustele ühiste lahenduste leidmiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda tehtava töö ühise laadi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Ameti nõuetekohase toimimise tagamiseks on ameti juhtimisel vaja rakendada teatavaid põhimõtteid, et järgida ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi, mille institutsioonidevaheline ELi detsentraliseeritud ametite töörühm kiitis heaks 2012. aasta juulis ning mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada ametite tegevust.

(47)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu Raudteeamet („amet“).

2.   Käesolevas määruses käsitletakse järgmisi aspekte:

a)

ameti asutamine ja ülesanded;

b)

liikmesriikide ülesanded käesoleva määruse raames.

3.   Käesoleva määrusega toetatakse ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomist ja eelkõige eesmärke seoses järgmisega:

a)

liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime, mis on ette nähtud direktiiviga (EL) 2016/797;

b)

liidu raudteesüsteemi ohutus, mis on ette nähtud direktiiviga (EL) 2016/798;

c)

vedurijuhtide sertifitseerimine, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (14).

Artikkel 2

Ameti eesmärgid

Ameti eesmärk on aidata kaasa ühtse ja piirideta Euroopa raudteepiirkonna edasisele arengule ja tulemuslikule toimimisele, tagades raudtee kõrge ohutustaseme ja koostalitlusvõime ning samal ajal suurendades raudteesektori konkurentsivõimet. Eelkõige aitab amet kaasa tehnilistes küsimustes liidu õigusaktide rakendamisele, töötades välja liidu raudteesüsteemi ohutust käsitleva ühise lähenemisviisi ja muutes liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõimelisemaks.

Ameti täiendavad eesmärgid on jälgida siseriiklike raudteeveo-eeskirjade arengut, et toetada raudtee ohutuse ja koostalitluse vallas tegutsevate riiklike asutuste toimimist ning edendada menetluste optimeerimist.

Direktiivis (EL) 2016/797 ja direktiivis (EL) 2016/798 ette nähtud juhtudel tegutseb amet liidu ametiasutusena, kes vastutab raudteeveeremiüksuste ja veeremiüksuse tüüpide turule laskmise lubade ning raudteeveo-ettevõtjate ühtsete ohutustunnistuste väljaandmise eest.

Amet võtab nimetatud eesmärkide saavutamiseks täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega.

Artikkel 3

Õiguslik seisund

1.   Amet on liidu juriidilisest isikust asutus.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Ametit esindab tegevdirektor.

4.   Amet on ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest.

Artikkel 4

Ameti dokumentide liigid

Amet võib:

a)

anda komisjonile soovitusi seoses artiklite 13, 15, 17, 19, 35, 36 ja 37 kohaldamisega;

b)

anda liikmesriikidele soovitusi seoses artikli 34 kohaldamisega;

c)

esitada komisjonile arvamusi vastavalt artikli 10 lõikele 2 ja artiklile 42 ning liikmesriikide asjaomastele asutustele vastavalt artiklitele 10, 25 ja 26;

d)

anda soovitusi riiklikele ohutusasutustele vastavalt artikli 33 lõikele 4;

e)

anda välja otsuseid vastavalt artiklitele 14, 20, 21 ja 22;

f)

esitada arvamusi nõuete täitmise vastuvõetavate viiside kohta vastavalt artiklile 19;

g)

anda välja tehnilisi dokumente vastavalt artiklile 19;

h)

esitada auditiaruandeid vastavalt artiklitele 33 ja 34;

i)

anda suuniseid ja koostada muid mittesiduvaid dokumente, mis lihtsustavad raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate õigusaktide kohaldamist vastavalt artiklitele 13, 19, 28, 32, 33 ja 37.

2. PEATÜKK

TÖÖMEETODID

Artikkel 5

Töörühmade ja gruppide moodustamine ja koosseis

1.   Amet moodustab piiratud arvu töörühmi soovituste ja asjakohasel juhul suuniste koostamiseks, mis on eelkõige seotud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd), ühiste ohutuseesmärkide, ühiste ohutusmeetodite ning ühiste ohutusnäitajate kasutamisega.

Amet võib luua töörühmi muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kas komisjoni või artiklis 81 osutatud komitee („komitee“) taotlusel või omal algatusel pärast komisjoniga konsulteerimist.

Töörühmi juhib ameti esindaja.

2.   Töörühmad koosnevad järgmistest isikutest:

esindajad, kelle liikmesriikide pädevad asutused on määranud töörühmades osalema;

raudteesektori spetsialistid, kelle amet on valinud lõikes 3 osutatud nimekirjast. Amet tagab, et piisavalt on esindatud need majandussektorid ja need kasutajad, keda võiksid mõjutada meetmed, mille kohta komisjon võib teha ettepaneku ameti poolt talle adresseeritud soovituste alusel. Amet püüab võimaluse korral saavutada tasakaalustatud geograafilise esindatuse.

Amet võib vajaduse korral nimetada töörühmadesse sõltumatuid eksperte ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud. Töörühmadesse ei tohi määrata ameti töötajaid, välja arvatud töörühma esimehe ametikohale, kelleks on ameti esindaja.

3.   Kõik artikli 38 lõikes 4 osutatud esindusasutused edastavad ametile selliste kõige pädevamate ekspertide nimekirja, kes on igas töörühmas volitatud neid esindama, ning ajakohastavad seda iga muudatuse korral.

4.   Kui selliste töörühmade tegevusel on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, tervisele ja ohutusele, osalevad Euroopa tasandil tegutsevate ametiühinguorganisatsioonide määratud esindajad asjaomastes töörühmades täisliikmena.

5.   Amet kannab töörühmade liikmete reisi- ja elamiskulud vastavalt haldusnõukogu poolt vastu võetud eeskirjadele ja mahule.

6.   Lõikes 1 osutatud soovituste ja suuniste koostamisel võtab amet nõuetekohaselt arvesse töörühmade töö tulemusi.

7.   Amet moodustab grupid artiklite 24 ja 29 ning artikli 38 lõike 1 kohaldamiseks.

8.   Amet võib moodustada gruppe vastavalt artikli 38 lõikele 4 ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kas komisjoni või komitee taotlusel või omal algatusel.

9.   Töörühmade ja gruppide tegevus on läbipaistev. Töörühmade ja gruppide kodukorra, sealhulgas läbipaistvuseeskirjad, võtab vastu haldusnõukogu.

Artikkel 6

Konsulteerimine sotsiaalpartneritega

Kui artiklites 13, 15, 19 ja 36 ette nähtud ülesannetel on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate sotsiaalsele keskkonnale või töötingimustele, konsulteerib amet sotsiaalpartneritega valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt komisjoni otsusele 98/500/EÜ (15). Sellisel juhul võivad sotsiaalpartnerid nendele konsultatsioonidele reageerida, eeldusel et nad teevad seda kolme kuu jooksul.

Kõnealused konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet annab oma soovitused komisjonile. Amet võtab kõnealuseid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab valdkondliku dialoogi komitee arvamused koos ameti soovitusega komisjonile ja komisjon edastab need komiteele.

Artikkel 7

Konsulteerimine raudtee-kaubaveoklientide ja raudteereisijatega

Kui artiklites 13 ja 19 sätestatud ülesannetel on otsene mõju raudtee-kaubaveoklientidele ja raudteereisijatele, konsulteerib amet neid esindavate organisatsioonidega, sealhulgas puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute esindajatega. Sellisel juhul võivad kõnealused organisatsioonid nendele konsultatsioonidele reageerida, eeldusel et nad teevad seda kolme kuu jooksul.

Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab komisjon, keda abistab komitee.

Kõnealused konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet annab oma soovitused komisjonile. Amet võtab kõnealuseid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab asjaomaste organisatsioonide arvamused koos ameti soovitusega komisjonile ja komisjon edastab need komiteele.

Artikkel 8

Mõjuhinnang

1.   Amet koostab oma soovituste ja arvamuste mõjuhinnangu. Haldusnõukogu võtab vastu komisjoni metoodikal põhineva mõjuhindamismetoodika. Amet teeb koostööd komisjoniga, et tagada komisjoni sellekohase töö nõuetekohane arvessevõtmine. Amet peab mõjuhinnangu aluseks võetud eeldused ja kasutatud andmeallikad selgelt määratlema iga soovitusega kaasasolevas aruandes.

2.   Enne tegevuse lisamist haldusnõukogu poolt vastavalt artikli 51 lõikele 1 vastu võetud programmdokumenti viib amet läbi varajase mõjuhinnangu, millega seoses ta märgib:

a)

lahendatava küsimuse ja võimalikud lahendused;

b)

kuivõrd oleks ametil vaja võtta konkreetseid meetmed, sealhulgas anda soovitus või arvamus;

c)

ameti eeldatav panus probleemi lahendamisse.

Programmdokumenti lisatava iga tegevuse või projekti kohta koostatakse eelnev tõhususanalüüs eraldi ja omavahelist koostoimet silmas pidades, et kõige paremini kasutada ameti eelarvet ja ressursse.

3.   Amet võib teha oma soovituste alusel vastu võetud õigusaktide järelhindamise.

4.   Liikmesriigid annavad ametile mõjuhinnanguks vajalikud andmed, kui need on olemas.

Esindusasutused esitavad ameti taotlusel ametile mõjuhinnanguks vajalikud mittekonfidentsiaalsed andmed.

Artikkel 9

Uuringud

Kui need on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, tellib amet uuringud, millesse vajaduse korral kaasatakse artiklis 5 osutatud töörühmad ja grupid, ning rahastab kõnealuseid uuringuid oma eelarvest.

Artikkel 10

Arvamused

1.   Amet esitab arvamusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (16) artiklis 55 osutatud ühe või mitme riikliku reguleeriva asutuse taotluse korral, eelkõige selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu.

2.   Komisjoni taotluse korral esitab amet arvamuse seoses muudatustega mis tahes õigusaktis, mis on vastu võetud direktiivi (EL) 2016/797 või direktiivi (EL) 2016/798 alusel, eriti juhul, kui on teatatud väidetavatest puudustest.

3.   Kui taotleva osapoolega ei ole kokku lepitud teisiti, esitab amet kõik oma arvamused, eelkõige lõikes 2 osutatud arvamused, niipea kui võimalik ja hiljemalt kahe kuu jooksul alates asjaomase taotluse saamisest. Amet avalikustab kõnealused arvamused ühe kuu jooksul pärast esitamist versioonis, millest on kõrvaldatud kogu konfidentsiaalne äriteave.

Artikkel 11

Külastused liikmesriikidesse

1.   Selleks et täita talle määratud ülesandeid, eelkõige artiklites 14, 20, 21, 25, 26, 31, 32, 33, 34, 35 ja 42 määratud ülesandeid, ja abistada komisjoni talle Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) antud ülesannete täitmisel, sealhulgas eelkõige asjakohaste liidu õigusaktide rakendamise tulemuslikkuse hindamisel, võib amet külastada liikmesriike kooskõlas haldusnõukogu poolt vastu võetud tegevuspõhimõtete, töömeetodite ja menetlustega.

2.   Pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist teavitab amet aegsasti seda liikmesriiki kavandatud külastusest, külastust tegema volitatud ameti ametnike nimedest ning külastuse alguskuupäevast ja selle eeldatavast kestusest. Ameti ametnikud, kes on volitatud tegema kõnealuseid külastusi, esitavad tegevdirektori otsuse, milles on märgitud nende külastuse otstarve ja eesmärgid.

3.   Asjaomaste liikmesriikide asutused hõlbustavad ameti töötajate tööd.

4.   Amet koostab iga lõikes 1 osutatud külastuse kohta aruande ning saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

5.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 33 lõikes 7 ja artikli 34 lõikes 6 osutatud kontrollimisi.

6.   Amet kannab oma töötajate reisi- ja majutuskulud, päevaraha ja muud kulud.

Artikkel 12

Ühtne kontaktpunkt

1.   Amet loob teabe- ja suhtlussüsteemi, millel on vähemalt järgmised ühtse kontaktpunkti funktsioonid, ja haldab seda:

a)

ühtne portaal, mille kaudu taotleja esitab oma taotlused tüübiloa, veeremiüksuste turule laskmise loa ja ühtse ohutustunnistuse saamiseks. Kui kasutus- või tegevusala piirdub ainult ühe liikmesriigi raudteevõrgustiku või -võrgustikega, luuakse ühtne portaal, millega tagatakse, et taotleja valib, millises asutuses ta soovib loa ja ühtse ohutustunnistuse taotlusi kogu menetluse raames menetleda;

b)

ühtne teabevahetusplatvorm, mis annab ametile ja riiklikele ohutusasutustele teavet kõigi lubade ja ühtse ohutustunnistuse taotluste, nende menetlemise etappide ja tulemuste ning, kui see on asjakohane, apellatsiooninõukogule esitatud taotluste ja selle otsuste kohta;

c)

ühtne teabevahetusplatvorm, mis annab ametile ja riiklikele ohutusasutustele teavet ameti poolt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 kohaselt väljastatavate lubade taotluste kohta, ning Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) ja/või raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (GSM-R) seadmeid sisaldavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide lubade taotluste kohta, nende menetlemise etappide ja tulemuste ning, kui see on asjakohane, apellatsiooninõukogule esitatud taotluste ja otsuste kohta;

d)

varajase hoiatamise süsteem, mis võimaldab varakult kindlaks teha riiklike ohutusasutuste ja ameti tehtavate otsuste kooskõlastamise vajaduse juhul, kui erinevate taotlustega taotletakse sarnaseid lube või ühtseid ohutustunnistusi.

2.   Lõikes 1 osutatud ühtse kontaktpunkti tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused töötatakse välja koostöös artiklis 38 osutatud riiklike ohutusasutuste võrgustikuga, võttes aluseks ameti koostatud kavandi, milles on arvesse võetud tasuvusanalüüsi tulemused. Selle alusel võtab haldusnõukogu vastu tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused ning ühtse kontaktpunkti loomise kava. Ühtse kontaktpunkti väljatöötamine ei piira intellektuaalomandi õigusi ega nõutavat konfidentsiaalsustaset ning selle juures võetakse vajaduse korral arvesse ameti poolt juba loodud IT-rakendusi ja registreid, näiteks artiklis 37 osutatud rakendusi ja registreid.

3.   Ühtne kontaktpunkt alustab toimimist 16. juunil 2019.

4.   Amet jälgib ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud taotlusi, kasutades selleks eelkõige lõike 1 punktis d osutatud varajase hoiatamise süsteemi. Juhul kui tuvastatakse erinevad taotlused ühesuguste lubade või ohutustunnistuste taotlemiseks, tagab amet asjakohased järelmeetmed, näiteks:

a)

teavitab taotlejat (taotlejaid), et loa/tunnistuse saamiseks on esitatud veel üks või samasugune taotlus;

b)

kooskõlastab asjaomase riikliku ohutusasutusega, et tagada riikliku ohutusasutuse ja ameti otsuste kooskõla. Kui ühe kuu jooksul alates kooskõlastusmenetluse algusest ei leita vastastikku vastuvõetavat lahendust, esitatakse küsimus vahekohtumenetluseks artiklites 55, 61 ja 62 osutatud apellatsiooninõukogule.

3. PEATÜKK

AMETI RAUDTEEOHUTUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 13

Tehniline tugi – raudteeohutusalased soovitused

1.   Amet annab komisjonile soovitusi direktiivi (EL) 2016/798 artiklites 5, 6 ja 7 ette nähtud ühiste ohutusnäitajate, -meetodite ja -eesmärkide kohta. Samuti annab amet komisjonile soovitusi vaadata korrapäraselt läbi ühised ohutusnäitajad, -meetodid ja -eesmärgid.

2.   Amet annab komisjonile teiste ohutusmeetmete kohta soovitusi komisjoni taotlusel või omal algatusel, võttes arvesse saadud kogemusi.

3.   Amet annab suunised, et aidata riiklikke ohutusasutusi raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja muude osaliste järelevalvel kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 17.

4.   Amet võib anda komisjonile ühiseid ohutusmeetodeid käsitlevaid soovitusi, mis hõlmavad liidu tasandil ühtlustamist vajavaid ohutusjuhtimise süsteemi elemente, kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 9 lõikega 7.

5.   Amet võib anda suuniseid või koostada muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudteeohutusalaste õigusaktide rakendamist, sealhulgas aidata liikmesriikidel teha kindlaks siseriiklikud eeskirjad, mis oleks võimalik kehtetuks tunnistada ühiste ohutusmeetodite vastuvõtmise ja/või muutmisega, ning anda suuniseid uute siseriiklike eeskirjade vastuvõtmiseks või olemasolevate muutmiseks. Amet võib anda ka suuniseid raudtee ohutuse ja ohutustunnistuste kohta, sealhulgas tuues näiteid headest tavadest, eelkõige piiriülese transpordi ja taristu jaoks.

Artikkel 14

Ühtsed ohutustunnistused

Amet annab välja, uuendab, peatab ja muudab ühtseid ohutustunnistusi ning teeb sellega seoses koostööd riiklike ohutusasutustega vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklitele 10, 11 ja 18.

Amet piirab ühtseid ohutustunnistusi või tühistab need ja teeb sellega seoses koostööd riiklike ohutusasutustega vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 17.

Artikkel 15

Veeremiüksuste hooldamine

1.   Amet abistab komisjoni seoses direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõike 7 kohase hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemiga.

2.   Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõike 8 kohaldamise eesmärgil annab amet komisjonile soovitusi.

3.   Amet analüüsib direktiivi (EL) 2016/798 artikli 15 kohaselt otsustatud alternatiivseid meetmeid ja lisab oma analüüsi tulemused käesoleva määruse artikli 35 lõikes 4 osutatud aruandesse.

4.   Amet toetab ja taotluse korral koordineerib riiklikke ohutusasutusi järelevalvetegevuses direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõike 1 punktis c osutatud hoolduse eest vastutavate üksuste üle.

Artikkel 16

Koostöö riiklike ohutusjuurdlusasutustega

Amet teeb riiklike ohutusjuurdlusasutustega koostööd kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 20 lõikega 3, artikli 22 lõigetega 1, 2, 5 ja 7 ning artikliga 26.

Artikkel 17

Ohtlike kaupade raudteevedu

Amet jälgib muudatusi õigusaktides, milles käsitletakse ohtlike kaupade raudteevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (17) tähenduses, ning tagab koos komisjoniga, et need muudatused on kooskõlas õigusaktidega, milles käsitletakse raudtee ohutust ja koostalitlust, eelkõige olulisi nõudeid. Selleks abistab amet komisjoni ja võib anda soovitusi kas komisjoni taotlusel või omal algatusel.

Artikkel 18

Teabevahetus ohutusega seotud õnnetusjuhtumite kohta

Amet ergutab vahetama teavet ohutusega seotud õnnetusjuhtumite, intsidentide ja ohuolukordade kohta, võttes arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 4 osutatud raudteesektori osaliste kogemusi. Sellise teabevahetuse tulemuseks on heade tavade arendamine liikmesriikide tasandil.

4. PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED SEOSES KOOSTALITLUSEGA

Artikkel 19

Raudtee koostalitlusalane tehniline tugi

1.   Amet teeb järgmist:

a)

annab komisjonile soovitusi KTKde ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 5;

b)

annab direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõike 9 kohaldamisel komisjonile soovitusi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja selle juurde kuuluva tehnilise toimiku dokumentide näidisvormide kohta;

c)

annab direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 47, 48 ja 49 kohaldamisel komisjonile soovitusi registrite tehniliste kirjelduste ja nende läbivaatamise kohta;

d)

esitab arvamusi KTKdes esinevate puuduste kõrvaldamise vastuvõetavate viiside kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 6 lõikega 4 ja edastab kõnealused arvamused komisjonile;

e)

esitab komisjoni taotlusel talle arvamusi seoses liikmesriikide taotlustega mitte kohaldada KTKsid kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 7;

f)

koostab tehnilisi dokumente kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikega 8;

g)

esitab enne iga ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hanke väljakuulutamist heakskiitva otsuse, et tagada ERTMSi sidus rakendamine liidus kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 19;

h)

annab komisjonile soovitusi ohutuse seisukohast olulisi ülesandeid täitva rongipersonali koolitamise ja sertifitseerimise kohta;

i)

annab üksikasjalikke juhiseid asjaomaste Euroopa standardiorganite standardite kohta eesmärgiga täiendada neile komisjoni poolt antud volitusi;

j)

annab komisjonile soovitusi kõigi ohutuse seisukohast olulisi ülesandeid täitvate töötajate töötingimuste kohta;

k)

annab komisjonile soovitusi ühtsete standardite kohta, mille peaks välja töötama Euroopa standardiorganid, ja standardite kohta, mis on seotud omavahel asendatavate varuosadega, mis võivad parandada liidu raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitluse taset;

l)

annab asjakohasel juhul komisjonile soovitusi ohutuse seisukohast oluliste komponentide kohta.

2.   Lõike 1 punktides a, b, c, h, k ja l osutatud soovituste koostamise puhul amet:

a)

tagab KTKde ja registrite tehniliste kirjelduste kohandamise tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele;

b)

tagab, et KTKde väljatöötamine ja ajakohastamine ning koostalitluse seisukohast oluliste Euroopa standardite väljatöötamine toimub kooskõlastatult, ning hoiab asjakohaseid kontakte Euroopa standardiorganitega;

c)

osaleb asjakohasel juhul vaatlejana tunnustatud standardiorganite moodustatud asjakohastes töörühmades.

3.   Amet võib anda suuniseid või koostada muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudtee koostalitluse alaste õigusaktide rakendamist, sealhulgas aidata liikmesriikidel määrata kindlaks siseriiklikke eeskirju, mida oleks võimalik kehtetuks tunnistada seoses KTKde vastuvõtmise või muutmisega.

4.   Koostalitluse komponentide mittevastavuse korral olulistele nõuetele abistab amet komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 11.

Artikkel 20

Veeremiüksuste turule laskmise load

Amet annab välja raudteeveeremiüksuste turule laskmise lube ning tal on õigus enda poolt välja antud lube uuendada, muuta, peatada ja tühistada. Selleks teeb amet koostööd riiklike ohutusasutustega kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 21.

Artikkel 21

Veeremiüksuse tüüpide turule laskmise load

Amet annab välja veeremiüksuse tüüpide turule laskmise lube ning tal on õigus enda poolt välja antud lube uuendada, muuta, peatada ja tühistada kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 24.

Artikkel 22

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtt

Amet kontrollib enne iga ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hanke väljakuulutamist, et tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas asjaomaste KTKdega ning seega täielikult koostalitlusvõimelised, ning võtab vastu heakskiitva otsuse kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 19.

Artikkel 23

Telemaatilised seadmed

1.   Amet tegutseb süsteemi haldajana, et tagada liidus telemaatiliste rakenduste koordineeritud arendamine kooskõlas asjakohaste KTKdega. Sellel eesmärgil säilitab amet vastavad allsüsteemide nõuded, haldab neid ja teostab nende täitmise üle järelevalvet.

2.   Amet määrab kindlaks ja avaldab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet registri, mis sisaldab selliste tehniliste kirjelduste ja nende staatuse muutmise taotlusi koos asjakohaste põhjendustega, ning haldab ja ajakohastab seda.

3.   Amet töötab välja telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste eri versioonide haldamise tehnilised vahendid ja hooldab neid ning püüab tagada tagasiühilduvuse.

4.   Amet abistab komisjoni selle jälgimisel, kas telemaatiliste seadmete tehnilised kirjeldused võetakse kasutusele kooskõlas asjakohaste KTKdega.

Artikkel 24

Teatatud vastavushindamisasutuste toetamine

1.   Amet toetab direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 30 osutatud teatatud vastavushindamisasutuste tegevust. Kõnealune toetus hõlmab eelkõige suuniste koostamist direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning direktiivi (EL) 2016/797 artiklites 10 ja 15 osutatud EÜ vastavustõendamismenetluse jaoks.

2.   Amet võib soodustada teatatud vastavushindamisasutuste vahelist koostööd kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 44 ja tegutseda eelkõige nende koordineerimisgrupi tehnilise sekretariaadina.

5. PEATÜKK

AMETI SISERIIKLIKE EESKIRJADEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 25

Siseriiklike eeskirjade eelnõude läbivaatamine

1.   Amet vaatab siseriiklike eeskirjade eelnõud, mis on talle esitatud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 lõikega 4 ning direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõikega 5, läbi kahe kuu jooksul alates nende saamisest. Kui neid on vaja tõlkida või kui siseriikliku eeskirja eelnõu on keerukas või pikk, võib amet liikmesriigi nõusolekul seda ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra. Erandjuhtudel võivad amet ja asjaomane liikmesriik vastastikku kokku leppida eespool nimetatud ajavahemiku täiendavas pikendamises.

Kõnealuse aja jooksul vahetab amet asjakohast teavet asjaomase liikmesriigiga, konsulteerib vajaduse korral asjaomaste sidusrühmadega ja teavitab seejärel liikmesriiki läbivaatamise tulemusest.

2.   Kui amet leiab pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist, et siseriiklike eeskirjade eelnõud võimaldavad täita olulisi raudtee koostalitlusnõudeid, järgida ühiseid ohutusmeetodeid ja kehtivaid KTKsid ning saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Sellisel juhul võib komisjon valideerida asjaomased eeskirjad artiklis 27 osutatud IT-süsteemis. Kui amet ei teavita kahe kuu jooksul pärast siseriikliku eeskirja eelnõu saamist või lõike 1 kohaselt kokku lepitud pikendatud ajavahemiku jooksul komisjoni ja asjaomast liikmesriiki oma hinnangust, võib liikmesriik jätkata eeskirja kehtestamist, ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist.

3.   Kui lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuseks on negatiivne hinnang, teavitab amet asjaomast liikmesriiki ja palub tema seisukohta kõnealuse hinnangu kohta. Kui pärast kõnealust arvamuste vahetust asjaomase liikmesriigiga jääb amet oma negatiivse hinnangu juurde, toimib amet kuni ühe kuu jooksul järgmiselt:

a)

esitab asjaomasele liikmesriigile arvamuse, milles põhjendab, miks kõnealust siseriiklikku eeskirja või kõnealuseid siseriiklikke eeskirju ei tohiks jõustada ega/või kohaldada, ning

b)

teavitab komisjoni oma negatiivsest hinnangust ning põhjendab, miks kõnealust siseriiklikku eeskirja või kõnealuseid siseriiklikke eeskirju ei tohiks jõustada ega/või kohaldada.

See ei piira liikmesriigi õigust võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 lõike 3 punktiga c või direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõike 4 punktiga b.

4.   Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile kahe kuu jooksul oma seisukoha lõikes 3 osutatud arvamuse kohta, sealhulgas oma põhjendused lahkarvamuste korral.

Kui esitatud põhjendusi ei loeta piisavaks või kui sellekohane teave puudub, ja kui liikmesriik võtab kõnealuse siseriikliku eeskirja vastu, võtmata seejuures piisavalt arvesse lõikes 3 osutatud arvamust, võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse selle eeskirja muutmist või kehtetuks tunnistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 26

Olemasolevate siseriiklike eeskirjade läbivaatamine

1.   Amet vaatab talle teatatud siseriiklikud eeskirjad, mis on talle esitatud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõikega 6 ning direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 lõikega 6, läbi kahe kuu jooksul alates nende saamisest. Kui neid on vaja tõlkida või kui siseriiklik eeskiri on keerukas või pikk, võib amet liikmesriigi nõusolekul seda ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra. Erandjuhtudel võivad amet ja asjaomane liikmesriik vastastikku kokku leppida kõnealuse ajavahemiku täiendavas pikendamises.

Kõnealuse aja jooksul vahetab amet asjakohast teavet asjaomaste liikmesriikidega ja seejärel teavitab neid läbivaatamise tulemusest.

2.   Kui amet leiab pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi raudtee koostalitlusnõudeid, järgida ühiseid ohutusmeetodeid ja kehtivaid KTKsid ning saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Sellisel juhul võib komisjon valideerida asjaomased eeskirjad artiklis 27 osutatud IT-süsteemis. Kui amet ei teavita kahe kuu jooksul pärast siseriiklike eeskirjade saamist või lõike 1 kohaselt kokku lepitud pikendatud ajavahemiku jooksul komisjoni ja asjaomast liikmesriiki oma hinnangust, jääb kõnealune eeskiri kehtima.

3.   Kui lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuseks on negatiivne hinnang, teavitab amet asjaomast liikmesriiki ja palub tema seisukohta kõnealuse hinnangu kohta. Kui pärast kõnealust arvamuste vahetust asjaomase liikmesriigiga jääb amet oma negatiivse hinnangu juurde, toimib amet kuni ühe kuu jooksul järgmiselt:

a)

esitab asjaomasele liikmesriigile arvamuse, milles märgib, et kõnealusele siseriiklikule eeskirjale või kõnealustele eeskirjadele on antud negatiivne hinnang, ning põhjendab, miks kõnealust eeskirja või kõnealuseid eeskirju tuleks muuta või miks see/need tuleks kehtetuks tunnistada, ning

b)

teavitab komisjoni oma negatiivsest hinnangust ning põhjendab, miks kõnealust siseriiklikku eeskirja või eeskirju tuleks muuta või see/need kehtetuks tunnistada.

4.   Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile kahe kuu jooksul oma seisukoha lõikes 3 osutatud arvamuse kohta, sealhulgas oma põhjendused lahkarvamuste korral. Kui esitatud põhjendusi ei loeta piisavaks või kui selline teave puudub, võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse siseriikliku eeskirja muutmist või selle kehtetuks tunnistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

5.   Erandina eespool esitatud lõigetest 3 ja 4 võib komisjon kiireloomuliste ennetusmeetmete korral, mille puhul lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuseks on negatiivne hinnang, ja kui asjaomane liikmesriik ei ole kõnealust siseriiklikku eeskirja kahe kuu jooksul alates ameti arvamuse saamisest muutnud või seda kehtetuks tunnistanud, võtta rakendusaktidega vastu otsuse, milles nõutakse liikmesriigilt selle eeskirja muutmist või kehtetuks tunnistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Juhul kui ameti hinnang on positiivne ja kui kõnealune siseriiklik eeskiri mõjutab enam kui ühte liikmesriiki, võtab komisjon koostöös ameti ja liikmesriikidega asjakohased meetmed, sealhulgas vajaduse korral ühiste ohutusmeetodite ja KTKde muutmiseks.

6.   Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on kas ülearune, vastuolus ühiste ohutusmeetodite või -eeskirjadega, KTKdega või mis tahes muu liidu õigusaktiga raudtee valdkonnas või mis tekitab põhjendamatuid takistusi ühtsel raudteeturul.

Artikkel 27

Siseriiklikest eeskirjadest teavitamiseks ja nende liigitamiseks kasutatav IT-süsteem

1.   Amet haldab sihtotstarbelist IT-süsteemi, mis sisaldab artiklites 25 ja 26 osutatud siseriiklikke eeskirju ning direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 34 osutatud siseriiklikke nõuete täitmise vastuvõetavaid viise. Kui see on asjakohane, teeb amet selle konsulteerimise eesmärgil kättesaadavaks sidusrühmadele.

2.   Liikmesriigid teatavad artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad ametile ja komisjonile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud IT-süsteemi kaudu. Amet avaldab selles süsteemis kõnealused eeskirjad, sealhulgas nende läbivaatamise seisu, ja kui hindamine on lõpetatud, siis selle positiivse või negatiivse tulemuse, ning kasutab eespool nimetatud IT-süsteemi komisjoni teavitamiseks kooskõlas artiklitega 25 ja 26.

3.   Amet teeb tehnilise analüüsi olemasolevate siseriiklike eeskirjade kohta, millele on osutatud kättesaadavates siseriiklikes õigusaktides, mis on alates 15. juunist 2016 loetletud ameti viitedokumentide andmebaasis. Amet liigitab teatatud siseriiklikud eeskirjad vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõikele 10. Selleks kasutab ta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi.

4.   Amet võtab direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 ja I lisa kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade liigitamisel arvesse liidu õigusaktide arengut. Selleks töötab amet välja eeskirjahaldusvahendi, mida liikmesriigid peavad kasutama oma siseriiklike eeskirjade süsteemi lihtsustamiseks. Amet kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi eeskirjahaldusvahendi avaldamiseks.

6. PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED, MIS ON SEOTUD EUROOPA RAUDTEELIIKLUSE JUHTIMISSÜSTEEMIGA (ERTMS)

Artikkel 28

ERTMSi süsteemihaldur

1.   Amet tegutseb süsteemihaldurina, et tagada liidus ERTMSi koordineeritud arendamine kooskõlas asjakohaste KTKdega. Sel eesmärgil säilitab amet vastavate allsüsteemide nõuded, sealhulgas ETCSi ja GSM-Ri tehnilised kirjeldused, haldab neid ja teostab nende täitmise üle järelevalvet.

2.   Amet määrab kindlaks ja avaldab ERMTSi kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet oma registri, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise taotlusi ja nende staatust koos asjakohaste põhjendustega, ning haldab ja ajakohastab seda.

3.   ERTMSi tehniliste kirjelduste uute versioonide väljatöötamine ei kahjusta ERTMSi kasutuselevõtu määra, tehniliste kirjelduste stabiilsust, mis on vajalik ERTMSi seadmete tootmise optimeerimiseks, raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja valdajate investeeringute tasuvust ega ERTMSi kasutuselevõtu tõhusat kavandamist.

4.   Amet töötab välja tehnilised vahendid ERTMSi eri versioonide haldamiseks, et tagada erinevate versioonidega varustatud võrgustike ja veeremiüksuste tehniline ja talitluslik ühilduvus ning stimuleerida kehtivate versioonide tõrgeteta ja kooskõlastatud rakendamist, ning hooldab neid.

5.   Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 5 lõikega 10 tagab amet, et ERTMSi seadmete järgmised versioonid ühilduvad tehniliselt varasemate versioonidega.

6.   Amet koostab sidusrühmade jaoks asjakohased kohaldamissuunised ja ERTMSi käsitlevate tehniliste kirjelduste selgitavad dokumendid ning levitab neid.

Artikkel 29

ERTMSi käsitlev teatatud vastavushindamisasutuste grupp

1.   Amet loob ERTMSi käsitleva teatatud vastavushindamisasutuste grupi, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 30 lõikes 7, ja juhib selle tegevust.

Kõnealune grupp kontrollib, et teatatud vastavushindamisasutused kohaldavad ühetaoliselt direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlust ja direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamise menetlust.

2.   Amet esitab igal aastal komisjonile aruande lõikes 1 osutatud grupi tegevuse kohta, sealhulgas statistika teel teatatud vastavushindamisasutuste esindajate osalemise kohta grupis.

3.   Amet hindab koostalitluse komponentide vastavushindamise ja ERTMSi seadmete EÜ vastavustõendamise kohaldamise menetlust ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande, mis vajaduse korral sisaldab soovitusi täiustuste tegemiseks.

Artikkel 30

Rongisiseste ja raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vaheline ühilduvus

1.   Amet otsustab, et

a)

ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 5 kohaldamist, nõustab amet enne rongisisese ERTMSi allsüsteemiga varustatud veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist taotlejaid nende palvel rongisiseste ja raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vahelise tehnilise ühilduvuse osas;

b)

ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 kohaldamist, nõustab amet pärast rongisisese ERTMSi allsüsteemiga varustatud veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist raudteeveo-ettevõtjaid enne rongisisese ERTMSi allsüsteemiga varustatud veeremiüksuse kasutamist nende palvel rongisiseste ja raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vahelise tehnilise ühilduvuse osas.

Käesoleva lõike kohaldamisel teeb amet koostööd asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

2.   Kui amet saab teada või kui taotleja teavitab teda direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 lõike 6 kohaselt ühtse kontaktpunkti kaudu enne riikliku ohutusasutuse poolset loa väljastamist, et projekti kavandit või tehnilist kirjeldust on muudetud pärast seda, kui amet selle direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 kohaselt heaks kiitis, ning et esineb oht, et raudteeäärne ERTMSi allsüsteem ja ERTMSi seadmetega varustatud veeremiüksused tehniliselt ja talitluslikult piisavalt ei ühildu, teeb amet kõigi asjaomaste pooltega, sealhulgas taotleja ja asjaomase riikliku ohutusasutusega koostööd vastastikku vastuvõetava lahenduse leidmiseks. Kui ühe kuu jooksul kooskõlastusmenetluse algusest ei leita vastastikku vastuvõetavat lahendust, esitatakse küsimus vahekohtumenetluseks apellatsiooninõukogule.

3.   Kui amet leiab pärast riikliku ohutusasutuse poolset loa väljastamist, et esineb oht, et ERTMSi seadmetega varustatud asjaomased võrgustikud ja veeremiüksused tehniliselt või talituslikult piisavalt ei ühildu, teevad riiklik ohutusasutus ja amet kõigi asjaomaste pooltega koostööd vastastikku vastuvõetava lahenduse viivitamatuks leidmiseks. Amet teavitab sellistest juhtudest komisjoni.

Artikkel 31

ERTMSi kasutuselevõtu ja ERTMSi projektide toetamine

1.   Amet aitab komisjonil jälgida, kas ERTMS võetakse kasutusele kooskõlas kehtiva kasutuselevõtmise Euroopa kavaga. Komisjoni taotlusel aitab ta koordineerida ERTMSi kasutuselevõttu üleeuroopalistes transpordikoridorides ja raudtee-kaubaveokoridorides kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 913/2010 (18).

2.   Amet tagab ERTMSi kasutuselevõttu käsitlevate liidu rahastatavate projektide tehnilise järelevalve, sh vajaduse korral ja menetluse põhjendamatu viivituseta, pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumisdokumentide analüüsi. Samuti aitab amet kõnealuste liidu vahendite saajatel vajaduse korral tagada, et projektide raames rakendatavad tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas kontrolli ja signaalimise KTKdega ning seega täielikult koostalitlusvõimelised.

Artikkel 32

Laborite akrediteerimine

1.   Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (19) toetab amet ERTMSi laborite ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige jagades akrediteerimisasutustele asjakohaseid suuniseid.

2.   Amet teavitab liikmesriike ja komisjoni mittevastavusest määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuetele seoses ERTMSi laborite akrediteerimisega.

3.   Amet võib osaleda vaatlejana määrusega (EÜ) nr 765/2008 nõutud vastastikuses hindamises.

7. PEATÜKK

AMETI ÜLESANDED, MIS ON SEOTUD ÜHTSE EUROOPA RAUDTEEPIIRKONNA JÄLGIMISEGA

Artikkel 33

Riiklike ohutusasutuste tegevuse ja otsustusprotsessi jälgimine

1.   Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni talle ELi toimimise lepinguga antud ülesannete täitmisel, jälgib amet komisjoni nimel auditite ja kontrollide kaudu riiklike ohutusasutuste tegevust ja otsustusprotsessi.

2.   Ametil on õigus auditeerida järgmist:

a)

riiklike ohutusasutuste suutlikkus täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid ning

b)

riiklike ohutusasutuste tulemuslikkus direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 17 osutatud osaliste ohutusjuhtimise süsteemide jälgimisel.

Haldusnõukogu võtab vastu käesoleva lõike kohaldamise poliitika, töömeetodid, menetlused ja praktilise korra, sealhulgas vajaduse korral liikmesriikidega konsulteerimise korra enne teabe avaldamist.

Amet propageerib seda, et auditimeeskondadesse kaasataks kvalifitseeritud audiitoreid riiklikest ohutusasutustest, kelle suhtes asjaomast auditit ei kohaldata. Selleks koostab amet kvalifitseeritud audiitorite nimekirja ja pakub neile vajaduse korral koolitust.

3.   Amet annab välja auditiaruanded ning saadab need asjaomasele riiklikule ohutusasutusele, asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti välja selgitatud puuduste loetelu ja soovitusi nende kõrvaldamiseks.

4.   Kui amet leiab, et lõikes 3 osutatud puudused takistavad asjaomasel riiklikul ohutusasutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, soovitab amet riiklikul ohutusasutusel võtta asjakohaseid meetmeid vastastikku kokku lepitud ajavahemiku jooksul, võttes arvesse asjaomase puuduse tõsidust. Amet teavitab asjaomast liikmesriiki soovitusest.

5.   Kui riiklik ohutusasutus ei nõustu ameti lõikes 4 osutatud soovitustega või ei võta lõikes 4 osutatud asjakohaseid meetmeid või kui riiklik ohutusasutus ei vasta ameti soovitustele kolme kuu jooksul alates soovituste saamisest, teavitab amet sellest komisjoni.

6.   Komisjon teavitab sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tema seisukohta lõikes 4 osutatud soovituse kohta. Kui vastuseid ei loeta piisavaks või kui liikmesriik ei vasta kolme kuu jooksul alates komisjoni taotlusest, võib komisjon võtta vajaduse korral kuue kuu jooksul asjakohaseid meetmeid, milles käsitletakse samme, mida tuleb auditi tulemusel astuda.

7.   Ametil on õigus läbi viia etteteatatud kontrolle riiklikesse ohutusasutustesse, et kontrollida nende tegevuse ja toimimise konkreetseid valdkondi, ning eelkõige vaadata läbi dokumendid, menetlused ja andmed, mis on seotud nende direktiivis (EL) 2016/798 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib läbi viia vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti välja töötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Liikmesriikide asutused hõlbustavad ameti töötajate tööd. Amet esitab komisjonile, asjaomasele liikmesriigile ja asjaomasele riiklikule ohutusasutusele iga kontrolli kohta aruande.

Haldusnõukogu võtab vastu poliitika, töömeetodid ja kontrollikorra.

Artikkel 34

Järelevalve teatatud vastavushindamisasutuste üle

1.   Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 41 kohaldamisel aitab amet komisjonil teostada teatatud vastavushindamisasutuste üle järelevalvet, andes abi akrediteerimisasutustele ja asjaomastele riiklikele ametiasutustele ning viies läbi auditeid ja kontrolle vastavalt lõigetele 2–6.

2.   Amet toetab teatatud vastavushindamisasutuste ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige andes akrediteerimisasutustele määruse (EÜ) nr 765/2008 artikliga 14 tunnustatud üleeuroopalise akrediteerimistaristu kaudu asjakohaseid suuniseid hindamiskriteeriumide ja -menetluste kohta, et hinnata, kas teatatud asutused vastavad direktiivi (EL) 2016/797 VI peatükis osutatud nõuetele.

3.   Teatatud vastavushindamisasutuste puhul, mida ei ole vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 27 akrediteeritud, võib amet auditeerida nende suutlikkust täita direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 30 sätestatud nõudeid. Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu.

4.   Amet annab välja auditiaruanded, mis hõlmavad lõikes 3 osutatud tegevust, ning saadab need asjaomasele teatatud vastavushindamisasutusele, asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti välja selgitatud puuduste loetelu ja soovitusi nende kõrvaldamiseks. Kui amet leiab, et kõnealused puudused takistavad asjaomasel teatatud vastavushindamisasutusel tulemuslikult täita raudtee koostalitluse alaseid ülesandeid, võtab amet vastu soovituse, mille kohaselt peab kõnealuse teatatud asutuse asukohaliikmesriik võtma asjakohaseid meetmeid vastastikku kokku lepitud ajavahemiku jooksul, võttes arvesse asjaomase puuduse tõsidust.

5.   Kui liikmesriik ei nõustu lõikes 4 osutatud soovitusega või ei võta lõikes 4 osutatud asjakohaseid meetmeid või kui teatatud asutus ei vasta ameti soovitusele kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, teavitab amet sellest komisjoni. Komisjon teavitab sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tema seisukohta asjaomase soovituse kohta. Kui vastuseid ei loeta piisavaks või kui liikmesriik ei vasta kolme kuu jooksul alates komisjoni taotluse saamisest, võib komisjon võtta kuue kuu jooksul vastu otsuse.

6.   Ametil on õigus teha etteteatatud või etteteatamata kontrolle teatatud vastavushindamisasutustesse, et kontrollida nende tegevuse ja toimimise konkreetseid valdkondi, ning eelkõige vaadata läbi dokumendid, tunnistused ja registriandmed, mis on seotud nende direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 41 osutatud ülesannetega. Akrediteerimisasutuste puhul teeb amet koostööd asjaomaste riiklike akrediteerimisasutustega. Akrediteerimata vastavushindamisasutuste puhul teeb amet koostööd asjaomaste riiklike ametiasutustega, kes asjaomaseid teavitatud asutusi tunnustasid. Kõnealuseid kontrolle võib läbi viia vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti välja töötatud poliitika, töömeetodite ja menetlustega. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Teatatud vastavushindamisasutused aitavad ameti töötajaid nende töös. Amet esitab komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile iga kontrolli kohta aruande.

Artikkel 35

Raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonnas saavutatud edu jälgimine

1.   Amet kogub koos riiklike ohutusjuurdlusasutustega asjakohaseid andmeid õnnetusjuhtumite ja intsidentide kohta, võttes arvesse riiklike ohutusjuurdlusasutuste panust liidu raudteesüsteemi ohutusse.

2.   Amet jälgib kõike liidu raudteesüsteemi ohutusega seonduvat. Amet võib eelkõige paluda abi artiklis 38 osutatud asutustelt, sealhulgas abi andmete kogumise vormis ja juurdepääsu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 22 lõike 7 kohase vastastikuse hindamise tulemustele. Amet lähtub ka Eurostati kogutud andmetest ja teeb temaga koostööd, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel.

3.   Amet annab komisjoni taotlusel välja soovitusi liidu raudteesüsteemi koostalitluse parandamise kohta, eelkõige soodustab koordineerimist raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate või taristuettevõtjate endi vahel.

4.   Amet jälgib liidu raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitluse valdkonnas saavutatud edu. Iga kahe aasta tagant esitab ta komisjonile aruande ühtse Euroopa raudteepiirkonna ohutuse ja koostalitluse valdkonnas saavutatud edu kohta ning avaldab selle.

5.   Amet esitab komisjoni taotlusel aruanded raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise ja kohaldamise seisu kohta konkreetses liikmesriigis.

6.   Amet annab liikmesriigi või komisjoni taotlusel ülevaate liidu raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitluse tasemest ning loob sellel eesmärgil spetsiaalse vahendi kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 53 lõikega 2.

8. PEATÜKK

AMETI MUUD ÜLESANDED

Artikkel 36

Raudteepersonal

1.   Amet täidab asjakohaseid raudteepersonaliga seotud ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (20) artiklites 4, 22, 23, 25, 28, 33, 34, 35 ja 37.

2.   Komisjon võib nõuda ametilt muude raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ ning soovituste andmist seoses direktiivi 2007/59/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvaid ohutusülesandeid täitva raudteepersonaliga.

3.   Amet konsulteerib lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete osas raudteepersonali küsimustes pädevate riiklike asutustega. Amet võib edendada koostööd kõnealuste asutuste vahel, sh korraldada asjakohaseid kohtumisi nende esindajatega.

Artikkel 37

Registrid ja nende kättesaadavus

1.   Amet loob järgmised registrid ja haldab neid, tehes seda, kui see on asjakohane, koostöös pädevate riiklike osapooltega:

a)

Euroopa raudteeveeremi register vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 47;

b)

lubatud veeremiüksuste tüüpide Euroopa register vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 48.

2.   Amet tegutseb kõigi direktiivis (EL) 2016/797, direktiivis (EL) 2016/798 ja direktiivis 2007/59/EÜ osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. Tema tegevus nende ülesannete täitmisel hõlmab eelkõige järgmist:

a)

registrite tehnilise kirjelduse väljatöötamine ja haldamine;

b)

liikmesriikide registrialaste arengusuundumuste koordineerimine;

c)

registrialaste suuniste andmine asjakohastele sidusrühmadele;

d)

komisjonile soovituste andmine olemasolevate registrite tehnilise kirjelduse täiustamise, sealhulgas vajaduse korral lihtsustamise ja üleliigse teabe väljajätmise kohta, ning uute registrite loomise vajaduse kohta, võttes arvesse tasuvusanalüüsi.

3.   Amet teeb avalikkusele kättesaadavaks järgmised direktiividega (EL) 2016/797 ja (EL) 2016/798 ette nähtud dokumendid ja registrid:

a)

allsüsteemide „EÜ“ vastavustõendamise deklaratsioonid;

b)

koostalitluse komponentide „EÜ“ vastavusdeklaratsioonid ja koostalitluse komponentide „EÜ“ kasutuskõlblikkuse deklaratsioonid;

c)

litsentsid, mis on antud välja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (21) artikli 24 lõikega 8;

d)

kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 10 välja antud ühtsed ohutustunnistused;

e)

ametile kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 24 saadetud ohutusjuurdlusaruanded;

f)

kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 8 ja direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 14 komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad;

g)

direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

h)

taristuregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

i)

registrid, mis on seotud hoolduse eest vastutavate üksuste ja nende sertifitseerimisasutustega;

j)

direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohane lubatud veeremitüüpide Euroopa register;

k)

käesoleva määruse artikli 28 lõike 2 kohane register, mis sisaldab taotlusi ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmiseks ja selliste muudatuste kavandamiseks;

l)

käesoleva määruse artikli 23 lõike 2 kohane register, mis sisaldab reisijateveo telemaatiliste seadmete KTK ja kaubaveo telemaatiliste seadmete KTK kirjelduste muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi;

m)

veeremiüksuste valdajate tähiste register, mida haldab amet kooskõlas käitamise ja liikluskorralduse KTKga;

n)

kvaliteediaruanded, mis esitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 (22) artikli 28 lõikega 2.

4.   Lõikes 3 osutatud dokumentide saatmise praktilise korra üle arutavad ja selles lepivad kokku komisjon ja liikmesriigid ameti ette valmistatud projekti alusel.

5.   Lõikes 3 osutatud dokumentide saatmisel võivad asjaomased asutused märkida, milliseid dokumente ei ole lubatud julgeolekukaalutlustel avalikustada.

6.   Käesoleva artikli lõike 3 punktis c osutatud litsentside väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad ametile kooskõlas direktiiviga 2012/34/EL igast oma otsusest kõnealuste litsentside väljaandmise, pikendamise, muutmise või tühistamise kohta.

Käesoleva artikli lõike 3 punktis d osutatud ühtse ohutustunnistuste väljaandmise eest vastutavad riiklikud ohutusasutused teatavad ametile kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikega 16 igast oma otsusest kõnealuste tunnistuste väljaandmise, pikendamise, muutmise, piiramise või tühistamise kohta.

7.   Amet võib lisada avalikku andmebaasi mis tahes avaliku dokumendi või lingi, mis on asjakohane käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte.

Artikkel 38

Riiklike ohutus-, ohutusjuurdlus- ja esindusasutuste koostöö

1.   Amet loob direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 16 osutatud riiklike ohutusasutuste võrgustiku. Amet tagab võrgustikule sekretariaaditeenuse.

2.   Amet toetab ohutusjuurdlusasutusi kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 22 lõikega 7. Ohutusjuurdlusasutuste vahelise koostöö lihtsustamiseks tagab amet sekretariaaditeenused, mis korraldatakse eraldiseisvana ameti raudteeveo-ettevõtjate ohutustunnistuste ja veeremiüksuste turule laskmise lubade andmisega seotud ülesannetest.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud asutuste koostöö eesmärgid on eelkõige:

a)

raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

b)

heade tavade edendamine ja asjakohaste teadmiste levitamine;

c)

ametile raudtee ohutusega, eelkõige ühiste ohutusnäitajatega seotud andmete esitamine.

Amet lihtsustab koostööd riiklike ohutusasutuste ja riiklike ohutusjuurdlusasutuste vahel, eelkõige ühiskohtumisi korraldades.

4.   Amet võib luua liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste võrgustiku. Komisjon määrab kindlaks nende asutuste loetelu. Amet võib tagada võrgustikule sekretariaaditeenuse. Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

b)

heade tavade edendamine ja asjakohaste teadmiste levitamine;

c)

ametile raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud andmete esitamine.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud võrgustikud ja asutused võivad esitada oma seisukoha artikli 10 lõikes 2 osutatud arvamuse projekti kohta.

6.   Amet võib luua muid võrgustikke, kuhu kuuluvad liidu raudteesüsteemi mõne osa eest vastutavad organid või asutused.

7.   Komisjon võib osaleda käesolevas artiklis osutatud võrgustike kohtumistel.

Artikkel 39

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

Amet edastab ja levitab asjakohastele sidusrühmadele liidu raudteealase õigusega ning standardite ja suuniste arendamisega seotud teavet kooskõlas ameti koostatud projekti alusel haldusnõukogus vastu võetud asjakohase teavitamis- ja levitamiskavaga. Haldusnõukogu ajakohastab korrapäraselt selliseid vajadusanalüüsil põhinevaid kavasid.

Artikkel 40

Teadusuuringud ja innovatsiooni edendamine

1.   Amet aitab komisjoni taotlusel või artikli 52 lõikes 4 osutatud menetluse kohase oma algatuse alusel edendada raudteealaseid teadusuuringuid liidu tasandil, sh toetades asjaomaseid komisjoni talitusi ja esindusasutusi. Selline osalemine ei piira muid liidu tasandil tehtavaid teadusuuringuid.

2.   Komisjon võib teha ametile ülesandeks edendada innovatsiooni, et parandada raudtee ohutust ja koostalitlust, eelkõige edendada uute infotehnoloogialahenduste, sõidugraafikute teabesüsteemi ning jälgimis- ja otsimissüsteemide kasutamist.

Artikkel 41

Komisjoni abistamine

Amet abistab komisjoni tema taotlusel liidu selliste õigusaktide rakendamisel, mille eesmärk on tõhustada liidu raudteesüsteemi koostalitlust ja töötada liidu raudteesüsteemi ohutuse vallas välja ühine lähenemisviis.

Kõnealune abistamine võib hõlmata tehnilist nõustamist erilist oskusteavet nõudvates küsimustes ja teabe kogumist artiklis 38 osutatud võrgustike kaudu.

Artikkel 42

Raudteeprojektide hindamise abistamine

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 7 sätestatud erandite kohaldamist, uurib amet komisjoni taotluse korral raudtee ohutuse ja koostalitluse aspektist kõiki projekte, mis käsitlevad mis tahes allsüsteemi projekteerimist, ehitamist, uuendamist või ajakohastamist, mille kohta on esitatud taotlus liidult rahalise abi saamiseks.

Amet esitab arvamuse selle kohta, kas projekt vastab asjakohastele raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevatele õigusaktidele, ajavahemiku jooksul, mis lepitakse komisjoniga kokku, võttes arvesse projekti tähtsust ja olemasolevaid ressursse ning mis ei või olla pikem kui kaks kuud.

Artikkel 43

Liikmesriikide, kandidaatriikide ja sidusrühmade abistamine

1.   Amet tegeleb komisjoni, liikmesriikide, kandidaatriikide või artiklis 38 osutatud võrgustike taotluse korral koolituse ja muu asjakohase tegevusega, mis hõlmab raudtee ohutust ja koostalitlust käsitlevate õigusaktide kohaldamist ja selgitamist ning on seotud ameti muude toodetega, nt registrite, rakendussuuniste ja soovitustega.

2.   Lõikes 1 osutatud tegevuse laadi ja ulatuse, sealhulgas selle võimaliku mõju ressurssidele, otsustab haldusnõukogu ja lisab selle ameti programmdokumenti. Nimetatud abistamise kulud kannab taotluse esitaja, välja arvatud juhul, kui kokku on lepitud teisiti.

Artikkel 44

Rahvusvahelised suhted

1.   Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu institutsioonide ja liidu välisteenistuse asjakohast pädevust, võib amet tugevdada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, tuginedes sõlmitud lepingutele, ning arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja selliste kolmandate riikide haldusasutustega, kes on pädevad ameti tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, et käia kaasas teaduse ja tehnika arenguga ning tagada liidu raudteealaste õigusaktide ja standardite edendamine.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid lõikes 1 osutatud järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide haldusasutustega. Niisugused kahe- või mitmepoolsed kokkulepped ja koostöö arutatakse komisjoniga eelnevalt läbi ja sellest antakse talle korrapäraselt aru. Haldusnõukogu teavitatakse nõuetekohaselt nimetatud kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

3.   Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes. Kõnealune strateegia koos sellega seotud ressursside täpsustamisega lisatakse ameti programmdokumenti.

Artikkel 45

Varuosi käsitlev koordineerimine

Amet aitab välja selgitada võimalikud omavahel asendatavad varuosad, mida tuleb standardida, kaasa arvatud selliste varuosade peamised liidesed. Selleks võib amet luua töörühma, et koordineerida sidusrühmade tegevust, ja luua sidemed Euroopa standardiorganitega. Amet esitab komisjonile asjakohaseid soovitusi.

9. PEATÜKK

AMETI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 46

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest osadest:

a)

haldusnõukogu, kes täidab artiklis 51 sätestatud ülesandeid;

b)

juhatus, kes täidab artiklis 53 sätestatud ülesandeid;

c)

tegevdirektor, kes täidab artiklis 54 sätestatud ülesandeid;

d)

üks või mitu apellatsiooninõukogu, mis täidavad artiklites 58–62 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 47

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist kaks hääleõiguslikku esindajat.

Lisaks kuulub haldusnõukokku kuus hääleõiguseta esindajat järgmistest Euroopa tasandi sidusrühmadest:

a)

raudteeveo-ettevõtjad,

b)

taristuettevõtjad,

c)

raudteesektor,

d)

ametiühinguorganisatsioonid,

e)

reisijad,

f)

kaubaveokliendid.

Komisjon nimetab iga kõnealuse sidusrühma ühe esindaja ja tema asendaja nelja nime sisaldavast kandidaatide nimekirjast, mille esitavad asjaomased Euroopa organisatsioonid.

2.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad määratakse vastavalt nende teadmistele ameti põhitegevusest, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik osalised püüavad piirata esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada haldusnõukogus sooline tasakaal.

3.   Liikmesriigid ja komisjon nimetavad ametisse haldusnõukogu liikmed ja nende vastavad asendajad, kes asendavad liikmeid nende äraolekul.

4.   Haldusnõukogu liikme ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada.

5.   Vajaduse korral kehtestatakse kolmandate riikide esindajate osalemise kord ja tingimused artikliga 75 ette nähtud korras.

Artikkel 48

Haldusnõukogu esimees

1.   Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega liikmesriikide esindajate hulgast esimehe ja oma liikmete hulgast aseesimehe.

Kui esimees ei saa oma kohuseid täita, asendab teda aseesimees.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat ja seda võib pikendada ühe korra. Kuid kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 49

Koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud viiakse läbi haldusnõukogu kodukorra kohaselt ja need kutsub kokku haldusnõukogu esimees. Ameti tegevdirektor osaleb koosolekutel, välja arvatud juhul, kui esimees otsustab, et tema osalemine võib tekitada huvide konflikti, ja välja arvatud juhul, kui haldusnõukogul tuleb kooskõlas artikli 51 lõike 1 punktiga i võtta vastu artikli 70 kohane otsus.

Haldusnõukogu võib kutsuda mis tahes isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv, vaatlejana osalema oma koosolekute konkreetsete päevakorrapunktide arutamisel.

2.   Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Haldusnõukogu tuleb kokku ka esimehe algatusel või komisjoni, oma liikmete enamuse või haldusnõukokku nimetatud liikmesriikide esindajate ühe kolmandiku taotlusel.

3.   Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada ilma asjaomaste liikmete kohalolekuta. See ei mõjuta liikmesriikide ja komisjoni õigust olla esindatud asendusliikme või mis tahes muu isiku poolt. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette haldusnõukogu kodukorraga.

Artikkel 50

Hääletamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu oma otsused hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Artikkel 51

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Ameti ülesannete täitmise tagamiseks teeb haldusnõukogu järgmist:

a)

võtab vastu aastaaruande ameti eelmise aasta tegevuse kohta, saadab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab selle;

b)

võtab igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist ja kooskõlas artikliga 52 vastu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ameti programmdokumendi;

c)

võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas 10. peatükiga;

d)

kehtestab tegevdirektori otsuste tegemise korra;

e)

võtab vastu poliitika, töömeetodid ja korra seoses artiklite 11, 33 ja 34 kohaste külastuste, auditite ja kontrollide tegemisega;

f)

kehtestab oma kodukorra;

g)

võtab vastu artiklis 39 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid;

h)

vastavalt lõikele 2 teostab ameti personali suhtes volitusi, mis on määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (23) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude liidu teenistujate teenistustingimustega („personalieeskirjad“ ja „muude teenistujate teenistustingimused“) antud ametisse nimetavale asutusele ja teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele;

i)

võtab vastu nõuetekohaselt põhjendatud otsuseid seoses puutumatuse äravõtmisega kooskõlas Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli 7 artikliga 17;

j)

esitab personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetluse kohaselt komisjonile nõusoleku saamiseks eeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste rakendamiseks, kui need erinevad komisjoni poolt vastu võetud eeskirjadest;

k)

nimetab kooskõlas artikliga 68 hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse tegevdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega või kutsub ta ametist tagasi;

l)

nimetab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse haldusnõukogu liikmed kooskõlas artikliga 53;

m)

võtab vastu volitused haldusnõukogu ülesannete jaoks, millele on osutatud artiklis 53;

n)

võtab vastu otsused seoses artikli 75 lõikes 2 osutatud korraga;

o)

nimetab kooskõlas artikliga 55 ja artikli 56 lõikega 4 hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse apellatsiooninõukogu liikmed ja kutsub nad ametist tagasi;

p)

võtab kooskõlas artikliga 69 vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide ametisse lähetamise kohta;

q)

võtab vastu pettuseohuga proportsionaalse pettustevastase strateegia, võttes arvesse rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi;

r)

tagab piisavate järelmeetmete võtmise Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevatele järeldustele ja soovitustele ning kontrollib, et tegevdirektor võtaks asjakohaseid meetmeid;

s)

võtab vastu eeskirjad haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmete ning artikli 5 lõikes 2 osutatud töörühmades ja rühmades osalejate ning teiste personalieeskirjadega mitte hõlmatud töötajate huvikonfliktide ärahoidmise ja ohjamise kohta. Sellised eeskirjad hõlmavad huvide deklareerimist ja, kui see on asjakohane, töösuhte lõppemise järgseid küsimusi käsitlevaid sätteid;

t)

võtab vastu suunised ja loetelu peamistest elementidest, mis tuleb lisada ameti ja riiklike ohutusasutuste vahelistesse koostöölepingutesse, võttes arvesse artikli 76 sätteid;

u)

võtab vastu artikli 76 lõikes 2 osutatud taotlejate makstavate lõivude ja tasude jaotuse raammudeli artiklite 14, 20 ja 21 kohaldamiseks;

v)

kehtestab korra ameti ja selle töötajate koostöö tegemiseks siseriiklikes kohtumenetlustes;

w)

võtab vastu töörühmade ja gruppide kodukorra ning oma liikmete sõidu- ja elamiskulude astmestikud, millele on osutatud artikli 5 lõigetes 5 ja 9;

x)

nimetab oma liikmete hulgast vaatleja, et jälgida komisjoni valikumenetlust tegevdirektori ametisse nimetamisel;

y)

võtab kooskõlas artikli 74 lõikes 1 määratletud hääletuskorraga vastu asjakohased eeskirjad määruse nr 1 (24) rakendamiseks.

2.   Personalieeskirjade artikli 2 lõike 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikli 6 alusel võtab haldusnõukogu kooskõlas personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja kehtestatakse tingimused, mille alusel kõnealuse volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida. Tegevdirektor teavitab sellisest edasidelegeerimisest haldusnõukogu.

Esimese lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmele või töötajale, v.a tegevdirektorile. Isik, kellele volitused delegeeritakse, annab delegeeritud volituste rakendamise kohta aru haldusnõukogule.

Artikkel 52

Programmdokument

1.   Haldusnõukogu võtab komisjoni arvamust arvesse võttes iga aasta 30. novembriks vastu programmdokumendi, mis sisaldab iga-aastaseid ja mitmeaastaseid programme, ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artiklis 38 osutatud võrgustikele. Iga-aastase tööprogrammiga nähakse ette meetmed, mida amet viib ellu eesseisval aastal.

Haldusnõukogu kehtestab programmdokumendi vastuvõtmisel, sealhulgas asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimisel, kohaldatava asjakohase korra.

2.   Programmdokument hakkab kehtima pärast liidu eelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral korrigeeritakse seda vastavalt.

Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates programmdokumendi vastuvõtmisest, et ta sellise dokumendiga ei nõustu, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab selle muudetud versiooni kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega (sealhulgas kõikide komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

3.   Ameti iga-aastases tööprogrammis määratakse kindlaks iga tegevuse eesmärgid. Üldjuhul seostatakse iga tegevus selgelt selle teostamiseks vajalike eelarve- ja inimressurssidega kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega ning artikli 8 lõikes 2 sätestatud varase mõjuhindamise menetlusega.

4.   Vajaduse korral muudab haldusnõukogu vastuvõetud programmdokumenti, kui ametile antakse uus ülesanne. Sellise uue ülesande lisamise korral analüüsitakse selle mõju inim- ja eelarveressurssidele kooskõlas artikli 8 lõikega 2 ja võidakse teha otsus muude ülesannete täitmine edasi lükata.

5.   Ameti mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Mitmeaastase tööprogrammi eelnõu osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige artiklis 82 osutatud hindamise ja läbivaatamise tulemuste arvesse võtmiseks.

Artikkel 53

Juhatus

1.   Haldusnõukogu abistab juhatus.

2.   Juhatus valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused. Vajaduse korral teeb juhatus kiireloomulistel juhtudel haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldus- ja eelarveküsimustes, kui on saanud selleks haldusnõukogult volitused.

Koos haldusnõukoguga tagab juhatus piisavate järelmeetmete võtmise vastavalt OLAFi juurdlustest ning erinevatest sise- või välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevatele järeldustele ja soovitustele, sealhulgas asjakohaste meetmete võtmise teel tegevdirektori poolt.

Ilma et see piiraks artiklis 54 sätestatud tegevdirektori ülesannete täitmist, abistab ja nõustab juhatus tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet.

3.   Juhatus koosneb järgmistest liikmetest:

a)

haldusnõukogu esimees;

b)

neli liikmesriikide esindajat haldusnõukogus ja

c)

üks komisjoni esindaja haldusnõukogus.

Haldusnõukogu esimees on tegev juhatuse esimehena.

Neli liikmesriikide esindajat ja nende asendajad nimetab ametisse haldusnõukogu, lähtuvalt nende asjakohastest teadmistest ja kogemustest. Neid ametisse nimetades on haldusnõukogu eesmärk saavutada juhatuses sooline tasakaal.

4.   Juhatuse liikmete ametiaja kestus on võrdne haldusnõukogu liikmete ametiaja kestusega, kui haldusnõukogu ei otsusta, et see peaks olema lühem.

5.   Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu tagant ja võimaluse korral vähemalt kaks nädalat enne haldusnõukogu koosolekut. Juhatuse esimees kutsub juhatuse või haldusnõukogu liikmete taotlusel kokku täiendavaid koosolekuid.

6.   Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra, teda teavitatakse korrapäraselt juhatuse tööst ja tal on juurdepääs juhatuse dokumentidele.

Artikkel 54

Tegevdirektori ülesanded

1.   Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

2.   Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsusasutuselt ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need tulenevad komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitustest.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu seda taotlevad, esitab tegevdirektor asjaomasele institutsioonile aruande oma ülesannete täitmise kohta.

4.   Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja ning ta võtab vastu otsuseid, soovitusi, arvamusi ja ameti muid ametlikke dokumente.

5.   Tegevdirektor vastutab ameti haldusjuhtimise ja talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a)

juhib ameti igapäevast tööd;

b)

rakendab haldusnõukogus vastu võetud otsuseid;

c)

koostab programmdokumendi ning esitab selle haldusnõukogule pärast konsulteerimist komisjoniga;

d)

rakendab programmdokumenti ja võimaluse piires reageerib komisjoni abitaotlustele, mis on seotud ameti käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisega;

e)

koostab ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande, mis hõlmab eelarvevahendite käsutaja kinnitust selle kohta, et ta on piisavalt kindel aruande õigsuses kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 47 lõike 1 punktiga b ja käesoleva määruse artikli 51 lõike 1 punktiga a, ning esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

f)

võtab vajalikke meetmeid, eelkõige koostab ametisisesed haldusjuhised ja avaldab korraldusi, et tagada ameti töö kooskõlas käesoleva määrusega;

g)

kehtestab tulemusliku jälgimissüsteemi, mis võimaldab võrrelda ameti töötulemusi selle tegevuse eesmärkidega, ning korrapärase hindamise süsteemi, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

h)

koostab igal aastal üldaruande projekti punktis g osutatud järelevalve- ja hindamissüsteemi alusel ning esitab selle haldusnõukogule;

i)

koostab ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti vastavalt artiklile 64 ja täidab eelarvet vastavalt artiklile 65;

j)

võtab vajalikke meetmeid, et jälgida artiklis 38 osutatud riiklike ohutusasutuste, ohutusjuurdlusasutuste ja esindusasutuste võrgustike tegevust;

k)

koostab tegevuskava, mis sisaldab sise- või välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste, samuti OLAFi juurdluste alusel võetavaid järelmeetmeid, ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aruande edusammude kohta;

l)

kaitseb liidu finantshuve ning kohaldab selleks meetmeid kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks, teeb tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldab tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

m)

koostab ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

n)

koostab ameti finantseeskirjade eelnõu, mille haldusnõukogu võtab vastu artikli 66 alusel, ning nende rakenduseeskirjad;

o)

sõlmib kooskõlas artikliga 76 ameti nimel koostöölepingud riiklike ohutusametitega.

Artikkel 55

Apellatsiooninõukogude moodustamine ja koosseis

1.   Haldusnõukogu otsusel moodustab amet ühe või mitu apellatsiooninõukogu, mis vastutavad artiklites 58 ja 61 osutatud kaebe- ja vahekohtumenetluste eest.

2.   Iga apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest. Nende puudumisel või huvide konflikti tekkimise korral esindavad neid asendajad.

3.   Apellatsiooninõukogude moodustamine ja koosseis otsustatakse üksikjuhtumipõhiselt; alternatiivina võib apellatsiooninõukogu luua alalise organina kuni neljaks aastaks. Mõlemal juhul kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

komisjon koostab avaliku valikumenetluse alusel kvalifitseeritud ekspertide nimekirja, lähtuvalt nende asjakohastest teadmistest ja kogemustest;

b)

haldusnõukogu nimetab ametisse esimehe, teised liikmed ja nende asendajad punktis a osutatud nimekirjast. Kui apellatsiooninõukogu ei ole moodustatud alalise organina, võtab haldusnõukogu arvesse kaebe- või vahekohtumenetluse olemust ja sisu ning väldib mis tahes huvide konflikti kooskõlas artikliga 57.

4.   Kui apellatsiooninõukogu peab seda menetletava kaebuse olemuse tõttu vajalikuks, võib ta taotleda, et haldusnõukogu nimetaks asjaomase juhtumi menetlemiseks lõike 3 punktis a osutatud nimekirjast veel kaks liiget ja nende asendajad.

5.   Komisjon kehtestab ameti ettepanekul ja pärast haldusnõukoguga konsulteerimist apellatsiooninõukogu kodukorra, sealhulgas hääletamistingimused, kaebuste esitamise korra ja apellatsiooninõukogu liikmete kulude hüvitamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Menetluse esialgsel läbivaatamisetapil võivad apellatsiooninõukogud taotleda asjaomaste liikmesriikide ekspertidelt arvamust, eelkõige selleks, et täpsustada asjakohaste siseriiklike õigusaktide sätteid.

Artikkel 56

Apellatsiooninõukogude liikmed

1.   Alalise apellatsiooninõukogu puhul on selle liikmete ja nende asendajate ametiaeg kõige rohkem neli aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Muudel juhtudel on ametiaeg piiratud kaebe- või vahekohtumenetluse ajaga.

2.   Apellatsiooninõukogude liikmed on kõigist kaebe- või vahekohtumenetluses osalevatest pooltest sõltumatud ega tohi täita ametis ühtki muud ülesannet. Nad ei ole arutelude käigus ja oma otsuste tegemisel seotud mingite suunistega ning neil ei tohi olla huvide konflikti.

3.   Apellatsiooninõukogude liikmed ei ole ameti töötajad ja neid tasustatakse vastavalt nende tegelikule osalemisele asjaomases kaebe- või vahekohtumenetluses.

4.   Apellatsiooninõukogude liikmeid ei tohi nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui haldusnõukogu teeb sellekohase otsuse.

5.   Apellatsiooninõukogude liikmeid ei või nende ametiaja jooksul kvalifitseeritud ekspertide nimekirjast eemaldada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui komisjon võtab vastu sellekohase otsuse.

Artikkel 57

Väljaarvamine ja taandamine

1.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebe- või vahekohtumenetluses, kui neil on sellega seotud mis tahes isiklikud huvid, kui nad on varem osalenud menetluses ühe poole esindajana või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

2.   Kui apellatsiooninõukogu liige leiab, et tema või mõni teine liige ei tohiks osaleda kaebe- või vahekohtumenetluses lõikes 1 osutatud või mis tahes muul põhjusel, teatab kõnealune liige sellest apellatsiooninõukogule, kes otsustab asjaomase isiku väljaarvamise, tuginedes haldusnõukogu poolt artikli 51 lõike 1 punkti s kohaselt vastu võetud eeskirjadele.

3.   Kaebe- või vahekohtumenetluse iga osaline võib taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist kooskõlas artikli 55 lõike 5 alusel vastu võetud kodukorraga igal käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjusel või juhul, kui kõnealust liiget kahtlustatakse erapoolikuses. Taandamistaotluse aluseks ei või olla asjaomase liikme kodakondsus.

4.   Lõike 3 alusel esitatud taandamistaotlus on vastuvõetav ainult siis, kui see esitatakse enne menetluse algust apellatsiooninõukogus või, kui väljaarvamise taotluse aluseks olev teave saab teatavaks pärast menetluse algust, siis apellatsiooninõukogu kodukorras sätestatud tähtaja jooksul. Asjaomast apellatsiooninõukogu liiget teavitatakse taotlusest ja ta teatab, kas nõustub enda taandamisega. Kui ta ei nõustu, teeb haldusnõukogu otsuse oma kodukorras sätestatud tähtaja jooksul või, kui liige ei vasta, pärast vastamiseks määratud tähtaja möödumist.

5.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget apellatsiooninõukogus tema asendaja. Haldusnõukogu teavitatakse apellatsiooninõukogu otsustest.

Artikkel 58

Otsuste ja tegevusetuse peale kaebamine

1.   Apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata otsuse, mille amet on teinud vastavalt artiklitele 14, 20, 21 ja 22, või kui amet ei võta kohaldatava tähtaja jooksul meetmeid, ning pärast artiklis 60 osutatud esialgse läbivaatamise lõpuleviimist.

2.   Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Osalevate poolte taotlusel võib apellatsiooninõukogu siiski otsustada, et kõnealusel kaebusel on peatav toime, kui tema hinnangul asjaolud, näiteks mõju ohutusele, seda võimaldavad. Sellisel juhul põhjendab apellatsiooninõukogu oma otsust.

Artikkel 59

Kaebeõigusega isikud, kaebetähtaeg ja kaebuse vorm

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik võib kaevata ameti otsuse peale, mille amet on artiklite 14, 20 ja 21 alusel tema kohta teinud või mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, või kui amet ei võta meetmeid kohaldatava tähtaja jooksul.

2.   Kaebus esitatakse koos põhjendusega artikli 55 lõikes 5 osutatud kodukorra kohaselt kirjalikult kahe kuu jooksul alates asjaomasele isikule meetme teatavaks tegemisest või, kui talle ei ole meetmest teatatud, siis kahe kuu jooksul päevast, kui kõnealune isik sai meetmest teada.

Kaebused tegutsemata jätmise kohta esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomases artiklis kindlaks määratud tähtaja möödumist.

Artikkel 60

Esialgne läbivaatamine

1.   Kui amet leiab, et kaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, parandab ta oma otsust või tegevusetust, millele on osutatud artikli 58 lõikes 1. Seda ei kohaldata juhtudel, kui edasikaevatud otsus mõjutab teist kaebemenetluse osalist.

2.   Kui otsust ei ole parandatud ühe kuu jooksul alates kaebuse esitamisest, otsustab amet viivitamata, kas peatada otsuse kohaldamine, ning edastab kaebuse edasiseks lahendamiseks ühele apellatsiooninõukogudest.

Artikkel 61

Vahekohtumenetlus

Ameti ja riikliku ohutusasutuse või riiklike ohutusasutuste vahel tekkiva lahkarvamuse korral vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 7 ja artiklile 24 ning direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikele 7 ja artikli 17 lõigetele 5 ja 6 tegutseb apellatsiooninõukogu, kellele asi on määratud, asjaomase riikliku ohutusasutuse või asjaomaste riiklike ohutusasutuste taotluse korral vahekohtuna. Sellisel juhul otsustab apellatsiooninõukogu, kas ta jätab ameti seisukoha jõusse.

Artikkel 62

Kaebuste läbivaatamine ja nende kohta tehtavad otsused ning vahekohtumenetlus

1.   Apellatsiooninõukogu otsustab kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist, kas võtta kaebus vastu või lükata see tagasi. Kaebuse läbivaatamisel või vahekohtuna toimides tegutseb apellatsiooninõukogu oma kodukorras sätestatud tähtaja jooksul. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi selgitusi.

2.   Amet teeb oma lõpliku otsuse vahekohtumenetluse kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 7 ja direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 7 osutatud menetlusega.

3.   Kui apellatsiooninõukogu leiab, et kaebus on põhjendatud, saadab ta juhtumi tagasi ametile. Amet teeb kooskõlas apellatsiooninõukogu järeldustega oma lõpliku otsuse ja põhjendab seda. Amet teavitab asjakohaselt kaebemenetluse osalisi.

Artikkel 63

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1.   Hagi ameti poolt artiklite 14, 20 ja 21 kohaselt tehtud otsuste tühistamiseks või kohaldatava tähtaja jooksul toimingu tegemata jätmise pärast võib Euroopa Liidu Kohtusse esitada alles pärast seda, kui artikli 58 kohased ametisisesed kaebemenetlused on ammendatud.

2.   Amet võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

10. PEATÜKK

RAHASTAMIST PUUDUTAVAD SÄTTED

Artikkel 64

Eelarve

1.   Ameti tulude ja kulude eelarvestus koostatakse igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, ja see esitatakse ameti eelarves.

2.   Ilma et see piiraks muude vahendite kasutamist, on ameti tuludeks:

a)

liidu rahaline toetus ja toetused liidu asutustelt;

b)

ameti töös osalevate kolmandate riikide rahaline osalus vastavalt artiklile 75;

c)

lõivud, mida taotlejad ja valdajad maksavad tunnistuste ja lubade eest, mille amet annab välja kooskõlas artiklitega 14, 20 ja 21;

d)

tasud väljaannete, koolituse ja muude ameti osutatavate teenuste eest;

e)

mis tahes vabatahtlik rahaline osalus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt, eeldusel et selline toetus on läbipaistev, eelarves selgelt kindlaks määratud ega kahjusta ameti sõltumatust ega erapooletust.

3.   Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulusid.

4.   Tulud ja kulud hoitakse tasakaalus.

5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttega koostatud projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Haldusnõukogu esitab kõnealuse eelarvestuse, sh ametikohtade loetelu kava komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks.

6.   Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos liidu üldeelarve esialgse projektiga.

7.   Komisjon sisestab tulude ja kulude eelarvestusest lähtudes liidu üldeelarve esialgsesse projekti eelarvestused, mida ta peab ametikohtade kava ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi toimimise lepingu artikliga 314 ette nähtud korras koos kirjelduse ja põhjendusega mis tahes erinevuse kohta ameti eelarvestuse ja üldeelarvest eraldatava toetuse summade vahel.

8.   Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

9.   Eelarve võtab vastu haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega. Ameti eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

10.   Kõikide selliste varaga seotud projektide suhtes, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju ameti eelarvele, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (25) artiklit 203.

Artikkel 65

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.   Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos eelmise eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 147.

3.   Igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande koos eelmise eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kontrollikoda vaatab kõnealused aruanded läbi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287. Kontrollikoda avaldab igal aastal aruande ameti tegevuse kohta.

4.   Kui peaarvepidaja saab vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 148 kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta ameti lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamisaruande kohta.

6.   Peaarvepidaja edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Ameti lõpparuanded avaldatakse.

8.   Tegevdirektor saadab igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule ja komisjonile.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 15. maid.

Artikkel 66

Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti tegevuseks ja kui komisjon on andnud selleks oma eelneva nõusoleku.

11. PEATÜKK

PERSONAL

Artikkel 67

Üldsätted

1.   Ameti personali suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ja muid liidu institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 51 lõike l punkti j kohaldamist, kohaldatakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirju, sealhulgas üldisi rakendussätteid, analoogselt ka ameti suhtes kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110.

3.   Amet võtab muu hulgas koolitus- ja ennetusstrateegiate kaudu asjakohaseid haldusmeetmeid, et korraldada oma töö mis tahes huvide konflikti vältival viisil.

Artikkel 68

Tegevdirektor

1.   Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.   Pärast vaba ametikoha teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja vajaduse korral mujal nimetab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva valikumenetluse järel tegevdirektori ametisse tema pädevust, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning transpordisektorialaseid asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades, lähtudes komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast. Enne kui haldusnõukogu teeb otsuse, esitab artikli 51 lõike 1 punktis x osutatud vaatleja valikumenetluse kohta aruande.

Tegevdirektoriga töölepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaat kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädevasse komisjoni, et vastata selle liikmete küsimustele.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu tegevdirektori tegevusele ning ameti edasistele ülesannetele ja proovikividele.

4.   Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord maksimaalselt viieks aastaks.

5.   Haldusnõukogu teatab oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

6.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

7.   Tegevdirektori võib ametist tagasi kutsuda üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni või ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotluse alusel.

Artikkel 69

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

Amet võib kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid töötajaid, keda ei võeta tööle vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele.

Ilma et see piiraks liikmesriikide ekspertide lähetamist käsitlevas komisjoni otsuses sätestatud ja ameti suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaldamist, võtab haldusnõukogu vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide lähetamise kohta ameti juurde, sealhulgas eeskirjad huvide konflikti ärahoidmise ja lahendamise kohta ning asjakohased piirangud juhtudeks, mis võivad kahjustada liikmesriikide ekspertide sõltumatust ja erapooletust.

12. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 70

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7.

Artikkel 71

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.   Kui vajalikke sätteid tegutsemistingimuste ja vahendite kohta, mis asukohaliikmesriik peab ametile võimaldama, ning kõnealuses liikmesriigis ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, personali ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju ei ole veel kehtestatud või kui neid ei ole veel kirjalikus lepingus sätestatud, sõlmivad amet ja asukohaliikmesriik viimase õiguskorra kohaselt kõiki neid elemente hõlmava lepingu pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist ja hiljemalt 16. juunil 2017. Kõnealuse lepingu võib sõlmida peakorterilepingu vormis.

2.   Asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 72

Vastutus

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mille tema talitused või töötajad oma kohustuste täitmise käigus on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   Töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 73

Koostöö riiklike õigusasutustega

Siseriiklike kohtumenetluste puhul, millesse on kaasatud ka amet, kuna ta on täitnud oma ülesandeid kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 19 ja artikli 21 lõikega 6 ning direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikega 6, teevad amet ja tema töötajad liikmesriikide pädevate õigusasutustega koostööd põhjendamatu viivituseta. Haldusnõukogu kehtestab sellistes olukordades kohaldatava asjakohase korra kooskõlas artikli 51 lõike 1 punktiga v.

Artikkel 74

Keelte kasutamine

1.   Ameti suhtes kohaldatakse määrust nr 1. Vajaduse korral võtab haldusnõukogu vastu asjakohased eeskirjad kõnealuse määruse rakendamiseks.

Haldusnõukogu liikme taotluse korral tehakse kõnealune otsus ühehäälselt.

2.   Ameti tegutsemiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 75

Kolmandate riikide osalemine ameti töös

1.   Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist, on amet osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingud, mille kohaselt asjaomased riigid on vastu võtnud käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas kehtiva liidu õiguse ja kohaldavad seda kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusega.

2.   Kooskõlas lõikes 1 osutatud lepingute asjakohaste sätetega sõlmivad amet ja asjaomased kolmandad riigid omavahelised kokkulepped, millega määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad nende kolmandate riikide osalemiseks ameti töös, eelkõige osalemise laad ja ulatus. Kõnealused kokkulepped hõlmavad muu hulgas rahalisi toetusi ja personali käsitlevaid sätteid. Kokkulepetega võib ette näha asjaomaste kolmandate riikide hääleõiguseta esindatuse haldusnõukogus.

Amet allkirjastab kõnealused kokkulepped pärast komisjonilt ja haldusnõukogult nõusoleku saamist.

Artikkel 76

Koostöö riiklike asutuste ja organitega

1.   Amet ja riiklikud ohutusasutused sõlmivad seoses artiklite 14, 20 ja 21 rakendamisega koostöölepingud, võttes arvesse artikli 51 lõike 1 punkti t.

2.   Koostöölepingud võivad olla eri- või raamlepingud ja hõlmata ühte või mitut riiklikku ohutusasutust. Koostöölepingud sisaldavad ülesannete täpset kirjeldust ja oodatavate tulemuste saavutamise tingimusi ning neis määratakse kindlaks kohaldatavad tähtajad ja viis, kuidas taotlejate makstavad lõivud jaotuvad ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel. Nimetatud jaotuse juures võetakse arvesse artikli 51 lõike 1 punktis u osutatud raammudelit.

3.   Koostöölepingud võivad sisaldada ka konkreetseid koostöökokkuleppeid võrgustike osas, mis geograafilistel või ajaloolistel põhjustel nõuavad eriteadmisi, eesmärgiga vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid. Võrgustike puhul, mis on liidu ülejäänud raudteesüsteemist isoleeritud, võib selline koostöö erikord hõlmata võimalust anda lepinguga ülesandeid asjaomastele riiklikele ohutusasutustele, kui see on vajalik, et tagada ressursside tõhus ja proportsionaalne jagamine.

4.   Nende liikmesriikide puhul, kelle võrgustiku rööpmelaius on liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest erinev ning kelle võrgustike tehnilised ja kasutustingimused on identsed kolmandatest riikidest naaberriikidega, peab mitmepoolne koostööleping hõlmama nende liikmesriikide kõiki asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 15 ja direktiivi (EL) 2016/798 artikli 11 lõikele 3.

5.   Koostöölepingud tuleb sõlmida enne, kui amet asub täitma oma ülesandeid vastavalt artikli 83 lõikes 4 sätestatule.

6.   Amet võib seoses artiklite 14, 20 ja 21 rakendamisega sõlmida koostöölepinguid muude riiklike asutuste ja pädevate organitega.

7.   Koostöölepingud ei piira ameti üldist kohustust täita artiklitega 14, 20 ja 21 ette nähtud ülesandeid.

8.   Amet ja riiklikud ohutusasutused võivad teha koostööd ja jagada parimaid tavasid seoses direktiivi (EL) 2016/797 ja direktiivi (EL) 2016/798 rakendamisega.

Artikkel 77

Läbipaistvus

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (26).

Haldusnõukogu võtab 16. juuniks 2017 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks.

Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse ombudsmanile või pöörduda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

2.   Amet avaldab oma soovitused, arvamused, uuringud, aruanded ja mõjuhinnangute tulemused oma veebisaidil, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja pärast kogu konfidentsiaalse materjali eemaldamist sealt.

3.   Amet avalikustab oma artiklis 46 loetletud haldus- ja juhtimisstruktuuri liikmete huvide deklaratsioonid.

Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (27).

4.   Haldusnõukogu võtab meetmeid, millega tagab, et amet pakub oma veebisaidi kaudu tõhusat, kasutajasõbralikku ja kergesti kättesaadavat teavet raudtee koostalitlust ja ohutust hõlmavate menetluste ning teiste asjakohaste raudteedokumentide kohta.

Artikkel 78

Salastatud või tundliku teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Amet kohaldab põhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 (28). See hõlmab muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 79

Pettustevastane võitlus

1.   Selleks et hõlbustada võitlust kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb amet 16. detsembriks 201625. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud näidisvormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3.   OLAF võib läbi viia juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, vastavalt määruse (EL) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (29) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud mis tahes kelmust/pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sisaldama sätteid, milles selge sõnaga volitatakse kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja juurdlusi lähtuvalt oma pädevusest.

13. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 80

Lõivude ja tasudega seotud rakendussätted

1.   Komisjon võtab lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtete alusel vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse järgmist:

a)

ametile makstavad lõivud ja tasud, eelkõige artiklite 14, 20, 21 ja 22 kohaldamisel, ning

b)

maksetingimused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Lõive ja tasusid nõutakse järgmistel juhtudel:

a)

veeremiüksuste ja veeremiüksuste tüüpide turule laskmise lubade väljaandmine ja uuendamine;

b)

ühtsete ohutustunnistuste väljaandmine ja uuendamine;

c)

teenuste osutamine; makstavad lõivud ja tasud kajastavad iga üksiku teenuseosutamise tegelikku kulu;

d)

heakskiitvate otsuste esitamine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 19.

Lõive ja tasusid võib nõuda kaebuste menetlemise eest.

Kõik lõivud ja tasud väljendatakse ja makstakse eurodes.

Lõivud ja tasud kehtestatakse läbipaistval, õiglasel ja ühetaolisel viisil, võttes arvesse Euroopa raudteesektori konkurentsivõimet. Need ei tohi taotlejate jaoks kaasa tuua tarbetut finantskoormust. Asjakohasel juhul võetakse arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi, sealhulgas võimalust teha makseid mitmes osas ja etapis.

Heakskiitva otsuse esitamise eest kehtestatav lõiv on proportsionaalne, võttes arvesse ERTMSi raudteeäärsete seadmete projektide heakskiitmise menetluse erinevaid etappe ja iga etapi jaoks vajalikku töökoormust. Lõivude jaotus kajastatakse selgelt raamatupidamises.

Lõivude ja tasude maksmiseks kehtestatakse mõistliku pikkusega tähtajad, võttes nõuetekohaselt arvesse direktiivi (EL) 2016/797 artiklites 19 ja 21 ning direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 10 ette nähtud menetluste tähtaegu.

3.   Lõivude ja tasude suurus määratakse kooskõlas artikli 76 lõigetega 2 ja 3 kindlaks tasemel, mis tagab, et sellekohane tulu on piisav osutatud teenuste täieliku maksumuse katmiseks, sealhulgas selliste kulude katmiseks, mis tulenevad riiklikele ohutusasutustele antud ülesannete täitmisest. Kõik ameti kulud, mis on seotud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tegevusega hõlmatud personaliga, sh tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad eelkõige kajastuma kõnealuses kulusummas. Kui lõivude ja tasudega kaetavate teenuste osutamisega kaasneb pidevalt ameti eelarve märkimisväärne tasakaalustamatus, vaadatakse kõnealuste lõivude ja tasude määrad läbi. Nimetatud lõivud ja tasud moodustavad ameti sihtotstarbelise tulu.

Lõivude ja tasude määra kehtestades võtab komisjon arvesse

a)

tunnistuste tegevusala;

b)

lubade kasutusvaldkonda ning

c)

raudteevedude tüüpi ja ulatust.

Artikkel 81

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 82

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon tellib hiljemalt 16. juunil 2020 ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu eelkõige ameti ja selle töömeetodite mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta, võttes arvesse kontrollikoja kogu asjakohast tööd ning samuti asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas riiklike ohutusasutuste, raudteesektori, sotsiaalpartnerite ja tarbijaorganisatsioonide esindajate seisukohti ja soovitusi. Hinnangus käsitletakse eelkõige vajadust muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõju.

2.   Et teha kindlaks, kas täiustamine on vajalik, hindab komisjon 16. juuniks 2023 ka duaalse veeremiüksuste lubade ja ohutustunnistuste süsteemi ning sellega seotud ühtse kontaktpunkti toimimist ning ERTMSi sidusat rakendamist ELis.

3.   Komisjon edastab hindamisaruande koos oma järeldustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

4.   Iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

Artikkel 83

Üleminekusätted

1.   Amet asendab määrusega (EÜ) nr 881/2004 loodud Euroopa Raudteeameti ning on seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega selle õigusjärglane.

2.   Erandina artiklist 47 jäävad haldusnõukogu liikmed, kes nimetati ametisse määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel enne 15. juunit 2016, haldusnõukogu liikmeteks kuni oma ametiaja lõpuni, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust määrata ametisse uus esindaja.

Erandina artiklist 54 jääb määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ametisse kuni oma ametiaja lõpuni.

3.   Erandina artiklist 67 jäävad kõik 15. juunil 2016 kehtivad töölepingud jõusse kuni nende kehtivusaja lõpuni.

4.   Amet täidab artiklite 14, 20 ja 21 kohaseid tunnistuste ja lubade väljaandmisega seotud ülesandeid ning artiklis 22 nimetatud ülesandeid hiljemalt alates 16. juunist 2019, kui direktiivi (EL) 2016/797 artikli 54 lõikest 4 ja direktiivi (EL) 2016/798 artikli 31 lõikest 3 ei tulene teisiti.

Artikkel 84

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 881/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 85

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. mai 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT


(1)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2)  ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3)  Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. detsembri 2015. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 56, 12.2.2016, lk 1). Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 44).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 102).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(10)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(12)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

(15)  Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

(23)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(24)  15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(28)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(29)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


Top