3.3.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/17

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/323,

2. märts 2015,

mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist koostöölepingut, (1) nii nagu seda on muudetud („AKV-ELi partnerlusleping”),

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (2) („sisekokkulepe”), eriti selle artikli 10 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (3),

võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Tuleks määrata kindlaks üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide osamaksude kohta sisekokkuleppega asutatud 11. Euroopa Arengufondi („EAF”).

(2)	Tuleks kehtestada tingimused, millest lähtudes kontrollikoda rakendab oma volitusi 11. EAFi suhtes.

(3)

Tuleks määrata kindlaks 11. EAFi üksikasjalikud finantsrakenduseeskirjad, mis käsitlevad eelkõige kohaldatavaid põhimõtteid, fondi vahendite koosseisu, finantsjuhtimises osalejaid ja üksusi, kellele on usaldatud eelarve täitmine, rahastamisotsuseid, kulukohustusi ja makseid, rahastamisvorme, sealhulgas hanked, toetused, rahastamisvahendid ja liidu usaldusfondid, raamatupidamise aastaaruande esitamist ja raamatupidamisarvestust, kontrollikoja poolt läbiviidavat välisauditit ja eelarve täitmise heakskiitmist Euroopa Parlamendi poolt ning samuti Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavat investeerimisrahastut.

(4)

Lihtsuse ja sidususe nimel tuleks käesolev määrus nii palju kui võimalik ühtlustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (5). Ühtlustada tuleks otseste viidete kaudu kõnealustele määrustele ning see peaks ühest küljest võimaldama teha hõlpsasti kindlaks 11. EAFi rahalise rakendamise erijooni ja teisest küljest vähendama liidu rahastamiseeskirjade mitmekesisust välistegevuse valdkonnas, mis koormab ülemääraselt abisaajaid, komisjoni ja teisi osalisi.

(5)

Tuleks meenutada, et 11. EAFi rakendamise raamistik koosneb peale käesoleva määruse veel mitmest dokumendist, nimelt AKV-ELi partnerluslepingust, eelkõige selle IV lisast; sisekokkuleppest; nõukogu otsusest 2013/755/EL (6) („ÜMTde assotsieerimise otsus”) ning nõukogu määrusest (EL) 2015/322 (7) („rakendusmäärus”).

(6)	11. EAFi vahendite kasutamisel tuleks juhinduda ühtsuse ja eelarve õigsuse, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõttest. Arvestades, et 11. EAF hõlmab mitut aastat, ei tohiks eelarve aastasuse põhimõte 11. EAFi suhtes kehtida.

(7)	Sisekokkuleppe artikli 6 kohaseid vahendeid 11. EAFi programmitöö mõju suurendavate meetmete toetuseks tuleks kasutada ka 11. EAFi finantshalduse ja prognoosimise parandamiseks.

(8)	Finantsjuhtimises osalejaid, nimelt eelarvevahendite käsutajaid ja peaarvepidajaid, nende ülesannete delegeerimist ja nende vastutust käsitlevad eeskirjad tuleks ühtlustada määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, kuna komisjon kasutab 11. EAFi rakendamisel samu täitevvolitusi.

(9)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mille kohaselt komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestab tihedas koostöös Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna („AKV”) riikide rühma („AKV riigid”) või ülemeremaade ja -territooriumide („ÜMTd”) määratud riikliku, piirkondliku, AKV-sisese või territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga toimingute nõuetekohase teostamise tagamiseks vajaliku korra AKV riikide ning ÜMTdega.

(10)

Kaudset eelarve täitmist käsitlevad eeskirjad, mis hõlmavad eelarve täitmise ülesannete andmist ning selle tingimuste ja piiride määramist, tuleks ühtlustada määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012. Peale selle tuleks lisada selline eelarve täitmise ülesannete edasi delegeerimist käsitlev säte, nagu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013, (8) et tagada välistegevuse ühtne rahastamine. Käesolev määrus peaks sellegipoolest sisaldama erisätteid riikliku eelarvevahendite käsutaja ajutiste asendajate kohta, AKV riikide ning ÜMTde poolt teenusepakkujale ülesannete andmise kohta ning liidu finantshuvide kaitse tugevdamise kohta kaudse eelarve täitmise korral koos AKV riikide ning ÜMTdega.

(11)

Ehkki EAFi eelarvet ei täideta koostöös liikmesriikidega, peaks käesolev määrus võimaldama, et ühelt poolt AKV riikide ning ÜMTde ja teiselt poolt liidu äärepoolseimate piirkondade piirkondliku koostöö raamistikus saab EAFi vahendeid ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust liidu äärepoolseimatele piirkondadele rakendada sama üksus, tehes seda EAFi vahendite puhul kooskõlas käesoleva määrusega ning Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul koostöös liikmesriikidega.

(12)	Rahastamisotsuseid käsitlevad sätted tuleks ühtlustada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 vastavate sätetega selles osas, milles komisjon rakendab 11. EAFi.

(13

Kulukohustusi käsitlevad eeskirjad tuleks ühtlustada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 omadega, välja arvatud esialgsed kulukohustused, mida ei tohiks 11. EAFis olla. Peale selle tuleks juhul, kui see on vajalik AKV riikide või ÜMTde poolt kaudse eelarve täitmise raames teostatavate meetmete jaoks, näha ette tähtaegade pikendamine.

(14)	Maksete tegemise tähtajad tuleks ühtlustada määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatutega. Erisätted tuleks kehtestada juhuks, kui AKV riike ning ÜMTsid ei volitata tegema makseid kaudse eelarve täitmise raames ja kui seega komisjon jätkab maksete tegemist abisaajatele.

(15)

Mitmesugused rakendussätted, milles käsitletakse siseaudiitorit, head haldust ja õiguskaitset, IT-süsteemi, elektroonilisi ülekandeid, e-haldust, haldus- ja finantskaristusi ning menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasi kasutamist, tuleks ühtlustada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 vastavate sätetega. Peale selle tuleks juhul, kui 11. EAFi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos AKV riikide ning ÜMTdega, halduskaristuste kohaldamise abil tõhustada ja selgitada liidu finantshuvide kaitset.

(16)

Hankeid, toetusi, auhindu ja eksperte käsitlevad eeskirjad tuleks ühtlustada määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatutega. Rahastamisvahendeid ja liidu usaldusfonde reguleerivad eeskirjad tuleks 11. EAFi erijooni arvestades ühtlustada teatavate kohandustega. ÜMTdele antava eelarvetoetuse puhul tuleks võtta arvesse institutsioonilisi sidemeid asjaomaste liikmesriikidega.

(17)

AKV riikidele ning ÜMTdele peaks vajaduse korral olema kättesaadav lühiajaline tehniline abi ja nõu, mida pärast üleminekuprotsessi liiduga ühinenud liikmesriigid said TAIEXi programmi alusel, millega neil olid head kogemused. Et sellisest abist ja nõust pikas perspektiivis kasu saada, peaks olema võimalik asjakohaselt toetada valitsemistava ja avaliku sektori reformi alaste eriteadmiste ja -pädevustega keskusi.

(18)	Raamatupidamise aastaaruande esitamist ja raamatupidamisarvestust ning välisauditit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevad eeskirjad peaksid peegeldama määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 omi, et tagada rakendamise ja aruandluse ühtne raamistik.

(19)	Tuleks kehtestada tingimused, mille kohaselt EIP haldab 11. EAFi teatavaid vahendeid.

(20)	Sätted, milles käsitletakse kontrollikoja teostatavat kontrolli EIP hallatavate 11. EAFi vahendite üle, peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 287 lõikega 3 ette nähtud kontrollikoja, EIP ja komisjoni vahelise kolmepoolse kokkuleppega.

(21)	Üleminekusätetes tuleks kehtestada eeskirjad eelmiste Euroopa arengufondide jääkide ja tulude kohtlemise ning käesoleva määruse kohaldamise kohta kõnealuste fondidega seotud jääktoimingute suhtes.

(22)	Et võimaldada 11. EAFi programmide aegsat kavandamist ja rakendamist, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA

PÕHISÄTTED

I JAOTIS

Reguleerimisese, reguleerimisala ja üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega nähakse ette 11. Euroopa Arengufondi vahenditest toimuva rahastamise ning selle raamatupidamise aastaaruande esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

Artikkel 2

Suhe määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012

1.   Kui ei ole selgesõnaliselt teisiti ette nähtud, loetakse et käesolevas määruses esitatud otseviited määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätetele hõlmavad ühtlasi viiteid delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 vastavatele sätetele.

2.   Käesolevas määruses esitatud viiteid määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kehtivatele sätetele ei loeta 11. EAFi suhtes asjakohatuid menetlussätteid hõlmavaks, eriti neid, mis käsitlevad õiguse andmist võtta vastu delegeeritud õigusakte.

3.   Siseviited määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 või delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 ei muuda viidatud sätteid 11. EAFi suhtes kaudselt kohaldatavateks.

4.   Käesolevas määruses kasutatud mõistetel on sama tähendus, mis määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 2 punktides a–e osutatud mõistete puhul.

Järgnevaid määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 mõisteid määratletakse järgmiselt:

a)   „eelarve” või „eelarveline”— 11. EAF;

b)   „eelarveline kulukohustus”— kulukohustus;

c)   „institutsioon”— komisjon;

d)   „assigneeringud” või „tegevusassigneeringud”— 11. EAFi vahendid;

e)   „eelarverida” või „rida eelarves”— eraldis;

f)   „põhiakt”— asjaomasest kontekstist sõltuvalt sisekokkulepe, ÜMTde assotsieerimise otsus või rakendusmäärus;

g)   „kolmandad riigid”— kõik abi saavad riigid või territooriumid, mis kuuluvad 11. EAFi geograafilisse kohaldamisalasse.

5.   Käesoleva määruse tõlgendamisel püütakse säilitada sidusus määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, välja arvatud juhul, kui selline tõlgendamine oleks vastuolus 11. EAFi erijoontega, nagu on sätestatud AKV-ELi partnerluslepingus, sisekokkuleppes, ÜMTde assotsieerimise otsuses või rakendusmääruses.

Artikkel 3

Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud tähtaegade suhtes nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (9).

Artikkel 4

Isikuandmete kaitse

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (11) nõuete kohaldamist.

Kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 29, mis käsitleb teavet isikuandmete edastamise kohta auditi eesmärgil.

II JAOTIS

Finantspõhimõtted

Artikkel 5

Finantspõhimõtted

11. EAFi vahendeid rakendatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)	ühtsus ja eelarve õigsus,

b)	arvestusühik,

c)	kõikehõlmavus,

d)	sihtotstarbelisus,

e)	usaldusväärne finantsjuhtimine,

f)	läbipaistvus.

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 6

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõte

Kõik kogutud tulud ja tehtud kulud fikseeritakse EAFi raamatupidamisarvestuses.

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 8 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 8 lõike 4 esimest lõiku.

Artikkel 7

Arvestusühiku põhimõte

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 19 euro kasutamise kohta kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 8

Kõikehõlmavuse põhimõte

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist, peab kogutulu katma kavandatavate maksete kogusumma.

Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 23 (mahaarvamist ja vahetuskursierinevuste korrigeerimist käsitlevad eeskirjad) kohaldamist.

Siiski vähendab käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punktis c osutatud tulu automaatselt nende kulukohustuste makseid, millelt see tulu tekkis.

Liit ei või 11. EAFi raames laenu võtta.

Artikkel 9

Sihtotstarbeline tulu

1.   Sihtotstarbelist tulu kasutatakse konkreetsete kulukategooriate rahastamiseks.

2.   Sihtotstarbeliste tulude hulka kuuluvad:

a)

liikmesriikide ja kolmandate riikide – sealhulgas mõlemal juhul nende avalik-õiguslike asutuste ning üksuste või füüsiliste isikute – ning rahvusvaheliste organisatsioonide rahaline osalus teatavates välisabiprojektides või -programmides, mida vastavalt rakendusmääruse artiklile 10 rahastab liit ja haldab komisjon või EIP nende nimel;

b)	teatavad sihtotstarbelised tulud, nagu sihtkapitalina saadud tulu, toetused, kinked ja annakud;

c)	tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest sissenõude järel;

d)	eelmaksetelt kogunenud intressitulu vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 8 lõikele 4;

e)	tagasimaksed ja tulu, mis tekib rahastamisvahenditest vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikele 6;

f)	tulu, mis tekib tagastatud maksudest vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 23 lõike 3 punktile b.

3.   Lõike 2 punktides a ja b osutatud sihtotstarbelise tuluga rahastatakse rahastaja määratud kulukategooriaid tingimusel, et komisjon selle heaks kiidab.

Lõike 2 punktides e ja f osutatud sihtotstarbelise tuluga rahastatakse selliseid kulukategooriaid, mis sarnanevad nendega, millest kõnealune tulu tekkis.

4.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 184 lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

5.   Lõike 2 punktis b osutatud sihtotstarbelise tulu suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 22 lõikeid 1 ja 2, mis käsitlevad annetusi. Pidades silmas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 22 lõiget 2, tohib annetusi vastu võtta vaid nõukogu loal.

6.   11. EAFi vahendid, mis vastavad sihtotstarbelisele tulule, tehakse automaatselt kättesaadavaks, kui komisjon on tulu kätte saanud. Saada olevate summade eelarvestus muudab aga 11. EAFi vahendid kättesaadavaks lõike 2 punktis a osutatud sihtotstarbelise tulu puhul, kui leping liikmesriigiga on sõlmitud eurovääringus; makseid kõnealuse tulu arvel võib teha alles siis, kui see on kätte saadud.

Artikkel 10

Sihtotstarbelisuse põhimõte

11. EAFi vahendid nähakse ette sihtotstarbeliselt konkreetseteks eesmärkideks AKV riikide ning ÜMTde kaupa ja vastavalt peamistele koostöövahenditele.

AKV riikide osas on need vahendid ette nähtud AKV-ELi partnerluslepingu Ic lisas esitatud finantsprotokolliga. Vahendite sihtotstarbe (esialgsed assigneeringud) määramisel lähtutakse ka sisekokkuleppe ja rakendusmääruse sätetest ning peetakse silmas sisekokkuleppe artikli 6 kohaste programmitöö ja rakendamisega seotud toetuskulude katteks reserveeritud vahendeid.

ÜMTde osas on need instrumendid ette nähtud ÜMTde assotsieerimise otsuse neljandas osas ja II lisas. Nende vahendite sihtotstarbe määramisel võetakse arvesse ka selle lisa artikli 3 lõikes 3 sätestatud eraldamata vahendite reservi ning selle artikli 1 lõike 1 punkti c kohasteks uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks mõeldud vahendeid.

Artikkel 11

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

1.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 30 lõikeid 1 ja 2, milles käsitletakse säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtet. Ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 3 punkti a, ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 18.

2.   Püstitatakse konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja ajastatud eesmärke. Nende saavutamist jälgitakse tulemuslikkuse näitajate abil.

3.   Otsuste tegemise parandamiseks, eelkõige käesoleva määruse artiklis 21 osutatud liikmesriikide osamaksude kindlaksmääramise põhjendamiseks ja täpsustamiseks, on vaja järgmisi hindamisi:

a)	11. EAFi vahendite kasutamisele eelneb kavandatava toimingu hindamine, mis hõlmab delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 18 lõikes 1 loetletud elemente;

b)	toimingu suhtes kohaldatakse järelhindamist, et tagada kasutatud vahendite vastavus kavandatud eesmärkidele.

4.   Käesoleva määruse VIII jaotises ette nähtud rahastamisvormid ja käesoleva määruse artiklis 17 ette nähtud rakendusmeetodid valitakse selle alusel, kas nende abil on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja anda tulemusi, võttes arvesse eelkõige kontrollimisega seotud kulusid, halduskoormust ja prognoositud mittevastavuste riski. Toetuste puhul kaalutakse selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude kasutamist.

Artikkel 12

Sisekontroll

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 32.

Artikkel 13

Läbipaistvuse põhimõte

1.   11. EAFi rakendatakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.   Sisekokkuleppe artikli 7 kohane iga-aastane kulukohustuste, maksete ja nõutavate aastaste osamaksude summa kalkulatsioon avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 kohaldamist, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 35 lõike 2 esimest lõiku ja artikli 35 lõiget 3, milles käsitletakse vahendite saajaid käsitleva ja muu teabe avaldamist. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 21 lõike 2 teise lõigu tähenduses tähendab mõiste „asukoht” vajaduse korral, kui abisaajaks on füüsiline isik, NUTS 2 taseme piirkonnaga samaväärset piirkonda.

4.   11. EAFi raames rahastatavaid meetmeid võidakse rakendada paralleelse või ühise kaasrahastamisega.

Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse meede mitmeks selgelt eristatavaks osaks, millest igaüht rahastavad erinevad kaasrahastavad partnerid nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks teha.

Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse meetme kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et meetme konkreetsete tegevuste rahastamisallikat ei ole hiljem enam võimalik kindlaks teha. Sellistel juhtudel peab toetus- ja hankelepingute tagantjärele avalikustamine, nagu on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 35 lõike 2 esimeses lõigus ja lõikes 3, olema kooskõlas volitatud üksuse eeskirjadega, kui neid on.

5.   Rahalise abi andmisel võtab komisjon vajaduse korral vajalikud meetmed, et tagada liidu finantsabi nähtavus. See hõlmab meetmeid, millega kehtestatakse liidu vahendite saajatele nähtavusnõuded, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhud. Komisjon vastutab saaja nõuete täitmise järelevalve eest.

III JAOTIS

11. EAFi vahendid ja selle rakendamine

Artikkel 14

11. EAFi vahendite allikad

11. EAFi vahendid koosnevad sisekokkuleppe artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 6 osutatud ülemmäärast, sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 9 osutatud vahenditest ning käesoleva määruse artiklis 9 osutatud muust sihtotstarbelisest tulust.

Artikkel 15

11. EAFi ülesehitus

11. EAFi tulud ja kulud liigitatakse nende liigi või neile määratud kasutusotstarbe järgi.

Artikkel 16

11. EAFi rakendamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt

1.   Komisjon asub täitma liidu kohustusi, mis on määratletud AKV-ELi partnerluslepingu artiklis 57 ja ÜMTde assotsieerimise otsuses. Selleks rakendab ta 11. EAFi tulud ja kulud kooskõlas käesoleva määruse käesoleva ja 3. osaga omal vastutusel ja 11. EAFi vahendite piires.

2.   Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada 11. EAFi vahendite kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

Artikkel 17

Eelarve täitmise viisid

1.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 56 ja 57.

2.   Kui käesoleva artikli lõigete 3–5 sätetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa IV jaotise peatükis 2 ning nimetatud määruse artiklites 188 ja 193 ette nähtud eelarve täitmise viise käsitlevaid eeskirju. Nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punkti b ja artiklit 59 koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kohta aga ei kohaldata.

3.   Volitatud üksused tagavad ühtsuse liidu välispoliitikaga ja võivad anda eelarve täitmise ülesanded üle muudele üksustele komisjoni suhtes kehtivatega samaväärsetel tingimustel. Nad täidavad igal aastal oma kohustused vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikele 5. Auditiarvamus esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruande ja vahendite haldaja kinnituse esitamist ning seda võetakse arvesse komisjoni kinnituses.

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvahelised organisatsioonid ja nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktides v ja vi osutatud liikmesriikide asutused, kellele komisjon on delegeerinud eelarve täitmisega seotud ülesandeid, võivad samuti delegeerida eelarve täitmisega seotud ülesandeid asjakohase tegutsemis- ja finantssuutlikkusega mittetulundusühendustele komisjoni suhtes kohaldatavate tingimustega samaväärsetel tingimustel.

AKV riigid ning ÜMTd võivad anda eelarve täitmise ülesandeid edasi ka oma osakondade piires ja teenuslepingu alusel eraõiguslikele asutustele. Kõnealused asutused valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte. Teenuslepingu tingimused määratakse kindlaks rahastamislepingus.

4.   Kui 11. EAFi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos AKV riikide või ÜMTdega, siis komisjon, ilma et see piiraks avaliku sektori hankija rollis olevate AKV riikide või ÜMTde kohustusi:

a)	nõuab vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 80 vajaduse korral maksmisele kuuluvad summad abisaajalt sisse, sealhulgas otsuse alusel, mis jõustatakse tingimustel, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 299;

b)	kui asjaolud nõuavad, võib määrata haldus- ja/või finantskaristusi tingimustel, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 109.

Rahastamisleping sisaldab selleks sätteid komisjoni ning AKV riigi või ÜMT koostöö kohta.

5.   Liidu rahalist abi võib anda toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, näiteks fondidele, mille on loonud või mida haldavad EIP, liikmesriigid, partnerriigid ja -piirkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid, et suurendada mitme rahastaja poolset ühisrahastamist, või mille on rajanud üks või mitu rahastajat projektide ühiseks rakendamiseks.

Kui see on asjakohane, edendatakse liidu finantsasutuste vastastikust juurdepääsu muude organisatsioonide loodud rahastamisvahenditele.

IV JAOTIS

Finantsjuhtimises osalejad

Artikkel 18

Üldsätted finantsjuhtimises osalejate ja nende vastutuse kohta

1.   Komisjon tagab igale finantsjuhtimises osalejale ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning lepingu, kus on üksikasjalikult määratletud osaleja ülesanded, õigused ja kohustused.

2.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 64 ülesannete lahususe kohta.

3.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa IV jaotise IV peatükki finantsjuhtimises osalejate vastutuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 19

Eelarvevahendite käsutaja

1.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 65, 66 ja 67, milles käsitletakse vastavalt eelarvevahendite käsutajat, tema volitusi ja ülesandeid ning liidu delegatsioonide juhtide volitusi ja ülesandeid.

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 66 lõikes 9 osutatud iga-aastane tegevusaruanne hõlmab lisana tabeleid, milles esitatakse eraldiste, riikide, territooriumide, piirkondade või allpiirkondade kaupa eelarveaasta kulukohustuste, assigneeritud summade ja tehtud maksete kogusummad ning koondsummad alates vastava EAFi avamisest.

2.   Kui komisjoni vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teada probleemidest 11. EAFi vahendite haldamisega seotud menetlustes, võtab ta koos määratud riikliku, piirkondliku, AKV-sisese või territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab mis tahes vajalikke meetmeid. Kui riiklik, piirkondlik, AKV-sisene või territoriaalne eelarvevahendite käsutaja ei täida või ei suuda täita talle AKV-ELi partnerluslepingu või ÜMTde assotsieerimise otsusega määratud ülesandeid, võib komisjoni vastutav eelarvevahendite käsutaja asuda ajutiselt eelnimetatu kohale ning tegutseda tema nimel ja eest. Sellisel juhul võib komisjon saada tekkinud täiendava halduskoormuse eest hüvitist asjaomasele AKV riigile või ÜMT-le eraldatud vahenditest.

Artikkel 20

Peaarvepidaja

1.   11. EAFi peaarvepidajaks on komisjoni peaarvepidaja.

2.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 68, välja arvatud selle lõike 1 teine lõik, ja artiklit 69, milles käsitletakse vastavalt peaarvepidaja volitusi ja ülesandeid ning volitusi, mida peaarvepidaja võib delegeerida. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 54 ja artikli 57 lõiget 3 ning artikli 58 lõike 5 teist lõiku ja artikli 58 lõiget 6 ei kohaldata.

V JAOTIS

Tulutoimingud

Artikkel 21

Aastane osamaks ja selle osad

1.   Kooskõlas sisekokkuleppe artikliga 7 määratakse aastase osamaksu ülemmäär N + 2 aastaks ja aastane osamaks N + 1 aastaks ning selle maksmine kolmes osas kindlaks käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud korra kohaselt.

Iga liikmesriigi makstavad osamaksu osad kehtestatakse selliselt, et need oleksid proportsionaalsed asjaomase liikmesriigi poolt 11. EAFi makstavate osamaksudega, mis on sätestatud sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2.

2.   Komisjon esitab N aasta 15. oktoobriks ettepaneku, mis sisaldab järgmist:

a)	aastase osamaksu ülemmäär N + 2 aastaks;

b)	aastane osamaks N + 1 aastaks;

c)	N + 1 aasta osamaksu esimese osa suurus;

d)	statistilisel lähenemisel põhinev hinnanguline mittesiduv prognoos aastate N + 3 ja N + 4 eeldatava aastase osamaksu kohta.

Nõukogu teeb kõnealuse ettepaneku suhtes otsuse N aasta 15. novembriks.

Liikmesriigid maksavad N + 1 aasta osamaksu esimese osa hiljemalt N + 1 aasta 21. jaanuariks.

3.   Komisjon esitab N + 1 aasta 15. juuniks ettepaneku, mis sisaldab järgmist:

a)	N + 1 aasta osamaksu teise osa suurus;

b)	N + 1 aasta osamaks, mida on muudetud vastavalt tegelikele vajadustele, juhtudel kui aastane osamaks erineb tegelikest vajadustest vastavalt sisekokkuleppe artikli 7 lõikele 3.

Nõukogu teeb ettepaneku suhtes otsuse hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes pärast komisjoni ettepaneku esitamist.

Liikmesriigid maksavad osamaksu teise osa hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist.

4.   Võttes arvesse EIP prognoose investeerimisrahastu haldamise ja toimingute, sealhulgas EIP rakendatavate intressitoetuste kohta, koostab komisjon N + 1 aasta 15. juuniks kulukohustuste ja maksete ning N aastal makstud ja N + 1 aastal ning N + 2 aastal nõutavate aastaste osamaksude summa kalkulatsiooni ja edastab selle nõukogule. Komisjon esitab liikmesriikide aastased osamaksud ning samuti EAFist veel maksta oleva summa, tehes vahet EIP ja komisjoni osal. N + 1 ja N + 2 aasta määrade aluseks on suutlikkus tagada tegelikult ettepanekule vastav vahendite tase, püüdes samal ajal vältida märkimisväärseid erinevusi eri aastate vahel ja märkimisväärset eelarveaasta lõppsaldot.

5.   Komisjon esitab N + 1 aasta 10. oktoobriks ettepaneku, mis sisaldab järgmist:

a)	N + 1 aasta osamaksu kolmanda osa suurus;

b)	N + 1 aasta osamaks, mida on muudetud vastavalt tegelikele vajadustele, juhtudel kui aastane osamaks erineb tegelikest vajadustest vastavalt sisekokkuleppe artikli 7 lõikele 3.

Nõukogu teeb ettepaneku suhtes otsuse hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes pärast komisjoni ettepaneku esitamist.

Liikmesriigid maksavad osamaksu kolmanda osa hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist.

6.   Teatava aasta osamaksu osade kogusumma ei ületa kõnealuseks aastaks määratud aastase osamaksu suurust. Aastase osamaksu suurus ei ületa selleks aastaks määratud ülemmäära. Ülemmäära ei suurendata, välja arvatud sisekokkuleppe artikli 7 lõike 4 kohaselt. Ülemmäära võimalik suurendamine lisatakse käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud ettepanekutesse.

7.   N + 2 aastal iga liikmesriigi poolt makstava aastase osamaksu ülemmäär, N + 1 aasta aastane osamaks ja osamaksu osad sisaldavad järgmist:

a)	komisjoni hallatav summa ja

b)	EIP hallatav summa, sealhulgas tema hallatavad intressitoetused.

Artikkel 22

Osamaksude maksmine

1.   Osamaksunõuetega kustutatakse kõigepealt järjestikku varasemate EAFide jaoks ette nähtud summad.

2.   Liikmesriikide osamaksud esitatakse ja tasutakse eurodes.

3.   Artikli 21 lõike 7 punktis a osutatud osamaksu kannab iga liikmesriik erikontole nimega „Euroopa Komisjon – Euroopa Arengufond”, mis on avatud asjaomase liikmesriigi keskpangas või tema määratud finantsasutuses. Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha makseid. Komisjon püüab kõik raha väljavõtmised erikontodelt teha nii, et neil kontodel olevad vahendid jaguneksid alati vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktis a esitatud osamaksude jaotusele.

Iga liikmesriik kannab käesoleva määruse artikli 21 lõike 7 punktis b osutatud osamaksu üle kooskõlas artikli 53 lõikega 1.

Artikkel 23

Üle kandmata osamaksusummadelt kogunev intress

1.   Artikli 21 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud tähtaegade möödumisel on asjaomane liikmesriik kohustatud tasuma intressi järgmistel tingimustel:

a)

intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, mil tähtaeg möödub, ning millele lisandub kaks protsendipunkti. Intressimäärale lisandub veerand protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta;

b)	intressi makstakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb maksmiskuupäeval.

2.   Käesoleva määruse artikli 21 lõike 7 punktis a osutatud osamaksu intress kantakse ühele sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 6 sätestatud kontodest.

Käesoleva määruse artikli 21 lõike 7 punktis b osutatud osamaksu intress kantakse üle investeerimisrahastusse kooskõlas käesoleva määruse artikli 53 lõikega 1.

Artikkel 24

Üle kandmata osamaksude sissenõudmine

AKV-ELi partnerluslepingu Ic lisas esitatud finantsprotokolli kehtivusaja lõppedes esitavad komisjon ja EIP vajaduse korral käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohase nõude selle osamaksude osa kohta, mille liikmesriigid on veel kohustatud tasuma käesoleva määruse artikli 21 alusel.

Artikkel 25

Muud tulutoimingud

1.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 77–79, artikli 80 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 81–82, milles käsitletakse saada olevate summade eelarvestust, saada olevate summade kindlaksmääramist, sissenõudmise kinnitamist ja eeskirju, liidu nõuete aegumistähtaegu ja käsitlemist liikmesriikides. Sissenõudmine võib toimuda komisjoni otsusega, mis jõustatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 299.

2.   Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 77 lõikele 3 ja artikli 78 lõikele 2 tuleb viidet omavahenditele mõista viitena liikmesriigi osamaksudele, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse artiklis 21.

3.   Eurodes väljendatud sissenõuete suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 83 lõiget 2. Kohalikus vääringus sissenõuete suhtes kohaldatakse seda kasutades asjaomast vääringut emiteeriva riigi keskpanga intressimäära, mis kehtis sissenõudekorralduse esitamise kuu esimesel kalendripäeval.

4.   Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 84 lõikele 3 koostatakse nõuete loetelu 11. EAFi kohta eraldi ja see lisatakse käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 osutatud aruandesse.

5.   Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikleid 85 ja 90 ei kohaldata.

VI JAOTIS

Kulutoimingud

Artikkel 26

Rahastamisotsus

Kulukohustusele eelneb komisjoni poolt vastuvõetud rahastamisotsus.

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 84, välja arvatud selle lõige 2.

Artikkel 27

Kulukohustuste suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 85, välja arvatud selle lõike 3 punkt c, artikleid 86, 87 ja 185 ja artikli 189 lõikeid 1 ja 2, milles käsitletakse kulukohustusi ja välismeetmete rakendamist. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 95 lõiget 2, artikli 97 lõike 1 punkte a ja e ning artiklit 98 ei kohaldata.

2.   Seoses määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 189 lõike 2 kohaldamisega võidakse meetmeid rakendavate üksiklepingute ja toetuslepingute sõlmimise perioodi pikendada kauemaks kui kolm aastat pärast rahastamislepingu sõlmimist, juhul kui AKV riigid ning ÜMTd delegeerivad eelarve täitmise ülesanded vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 3.

3.   Kui 11. EAFi vahendeid rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos AKV riikide või ÜMTdega, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles põhjenduse heaks kiitnud, pikendada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 86 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud kaheaastast ning nimetatud määruse artikli 189 lõike 2 teises lõigus osutatud kolmeaastast perioodi.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pikendatud perioodide või määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 86 lõike 5 kolmandas lõigus ja artikli 189 lõike 2 teises lõigus osutatud perioodide lõppemisel vabastatakse kasutamata jäänud jäägid.

5.   Kui meetmed võetakse AKV-ELi partnerluslepingu artiklite 96 ja 97 alusel, võidakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pikendatud perioodid või määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 86 lõike 5 kolmandas lõigus ja artikli 189 lõike 2 teises lõigus osutatud perioodid peatada.

6.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 87 lõike 1 punkti c ja lõike 2 punkti b kohaldamisel hinnatakse nõuetele vastavust ja õiguspärasust asjaomaste sätete, eelkõige aluslepingute, AKV-ELi partnerluslepingu, ÜMTde assotsieerimise otsuse, sisekokkuleppe ja käesoleva määruse ning kõigi nende sätete rakendamiseks vastu võetud õigusaktide alusel.

7.   Iga juriidilise kohustusega nähakse komisjonile ja kontrollikojale selgesõnaliselt ette õigus kontrollida ja auditeerida ning Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) õigus uurida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki 11. EAFist vahendeid saanud abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid.

Artikkel 28

Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 88, 89 ja 90, välja arvatud viimase lõike 4 teine lõik, artiklit 91 ja artikli 184 lõiget 4.

Artikkel 29

Maksmistähtajad

1.   Kui lõikes 2 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse komisjoni tehtavate maksete suhtes määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 92.

2.   Kui 11. EAFi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos AKV riikide või ÜMTdega ning komisjon teostab makseid nende nimel, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 92 lõike 1 punktis b osutatud tähtaega kõigi maksete suhtes, mida ei ole nimetatud selle lõike punktis a. Rahastamisleping sisaldab vajalikke sätteid avaliku sektori hankija õigeaegse koostöö tagamiseks.

3.   Nõuded seoses hilinenud maksetega, mille eest vastutab komisjon, kaetakse sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 6 osutatud kontolt või kontodelt.

VII JAOTIS

Mitmesugused rakendussätted

Artikkel 30

Siseaudiitor

11. EAFi siseaudiitoriks on komisjoni siseaudiitor. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 99 ja 100.

Artikkel 31

IT-süsteemid, elektroonilised ülekanded ja e-haldus

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 93, 94 ja 95, milles käsitletakse toimingute ja dokumentide elektroonilist haldust, kohaldatakse 11. EAFi suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 32

Hea haldus ja õiguskaitse

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 96 ja 97.

Artikkel 33

Menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasi kasutamine

11. EAFi rakendamiseks kasutatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 108 lõike 1 alusel loodud menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldavat keskandmebaasi, mis hõlmab andmeid taotlejate ja pakkujate ning taotlejate ja toetusesaajate kohta, kes on mõnes artiklis 106, artikli 109 lõike 1 punktis b ja artikli 109 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras.

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 108 lõikeid 2 ja 5 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikleid 142 ja 144, milles käsitletakse menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasi kasutamist ja sellele juurdepääsu, kohaldatakse mutatis mutandis.

Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 108 lõikele 2 hõlmavad liidu finantshuvid 11. EAFi rakendamist.

Artikkel 34

Halduskokkulepped Euroopa välisteenistusega

Euroopa välisteenistus ja komisjon võivad kokku leppida üksikasjaliku korra, et lihtsustada sisekokkuleppe artikli 6 kohaste 11. EAFiga seotud kulude katteks reserveeritud vahendite kasutamist liidu delegatsioonide poolt.

VIII JAOTIS

Rahastamisvormid

Artikkel 35

Üldsätted rahastamisvormide kohta

1.   Rahalise abi andmiseks käesoleva jaotise raames võib liidu, AKV riikide ning ÜMTde koostöö toimuda muu hulgas järgmistes vormides:

a)	kolmepoolsed kokkulepped, mille kaudu liit koordineerib AKV riigile, ÜMT-le või nende piirkonnale antavat abi mis tahes kolmanda riigiga;

b)

halduskoostöö meetmed, näiteks liikmesriigi või äärepoolseima piirkonna ja AKV riigi või ÜMT või nende piirkonna avalik-õiguslike asutuste, kohalike asutuste, riigiasutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike üksuste vaheline mestimine, samuti liikmesriikide lähetatud avaliku sektori eksperte ning nende piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi hõlmavad koostöömeetmed;

c)	valdkondlikud programmid sihipäraseks suutlikkuse suurendamiseks AKV riigis, ÜMT-l või nende piirkonnas ning neile antav lühiajaline tehniline abi ja nõu, samuti valitsemistava ja avaliku sektori reformi alaste eriteadmiste ja -pädevustega jätkusuutlike keskuste toetamine;

d)	toetus avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks ja haldamiseks vajalike kulude rahastamiseks;

e)	valdkondliku poliitika toetusprogrammid, millega liit toetab AKV riigi või ÜMT valdkondlikku programmi, ning

f)	intressitoetused vastavalt artiklile 37.

2.   Lisaks artiklites 36–42 ette nähtud rahastamisvormidele võidakse rahalist abi anda

a)	võlakergendusena rahvusvaheliselt kokkulepitud võlakergendusprogrammide alusel;

b)

erandjuhul valdkondlike ja üldiste impordikavadena, mis võivad esineda järgmisel kujul: — valdkondlikud mitterahalised impordikavad; — valdkondlikud impordikavad, mis hõlmavad valuutaabi vastava valdkonna impordi rahastamiseks või — üldised impordikavad, mis hõlmavad valuutaabi mitmesuguseid tooteid hõlmava üldimpordi rahastamiseks.

3.   Rahalist abi võib anda ka toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, näiteks fondidele, mille on loonud või mida haldavad EIP, liikmesriigid või AKV riigid või ÜMTd ja nende piirkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid, et suurendada mitme rahastaja poolset ühisrahastamist, või mille on rajanud üks või mitu rahastajat projektide ühiseks rakendamiseks.

Kui see on asjakohane, edendatakse liidu finantsasutuste vastastikust juurdepääsu muude organisatsioonide loodud rahastamisvahenditele.

4.   Toetades üleminekut ja reforme AKV riikides ning ÜMTdel, tugineb liit liikmesriikide kogemustele ja õppetundidele ning annab nende kohta teavet.

Artikkel 36

Hanked

1.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 101, milles määratletakse avaliku hanke lepingud.

2.   Avaliku sektori hankijaiks käesoleva määruse tähenduses on:

a)	komisjon ühe või mitme AKV riigi või ÜMT nimel ja arvel;

b)	määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 185 osutatud üksused ja isikud, kellele on delegeeritud asjaomased eelarve täitmisega seotud ülesanded.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hankijate poolt või nende nimel sõlmitud hankelepingute suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa V jaotise peatüki 1 ja teise osa IV jaotise peatüki 3 sätteid, välja arvatud:

a)	määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 103, artikli 104 lõike 1 teine lõik ja artikkel 111;

b)	delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 127 lõiked 3 ja 4, artikkel 128, artiklid 134–137, artikli 139 lõiked 3–6, artikli 148 lõige 4, artikli 151 lõige 2, artikkel 160, artikkel 164, artikli 260 teine lause ning artikkel 262.

Kinnisvaralepingute suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 124 lõiget 2.

Nimetatud lõike esimest lõiku ei kohaldata eespool käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud hankijate suhtes, kui komisjon on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 61 osutatud eelkontrollide järel lubanud neil kasutada nende oma hankemenetlusi.

4.   Komisjoni enda sõlmitud hankelepingute ning kriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonidega seotud rakendusmeetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa V jaotise sätteid.

5.   Juhul kui ei täideta lõikes 3 osutatud menetlusi, ei ole asjaomaste toimingute kulud 11. EAFist rahastamiseks kõlblikud.

6.   Lõikes 3 osutatud hankemenetlused sätestatakse rahastamislepingus.

7.   Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 263 lõike 1 punkti a kohaldamisel on

a)	„eelteade” teade, millega hankija teeb suunavalt teatavaks selliste lepingute ja raamlepingute hinnangulise kogumaksumuse ja eseme, mille ta eelarveaasta jooksul sõlmida kavatseb, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel sõlmitavate lepingute puhul;

b)	„hanketeade” teade, mille abil hankija teeb teatavaks kavatsuse alustada menetlust lepingu või raamlepingu sõlmimiseks või delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 131 kohase dünaamilise hankesüsteemi loomiseks;

c)	„hankelepingu sõlmimise teade” teade, milles esitatakse lepingute, raamlepingute või dünaamilisel hankesüsteemil põhinevate lepingute sõlmimise menetluse tulemused.

Artikkel 37

Toetused

1.   Kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa VI jaotist ja artiklit 192.

2.   Toetused on 11. EAFist annetustena antavad rahalised otsetoetused, mille abil rahastatakse

a)	meedet, mille eesmärk on saavutada AKV-ELi partnerluslepingu, ÜMTde assotsieerimise otsuse või nimetatud lepingu või otsuse kohaselt vastu võetud programmi või projekti eesmärk, või

b)	punktis a osutatud eesmärki saavutada püüdva asutuse toimimist.

Toetust punkti a tähenduses võidakse anda määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 lõikes 1 osutatud asutustele.

3.   Töötades AKV riikide ning ÜMTde sidusrühmadega, võtab komisjon rahastamise viisi, osaluse liigi, toetuse andmise korra ja toetuste haldamise haldussätete kindlaksmääramisel arvesse nende riikide ja territooriumide eripära, sealhulgas vajadusi ja konteksti, et ulatuda võimalikult laia AKV riikide ning ÜMTde sidusrühmade ringini ja nende vajadustele kõige paremini vastata ning saavutada kõige tõhusamal võimalikul viisil AKV-ELi partnerluslepingu või ÜMTde assotsieerimise otsuse eesmärgid. Innustatakse kasutama teatavaid rahastamisviise, näiteks partnerluslepingud, rahaline toetus kolmandatele isikutele, otserahastamine või piiratud rahastamiskõlblikkusega pakkumiskutsed või ühekordsed maksed.

4.   Toetusteks käesoleva määruse tähenduses ei ole

a)	määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 121 lõike 2 punktides b–f, h ja i osutatud kulukategooriad;

b)	käesoleva määruse artikli 35 lõikes 2 osutatud rahaline abi.

5.   Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikleid 175 ja 177 ei kohaldata.

Artikkel 38

Auhinnad

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa VII jaotist, välja arvatud selle artikli 138 lõike 2 teine lõik.

Artikkel 39

Eelarvetoetus

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 186.

Liidu üldine või valdkondlik eelarvetoetus põhineb vastastikusel vastutusel ja ühisel pühendumusel üldistele väärtustele ning selle eesmärk on tugevdada liidu ja AKV riikide või ÜMTde lepingulisi partnerlusi, et edendada demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, toetada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning kaotada vaesus.

Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel kõlblikkuskriteeriumidel ning ohtude ja kasude hoolikal hindamisel.

Sellise otsuse üks peamistest määravatest teguritest on AKV riikide ning ÜMTde pühendumuse ning nende edusammude hindamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete valdkonnas. Eelarvetoetus diferentseeritakse, et reageerida paremini AKV riikide ning ÜMTde poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele kontekstile, võttes arvesse ebakindlaid olukordi.

Komisjon määratleb eelarvetoetuse andmisel selgelt oma tingimused ja jälgib nende täitmist, samuti toetab komisjon parlamentaarse kontrolli ja auditivõime arendamist ning suurendab läbipaistvust ja teabe kättesaadavust avalikkusele.

Eelarvetoetuse väljamaksmine sõltub AKV riikide ning ÜMTdega kokku lepitud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest.

Eelarvetoetuse andmisel ÜMTdele võetakse arvesse nende institutsioonilisi sidemeid asjaomase liikmesriigiga.

Artikkel 40

Rahastamisvahendid

Rahastamisvahendeid võidakse luua artiklis 26 osutatud rahastamisotsusega. Need on võimaluse korral alati Euroopa Investeerimispanga, mitmepoolse Euroopa finantsasutuse, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, või kahepoolse Euroopa finantsasutuse, näiteks kahepoolse arengupanga juhtimisel ning võimalik, et ühendatud täiendavate toetustega muudest allikatest.

Komisjon võib rakendada rahastamisvahendeid kas otsese või kaudse eelarve täitmise raames, delegeerides viimasel juhul eelarve täitmisega seotud ülesanded määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii, v ja vi kohastele üksustele. Kõnealused üksused peavad täitma määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 nõuded ja vastama liidu eesmärkidele, normidele ja poliitikale ning lähtuma liidu vahendite kasutamisel ja selle kohta aru andmisel parimatest tavadest.

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 2 sätestatud kriteeriume täitvaid üksusi peetakse nimetatud määruse artiklis 139 osutatud valikukriteeriumitele vastavaks. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa VIII jaotist, välja arvatud artikli 139 lõige 1, lõike 4 esimene lõik ja lõige 5.

Rahastamisvahendeid võidakse rühmitada rakendus- ja aruandluse otstarbel eri rahastutesse.

Artikkel 41

Eksperdid

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 204 teist lõiku ja delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 287, milles käsitletakse tasustatud väliseksperte.

Artikkel 42

Liidu usaldusfondid

1.   Kui käesoleva artikli lõikes 2 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 187.

2.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 187 lõike 8 kohaldamisel on pädev komitee sisekokkuleppe artiklis 8 osutatud komitee.

IX JAOTIS

Raamatupidamise aastaaruande esitamine ja raamatupidamisarvestus

Artikkel 43

11. EAFi raamatupidamisaruandlus

1.   11. EAFi raamatupidamise aastaaruanne, mis kirjeldab tema finantsseisundit iga aasta 31. detsembri seisuga, sisaldab

a)	raamatupidamisaruandeid,

b)	rakendamisaruannet.

Vastavalt artiklile 57 lisatakse raamatupidamisaruannetele EIP esitatud teave.

2.   Peaarvepidaja saadab esialgse raamatupidamisaruande järgmise aasta 31. märtsiks kontrollikojale.

3.   Kontrollikoda esitab järgmise aasta 15. juuniks oma märkused esialgse raamatupidamisaruande selle osa kohta, mis käsitleb neid 11. EAFi vahendeid, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon, et komisjon saaks teha lõpliku raamatupidamisaruande koostamiseks vajalikud parandused.

4.   Komisjon kiidab lõpliku raamatupidamisaruande heaks ja saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 31. juuliks.

5.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 lõike 3 teist lõiku.

6.   Lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt järgmise aasta 15. novembril koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on teinud kooskõlas artikliga 49.

7.   Lõigetes 2 ja 4 nimetatud esialgse ja lõpliku raamatupidamisaruande võib saata elektrooniliselt.

Artikkel 44

Raamatupidamisaruanded ja rakendamisaruanne

1.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 145.

2.   Rakendamisaruande koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja ja see edastatakse 15. märtsiks peaarvepidajale lisamiseks 11. EAFi raamatupidamisaruannetesse. See peab andma õige ja õiglase ülevaate 11. EAFi vahendite arvel tehtud tulu- ja kulutoimingutest. See koostatakse miljonites eurodes ja see sisaldab

a)	eelarve täitmise ülevaadet, milles esitatakse kõik eelarveaasta tulu- ja kulutoimingud;

b)	eelarve täitmise ülevaate lisa, millega täiendatakse ja kommenteeritakse ülevaates esitatud teavet.

3.   Eelarve täitmise ülevaade sisaldab järgmist:

a)	tabel, mis kirjeldab eraldistes eelnenud eelarveaasta jooksul toimunud muudatusi;

b)	tabel, milles esitatakse jaotuste kaupa eelarveaasta kulukohustuste, assigneeritud summade ja maksete kogusummad ning koondsummad alates 11. EAFi avamisest.

Artikkel 45

Komisjoni ja EIP poolne järelevalve ja aruandlus

1.   Komisjon ja EIP teostavad kumbki oma vastutusalas järelevalvet 11. EAFi abi kasutamise üle AKV riikides, ÜMTdel ja muude abisaajate poolt ning 11. EAFi vahenditest rahastatavate projektide rakendamise üle, pöörates erilist tähelepanu AKV-ELi partnerluslepingu artiklites 55 ja 56 ning ÜMTde assotsieerimise otsuse vastavates sätetes nimetatud eesmärkide täitmisele.

2.   EIP teavitab komisjoni korrapäraselt tema hallatavate 11. EAFi vahenditest rahastatavate projektide rakendamisest, järgides investeerimisrahastu tegevussuunistes sätestatud korda.

3.   Komisjon ja EIP annavad liikmesriikidele teavet 11. EAFi vahendite rakendamise kohta, nagu nähakse ette rakendusmääruse artiklis 18. Komisjon saadab selle teabe kooskõlas sisekokkuleppe artikli 11 lõikega 6 kontrollikojale.

Artikkel 46

Raamatupidamisarvestus

Komisjoni hallatavate 11. EAFi vahendite suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 143 lõikes 1 osutatud raamatupidamiseeskirju. Nimetatud eeskirju kohaldatakse 11. EAFi suhtes, võttes arvesse tema tegevuse eripära.

Käesoleva määruse artiklis 44 osutatud raamatupidamisaruannete suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 144 sisalduvaid raamatupidamispõhimõtteid.

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 151, 153, 154 ja 155.

Peaarvepidaja koostab ja kehtestab pärast vastutava eelarvevahendite käsutajaga konsulteerimist 11. EAFi toimingute suhtes kohaldatava kontoplaani.

Artikkel 47

Eelarveline raamatupidamisarvestus

1.   Eelarveline raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate 11. EAFi vahendite kasutamisest.

2.   Eelarvelisse raamatupidamisarvestusse kirjendatakse kõik

a)	assigneeringud ja 11. EAFi vastavad vahendid,

b)	kulukohustused,

c)	eelarveaasta maksed,

d)	kindlaksmääratud võlad ja laekumised täies mahus ja ilma neid vastastikku kohandamata.

3.   Kui kohustused, maksed ja võlad esitatakse riikide vääringutes, peab raamatupidamisarvestuse süsteem vajaduse korral võimaldama need kirjendada nii riikide vääringutes kui ka eurodes.

4.   Üldised kulukohustused kirjendatakse eurodes komisjoni poolt vastu võetud rahastamisotsuste väärtuse alusel. Üksikud kulukohustused kirjendatakse eurodes juriidiliste kohustuste väärtuse alusel. See väärtus sisaldab vajaduse korral

a)	eraldist tagasi makstavate kulude tasumiseks tõendavate dokumentide esitamise korral;

b)	eraldist 11. EAFist rahastatavates lepingutes määratletud hinnamuutuste, koguste suurenemise ja ettenägematute kulude puhuks;

c)	finantseraldist vahetuskursside kõikumiste puhuks.

5.   Kõiki kohustuste täitmist käsitlevaid raamatupidamisandmeid säilitatakse viis aastat alates artiklis 50 viidatud otsuse tegemisest, millega kiidetakse heaks 11. EAFi vahendite kasutamine eelarveaastal, mil kohustus raamatupidamise seisukohalt täidetuks loeti.

X JAOTIS

Välisaudit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Artikkel 48

Välisaudit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine komisjoni puhul

1.   Artikli 16 kohaselt komisjoni hallatavatest 11. EAFi vahenditest rahastatavate toimingute osas teostab kontrollikoda oma volitusi vastavalt käesolevale artiklile ja artiklile 49.

2.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 159, 160 ja 161, välja arvatud selle lõige 6, artiklit 162, välja arvatud selle lõike 3 esimene lause ja lõige 5, ning artiklit 163.

3.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 159 lõike 1 kohaldamisel võtab kontrollikoda arvesse aluslepinguid, AKV-ELi partnerluslepingut, ÜMTde assotsieerimise otsust, sisekokkulepet, käesolevat määrust ja kõiki muid nende kohaselt vastu võetud õigusakte.

4.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 162 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaeg on 15. juuni.

5.   Kontrollikoda teavitatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 56 lõikes 1 osutatud sise-eeskirjadest, sealhulgas eelarvevahendite käsutaja määramisest, ning määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 69 osutatud delegeerimisdokumendist.

6.   AKV riikide ning ÜMTde auditeerimisasutusi innustatakse tegema kontrollikojaga tema üleskutsel koostööd.

7.   Kontrollikoda võib liidu mõne teise institutsiooni taotlusel esitada arvamusi 11. EAFiga seotud küsimustes.

Artikkel 49

Kinnitav avaldus

Samal ajal määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 162 nimetatud aastaaruandega esitab kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate tehingute nõuetele vastavust ja õiguspärasust ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 50

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.   Eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsus hõlmab artiklis 43 osutatud raamatupidamisaruandeid, välja arvatud see osa, mille esitab vastavalt artiklile 57 EIP, ja see võetakse vastu vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 164 ning artikli 165 lõigetele 2 ja 3. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 164 lõikes 1 osutatud eelarve täitmise heakskiit antakse nende 11. EAFi vahendite kohta N aastal, mida käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 kohaselt haldab komisjon.

2.   Eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 166 ja 167.

TEINE OSA

INVESTEERIMISRAHASTU

Artikkel 51

Euroopa Investeerimispanga roll

Kooskõlas käesoleva määruse teise osaga haldab EIP liidu nimel investeerimisrahastut ja viib läbi selle toiminguid, andes sealhulgas intressitoetusi ja tehnilist abi.

Peale selle teostab EIP, kui see on asjakohane, muid toiminguid, mida rahastatakse sisekokkuleppe artikli 4 kohaselt tema omavahenditest, millele võivad olla liidetud intressitoetused 11. EAFi vahenditest.

Käesoleva määruse teise osa rakendamise tulemusena ei teki komisjonil nõudeid ega kohustusi.

Artikkel 52

Investeerimisrahastu kulukohustuste ja maksete eelarvestus

EIP saadab sisekokkuleppe kohaselt igal aastal enne 1. septembrit komisjonile sisekokkuleppe artikli 7 lõikes 1 osutatud eelarvestuse koostamiseks vajaliku kulukohustuste ja maksete prognoosi investeerimisrahastu toimingute, sealhulgas tema enda antavate intressitoetuste kohta. Vajaduse korral saadab EIP komisjonile kohustuste ja maksete ajakohastatud prognoosi. Prognooside edastamise kord määratletakse käesoleva määruse artikli 55 lõikes 4 osutatud halduslepingus.

Artikkel 53

Investeerimisrahastu osamaksude haldamine

1.   Liikmesriigid tasuvad artikli 21 lõike 7 punktis b nimetatud ja nõukogu kinnitatud osamaksud ilma saaja kuludeta EIP-le erikonto kaudu, mille EIP avab investeerimisrahastu nimel vastavalt artikli 55 lõikes 4 sätestatud halduslepinguga ette nähtud üksikasjalikele eeskirjadele.

2.   Sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 5 osutatud kuupäev on 31. detsember 2030.

3.   Välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab sisekokkuleppe artikli 5 kohase EIP-le hüvitise maksmise osas teisiti, lisatakse tulud, mille EIP saab lõikes 1 nimetatud erikontode krediteerimisest, täiendavalt investeerimisrahastule ja neid võetakse arvesse artiklis 21 osutatud osamaksunõuete puhul ning kasutatakse võimalike finantskohustuste täitmiseks pärast 31. detsembrit 2030.

4.   EIP teostab lõikes 1 nimetatud summade sularahahaldust vastavalt artikli 55 lõikes 4 sätestatud halduslepinguga ette nähtud üksikasjalikele eeskirjadele.

5.   Investeerimisrahastut hallatakse vastavalt AKV-ELi partnerluslepingus, ÜMTde assotsieerimise otsuses, sisekokkuleppes ja käesoleva määruse teises osas ette nähtud tingimustele.

Artikkel 54

Hüvitis EIP-le

EIP-le makstakse täielikku hüvitist investeerimisrahastu toimingute haldamise eest. Nõukogu otsustab EIP-le hüvitise maksmise allikate ja mehhanismide üle vastavalt sisekokkuleppe artikli 5 lõikele 4. Kõnealuse otsuse rakendusmeetmed lisatakse artikli 55 lõikes 4 sätestatud halduslepingule.

Artikkel 55

Investeerimisrahastu rakendamine

1.   EIP hallatavatest 11. EAFi vahenditest rahastatavate rahastamisvahendite suhtes kohaldatakse EIP oma eeskirju.

2.   Programmide või projektide puhul, mida kaasrahastavad liikmesriigid või nende täitevasutused ning mis vastavad sisekokkuleppe artikli 10 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus ja ÜMTde assotsieerimise otsuse artiklis 74 ette nähtud ja rakendusmääruses sätestatud riikide koostööstrateegia ja programmdokumentide prioriteetidele, võib EIP delegeerida investeerimisrahastu rakendamise ülesanded liikmesriikidele või nende täitevasutustele.

3.   EIP avaldab investeerimisrahastust rahalise toetuse saajate nimed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine võib kahjustada saaja ärihuve, järgides konfidentsiaalsuse ja turvalisuse ja eelkõige isikuandmete kaitse nõudeid. Avalikustamise kriteeriumide ja üksikasjalikkuse juures võetakse arvesse asjaomase majandusharu ja investeerimisrahastu olemuse eripärasid.

4.   Käesoleva osa üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse liitu esindava komisjoni ja EIP vahelise halduslepinguga.

Artikkel 56

Investeerimisrahastu aruandlus

EIP teavitab komisjoni korrapäraselt investeerimisrahastu toimingutest, sealhulgas intressitoetustest, iga EIP-le tasutud osamaksunõude kasutamisest ning eelkõige kohustuste, lepingute ja maksete kvartalisummadest vastavalt artikli 55 lõikes 4 sätestatud halduslepinguga ette nähtud üksikasjalikele eeskirjadele.

Artikkel 57

Investeerimisrahastu raamatupidamisarvestus ja -aruandlus

1.   EIP peab investeerimisrahastu, sealhulgas tema rakendatavate ja EAFi vahenditest rahastatavate intressitoetuste kohta eraldi raamatupidamisarvestust, et tagada piisav kontrolljälg raha kõikide liikumiste kohta alates saamisest kuni väljamaksmiseni ning sellest edaspidi saadava tulu ning võimalike tagasimaksete kohta. EIP koostab vastavad raamatupidamisarvestuse eeskirjad ja meetodid vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ning teavitab nendest komisjoni ja liikmesriike.

2.   Igal aastal saadab EIP nõukogule ja komisjonile aruande tema hallatavatest 11. EAFi vahenditest rahastatavate toimingute rakendamise kohta, sealhulgas lõikes 1 osutatud eeskirjade ja meetodite kohaselt koostatud raamatupidamisaruanded ja artikli 44 lõikes 3 osutatud andmed.

Nende dokumentide projektid esitatakse hiljemalt järgmise eelarveaasta 28. veebruariks ning lõplikud versioonid 30. juuniks, et komisjonil oleks võimalik neid kasutada käesoleva määruse artiklis 43 nimetatud raamatupidamisaruande koostamiseks vastavalt sisekokkuleppe artikli 11 lõikele 6. EIP esitab enda hallatavate vahendite kasutamise aruande komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

Artikkel 58

EIP toimingutega seotud välisaudit ja eelarve täitmise kinnitamise menetlus

EIP poolt vastavalt teisele osale hallatavate 11. EAFi vahenditest rahastatavate toimingute suhtes kohaldatakse auditit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mida EIP kohaldab kolmanda osapoole volitusel hallatavate kontode suhtes. Kontrollikoja-poolse auditeerimise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelises kolmepoolses kokkuleppes.

KOLMAS OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I JAOTIS

Üleminekusätted

Artikkel 59

Eelmiste Euroopa Arengufondide jääkide ülekandmine

8., 9. ja 10. EAFi („varasemad EAFid”) jääkide ülekandmine 11. EAFi toimub vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile b, lõikele 3 ja lõikele 4.

Artikkel 60

Intressitulu varasemate EAFide vahenditelt

Varasemate EAFide vahenditelt kogunenud intressitulu jääk kantakse üle 11. EAFi ning seda kasutatakse samal otstarbel kui sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 6 osutatud tulu. Sama kehtib eelmiste EAFidega seotud mitmesuguste tulude suhtes, nagu näiteks liikmesriikidelt nendesse EAFidesse osamaksude tasumisega viivitamise puhul saadav viivisintress. EIP hallatavatelt EAFi vahenditelt kogunev intress lisatakse investeerimisrahastule.

Artikkel 61

Osamaksude vähendamine jääkide võrra

10. EAFi projektide või varasemate EAFide sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 kohaselt sidumata jäänud või sisekokkuleppe artikli 1 lõike 4 kohaselt vabastatud summad vähendavad sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktis a kindlaks määratud liikmesriikide osamakse, kui nõukogu ei otsusta ühehäälselt teisiti.

Iga liikmesriigi osamaksu mõju arvutatakse proportsionaalselt iga liikmesriigi osamaksuga 9. ja 10. EAFi. Mõju arvutatakse igal aastal.

Artikkel 62

Käesoleva määruse kohaldamine varasemate EAFide raames tehtud toimingute suhtes

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ka eelmistest EAFidest rahastatavate toimingute suhtes, ilma et see mõjutaks kehtivaid juriidilisi kohustusi. Kõnealuseid sätteid ei kohaldata investeerimisrahastu suhtes.

Artikkel 63

Osamaksude menetluse algus

Käesoleva määruse artiklites 21–24 sätestatud liikmesriikide osamaksude menetlust kohaldatakse esimest korda N + 2 aasta osamaksudega seoses tingimusel, et sisekokkulepe jõustub N aasta 1. oktoobri ja N + 1 aasta 30. septembri vahel.

II JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 64

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(3)  ELT C 370, 17.12.2013, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6)  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(7)  Nõukogu 2. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(9)  Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

---