4.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 238/1

(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) on nõukogu määrusega (EÜ) nr 954/2006 (2) kehtestanud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Meetmed koosnesid 12,3 % ja 25,7 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud Ukraina eksportivate tootjate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste Ukraina äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 25,7 %. Käesoleva uurimisega hõlmatud eksportija CJSC Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ja OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant, mis nüüdseks kannavad nimesid LLC Interpipe Niko Tube ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (edaspidi „taotleja” või „Interpipe”) suhtes kehtestatud maksumäär oli 25,1 %.

(2)

Pärast Interpipe’i taotlust tühistada 10. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 954/2006 tühistas Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus kõnealuse määruse artikli 1 osas, milles Interpipe’i suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületas määra, mida oleks kohaldatud juhul, kui ekspordihinda ei oleks kohandatud komisjonitasu arvestades, kui müük toimus seotud kaubandusettevõtja Sepco SA vahendusel (3). 16. veebruaril 2012 kinnitas Euroopa Liidu Kohus Esimese Astme Kohtu otsust (4).

(3)

Pärast nimetatud otsuseid muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 540/2012 (5) määrust (EÜ) nr 954/2006, et korrigeerida Interpipe’i suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu niivõrd, kuivõrd selle kindlaksmääramisel eksiti. Vastavalt sellele on Interpipe’i suhtes praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaks 17,7 %.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist jättis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 (6) jõusse määrusega (EÜ) nr 954/2006 Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud meetmed (edaspidi „aegumise läbivaatamise uurimine”).

(5)

Vastavalt sellele kehtivad praegu meetmed, mis kehtestati rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012, seega 24,1 % ja 35,8 % vahele jääv tollimaksumäär Venemaalt pärit impordi suhtes ning 12,3 % ja 25,7 % vahele jääv tollimaksumäär Ukrainast pärit impordi suhtes, kusjuures Interpipe’i suhtes kehtib 17,7 % dumpinguvastane tollimaks.

(6)

29. juulil 2011 avaldas komisjon vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas teate teatavate Ukrainast pärit rauast ja terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”) (7).

(7)

Läbivaatamine, mis piirdus dumpingu uurimisega, algatati pärast seda, kui Interpipe esitas selleks põhjendatud taotluse. Taotluses esitas Interpipe esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetmete jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole kahjustava dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(8)

Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(9)

Komisjon teavitas ametlikult taotlejat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotlejale küsimustiku, millele taotleja vastas ettenähtud tähtaja jooksul.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ulatuse kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud korraldati taotleja valdustesse ning temaga seotud kaubandusettevõtjate (LLC Interpipe Ukraine ja Interpipe Europe SA) valdustesse.

(12)

Vaatlusalune toode on sama, mis on määratletud rakendusmääruses (EL) nr 585/2012, millega kehtestati praegu kohaldatavad meetmed järgmiste toodete suhtes, st Ukrainast pärit rauast või terasest ümmarguse ristlõikega õmblusteta torud, mille välisdiameeter on kuni 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi kohaselt süsinikekvivalentväärtusega (8) kuni 0,86 ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 22 00, ex 7304 23 00, ex 7304 24 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(13)

Nagu esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamise uurimise käigus kindlaks tehtud, kinnitas ka käesolev uurimine, et Ukrainas toodetud ja liitu eksporditud tootel, Ukrainas toodetud ja omamaisel turul müüdaval tootel ja liidus liidu tootjate toodetud ja nende müüdaval tootel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusviisid. Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(14)

Interpipe’ile kuuluvad ja tema täieliku kontrolli all on kaks eksportivat tootjat: LLC Interpipe Niko Tube (edaspidi „Niko Tube”) ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (edaspidi „Interpipe NTRP”). Vastavalt liidu institutsioonide tavale arvutati mõlema eksportiva tootja jaoks üks ühine dumpingumarginaal. Enne mõlema äriühingu jaoks ühtse kaalutud keskmise dumpingu määra kindlakstegemist arvutati dumpingu ulatus kummagi eksportiva tootja jaoks eraldi.

(15)

See metoodika oli aga erinev esialgses uurimises kasutatud meetodikast, mille puhul koondati ühise dumpingumarginaali arvutamiseks kõik kahe tootja andmed tootmise, kasumlikkuse ja liidus toimunud müügi kohta. Erineva metoodika tingisid muutunud asjaolud, mille põhjuseks oli oluline struktuurimuutus grupi sees, mis võimaldas tuvastada grupi sees asjaomase tootja ja tema müügi- ja tootmisandmed. Esialgse uurimise käigus ei olnud see veel võimalik.

(16)

Lisaks tehti esialgses uurimises vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kohandus seoses Interpipe’i energiakuludega, et kajastada mõistlikul määral Ukrainas elektri ja gaasi tootmise ja müügiga seonduvaid kulusid. Nimetatud kohandust peeti vajalikuks seetõttu, et Ukraina gaasi ja elektri hinnad sellel ajal olid oluliselt madalamad kui liidus makstav keskmine hind ega kajastanud rahvusvahelise turu hindu. Kohandused põhinesid Rumeenias, mis sel ajal oli uurimisse kaasatud, täheldatud keskmistel hindadel.

(17)

Vastupidiselt esialgsele uurimisele leitakse, et käesoleva vahepealse läbivaatamise puhul ei ole energiahinnaga seotud kohandus vajalik. Uurimise käigus on ilmnenud, et Ukraina keskmised energiahinnad on alates esialgse uurimise ajast pidevalt tõusnud ja seda palju suuremal määral kui keskmised hinnad Euroopa Liidus, tasandades järk-järgult nendevahelise erinevuse. Seega ei esine praegu enam esialgse uurimise ajal täheldatud olulist energiakulude erinevust, mille alusel kohandus tehti.

(18)

Seetõttu põhjustel leitakse, et käesoleva vahepealse läbivaatamise puhul ei ole energiakulude kohandamine asjakohane.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema vaatlusaluse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline, võrreldes tema liitu toimuva ekspordi müügi kogumahuga, st kas vaatlusaluse toote sellise müügi kogumaht esindas vähemalt 5 % liitu toimunud ekspordi müügi kogumahust. Uurimise käigus tehti kindlaks, et omamaine müük oli tüüpiline mõlema eksportiva tootja puhul.

(20)

Lisaks uuriti seda, kas iga eksportivate tootjate omamaisel turul müüdava samasuguse toote tooteliigi müük on piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui taotleja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 uuriti seejärel, kas iga tooteliigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, võib öelda, et seda tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(22)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(23)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna põhjal, mida väljendati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hinnana läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(24)

Muude kui tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide (st nende, mille omamaine müük jäi alla 5 % liitu suunatud ekspordi müügist või mida omamaisel turul ei müüdudki) normaalväärtus arvutati tooteliigi tootmiskulude alusel, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Omamaise müügi olemasolu korral kasutati selleks vaatlusaluste tooteliikide puhul omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingutest saadud kasumit tooteliigi kohta. Kui omamaine müük puudus, kasutati keskmist kasumit. Erinevuse metoodikas tingis asjaolu, et pärast esialgset uurimist võttis WTO vaidluste lahendamise organ vastu WTO vaekogu välja antud aruande vaidluse „Euroopa Ühendus – dumpinguvastased meetmed Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes” (9) kohta, milles leitakse, et asjaomaste tooteliikide puhul, mille jaoks tuleb arvutada normaalväärtus, ei saa arvestamata jätta tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingute jaoks kindlaks määratud tegelikku kasumimarginaali.

(25)

Pärast lõplike järelduste avaldamist leidsid kaks eksportivat tootjat, et tühikulusid ei oleks tohtinud arvata vaatlusaluse toote tootmise kogukulude hulka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, väites, et see on dumpinguvastase algmääruse artikli 2 lõike 5 rikkumine ning vastuolus rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) ja eriti IAS 2-s kehtestatud raamatupidamispõhimõtetega. Seoses algmääruse artikli 2 lõikega 5 tuleb märkida, et nimetatud artiklis sätestatakse, et kui leitakse, et vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulud ei kajastu mõistlikult asjaomase äriühingu dokumentides, siis tuleb neid kulusid kohandada. Tõsiasi, et äriühing ei töötanud oma täisvõimsusel, viitas sellele, et kulud tekkisid sellest hoolimata. Need kulud olid esitatud kahe eksportiva äriühingu kasumiaruandes ja neid sai otseselt seostada samasuguse tootega. Lisaks leiti, et viide IAS 2-le ei ole asjakohane, kuna IAS 2 eesmärk on ette näha varude raamatupidamislik käsitlus ning selles ei määrata kindlaks, mida tuleks käsitada tootmiskuludena. Seetõttu lükati väide tagasi.

(26)

Samad eksportivad tootjad väitsid samuti, et välja oleks pidanud jätma teatavad müügi-, haldus- ja üldkulude hulka arvatud laenudest tulenevad finantseerimiskulud. Nad väitsid, et kõnealused laenud võeti äriühingu likviidsus- ja lühiajalise finantseerimisvajaduse rahuldamiseks ning need ei olnud seotud vaatlusaluse toote tootmisega. Kontrollkäigu ajal leiti, et intressikulud olid tõesti seotud peamiselt käibekapitali finantseerimisega. Seega jaotati intressikulud kõigi toodete vahel. Eksportivad tootjad ei suutnud tõendada, et intressikulusid oli kantud muudel eesmärkidel kui käibekapitali finantseerimine. Kaks eksportivat tootjat ei suutnud oma väite toetamiseks rohkem tõendeid esitada ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(27)

Kogu kahe eksportiva tootja vaatlusaluse toote eksport liitu toimus otse sõltumatutele klientidele kõnealuste tootjatega seotud kaubandusettevõtja kaudu, kes asub Šveitsis. Ekspordihind määrati seepärast kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(28)

Siinkohal tuletatakse meelde, et juhtudel, kui müük toimus seotud kaubandusettevõtjate kaudu, tehti esialgse uurimise käigus kohandus ekspordihinnas vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile i. Kooskõlas põhjenduses 2 märgitud Euroopa Kohtu otsusega, milles kinnitati, et kohandus ei olnud vajalik, ei ole käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus sellist kohandust tehtud.

(29)

Normaalväärtust ja kahe eksportiva tootja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Selle põhjal tehti kohandused transpordikulude, maha- ja allahindluste, komisjonitasude ja laenukulude osas.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi eraldi mõlema eksportiva tootja iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Nagu märgitud põhjenduses 14, määratakse seega Interpipe’i jaoks kindlaks üks ühine dumpingumarginaal, arvutades mõlema Interpipe’i kuuluva eksportiva tootja jaoks ühise kaalutud keskmise dumpingu määra.

(31)

Selle põhjal on dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 13,8 %.

(32)

Osalise vahepealse läbivaatamise taotluses väitis taotleja, et äriühingu struktuuri ja tootmiskorralduse muutused ning müügikorralduse ümberstruktureerimine nii omamaisel kui välismaisel turul oli mõjutanud äriühingu kulustruktuuri ja seega ei ole kehtiv dumpinguvastase tollimaksu määr kahjuliku dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(33)

Vastavalt sellele uuriti, kas muutunud asjaolusid, mis tingisid käesoleva vahepealse läbivaatamise algatamise ja nende asjaolude tagajärgi, saab mõistlikult käsitada püsivatena.

(34)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et peamised tegurid, mis tingisid käesolevas uurimises täheldatud madala dumpingumarginaali, on muutused äriühingu struktuuris, sealhulgas kahe tootmisettevõtja ühinemine ja müügikorralduse tõhusamaks muutmine. Need muutused, mis on mõjutanud taotleja kulustruktuuri vaatlusaluse toote tootmise ja müümise osas, on struktuurset laadi ja seega on nende muutumine lähemas tulevikus ebatõenäoline. Lisaks ei ole mingeid märke sellest, et taotleja hindades esineks olulist muutlikkust.

(35)

Seega jõuti järeldusele, et muutused on püsivat laadi ja et kehtivate meetmete jätkuv kohaldamine nende praegusel tasemel ei ole enam vajalik,