Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008L0051

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/51/EÜ, 21. mai 2008 , millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

OJ L 179, 8.7.2008, p. 5–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 024 P. 126 - 132

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/51/oj

8.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/5


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/51/EÜ,

21. mai 2008,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 91/477/EMÜ (3) kehtestati siseturu kaasmeetmed. Direktiiviga loodi olukord, kus on omavahel tasakaalus ühelt poolt kohustus tagada teatavate tulirelvade vaba liikumine ühenduses ja teiselt poolt vajadus seada sellisele vabadusele piirid teatavate sellist liiki toodetele kohandatud julgeolekutagatistega.

(2)

Vastavalt nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsusele 2001/748/EÜ (mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ÜRO protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse nimel) (4) kirjutas komisjon ühenduse nimel nimetatud protokollile (edaspidi „protokoll”) 16. jaanuaril 2002. aastal alla.

(3)

Ühenduse liitumine protokolliga nõuab teatavate direktiivi 91/477/EMÜ sätete muutmist. Oluline on tagada direktiivi mõjutavate rahvusvaheliste kohustuste ühtne, tulemuslik ja kiire kohaldamine. Lisaks sellele tuleb kasutada võimalust parandada nimetatud direktiivi käesoleva läbivaatamise käigus, et lahendada teatud probleemid, eelkõige need, mis on toodud komisjoni 15. detsembri 2000. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 91/477/EMÜ rakendamise kohta.

(4)

Politsei operatiivteabest nähtub ümbertehtud relvade kasutamise suurenemine ühenduses. Seega on oluline tagada, et ümbertehtavad relvad kaasataks direktiivi 91/477/EMÜ „tulirelva” määratlusse.

(5)

Kolmandatest riikidest imporditud tulirelvade, nende osade ja laskemoona kohta kehtivad ühenduse õigusaktid ja järelikult ka direktiivi 91/477/EMÜ nõuded.

(6)

Seetõttu tuleks direktiivis 91/477/EMÜ täpsustada tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise mõisted, samuti jälgimise mõiste.

(7)

Lisaks on protokolliga kehtestatud kohustus tähistada tulirelvad valmistamise ajal ja riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandamise korral, kuid direktiivis 91/477/EMÜ on tähistamise kohustusele viidatud vaid kaudselt. Relvade jälgimise hõlbustamiseks on vaja kasutada tähtnumbrilisi koode ja lisada märgistusele tulirelva valmistamise aasta (kui see ei ole seerianumbri osa). 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni tuleks võimalikult laialdaselt kasutada kogu ühendust hõlmava märgistusüsteemi alusena.

(8)

Kuigi protokollis nähakse ette, et tulirelvi käsitlevat teavet sisaldava registri säilitamise minimaalset aega tuleb pikendada vähemalt kümne aastani, tuleb relvade ohtlikkust ja pikka kasutusaega arvestades seda ajavahemikku pikendada vähemalt 20 aastani, et võimaldada tulirelvade liikumise nõuetekohane jälgimine. Liikmesriikidel tuleb samuti pidada elektroonilist tsentraliseeritud või detsentraliseeritud andmekogumissüsteemi, mis tagab volitatud asutustele juurdepääsu andmekogumissüsteemidele, kuhu on kantud vajalik teave iga tulirelva kohta. Politsei, kohtuorganite ja muude volitatud asutuste juurdepääs elektroonilises andmekogumissüsteemis sisalduvale teabele peab olema kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8.

(9)

Lisaks tuleks protokolli artiklis 15 osutatud vahendajate tegevus määratleda ka direktiivis 91/477/EMÜ.

(10)

Protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt tuleb teatavatel tõsistel juhtudel kohaldada kriminaalkaristusi ja relvade konfiskeerimist.

(11)

Direktiivi 91/477/EMÜ I lisa III osa alapunktis a on tulirelvade kasutuskõlbmatuks muutmise puhul viidatud siseriiklikele õigusaktidele. Protokollis esitatud tulirelvade kahjutustamise üldised põhimõtted on väga üksikasjalikud. Seetõttu tuleks direktiivi 91/477/EMÜ I lisa muuta.

(12)

Relvakaupmeeste tegevuse erilise olemuse tõttu on vaja liikmesriikidel seda tegevust rangelt kontrollida, eelkõige kontrollides kaupmeeste kutsealast ausust ja võimekust.

(13)

Eraisikute poolt sidevahendite, näiteks Interneti teel relvade omandamist tuleks, seal kus see on lubatud, reguleerida direktiivis 91/477/EMÜ sätestatud eeskirjadega, ning tulirelvade omandamine isikute poolt, kes on lõpliku kohtuotsusega raskes kriminaalkuriteos süüdi mõistetud, peaks üldjuhul olema keelatud.

(14)

Euroopa tulirelvapass toimib üldjuhul rahuldavalt ja seda tuleks lugeda peamiseks dokumendiks, mida on vaja jahimeestel ja laskuritel tulirelva oma valduses hoidmiseks, kui nad on teekonnal teise liikmesriiki. Liikmesriigid ei või Euroopa tulirelvapassi aktsepteerimist siduda ühegi tasu ega lõivu maksmisega.

(15)

Tulirelvade jälgimise hõlbustamiseks ja tõhusaks võitluseks tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja müümisega on vaja parandada teabevahetust liikmesriikide vahel.

(16)

Teabe töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (5) ning see ei halvenda üksikisikute kaitse taset isikuandmete töötlemisel vastavalt ühenduse ja siseriiklikele õigusnormidele, ning eelkõige ei muuda see direktiivis 95/46/EÜ sätestatud õigusi ja kohustusi.

(17)

Direktiivi 91/477/EMÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6)

(18)

Mitmed liikmesriigid on lihtsustanud tulirelvade liigitamist ja jätnud nelja klassi asemel alles kaks: keelatud tulirelvad ja loa olemasolu nõudvad tulirelvad. Liikmesriigid peaksid oma õigusaktid nimetatud lihtsustatud liigitusega vastavusse viima, ehkki üksikasjalikumat tulirelvade liigitust kasutavad liikmesriigid võivad subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt säilitada oma senise liigitussüsteemi.

(19)

Tulirelvade omandamiseks ja valdamiseks loa andmine peaks võimaluste piires toimuma üheainsa haldusmenetlusega.

(20)

Vastavalt direktiivi 91/477/EMÜ artikli 2 lõikele 2 ei kohaldata nimetatud direktiivi muuhulgas nende relvade ja laskemoona omandamise või valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas siseriikliku õigusega oma asukohaliikmesriigi tunnustatud kollektsionäärid ja organid, keda huvitavad relvade kultuuriline või ajalooline külg.

(21)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(22)

Direktiivi 91/477/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/477/EMÜ muutmine

Direktiivi 91/477/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „tulirelv” igasugust kaasaskantavat relvarauaga relva, mis laengu toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks kohandada, välja arvatud kui see on välistatud ühel I lisa III osas loetletud põhjustest. Tulirelvade liigitus on toodud I lisa II osas.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse, et eset saab kohandada haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks laengu toimel, kui:

sellel on tulirelva väljanägemine ja

seda saab vastavalt kohandada tänu selle konstruktsioonile või valmistamismaterjalile.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„1.a)   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „osa” tulirelva mis tahes osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik selle kasutamiseks, sealhulgas relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk või kaitseriiv ning seadis, mis on valmistatud või kohandatud tulistamisel tekkiva heli summutamiseks.

1.b)   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „tulirelva oluline osa” tulirelva lukustusmehhanismi, padrunipesa ja relvarauda, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on mõeldud.

1.c)   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „laskemoon” terviklaengut või selle osakomponente, nagu näiteks tulirelvas kasutatav padrunikest, süüte- või paiskelaeng, kuul või lendkeha, tingimusel et nimetatud osakomponentide jaoks on asjaomases liikmesriigis vajalik luba.

1.d)   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „jälgimine” tulirelvade ja võimaluse korral ka nende osade ning laskemoona liikumise korrapärast jälgimist teel valmistajast ostjani, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel avastada ebaseadusliku valmistamise ja ebaseadusliku kauplemise juhtumid ning neid uurida ja analüüsida.

1.e)   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „vahendaja” iga füüsilist või juriidilist isikut peale relvakaupmehe, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt relvade ostmisest, müümisest või nende üleandmise korraldamisest.”;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „relvakaupmees” iga füüsilist või juriidilist isikut, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt tulirelvade, osade ja laskemoona valmistamisest, nendega kauplemisest, nende vahetamisest, rendileandmisest, parandamisest või ümbertegemisest.”;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„2.a)   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik valmistamine” tulirelvade, nende osade ja laskemoona valmistamist või kokkupanemist:

i)

ebaseadusliku kauplemise teel saadud tulirelva mistahes olulisest osast;

ii)

ilma selle liikmesriigi pädeva asutuse artikli 4 kohaselt välja antud loata, kelle territooriumil valmistamine või kokkupanemine toimub, või

iii)

ilma, et kokkupandud tulirelv märgistataks valmistamise ajal vastavalt artikli 4 lõikele 1.

2.b)   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik kauplemine” tulirelvade, nende osade või laskemoona omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu teise liikmesriigi territooriumile, kui üks asjaomastest liikmesriikidest ei ole selleks andnud käesoleva direktiivi kohast luba või kui kokkupandud tulirelvad ei ole märgistatud vastavalt artikli 4 lõikele 1.”;

e)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   „Euroopa tulirelvapass” väljastatakse liikmesriigi ametiasutuste poolt tulirelva seaduslikult omandavale ja kasutavale isikule taotluse alusel. Pass kehtib kõige rohkem viis aastat, mida võib pikendada, ja see sisaldab II lisas toodud teavet. Passi ei või edasi anda ja sellele märgitakse passi omaniku valduses ja kasutuses olev(ad) tulirelv(ad). Pass peab alati olema tulirelva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii tulirelvade valduse või omaduste muutumine kui ka tulirelva kaotamine või vargus.”.

2)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1.   Liikmesriigid tagavad, et iga turule toodav tulirelv või osa on kas tähistatud ja registreeritud kooskõlas käesoleva direktiiviga, või see on muudetud kasutuskõlbmatuks.

2.   Kokkupandud tulirelva kindlakstegemiseks ja selle liikumise jälgimiseks iga tulirelva valmistamise ajal liikmesriigid:

a)

kas nõuavad, et tulirelv tähistatakse ainulaadse märgistusega, mis sisaldab valmistaja nime, valmistamise riiki või kohta, seerianumbrit ja valmistamise aastat (kui see ei sisaldu seerianumbris). See nõue ei piira relvale valmistaja kaubamärgi paigaldamise võimalust. Neil eesmärkidel võivad liikmesriigid otsustada rakendada 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni sätteid, või

b)

säilitavad mis tahes muu ainulaadse ja kasutajasõbraliku märgistuse, mis koosneb numberkoodist või täht- ja numberkoodist ning mis võimaldab kõigil riikidel valmistamise riigi hõlpsasti kindlaks teha.

Märgistus kantakse tulirelva olulisele osale, mille hävitamine muudaks relva kasutamatuks.

Liikmesriigid nõuavad laskemoona terviklaengu iga väikseima üksikpakendi märgistamist, et sellel oleks valmistaja nimi, partii identifitseerimisnumber, kaliibri ja laskemoona liik. Neil eesmärkidel võivad liikmesriigid otsustada kohaldada 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni sätteid.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandatud tulirelv tähistatakse ainulaadse märgistusega, mis võimaldab riikidel võõrandava riigi hõlpsasti kindlaks teha.

3.   Liikmesriigid võimaldavad oma territooriumil relvakaupmehena tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse ettevõtte juhti.

4.   Kõik liikmesriigid tagavad hiljemalt 31. detsembriks 2014 tsentraliseeritud või detsentraliseeritud elektroonilise andmekogumissüsteemi loomise ja pidamise, mis tagab volitatud asutustele juurdepääsu andmekogumissüsteemidele, kuhu kantakse kõik käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tulirelvad. Kõnealusesse andmekogumissüsteemi kantakse ja selles säilitatakse vähemalt 20 aastat iga tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber ja seerianumber ning tulirelva tarnija ja omandaja või valdaja nimi ja aadress.

Relvakaupmeestelt nõutakse kogu tegutsemisaja jooksul registri pidamist, kuhu kantakse kõik nende poolt saadud või võõrandatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tulirelvad koos tulirelva tuvastamist ja selle liikumise jälgimist võimaldavate üksikasjadega, nagu tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber, seerianumber ja tulirelva tarninud ning omandanud isikute nimed ja aadressid. Tegevuse lõpetamisel annab relvakaupmees registri üle esimeses lõigus osutatud registreerimissüsteemi eest vastutavale siseriiklikule asutusele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et kõiki tulirelvi saab mis tahes hetkel seostada selle omanikuga. D-klassi tulirelvade puhul kehtestavad liikmesriigid aga alates 28. juulist 2010 asjakohased meetmed nende liikumise jälgimiseks, sealhulgas alates 31. detsembrist 2014 meetmed, mis võimaldavad pärast 28. juulist 2010 turule toodud tulirelvi mis tahes hetkel seostada selle omanikuga.”.

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4a

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellele on antud selleks luba, või C- ja D-klassi tulirelvade puhul isikutel, kellele on antud eriluba selliste tulirelvade omandamiseks ja valdamiseks kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 4b

Liikmesriigid kaaluvad vahendajate tegevust reguleeriva süsteemi loomist. Süsteem võib koosneda ühest või mitmest meetmest, nagu näiteks:

a)

riigi territooriumil tegutsevate vahendajate registreerimise nõue;

b)

vahendajate tegevusele litsentside või lubade väljastamise nõue.”.

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes:

a)

on vähemalt 18 aastat vanad, välja arvatud tulirelvade omandamine (kui see ei toimu ostmise teel) ja valdamine küttimise ja sportlaskmise eesmärgil, tingimusel et alla 18aastastel isikutel on selleks vanemate luba, või nad tegutsevad oma vanemate juhendamisel või kehtivat tulirelva- või jahiluba omava täiskasvanu juhendamisel, või litsentseeritud või muu loa põhjal tegutsevas treeninguasutuses;

b)

tõenäoliselt ei ohusta ennast, avalikku korda ega avalikku julgeolekut. Varasem süüdimõistmine tahtliku vägivaldse kuriteo eest loetakse vastava ohu näitajaks.

Liikmesriigid võivad tulirelva valdamise loa tühistada, kui mõnda loa andmise tingimust enam ei täideta.

Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud relva valdamist, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sama relva omandamise nende enda territooriumil.”.

5)

Artiklile 6 lisatakse järgmine lõige:

„Liikmesriigid tagavad, et seal, kus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral) (8) artiklis 2 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel tulirelvade ja nende osade ja laskemoona omandamine on lubatud, toimub see range kontrolli all, välja arvatud relvakaupmeeste puhul.

6)

Artiklile 7 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Liikmesriigid võivad kaaluda luba nõudvate tulirelvade omandamise või valdamise mitmeaastase loa andmist isikutele, kes vastavad tulirelvaloa andmise tingimustele, kusjuures see ei vabasta neid isikuid:

a)

kohustusest teavitada pädevaid asutusi relva üleandmisest,

b)

perioodilisest kontrollimisest, kas need isikud vastavad endiselt tingimustele, ja

c)

siseriiklikes õigusaktides kehtestatud relva valdamise maksimaalsetele tähtaegadele.

5.   Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, mis tagavad, et isikud, kellel oli 28. juulil 2008 siseriiklike õigusaktide kohaselt B-klassi relvaluba, ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/51/EÜ (9) jõustumise tõttu hakkama taotlema litsentsi või luba nende valduses olevate C- või D-klassi tulirelvade jaoks. C- või D-klassi tulirelvade igasuguse edaspidise üleandmise puhul on ülevõtjal siiski vaja saada või omada vastavat litsentsi või eriluba nende tulirelvade valdamiseks vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

7)

Artikli 11 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Enne üleandmise kuupäeva edastab relvakaupmees lähteriigi ametiasutustele kõik lõike 2 esimeses lõigus loetletud andmed. Need ametiasutused teostavad kontrolle, vajaduse korral kohapeal, et kontrollida relvakaupmehe poolt edastatud teabe ja üleandmise tegelike asjaolude vastavust. Relvakaupmees edastab andmed arvestusega, et selleks jääks piisavalt aega.”.

8)

Artikli 12 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Olenemata lõikest 1 võivad jahimehed ilma eelloata oma valduses hoida ühte või mitut C- ja D-klassi ning laskurid ühte või mitut B-, C- ja D-klassi tulirelva, kui nad on teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegelda oma harrastusega, tingimusel et nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav(ad) tulirelv(ad) on kantud, ja tingimusel, et nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse või muu tõendusmaterjali oma küttimis- või sportlaskmistegevuse kohta sihtliikmesriigis.

Liikmesriigid ei või Euroopa tulirelvapassi aktsepteerimist siduda ühegi tasu ega lõivu maksmisega.”.

9)

Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva direktiivi tõhusaks kohaldamiseks vahetavad liikmesriigid omavahel korrapäraselt teavet. Seda silmas pidades moodustab komisjon käesoleva artikli kohaldamiseks hiljemalt 28. juulil 2009 teabevahetuse kontaktrühma. Liikmesriigid teatavad üksteisele ja komisjonile, millised siseriiklikud asutused vastutavad teabe edastamise ja vastuvõtmise ning artikli 11 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmise eest.”.

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (10) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

11)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumiste eest määratavate karistuste korra ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete rakendamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”.

12)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 28. juulil 2015 aruande käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenenud olukorrast, lisades sellele vajaduse korral muudatusettepanekud.

Komisjon viib hiljemalt 28. juulil 2012 läbi uuringu sellest, millised plussid ja miinused võivad olla tulirelvaklasside arvu vähendamisel kahele klassile (keelatud või lubatud tulirelvad) eesmärgiga võimaliku lihtsustamise abil parandada nimetatud toodete siseturu toimimist, ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 28. juulil 2010 aruande järeletehtud tulirelvade turuletoomist käsitleva uuringu järelduste kohta, et otsustada, kas selliste toodete võtmine käesoleva direktiivi reguleerimisalasse on võimalik ja soovitav.”.

13)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I osa esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

kõiki direktiivi artiklis 1 määratletud tulirelvi,”;

b)

III osa muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

on muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks kahjutustamisega, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutamatuks ning et neid ei ole võimalik taaskomplekteerimiseks eemaldada, asendada või muuta;”;

ii)

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud sätted, et pädev asutus kontrolliks punktis a osutatud kahjutustamismeetmeid, tagades seeläbi, et tulirelvad on muutmise tulemusena pöördumatult kasutuskõlbmatud. Liikmesriigid näevad ette korra, mille kohaselt antakse nimetatud kontrollimise raames välja tulirelva kahjutustamise tõend või muu dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge. Komisjon sätestab, toimides vastavalt direktiivi artikli 13a lõikes 2 osutatud menetlusele, kahjutustamise norme ja viise käsitlevad ühised suunised, et tagada kahjutustatud relvade jäädav kasutuskõlbmatus.”.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. juulil 2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 21. mai 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ


(1)  ELT C 318, 23.12.2006, lk 83.

(2)  Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. aprilli 2008. aasta otsus.

(3)  EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

(4)  EÜT L 280, 24.10.2001, lk 5.

(5)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(7)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(8)  EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/29/EÜ (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).”.

(9)  ELT L 179, 8.7.2008, lk 5.”.

(10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).”.


Top