16.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 320/1

1.

nõukogu 14. veebruari 2002. aasta resolutsioonile keelelise mitmekesisuse ja keeleõppe soodustamise kohta (1), milles rõhutatakse, et keeleoskus on üks põhioskusi, mida iga kodanik vajab, et osaleda tõhusalt Euroopa teadmistepõhises ühiskonnas, ja mis seeläbi hõlbustab nii ühiskonda integreerumist kui ka sotsiaalset sidusust;

2.

15.–16. märtsil 2002 Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustele, milles kutsuti üles võtma lisameetmeid põhioskuste taseme parandamiseks, eelkõige õpetades kõikidele inimestele kahte võõrkeelt alates väga varasest east (2);

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. detsembri 2006. aasta otsusele nr 1983/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) (3);

4.

nõukogu 19. mai 2006. aasta järeldustele Euroopa keeleoskuse näitaja kohta (4), milles kinnitati taas, et võõrkeelte oskus, samuti rahvaste vastastikuse üksteisemõistmise edendamisele kaasaaitamine, on mobiilse tööjõu ja Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime soodustamise eeltingimus;

5.

nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustele kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2008–2010 (5), milles rõhutati mitmekeelsuse kultuurilisi aspekte ning eelkõige selle rolli kultuurile juurdepääsu puhul ja selle panust loovusesse;

6.

nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustele kultuuridevaheliste pädevuste kohta, milles tunnustati keeleõppe ja tõlkimise rolli kultuuridevaheliste pädevuste omandamisel;

7.

nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldustele mitmekeelsuse kohta, milles kutsuti eelkõige komisjoni üles töötama mitmekeelsuse valdkonnas enne 2008. aasta lõppu välja üldise tegevusraamistiku ettepanekuid;

—

komisjoni 18. septembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Mitmekeelsus: Euroopa rikkus ja ühine kohustus” (6);

—

komisjoni 3. juuli 2008. aasta rohelise raamatu pealkirjaga „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemide ülesanded ja võimalused” (7)

—

keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on lahutamatu osa Euroopa identiteedist; see tähendab Euroopa jaoks nii ühist pärandit, rikkust, väljakutset kui ka eelist;

—

mitmekeelsus on oluline läbiv teema, mis hõlmab sotsiaal-, kultuuri- ja majandus- ning seega ka haridusvaldkonda;

—

vähemkasutatud Euroopa keelte edendamine on tähtis panus mitmekeelsusesse;

—

olulisi jõupingutusi tuleks veel teha võõrkeelte õppimise ja keelelise mitmekesisuse kultuuriaspektide väärtustamise edendamiseks kõikidel hariduse ja koolituse tasemetel, parandades ühtlasi teavitamist Euroopa keelelisest mitmekesisusest ning Euroopa keelte levitamist kogu maailmas;

—

mitmekeelsus on erilise tähtsusega ka kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, muu hulgas meedia ja internetipõhise infosisu valdkonnas, ning kultuuridevahelise dialoogi toetamisel Euroopas ja muude maailma piirkondadega; eelkõige aitab sellele protsessile kaasa tõlkimine, kuna see ühendab keeli ja kultuure ja annab laialdase juurdepääsu teostele ja ideedele;

—

keeleline mitmekesisus Euroopas kujutab endast lisaväärtust Euroopa Liidu ja muu maailma vaheliste majandus- ja kultuurisuhete arengu jaoks;

—

mitmekeelsus aitab kaasa loovuse arendamisele, võimaldades juurdepääsu teistsugustele mõtlemise, maailma tõlgendamise ja kujutlusvõime väljendamise viisidele.

a)

parandama ühiskonnaliikmete ja eelkõige nii üld- kui kutseharidussüsteemis esmast koolitust saavate noorte seas teadlikkust keelelise mitmekesisuse ja keelte õppimise eelistest;

b)

pakkuma sisserännanutele, eelkõige noortele vastuvõtva riigi keele õpet, mis on tähtis element eduka integratsiooni ja tööalase konkurentsivõime aspektist, austades samas nende päritoluriikide keeli.

a)

püüdma pakkuda noortele alates väga varasest east ja jätkuvalt üld-, kutse- ja kõrghariduse omandamise jooksul mitmekesiseid ja kvaliteetseid võimalusi keele- ja kultuuriõppeks, võimaldades neil omandada kaks võõrkeelt, mis on teadmistepõhisesse ühiskonda integreerumist toetav tegur;

b)

tegema jõupingutusi, et edendada kõikide inimeste keeleoskuste omandamist ja korrapärast ajakohastamist formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse kontekstis;

c)

püüdma avardada hariduse eri tasanditel õpetavate keelte valikut, hõlmates ka neid tunnustatud keeli, mida kasutatakse vähem, et õpilased saaksid teha valiku oma kaalutlustele tuginedes, näiteks isiklikest huvidest või geograafilisest asukohast lähtuvalt;

d)

julgustama Euroopa keelte õppimist ja levikut, kasutades innovaatilisi vahendeid nagu digitaalset kommunikatsioonitehnoloogiat ja kaugõpet ning lähenemisviise, mis tuginevad näiteks sugulaskeelte vahelisel vastastikusel arusaamisel;

e)

soodustama õppijate hindamist tunnustatud vahendite abil, milleks on näiteks Euroopa Nõukogu ühtse Euroopa keeleõppe raamdokument ja Europassi keelepass ning vajaduse korral Euroopa keeleoskuse näitaja;

f)

pöörama erilist tähelepanu keeleõpetajate täiendusõppele ja õpetajate keeleoskuste üldisele parandamisele, et edendada mittekeeleliste õppeainete õpetamist võõrkeeltes (osaline võõrkeelne aineõpe);

g)

edendama keeleõpetajate liikuvust ja vahetusi Euroopas eesmärgiga tagada, et võimalikult paljud keeleõpetajad on viibinud mõnda aega riigis, kus nende õpetatavat keelt räägitakse;

h)

kasutama elukestva õppe programmi ja riikide asjakohaseid kavasid, et toetada kõikide sihtrühmade — eelkõige koolituses osalevate noorte ja õpetajate liikuvust, mis võimaldab neil keeleoskust parandada, ning algatusi (nt Euroopa keelemärk), et töötada välja materjale keeleõppeks ja -õpetamiseks.

a)

toetama mitmete erinevate keelte õpetamist ja õppimist, et võimaldada ettevõtetel ja eelkõige VKEdel laiendada oma juurdepääsu kõikidele maailma turgudele, eelkõige arenevatele turgudele;

b)

soodustama keeleoskuse ulatuslikumat arvessevõtmist töötajate karjääri arengus, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

c)

kasutama vajadust mööda Euroopa struktuurifonde, et pakkuda töö spetsiifikast lähtuvaid keelekursusi kutsealases jätkukoolituses ja täiskasvanuhariduses;

d)

väärtustama ja kasutama sisserändaja taustaga kodanike keelelist pädevust kui vahendit kultuuridevahelise dialoogi ja majandusliku konkurentsivõime tugevdamiseks.

A.

Olemasolevate poliitikate ja programmide raames:

B.

Käivitama arutelu uurimaks, kas pikemas perspektiivis oleks asjakohane ja võimalik luua spetsiaalne abiprogramm tõlkimise toetamiseks, millega suudetaks lahendada sellega kaasnevad kultuurilised, tehnoloogilised ja erialased küsimused.

a)

tugevdama koostööd liikmesriikide vahel ja nende kolmandates riikides asuvate kultuuriasutuste või muude esindusasutuste vahel ning edendama keelelisi partnerlusi ja kultuuridevahelist dialoogi kolmandate riikidega;

b)

kasutama parimal võimalikul ära viisil Euroopa keelte võimalusi kultuuri- ja majandusalase dialoogi arendamiseks muu maailmaga ning ELi rolli suurendamiseks rahvusvahelisel areenil;

c)

tugevdama koostööd nii riiklike kui rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu ja UNESCOga, kes on tegevad keeleõppe ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse vallas.

1.

toetama liikmesriikide jõupingutusi käesolevas resolutsioonis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, kasutades Euroopa koostöö täielikku potentsiaali haridus-, kultuuri- ja muudes asjakohastes poliitikavaldkondades;

2.

võtma mitmekeelsust käsitleva uue tervikliku poliitikaraamistiku kontekstis ja oma pädevuse piires vastu meetmeid, mille eesmärk on võtta nõuetekohaselt arvesse kodanike ja institutsioonide keelelisi vajadusi, pöörates eritähelepanu:

3.

esitama koostöös liikmesriikidega nõukogule 2011. aasta keskpaigaks aruande käesoleva resolutsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu heade tavade näidetele;

4.

vaatama korrapäraselt läbi keeleoskusega seotud olukorra Euroopas, tuginedes eelkõige kõikidele liikmesriikide poolt juba läbiviidud teadusuuringutele, ühtse Euroopa keeleõppe raamdokumendile ja vajaduse korral Euroopa keeleoskuse näitajale.