17.6.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/46

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 543/2008,

16. juuni 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 121 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. juulist 2008 on nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1906/90 kodulindude turustusnormide kohta (2) muudetud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007.

(2)	Teatavad määrusega (EMÜ) nr 1906/90 ette nähtud sätted ja kohustused ei ole määrusesse (EÜ) nr 1234/2007 üle võetud.

(3)	Ühise turukorralduse ja eelkõige turustusnormide järjepidevuse ja tõhusa toimimise huvides tuleks teatavad asjakohased sätted ja kohustused võtta vastu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamise üksikasjalike eeskirjade raames.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 jõustati teatavad kodulinnuliha turustusnormid, mille kohaldamiseks tuleb vastu võtta sätted, mis käsitlevad eelkõige nimetatud määruse reguleerimisalasse jäävate linnurümpade, nende osade ja rupsi loetelusid, klassifitseerimist kehaehituse, välimuse ja massi järgi, esitusviisi, kõnealuste toodete müüginimetuse märkimist, vabatahtlikke märkeid jahutusmeetodite ja linnupidamisviiside kohta, teatavat liiki linnuliha säilitus- ja veotingimusi ning järelevalvet nende sätete järgimise üle, selleks et tagada nende ühtne kohaldamine kõikides ühenduse osades. Seega tuleks komisjoni määrus (EMÜ) nr 1538/91, (3) milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1906/90 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, tunnistada kehtetuks ja asendada uue määrusega.

(5)

Kehaehituse ja välimuse järgi klassidesse jaotatud linnuliha turustamiseks tuleb määratleda rümba liik, vanus ja esitusviis ning linnuliha jaotustükkide puhul anatoomiline kehaehitus ja koostis. „Foie gras” nimelise toote puhul tuleb selle kõrge hinna ja sellest tuleneva pettuseohu tõttu sätestada eriti täpsed miinimumturustusnormid.

(6)

Neid norme ei ole vaja kohaldada teatavate toodete või esitusviiside suhtes, mis on kohaliku või muul viisil piiratud tähtsusega. Selliste toodete müüginimetused ei tohi siiski tarbijat sel määral eksitusse viia, et ta ajaks need segamini toodetega, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid sätteid. Nimetatud nõuded kehtivad ka täiendavate kirjeldavate terminite kohta, mida kasutatakse selliste toodete nimetuste määratlemisel.

(7)	Käesoleva määruse ühtse kohaldamise huvides tuleks määratleda mõisted „turustamine” ja „partii” linnulihasektoris.

(8)	Ladustamis- ja käitlemistemperatuur on rangete kvaliteedinormide säilitamiseks olulise tähtsusega. Seepärast tuleks ette näha külmutatud linnuliha hoidmise miinimumtemperatuur.

(9)	Käesoleva määruse sätteid ning eriti järelevalve ja rakendamisega seotud sätteid tuleks kohaldada ühetaoliselt kõigis ühenduse osades. Selleks vastuvõetud üksikasjalikud eeskirjad peavad samuti olema ühetaolised. Seepärast tuleb proovide võtmise ja lubatud hälvete osas sätestada ühismeetmed.

(10)

Tarbijale selliste müügiks pakutavate toodete kohta piisava, selge ja objektiivse teabe andmiseks ja selliste toodete vabaks liikumiseks kõikides ühenduse osades tuleb tagada, et linnuliha turustusnormides võetaks võimalikult palju arvesse nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivi 76/211/EMÜ (teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta). (4)

(11)

Markeeringutel kasutatavate vabatahtlike märgete seas on jahutamismeetodit ja teatavaid linnupidamisviise käsitlevad märked. Tarbijakaitse huvides tuleb kõnealuste märgete kasutamisel järgida täpselt määratletud põhimõtteid, mis käsitlevad nii kasvatustingimusi kui ka piirmäärasid, millega märgitakse näiteks tapavanust ja nuumamisaega ning teatavate sööda koostisainete sisaldust.

(12)	Kui foie gras tootmiseks peetavatelt partidelt ja hanedelt saadud liha märgistusel on märge vabapidamise kohta, peab samas olema ka märge lindude pidamise kohta foie gras tootmise eesmärgil, et teha tarbija jaoks kättesaadavaks kogu teave tooteomaduste kohta.

(13)

Komisjon peab teostama alalist järelevalvet selle üle, et nende sätete alusel vastu võetud riigisisesed meetmed, sealhulgas ka turustusnormid oleksid kooskõlas ühenduse õigusega. Eelkõige tuleks ette näha nende ettevõtjate registreerimine ja korraline kontroll, kellel on õigus kasutada teatavatele põllumajanduslikele tootmisviisidele viitavaid termineid. Selleks on kõnealused ettevõtjad kohustatud säilitama süstemaatilised ja üksikasjalikud andmed.

(14)	Nende kontrollide erilaadi silmas pidades võivad asjaomase liikmesriigi pädevad ametiasutused delegeerida need pädevatele ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud kolmandatele isikutele, ilma et see piiraks kohaldatavat järelevalvet ja asjakohaseid abinõusid.

(15)	Kolmandate riikide ettevõtjad võivad soovida kasutada jahutusmeetodeid ja põllumajanduslikke tootmisviise käsitlevaid vabatahtlikke märkeid. Selleks tuleb ette näha vajalikud sätted, mis sisalduvad komisjoni koostatud loetelus, kui seda lubab asjaomase kolmanda riigi pädev ametiasutus.

(16)

Pidades silmas linnuliha töötlemise ja kontrollimise majanduslikku ja tehnoloogilist arengut ja kuna veesisaldus on külmutatud ja sügavkülmutatud kanade turustamisel eriti huvipakkuv, tuleks määrata kindlaks külmutatud või sügavkülmutatud kanade veesisaldus ja määratleda järelevalvesüsteem tapamajades ja kõikidel turustusetappidel, piiramata seejuures ühtsel turul kaupade vaba ringlemise põhimõtet.

(17)

Veeimendumist tootmisettevõttes tuleks kontrollida ning kehtestada usaldatavad meetodid külmutatud ja sügavkülmutatud rümpade ettevalmistamisel lisatud vee koguse kindlaksmääramiseks, eristamata füsioloogilist vedelikku ja kanade ettevalmistamisel tekkivat muud vedelikku, kuna kõnealune eristamine tekitaks praktilisi raskusi.

(18)

Tuleks keelata tingimustele mittevastavate külmutatud või sügavkülmutatud kanade turustamine ilma asjakohase märketa pakendil. Seoses sellega on kontrollide hõlbustamiseks ja selle tagamiseks, et tooteid kasutatakse ainult otstarbekohaselt, vaja vastu võtta praktilised eeskirjad seoses üksik- ja rühmapakenditel oleva märgistusega sõltuvalt nende sihtkohast.

(19)	On vaja sätestata võetavad meetmed, kui kontrollimisel avastatakse kõrvalekaldumisi partiides, mille puhul tooted ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Tuleks kehtestada kord ühendusesisestest saadetistest tulenevate vaidluste lahendamiseks.

(20)	Vaidluse korral peab komisjon suutma teha paikvaatlusi ja võtta vajalikke meetmeid vastavalt olukorrale.

(21)	Veesisaldust käsitlevate tingimuste ühtlustamiseks on vaja määrata ühenduse ja riigi tugilaborid.

(22)	Tuleks anda ühenduse finantsabi.

(23)	Ühenduse ja ühenduse tugilabori vahel tuleks sõlmida leping finantsabi maksmise tingimuste kindlaksmääramiseks.

(24)	Tuleks sätestada, et liikmesriigid kehtestavad praktilised meetodid külmutatud ja sügavkülmutatud kanade veesisalduse kontrollimiseks. Käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks tuleks sätestada, et liimesriigid teavitavad nendest meetoditest komisjoni ja teisi liikmesriike.

(25)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 121 punkti e alapunktis ii osutatud tooteid määratletakse järgmiselt:

1)

Linnurümbad a) KODUKANA (Gallus domesticus) — tibud, broiler: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind; — kuked, kanad, hautamiseks või keetmiseks mõeldud kodulinnud: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind; — kohikukk: isaslind, kes on enne suguküpsust kirurgiliselt kastreeritud ning kelle tapavanus on vähemalt 140 päeva; pärast kastreerimist tuleb kohikukki nuumata vähemalt 77 päeva; — kana- ja kukepojad: tibud, kelle rümba mass on väiksem kui 650 g (ilma rupsi, pea ja jalgadeta); tibusid massiga 650–750 g võib nimetada kanapoegadeks, kui nende vanus tapmisel on kuni 28 päeva. Kõnealuse tapavanuse kontrollimiseks võivad liikmesriigid kohaldada artiklit 12; — noor kukk: isane munakanatõugu tibu, kelle rinnakukiil on jäik, kuid mitte täielikult luustunud, ja kelle tapavanus on vähemalt 90 päeva; b) KALKUNID (Meleagris gallopavo dom.) — (noor) kalkun: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind; — kalkun: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind; c) PARDID (Anas platyrhynchos dom., cairina muschata), MULLARDID (nende ristandid cairina muschata x Anas platyrhynchos) — (noor) part või pardipoeg, (noor) muskuspart, (noor) mullard: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind; — part, muskuspart, mullard: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind; d) HANED (Anser anser dom.) — (noor) hani või hanepoeg: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind. Kogu rümpa kattev rasvakiht on õhuke või keskmine; noore hane rasva värv võib eritoitmise tõttu olla erinev; — hani: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind; tervet rümpa kattev rasvakiht võib olla keskmine või paks; e) PÄRLKANAD (Numida meleagris domesticus) — (noor) pärlkana: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind; — pärlkana: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse punktides a–e nimetatud sooga seotud termineid samaväärsetena.

2)

Linnurümpade jaotustükid a) pool: poolrümp, mis on saadud piki rinnakut ja selgroogu tehtud lõike abil; b) veerand: ees- või tagaveerand, mis on saadud poolrümba poolitamise teel; c) lahtilõikamata koivad: mõlemad tagaveerandid ja neid ühendav seljaosa, päranipuga või ilma; d) rind: rinnak ja selle mõlemal poolel olevad roided või osa nendest koos ümbritseva lihaskonnaga. Rind võib koosneda mõlemast või ühest rinnapoolest; e) koib: reie-, sääre- ja pindluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest; f) koib koos seljaosaga: seljaosa mass on kuni 25 % jaotustüki kogumassist; g) reis: reieluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest; h) sääretükk: sääre- ja pindluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest; i) tiib: õlavarre-, kodar- ja küünarluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Kalkunitiibade puhul võivad õlavarreluu või kodar- ja küünarluu koos neid ümbritseva lihaskonnaga olla eraldi. Tiivaotsa ja randmeluud võib vajadusel eemaldada. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest; j) lahtilõikamata tiivad: mõlemad tiivad ja neid ühendav seljaosa, mille mass ei tohi olla suurem kui 45 % jaotustüki massist; k) rinnafilee: konditustatud, st ilma rinnaku ja roieteta rind, mis koosneb mõlemast või ühest rinnapoolest. Kalkuni rinnafilee võib koosneda ainult sisemisest rinnalihasest; l) rinnafilee koos harkluuga: nahata rinnafilee koos rangluuga ja rinnaku kõhrestunud osaga, kusjuures rangluu ja kõhre mass ei tohi olla suurem kui 3 % jaotustüki massist; m) rinnaliha („magret” või „maigret”): punktis 3 osutatud pardi ja hane rinnafilee koos naha, rinnalihast katva nahaaluse rasvkoega ning ilma sisemise rinnalihaseta; n) kalkuni konditustatud koivaliha: kalkuni reie- ja/või sääretükid, konditustatud, st reie-, sääre- ja pindluuta, terved, kuubikuteks või ribadeks lõigatud. Punktides e, g ja h loetletud toodete puhul tähendab tekst „lõiked tuleb teha liigeste juurest”, et lõiked tehakse seespool liigeseid piiritlevat kahte joont, nagu on näidatud II lisas esitatud joonisel. Punktides d–k loetletud tooted võivad olla nahaga või ilma. Kui punktides d–j loetletud tooted on ilma nahata või kui punktis k nimetatud toode on nahaga, tuleb see toote markeeringul ära märkida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/13/EÜ (5) artikli 1 lõike 3 punktile a.

3)

Rasvamaks (Foie gras) Hanede või partide (liikidest Cairina muchata või Cairina muschata x Anas platyrachos) maksad, kui linde on toidetud nii, et selle tulemuseks on maksarakkude rasvhüpertroofia. Linnud, kellelt need maksad eemaldatakse, peavad olema täielikult veretustatud. Maksad peavad olema ühte värvi. Maksad peavad olema järgmise massiga: — pardimaksa netomass vähemalt 300 g; — hanemaksa netomass vähemalt 400 g.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„rümp” – artikli 1 punktis 1 märgitud liiki linnu kogu keha pärast verestustamist, sulgede katkumist ja siseelundite eemaldamist; neerude eemaldamine ei ole siiski kohustuslik; rümpa, millest on eemaldatud siseelundid, võib müügiks pakkuda koos rupsidega, st kõhuõõnde pandud südame, maksa, pärismao ja kaelaga, või ilma;

b)	„jaotustükid” – kodulinnuliha, mis suuruse ja lihaskonna poolest on vastavuses rümba ühe kindla osaga;

c)	„pakendatud kodulinnuliha” – kodulinnuliha, mida pakutakse vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele;

d)	„pakendamata kodulinnuliha” – müügiks lõpptarbijale pakutav pakendamata või müügikohas ostja soovil pakitud kodulinnuliha;

e)	„turustamine” – müügi eesmärgil omamine või väljapanek, müügiks pakkumine, müük, tarnimine või muu turustusvorm;

f)	„partii” – samasse liiki, tüüpi, klassi ja tootmistsüklisse kuuluv kontrollitav linnuliha, mis on pärit samas kohas asuvast tapamajast või lihalõikusettevõttest. Artikli 9 ning V ja VI lisa kohaldamisel hõlmab partii ainult samasse nimimassiklassi kuuluvaid kinnispakke.

Artikkel 3

1.   Linnurümpade turustamiseks vastavalt käesolevale määrusele tuleb need esitada müügiks ühel järgmistest viisidest:

—	osaliselt siseelunditest puhastatud (effilé, roped);

—	koos rupsiga;

—	ilma rupsita.

Võib lisada sõnad „siseelunditest puhastatud”.

2.   Osaliselt siseelunditest puhastatud rümbad on rümbad, millest ei ole eemaldatud südant, kopse, pärismagu, pugu ja neere.

3.   Kõikide esitusviiside puhul võivad hingetoru, söögitoru ja pugu rümpa jääda, kui pead ei eemaldata.

4.   Rups sisaldab järgmist:

süda, kael, pärismagu ja maks ning muud kehaosad, mida peetakse toidukõlblikuks turul, mille lõpptarbijale see on ette nähtud. Maksast tuleb eraldada sapipõis. Pärismaost tuleb eemaldada sarvjas hõõrel ja pärismao sisaldis. Süda võib olla südamepaunaga või ilma. Kui kael jääb rümba külge, ei käsitata seda rupsina.

Kui müügiks oleval rümbal ei ole ühte neist neljast organist, tuleb selle puudumine ka markeeringul ära märkida.

5.   Lisaks kooskõlas direktiiviga 2000/13/EÜ vastuvõetud riigisiseste eeskirjade järgimisele peavad kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti b tähenduses olema liha saatedokumentides järgmised andmed:

a)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktis 1 osutatud kvaliteediklass;

b)	kodulinnuliha turustusseisund kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktiga 2 ja soovitatav ladustustemperatuur.

Artikkel 4

1.   Nimetused, mille all käesoleva määrusega hõlmatud tooteid võib direktiivi 2000/13/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti 1 tähenduses müüa, on loetletud käesoleva määruse artiklis 1 ja nendele vastavad mõisted teiste liikmesriikide keeltes on loetletud käesoleva määruse I lisas, ning neile lisatakse viide:

—	terve rümba puhul ühele käesoleva määruse artikli 3 lõikega 1 ettenähtud esitusviisi kohta;

—	linnuliha jaotustükkide puhul vastava liigi kohta.

2.   Artikli 1 punktides 1 ja 2 määratletud nimetustele võib lisada muid mõisteid, tingimusel et need ei vii tarbijat sel määral eksitusse, et ta ajaks need segamini teiste artikli 1 punktides 1 ja 2 loetletud toodetega või artiklis 11 sätestatud märgistustega.

Artikkel 5

1.   Tooteid, mida artiklis 1 ei ole määratletud, võib turustada ühenduses ainult selliste nimetuste all, mis ei vii tarbijat sel määral eksitusse, et ta ajaks need segamini teiste artiklis 1 osutatud toodetega või artiklis 11 sätestatud märgistustega.

2.   Lisaks vastavalt direktiivile 2000/13/EÜ vastu võetud riigisiseste õigusaktide järgimisele, vastab lõpptarbijale ette nähtud kodulinnuliha etiketistamine, esitlemine ja reklaam käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud lisanõuetele.

3.   Värske kodulinnuliha puhul tuleb säilimisaja kuupäev asendada vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artiklile 10 tekstiga „kõlblik kuni”.

4.   Pakendatud kodulinnuliha puhul tuleb pakendil või sellele kinnitatud etiketil esitada järgmised andmed:

a)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunkti 1 osutatud kvaliteediklass;

b)	värske kodulinnuliha puhul selle koguhind ja kaaluühikuhind jaemüügis;

c)	kodulinnuliha turustusseisund kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktiga 2 ja soovitatav ladustustemperatuur;

d)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (6) artikli 4 kohaselt antud tapamaja või lihalõikusettevõtte loa number, välja arvatud juhul, kui lõikamine ja konditustamine toimub müügikohas vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 punktile d;

e)	kolmandatest riikidest imporditud kodulinnuliha puhul märgis päritolumaa kohta.

5.   Pakendamata kodulinnuliha müügiks pakkumise korral, välja arvatud juhul, kui lõikamine ja konditustamine toimuvad müügikohas vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 lõike 2 punktile d, tingimusel et lõikamine ja konditustamine toimub tarbija palvel ja juuresolekul, kohaldatakse lõikes 4 osutatud tähiste suhtes direktiivi 2000/13/EÜ artiklit 14.

6.   Erandina artikli lõikest 5 ja käesoleva artikli lõigetest 2–5 ei ole vaja kodulinnuliha liigitada ega märgistada vastavalt osutatud artiklites märgitud lisaeeskirjadele, kui liha toimetatakse lihalõikus- või -töötlemisettevõtetesse.

Artikkel 6

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktis 3 määratletud külmutatud linnuliha suhtes kohaldatakse järgmisi lisasätteid.

Käesoleva määrusega hõlmatud külmutatud linnuliha temperatuur peab olema stabiilne ja seda tuleb hoida toote kõikides osades temperatuuril –12 °C või alla selle, kuid lubatud on lühiajaline kõikumine kuni 3 °C. Selline toote temperatuuri hälve on lubatud vastavalt heale ladustamis- ja turustamistavale kohaliku turustamise ajal ja jaemüügikoha lihaletis.

Artikkel 7

1.   Käesoleva määrusega hõlmatud linnurümbad ja jaotustükid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele, et neid võiks klassifitseerida A- või B-klassi, ning olema:

a)	terved, võttes arvesse esitusviisi;

b)	puhtad, ilma võõrlisandi, mustuse ja vereta;

c)	ilma kõrvallõhnata;

d)	ilma nähtavate vereplekkideta, välja arvatud väikesed ja märkamatud;

e)	ilma väljaulatuvate murtud luudeta;

f)	ilma suurte muljumisteta.

Värske linnuliha puhul ei tohi olla varasema külmutamise märke.

2.   A-klassi klassifitseerimiseks peavad linnurümbad ja jaotustükid vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

nende kehaehitus peab olema hea. Liha peab olema lihav; rind hästi arenenud, lai, pikk ja lihav ning koivad lihavad. Tibude, noorte partide ja pardipoegade ning kalkunite puhul peavad rind, selg ja reied olema kaetud õhukese ühtlase rasvakihiga. Kukkede, kanade, partide ja noorte hanede puhul on lubatud paksem rasvakiht. Hanede puhul peab kogu rümp olema kaetud keskmise või paksu rasvakihiga;

b)	rinnal, koibadel, päranipul, liigestel ja tiivaotstel võib olla vähesel hulgal sulgi, suletüükaid (suleotsi) ja udusulgi (niitsulgi). Supikanade, partide, kalkunite ja hanede puhul võivad suled olla ka muudel osadel;

c)	teatavad kahjustused, muljumised ja värvimuutused on lubatud, kui neid on vähe ja need on märkamatud ning ei esine rinnal ega koibadel. Tiivaotsa ei pea olema. Tiivaotste ja sulefolliikuli kerge punetus on lubatud;

d)	külmutatud või sügavkülmutatud linnulihal ei tohi esineda külmakahjustust, (7) välja arvatud siis, kui see on juhuslik, väike ja märkamatu ning ei esine rinnal ja koibadel.

Artikkel 8

1.   Artiklite 1, 3 ja 7 eiramisest tulenevaid otsuseid võib teha üksnes terve partii kohta, mida on kontrollitud vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2.   Artiklis 1 määratletud üksiktoodetest võetakse pisteliselt allpool kindlaks määratud suurusega proov igast partiist, mida kontrollitakse tapamajas, lihalõikusettevõttes, hulgimüügi- või jaemüügilaos või mistahes muus turustusetapis sh transpordi käigus; importimisel kolmandatest riikidest tehakse seda tollivormistuse ajal:

Partii suurus	Proovi suurus	Defektsete ühikute lubatud hälve
		Kokku	Artikli 1 punktide 1 (8) ja 3 ning artikli 7 lõike 1 puhul
1	2	3	4
100–500	30	5	2
501–3 200	50	7	3
> 3 200	80	10	4

3.   A-klassi linnuliha partii kontrollimisel on lubatud lõikes 2 esitatud tabeli 3. veerus osutatud defektsete ühikute koguarv. Kõnealused defektsed ühikud võivad rinnafilees sisaldada kõhre (painduv rinnakukiil) kuni 2 % massist.

Artikli 1 punktide 1 ja 3 ning artikli 7 lõike 1 sätetele mittevastavate defektsete ühikute arv ei ületa lõikes 2 esitatud tabeli 4. veerus sätestatud arvu.

Vastavalt artikli 1 punktile 3 on vastuvõetav ainult selline defektne ühik, mille mass on vähemalt 240 g pardimaksa puhul ja vähemalt 385 g hanemaksa puhul.

4.   B-klassi linnuliha partii kontrollimisel kahekordistatakse lubatud defektsete ühikute arvu.

5.   Kui kontrollitud partii ei vasta nõuetele, keelab järelevalveasutus selle turustamise või impordi kolmandast riigist, kuni tõendatakse, et see vastab artiklitele 1 ja 7.

Artikkel 9

1.   Direktiivi 76/211/EMÜ artiklis 2 määratletud kinnispakkidesse pakendatud külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha võib klassifitseerida kaalukategooriate järgi vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa B osa III punkti alapunktile 3:

—	kinnispakid, mis sisaldavad ühte linnurümpa, või

—	kinnispakid, mis sisaldavad ühte või mitut sama tüüpi või samast linnuliigist linnuliha jaotustükki, mis on määratletud artiklis 1.

2.   Kõikidel kinnispakkidel peab vastavalt lõigetele 3 ja 4 olema märge toote massi kohta, mida nimetatakse „nimimassiks”, mida kinnispakk peab sisaldama.

3.   Külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha kinnispakke võib nimimassi alusel liigitada järgmiselt:

a)	rümbad: — < 1 100 g: 50 g kaupa liigitatud klassid (1 050 – 1 000 – 950 jne), — 1 100 – < 2 400 g: 100 g kaupa liigitatud klassid (1 100 – 1 200 – 1 300 jne), — ≥ 2 400 g: 200 g kaupa liigitatud klassid (2 400 – 2 600 – 2 800 jne);

b)	jaotustükid: — < 1 100 g: 50 g kaupa liigitatud klassid (1 050 – 1 000 – 950 jne), — ≥ 1 100 g: 100 g kaupa liigitatud klassid (1 100 – 1 200 – 1 300 jne).

4.   Lõikes 1 osutatud kinnispakid tuleb valmistada nii, et need vastaksid järgmistele nõuetele:

a)	täitekogus ei tohi olla keskmiselt väiksem kui nimimass;

b)	nende kinnispakkide osa, mille negatiivne hälve on lõikes 9 sätestatud lubatud negatiivsest hälbest suurem, peab olema piisavalt väike, et kinnispakkide partiid vastaksid lõikes 10 nimetatud testi nõuetele;

c)	kinnispakke, mille negatiivne hälve on kaks korda suurem kui lõikes 9 sätestatud lubatud negatiivne hälve, ei tohi turustada.

Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad direktiivi 76/211/EMÜ I lisas sätestatud nimimassi, täitekoguse ja negatiivse hälbe määratlused.

5.   Külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha pakkija või importija vastutuse puhul ja pädevate ametiasutuste poolt tehtava kontrolli suhtes kohaldatakse direktiivi 76/211/EMÜ I lisa punkte 4, 5 ja 6 mutatis mutandis.

6.   Kinnispakke kontrollitakse proovide võtmise teel, mis toimub kahes osas:

—	kõikide proovi kinnispakkide täitekoguse kontroll;

—	proovi kinnispakkide keskmise täitekoguse kontroll.

Kinnispakkide partii loetakse nõuetekohaseks, kui mõlema kontrolli tulemused vastavad lõigetes 10 ja 11 nimetatud nõuetekohasuse näitajatele.

7.   Partii koosneb ühesuguse nimimassiga, ühe liigi ja tootmistsükli kinnispakkidest, mis on pakitud samas kohas ja mida tuleb kontrollida.

Partii suurus on piiratud allpool sätestatud kogustega:

—	kui kinnispakke kontrollitakse pakkeliini lõpus, on iga partii suurus võrdne pakkeliini maksimumtoodanguga tunnis ning partii suurus ei ole piiratud;

—	muudel juhtudel piiratakse partii suurust 10 000 kinnispakiga.

8.   Igast kontrollitavast partiist võetakse pisteliselt järgmise suurusega proov:

Partii suurus	Proovi suurus
100–500	30
501–3 200	50
> 3 200	80

Kui alla 100 kinnispakist koosnevaid partiisid testitakse pakendeid avamata direktiivi 76/211/EMÜ II lisa tähenduses, tehakse seda 100 % ulatuses.

9.   Kinnispakkidesse pakendatud kodulinnuliha puhul on lubatud järgmised negatiivsed hälbed:

(grammides)
Nimismass	Lubatud negatiivne hälve
	Rümbad	Jaotustükid
kuni 1 100	25	25
1 100 – < 2 400	50	50
2 400 ja rohkem	100

10.   Kõikide proovi kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel arvutatakse välja vähim lubatud kogus, lahutades kinnispaki nimimassist vastava lubatud negatiivse hälbe.

Proovi kinnispakid, mille täitekogus on väiksem kui vähim lubatud kogus, loetakse defektseks.

Kontrollitud kinnispakkide partii on nõuetekohane, kui mittevastavate ühikute arv proovis on järgmises tabelis esitatud nõuetekohasuse näitajast väiksem või sellega võrdne; partii lükatakse tagasi, kui mittevastavate ühikute arv proovis on nimetatud tabelis esitatud tagasilükkamisnäitajast suurem või sellega võrdne.

Proovi suurus	Defektsete ühikute arv
	Nõuetekohasuse näitaja	Tagasilükkamisnäitaja
30	2	3
50	3	4
80	5	6

11.   Keskmise täitekoguse kontrollimisel on kinnispakkide partii nõuetekohane, kui proovi kinnispakkide keskmine täitekogus on suurem kui järgnevalt esitatud nõuetekohasuse näitajad:

Proovi suurus	Keskmise täitekoguse nõuetekohasuse näitaja
30	x— ≥ Qn – 0,503 s
50	x— ≥ Qn – 0,379 s
80	x— ≥ Qn – 0,295 s

x—	=	kinnispaki keskmine täitekogus,
Qn	=	kinnispaki nimimass,
s	=	partii kinnispakkide täitekoguse standardhälve.

Standardhälvet arvestatakse vastavalt direktiivi 76/211/EMÜ II lisa punktile 2.3.2.2.

12.   Seni kuni nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ (9) alusel kasutatakse täiendavaid märkeid, lisatakse käesoleva määruse kohaldamisel kehtivale kinnispakkide nimimassi märkele täiendav märge.

13.   Muudest liikmesriikidest Ühendkuningriiki imporditavat kodulinnuliha kontrollitakse pisteliselt ning kontrollimine ei toimu piiril.

Artikkel 10

Direktiivi 2000/13/EÜ artikli 1 lõike 3 punkti a tähenduses võib markeeringul olla märge järgnevalt määratletud jahutusmeetodi kasutamise kohta ja vastavad III lisas loetletud mõisted teistes ühenduse keeltes:

—	õhkjahutus: linnurümpade jahutamine külma õhuga;

—	õhkpiserdus-jahutus: linnurümpade jahutamine külma õhuga, mis vaheldub veesumu ja veepiserdusega;

—	sukeljahutus: linnurümpade jahutamine veeanumates või jää ja vee anumates vastuvoolumeetodil.

Artikkel 11

1.   Põllumajanduslike tootmisviiside märkimiseks, välja arvatud mahepõllumajandus või bioloogiline tootmine, võivad markeeringul direktiivi 2000/13/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a määratletud tähenduses ja üksnes juhtudel, kui kõnesoleva määruse V lisas nimetatud asjakohased tingimused on täidetud, olla üksnes järgnevalt sätestatud mõisted ja vastavad IV lisas loetletud mõisted teistes ühenduse keeltes:

a)	„söödetud…, mis sisaldab… %…”;

b)	„ekstensiivne seespidamine (lindlas pidamine)”;

c)	„vabapidamine”;

d)	„traditsiooniline vabapidamine”;

e)	„täieliku liikumisvabadusega traditsiooniline vabapidamine”.

Nendele mõistetele võib lisada vastava põllumajandusliku tootmisviisi eriomadustega seotud märked.

Kui foie gras tootmiseks peetavatelt partidelt ja hanedelt saadud liha märgistusel on osutatud vabapidamisele (punktid c, d ja e), peab seal olema ka märge „saadud foie gras tootmiseks ettenähtud lindudelt”.

2.   Lindude tapavanust ja nuumamisaega on lubatud märkida ainult siis, kui kasutatakse ühte lõikes 1 osutatud mõistetest, ja juhul, kui lind ei ole V lisa punktides b, c või d nimetatud vanusest noorem. Käesolevat sätet ei kohaldata loomade suhtes, kes kuuluvad artikli 1 punkti 1 alapunkti a neljanda taande alla.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste siseriiklike tehniliste meetmete kohaldamist, mis on V lisas esitatud miinimumnõuetest ulatuslikumad ja mis kehtivad üksnes asjaomase liikmesriigi tootjate suhtes, tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega ja linnuliha ühiste turustusnormidega.

4.   Lõikes 3 osutatud riiklikud meetmed tehakse teatavaks komisjonile.

5.   Liikmesriigid peavad komisjoni taotluse korral esitama alati kogu vajaliku teabe selleks, et hinnata, kas käesolevas artiklis osutatud meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse ja linnuliha ühiste turustusnormidega.

Artikkel 12

1.   Tapamajad, kellel on lubatud kasutada artiklis 11 osutatud termineid, kuuluvad eriregistreerimisele. Nad peavad iga põllumajandusliku tootmisviisi osas eraldi arvestust järgmiste andmete kohta:

a)	linnutootjate nimed ja aadressid, kes registreeritakse pärast liikmesriigi pädeva ametiasutuse tehtud kontrolli;

b)	nimetatud ametiasutuse taotluse korral iga tootja ühe tootmistsükli lindude arv;

c)	kõnealuste tarnitud ja töödeldud lindude arv ja eluskaal või rümba mass;

d)	üksikasjalikud andmed müügi kohta, sealhulgas ostjate nimed ja aadressid, ja säilitavad need andmed vähemalt kuue kuu jooksul pärast lähetamist.

2.   Lõikes 1 osutatud tootjaid kontrollitakse seejärel korrapäraselt. Tootjad peavad vähemalt kuue kuu jooksul pärast lähetamist jooksvat arvestust lindude arvu kohta linnupidamise viisi järgi, samuti müüdud lindude arvu, ostjate nimede ja aadresside ning sööda koguste ja tarneallikate kohta.

Lisaks sellele peavad vabapidamissüsteemi kasutavad tootjad arvestust lindude esmakordse uiteväljale laskmise kuupäeva kohta.

3.   Sööda tootjad ja tarnijad peavad vähemalt kuue kuu jooksul pärast lähetamist arvestust, milles tõendatakse, et artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud tootmisviisi tarbeks tootjatele tarnitud sööda koostis vastab söötmise näidustusele.

4.   Haudejaamad peavad vähemalt kuue kuu jooksul pärast lähetamist arvestust artikli 11 lõike 1 punktides d ja e osutatud tootmisviisi tarbeks tootjatele tarnitud ja aeglase kasvuga tõugudesse kuuluvate lindude kohta.

5.   Regulaarseid kontrolle artikli 11 ja käesoleva artikli lõigete 1 kuni 4 täitmise kohta tehakse:

a)	põllumajandusettevõttes: vähemalt kord iga tootmistsükli jooksul;

b)	sööda tootja ja tarnija juures: vähemalt kord aastas;

c)	tapamajas: vähemalt neli korda aastas;

d)	haudejaamas: vähemalt kord aastas artikli 11 lõike 1 punktides d ja e osutatud linnupidamisviisi puhul.

6.   Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile vastavalt lõikele 1 registreeritud heakskiidetud tapamajade loetelu, kus peab olema tapamaja nimi, aadress ja sellele määratud number. Kõikidest loetelusse tehtavatest muudatustest teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile kalendriaasta iga kvartali alguses.

Artikkel 13

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 121 punkti a alapunktis v osutatud linnupidamisviisi märgete kasutamise järelevalve korral peavad liikmesriikide määratud asutused järgima 26. juuni 1989. aasta Euroopa standardit nr EN/45011 ning nendele annab loa ja nende üle teostab järelevalvet asjaomane liikmesriik.

Artikkel 14

Kolmandatest riikidest imporditud linnulihal võib olla üks või mitu artiklites 10 ja 11 sätestatud vabatahtlikku märget, kui sellega koos on päritoluriigi pädeva ametiasutuse väljaantud tõend selle kohta, et kõnealused tooted vastavad käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Kolmanda riigi taotluse korral koostab komisjon selliste asutuste loetelu.

Artikkel 15

1.   Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 5 ja artikli 17 lõike 3 kohaldamist, võib ühenduses äri- või kaubandustegevuse raames turustada külmutatud ja sügavkülmutatud kanasid üksnes juhul, kui jaotustükkide veesisaldus ei ületa VI lisas (nõrutamismeetod) või VII lisas (keemiline meetod) kirjeldatud analüüsimeetoditega määratud tehniliselt vältimatuid väärtusi.

2.   Iga liikmesriigi poolt määratud pädevad asutused tagavad, et tapamajad võtavad kõik vajalikud meetmed lõikes 1 ettenähtud sätete järgimiseks ja eelkõige selleks, et:

—	võetakse proovid veeimendumise kontrollimiseks jahutamisel ning külmutatud ja sügavkülmutatud kanade veesisalduse kontrollimiseks;

—	kontrollide tulemused registreeritaks ja neid säilitataks üks aasta;

—	iga partii märgistataks viisil, mis võimaldab tootmiskuupäeva kindlakstegemist; kõnealune märgistus tuleb kanda toodanguaruandesse.

Artikkel 16

1.   Tapamajades viiakse vähemalt kord kaheksatunnise tööaja jooksul läbi regulaarsed kontrollid vastavalt IX lisale vee imendumise suhtes või kontrollid vastavalt VI lisale.

Kui kõnealustest kontrollidest ilmneb, et imendunud vee hulk on suurem kui käesoleva määruse kohaselt lubatud kogu veesisaldus, arvestades töötlemisetappidel, mida ei kontrollita, rümpa imendunud vett, ja kui imendunud vee hulk ületab IX lisa punktis 10 või VI lisa punktis 7 osutatud tasemed, teeb tapamaja töötlemisprotsessis viivitamatult vajalikud tehnilised muudatused.

2.   Kõikidel lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel ning igal juhul vähemalt kord kahe kuu jooksul viiakse proovide võtmise teel läbi artikli 15 lõikes 1 osutatud veesisalduse kontrollid kõikidest tapamajadest pärit külmutatud või sügavkülmutatud kanade puhul liikmesriigi pädeva asutuse valiku kohaselt vastavalt VI või VII lisale. Kõnealust kontrolli ei teostata rümpade puhul, mille kohta esitatakse pädevale asutusele tõend, et need on ette nähtud üksnes ekspordiks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollid viib läbi pädev asutus või need viiakse läbi pädeva asutuse vastutusel. Pädevad asutused võivad konkreetsetel üksikjuhtudel kohaldada lõike 1 ja eriti IX lisa punktide 1 ja 10 ning lõike 2 sätteid rangemalt tapamaja suhtes, kelle puhul see osutub käesolevas määruses lubatud veesisalduse järgimise tagamiseks vajalikuks.

Kõikidel juhtudel, kui külmutatud või sügavkülmutatud tibude partii ei vasta käesoleva määruse sätetele, taasalustavad pädevad asutused lõikes 2 osutatud miinimumsagedusega kontrolle alles pärast seda, kui on saadud negatiivsed tulemused kolmelt VI või VII lisa kohaselt järjestikuselt kontrollimiselt, mille puhul võetakse proovid kolmel erineval tootmispäeval kuni nelja nädala jooksul. Nende erakorraliste kontrollide kulud kannab asjaomane tapamaja.

4.   Kui õhkjahutuse puhul vastavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollide tulemused kuue kuu jooksul VI–IX lisas sätestatud kriteeriumidele, võib lõikes 1 osutatud kontrollide sagedust vähendada ühele korrale kuus. Kui kõnealustes lisades sätestatud kriteeriume ei täideta, taastatakse lõikes 1 osutatud kontrollikord.

5.   Kui lõikes 2 osutatud kontrollide tulemusena selgub, et on ületatud lubatud piirnormi, ei ole asjaomane partii vastavuses käesoleva määrusega. Kõnealusel juhul võib asjaomane tapamaja nõuda kontrollanalüüsi läbiviimist liikmesriigi tugilaboris liikmesriigi pädeva asutuse valitud meetodil. Kõnealuse kontrollanalüüsi kulud kannab partii omanik.

6.   Kui pärast kõnealust kontrollanalüüsi leitakse, et asjaomane partii ei ole vastavuses käesoleva määrusega, võtab pädev asutus sobivad meetmed selleks, et lubada asjaomast partiid ühenduses turustada ainult tingimusel, et tapamaja märgistab pädeva asutuse järelevalve all asjaomaste rümpade üksik- ja rühmapakendid lindi või etiketiga, millele on kantud punaste suurtähtedega vähemalt üks X lisas esitatud sõnastustest.

Esimeses lõigus osutatud partii jääb pädeva asutuse järelevalve alla, kuni selle suhtes kohaldatakse käesolevat lõiget või see kõrvaldatakse muul viisi. Kui pädevale asutusele tõendatakse, et esimeses lõigus osutatud partii on ette nähtud ekspordiks, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et takistada kõnealuse partii turustamist ühenduses.

Esimeses lõigus sätestatud laused kantakse silmapaistvasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult. Muud teksti- või kujunduselemendid ei tohi neid mingil viisil peita, varjata või segada. Üksikpakenditel on tähed on vähemalt 1 cm kõrgused ja rühmapakenditel vähemalt 2 cm kõrgused.

Artikkel 17

1.   Sihtliikmesriik võib viia läbi külmutatud või sügavkülmutatud kanade mittediskrimineerivad pistelised kontrollid saadetise artiklite 15 ja 16 nõuetele vastavuse kontrollimiseks, kui on tõsised põhjused kahtlustada rikkumisi.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi kaupade sihtkohas või muus sobivas kohas, tingimusel, et viimati nimetatud juhul ei asu see piiril ja koha valik takistab võimalikult vähe kaupade marsruuti ning et kaubad liiguvad pärast vajalike proovide võtmist tavapäraselt sihtkohta. Tooteid ei müüda lõpptarbijale enne, kui kontrolli tulemused on teada.

Kõnealused kontrollid tuleb viia läbi esimesel võimalusel, et mitte asjatult viivitada toodete turuleviimisega või põhjustada viivitusi, mis võivad nende kvaliteeti kahjustada.

Kontrollide tulemustest, järgnevatest otsustest ja nende aluseks olnud asjaoludest teavitatakse kaubasaatjat, kaubasaajat või nende esindajaid hiljemalt proovide võtmisele järgneva kahe tööpäeva jooksul. Sihtliikmesriigi pädevate asutuste tehtud otsustest ja nende põhjustest teatatakse lähteliikmesriigi pädevale asutusele.

Kaubasaatja või tema esindaja taotluse korral edastatakse talle nimetatud otsused ja nende põhjused kirjalikult koos üksikasjadega sihtliikmesriigi õigusaktide alusel kehtiva edasikaebamisõiguse kohta, samuti sellega seotud protsessinormide ja -tähtaegade kohta.

3.   Kui lõikes 1 osutatud kontrollide tulemused näitavad, et lubatud piirnorme on ületatud, võib asjaomase partii omanik nõuda kontrollanalüüsi läbiviimist ühes XI lisas loetletud tugilaboris samal meetodil, mida kasutati esialgse katse tegemisel. Kõnealuse kontrollanalüüsi kulud kannab partii omanik. Tugilaborite ülesanded ja pädevus on sätestatud XII lisas.

4.   Kui pärast vastavalt lõigetele 1 ja 2 läbi viidud kontrolle ja taotletud kontrollanalüüse on leitud, et külmutatud või sügavkülmutatud kanad ei vasta artiklite 15 ja 16 sätetele, kohaldab sihtliikmesriigi pädev asutus artikli 16 lõikes 6 ettenähtud korda.

5.   Lõigetes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel võtab sihtliikmesriigi pädev asutus viivitamata ühendust lähteliikmesriigi pädeva asutusega. Lähteliikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed ja teavitab sihtliikmesriigi pädevat asutust läbiviidud kontrollidest, tehtud otsustest ja nende tegemise põhjustest.

Kui lõigetega 1 ja 3 ette nähtud kontrollid tõendavad korduvaid eiramisi või kui kõnealuste kontrollide läbiviimine ei ole lähteliikmesriigi arvates piisavalt põhjendatud, teavitavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused sellest komisjoni.

Käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalikul määral või sihtliikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral ja arvestades leitud rikkumiste laadi, võib komisjon

—	saata asjaomasesse ettevõttesse ekspertide rühma ning viia koos pädevate riiklike asutustega läbi kohapealsed kontrollid või

—	taotleda sihtliikmesriigi pädevalt asutuselt asjaomase ettevõtte toodete proovide võtmise tihendamist ja vajadusel sanktsioonide rakendamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 194.

Komisjon teatab oma järeldustest liikmesriikidele. Liikmesriigid, kelle territooriumil kontrolli läbi viiakse, annavad ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi.

Kuni komisjoni järelduste saamiseni tihendab lähteliikmesriik sihtliikmesriigi taotluse korral kõnealuse ettevõtte toodete kontrolli.

Kui seoses ettevõttes toimunud korduvate eiramistega võetakse kõnealuseid meetmeid, rahastab komisjon asjaomases ettevõttes kolmanda lõigu taanete sätete kohaldamisel tekkinud kulud.

Artikkel 18

1.   Liikmesriikide pädevad asutused teatavad viivitamata asjaomasele riigi tugilaborile nende poolt või nende vastutusel tehtud artiklites 15, 16 ja 17 osutatud kontrollide tulemustest.

Liikmesriikide tugilaborid edastavad kõnealused andmed artiklis 19 osutatud ekspertide komiteele täiendavaks hindamiseks ja aruteluks liikmesriikide tugilaboritega igal aastal enne 1. juulit. Tulemused esitatakse korralduskomiteele läbivaatamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 195.

2.   Liikmesriigid võtavad kõikides turustusetappides konkreetsed meetmed artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud kontrollide tegemiseks, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditava kauba kontrollimiseks tollivormistuse ajal vastavalt VI ja VII lisale. Liikmesriigid teatavad kõnealustest meetmetest teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Kõigist asjakohastest muudatustest teatatakse kohe teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 19

Linnuliha veesisalduse üle järelevalvet teostav ekspertide komitee on tegev liikmesriikide tugilaborite katsete läbiviimist koordineeriva asutusena. Sinna kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide tugilaborite esindajad. Komitee ja liikmesriikide tugilaborite ülesanded ning komitee organisatsiooniline ülesehitus on sätestatud XII lisas.

Finantsabi makstakse tugilaborile kooskõlas ühendust esindava komisjoni ja labori vahel sõlmitud lepingu tingimustega.

Euroopa Ühenduste Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi peadirektor volitatakse lepingutele komisjoni nimel alla kirjutama.

Artikkel 20

1.   Ühenduses võib äri- või kaubandustegevuse raames turustada järgmisi värskeid, külmutatud ja sügavkülmutatud linnuliha jaotustükke üksnes juhul, kui jaotustükkide veesisaldus ei ületa VIII lisas (keemiline meetod) kirjeldatud analüüsimeetoditega määratud tehniliselt vältimatuid väärtusi:

a)	kana nahata rinnafilee harkluuga või ilma;

b)	kana rinnatükk koos nahaga;

c)	kana reie- ja sääretükid, koivad, seljaosaga koivad, tagaveerandid koos nahaga;

d)	kalkuni nahata rinnafilee;

e)	kalkuni rinnatükk koos nahaga;

f)	kalkuni reie- ja sääretükid, koivad koos nahaga;

g)	kalkuni konditustatud koivaliha ilma nahata.

2.   Iga liikmesriigi poolt määratud pädevad asutused tagavad, et tapamajad ja nende juures või neist eraldi asuvad lihalõikusettevõtted võtavad kõik vajalikud meetmed lõikes 1 ettenähtud sätete järgimiseks ja eelkõige selleks, et:

a)

tapamajades kontrollitakse korrapäraselt ka käesoleva artikli lõikes 1 loetletud värskete, külmutatud või sügavkülmutatud jaotustükkide tootmiseks ettenähtud kana- ja kalkunirümpadesse imendunud vett vastavalt artikli 16 lõikele 1. Kõnealune kontroll viiakse läbi vähemalt kord kaheksatunnise tööaja jooksul. Kalkunirümpade õhkjahutuse puhul ei ole siiski imendunud vett vaja korrapäraselt kontrollida. IX lisa punktis 10 kindlaksmääratud piirväärtusi kohaldatakse ka kalkunirümpade puhul;

b)	kontrollide tulemused registreeritaks ja neid säilitataks üks aasta;

c)	iga partii märgistataks viisil, mis võimaldab tootmiskuupäeva kindlakstegemist; kõnealune märgistus tuleb kanda toodanguaruandesse.

Kui kanade õhkjahutuse puhul vastavad punktis a ja lõikes 3 osutatud kontrollide tulemused kuue kuu jooksul VI–IX lisas sätestatud kriteeriumidele, võib punktis a osutatud kontrollide sagedust vähendada ühele korrale kuus. Kui VI–IX lisas sätestatud kriteeriume ei täideta, taastatakse punktis a osutatud kontrollikord.

3.   Igast linnuliha jaotustükke tootvast lihalõikusettevõttest pärit külmutatud ja sügavkülmutatud jaotustükkide puhul viiakse vähemalt kord kolme kuu jooksul läbi lõikes 1 osutatud veesisalduse kontroll proovide võtmise teel vastavalt VIII lisale. Kõnealust kontrolli ei teostata jaotustükkide puhul, mille kohta esitatakse pädevale asutusele tõend, et need on ette nähtud üksnes ekspordiks.

Kui ühe aasta jooksul on kontrolli tulemused konkreetses lihalõikusettevõttes vastanud VIII lisas sätestatud tingimustele, hakatakse kontrolli läbi viima kord kuue kuu jooksul. Kui kõnealuseid kriteeriume ei täideta, taastatakse esimeses lõigus osutatud kontrollikord.

4.   Artikli 16 lõikeid 3–6 ja artikleid 17 ja 18 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli lõikes 1 osutatud linnuliha jaotustükkide suhtes.

Artikkel 21

Määrus (EMÜ) nr 1538/91 tunnistatakse alates 1. juulist 2008 kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EMÜ) nr 1906/90 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 22

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2008.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 470/2008 (ELT L 140, 30.5.2008, lk 1).

(2)  EÜT L 173, 6.7.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1029/2006 (ELT L 186, 7.7.2006, lk 6).

(3)  EÜT L 143, 7.6.1991, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1474/2007 (ELT L 329, 14.12.2007, lk 14).

(4)  EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/45/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

(5)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(6)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(7)  Külmakahjustus: (kvaliteeti vähendavas tähenduses) paikne või üldine taastamatu naha ja/või liha kuivamine, mille tagajärjel võib muutuda:

—	esialgne värv (tavaliselt kahvatumaks) või

—	maitse ja lõhn (maitsetu või räästunud) või

—	koostis (kuiv, käsnjas).

(8)  Lubatud hälve on sätestatud ühe liigi piires.

(9)  EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---