10.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/28

(1)

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 43 lõike 1 kohaselt eurofondide ühinemise korral osakuomanikele esitatav teave peaks kajastama ühineva ja ühendava eurofondi osakuomanike erinevaid vajadusi ning aitama osakuomanikel olukorda paremini mõista.

(2)

Ühinevalt eurofondilt või ühendavalt eurofondilt ei tuleks nõuda muu teabe esitamist teabedokumendis, kui see, millele osutatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 43 lõikes 3 ja käesoleva direktiivi artiklites 3–5. Ühinev eurofond või ühendav eurofond võivad siiski lisada muud teavet, mis on kavandatud ühinemist arvestades oluline.

(3)

Kui direktiivi 2009/65/EÜ artikli 43 lõike 1 kohasele teabedokumendile on lisatud kokkuvõte, ei peaks see vabastama eurofondi kohustusest vältida pikki või tehnilisi selgitusi teabedokumendi muudes osades.

(4)

Ühendava eurofondi osakuomanikele direktiivi 2009/65/EÜ artikli 43 lõike 1 kohaselt esitatava teabe puhul tuleks eeldada, et kõnealused osakuomanikud on juba piisavalt teadlikud ühendava eurofondi tunnustest, sellega seotud õigustest ning selle toimimise põhimõtetest. Seepärast tuleks teabes käsitleda eelkõige ühinemise läbiviimist ja selle võimalikku mõju ühendavale eurofondile.

(5)

Direktiivi 2009/65/EÜ artiklite 43 ja 64 kohaselt osakuomanikele esitatava teabe esitamise viis peaks olema ühtlustatud. Kõnealuse teabe eesmärk on võimaldada osakuomanikel teadlikult hinnata, kas nad soovivad investeerimist jätkata või nõuda osakute tagasivõtmist, kui eurofond kas osaleb ühinemises, kujundatakse ümber investor-eurofondiks või vahetab ühiseurofondi. Osakuomanikud peaksid olema teadlikud eespool osutatud suurest muudatusest, mis toimub eurofondiga, ning neil peaks olema võimalus lugeda kõnealust teavet. Sel põhjusel peaks teave olema osakuomanikele isiklikult adresseeritud kas paberil või muul püsival andmekandjal, näiteks elektronposti teel. Elektrooniliste vahendite kasutamine peaks eurofondil võimaldama edastada teavet kulutõhusal viisil. Käesoleva direktiiviga ei tohiks nõuda, et eurofond teavitab oma osakuomanikke otse, kuid tuleks võtta igati arvesse eripärasid teatavates liikmesriikides, kus eurofondid või nende fondivalitsejad ei saa kas õiguslikel või praktilistel põhjustel osakuomanikega otse kontakteeruda. Lisaks peaks eurofondidel olema võimalik anda teavet depositooriumi või vahendajate kaudu tingimusel, et on tagatud, et kõik osakuomanikud saavad teabe õigel ajal. Käesoleva direktiiviga peaks ühtlustama ainult selle, mil viisil direktiivi 2009/65/EÜ artiklite 43 ja 64 kohane teave esitatakse osakuomanikele. Liikmesriigid võivad siseriiklike eeskirjadega reguleerida muud liiki teabe esitamist osakuomanikele.

(6)

Ühiseurofondi ja investor-eurofondi vahelises lepingus tuleks arvesse võtta erivajadusi, mis on investor-eurofondil, kes investeerib vähemalt 85 % oma varast ühiseurofondi ning kelle suhtes samal ajal kehtivad kõik eurofondi kohustused. Seepärast tuleks lepinguga tagada, et ühiseurofond esitab investor-eurofondile kogu vajaliku teabe õigel ajal, et investor-eurofond saaks täita oma kohustusi. Lepinguga tuleks kindlaks määrata ka mõlema poole muud õigused ja kohustused.

(7)

Liikmesriigid ei peaks nõudma, et direktiivi 2009/65/EÜ artikli 60 lõike 1 kohane ühiseurofondi ja investor-eurofondi vaheline leping hõlmaks muid elemente kui need, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ VIII peatükis ning käesoleva direktiivi artiklites 8–14. Leping võib siiski hõlmata muid elemente, kui ühiseurofond ja investor-eurofond nii otsustavad.

(8)

Kui ühiseurofondi ja investor-eurofondi vaheline kauplemiskord ei erine sellest, mida kohaldatakse kõigi ühiseurofondi osakuomanike puhul, kes ei ole investor-eurofondi osakuomanikud ning kui see kord on sätestatud ühiseurofondi prospektis, siis ühiseurofondi ja investor-eurofondi vahelises lepingus ei tuleks seda kauplemise standardkorda dubleerida, kuid võib viidata ühiseurofondi prospekti asjakohastele osadele, et aidata sektoril kulusid kokku hoida ning vähendada halduskoormust.

(9)

Ühiseurofondi ja investor-eurofondi vaheline leping peaks sisaldama asjakohaseid menetlusi osakuomanike päringute ja kaebuste käsitlemiseks, pidades silmas kirjavahetuse käsitlemist, mis on ekslikult saadetud investor-eurofondi asemel ühiseurofondile või vastupidi.

(10)

Selleks et kokku hoida tehingukulusid ning vältida negatiivset maksumõju, võivad ühiseurofond ja investor-eurofond soovida leppida kokku varade ülekandmises, kui see ei ole siseriikliku õiguse alusel keelatud või ei ole vastuolus kas ühiseurofondi või investor-eurofondi fonditingimuste või põhikirjaga. Võimalus kanda varad ühiseurofondile üle peaks eelkõige aitama neid investor-eurofonde, kes on juba tegutsenud eurofondina, sealhulgas olnud mõne muu ühiseurofondi investor-eurofond, et vältida tehingukulusid, mis tekivad nende varade müügist, millesse on investeerinud nii investor-eurofond kui ka ühiseurofond. Investor-eurofondil peaks soovi korral olema samuti võimalus vastu võtta ühiseurofondilt varasid, sest see võib aidata vähendada tehingukulusid ning vältida negatiivset maksumõju. Varade ülekandmine investor-eurofondile ei peaks olema piiratud üksnes ühiseurofondi likvideerimise, ühinemise või jagunemise juhtudega, vaid peaks olema võimalik ka muudes olukordades.

(11)

Selleks et säilitada vajalik paindlikkus ja samal ajal arvestada investorite huvisid, peaks investor-eurofondil, kes on saanud teatavaid varasid ülekandmise teel, olema võimalik üle kanda kas osa või kõik kõnealustest varadest oma ühiseurofondile, kui ühiseurofond sellega nõus on, või muuta kõnealused varad rahaks, et investeerida raha ühiseurofondi.

(12)

Investor- ja ühiseurofondi struktuuri eripärade tõttu on vajalik, et ühiseurofondi ja investor-eurofondi vaheline leping sisaldab kollisiooninorme, mis kalduvad kõrvale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)) (2)artiklitest 3 ja 4 viisil, et kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus peaks olema kas selle liikmesriigi õigus, kus on asutatud investor-eurofond, või selle liikmesriigi õigus, kus on asutatud ühiseurofond. Pooled peaksid olema vabad hindama selle valiku eeliseid ja puuduseid ning võtma arvesse, kas ühiseurofondil on mitu investor-eurofondi ning kas need investor-eurofondid on asutatud ainult ühes või mitmes liikmesriigis.

(13)

Ühiseurofondi likvideerimise, ühinemise või jagunemise korral, mille puhul on investor-eurofondi osakuomanikele antud direktiiviga 2009/65/EÜ õigus nõuda osakute tagasivõtmist, ei tohiks investor-eurofond piirata seda õigust peatades ajutiselt tagasiostmise või tagasivõtmise, välja arvatud kui erandlikud asjaolud seda nõuavad, et kaitsta osakuomanike huve või kui sellise korralduse on andnud pädevad asutused.

(14)

Kuna ühiseurofondi ühinemine või jagunemine võib jõustuda 60 päeva jooksul, siis tähtaeg, mille jooksul investor-eurofond peab taotlema ja saama nõusoleku oma uutele investeerimisplaanidele ning tagama investor-eurofondi osakuomanike õiguse nõuda osakute tagasiostu või tagasivõtmist 30 päeva jooksul, võib erandlike asjaolude korral olla liiga lühike, et investor-eurofond saaks kindlalt teada, kui palju tema osakuomanikest nõuab osakute tagasivõtmist. Sellises olukorras peaks investor-eurofond olema põhimõtteliselt kohustatud taotlema oma kõigi ühiseurofondis olevate osakute tagasivõtmist. Ebavajalike tehingukulude vältimiseks peaks investor-eurofondil siiski olema võimalik kasutada muid vahendeid tagamaks, et tema osakuomanikud võivad kasutada õigust nõuda osakude tagasivõtmist ning samal ajal oleks tal võimalus vähendada tehingukulusid või vältida muud negatiivset mõju. Eelkõige peaks investor-eurofond taotlema nõusolekut niipea kui võimalik. Lisaks sellele ei peaks investor-eurofond olema näiteks kohustatud nõudma osakute tagasivõtmist, kui tema oma osakuomanikud ei soovi seda võimalust kasutada. Kui investor-eurofond nõuab ühiseurofondilt tagasivõtmist, peaks ta kaaluma, kas tagasivõtmine varana võiks vähendada tehingukulusid ning vältida muud negatiivset mõju.

(15)

Ühiseurofondi ja investor-eurofondi depositooriumide vahelise teabevahetuslepinguga tuleks võimaldada investor-eurofondi depositooriumil saada kogu asjakohane teave ning dokumendid, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks. Arvestades selle lepingu eripära, tuleks sellega ette näha samad Rooma I määruse artiklitest 3 ja 4 kõrvalekaldumist käsitlevad kollisiooninormid nagu ühiseurofondi ja investor-eurofondi vahelises lepingus. Teabevahetuslepinguga ei tuleks siiski nõuda ühiseurofondilt või investor-eurofondilt ülesannete täitmist, mis on keelatud või mida ei ole sätestatud nende päritoluliikmesriigi õiguses.

(16)

Rikkumistest, mille ühiseurofondi depositoorium tuvastab oma päritoluliikmesriigi õiguse alusel oma depositooriumi funktsiooni täitmise käigus, teavitamise eesmärk on kaitsta investor-eurofondi. Sel põhjusel ei tuleks nõuda teavitamist juhul, kui kõnealused rikkumised ei mõjuta investor-eurofondi negatiivselt. Kui ühiseurofondiga seotud rikkumistel on negatiivne mõju investor-eurofondile, tuleks viimast teavitada ka sellest, kas ja kuidas on rikkumised lahendatud. Seepärast peaks ühiseurofondi depositoorium teavitama investor-eurofondi depositooriumit sellest, kuidas ühiseurofond on rikkumise lahendanud või soovib lahendada. Kui investor-eurofondi depositoorium ei ole veendunud, et lahendus on investor-eurofondi osakuomanike huvides, peaks ta koheselt teavitama investor-eurofondi oma seisukohast.

(17)

Ühiseurofondi ja investor-eurofondi audiitorite vahelise teabevahetuslepinguga tuleks võimaldada investor-eurofondi audiitoril saada kogu asjakohane teave ning dokumendid, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks. Arvestades selle lepingu eripära, tuleks sellega ette näha samad Rooma I määruse artiklitest 3 ja 4 kõrvalekaldumist käsitlevad kollisiooninormid nagu ühiseurofondi ja investor-eurofondi vahelises lepingus.

(18)

Selle teabe ulatus, mis tuleb muuta elektrooniliselt kättesaadavaks vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 91 lõikele 3, tuleks õiguskindluse huvides täpsustada, millised teabekategooriad peaksid olema hõlmatud.

(19)

Selleks et näha ette ühtne lähenemisviis selle kohta, kuidas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 93 lõikes 2 osutatud dokumendid tuleks teha elektrooniliselt kättesaadavaks eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, on vaja nõuda, et iga eurofond või selle fondivalitseja määrab kindlaks veebilehe, kus sellised dokumendid on muudetud kättesaadavaks üldlevinud elektroonilises vormingus. Samuti on vaja sätestada menetlus, kuidas eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi elektrooniliselt teavitada asjaomaste dokumentide muudatustest vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 93 lõikele 7.

(20)

Selleks et eurofondid ja nende fondivalitsejad saaksid kohaneda uute nõuetega, mis käsitlevad osakuomanikele teabe edastamise meetodit ja viisi artiklites 7 ja 29 osutatud juhtudel, tuleks liikmesriikidele anda pikem tähtaeg kõnealuste nõuete ülevõtmiseks oma õigussüsteemi. See on eriti oluline neil juhtudel, kus eurofondid või nende fondivalitsejad ei saa õiguslikel või praktilistel põhjustel teavitada osakuomanikke otse. Elektrooniliste esitajaaktsiatega eurofondidel peaks olema võimalik välja töötada kord, mis on vajalik tagamaks, et osakuomanikud saavad teabe artiklites 8 ja 32 osutatud juhtudel. Paberkandjal esitajaaktsiatega eurofondidel peaks olema võimalik vahetada need nimelisteks aktsiateks või elektroonilisteks esitajaaktsiateks juhul, kui nad tahavad, et neil oleks võimalik ühineda, ümber kujuneda investor-eurofondiks või vahetada ühiseurofondi.

(21)

Tehniliste nõuannete saamiseks on konsulteeritud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteega, mis on asutatud komisjoni otsusega nr 2009/77/EÜ (3).

(22)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

1)

„portfelli tasakaalustamine” – eurofondi portfelli koosseisu oluline muutmine;

2)

„riski ja tootluse sünteetilised näitajad” – sünteetilised näitajad komisjoni 1. juuli 2010. aasta määruse (EÜ) nr 583/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil) (4) artikli 8 tähenduses.

a)

üksikasjad mis tahes erinevuste kohta ühineva eurofondi osakuomanike õigustes enne ja pärast kavandatud ühinemise jõustumist;

b)

kui ühineva eurofondi ja ühendava eurofondi investorile esitatavast põhiteabest nähtuvad riski ja tootluse sünteetilised näitajad erinevates kategooriates või lisatud selgituses on tuvastatud erinevad olulised riskid, siis nende erinevuste võrdlus;

c)

mõlema eurofondi kõigi tasude ja kulude võrdlus, mis põhineb nende investorile esitatavas põhiteabes avaldatud summadel;

d)

kui ühinev eurofond rakendab tulemusel põhinevat tasu, siis selgitus selle kohta, kuidas seda rakendatakse kuni ühinemise jõustumise hetkeni;

e)

kui ühendav eurofond rakendab tulemusel põhinevat tasu, siis kuidas seda edaspidi rakendatakse, et tagada nende osakuomanike õiglane kohtlemine, kes eelnevalt omasid osakuid ühinevas eurofondis;

f)

juhtudel, kui direktiivi 2009/65/EÜ artikli 46 kohaselt lubatakse ühinemise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud kanda kas ühineval või ühendaval eurofondil või mõnel nende osanikuomanikul, siis üksikasjad selle kohta, kuidas need kulud jaotatakse;

g)

selgitus, kas ühineva eurofondi fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond kavatseb enne ühinemise jõustumist portfelli tasakaalustada.

a)

üksikasjad selle kohta, kuidas asjaomases eurofondis käsitletakse mis tahes viitlaekumisi;

b)

teave selle kohta, kuidas on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 42 lõikes 3 osutatud sõltumatu audiitori või depositooriumi aruanne kättesaadav.

a)

kui see on siseriikliku õiguse alusel konkreetse eurofondi puhul asjakohane, siis teave menetluse kohta, millega osakuomanikel palutakse heaks kiita ühinemise ettepanek, ja korra kohta, mille alusel teavitatakse neid tulemusest;

b)

üksikasjad osakutega tehtavate tehingute mis tahes kavandatud peatamise kohta, mille eesmärk on ühinemise tõhus elluviimine;

c)

millal ühinemine jõustub vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 47 lõikele 1.

a)

ajavahemik, mille jooksul osakuomanikud saavad jätkata ühinevas eurofondis osakute märkimist ja taotleda tagasivõtmist;

b)

ajavahemik, mille jooksul osakuomanikud, kes ei kasuta direktiivi 2009/65/EÜ artikli 45 lõikega 1 antud õigust asjakohase ajaperioodi jooksul, võivad kasutada oma õigusi ühendava eurofondi osakuomanikena;

c)

selgitus, et juhtudel, kui siseriikliku õiguse alusel tuleb ühinemise ettepanek ühineva eurofondi osakuomanikel heaks kiita ning ettepanek kiidetakse heaks nõutava häälteenamusega, siis nendest osakuomanikest, kes hääletavad ettepaneku vastu või ei hääleta üldse, ning kes ei kasuta oma direktiivi 2009/65/EÜ artikli 45 lõike 1 alusel tagatud õigusi asjakohase ajaperioodi jooksul, saavad ühendava eurofondi osakuomanikud.

a)

teabe esitamine vastab kontekstile, milles osakuomaniku ja ühineva või ühendava eurofondi, või vajaduse korral vastava fondivalitseja, vahel äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima;

b)

kui osakuomanikule, kellele teave esitatakse, antakse valida paberil või asjaomasel muul püsival andmekandjal esitatava teabe vahel, valib see osakuomanik muu püsiva andmekandja kui paberi.

a)

kuidas ja millal ühiseurofond esitab investor-eurofondile koopia oma fonditingimustest või põhikirjast, prospektist ja investorile esitatavast põhiteabest või nende mis tahes muudatustest;

b)

kuidas ja millal teavitab ühiseurofond investor-eurofondi investeeringute valitsemise ja riskijuhtimise ülesannete edasiandmisest kolmandatele isikutele vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 13;

c)

vajaduse korral seda, kuidas ja millal esitab ühiseurofond investor-eurofondile ettevõttesisesed tegevust kajastavad dokumendid, nagu näiteks riskijuhtimise protseduuri ning vastavusaruanded;

d)

millised üksikasjad ühiseurofondi poolt seaduste, fonditingimuste või põhikirja ning ühiseurofondi ja investor-eurofondi vahelise lepingu rikkumiste kohta teatab ühiseurofond investor-eurofondile ning mil viisil ja millal;

e)

kui investor-eurofond kasutab riskide maandamise eesmärgil tuletisinstrumente, siis kuidas ja millal esitab ühiseurofond investor-eurofondile teabe oma tegeliku tuletisinstrumentidega seotud riski kohta, et investor-eurofond saaks arvutada oma enda üldriski, nagu on ette nähtud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 58 lõike 2 teise lõigu punktiga a;

f)

märkus, et ühiseurofond teavitab investor-eurofondi mis tahes muust kolmandate isikutega kokkulepitud teabevahetuse korrast ning vajaduse korral sellest, kuidas ja millal teeb ühiseurofond kõnealuse muu teabevahetuse korra investor-eurofondile kättesaadavaks.

a)

märkus selle kohta, millised ühiseurofondi aktsiaklassid on investor-eurofondile investeerimiseks kättesaadavad;

b)

investor-eurofondi kantavad kulud ning üksikasjad ühiseurofondi poolt tasude või kulude mis tahes vähendamise või tagastamise kohta;

c)

vajaduse korral tingimused, mille alusel võib teha varade esmase või hilisema ülekande investor-eurofondilt ühiseurofondile.

a)

varade puhasväärtuse arvutamise sageduse ja aja ning osakute hinna avaldamise koordineerimine;

b)

investor-eurofondi tehingukorralduste edastamise, sealhulgas vajaduse korral eurofondi tehingute administreerijate või mis tahes muu kolmanda isiku rolli koordineerimine;

c)

vajaduse korral mis tahes kord, mida on vaja arvestamaks, et üks või mõlemad eurofondid on järelturul noteeritud või kaubeldavad;

d)

vajaduse korral muud asjakohased meetmed, et tagada direktiivi 2009/65/EÜ artikli 60 lõike 2 nõuete järgimine;

e)

kui investor-eurofondi ja ühiseurofondi osakud on nomineeritud erinevas vääringus, siis tehingukorralduste konverteerimise alus;

f)

ühiseurofondi osakute ostmise või märkimise ja tagasiostmise või tagasivõtmise arveldustsüklid ja makse üksikasjad, sealhulgas tingimused (kui poolte vahel on kokku lepitud), mille alusel ühiseurofond võib tagasivõtmise taotlused arveldada varade investor-eurofondile ülekandmise teel, eelkõige direktiivi 2009/65/EÜ artikli 60 lõigetes 4 ja 5 osutatud juhtudel;

g)

menetlused, millega tagatakse, et osakuomanike esitatud päringute ja kaebustega tegeletakse asjakohaselt;

h)

kui ühiseurofondi fonditingimustest või põhikirjast ja prospektist tuleneb talle teatavaid õigusi või volitusi osakuomanike suhtes ning ühiseurofond otsustab neid piirata või neist loobuda seoses investor-eurofondiga, siis märkus tingimuste kohta, mille alusel ta seda teeb.

a)

kuidas ja millal kumbki eurofond teatab oma osakute tagasiostmise, tagasivõtmise, ostmise või märkimise ajutisest peatamisest ja jätkamisest;

b)

kord, mille alusel teatatakse ühiseurofondis esinevatest hinna määramise vigadest ja neid vigu parandatakse.

a)

kui investor-eurofondi ja ühiseurofondi aruandlusaastad kattuvad, siis nende perioodiliste aruannete koostamise koordineerimine;

b)

kui investor-eurofondil ja ühiseurofondil on erinevad aruandlusaastad, siis kord, mille alusel investor-eurofond saab ühiseurofondilt mis tahes vajaliku teabe, et ta saaks koostada oma perioodilised aruanded õigel ajal ja millega tagatakse, et ühiseurofondi audiitoril on võimalik koostada ad hoc aruanne investor-eurofondi aruandlusaasta lõppkuupäeva seisuga vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 62 lõike 2 esimesele lõigule.

a)

kuidas ja millal ühiseurofond teatab oma fonditingimuste või põhikirja, prospekti või investorile esitatava põhiteabe kavandatud ja jõustunud muudatustest, kui need üksikasjad erinevad ühiseurofondi fonditingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatud osakuomanike teavitamise standardkorrast;

b)

kuidas ja millal teatab ühiseurofond likvideerimisest, ühinemisest või jagunemisest, mis on kavas või mille ettepanek on tehtud;

c)

kuidas ja millal ühiseurofond või investor-eurofond teatab, et ta enam ei täida või ei hakka täitma vastavalt ühiseurofondina või investor-eurofondina tegutsemise tingimusi;

d)

kuidas ja millal kumbki eurofond teatab, et ta kavatseb asendada oma fondivalitseja, depositooriumi, audiitori või mis tahes kolmandad isikud, kes on volitatud teostama investeeringute valitsemise või riskijuhtimise funktsioone;

e)

kuidas ja millal esitab ühiseurofond teate alalise korra muude muudatuste kohta.

a)

märkus selle kohta, millised ühiseurofondi aktsiaklassid on investor-eurofondile investeerimiseks kättesaadavad;

b)

investor-eurofondi tasutavad tasud ja kulud ning üksikasjad ühiseurofondi poolt tasude või kulude mis tahes vähendamise või tagastamise kohta;

c)

vajaduse korral tingimused, mille alusel võib teha varade esmase või hilisema ülekande investor-eurofondilt ühiseurofondile.

a)

varade puhasväärtuse arvutamise sageduse ja aja ning osakute hinna avaldamise koordineerimine;

b)

investor-eurofondi tehingukorralduste edastamise, sealhulgas vajaduse korral eurofondi tehingute administreerija või mis tahes muu kolmanda isiku rolli koordineerimine;

c)

vajaduse korral mis tahes kord, mida on vaja arvestamaks, et üks või mõlemad eurofondid on järelturul noteeritud või kaubeldavad;

d)

asjakohased meetmed, et tagada direktiivi 2009/65/EÜ artikli 60 lõike 2 nõuete järgimine;

e)

kui investor-eurofond ja ühiseurofond nomineeritud erinevas vääringus, siis tehingukorralduste konverteerimise alus;

f)

ühiseurofondi osakute ostmise või tagasivõtmise arveldustsüklid ja makse üksikasjad, sealhulgas tingimused (kui nendes on poolte vahel kokku lepitud), mille alusel ühiseurofond võib tagasivõtmise taotlused arveldada varade investor-eurofondile ülekandmise teel, eelkõige direktiivi 2009/65/EÜ artikli 60 lõigetes 4 ja 5 osutatud juhtudel;

g)

kui ühiseurofondi fonditingimustest või põhikirjast ja prospektist tuleneb talle teatavaid õigusi või volitusi osakuomanike suhtes ning ühiseurofond otsustab neid piirata või neist loobuda seoses investor-eurofondiga, siis märkus tingimuste kohta, mille alusel ta seda teeb.

a)

kuidas ja millal kumbki eurofond teatab oma osakute tagasiostmise, tagasivõtmise või märkimise ajutisest peatamisest ja jätkamisest;

b)

kord, mille alusel teatatakse ühiseurofondis esinevatest hinna määramise vigadest ja neid vigu parandatakse.

a)

kui investor-eurofondi ja ühiseurofondi aruandlusaastad kattuvad, siis nende perioodiliste aruannete koostamise koordineerimine;

b)

kui investor-eurofondil ja ühiseurofondil on erinevad aruandlusaastad, siis kord, mille alusel investor-eurofond saab ühiseurofondilt mis tahes vajaliku teabe, et ta saaks koostada oma perioodilised aruanded õigel ajal ja millega tagatakse, et ühiseurofondi audiitoril on võimalik koostada ad hoc aruanne investor-eurofondi aruandlusaasta lõppkuupäeva seisuga vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 62 lõike 2 esimesele lõigule.

a)

kui investor-eurofond kavatseb investeerida vähemalt 85 % oma varast teise ühiseurofondi osakutesse vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 60 lõike 4 punktile a:

b)

kui investor-eurofond kavatsetakse vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 60 lõike 4 punktile b kujundada ümber eurofondiks, mis ei ole investor-eurofond:

c)

kui investor-eurofond kavatsetakse likvideerida, siis teade selle kohta.

a)

investor-eurofond saab likvideerimisega seotud maksed:

b)

vastavalt käesolevale lõikele omatud või saadud mis tahes raha võib reinvesteerida ainult rahavoogude tõhusa juhtimise eesmärgil enne kuupäeva, millal investor-eurofond hakkab investeerima kas teise ühiseurofondi või vastavalt oma uutele investeerimiseesmärkidele ja -poliitikale.

a)

kui investor-eurofond kavatseb jätkata sama ühiseurofondi investor-eurofondina:

b)

kui investor-eurofond kavatseb jätkata mõne muu sellise ühiseurofondi investor-eurofondina, mis tekib ühiseurofondi ühinemise või jagunemise tulemusena, või kui investor-eurofond kavatseb investeerida vähemalt 85 % oma varast muu sellise ühiseurofondi osakutesse, mis ei ole seotud kõnealuse ühinemise või jagunemisega:

c)

kui investor-eurofond kavatsetakse vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 60 lõike 4 punktile b kujundada ümber eurofondiks, mis ei ole investor-eurofond:

d)

kui investor-eurofond kavatsetakse likvideerida, siis teade selle kohta.

a)

ühiseurofond on kavandatud ühinemises ühendav eurofond;

b)

ühiseurofond jätkab oluliste muudatusteta kavandatud jagunemise tulemusena tekkiva ühe eurofondina.

a)

ühiseurofond on ühinev eurofond ning ühinemise tõttu muutub investor-eurofond ühendava eurofondi osakuomanikuks;

b)

investor-eurofondist saab jagunemise tulemusena tekkiva sellise eurofondi osakuomanik, mis on oluliselt erinev ühiseurofondist.

a)

tagasiostust või -võtmisest saadava tulu rahana;

b)

osa või kogu tagasiostmise või -võtmise tulust varade ülekandena, kui investor-eurofond seda soovib ning investor-eurofondi ja ühiseurofondi vahelises lepingus on nii sätestatud.

a)

selle kindlaksmääramine, milliseid dokumente ja teabekategooriaid tuleb tavapäraselt jagada mõlema depositooriumi vahel ning kas selline teave või dokumendid esitab üks depositoorium teisele või tehakse need kättesaadavaks taotluse korral;

b)

ühiseurofondi depositooriumilt investor-eurofondi depositooriumile teabe edastamise viis ja aeg, sealhulgas mis tahes kohaldatavad tähtajad;

c)

mõlema depositooriumi osalemise koordineerimine ulatuses, mis on asjakohane arvestades nende vastavaid ülesandeid vastavalt siseriiklikule õigusele seoses operatiivküsimustega, sealhulgas:

d)

aruandlusaasta lõpu menetluste koordineerimine;

e)

millised ühiseurofondi poolt seaduse ja fonditingimuste või põhikirja rikkumiste üksikasjad esitab ühiseurofondi depositoorium investor-eurofondi depositooriumile ning nende esitamise viis ja aeg;

f)

ühe depositooriumi poolt teisele esitatava ad hoc abistamise taotluste käitlemise menetlus;

g)

teatavate võimalike sündmuste kindlakstegemine, millest peaks üks depositoorium teist teavitama ad hoc põhimõttel ning sellise teavitamise viis ja aeg.

a)

vead ühiseurofondi varade puhasväärtuse arvutamisel;

b)

vead investor-eurofondi tehtavates ühiseurofondi osakute ostu, märkimise või tagasiostmise või tagasivõtmise taotlemise tehingutes või arveldustes;

c)

vead ühiseurofondist saadava tulu maksmisel või kapitaliseerimisel, või vead mis tahes seotud kinnipeetava maksu arvutamisel;

d)

ühiseurofondi fonditingimustes või põhikirjas, prospektis või investorile esitatavas põhiteabes kirjeldatud investeerimiseesmärkide, -poliitika või -strateegia rikkumised;

e)

siseriikliku õigusega või fonditingimustes, põhikirjas, prospektis või investorile esitatavas põhiteabes sätestatud investeerimise ja laenamise piirmäärade rikkumised.

a)

nende dokumentide ja teabekategooriate kindlaksmääramine, mida mõlemad audiitorid tavapäraselt jagavad;

b)

kas punktis a osutatud teabe või dokumendid esitab üks audiitor teisele või tehakse need kättesaadavaks taotluse korral;

c)

ühiseurofondi audiitorilt investor-eurofondi audiitorile teabe edastamise viis ja aeg, sealhulgas mis tahes kohaldatavad tähtajad;

d)

vastava eurofondi aruandlusaasta lõpu menetlustes kummagi audiitori osalemise koordineerimine;

e)

nende asjaolude kindlakstegemine, mida käsitatakse eeskirjade eiramistena, mis on avaldatud ühiseurofondi audiitori auditi aruandes direktiivi 2009/65/EÜ artikli 62 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel;

f)

ühe audiitori poolt teisele esitatava ad hoc abistamise taotluste käsitlemise viis ja aeg, sealhulgas taotlus täiendava teabe saamiseks ühiseurofondi audiitori auditi aruandes avaldatud eeskirjade eiramiste kohta.

a)

mõiste „eurofondide osakute turustamine” või võrdväärse õigusliku mõiste määratlus, mis on sätestatud siseriiklikes õigusaktides või praktikas välja kujunenud;

b)

nõuded reklaamteadete sisu, vormingu ning esitusviisi kohta, sealhulgas kõik kohustuslikud hoiatused ja piirangud teatavate sõnade või väljendite kasutamise kohta;

c)

ilma et see piiraks direktiivi 2009/65/EÜ IX peatüki kohaldamist, üksikasjad mis tahes täiendava teabe kohta, mille investoritele avaldamist nõutakse;

d)

teatavate eurofondide, teatavate eurofondi aktsiaklasside või investorite teatavate kategooriate suhtes selles liikmesriigis kohaldatavatest turustamise korda reguleerivatest eeskirjadest või nõuetest tehtavate mis tahes erandite üksikasjad;

e)

nõuded, mis käsitlevad mis tahes aruandlust või teabe edastamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele ning nõutavate dokumentide ajakohastatud versioonide esitamise menetlus;

f)

nõuded nende tasude või muude summade kohta, mis tuleb maksta selle liikmesriigi pädevatele asutustele või mis tahes muule seadusjärgsele asutusele kas siis, kui turustamine algab või korrapäraselt pärast seda;

g)

nõuded seoses võimalustega, mis tuleb osakuomanikele luua vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 92;

h)

tingimused eurofondi osakute turustamise lõpetamiseks selles liikmesriigis teises liikmesriigis asuva eurofondi poolt;

i)

liikmesriigi nõutava teabe üksikasjalik sisu, mis esitatakse teate B osas nagu osutatud komisjoni 1. juuli 2010. aasta määruse (EL) nr 584/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses standardteate ja eurofondi tunnistuse vormi ja sisuga, elektroonilise side kasutamisega pädevate asutuste vaheliseks üksteise teavitamiseks, ning kohapealse kontrolli ja uurimise korra ja pädevate asutuste vahelise teabevahetusega) (6) artiklis 1;

j)

artikli 32 kohaldamise eesmärgil ettenähtud e-posti aadress.