27.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/50

---

NÕUKOGU OTSUS,

28. jaanuar 2008,

sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

(2008/149/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse eesistuja soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Eesistuja, keda abistas komisjon, on lõpetanud talle 17. juunil 2002. aastal antud volituse alusel peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega Šveitsi ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2004/849/EÜ (1) kirjutati 26. oktoobril 2004. aastal Euroopa Ühenduse nimel alla Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, võimalusega sõlmida see hilisemal kuupäeval.

(3)	Leping tuleks nüüd heaks kiita.

(4)

Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ette nähtud Schengeni acquis’ edasiarendamise osas kohaldatakse Šveitsi suhtes nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (2) sätteid mutatis mutandis.

(5)

Käesolev otsus ei mõjuta Ühendkuningriigi seisukohta, mis on toodud ära Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollis Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise kohta ja nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuses 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis’ sätetest (3).

(6)

Käesolev otsus ei mõjuta Iirimaa seisukohta, mis on toodud ära Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollis Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimise kohta ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (4),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning sellega seotud dokumendid, mis koosnevad lõppaktist, kirjavahetuse vormis kokkuleppest komiteede kohta, kes aitavad komisjoni täidesaatva võimu teostamisel, ning ühisdeklaratsioonist segakomiteede ühiskoosolekute kohta.

Lepingu tekst, lõppakt, kirjavahetus ja ühisdeklaratsioon on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse lepingu A ja B lisas loetletud sätetega hõlmatud valdkondades ja nende valdkondade edasiarendamiseks, kui nende sätete õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu leping või kui selline õiguslik alus tuleneb nõukogu otsusest 1999/436/EÜ (5).

Artikkel 3

Otsuse 1999/437/EÜ artiklite 1 kuni 4 sätteid kohaldatakse samal moel Šveitsi ühinemisele Euroopa Liidu lepingu VI jaotises ette nähtud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel hoiule andma lepingu artiklis 14 ettenähtud heakskiitmiskirja, et väljendada liidu nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 368, 17.12.2004, lk 26.

(2)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(3)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17.

---

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

1.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon parlamentaarse nõupidamise kohta.

2.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon välissuhete kohta.

3.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon 2000. aasta 29. mai konventsiooni artikli 23 lõike 7 kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades.

Täievolilised esindajad võtsid samuti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

1.	Šveitsi deklaratsioon vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades.

2.	Šveitsi deklaratsioon artikli 7 lõike 2 punkti b kohta, mis käsitleb Schengeni acquis’ uute edasiarenduste vastuvõtmise tähtaega.

3.	Šveitsi deklaratsioon Euroopa konventsiooni vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja väljaandmise Euroopa konventsiooni kohaldamise kohta.

4.	Euroopa Komisjoni deklaratsioon ettepanekute edastamise kohta.

5.	Euroopa Komisjoni deklaratsioon komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOONID

 

TEISED DEKLARATSIOONID

 

---

Kirjavahetuse teel sõlmitud

KOKKULEPE

Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel abistavate komiteede kohta

Lugupeetud härra

Nõukogu viitab läbirääkimistele, mis käsitlevad lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, ja on võtnud arvesse Šveitsi Konföderatsiooni poolt lepinguga kaetud valdkondades toimuvas otsustamisprotsessis osalemise ja lepingu hea toimimise tagamise vaimus esitatud palvet osaleda täielikult Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel abistavate komiteede töös.

Nõukogu märgib, et edaspidi, kui nimetatud menetlusi kohaldatakse lepinguga ettenähtud valdkondades, tuleks Šveitsi Konföderatsioon kaasata nimetatud komiteede töösse, et tagada muu hulgas lepingujärgsete menetluste kohaldamine asjakohastele aktidele või meetmetele nii, et nad muutuksid Šveitsi Konföderatsiooni suhtes siduvaks.

Euroopa Ühendus kohustub pidama läbirääkimisi asjakohaste korralduste üle, et kaasata Šveitsi Konföderatsioon nimetatud komiteede töösse.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) osas:

—

tagab Euroopa Komisjon Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidele võimalikult laia osalemisvõimaluse meetmete eelnõude, mis esitatakse hiljem nimetatud direktiivi artikli 31 alusel loodud komiteele, mis aitab komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel, ettevalmistamisel ainult sellisel juhul, kui mõni säte puudutab Schengeni acquis’ sätete rakendamist. Seetõttu peab Euroopa Komisjon oma ettepanekute väljatöötamisel nõu Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidega samadel alustel kui liikmesriikide ekspertidega;

—

võib Šveitsi Konföderatsioon vastavalt nimetatud direktiivi artikli 29 lõike 2 teisele lõigule määrata järelevalveasutuse esindaja või Šveitsi Konföderatsiooni poolt määratud asutuse esindaja, kes osaleb vaatlejana hääleõigust omamata üksikisikute isikuandmete töötlemise kaitse grupi koosolekutel. Osalemine toimub ad hoc kutse alusel ainult sellisel juhul, kui mõni punkt puudutab Schengeni acquis’ sätete rakendamist.

Ma oleksin Teile tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub kirja sisuga.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Lugupeetud härra

Tänan teid ... (kuupäev) kirja eest järgmises sõnastuses:

„Nõukogu viitab läbirääkimistele, mis käsitlevad lepingut Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, ja on võtnud arvesse Šveitsi Konföderatsiooni poolt lepinguga kaetud valdkondades toimuvas otsustamisprotsessis osalemise ja lepingu hea toimimise tagamise vaimus esitatud palvet osaleda täielikult Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel abistavate komiteede töös.

Nõukogu märgib, et edaspidi, kui nimetatud menetlusi kohaldatakse lepinguga ettenähtud valdkondades, tuleks Šveitsi Konföderatsioon kaasata nimetatud komiteede töösse, et tagada muu hulgas lepingujärgsete menetluste kohaldamine asjakohastele aktidele või meetmetele nii, et nad muutuksid Šveitsi Konföderatsiooni suhtes siduvaks.

Euroopa Ühendus kohustub pidama läbirääkimisi asjakohaste korralduste üle, et kaasata Šveitsi Konföderatsioon nimetatud komiteede töösse.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) osas:

—

tagab Euroopa Komisjon Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidele võimalikult laia osalemisvõimaluse meetmete eelnõude, mis esitatakse hiljem nimetatud direktiivi artikli 31 alusel loodud komiteele, mis aitab komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel, ettevalmistamisel ainult sellisel juhul, kui mõni säte puudutab Schengeni acquis ’ sätete rakendamist. Seetõttu peab Euroopa Komisjon oma ettepanekute väljatöötamisel nõu Šveitsi Konföderatsiooni ekspertidega samadel alustel kui liikmesriikide ekspertidega;

—

võib Šveitsi Konföderatsioon vastavalt nimetatud direktiivi artikli 29 lõike 2 teisele lõigule määrata järelevalveasutuse esindaja või Šveitsi Konföderatsiooni poolt määratud asutuse esindaja, kes osaleb vaatlejana hääleõigust omamata üksikisikute isikuandmete töötlemise kaitse grupi koosolekutel. Osalemine toimub ad hoc kutse alusel ainult sellisel juhul, kui mõni punkt puudutab Schengeni acquis ’ sätete rakendamist.

Ma oleksin Teile tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub kirja sisuga.”

Mul on au teatada, et föderaalnõukogu nõustub Teie kirja sisuga.

Lugupidamisega

---

ÜHISDEKLARATSIOON ÜHISKOOSOLEKUTE KOHTA

Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi esindavad delegatsioonid,

Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi valitsusi esindavad delegatsioonid,

Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon

—

on otsustanud korraldada ühelt poolt Islandi ja Norra Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemiseks sõlmitud lepinguga ja teiselt poolt Šveitsi Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemiseks sõlmitud lepinguga loodud segakomiteede koosolekuid ühiselt, olenemata koosoleku tasandist.

—

Arvesse tuleb võtta, et nimetatud koosolekute ühine korraldamine nõuab sellistel koosolekutel eesistujaks olemist käsitlevat pragmaatilist kokkulepet, kui eesistujaks on assotsieerunud riigid vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule, mis käsitleb Šveitsi osalemist Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, või Euroopa Liidu Nõukogu, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi sõlmitud lepingule, mis käsitleb Norra ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

—

Arvesse tuleb võtta assotsieerunud riikide soovi loovutada vajadusel eesistuja koht ja seda rotatsiooni korras üksteisele tähestikulises järjekorras edasi anda Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, mis käsitleb Šveitsi ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, jõustumisest alates.

---

27.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/52

---

LEPING

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

EUROOPA LIIT,

EUROOPA ÜHENDUS,

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES, ET Amsterdami lepingu jõustumisega seadis Euroopa Liit endale eesmärgiks säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus isikute vaba liikumine on tagatud koostoimes nii välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserände kui ka kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega;

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis moodustab ühe osa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise sätetest, kuivõrd nad loovad ala, mille sisepiiridel puudub kontroll ning näevad ette asendusmeetmeid turvalisuse kõrge taseme tagamiseks;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni geograafilist asendit;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni osalemine Schengeni acquis ’s ja selle edasiarendamises võimaldab ühest küljest kõrvaldada Šveitsi Konföderatsiooni geograafilisest asendist tulenevad teatavad takistused inimeste vabale liikumisele ning teisest küljest tugevdab Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist koostööd Schengeni acquis’ga hõlmatud valdkondades;

ARVESTADES, ET 18. mail 1999 sõlmiti Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel leping (1) viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises;

ARVESTADES, ET on soovitav Šveitsi Konföderatsiooni Islandi ja Norraga võrdväärne kaasamine Schengeni acquis’ rakendamisse, kohaldamisse ja edasiarendamisse;

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel tuleks sõlmida leping, mis sisaldab samalaadseid õigusi ja kohustusi nagu need, milles leppisid kokku ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja teiselt poolt Island ja Norra;

OLLES VEENDUNUD, ET Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise koostöö organiseerimine Schengeni acquis ’ rakendamiseks, praktiliseks kohaldamiseks ja edasiarendamiseks on vajalik;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni kaasamiseks Euroopa Liidu tegevustesse, mis kuuluvad käesoleva lepinguga kaetud valdkondadesse ja selleks, et võimaldada tal neis tegevustes osaleda, on vaja luua komitee vastavalt Islandi ja Norra osalemiseks loodud institutsionaalsele mudelile;

ARVESTADES, ET Schengeni koostöö põhineb vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel, mis on sätestatud eelkõige 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätteid ning nimetatud jaotise alusel vastuvõetud akte ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes vastavalt Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile, ning võttes arvesse, et nimetatud jaotise, mille Taani on üle võtnud oma siseriiklikku õigusesse, kohaldamisel tehtud Schengeni acquis’ edasiarendamise otsused loovad vaid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi Taani ja teiste liikmesriikide vahel;

ARVESTADES, ET Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad teatavates Schengeni acquis’ sätetes vastavalt Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis’ Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli kohaselt vastu võetud otsustele (2);

ARVESTADES, ET on vaja tagada, et riigid, kellega Euroopa Liit on loonud assotsiatsiooni Schengeni acquis’ rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks, kohaldaksid nimetatud acquis’d ka omavahelistes suhetes;

ARVESTADES, ET Schengeni acquis’ tõrgeteta toimimine nõuab käesoleva lepinguga samaaegselt Schengeni acquis ’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate või sellega ühinenud erinevate osapoolte vaheliste nende vastastikuseid suhteid reguleerivate lepingute kohaldamist;

ARVESTADES lepingut Šveitsi Konföderatsiooni osalemise kohta ühenduse acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, mis käsitleb liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist ja Eurodac-süsteemi loomist;

PIDADES SILMAS ühenduse acquis’ ja Schengeni acquis’ vahelist seost;

ARVESTADES, ET see seos nõuab liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamise ning Eurodac-süsteemi loomise osas Schengeni acquis’ ja ühenduse acquis’ samaaegset kohaldamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Šveitsi Konföderatsioon, edaspidi „Šveits”, ühineb Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu tegevusega käesoleva lepingu A ja B lisas osutatud sätetega ning edasiarendatud sätetega hõlmatud valdkondades.

2.   Käesoleva lepinguga luuakse vastastikused õigused ja kohustused kooskõlas lepingus sätestatud menetlusega.

Artikkel 2

1.   Käesoleva lepingu A lisas loetletud Schengeni acquis’ sätteid rakendatakse ja kohaldatakse Šveitsi suhtes sellisel kujul nagu neid kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide, edaspidi „liikmesriigid” suhtes.

2.   Šveits rakendab ja kohaldab käesoleva lepingu B lisas loetletud Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusaktide sätteid sellises ulatuses, nagu nendega on asendatud ja/või edasi arendatud 19. juunil 1990. aastal Schengenis allkirjastatud konventsiooni, millega rakendatakse lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (edaspidi „Schengeni lepingu rakenduskonventsioon”), vastavaid sätteid või selle kohaselt vastu võetud sätteid.

3.   Samuti aktsepteerib, rakendab ja kohaldab Šveits Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse poolt vastu võetud õigusakte või meetmeid, millega muudetakse A ja B lisas, millele on kohaldatud käesolevas lepingus sätestatud menetlust, viidatud sätteid või mis lähtuvad nendest sätetest, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist.

Artikkel 3

1.   Šveitsi valitsuse esindajatest ja Euroopa Liidu Nõukogu, edaspidi „nõukogu”, liikmetest ja Euroopa Ühenduste Komisjoni, edaspidi „komisjon”, liikmetest moodustatakse segakomitee.

2.   Segakomitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

3.   Segakomitee tuleb kokku oma eesistuja algatusel või oma liikme taotlusel.

4.   Vastavalt artikli 4 lõikele 2 tuleb segakomitee olenevalt asjaoludest kokku ministrite, kõrgemate ametnike või ekspertide tasandil.

5.   Segakomitee eesistujaks on:

—	ekspertide tasandil: Euroopa Liidu esindaja;

—	kõrgemate ametnike ja ministrite tasandil: vaheldumisi kuuekuuliste ajavahemike kaupa Euroopa Liidu esindaja ja Šveitsi valitsuse esindaja.

Artikkel 4

1.   Segakomitee tegeleb vastavalt käesolevale lepingule kõikide artiklis 2 käsitletud küsimustega ja tagab Šveitsi huvide nõuetekohase arvessevõtmise.

2.   Ministrite tasandil on Šveitsi esindajatel segakomitees võimalus:

—	selgitada probleeme, millega nad teatava õigusakti või meetme suhtes kokku puutuvad, või vastata küsimustele probleemide kohta, millega on kokku puutunud muud delegatsioonid;

—	väljendada oma arvamust mis tahes küsimuse kohta, mis käsitleb neile huvi pakkuvate sätete edasiarendamist või rakendamist.

3.   Segakomitee koosolekud ministrite tasandil valmistab ette segakomitee kõrgemate ametnike tasandil.

4.   Šveitsi valitsuse esindajal on õigus teha artiklis 1 nimetatud küsimustes segakomiteele ettepanekuid. Pärast arutelu võib komisjon või mis tahes liikmesriik sellist ettepanekut kaaluda, eesmärgiga esitada Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt ettepanek või algatus Euroopa Ühenduse või Euroopa Liidu õigusakti või meetme vastuvõtmiseks.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, teavitatakse segakomiteed selliste õigusaktide või meetmete, mis võivad käesoleva lepingu suhtes asjakohased olla, koostamisest nõukogus.

Artikkel 6

Kui komisjon koostab käesolevas lepingus käsitletud valdkonnas uusi õigusakte, küsib ta mitteametlikult nõu Šveitsi ekspertidelt samal viisil, nagu ta küsib oma ettepanekute väljatöötamisel nõu liikmesriikide ekspertidelt.

Artikkel 7

1.   Artiklis 2 osutatud küsimustega seotud uusi õigusakte või meetmeid võtavad vastu Euroopa Liidu pädevad institutsioonid. Lõike 2 kohaselt jõustuvad sellised õigusaktid või meetmed samaaegselt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja tema asjaomaste liikmesriikide ning Šveitsi suhtes, kui nendes õigusaktides või meetmetes ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti. Sellisel juhul tuleb segakomitees nõuetekohaselt arvesse võtta Šveitsi poolt määratud aega, mis on vajalik selleks, et Šveits saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid nõudeid.

2.

a) Nõukogu teavitab Šveitsi viivitamata lõikes 1 osutatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest, mille suhtes on kohaldatud käesolevas lepingus sätestatud menetlust. Šveits otsustab, kas aktsepteerida nende sisu ja rakendada neid oma siseriikliku õiguskorra raames. Otsus tehakse nõukogule ja komisjonile teatavaks kolmekümne päeva jooksul asjaomaste õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest. b) Kui selliste õigusaktide või meetmete sisu saab muutuda Šveitsi jaoks siduvaks alles pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teatab Šveits sellest nõukogule ja komisjonile eespool nimetatud teatamise ajal. Šveits teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamatult ja kirjalikult kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Juhul kui referendumi korraldamine ei ole nõutav, toimub teavitamine kohe referendumi tähtaja möödumisel. Kui referendumi korraldamine on nõutav, on Šveitsil teavitamiseks aega kuni kaks aastat alates nõukogult teatise saamise kuupäevast. Alates õigusakti või meetme Šveitsi suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast kuni põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni rakendab Šveits võimaluse korral kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt.

Kui Šveits ei saa kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt rakendada ja kui see põhjustab raskusi, mis häirivad Schengeni koostöö toimimist, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus võivad võtta Šveitsi suhtes proportsionaalseid ja asjakohaseid meetmed, et tagada Schengeni koostöö tõrgeteta toimimine.

3.   Lõikes 2 viidatud õigusaktide ja meetmete aktsepteerimine Šveitsi poolt loob õigused ja kohustused ühelt poolt Šveitsi ning teiselt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, niivõrd kui nad on seotud nende õigusaktide ja meetmetega.

4.   Juhul kui:

a)	Šveits teatab otsusest mitte aktsepteerida lõikes 2 viidatud õigusakti või meetme sisu, mille suhtes on kohaldatud käesolevas lepingus sätestatud menetlust, või

b)	Šveits ei saada teadet lõike 2 punktis a või lõike 5 punktis a sätestatud kolmekümnepäevase tähtaja jooksul või

c)	Šveits ei saada teadet pärast referendumi läbiviimiseks ettenähtud tähtaja möödumist või referendumi korral lõike 2 punktis b sätestatud kaheaastase tähtaja jooksul või ei näe ette samas punktis sätestatud ajutist kohaldamist alates asjaomase õigusakti või meetme jõustumise kuupäevast,

loetakse käesolev leping lõpetatuks, kui segakomitee ei otsusta teisiti pärast lepingu jätkamise viiside põhjalikku läbivaatamist üheksakümne päeva jooksul. Käesoleva lepingu lõpetamine jõustub kolm kuud pärast üheksakümnepäevase ajavahemiku möödumist.

5.

a) Kui uue õigusakti või meetme sätted ei luba enam liikmesriikidel vastavalt Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artiklis 51 esitatud tingimustele anda vastastikust õigusabi kriminaalasjades või tunnustada teiste liikmesriikide otsuseid läbiotsimiste teostamiseks ja/või tõendite võetuseks, võib Šveits teatada nõukogule ja komisjonile lõike 2 punktis a osutatud kolmekümnepäevase tähtaja jooksul, et ta ei aktsepteeri ega ei rakenda neid sätteid oma siseriiklikus õiguskorras, kui neid kohaldatakse läbiotsimise ja arestimise taotluste või otsuste suhtes, mis on tehtud selliste otsese maksustamise valdkonda kuuluvate süütegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, mis juhul, kui nad oleks toime pandud Šveitsis, ei oleks Šveitsi õiguse alusel karistatavad vangistusega. Sellel juhul ei loeta käesolevat lepingut lõpetatuks vastupidiselt lõike 4 sätetele. b) Segakomitee koguneb pärast oma liikme taotlust kahe kuu jooksul ning rahvusvahelisi arenguid arvestades arutab punkti a kohaselt esitatud teate tulemusel tekkinud olukorda. Kui segakomitee on ühehäälselt saavutanud kokkuleppe uue õigusakti või meetme asjakohaste sätete aktsepteerimise ja rakendamise osas Šveitsi poolt, kohaldatakse lõike 2 punkti b ning lõikeid 3 ja 4. Lõike 2 punkti b esimeses lauses osutatud teave esitatakse kolmekümne päeva jooksul alates segakomitee saavutatud kokkuleppest.

Artikkel 8

1.   Et saavutada lepinguosaliste eesmärki tagada artiklis 2 viidatud sätete võimalikult ühetaoline kohaldamine ja tõlgendamine, jälgib segakomitee pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus”) praktika ning Šveitsi pädevate kohtute praktika arengut nimetatud sätete osas. Sel eesmärgil tuleb luua mehhanism, et tagada sellise kohtupraktika korrapärane vastastikune edastamine.

2.   Šveitsil on õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi, juhul kui liikmesriigi kohus on pöördunud Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks seoses artiklis 2 nimetatud sätete tõlgendamisega.

Artikkel 9

1.   Šveits esitab igal aastal segakomiteele aruande artiklis 2 osutatud sätete, nagu neid on asjaomastel juhtudel tõlgendanud Euroopa Kohus, kohaldamise ja tõlgendamise kohta oma haldusasutustes ja kohtutes.

2.   Kui segakomitee ei ole kahe kuu jooksul alates sellest, kui talle teatatakse olulise erinevuse olemasolust Euroopa Kohtu ning Šveitsi kohtute praktikas artiklis 2 viidatud sätete osas või nende sätete oluliselt erineva kohaldamise ilmnemisest asjaomaste liikmesriikide ning Šveitsi asutustes, suutnud tagada ühetaolist kohaldamist ja tõlgendamist, algatatakse artiklis 10 sätestatud menetlus.

Artikkel 10

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise osas tekkiva vaidluse korral või artikli 9 lõikes 2 sätestatud olukorra ilmnemisel võetakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena ministrite tasandil kokkutuleva segakomitee päevakorda.

2.   Segakomiteel on vaidluse lahendamiseks aega üheksakümmend päeva alates vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast.

3.   Kui segakomitee ei suuda vaidlust lõikes 2 sätestatud üheksakümne päeva jooksul lahendada, pikendatakse seda tähtaega lõpliku lahenduse leidmiseks kolmekümne päeva võrra.

Kui lõplikule lahendusele ei jõuta, lõpetatakse käesolev leping kuus kuud pärast kolmekümnepäevase tähtaja möödumist.

Artikkel 11

1.   Käesoleva lepingu rakendamisega seotud halduskuludeks maksab Šveits Euroopa ühenduste üldeelarvesse iga-aastase osamaksena 7,286 % 8 100 000 euro suurusest summast, mida kohandatakse igal aastal, võttes arvesse Euroopa Liidus esinevat inflatsiooni.

2.   Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi (SIS II) arendamise kuludeks maksab Šveits Euroopa ühenduste üldeelarvesse alates 2002. eelarveaastast iga eelarveaasta kohta osamakse, mille suurus arvutatakse vastavalt sellele, milline on riigi sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.

Käesoleva lepingu jõustumisele eelnenud eelarveaastate eest tehtavad osamaksed kuuluvad tasumisele käesoleva lepingu jõustumisel.

3.   Kui käesoleva lepingu rakendamisega kaasnevaid tegevuskulusid ei eraldata Euroopa ühenduste üldeelarvest, kuid need kuuluvad otse tasumisele osalevate liikmesriikide poolt, maksab Šveits neid kulusid vastavalt sellele, milline on tema sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.

Kui tegevuskulud tasutakse Euroopa Ühenduse üldeelarvest, osaleb Šveits nende kulude katmises, kandes nimetatud eelarvesse igal aastal osamakse, mille suurus arvutatakse vastavalt sellele, milline on tema sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.

4.   Šveitsil on õigus saada käesoleva lepinguga seonduvaid komisjoni või nõukogu koostatud dokumente ning nõuda segakomitee koosolekutel tõlget Euroopa ühenduste institutsioonide ühte tema poolt valitud ametlikku keelde.

Artikkel 12

1.   Käesolev leping ei mõjuta mingil moel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel ega ka ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi vahel sõlmitud lepingute kohaldamist.

2.   Käesolev leping ei mõjuta lepinguid, mis seovad ühelt poolt Šveitsi ning teiselt poolt ühte või mitut liikmesriiki, juhul kui nad on vastavuses käesoleva lepinguga. Juhul kui need lepingud ja käesolev leping on vastuolus, kohaldatakse viimast.

3.   Käesolev leping ei mõjuta mingil moel tulevasi lepinguid, mis Euroopa Ühendus sõlmib Šveitsiga või mis sõlmitakse Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning Šveitsi vahel, ega ka lepinguid, mis sõlmitakse Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel.

Artikkel 13

1.   Šveits sõlmib Taani Kuningriigiga lepingu Taani ja Šveitsi vaheliste õiguste ja kohustuste loomise kohta selles osas, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotisest tulenevaid artikli 2 sätteid, mis omakorda puudutavad Taani Kuningriigi seisukohta käsitlevat protokolli, mis lisati Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule.

2.   Šveits sõlmib Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu, mis käsitleb vastastikuste õiguste ja kohustuste loomist nende riikide ühinemisel Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 14

1.   Käesolev leping jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil nõukogu peasekretär, kes on lepingu hoiulevõtja, on kindlaks teinud, et on täidetud kõik ametlikud nõuded seoses lepinguosaliste poolt või nimel lepinguga ühinemiseks nõusoleku andmisega.

2.   Artikleid 1, 3, 4, 5, 6 ja artikli 7 lõike 2 punkti a esimest lauset kohaldatakse ajutiselt alates käesolevale lepingule allakirjutamisest.

3.   Pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, kuid enne lepingu jõustumist vastu võetud õigusaktide ja meetmete suhtes hakkab artikli 7 lõike 2 punkti a viimases lauses osutatud kolmekümnepäevane tähtaeg kulgema käesoleva lepingu jõustumise päevast.

Artikkel 15

1.   A ja B lisas viidatud sätted ning artikli 2 lõike 3 kohaselt juba vastu võetud sätted jõustab Šveits kuupäeval, mille määrab nõukogu, kes tegutseb A ja B lisas nimetatud sätteid kohaldavaid liikmesriike esindavate liikmete ühehäälse otsuse alusel, pärast nõupidamist segakomiteega ning olles teinud kindlaks, et Šveits on täitnud asjakohaste sätete rakendamise eeltingimused, ja et tema välispiiride kontroll on tõhus.

Nõukogu liikmed, kes esindavad Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi valitsusi, osalevad nimetatud otsuse vastuvõtmisel niivõrd, kui see puudutab selliseid Schengeni acquis ’ sätteid ja selle põhjal vastuvõetud või sellega seotud õigusakte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Nõukogu liikmed, kes esindavad selliste liikmesriikide valitsusi, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt ühinemislepingule ainult mõningaid A ja B lisade sätteid, osalevad nimetatud otsuse vastuvõtmisel niivõrd, kui see käsitleb Schengeni acquis’ selliseid sätteid, mis on nende suhtes juba kohaldatavad.

2.   Lõikes 1 osutatud sätete rakendamisega luuakse õigused ja kohustused ühelt poolt Šveitsi ning teiselt poolt sõltuvalt asjaoludest Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel vastavalt sellele, millises ulatuses on nimetatud sätted neile siduvad.

3.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ainult juhul, kui artiklis 13 osutatud lepingud on samuti rakendatud.

4.   Peale selle kohaldatakse käesolevat lepingut ainult juhul, kui on rakendatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist.

Artikkel 16

1.   Liechtenstein võib käesoleva lepinguga ühineda.

2.   Liechtensteini ühinemise kohta lisatakse käesolevale lepingule protokoll, milles esitatakse ühinemise kõik tagajärjed, sealhulgas õiguste ja kohustuste loomine Liechtensteini ja Šveitsi ning samuti ühelt poolt Liechtensteini ja teiselt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel sõltuvalt sellest, millises ulatuses on nimetatud sätted neile siduvad.

Artikkel 17

1.   Käesolevat lepingut võib denonsseerida Šveits või nõukogu oma liikmete ühehäälse otsusega. Lepingu denonsseerimisest teatatakse hoiulevõtjale ning see jõustub kuus kuud pärast teatamist.

2.   Käesolev leping loetakse denonsseerituks, kui Šveits denonsseerib ühe artiklis 13 viidatud lepingutest või artikli 15 lõikes 4 viidatud lepingu.

Artikkel 18

1.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Käesoleva lepingu maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

---

(1)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(2)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43 ja EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

---

A LISA

(Artikli 2 lõige 1)

Käesoleva lisa 1. osa käsitleb 1985. aasta Schengeni lepingut ja nimetatud lepingu 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud rakenduskonventsiooni. 2. osa käsitleb ühinemiskirju ja 3. osa vastavaid teiseseid Schengeni õigusakte.

1. OSA

Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengenis allakirjutatud lepingu sätted.

Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi vahelise 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni sätted, välja arvatud järgmised sätted:

artikli 2 lõige 4 kaupade kontrolli kohta

artikkel 4 pagasi kontrolli osas

artikli 10 lõige 2

artikli 19 lõige 2

artiklid 28–38 ja nendega seotud mõisted

artikkel 60

artikkel 70

artikkel 74

artiklid 77 kuni 91 nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta hõlmatud ulatuses

artiklid 120 kuni 125 kaupade liikumise kohta

artiklid 131 kuni 133

artikkel 134

artiklid 139 kuni 142

lõppakt: 2. deklaratsioon

lõppakt: 4., 5. ja 6. deklaratsioon

protokoll

ühisdeklaratsioon

ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

2. OSA

Itaalia Vabariigiga (27. novembril 1990 Pariisis), Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigiga (25. juunil 1991 Bonnis), Kreeka Vabariigiga (6. novembril 1992 Madridis), Austria Vabariigiga (28. aprillil 1995 Brüsselis) ning Taani Kuningriigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga (19. detsembril 1996 Luxembourgis) allakirjutatud Schengeni lepingu ja Schengeni konventsiooniga ühinemist käsitlevate ühinemiskirjade sätted, välja arvatud:

1.

27. novembril 1990 Pariisis allakirjutatud protokoll Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985.

2.

27. novembril 1990 Pariisis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Itaalia Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:   artikkel 1   artiklid 5 ja 6   lõppakt: I osa   lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon   ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

3.

25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokoll Hispaania Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal ja mida muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga, ja sellele lisatud deklaratsioonid.

4.

25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Hispaania Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise teel), selle lõppaktide ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:   artikkel 1   artiklid 5 ja 6   lõppakt: I osa   lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon   lõppakt: III osa, 3. ja 4. deklaratsioon   ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

5.

25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokoll Portugali Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal ja mida muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga, ja sellele lisatud deklaratsioonid.

6.

25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Portugali Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise teel), selle lõppakti ning sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:   artikkel 1   artiklid 7 ja 8   lõppakt: I osa   lõppakt: II osa, 2. ja 3. deklaratsioon   lõppakt: III osa, 2., 3., 4. ja 5. deklaratsioon   ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

7.

6. novembril 1992. aastal Madridis allakirjutatud protokoll Kreeka Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal ja mida muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga ning 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi valitsuste ühinemist käsitlevate protokollidega, ja sellele lisatud deklaratsioonid.

8.

6. novembril 1992. aastal Madridis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Kreeka Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik ühines 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud lepingu sõlmimise teel ning millega Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ühinesid 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud lepingute sõlmimise teel), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:   artikkel 1   artiklid 6 ja 7   lõppakt: I osa   lõppakt: II osa, 2., 3. ja 4. deklaratsioon   lõppakt: III osa, 1. ja 3. deklaratsioon   ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

9.

28. aprillil 1995. aastal Brüsselis allakirjutatud protokoll Austria Vabariigi valitsuse ühinemise kohta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal ja mida muudeti 27. novembril 1990. aastal Pariisis allakirjutatud protokolliga Itaalia Vabariigi valitsuse ühinemise kohta, 25. juunil 1991. aastal Bonnis allakirjutatud protokolliga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi valitsuste ühinemise kohta ning 6. novembril 1992. aastal allakirjutatud Kreeka Vabariigi valitsuse ühinemist käsitleva protokolliga.

10.

28. aprillil 1995. aastal Brüsselis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Austria Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelist 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut, millega Itaalia Vabariik, Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ning Kreeka Vabariik ühinesid vastavalt 27. novembril 1990. aastal, 25. juunil 1991. aastal ja 6. novembril 1992. aastal sõlmitud lepingute alusel) ja selle lõppakti järgmised sätted:   artikkel 1   artiklid 5 ja 6   lõppakt: I osa   lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon   lõppakt: III osa.

11.	19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud protokoll Taani Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellele lisatud deklaratsioon.

12.

19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Taani Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsioonide järgmised sätted:   artikkel 1   artiklid 7 ja 8   lõppakt: I osa   lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon   lõppakt: III osa   ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

13.	19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud protokoll Soome Vabariigi valitsuse ühinemise kohta ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellele lisatud deklaratsioon.

14.

19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Soome Vabariigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsiooni järgmised sätted:   artikkel 1   artiklid 6 ja 7   lõppakt: I osa   lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon   lõppakt: III osa, välja arvatud deklaratsioon Ahvenamaa kohta   ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

15.	19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud protokoll Rootsi Kuningriigi valitsuse ühinemise kohta ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva lepinguga, mis kirjutati alla Schengenis 14. juunil 1985. aastal, ja sellele lisatud deklaratsioon.

16.

19. detsembril 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud lepingu (mis käsitleb Rootsi Kuningriigi ühinemist 19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta), selle lõppakti ja sellega seotud deklaratsiooni järgmised sätted:   artikkel 1   artiklid 6 ja 7   lõppakt: I osa   lõppakt: II osa, 2. deklaratsioon   lõppakt: III osa   ministrite ja riigisekretäride deklaratsioon.

3. OSA

A.   Täitevkomitee järgmised otsused:

SCH/Com-ex (93) 10 14.12.1993	Kinnitus ministrite ja riigisekretäride 19. juuni 1992. aasta ja 30. juuni 1993. aasta deklaratsioonide jõustumise kohta
SCH/Com-ex (93) 14 14.12.1993	Narkokaubanduse vastu võitlemisel tehtava praktilise õigusalase koostöö parandamine
SCH/Com-ex (93) 21 14.12.1993	Ühtse viisa pikendamine
SCH/Com-ex (93) 24 14.12.1993	Ühtse viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või selle kehtivusaja lühendamise ühised põhimõtted
SCH/Com-ex (94) 1 Rev 2 26.4.1994	Kohandusmeetmed, mille eesmärk on kõrvaldada liikluse tõkked ja piirangud maantee piiripunktides sisepiiridel
SCH/Com-ex (94) 15 Rev 21.11.1994	Elektroonilise menetluse kehtestamine konventsiooni artikli 17 lõikes 2 nimetatud keskasutustega konsulteerimiseks
SCH/Com-ex (94) 16 Rev 21.11.1994	Ühiste sisse- ja väljasõidupitsatite omandamine
SCH/Com-ex (94) 17 Rev 4 22.12.1994	Schengeni korra kehtestamine ning kohaldamine lennujaamades ja lennuväljadel
SCH/Com-ex (94) 25 22.12.1994	Ühtse viisa andmist käsitleva statistilise teabe vahetamine
SCH/Com-ex (94) 28 Rev 22.12.1994	Artiklis 75 ettenähtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tunnistus
SCH/Com-ex (94) 29 Rev 2 22.12.1994	19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamine
SCH/Com-ex (95) PV 1 Rev (punkt nr 8)	Ühine viisapoliitika
SCH/Com-ex (95) 20 Rev 2 20.12.1995	Konventsiooni artikli 2 lõike 2 kohaldamise korda käsitleva dokumendi SCH/I (95) 40 Rev 6 heakskiitmine
SCH/Com-ex (95) 21 20.12.1995	Schengeni riikide vaheline kiire statistiliste ja konkreetsete andmete vahetus võimalike talitlushäirete puhul välispiiril
SCH/Com-ex (96) 13 Rev 27.6.1996	Schengeni viisade andmise põhimõtted vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 30 lõike 1 punktile a
SCH/Com-ex (97) 39 Rev 15.12.1997	Tõendamisvahendite ja soovituslike tõendite juhtpõhimõtted Schengeni riikide vaheliste tagasivõtulepingute raamistikus
SCH/Com-ex (98) 1 Rev 2 21.4.1998	Rakkerühma tegevuse aruanne
SCH/Com-ex (98) 12 21.4.1998	Antud viisade kohta statistiliste andmete vahetamine
SCH/Com-ex (98) 18 Rev 23.6.1998	Meetmed, mis võetakse riikide suhtes, kes tekitavad probleeme Schengeni territooriumilt väljasaatmiseks nõutavate dokumentide andmise osas TAGASIVÕTMINE – VIISA
SCH/Com-ex (98) 19 23.6.1998	Monaco VIISA – VÄLISPIIRID – SIS
SCH/Com-ex (98) 21 23.6.1998	Viisataotlejate passide tembeldamine VIISAD
SCH/Com-ex (98) 26 def. 16.9.1998	Alalise Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee loomine
SCH/Com-ex (98) 29 Rev. 23.6.1998	Kogu tehnilist Schengeni acquis'd hõlmav üldklausel
SCH/Com-ex (98) 35 Rev 2 16.9.1998	Üldkäsiraamatu edastamine Euroopa Liidu taotlejariikidele
SCH/Com-ex (98) 37 def. 2 16.9.1998	Ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise meetmed
SCH/Com-ex (98) 51 Rev 3 16.12.1998	Piiriülene politseikoostöö kuritegevuse ennetamisel ja avastamisel
SCH/Com-ex (98) 52 16.12.1998	Piiriülese politseikoostöö käsiraamat
SCH/Com-ex (98) 56 16.12.1998	Käsiraamat dokumentide kohta, kuhu võib kanda viisa
SCH/Com-ex (98) 57 16.12.1998	Kutse, ülalpidamiskohustuse ja majutuskoha tõendamise ühtlustatud vormi kehtestamine
SCH/Com-ex (98) 59 Rev 16.12.1998	Dokumendinõustajate kooskõlastatud töölerakendamine
SCH/Com-ex (99) 1 Rev. 2 28.4.1999	Uimastite alane olukord
SCH/Com-ex (99) 5 28.4.1999	SIRENE käsiraamat
SCH/Com-ex (99) 6 28.4.1999	Telekommunikatsiooni alane olukord
SCH/Com-ex (99) 7 Rev 2 28.4.1999	Kontaktametnikud
SCH/Com-ex (99) 8 Rev 2 28.4.1999	Informaatorite tasustamine
SCH/Com-ex (99) 10 28.4.1999	Ebaseaduslik relvakaubandus
SCH/Com-ex (99) 13 28.4.1999	Üldkäsiraamatu ja ühiste konsulaarjuhiste vanade versioonide kehtetuks tunnistamine ja uute versioonide vastuvõtmine
SCH/Com-ex (99) 14 28.4.1999	Käsiraamat dokumentide kohta, kuhu võib kanda viisa
SCH/Com-ex (99) 18 28.4.1999	Politseikoostöö tugevdamine kuritegevuse ennetamisel ja avastamisel

B.   Täitevkomitee järgmised deklaratsioonid:

Deklaratsioon	Teema
SCH/Com-ex (96) Decl 5 18.4.1996	Mõiste „välismaalane” määratlemine
SCH/Com-ex (96) Decl 6 Rev 2 26.6.1996	Väljaandmisdeklaratsioon
SCH/Com-ex (97) Decl 13 Rev 2 21.4.1996	Alaealiste röövimine

C.   Keskrühma järgmised otsused:

Otsus	Teema
SCH/K (98) 117 27.10.1998	Tegevuskava ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks
SCH/K (99) 25 22.3.1999	Informaatorite tasustamise üldpõhimõtted

---

B LISA

(Artikli 2 lõige 2)

Šveits kohaldab järgmisi õigusakte alates nõukogu vastavalt artiklile 15 määratud kuupäevast.

Kui nimetatud kuupäevaks ei ole konventsioon või protokoll, millele on viidatud allpool tärniga tähistatud õigusaktiga, veel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides asjaomase õigusakti vastuvõtmisel jõustunud, kohaldab Šveits nende dokumentide asjakohaseid sätteid alles alates kuupäevast, mil kõnealune konventsioon või protokoll jõustub kõikides nimetatud liikmesriikides.

—

Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51) ja komisjoni 25. veebruari 1993. aasta soovitus 93/216/EMÜ Euroopa relvapassi kohta (EÜT L 93, 17.4.1993, lk 39), muudetud komisjoni 12. jaanuari 1996. aasta soovitusega 96/129/EÜ (EÜT L 30, 8.2.1996, lk 47).

—

Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1), muudetud nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 334/2002 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7); komisjoni 7. veebruari 1996. aasta otsus ja komisjoni 3. juuni 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse viisavormi täiendav tehnospetsifikaat (avaldamata).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

—	Nõukogu 29. mai 2000. aasta akt, millega kehtestatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohane konventsioon Euroopa Liidu riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades [konventsiooni artiklis 2 (1) viidatud sätted] (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1).*

—

Nõukogu 28. septembri 2000. aasta otsus nr 2000/586/JSK, millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks (EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1).

—	Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus nr 2000/645/EÜ, millega parandatakse Schengeni täitevkomitee otsuses SCH/Com-ex (94)15 Rev. esitatud Schengeni acquis'd (EÜT L 272, 25.10.2000, lk 24).

—

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1), muudetud nõukogu 7. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2414/2001 (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1) ja nõukogu 6. märtsi 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 453/2003 (ELT L 69, 13.3.2003, lk 10).

—	Nõukogu 24. aprilli 2001. aasta otsus nr 2001/329/EÜ, millega ajakohastatakse ühiste konsulaarjuhiste VI osa ja lisasid 3, 6 ja 13 ning üldkäsiraamatu lisasid 5a, 6a ja 8 (EÜT L 116, 26.4.2001, lk 32).

—	Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1091/2001 liikumisvabaduse kohta pikaajalise viisa alusel (EÜT L 150, 6.6.2001, lk 4).

—	Nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus nr 2001/420/EÜ, millega kohandatakse viisasid käsitlevate ühiste konsulaareeskirjade V ja VI osa ja lisa 13 ning üldkäsiraamatu lisa 6a pikaajaliste viisade osas, mis kehtivad samaaegselt ka lühiajaliste viisadena (EÜT L 150, 6.6.2001, lk 47).

—

Nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 149, 2.6.2001, lk 34) ning nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus nr 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.2.2004, lk 55).

—	Nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45).

—	Nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta akt, millega Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll [protokolli artiklis 15 viidatud säte] (EÜT L 326, 21.11.2001, lk 1).*

—	Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

—	Nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsus nr 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

—	Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta otsus nr 2002/44/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste VII osa ja lisa 12 ning üldkäsiraamatu lisa 14a (EÜT L 20, 23.1.2002, lk 5).

—

Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4) ja komisjoni 12. augusti 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse viisavormi tehnospetsifikaat liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (avaldamata).

—	Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus nr 2002/352/EÜ üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002, lk 47).

—	Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus nr 2002/354/EÜ ühiste konsulaarjuhiste III osa kohandamise ja lisa 16 koostamise kohta (EÜT L 123, 9.5.2002 lk 50).

—

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1) ning komisjoni 14. augusti 2002. aasta otsus, millega nähakse ette ühtse elamisloavormi tehnospetsifikaat kolmandate riikide kodanike jaoks (avaldamata).

—	Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/585/EÜ, millega kohandatakse ühiste konsulaarjuhiste III ja VIII osa (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 44).

—	Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/586/EÜ ühiste konsulaarjuhiste VI osa muutmise kohta (EÜT L 187 16.7.2002, lk 48).

—	Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus nr 2002/587/EÜ üldkäsiraamatu muutmise kohta (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 50).

—	Nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsus nr 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1).

—	Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17).

—	Nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 415/2003 viisade andmise kohta piiril, kaasa arvatud selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele (ELT L 64, 7.3.2003, lk 1).

—

1995. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooni (EÜT C 78, 30.3.1995, lk 2) ning 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni sätted (EÜT C 313, 23.10.1996, lk 12), millele on viidatud nõukogu 27. veebruari 2003. aasta otsusega 2003/169/JSK, millega määratakse, millised 1995. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra konventsiooni ja 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsiooni sätted kujutavad endast Schengeni acquis„edasiarendust vastavalt lepingule Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi osalemise kohta Schengeni acquis” rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (ELT L 67, 12.3.2003, lk 25).*

—	Nõukogu 27. veebruari 2003. aasta otsus nr 2003/170/JSK liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta [välja arvatud artikkel 8] (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27).

—	Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 693/2003, millega kehtestatakse transiiti hõlbustav eridokument (FTD), raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja üldkäsiraamatut (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8).

—	Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 694/2003 määrusega (EÜ) nr 693/2003 ettenähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) ühtse vormi kohta (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

—	Nõukogu 13. juuni 2003. aasta otsus nr 2003/454/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste lisa 12 ning viisatasusid käsitleva üldkäsiraamatu lisa 14a (ELT L 152, 20.6.2003, lk 82).

—	Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1295/2003 meetmete kohta, mis on kavandatud viisade taotlemise ja andmise korra hõlbustamiseks olümpiapere liikmetele, kes osalevad 2004. aasta Ateena olümpia- või paraolümpiamängudel (ELT L 183, 22.7.2003, lk 1).

—	Nõukogu 28. juuli 2003. aasta otsus nr 2003/585/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 2. lisa nimekirja A ja üldkäsiraamatu 5. lisa nimekirja A seoses Pakistani diplomaatiliste passide omanike viisanõudega (ELT L 198, 6.8.2003, lk 13).

—	Nõukogu 28. juuli 2003. aasta otsus nr 2003/586/EÜ ühiste konsulaarjuhiste 3. lisa I osa ja üldkäsiraamatu 5.a lisa I osa muutmise kohta seoses kolmandate riikide kodanikega, kellelt nõutakse lennujaamaviisat (ELT L 198, 6.8.2003, lk 15).

—	Nõukogu 2. oktoobri 2003. aasta otsus nr 2003/725/JSK, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 37).

—	Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/110/EÜ abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26).

—	Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/14/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste V osa kolmandat lõiku (taotluste läbivaatamise põhikriteeriumid) (ELT L 5, 9.1.2004, lk 74).

—	Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/15/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste II osa punkti 1.2 ning koostatakse konsulaarjuhiste uus lisa (ELT L 5, 9.1.2004, lk 76).

—	Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsus nr 2004/17/EÜ, millega muudetakse ühiste konsulaarijuhiste V osa punkti 1.4 ja üldkäsiraamatu I osa punkti 4.1.2 seoses reisitervisekindlustuspoliisi kaasamisega ühtse sissesõiduviisa andmiseks nõutavate dokumentide hulka (ELT L 5, 9.1.2004, lk 79).

—	Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 2004/466/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut, et kaasata sihtotstarbeliste piirikontrollide sätted saatjaga alaealiste kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 136).

—	Parandus, mis tehakse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuses nr 2004/466/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut, et kaasata sihtotstarbeliste piirikontrollide sätted saatjaga alaealiste kohta (ELT L 195, 2.6.2004, lk 44).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 871/2004, mis käsitleb Schengeni infosüsteemide mõningate uute toimingute sisseseadmist, sealhulgas terrorismivastases võitluses (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijate andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/573/EÜ ühislendude korraldamise kohta kolmandate riikide kodanike, kellele on väljastatud individuaalne väljasaatmiskorraldus, tagasisaatmiseks kahe või enama liikmesriigi territooriumilt (ELT L 261, 6.8.2004, lk 28).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/574/EÜ, millega muudetakse üldkäsiraamatut (ELT L 261, 6.8.2004, lk 36).

—	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/581/EÜ, millega määratakse minimaalsed märgised, mida tuleb kasutada piiripunktide märkidel (ELT L 261, 6.8.2004, lk 119).

—	Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).