15.7.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/7

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 617/2010,

24. juuni 2010,

mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 337,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 187,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Hea ülevaade liidu energeetika infrastruktuuri investeeringutest on äärmiselt oluline selleks, et komisjon saaks täita oma ülesandeid energeetika valdkonnas. Korrapäraste ja ajakohaste andmete ja teabe kättesaadavus peaks võimaldama komisjonil teha vajalikke võrdlusi, anda hinnanguid või pakkuda välja asjakohaseid meetmeid usaldusväärsete arvnäitajate ja analüüsitulemuste põhjal, seda eelkõige seoses energia pakkumise ja nõudluse tasakaaluga tulevikus.

(2)

Energiamaastik nii liidu sees kui ka väljaspool seda on viimastel aastatel vägagi muutunud, mistõttu liidu energiavarustuse tagamiseks ja siseturu sujuvaks toimimiseks ning liidus alanud üleminekuks vähem CO2-heiteid tekitavale energiasüsteemile on otsustava tähtsusega energeetika infrastruktuuri investeeringud.

(3)

Uus energeetikakontekst nõuab märkimisväärseid investeeringuid kõigisse energeetika valdkonna infrastruktuuri liikidesse, samuti uut tüüpi infrastruktuuri ja turule saabuvate uute tehnoloogiate arendamist. Energeetika valdkonna liberaliseerimine ja siseturu edasine integreerimine suurendab majandusettevõtjate osa investeerijatena. Samal ajal suunavad uued poliitikanõuded, nagu näiteks kütuseliikide turuosa mõjutavad eesmärgid, liikmesriikide poliitika kujundamist uue ja/või ajakohastatud energeetika infrastruktuuri suunas.

(4)	Seoses sellega tuleks suuremat tähelepanu pöörata energeetika infrastruktuuri investeeringutele liidus, pidades eelkõige silmas probleemide ennetamist, parimate tavade levitamist ja suuremat läbipaistvust liidu energiasüsteemi edasise arenguga seoses.

(5)	Seega peaksid komisjoni ja eelkõige komisjoni energiaturu vaatluskeskuse käsutuses olema täpsed andmed ja teave investeerimisprojektide, sealhulgas kasutusest kõrvaldamisega seotud projektide kohta liidu energiasüsteemi kõige olulisemates osades.

(6)

Andmed ja teave, mis on seotud prognoositavate arengutega tootmis-, ülekandmis- ja ladustamisvõimsuses ning projektidega erinevates energeetika valdkonna sektorites, on liidule huvipakkuvad ja olulised tulevaste investeeringute jaoks. Seega tuleb tagada, et komisjoni teavitataks investeerimisprojektidest, mille puhul ehitus- või kasutamisest kõrvaldamise töö on juba alanud või mille puhul on lõplik investeerimisotsus juba langetatud.

(7)

Vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklitele 41 ja 42 on ettevõtted kohustatud teatama oma investeerimisprojektidest. Sellise teatamisega peab kaasnema eelkõige korrapärane aruandlus investeerimisprojektide rakendamise kohta. Selline täiendav aruandlus ei piira Euratomi asutamislepingu artiklite 41–44 kohaldamist.

(8)	Selleks, et komisjonil oleks pidevalt ülevaade kogu liidu energiasüsteemi arengust, on vaja ühtlustatud raamistikku investeerimisprojektide aruandluseks, mis põhineks liikmesriikide esitatavatel ajakohastatud ametlikel andmetel ja teabel.

(9)

Selleks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile andmed ja teabe nende territooriumil kavandatud või töös olevate energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta, mis on seotud nafta, maagaasi, elektri, sealhulgas taastuvatest energiaallikate toodetud elektri, biokütuste tootmise, ladustamise ja transpordiga ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega, hõlmates ka piiriüleseid lõike kolmandate riikidega. Asjaomased ettevõtted on kohustatud liikmesriigile esitama asjassepuutuvad andmed ja teabe.

(10)	Energeetika investeerimisprojektide ajalist kulgu arvestades peaks olema piisav aruandluse kaheaastane intervall.

(11)

Selleks, et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust ja viia miinimumini liikmesriikide ja ettevõtete (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete) kulud, peab käesolev määrus võimaldama liikmesriikide ja ettevõtete vabastamist aruandluskohustusest juhul, kui samaväärne teave esitatakse komisjonile energeetikasektorit käsitlevate õigusaktide kohaselt, mille on vastu võtnud liidu institutsioonid ja mille siht on saavutada eesmärgid, mis on seotud konkurentsivõimelise liidu energiaturu, liidu energiasüsteemi jätkusuutlikkuse ja energiavarustuse kindlusega liidus. Seetõttu tuleks vältida elektrit ja maagaasi käsitlevas kolmandas siseturu paketis täpsustatud aruandlusnõuete dubleerimist.

(12)	Andmete töötlemiseks ning andmete edastamise lihtsustamiseks ja tagamiseks peaksid komisjon ja eelkõige energiaturu vaatluskeskus kasutama kõiki asjakohaseid vahendeid ning eriti integreeritud infotehnoloogilisi vahendeid ja menetlusi.

(13)

Üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel liikmesriikides on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ, (1) üksikisikute kaitse isikuandmete töötlemisel komisjonis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (2). Kõnealuseid sätteid käesoleva määrusega ei muudeta.

(14)

Liikmesriigid või nende volitatud asutused ja komisjon peaksid kinni pidama tundlike äriandmete või -teabe konfidentsiaalsuse põhimõttest. Seetõttu peaksid liikmesriigid või nende volitatud asutused sellised andmed ja sellise teabe riigi tasandil enne komisjonile esitamist koondama, välja arvatud piiriülese ülekande projektidega seotud andmed ja teabe. Vajaduse korral peaks komisjon neid andmeid täiendavalt koondama nii, et konkreetseid ettevõtteid ja paigaldisi puudutavaid andmeid ei saa avaldada ega tuletada.

(15)

Komisjon ja eelkõige komisjoni energiaturu vaatluskeskus peaksid korrapäraselt ja valdkonnaüleselt analüüsima liidu energiasüsteemi struktuuri arengut ja perspektiivi ning vajaduse korral esitama täpsemaid analüüsiandmeid energiasüsteemi teatavate aspektide kohta. See analüüs peaks aitama tuvastada energia pakkumis- ja nõudlustasakaalu seisukohalt olulisi infrastruktuuri ja investeeringute võimalikke puudujääke. Analüüs peaks andma ka panuse liidu tasandi arutelusse energiainfrastruktuuride teemal ning seetõttu tuleks see edastada Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teha kättesaadavaks huvitatud osapooltele.

(16)	Komisjoni võivad abistada liikmesriikide eksperdid või muud pädevad eksperdid, et kujundada ühine arusaam võimalikest infrastruktuuriga seotud puudujääkidest ja riskidest ning suurendada edasiste arengute läbipaistvust.

(17)

Tuginedes nii palju kui võimalik komisjoni määruse (EÜ) nr 2386/96 (3) (millega rakendatakse nõukogu 22. aprilli 1996. aasta määrust (EÜ) nr 736/96 ühenduse huvidele vastavatest investeerimisprojektidest nafta-, maagaasi- ja elektrisektorites komisjonile teatamise kohta) (4) alusel kasutatavale teavitamisformaadile ning pärast konsulteerimist riikide ekspertidega peaks komisjon võtma vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud tehnilised meetmed.

(18)	Arvestades muudatuste ulatust, mida tuleb teha määruse (EÜ) nr 736/96 kohandamiseks tänaste energiaalaste ülesannetega ja suurema selguse saavutamiseks, tuleks nimetatud määrus kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne raamistik, et edastada komisjonile andmed ja teave energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta nafta-, maagaasi-, elektri-, sealhulgas ka taastuvatest allikatest toodetud elektri, ja biokütuste sektorites ning nendes sektorites tekkiva süsinikdioksiidiga kogumise ja säilitamisega seotud investeerimisprojektide kohta.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lisas nimetatud investeerimisprojektide tüüpide suhtes, mille puhul on ehitus- või kasutamisest kõrvaldamise töö juba alanud või mille puhul on lõplik investeerimisotsus juba langetatud.

Lisaks võivad liikmesriigid esitada mis tahes hinnangulisi andmeid või esialgset teavet lisas nimetatud investeerimisprojektide kohta, mille puhul kavandatakse töö alustamist viie aasta jooksul või mida plaanitakse kasutamisest kõrvaldada kolme aasta jooksul, kuid mille kohta ei ole lõplikku investeerimisotsust veel langetatud.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „infrastruktuur”– mis tahes paigaldised või paigaldiste osad, mis on seotud tootmise, ülekandmise ja säilitamisega;

2)   „investeerimisprojektid”– projektid, mille eesmärk on:

3)   „lõplik investeerimisotsus”– ettevõtte tasandil tehtud otsus eraldada vahendeid projekti investeerimisetapi jaoks, kusjuures investeerimisetapp on etapp, mille jooksul toimub ehitamine või kasutusest kõrvaldamine ning tehakse põhikapitali kulutusi. Investeerimisetapp ei hõlma kavandamisetappi, mille jooksul valmistatakse ette projekti teostamist ning mis hõlmab vajaduse korral teostatavuse hindamist, ettevalmistavaid ja tehnilisi uuringuid, litsentside ja lubade saamist ning põhikapitali kulutusi;

4)   „töös olevad investeerimisprojektid”– investeerimisprojektid, mille puhul ehitus on alanud ja kapitalikulud on tekkinud;

5)   „kasutusest kõrvaldamine”– etapp, milles infrastruktuur kõrvaldatakse lõplikult kasutusest;

6)   „tootmine”– elektrienergia tootmine ja kütuste, sealhulgas biokütuste töötlemine;

7)   „ülekandmine”– energiaallikate või -toodete või süsinikdioksiidi transport võrgu kaudu, eelkõige:

8)   „säilitamine”– energia või energiaallikate alaline või ajutine säilitamine maa peal või maa all olevas infrastruktuuris või geoloogiliselt või süsinikdioksiidi säilitamine maa-alustes geoloogilistes formatsioonides;

9)   „ettevõte”– füüsiline või juriidiline, avalik-õiguslik või eraisik, kes võtab vastu otsuseid investeerimisprojektidega seoses või rakendab neid;

10)   „energiaallikad”–

i)	primaarenergia allikad (nt nafta, maagaas või kivisüsi);

ii)	töödeldud energia allikad (nt elekter);

iii)	taastuvad energiaallikad, sealhulgas hüdroelektri-, biomassi-, biogaasi-, tuule-, päikese-, loodete-, laine- ja maasoojusenergia; ning

iv)	energiatooted nagu rafineeritud naftatooted ja biokütused.

11.   „konkreetne asutus”– asutus, kellele on energeetikasektorit käsitlevate liidu õigusaktidega usaldatud ülesanne valmistada ette ja võtta vastu kogu liitu hõlmavad mitmeaastased võrkude arengu- ja investeerimiskavad energeetika infrastruktuuri vallas, hõlmates näiteks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikku, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 714/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses) (5) artiklis 4, ning Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikku, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 715/2009 (maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta) (6) artiklis 4.

Artikkel 3

Andmete teatamine

1.   Säilitades andmete kogumise ja aruandluse koormuse proportsionaalsena, koostavad liikmesriigid või asutused, kellele liikmesriigid annavad vastava volituse, käesolevas määruses täpsustatud andmed ja teabe alates 1. jaanuarist 2011 ja edaspidi iga kahe aasta tagant.

2011. aastal, mis on aruandluse esimene aasta, ja edaspidi iga kahe aasta tagant edastavad nad komisjonile käesolevas määruses täpsustatud andmed ja asjakohase teabe projektide kohta. Teavitamisel esitatakse koondandmeid ja -teavet, välja arvatud piiriülese ülekande projekte käsitlevate andmete ja teabe puhul.

Liikmesriigid või nende volitatud asutused edastavad koondandmed ja asjakohase teabe projektide kohta vastava aruandeaasta 31. juuliks.

2.   Liikmesriigid või nende volitatud asutused on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustusest, eeldusel et ja sel määral, kui energeetikasektorit käsitlevate liidu õigusaktide või Euratomi asutamislepingu kohaselt:

a)	on asjaomane liikmesriik või volitatud asutus komisjonile juba esitanud andmed või teabe, mis on samaväärne käesolevas määruses nõutavaga, ning viidanud esitamise kuupäevale ja asjaomastele õigusaktidele; või

b)

energeetika infrastruktuuri mitmeaastase investeerimiskava koostamine liidu tasandil ja selle tarvis käesolevas määruses nõutavaga samaväärsete andmete ja teabe kogumine on usaldatud konkreetsele asutusele. Sellisel juhul ja käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel esitab konkreetne asutus kõik asjakohased andmed ja teabe komisjonile.

Artikkel 4

Andmeallikad

Asjaomased ettevõtted edastavad enne aruandeaasta 1. juunit artiklis 3 osutatud andmed või teabe neile liikmesriikidele või liikmesriikide volitatud asutusele, kelle territooriumil nad investeerimisprojekte käivitada kavatsevad. Edastatavad andmed või teave peavad kajastama investeerimisprojektide olukorda asjaomase aruandeaasta 31. märtsi seisuga.

Esimest lõiku ei kohaldata ettevõtete suhtes juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab kasutada artiklis 3 osutatud andmete ja teabe komisjonile esitamise viisi.

Artikkel 5

Teatamise sisu

1.   Lisas loetletud investeerimisprojektide tüüpide puhul peab artiklis 3 sätestatud teatamine sisaldama vajaduse korral järgmist:

a)	kavandatud või töös olevate võimsuste maht;

b)	kavandatud või töös olevate infrastruktuuride või võimsuste liik ja põhiomadused, sh piiriüleste ülekandeprojektide asukoht (nende olemasolu korral);

c)	käikulaskmise võimalik aasta;

d)	kasutatava energiaallika liik;

e)	varustuskindluse kriisile reageerimist võimaldavad paigaldised, nt seadmed, mis võimaldavad energiavoo tagasisuunamist või muule kütusele üleminekut; ning

f)	süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise süsteemide seadmed või kohandamismehhanismid.

2.   Infrastruktuuri mis tahes kavandatava kasutusest kõrvaldamise puhul peab artiklis 3 sätestatud teatamine sisaldama järgmist:

a)	asjaomase infrastruktuuri laad ja võimsus ning

b)	käikulaskmise võimalik aasta.

3.   Iga artikli 3 kohase teatamise puhul tuleb vajaduse korral näidata paigaldatud tootmise, ülekandmise ja ladustamise koguvõimsus, mis on olemas asjakohase aruandeaasta alguses või mille töö on katkestatud rohkem kui kolmeks aastaks.

Artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud liikmesriigid, nende volitatud asutused või konkreetne asutus võivad edastatavatele andmetele ja teabele lisada asjakohaseid märkusi, nt märkusi investeerimisprojektide rakendamise hilinemise või takistuste kohta.

Artikkel 6

Andmete kvaliteet ja avalikustamine

1.   Liikmesriigid, nende volitatud asutused või vajaduse korral konkreetsed asutused seavad eesmärgiks tagada komisjonile edastavate andmete ja teabe kvaliteet, asjakohasus, täpsus, selgus, õigeaegsus ja järjepidevus.

Konkreetsed asutused võivad lisada andmetele ja teabele liikmesriikide asjakohased märkused.

2.   Komisjon võib käesoleva määruse kohaselt edastatud andmed ja teabe ning eelkõige artikli 10 lõikes 3 osutatud analüüsitulemused avalikustada tingimusel, et need avaldatakse koondandmete ja -teabena ja et ettevõtete ja paigaldiste kohta üksikasju ei avaldata ning neid ei ole võimalik ka tuletada.

3.   Liikmesriigid, komisjon või nende volitatud asutused peavad igaüks kinni oma valduses olevate tundlike äriandmete või -teabe konfidentsiaalsuse põhimõttest.

Artikkel 7

Rakendussätted

Komisjon võtab käesolevas määruses sätestatud piirides 31. oktoobriks 2010 vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud sätted, mis käsitlevad artiklites 3 ja 5 osutatud andmete ja teabe edastamise vormi ja teisi tehnilisi üksikasju.

Artikkel 8

Andmetöötlus

Komisjon vastutab selliste infotehnoloogiliste ressursside väljatöötamise, veebimajutuse, haldamise ja säilitamise eest, mida on vaja käesoleva määruse kohaselt komisjonile esitatavate energeetika infrastruktuure käsitlevate andmete ja teabe vastuvõtmiseks, talletamiseks ja töötlemiseks.

Artikkel 9

Üksikisikute kaitse andmete töötlemisel

Käesolev määrus ei piira liidu õigusaktide kohaldamist ega mõjuta liikmesriikide kohustusi seoses direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete töötlemisega ning liidu institutsioonide ja organite kohustusi seoses määruse (EÜ) nr 45/2001 kohase isikuandmete töötlemisega oma ülesannete täitmise käigus.

Artikkel 10

Järelevalve ja aruandlus

1.   Võttes aluseks edastatud andmed ja teabe ning vajaduse korral mis tahes muud andmeallikad, sealhulgas komisjoni poolt ostetud andmed, ning võttes arvesse asjakohaseid analüüse, näiteks gaasi- ja elektrivõrkude mitmeaastaseid arengukavasid, edastab komisjon kord kahe aasta jooksul Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning avaldab liidu energiasüsteemi struktuuri arengut ja perspektiivi käsitleva valdkonnaülese analüüsi. Nimetatud analüüsi eesmärk on eelkõige:

a)	võimalike lõhede tuvastamine energianõudluse ja -varustuse vahel, kui see on liidu energiapoliitika tasandil oluline;

b)	investeeringuid takistavate asjaolude tuvastamine ja parimate tavade levitamine nende kõrvaldamiseks; ja

c)	läbipaistvuse suurendamine turuosaliste ja potentsiaalsete turule sisenejate jaoks.

Kõnealuste andmete ja teabe põhjal võib komisjon analüüsida mis tahes eriküsimust, kui seda peetakse vajalikuks ja asjakohaseks.

2.   Lõikes 1 nimetatud analüüsi ettevalmistamisel võivad komisjoni abistada liikmesriikide eksperdid ja/või mis tahes muud eksperdid ning kutseliidud, kes on asjakohases valdkonnas pädevad.

Komisjon annab kõikidele liikmesriikidele võimaluse kommenteerida analüüside kavandeid.

3.   Komisjon arutab analüüsitulemusi huvitatud pooltega nagu Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku, gaasi koordineerimisrühma ja naftatarnerühmaga.

Artikkel 11

Läbivaatamine

23. juulil 2015 vaatab komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab aruande selle läbivaatamise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbivaatamise käigus analüüsib komisjon muu hulgas reguleerimisala laiendamist, et hõlmata ka gaasi, nafta ja kivisöe ekstraheerimist.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 736/96 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3)  EÜT L 326, 17.12.1996, lk 13.

(4)  EÜT L 102, 25.4.1996, lk 1.

(5)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(6)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

---

---