Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015L2376

Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2376, 8. detsember 2015, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

OJ L 332, 18.12.2015, p. 1–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2376/oj

18.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 332/1


NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/2376,

8. detsember 2015,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Piiriülese maksustamise vältimisega, agressiivse maksuplaneerimisega ja kahjustava maksukonkurentsiga seotud probleemid on märgatavalt suurenenud ning need on muutunud suureks mureküsimuseks liidus ja kogu maailmas. Maksubaasi kahanemise tõttu vähenevad liikmesriikide maksutulud märgatavalt ja see takistab neil majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Maksualaste eelotsuste tegemine, mis hõlbustab õigusaktide järjepidevat ja läbipaistvat kohaldamist, on levinud praktika, sealhulgas liidus. Maksumaksjatele maksuseaduste selgitamine, millega luuakse äritegevuse jaoks kindlus, võib aidata kaasa investeeringute tegemisele ja seaduste järgimisele ning seeläbi aidata arendada edasi ühisturgu liidus, tuginedes aluslepingute aluseks olevatele põhimõtetele ja vabadustele. Maksustamisest lähtuvaid struktuure käsitlevate otsuste tulemuseks on olnud teatud juhtudel siiski see, et eelotsuse teinud, seda muutnud või uuendanud riigis maksustatakse madalalt kunstlikult suur osa sissetulekust ja muudes asjaomastes riikides maksustatakse kunstlikult väike osa sissetulekust. Seepärast on hädavajalik suurendada läbipaistvust. Selleks tuleb tõhustada nõukogu direktiiviga 2011/16/EL (4) loodud vahendeid ja mehhanisme.

(2)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 18. detsembri 2014. aasta järeldustes pakilist vajadust suurendada maailmas ja liidus jõupingutusi võitluses maksustamise vältimisega ja agressiivse maksuplaneerimisega. Läbipaistvuse tähtsust rõhutades tervitas Euroopa Ülemkogu komisjoni kavatsust teha ettepanek maksuotsuste alase automaatse teabevahetuse kohta liidus.

(3)

Direktiiviga 2011/16/EL on ette nähtud kohustuslik omaalgatuslik teabevahetus liikmesriikide vahel viiel konkreetsel juhul ja teatavate tähtaegade jooksul., Juba praegu kohaldub omaalgatuslik teabevahetus selliste piiriülese mõjuga maksuotsuste puhul, mille liikmesriik teeb või mida ta muudab või uuendab mõne konkreetse maksumaksja suhtes seoses maksusätete edasise tõlgendamise või kohaldamisega juhul, kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on alust oletada, et mõnes teises liikmesriigis võib jääda maksutulu saamata.

(4)

Samas takistavad piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alast tõhusat omaalgatuslikku teabevahetust mitmed suured praktilised raskused, näiteks otsuse teinud või kokkuleppe sõlminud liikmesriigi kaalutlusõigus otsustada, missuguseid teisi liikmesriike tuleks teavitada. Seetõttu peaks kõigil teistel liikmesriikidel olema asjakohastel juhtudel juurdepääs vahetatud teabele.

(5)

Konkreetse isiku või isikute grupi suhtes tehtud või sõlmitud või muudetud või uuendatud piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete, millele sellel isikul või isikute grupil on õigus tugineda, alane automaatne teabevahetus peaks hõlmama kõiki materiaalseid vorme (olenemata sellest, kas need on siduvad või mitte, ja sõltumata nende tegemise või sõlmimise viisist).

(6)

Õiguskindluse huvides tuleks direktiivi 2011/16/EL muuta, lisades sellesse piiriülese eelotsuse ja siirdehinna eelkokkuleppe mõiste asjakohase määratluse. Need määratlused peaksid olema piisavalt laiad, et hõlmata mitmesuguseid erinevaid olukordi, sealhulgas, kuid mitte ainult, järgmist liiki piiriülesed eelotsused ja siirdehinna eelkokkulepped:

ühepoolsed siirdehinna eelkokkulepped ja/või -otsused;

kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped ja -otsused;

kokkulepped või otsused, millega määratakse kindlaks püsiva tegevuskoha olemasolu või puudumine;

kokkulepped või otsused, millega määratakse kindlaks selliste asjaolude olemasolu või puudumine, mis võivad mõjutada püsiva tegevuskoha maksubaasi;

kokkulepped või otsused, millega ühes liikmesriigis määratakse maksustaatus hübriidüksusele, mis on seotud teise jurisdiktsiooni residendiga;

ning kokkulepped või otsused, mis käsitlevad alust, mille põhjal arvestatakse ühes liikmesriigis teise jurisdiktsiooni ettevõtete grupilt saadud vara amortisatsiooni.

(7)

Maksumaksjatel on õigus tugineda piiriülesele eelotsusele või siirdehinna eelkokkuleppele näiteks maksustamismenetluse või maksukontrollide käigus, tingimusel et asjaolud, mille alusel piiriülene eelotsus tehti või siirdehinna eelkokkulepe sõlmiti, on õigesti esitatud ja maksumaksjad peavad kinni piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe tingimustest.

(8)

Liikmesriigid vahetavad teavet olenemata sellest, kas maksumaksja peab piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe tingimustest kinni.

(9)

Teabe esitamine ei tohiks tuua kaasa äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamist või teabe sellist avalikustamist, mis oleks vastuolus avaliku korraga.

(10)

Selleks et saada piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alasest kohustuslikust automaatsest teabevahetusest suurimat kasu, tuleks teave edastada kohe pärast kõnealuste otsuste tegemist ja kokkulepete sõlmimist või pärast nende muutmist või uuendamist, mistõttu tuleks kehtestada teabeedastuse korrapärased ajavahemikud. Samadel kaalutlustel on samuti asjakohane näha ette selliste piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alane kohustuslik automaatne teabevahetus, mis tehti või sõlmiti või mida muudeti või uuendati viie aasta jooksul enne käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva ja mis olid 1. jaanuaril 2014 endiselt kehtivad. Samas võiks isikud või isikute grupid, kelle kogu gruppi hõlmav aastane netokäive on väiksem kui 40 000 000 eurot, teatud tingimustel sellisest kohustuslikust automaatsest teabevahetusest välja jätta.

(11)

Õiguskindluse huvides ning väga rangetel tingimustel on asjakohane jätta kohustuslikust automaatsest teabevahetusest välja kolmandate riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped, lähtudes kõnealuste riikidega sõlmitud kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, kui kõnealuste rahvusvaheliste lepingute sätted ei luba kõnealuse rahvusvahelise lepingu alusel saadud teabe avalikustamist lepingupooleks mitteolevale riigile. Sellistel juhtudel tuleks selle asemel vahetada artikli 8a lõikes 6 osutatud teavet hoopis taotluste kohta, mille tulemusel sellised kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti. Seetõttu peaks sellistel juhtudel edastatav teave sisaldama viidet, et teavet edastatakse sellise taotluse põhjal.

(12)

Piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alane kohustuslik automaatne teabevahetus peaks igal juhul hõlmama sellise kindlaks määratud põhiteabe edastamist, mis oleks kättesaadav kõikidele liikmesriikidele. Komisjonile tuleks anda õigus võtta teabevahetuse tüüpvormi kehtestamiseks vastu praktiline korraldus, mis on vajalik, et standardida sellise teabe edastamist direktiivis 2011/16/EL sätestatud korra alusel (kuhu on kaasatud maksustamisalase halduskoostöö komitee). Nimetatud korda tuleks samuti kasutada teabevahetuse suhtes kohaldatavate edasiste praktiliste korralduste vastuvõtmisel, näiteks nende keelenõuete täpsustamine, mis on kohaldatavad kõnealust tüüpvormi kasutades toimuva teabevahetuse suhtes.

(13)

Sellise kohustusliku automaatse teabevahetuse tüüpvormi väljatöötamisel on asjakohane võtta arvesse tööd, mida on tehtud OECD kahjulike maksutavade foorumi raames, kus teabevahetuse tüüpvorm on maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva tegevuskavaga seoses väljatöötamisel. OECDga on asjakohane teha tihedalt ja kooskõlastatult koostööd ning seda ka muudes küsimustes kui sellise kohustusliku automaatse teabevahetuse tüüpvormi väljatöötamisel. Lõppeesmärk peaks olema ülemaailmselt võrdsete võimaluste tagamine, milles liit peaks võtma eestvedaja rolli, edendades seda, et automaatselt vahetatava piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehinna eelkokkuleppeid käsitleva teabe ulatus oleks suhteliselt lai.

(14)

Liikmesriigid peaksid vahetama põhiteavet ja piiratud osa põhiteabest tuleks edastada ka komisjonile. See peaks võimaldama komisjonil igal ajal jälgida ja hinnata piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alase kohustusliku automaatse teabevahetuse tõhusust. Komisjon ei peaks siiski kasutama saadud teavet muudel eesmärkidel. Selline teabe edastamine ei peaks vabastama liikmesriiki kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist.

(15)

Teabe saanud liikmesriigi tagasiside teabe edastanud liikmesriigile on vajalik automaatse teabevahetussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks. Seetõttu on asjakohane toonitada, et liikmesriikide pädevad asutused peaksid andma automaatse teabevahetuse kohta teistele asjaomastele liikmesriikidele kord aastas tagasisidet. Praktikas peaks sellist kohustuslikku tagasisidet andma kahepoolselt kokku lepitud korras.

(16)

Pärast käesoleva direktiivi kohaselt toimuva kohustusliku automaatse teabevahetuse etappi peaks liikmesriigil olema võimalik vajaduse korral tugineda direktiivi 2011/16/EL artiklile 5 seoses taotluse alusel toimuva teabevahetusega, selleks et saada piiriüleseid eelotsuseid teinud või siirdehinna eelkokkuleppeid sõlminud liikmesriigilt lisateavet, sealhulgas kõnealuste otsuste või kokkulepete kogu teksti.

(17)

Asjakohane on meelde tuletada, et direktiivi 2011/16/EL artikli 21 lõikes 4 on sätestatud koostöötaotlustele, sealhulgas teatamistaotlustele, ja lisatavatele dokumentidele kohaldatavad keele- ja tõlkimisnõuded. Kõnealuseid nõudeid tuleks kohaldada ka juhtudel, mil liikmesriik taotleb lisateavet pärast piiriüleseid eelotsuseid ja siirdehinna eelkokkuleppeid käsitleva põhiteabe kohustusliku automaatse vahetamise etappi.

(18)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik mõistlikud meetmed, mis on vajalikud selleks, et kõrvaldada tõkked, mis võiksid takistada tõhusat ja võimalikult ulatuslikku piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alast kohustuslikku automaatset teabevahetust.

(19)

Selleks et ressursse võimalikult tõhusalt kasutada, teabevahetust hõlbustada ja vältida vajadust, et iga liikmesriik peab välja töötama samalaadse andmesalvestussüsteemi, tuleks selgelt sätestada, et luuakse kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile juurdepääsetav keskregister, kuhu liikmesriigid saaksid laadida üles ja salvestada teavet, selle asemel et kõnealust teavet turvalise e-kirja teel vahetada. Komisjon peaks võtma vastu keskregistri loomiseks vajaliku praktilise korralduse kooskõlas direktiivi 2011/16/EL artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

(20)

Võttes arvesse nõukogu direktiiviga 2014/107/EL (5) ja käesoleva direktiiviga tehtud muudatuste laadi ja ulatust, tuleks pikendada direktiiviga 2011/16/EL ette nähtud teabe, statistika ja aruannete esitamise tähtaegu. Tähtaegade pikendamisega peaks tagatama, et esitatavas teabes on võimalik arvesse võtta nendest muudatustest tulenevaid kogemusi. Esitamistähtaegu tuleks pikendada nii sellise statistika ja muu teabe puhul, mille liikmesriigid peavad esitama enne 1. jaanuari 2018, kui ka aruande ja vajaduse korral ettepaneku suhtes, mille komisjon peab esitama enne 1. jaanuari 2019.

(21)

Tuleks muuta kehtivaid konfidentsiaalsussätteid, et need hõlmaksid ka piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alast kohustuslikku automaatset teabevahetust.

(22)

Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on eelkõige tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga igakülgselt tagada õigus isikuandmete kaitsele ja ettevõtlusvabadus.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhus liikmesriikidevaheline halduskoostöö siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/16/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)   „automaatne teabevahetus”

a)

artikli 8 lõike 1 ja artikli 8a kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine varem kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma tema eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav vastavalt kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevatele menetlustele;

b)

artikli 8 lõike 3a kohaldamisel teiste liikmesriikide residente käsitleva eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine varem kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant asjaomasele elu- või asukohaliikmesriigile ilma tema eelneva taotluseta. Artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2 ning artikli 25 lõigete 2 ja 3 kontekstis on mõistetel I lisas vastava määratluse kohta esitatud tähendus;

c)

kõikide käesoleva direktiivi sätete (välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artikkel 8a) kohaldamisel käesoleva punkti alapunktide a ja b kohase eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine;”

b)

lisatakse järgmised punktid:

„14)

„piiriülene eelotsus” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sealhulgas see, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud maksukontrolli käigus ja mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

selle on teinud või seda on muutnud või uuendanud liikmesriigi valitsus või maksuhaldur või liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus, sealhulgas kohalik omavalitsus, või see on tehtud nende nimel, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse;

b)

see on tehtud või seda on muudetud või uuendatud teatud isiku või isikute grupi suhtes ning kõnealusel isikul või isikute grupil on õigus sellele tugineda;

c)

selles käsitletakse selliste õigus- või haldusnormide tõlgendamist või kohaldamist, mis puudutavad liikmesriigi või tema territoriaalse või haldusliku allüksuse, sealhulgas kohaliku omavalitsuse maksualaste õigusaktide kohaldamist või jõustamist;

d)

see on seotud piiriüleste tehingutega või küsimusega, kas isiku tegevusega mõnes teises jurisdiktsioonis luuakse püsiv tegevuskoht või mitte, ning

e)

see tehakse enne tehingute sooritamist või tegutsemise alustamist mõnes teises jurisdiktsioonis, millega luuakse potentsiaalselt püsiv tegevuskoht, või enne tehingut või tehingute kogumit või tegevust hõlmava ajavahemiku kohta maksudeklaratsiooni esitamist.

Piiriülene tehing võib olla seotud (kuid mitte ainult) investeeringute tegemisega, kaupade, teenuste või rahastamise pakkumisega või materiaalse või immateriaalse vara kasutamisega ega pea olema otseselt seotud isikuga, kellele piiriülene eelotsus on suunatud;

15)

„siirdehinna eelkokkulepe” – kokkulepe, teatis või mõni muu samaväärse toimega vahend või meede, sealhulgas see, mis on sõlmitud või mida on muudetud või uuendatud maksukontrolli käigus ja mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

selle on sõlminud või seda on muutnud või uuendanud ühe või enama liikmesriigi valitsus või maksuhaldur, sealhulgas liikmesriigi territoriaalne või halduslik allüksus, sealhulgas kohalik omavalitsus, või see on tehtud nende nimel, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse;

b)

see on sõlmitud või seda on muudetud või uuendatud teatud isiku või isikute grupi suhtes ning kõnealusel isikul või isikute grupil on õigus sellele tugineda ning

c)

sellega määratakse enne seotud ettevõtete vaheliste piiriüleste tehingute tegemist kindlaks asjakohased kriteeriumid kõnealuste tehingute siirdehindade kindlaksmääramiseks või sellega määratakse kindlaks kasumi omistamine püsivale tegevuskohale.

Ettevõtted on seotud ettevõtted juhul, kui üks ettevõte osaleb otse või kaudselt mõne teise ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis või kui ühed ja samad isikud osalevad otse või kaudselt ettevõtete juhtimises, kontrollimises või kapitalis.

Siirdehinnad on hinnad, millega ettevõte annab seotud ettevõtetele üle materiaalset ja immateriaalset vara või osutab neile teenuseid, ning sellele vastavalt tuleb tõlgendada ka mõistet „siirdehinna määramine”;

16)

punkti 14 kohaldamisel on „piiriülene tehing” tehing või tehingute kogum:

a)

mille puhul mitte kõik tehingu või tehingute kogumi osalised ei ole piiriülese eelotsuse teinud või seda muutnud või uuendanud liikmesriigi maksuresidendid;

b)

mille puhul mõni tehingu või tehingute kogumi osaline on samaaegselt rohkem kui ühe jurisdiktsiooni maksuresident;

c)

mille puhul üks tehingu või tehingute kogumi osaline tegeleb püsiva tegevuskoha kaudu äritegevusega mõnes teises jurisdiktsioonis ning tehingu või tehingute kogumi puhul on tegemist kõnealuse püsiva tegevuskoha kogu äritegevusega või osaga sellest. Piiriülene tehing või tehingute kogum hõlmab ka kokkuleppeid, mille isik teeb seoses mõnes teises jurisdiktsioonis püsiva tegevuskoha kaudu teostatava äritegevusega, või

d)

millel on piiriülene mõju.

Punkti 15 kohaldamisel on „piiriülene tehing” tehing või tehingute kogum, milles osalevad seotud ettevõtted, kes kõik ei ole ühe ja sama jurisdiktsiooni territooriumi maksuresidendid, või tehing või tehingute kogum, millel on piiriülene mõju;

17)

punktide 15 ja 16 kohaldamisel on „ettevõte” äritegevusega mis tahes kujul tegelemise vorm.”

2)

Artikli 8 lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alase kohustusliku automaatse teabevahetuse ulatus ja tingimused

1.   Selle liikmesriigi pädev asutus, kus piiriülene eelotsus tehti või siirdehinna eelkokkulepe sõlmiti või kus sellist otsust või kokkulepet muudeti või uuendati pärast 31. detsembrit 2016, edastab automaatse teabevahetuse teel asjakohase teabe kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja käesoleva artikli lõikes 8 osutatud piiranguid arvesse võttes Euroopa Komisjonile.

2.   Kooskõlas artikli 21 kohaselt vastu võetud kohaldatava praktilise korraldusega edastab liikmesriigi pädev asutus kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja käesoleva artikli lõikes 8 osutatud piiranguid arvesse võttes ka Euroopa Komisjonile teabe piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete kohta, mis tehti või sõlmiti või mida muudeti või uuendati viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2017.

Kui piiriülesed eelotsused tehti või siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti või kui neid muudeti või uuendati ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2013, edastatakse selline teave tingimusel, et need olid 1. jaanuaril 2014 endiselt kehtivad.

Kui piiriülesed eelotsused tehti või siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti või kui neid muudeti või uuendati ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016, edastatakse selline teave sõltumata sellest, kas need on endiselt kehtivad.

Liikmesriigid võivad käesolevas lõikes osutatud teabe edastamisest välja jätta teabe piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete kohta, mis tehti või sõlmiti või mida muudeti või uuendati enne 1. aprilli 2016 isiku või isikute grupi suhtes, kelle kogu gruppi hõlmav aastane netokäive, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (6) artikli 2 punktis 5, on kõnealuse piiriülese eelotsuse tegemisele või siirdehinna eelkokkuleppe sõlmimisele või nende muutmisele või uuendamisele eelneval majandusaastal väiksem kui 40 000 000 eurot (või samaväärne summa muus vääringus), välja arvatud peamiselt finants- või investeerimistegevusega tegelevate isikute suhtes.

3.   Kolmandate riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped jäetakse käesoleva artikli alusel toimuvast automaatsest teabevahetusest välja juhul, kui rahvusvaheline maksuleping, mille alusel asjaomase siirdehinna eelkokkuleppe üle läbirääkimisi peeti, ei luba selle avaldamist kolmandatele isikutele. Sellist kahe- või mitmepoolseid siirdehinna eelkokkuleppeid käsitlevat teavet vahetatakse artikli 9 alusel juhul, kui rahvusvaheline maksuleping, mille alusel asjaomase siirdehinna eelkokkuleppe üle läbirääkimisi peeti, lubab selle avaldamist ja kolmanda riigi pädev asutus annab loa teabe avaldamiseks.

Kui kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped jäetakse käesoleva lõike esimese lõigu esimese lause alusel automaatsest teabevahetusest välja, vahetatakse selle asemel hoopis käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 alusel käesoleva artikli lõikes 6 kindlaks määratud teavet, millele on osutatud taotluses, mille tulemusel selline kahe- või mitmepoolne siirdehinna eelkokkulepe sõlmiti.

4.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui piiriülene eelotsus on seotud üksnes ühe või mitme füüsilise isiku maksuasjadega.

5.   Teavet vahetatakse järgmiselt:

a)

lõike 1 kohaselt vahetatava teabe puhul – kolme kuu jooksul pärast selle poolaasta lõppu, mil piiriülesed eelotsused tehti või siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti või millal neid muudeti või uuendati;

b)

lõike 2 kohaselt vahetatava teabe puhul – enne 1. jaanuari 2018.

6.   Teave, mida liikmesriik peab käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt edastama, sisaldab järgmist:

a)

andmed isiku (v.a füüsiline isik) ja vajaduse korral sellise isikute grupi kohta, kuhu isik kuulub;

b)

piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi üldistav kirjeldus, millega ei kaasne äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte avalikustamist või teabe sellist avalikustamist, mis oleks vastuolus avaliku korraga;

c)

piiriülese eelotsuse tegemise või siirdehinna eelkokkuleppe sõlmimise või nende muutmise või uuendamise kuupäevad;

d)

piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kehtivusperioodi alguskuupäev, kui see on märgitud;

e)

piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kehtivusperioodi lõppkuupäev, kui see on märgitud;

f)

piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe liik;

g)

piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe tehingu või tehingute kogumi summa, kui sellisele summale on piiriüleses eelotsuses või siirdehinna eelkokkuleppes osutatud;

h)

siirdehinna eelkokkuleppe puhul siirdehinna kindlaksmääramise kriteeriumide kirjeldus või siirdehind ise;

i)

siirdehinna eelkokkuleppe puhul siirdehinna kindlaksmääramise meetod või siirdehind ise;

j)

viide teistele liikmesriikidele (kui neid on), keda piiriülene eelotsus või siirdehinna eelkokkulepe tõenäoliselt puudutab;

k)

viide muude liikmesriikide isikutele (v.a füüsiline isik) (kui neid on), keda piiriülene eelotsus või siirdehinna eelkokkulepe tõenäoliselt mõjutab (märkides liikmesriigid, millega mõjutatud isikud on seotud), ning

l)

viide sellele, kas edastatav teave tuleneb piiriülesest eelotsusest või siirdehinna eelkokkuleppest endast või käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus osutatud taotlusest.

7.   Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud teabevahetuse hõlbustamiseks võtab komisjon artikli 20 lõikes 5 sätestatud tüüpvormi kehtestamise korra osana vastu käesoleva artikli rakendamiseks vajaliku praktilise korralduse, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud teabe edastamise standardimise meetmed.

8.   Käesoleva artikli lõike 6 punktides a, b, h ja k kindlaks määratud teavet ei edastata Euroopa Komisjonile.

9.   Lõike 6 punkti j alusel kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi pädev asutus saadab võimaluse korral elektrooniliselt ja viivitamata ning igal juhul hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul teabe edastanud pädevale asutusele kinnituse teabe kättesaamise kohta. Käesolevat meedet kohaldatakse kuni artikli 21 lõikes 5 osutatud registri töövalmiduse saavutamiseni.

10.   Liikmesriigid võivad kooskõlas artikliga 5 ja artikli 21 lõiget 4 arvesse võttes taotleda lisateavet, sealhulgas piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe kogu teksti.

Artikkel 8b

Automaatse teabevahetuse statistika

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile enne 1. jaanuari 2018 igal aastal statistika artiklite 8 ja 8a alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu kohta ja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuasutuste kui ka kolmandate isikute jaoks.

2.   Komisjon esitab enne 1. jaanuari 2019 aruande, milles esitatakse ülevaade ja hinnang käesoleva artikli lõike 1 alusel saadud statistika ja teabe kohta, mis on seotud selliste küsimustega nagu automaatse teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohane kulu ja kasu ning sellega seotud praktilised aspektid. Kui see on asjakohane, esitab komisjon nõukogule ettepaneku artikli 8 lõikes 1 sätestatud kategooriate ja tingimuste kohta, sealhulgas tingimuse kohta, et teiste liikmesriikide residente käsitlev teave peab olema kättesaadav, või artikli 8 lõikes 3a osutatud andmete kohta või mõlema kohta.

Komisjoni esitatud ettepaneku läbivaatamisel hindab nõukogu automaatse teabevahetuse tõhususe ja toimimise edasise täiustamise ning selle taseme tõstmise vajadust, eesmärgiga tagada, et

a)

iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel mis tahes teise liikmesriigi pädevale asutusele teabe maksustamisperioodide kohta alates 1. jaanuarist 2019 seoses kõnealuse teise liikmesriigi residentidega kõigi artikli 8 lõikes 1 loetletud tulu ja kapitali kategooriate kohta, nagu neid mõistetakse teavet edastava liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel, ning

b)

artikli 8 lõigetes 1 ja 3a sätestatud kategooriate ja andmete loetelu laiendatakse nii, et see hõlmaks ka muid kategooriaid ja andmeid, sealhulgas litsentsitasusid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).”"

4)

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Komisjon võtab tüüpvormi, sealhulgas keelenõudeid käsitleva korralduse vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras enne 1. jaanuari 2017. Kõnealust tüüpvormi kasutatakse piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alaseks automaatseks teabevahetuseks vastavalt artiklile 8a. See tüüpvorm sisaldab üksnes artikli 8a lõikes 6 loetletud vahetatava teabe elemente ja muid kõnealuste elementidega seotud andmevälju, mis on vajalikud artikli 8a eesmärkide saavutamiseks.

Esimeses lõigus osutatud keelenõudeid käsitlev korraldus ei takista liikmesriike edastamast artiklis 8a osutatud teavet liidu mis tahes ametlikus ja töökeeles. Kõnealuse korraldusega võib siiski ette näha, et sellise teabe põhielemendid tuleb saata ka mõnes muus liidu ametlikus ja töökeeles.”

5)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutuse poolt nõuetekohaselt akrediteeritud isikutel on juurdepääs kõnealusele teabele üksnes sel määral, mil see on vajalik lõikes 5 osutatud registri ja CNN-võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Komisjon töötab 31. detsembriks 2017 välja liikmesriikide maksustamisalase halduskoostöö turvalise keskregistri, kuhu kantakse artikli 8a lõigete 1 ja 2 alusel edastatav teave, et täita nimetatud lõigetes sätestatud automaatse teabevahetuse nõuet. Registrisse kantud teabele on juurdepääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel. Registrisse kantud teabele on juurdepääs ka komisjonil, võttes arvesse artikli 8a lõikes 8 sätestatud piiranguid. Komisjon võtab vastu vajaliku praktilise korralduse kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Enne sellise turvalise keskregistri töövalmiduse saavutamist toimub artikli 8a lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatne teabevahetus vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja kooskõlas kohaldatava praktilise korraldusega.”

6)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid edastavad igal aastal komisjonile hinnangu artiklites 8 ja 8a osutatud automaatse teabevahetuse tõhususe kohta ja saavutatud praktilised tulemused. Kõnealuse iga-aastase hinnangu vormi ja edastamistingimused võtab komisjon vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.”;

b)

lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 23a

Teabe konfidentsiaalsus

1.   Komisjon hoiab talle käesoleva direktiivi kohaselt edastatud teabe konfidentsiaalsena kooskõlas liidu asutuste suhtes kohaldatavate sätetega ning seda teavet ei või kasutada muudel eesmärkidel kui selle kindlaks tegemiseks, kas ja mil määral liikmesriigid täidavad käesolevat direktiivi.

2.   Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud mis tahes aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.

Liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks ning neid ei või avaldada ega teha kättesaadavaks ühelegi muule isikule ega asutusele ilma komisjoni sõnaselge nõusolekuta.”

8)

Artiklile 25 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Käesoleva direktiivi alusel liidu institutsioonides ja asutustes toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks piiratakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 11, artikli 12 lõikes 1 ning artiklites 13–17 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust siiski niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktis b osutatud huvide kaitsmiseks.”

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ning avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. jaanuarist 2017.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. detsember 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

P. GRAMEGNA


(1)  27. oktoobri 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 332, 8.10.2015, lk 64.

(3)  14. oktoobri 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(5)  Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1).


Top