9.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 264/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (3) loodi liidus kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS”), et edendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kulutõhusalt ja majanduslikult efektiivselt.

(2)

Euroopa Ülemkogu 23.-24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta sedastatakse, et liidus kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamise peamine üleeuroopaline vahend on hästi toimiv ja reformitud ELi HKS koos turu stabiliseerimise instrumendiga.

(3)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikega 5 on ette nähtud, et komisjon peab igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa süsinikuturu toimimise kohta.

(4)

Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa süsinikuturu olukorra kohta 2012. aastal tõdeti, et on vaja võtta meetmeid pakkumise ja nõudluse vahelise struktuurse tasakaalustamatuse vähendamiseks. 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku mõjuhindamine näitas, et selline tasakaalustamatus arvatavasti jätkub, ning lineaarse vähendamiskava kohandamine kõnealuses raamistikus seatud rangema eesmärgiga ei ole piisav. Lineaarse teguri muutmine muudab üksnes vähehaaval üleliidulist lubatud heitkoguste ülempiiri (ELi HKSi ülempiir). Seega väheneks ka ülejääk ainult vähehaaval ning turg peaks toimima veel üle kümne aasta nii, et sellel oleks umbes 2 miljardi suurune või suurem lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) ülejääk, takistades seega HKSi andmast vajalikku investeerimissignaali CO2-heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks ning olemast majanduskasvu ja töökohtade loomist toetava vähese CO2-heite suunalise innovatsiooni edasiviivaks jõuks.

(5)

Et seda probleemi lahendada ja muuta ELi HKS pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusele vastupanuvõimelisemaks ning et võimaldada sel toimida korrastatud turul, tuleks 2018. aastal luua turustabiilsusreserv (edaspidi „reserv”), mis peaks toimima alates 2019. aastast. Reserviga edendatakse ka koostoimet muude kliima- ja energiapoliitika valdkondadega. Võimalikult suure prognoositavuse säilitamiseks tuleks sätestada selged normid LHÜde reservi lisamise ja sealt vabastamise kohta. Reserv peaks toimima, käivitades igal aastal enampakkumisel müüdavate LHÜde arvu kohandamise. Kui tingimused on täidetud, tuleks alates 2019. aastast enampakkumiste mahtudest igal aastal maha arvata ja reservi lisada LHÜsid arvul, mis moodustab 12 % ringluses olevate LHÜde arvust, mille komisjon on viimati avaldanud. Igal aastal tuleks LHÜsid liikmesriikidele reservist vabastada samades proportsioonides ja samas järjekorras, mida kasutati nende reservi lisamisel, ning lisada LHÜd enampakkumise mahtudele, kui asjaomaste ringluses olevate LHÜde koguarv on väiksem kui 400 miljonit.

(6)

Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid ilma põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui komisjon on kõnealuse aasta 15. maiks avaldanud ringluses olevate LHÜde koguarvu, tagama ühise enampakkumisplatvormi ja, kui see on asjakohane, mitteosalevate enampakkumisplatvormide enampakkumiskalendrite kohandamise, et võtta arvesse reservi lisatud või reservist vabastatavate LHÜde arvu. Pärast enampakkumiskalendri kohandamist tuleks enampakkumisele pandavate LHÜde arvu kohandamine jaotada 12 kuu peale. Pidades silmas enampakkumiste sujuva läbiviimise vajadust, tuleks kohandamise täpsemad üksikasjad vajaduse korral sätestada komisjoni määruses (EL) nr 1031/2010 (4).

(7)

Lisaks reservi loomisele tuleks sellest tulenevalt teha direktiivis 2003/87/EÜ mõned muudatused, et tagada ELi HKSi järjepidevus ja tõrgeteta toimimine. Direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamine võib eelkõige viia selleni, et iga kauplemisperioodi lõpus müüakse enampakkumisel suurel arvul LHÜsid, mis võiks ohustada turu stabiilsust. Et vältida turu tasakaalustamatust LHÜde pakkumise tõttu ühe kauplemisperioodi lõpus ja järgmise alguses ning selle võimalikku kahjulikku mõju turule, tuleks sätestada, et enampakkumisel müüakse osa ühe kauplemisperioodi lõpus suure pakkumise tõttu lisandunud LHÜdest järgmise kauplemisperioodi kahel esimesel aastal. Et veelgi suurendada Euroopa CO2-turu stabiilsust ning vältida pakkumise kunstlikku suurendamist 2013. aastal alanud kauplemisperioodi lõpus, tuleks LHÜd, mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 7 kohaselt ning sama direktiivi artikli 10a lõigete 19 ja 20 kohaldamise tõttu käitistele ei eraldata („eraldamata LHÜd”), lisada reservi 2020. aastal. Komisjon peaks direktiivi 2003/87/EÜ nende eraldamata LHÜde suhtes läbi vaatama ning vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edasiste tegevusvõimaluste kohta.

(8)

300 miljoni LHÜ kavandatud taaskasutuselevõtt 2019. aastal ning 600 miljoni LHÜ taaskasutuselevõtt 2020. aastal, nagu kindlaks määratud komisjoni määruses (EL) nr 176/2014, (5) ohustaks reservi eesmärki vähendada struktuurse tasakaalu puudumist pakkumise ja nõudluse vahel. Seetõttu ei tohiks 900 miljonit LHÜd 2019. ja 2020. aastal enampakkumisele panna, vaid need tuleks lisada reservi.

(9)

Oluline on, et ELi HKS ergutaks CO2-tõhusat majanduskasvu ja et kaitstud oleks nende liidu tööstusharude konkurentsivõimelisus, kus esineb tõsine süsinikdioksiidi lekke oht. Euroopa Ülemkogu eespool nimetatud järeldustes kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 anti selged suunised tasuta eraldatud heitkoguste ja süsinikdioksiidi leket käsitlevate sätete kehtivuse jätkumise kohta pärast 2020. aastat. Nendest strateegilistest suunistest lähtudes peaks komisjon kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist esitama ettepaneku direktiivi 2003/87/EÜ, eriti selle artikli 10a läbivaatamiseks. Võrdsete tingimuste eesmärgi järgimiseks tuleks läbivaatamise käigus kaaluda ka ühtlustatud korra kehtestamist kaudsete kulude hüvitamiseks liidu tasandil. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka seda, kas kuni 50 miljonit eraldamata LHÜd tuleks kasutada enne 2021. aastat olemasolevate vahendite täiendamiseks, et edendada lisaks sama direktiivi artikli 10a lõikes 8 osutatud projektidele ning vähese CO2-heite suunalistele innovatsiooniprojektidele tööstussektoris projekte kõigis liikmesriikides, sealhulgas väikesemahulisi projekte.

(10)

Komisjon peaks reservi toimimist jälgima iga-aastase CO2-turu aruande raames. Aruandes tuleks käsitleda asjakohast mõju konkurentsivõimele, eriti tööstussektoris, mis hõlmaks SKPd, tööhõive- ja investeerimisnäitajaid. Lisaks peaks komisjon kolme aasta jooksul alates reservi toimimise algusest ja pärast seda korrapäraselt reservi toimimise üle vaatama, võttes arvesse reservi kasutamisest saadud kogemust. Reservi toimimise ülevaatamisel tuleks eelkõige kaaluda, kas LHÜde reservi lisamist ja sealt vabastamist käsitlevad normid on asjakohased seoses taotletava eesmärgiga, milleks on vähendada struktuurset tasakaalustamatust pakkumise ja nõudluse vahel. See peaks hõlmama turu tasakaalu analüüsi, milles võetaks arvesse kõiki pakkumist ja nõudlust mõjutavaid asjakohaseid tegureid, ning analüüsida tuleks ka, kui asjakohane on kindlaksmääratud vahemik, mis käivitab enampakkumisel igal aastal müüdavate LHÜde arvu kohandamise, samuti ringluses olevate LHÜde koguarvule kohaldatav protsendimäär. Kui analüüs näitab, et kõnealune vahemik ei ole muutunud turusuundumuste ja aruande koostamise ajal kättesaadava uue teabe valguses enam asjakohane, peaks komisjon kiiresti esitama ettepaneku olukorra muutmiseks. Aruande koostamisel peaks samuti käsitlema reservi mõju majanduskasvule, töökohtadele, liidu tööstuse konkurentsivõimele ja süsinikdioksiidi lekke ohule. Reservi toimimise ülevaatamine peaks olema objektiivne ning selle käigus tuleks võtta arvesse vajadust säilitada regulatiivne stabiilsus ja tagada pikaajaline prognoositavus üleminekul vähese CO2-heitega majandusele.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua ELi heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv ja teha see liidus toimivaks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Direktiivi 2003/87/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

1)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 13 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad isikutele kvoote väljastada jooksvaks ajavahemikuks, et asendada nende omanduses olevaid saastekvoote, mis on tunnistatud kehtetuks kooskõlas esimese lõiguga. Samuti tuleb turustabiilsusreservis hoitavad saastekvoodid, mis enam ei kehti, asendada saastekvootidega, mis kehtivad jooksval perioodil.”