30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/1

(1)

Inimeste vaba liikumine on üks liidu põhivabadustest. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 46 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimist vastu direktiive, milles nähakse ette ELi toimimise lepingu artiklis 45 sätestatud töötajate liikumisvabaduse saavutamiseks vajalikud meetmed. ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud, et töötajate liikumisvabadus hõlmab muu hulgas õigust võtta vastu tehtud tööpakkumisi ja liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil. Käesolev direktiiv edendab töötajate liikuvust, vähendades liikuvust tõkestavaid takistusi, mida tekitavad teatavad eeskirjad töösuhtega seotud täiendavate pensioniskeemide kohta.

(2)

Töötajate sotsiaalkaitse pensionide valdkonnas tagatakse seadusjärgsete sotsiaalkindlustusskeemidega, millele lisanduvad töölepinguga seotud täiendavad pensioniskeemid, mille osatähtsus liikmesriikides kasvab.

(3)

Euroopa Parlamendil ja nõukogul on laialdased volitused ELi toimimise lepingu artikli 46 eesmärgi saavutamiseks sobivaimate vahendite valikul. Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1408/71 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004 (4) ettenähtud koordineerimise süsteem ning eelkõige perioodide liitmise suhtes kehtivad eeskirjad ei käsitle täiendavaid pensioniskeeme, välja arvatud skeemid, mis on kõnealustes määrustes määratletud õigusaktidena, või skeemid, mille kohta mõni liikmesriik on vastavalt nendele määrustele teinud vastava avalduse.

(4)

Nõukogu direktiiv 98/49/EÜ (5) on esimene konkreetne meede, mille eesmärk on parandada töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist seoses täiendavate pensioniskeemidega.

(5)

Käesoleva direktiivi eesmärk on veelgi hõlbustada liikmesriikidevahelist töötajate liikuvust täiendavate pensioniskeemide liikmete täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel.

(6)

Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste töötajate täiendavate pensioniõiguste omandamisele ja säilitamisele, kes liiguvad üheainsa liikmesriigi piires. Liikmesriigid võivad kaaluda oma pädevuse kasutamist, et laiendada käesolevast direktiivist tulenevaid eeskirju skeemi liikmetele, kes vahetavad töökohta üheainsa liikmesriigi piires.

(7)

Liikmesriik võib nõuda, et teise liikmesriiki lahkuvad töötajad teavitaksid vastavalt oma täiendavaid pensioniskeeme.

(8)

Tuleks arvesse võtta täiendavate pensioniskeemide laadi ja eripära ning nende mitmekesisust ühe liikmesriigi piires ja liikmesriikide vahel. Uute skeemide loomine, olemasolevate skeemide elujõulisus ning pensioniskeemide praeguste liikmete ootused ja õigused peaksid olema piisavalt kaitstud. Samuti on eriti tähtis, et käesolevas direktiivis võetaks arvesse tööturu osapoolte rolli täiendavate pensioniskeemide väljatöötamisel ja rakendamisel.

(9)

Käesolevas direktiivis ei seata kahtluse alla liikmesriikide õigust korraldada oma pensionisüsteeme. Liikmesriigid vastutavad täielikult selliste süsteemide korraldamise eest ning käesoleva direktiivi ülevõtmisel riigisisesesse õigusesse ei ole nad kohustatud vastu võtma õigusakte, milles nähakse ette täiendavate pensioniskeemide loomine.

(10)

Käesolev direktiiv ei piira tööturu osapoolte autonoomiat juhtudel, kus nad vastutavad pensioniskeemide loomise ja haldamise eest, tingimusel et nad suudavad tagada käesoleva direktiivi tulemuste saavutamise.

(11)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada riigisisese õiguse ja tava kohaselt loodud kõigi täiendavate pensioniskeemide suhtes, mis kindlustavad töötajatele täiendava pensioni, näiteks grupikindlustuslepingud või ühe või mitme tegevusala või sektori raames kokkulepitud jooksval finantseerimisel põhinevad skeemid, kogumisskeemid või pensionilubadused ettevõtte reservfondist või kollektiivsed või mis tahes muud võrreldavad skeemid.

(12)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada täiendavate pensioniskeemide või, kui see on asjakohane, kõnealuste skeemide osade suhtes, mis on juba suletud, nii et nendega ei saa enam liituda, kuna uute eeskirjade kehtestamine koormaks põhjendamatult kõnealuseid skeeme.

(13)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada mis tahes makseraskustesse sattunud skeemide tagatisskeeme ega kompensatsiooniskeeme, mis ei moodusta osa töösuhtega seotud täiendavast pensioniskeemist ning mille eesmärk on kaitsta töötajat ettevõtte või pensioniskeemi maksejõuetuse korral. Samuti ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada riikliku pensioni reservfonde.

(14)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ainult selliste täiendavate pensioniskeemide suhtes, mille puhul pensioni saamise õigus tuleneb töösuhtest ja on seotud pensioniikka jõudmise või skeemi eeskirjades või riigisisestes õigusaktides kehtestatud muude nõuete täitmisega. Käesolevat direktiivi ei kohaldata muude kui töösuhtest tulenevate individuaalsete pensionikorralduste suhtes. Kui täiendavate pensioniskeemidega on seotud invaliidsus- või toitjakaotuspensionid, võivad selliste pensionide määramisel kehtida erieeskirjad. Käesolev direktiiv ei mõjuta kehtivat riigisisest õigust ega täiendavate pensioniskeemide eeskirju seoses kõnealuste erieeskirjadega.

(15)

Ühekordset makset, mis ei ole seotud täiendava pensioni kogumise eesmärgil tehtavate sissemaksetega, ning mis tehakse vahetult või kaudselt töösuhte lõppemisel ja mida rahastab üksnes tööandja, ei tuleks lugeda täiendavaks pensioniks käesoleva direktiivi tähenduses.

(16)

Kuna täiendava pensioni kogumine muutub paljudes liikmesriikides vanemaealiste inimeste elatustaseme tagamise vahendina üha olulisemaks, tuleb pensioniõiguste omandamise ja säilitamise tingimusi parandada, et vähendada liikmesriikidevahelist töötajate vaba liikumist takistavaid tõkkeid.

(17)

Asjaolu, et mõnede täiendavate pensioniskeemide puhul võib pensioniõiguse jätta andmata, kui töötaja töösuhe lõpeb enne, kui ta on olnud skeemi liikmeks teatava miinimumperioodi (edaspidi „õiguste omandamise eelperiood”), või enne, kui ta on jõudnud miinimumikka (edaspidi „õiguste omandamise iga”), võib liikmesriikide vahel liikuvatel töötajatel takistada piisavate pensioniõiguste omandamist. Pensioniskeemi liikmeks saamiseks nõutavatel pikkadel ooteperioodidel võib olla samalaadne mõju. Sellised tingimused on seetõttu takistusteks töötajate vabale liikumisele. Erinevalt sellest ei ole miinimumea nõue liikmeks saamisel takistuseks töötajate vabale liikumisele ning seetõttu seda käesolevas direktiivis ei käsitleta.

(18)

Õiguste omandamisega seotud nõudeid ei tuleks sarnastada muude tingimustega, mis on pensionõiguste omandamiseks sätestatud väljamakseteetapi suhtes riigisisese õiguse kohaselt või teatavate täiendavate pensioniskeemide, eelkõige määratud sissemaksetega skeemide eeskirjade kohaselt. Näiteks perioodi, mille jooksul peab isik pärast täiendava pensioniõiguse omandamist olema skeemi aktiivne liige, et saada pensioni annuiteedi või kapitalimakse kujul, ei käsitata õiguste omandamise eelperioodina.

(19)

Kui töösuhe lõpeb enne, kui lahkuv töötaja on jõudnud koguda omandatud pensioniõigusi või kui skeem või tööandja kannavad investeerimisriski, eelkõige määratud väljamaksega pensioniskeemide puhul, peaks skeem alati hüvitama lahkuva töötaja tehtud sissemaksed. Kui töösuhe lõpeb enne, kui lahkuv töötaja on jõudnud koguda omandatud pensioniõigusi, või kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski, eelkõige määratud sissemaksega pensioniskeemide puhul, võib skeem hüvitada nende sissemaksete abil tehtud investeeringute väärtuse. Kõnealune väärtus võib olla lahkuva töötaja sissemaksetest suurem või väiksem. Teine võimalus on see, et skeem hüvitab tehtud sissemaksete summa.

(20)

Lahkuvatel töötajatel peaks olema õigus jätta enda omandatud pensioniõigused säilitatud pensioniõiguste kujul alles selles täiendavas pensioniskeemis, milles nad oma õigused omandasid. Säilitatud õiguste puhul võib kaitset pidada samaväärseks, kui eriti määratud sissemaksega pensioniskeemi raames pakutakse lahkuvatele töötajatele võimalust kanda enda omandatud pensioniõigused või nende väärtus tervikuna üle täiendavasse pensioniskeemi, mis annab käesolevas direktiivis sätestatud õiglase kaitse.

(21)

Kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga tuleks võtta meetmeid säilitatud pensioniõiguste või nende väärtuse püsimise tagamiseks. Kõnealuste õiguste väärtus hetkel, mil liige skeemist lahkub, tuleks kindlaks määrata vastavalt riigisisesele õigusele ja tavale. Kõneluste õiguste väärtuse kohandamise puhul tuleks väärtuse arvutamisel arvesse võtta skeemi eripära ning tulevaste pensionile õigustatud isikute ja skeemi jäävate aktiivsete liikmete huve ning pensionile jäänud liikmete huve.

(22)

Käesoleva direktiiviga ei kohustata ühelgi juhul looma säilitatud pensioniõigustele soodsamaid tingimusi kui aktiivsete skeemide liikmete õigustele.

(23)

Kui lahkuva töötaja omandatud pensioniõigused või omandatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud kohaldatavat ülempiiri ning et vältida suure hulga väikese väärtusega säilitatud pensioniõiguste haldamisest tulenevaid liiga suuri halduskulusid, võib pensioniskeemidele anda võimaluse neid omandatud õigusi mitte säilitada, vaid maksta need lahkuvatele töötajatele välja kapitalina, mis vastab tagatud pensioniõiguste väärtusele. Asjakohasel juhul tuleks ülekandeväärtus või kapitalimakse suurus määrata kindlaks vastavalt riigisisesele õigusele ja tavale. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral kehtestama sellistele maksetele piirmäära, võttes arvesse, et töötaja tulevase pensionipõlve sissetulek oleks piisav.

(24)

Käesolevas direktiivis ei ole ette nähtud sätteid omandatud pensioniõiguste ülekandmiseks. Töötajate liikmesriikidevahelise liikuvuse hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid võimaluste piires ja eelkõige uusi täiendavaid pensioniskeeme kasutusele võttes püüdma siiski parandada omandatud pensioniõiguste ülekantavust.

(25)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (6) kohaldamist, tuleks skeemide aktiivseid liikmeid ja tulevasi pensionile õigustatud isikuid, kes kasutavad või kavatsevad kasutada vaba liikumise õigust, taotluse korral asjakohaselt teavitada nende täiendavatest pensioniõigustest. Kui skeemiga on seotud toitjakaotuspension, peaks vastavatel soodustatud isikutel olema samasugune teabe saamise õigus kui tulevastel pensionile õigustatud isikutel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, et kõnealust teavet ei tule esitada sagedamini kui kord aastas.

(26)

Täiendavate pensioniskeemide mitmekesisuse tõttu peaks liit piirduma selliste eesmärkide kindlaksmääramisega, mis tuleb saavutada üldises plaanis, mistõttu direktiiv on asjakohane õigusakt.

(27)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on hõlbustada töötajate liikmesriikidevahelise vaba liikumise õiguse kasutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja jäetakse seega liikmesriikidele võimalus võtta vastu või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei saa üheski liikmesriigis õigustada tagasiminekut praeguse olukorraga võrreldes.

(29)

Komisjon peaks koostama käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande hiljemalt kuue aasta möödumisel selle jõustumise kuupäevast.

(30)

Kooskõlas täiendavate pensioniskeemide korraldamist reguleerivate riigisiseste sätetega võivad liikmesriigid tööturu osapoolte ühise taotluse korral usaldada neile käesoleva direktiivi kollektiivlepinguid käsitlevate sätete rakendamise, tingimusel et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nad suudavad igal ajal tagada käesoleva direktiivi tulemuste saavutamise,

a)

täiendavad pensioniskeemid, mis on käesoleva direktiivi jõustumise ajaks lõpetanud uute aktiivsete liikmete vastuvõtmise ja jäävad neile suletuks;

b)

täiendavad pensioniskeemid, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis hõlmavad riigisiseste õigusaktidega asutatud haldusasutuste või õigusasutuste sekkumist skeemide finantsolukorra säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas likvideerimismenetlust. Selline reguleerimisalast väljajätmine ei jätku pärast sekkumise lõppu;

c)

makseraskustesse sattunud skeemide tagatisskeemid, kompensatsiooniskeemid ja riikliku pensioni reservfondid ning

d)

tööandja poolt töötajale töösuhte lõpus tehtud ühekordne makse, mis ei ole seotud vanaduspensioniga.

a)

„täiendav pension” — vanaduspension, mis on ette nähtud riigisisese õiguse ja tava kohaselt kehtestatud täiendava pensioniskeemi eeskirjadega;

b)

„täiendav pensioniskeem” — riigisisese õiguse ja tava kohaselt kehtestatud ning töösuhtega seotud tööandja vanaduspensioniskeem, mille eesmärk on pakkuda töötajatele täiendavat pensioni;

c)

„aktiivne skeemi liige” — töötaja, kellele tema kehtiv töösuhe annab või tõenäoliselt annab pärast omandamistingimuste täitmist õiguse täiendavale pensionile mõne täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt;

d)

„ooteperiood” — periood, mille jooksul töötamine on riigisisese õiguse või täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt nõutav, et töötaja vastaks skeemi liikmeks saamise tingimustele;

e)

„õiguste omandamise eelperiood” — ajavahemik, mis on riigisisese õiguse või täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt vajalik selleks, et aktiivne skeemi liige omandaks õiguse kogunenud täiendavatele pensioniõigustele;

f)

„omandatud pensioniõigused” — õigus kogunenud täiendavatele pensioniõigustele, mis on omandatud pärast täiendava pensioniskeemi eeskirjade või, kui see on asjakohane, riigisisese õigusega ette nähtud pensioniõiguste omandamise tingimuste täitmist;

g)

„lahkuv töötaja” — aktiivne skeemi liige, kelle kehtiv töösuhe lõpeb muudel põhjustel kui see, et ta vastab täiendava pensioni saamise tingimustele, ja kes liigub liikmesriikide vahel;

h)

„tulevane pensionile õigustatud isik” — endine aktiivne skeemi liige, kes on omandanud pensioniõigused täiendavas pensioniskeemis ning kellele ei ole veel täiendavat pensioni selle skeemi alusel määratud;

i)

„säilitatud pensioniõigused” — omandatud pensioniõigused, mida hoitakse alles selles skeemis, kus need kogus tulevane pensionile õigustatud isik;

j)

„säilitatud pensioniõiguste väärtus” — riigisisese õiguse ja tava kohaselt arvutatud pensioniõiguste kapitaliväärtus.

a)

õiguste omandamise eelperioodi või ooteperioodi või mõlema perioodi kohaldamisel ei ole nende perioodide kogupikkus lahkuvate töötajate puhul mingil juhul pikem kui kolm aastat;

b)

kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud miinimumvanus, ei tohi see lahkuvate töötajate puhul olla suurem kui 21 eluaastat, ja

c)

kui lahkuval töötajal ei ole töösuhte lõppemise ajaks veel omandatud tagatud pensioniõigusi, maksab täiendav pensioniskeem tagasi lahkuva töötaja tehtud sissemaksed või lahkuva töötaja nimel vastavalt asjaomastele õigusaktidele või kollektiivkokkulepetele või -lepingutele tehtud sissemaksed või, kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski, kas nende sissemaksete summa või neist sissemaksetest tuleneva investeeringute väärtuse.

a)

kui täiendavas pensioniskeemis säilitatud pensioniõigused on kogunenud kui õigus nimisummale, tagatakse säilitatud pensioniõiguste nimiväärtus;

b)

kui omandatud õiguste väärtus ajas muutub, kohandatakse säilitatud pensioniõiguste väärtust

või

c)

kui omandatud pensioniõigusi kohandatakse näiteks vastavalt inflatsioonimäärale või palgatasemetele, kohandatakse säilitatud pensioniõiguste väärtust sellele vastavalt, kohaldades riigisisese õigusega või tööturu osapooltega kokkulepitud proportsionaalseid piirmäärasid.

a)

täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ning töösuhte lõppemise tagajärjed nende kohaldamisele;

b)

nende omandatud pensioniõiguste väärtus või omandatud pensioniõiguste hinnang, mis on tehtud kuni 12 kuud enne taotluse kuupäeva;

c)

säilitatud pensioniõiguste suhtes edaspidi kehtivad tingimused.

a)

nende säilitatud pensioniõiguste väärtus või säilitatud pensioniõiguste hinnang, mis on koostatud kuni 12 kuud enne taotluse kuupäeva, ning

b)

säilitatud pensioniõiguste suhtes kehtivad tingimused.