Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007R0676

Nõukogu määrus (EÜ) nr 676/2007, 11. juuni 2007 , millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava

OJ L 157, 19.6.2007, p. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 04 Volume 003 P. 106 - 111

No longer in force, Date of end of validity: 04/08/2018; kehtetuks tunnistatud 32018R0973

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/676/oj

19.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 157/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 676/2007,

11. juuni 2007,

millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on oma hiljutistes teadussoovitustes viidanud sellele, et Põhjamere lesta- ja merikeelevarude kalastussuremus on ületanud taseme, mille ICES on kindlaks määranud kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, ning et kalavarusid ohustab ebasäästlik püük.

(2)

Mitmeaastaseid majandamisstrateegiaid uuriva ekspertide komitee nõuande kohaselt on merikeelesaak suurim siis, kui 2–6 aasta vanuste kalade kalastussuremuse määr on 0,2.

(3)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannete kohaselt peaks Põhjamere lestavaru ennetuslik biomass olema 230 000 tonni, kalastussuremuse pikaajaline määr 0,3, et tagada Põhjamere lestavarude suurim saagikus, ning Põhjamere merikeelevarude ennetuslik biomass 35 000 tonni.

(4)

Tuleb võtta meetmed Põhjamere lesta- ja merikeelevarude majandamise mitmeaastase kava kehtestamiseks. Kui sellised meetmed puudutavad Põhjamere lestavarusid, tuleb need kehtestada Norraga peetud konsultatsioonide tulemusi arvestades.

(5)

Kava eesmärk on tagada esimeses etapis Põhjamere lesta- ja merikeelevarude taastumine bioloogiliselt ohutu tasemeni ning teises etapis ja pärast seda, kui nõukogu on nõuetekohaselt järginud varude taastamise rakendusmeetmeid, varude kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

(6)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) nähakse muu hulgas ette, et selle eesmärgi saavutamiseks kohaldab ühendus varude kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada varude säästev kasutamine ning vähendada miinimumini kalanduse mõju mere ökosüsteemidele.

(7)

Käesoleva määruse eesmärk peaks olema ökosüsteemipõhise lähenemisviisi järkjärguline rakendamine kalavarude majandamisel ning aitama kaasa tõhusale püügitegevusele majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalatööstuses, mis tagab rahuldava elatustaseme nendele, kelle elatis sõltub Põhjamere lesta ja merikeele püügist, ja võtab arvesse tarbijate huve. Ühendus rajab oma poliitika osaliselt asjaomase piirkondliku nõuandekomisjoni soovitatud poliitikale. Lestapüügi ja merikeelepüügi majandamisega ei saa tegeleda eraldi.

(8)

Seetõttu tuleks mitmeaastase kava koostamisel võtta arvesse ka asjaolu, et lesta puhul on kõrge kalastussuremuse määr tingitud suures osas vette tagasilaskmisest kalalaevadelt, kes püüavad Põhjamere lõunaosas merikeelt piimtraalidega, mille võrgusilma suurus on 80 mm.

(9)

Sellist kalastussuremuse määrade kontrolli on võimalik saavutada asjakohase meetodi kasutuselevõtmisega lubatud kogupüügi (TAC) taseme kehtestamiseks kõnealustele varudele ning sellise merel oldud päevade piiranguid hõlmava süsteemi loomisega, mille puhul nende varudega seotud püügikoormus on piiratud tasemega, mille juures lubatud kogupüüki ja kavandatavaid kalastussuremuse määrasid tõenäoliselt ei ületata, kuid mis on piisav eraldatud TACi kasutamiseks kavas kehtestatud kalastussuremuse määrade alusel.

(10)

Kavaga tuleks hõlmata igasugust lestlaste püüki, millel on märkimisväärne mõju asjaomaste lesta- ja merikeelevarude kalastussuremusele. Liikmesriigid, kelle kummagi varu kvoot on alla 5 % Euroopa Ühenduse lubatud kogupüügi osast, peaks olema püügikoormust käsitlevate kava sätete kohaldamisest siiski vabastatud.

(11)

See kava peaks olema peamine vahend lestlaste püügi majandamiseks Põhjamerel ning aitama kaasa teiste liikide, näiteks tursa varude taastamisele.

(12)

Lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (3) sätestatule on vaja rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid, et tagada vastavus käesolevas määruses kehtestatud meetmetega.

(13)

Komisjon algatas 2006. aastal teatisega, mis käsitleb maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamist 2015. aastaks, arutelu kõikide olulisemate liikide kalastussuremuse järkjärgulise vähendamise ühenduse strateegia üle. Komisjon on esitanud selle teatise piirkondlikele nõuandekomiteedele arvamuse saamiseks.

(14)

Komisjon on palunud STECFil esitada aruanne lesta- ja merikeelevarude majandamise mõjuhinnangu põhiaspektide kohta; selline mõjuhinnang peaks põhinema bioloogilisi ja finantsaspekte käsitleval täpsel, objektiivsel ja terviklikul teabel. Nimetatud mõjuhinnang lisatakse mitmeaastase kava teist etappi käsitlevale komisjoni teatisele.

(15)

Mitmeaastast kava tuleks esimeses etapis käsitada taastamiskavana ja teises etapis majandamiskavana 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklite 5 ja 6 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU JA EESMÄRK

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude kasutamise mitmeaastane kava.

2.   Käesolevas määruses tähendab Põhjameri merepiirkonda, mille Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on määratlenud alapiirkonnana IV.

Artikkel 2

Ohutud bioloogilised piirid

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse lesta- ja merikeelevarud ohututesse bioloogilistesse piiridesse jäävateks aastatel, mil vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) arvamusele on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

lesta kudekarja biomass ületab 230 000 tonni;

b)

lestavarude 2–6 aasta vanuste kalade keskmine kalastussuremuse määr on alla 0,6 aastas;

c)

merikeele kudekarja biomass ületab 35 000 tonni;

d)

merikeelevarude 2–6 aasta vanuste kalade keskmine kalastussuremuse määr on alla 0,4 aastas.

2.   Kui STECF leiab, et ohutute bioloogiliste piiride määramisel tuleks kasutada muid biomassi ja kalastussuremuse tasemeid, esitab komisjon ettepaneku lõike 1 muutmiseks.

Artikkel 3

Mitmeaastase kava eesmärgid esimeses etapis

1.   Mitmeaastase kava esimeses etapis tagatakse lesta- ja merikeelevarude taastumine ohututesse bioloogilistesse piiridesse.

2.   Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks vähendatakse lesta ja merikeele kalastussuremuse määra igal aastal 10 % lubatud kogupüügi (TAC) varieerumisega maksimaalselt 15 % aastas, kuni kummagi varu puhul saavutatakse ohutud bioloogilised piirid.

Artikkel 4

Mitmeaastase kava eesmärgid teises etapis

1.   Mitmeaastase kava teises etapis tagatakse lesta- ja merikeelevarude kasutamine vastavalt maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele.

2.   Lõikes 1 sätestatud eesmärk saavutatakse, kui lesta kalastussuremus 2–6 aasta vanuste kalade seas jääb tasemele, mis on suurem kui 0,3 või sellega võrdne.

3.   Lõikes 1 sätestatud eesmärk saavutatakse, kui merikeele kalastussuremus 2–6 aastaste kalade seas jääb tasemele, mis on suurem kui 0,2 või sellega võrdne.

Artikkel 5

Üleminekukord

1.   Kui lesta- ja merikeelevarud on kahel järjestikusel aastal jõudnud ohututesse bioloogilistesse piiridesse, teeb nõukogu komisjoni ettepanekul ning STECFi teadussoovitusi arvesse võttes otsuse artikli 4 lõigete 2 ja 3 ning artiklite 7, 8 ja 9 muutmise kohta, mis võimaldab kasutada varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikusega kooskõlas oleval kalastussuremuse tasemel.

2.   Komisjoni läbivaatamisettepanekule lisatakse täielik mõjuhinnang ning selles võetakse arvesse Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni arvamust.

II   PEATÜKK

LUBATUD KOGUPÜÜK

Artikkel 6

Lubatud kogupüügi (TAC) määramise kord

Vastavalt käesoleva määruse artiklitele 7 ja 8 teeb nõukogu igal aastal komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude järgmise aasta TACi kohta.

Artikkel 7

Lesta TACi määramise kord

1.   Nõukogu võtab vastu lesta TACi tasemel, mis vastavalt STECFi teadusalasele hinnangule on suurem järgmistest näitajatest:

a)

TAC, mille kohaldamise tulemusena väheneb kalastussuremuse määr kohaldamise aastal 10 % võrreldes eelmise aasta hinnangulise kalastussuremuse määraga.

b)

TAC, mille kohaldamise tulemusena on 2–4 aasta vanuste kalade kalastussuremuse määr kohaldamise aastal 0,3.

2.   Kui lõike 1 kohaldamise tulemusena ületab TAC eelmise aasta TACi üle 15 %, võtab nõukogu vastu TACi, mis on 15 % suurem kõnealuse aasta TACist.

3.   Kui lõike 1 kohaldamise tulemusena on TAC eelmise aasta TACist üle 15 % väiksem, võtab nõukogu vastu TACi, mis on 15 % väiksem kõnealuse aasta TACist.

Artikkel 8

Merikeele TACi määramine

1.   Nõukogu võtab vastu merikeele TACi tasemel, mis vastavalt STECFi teadusalasele hinnangule on suurem järgmistest näitajatest:

a)

TAC, mille kohaldamise tulemusena on 2–6 aasta vanuste kalade kalastussuremuse määr kohaldamise aastal 0,2.

b)

TAC, mille kohaldamise tulemusena väheneb kalastussuremuse määr kohaldamise aastal 10 % võrreldes eelmise aasta hinnangulise kalastussuremuse määraga.

2.   Kui lõike 1 kohaldamise tulemusena ületab TAC eelmise aasta TACi üle 15 %, võtab nõukogu vastu TACi, mis on 15 % suurem kõnealuse aasta TACist.

3.   Kui lõike 1 kohaldamise tulemusena on TAC eelmise aasta TACist üle 15 % väiksem, võtab nõukogu vastu TACi, mis on 15 % väiksem kõnealuse aasta TACist.

III   PEATÜKK

PÜÜGIKOORMUSE PIIRAMINE

Artikkel 9

Püügikoormuse piiramine

1.   II peatükis osutatud TACe täiendatakse ühenduse õigusaktides kehtestatud püügikoormuse piiramise süsteemiga.

2.   Igal aastal teeb nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse nendele kalalaevadele eraldatava püügikoormuse maksimumtaseme kohta, mille puhul lesta- ja/või merikeelesaak moodustab olulise osa lossitud saagist või mille puhul lastakse kalu märkimisväärsetes kogustes vette tagasi, tingimusel et kohaldatakse lõikes 1 osutatud püügikoormuse piiramist.

3.   Komisjon palub STECFilt püügikoormuse maksimumtaseme prognoosi, mis on vajalik selleks, et viia lesta- ja merikeelepüük vastavusse artikli 6 kohaselt kehtestatud Euroopa Ühenduse lubatud kogupüügi osaga. Taotluse esitamisel võetakse arvesse muid asjakohaseid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad kvootide alusel kalapüügi tingimusi.

4.   Lõikes 2 osutatud püügikoormuse maksimumtaseme iga-aastane kohandamine toimub lõike 3 kohaselt esitatud STECFi arvamuse alusel.

5.   Komisjon palub igal aastal STECFil esitada aruanne lesta ja merikeelt püüdvate kalalaevade kasutatava iga-aastase püügikoormuse taseme ning sellisel püügil kasutatavate vahendite liikide kohta.

6.   Olenemata lõikest 4, ei suurendata püügikoormust üle 2006. aastal eraldatud taseme.

7.   Liikmesriigid, kelle mõlema varu kvoot on alla 5 % Euroopa Ühenduse lesta ja merikeele lubatud kogupüügi osast, on püügikoormuse korra kohaldamisest siiski vabastatud.

8.   Liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse lõike 7 sätteid ja kes vahetab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 alusel mis tahes lesta- või merikeelepüügi kvoote, mille tulemusel kujuneb kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvootide summa ning ülekantud merikeele- või lestakogus suuremaks kui 5 % Euroopa Ühenduse lubatud kogupüügi osast, kohaldab püügikoormuse korda.

9.   Nende lõike 7 sätetega hõlmatud liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade kasutatav püügikoormus, mille väljapüügist moodustavad lest ja merikeel olulise osa, ei suurene üle 2006. aastal lubatud taseme.

IV   PEATÜKK

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 10

Püügikoormuse teated

1.   Piirkonnas tegutsevate kalalaevade suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikleid 19b, 19c, 19d, 19e ja 19k. Teatamisnõue ei kehti laevade suhtes, mis on varustatud komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (4) artiklite 5 ja 6 kohaste seiresüsteemidega.

2.   Lõikes 1 osutatud kohustuse täitmise tagamiseks võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Sellistest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

Artikkel 11

Lubatud kõikumine

1.   Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) (5) artikli 5 lõikest 2 võib Põhjamerel viibinud kalalaevade pardal olevate kalakoguste (eluskaal kilogrammides) lubatud hälve nii lesta kui merikeele puhul olla 8 % püügipäeviku näitajast. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud ümberarvestuskoefitsienti, kohaldatakse laeva lipuliikmesriigi vastuvõetud ümberarvestuskoefitsienti.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata vee-elusorganismide liikide suhtes, mida hoitakse pardal alla 50 kg.

Artikkel 12

Lossitavate koguste kaalumine

Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et kogu Põhjamerel püütud merikeelekogus, mis ületab 300 kg, ja lestakogus, mis ületab 500 kg, kaalutakse enne müüki täpseteks tunnistatud kaaludega.

Artikkel 13

Eelnev teatamine

Ühenduse kalalaeva kapten, kui kalalaev on viibinud Põhjamerel ja soovib lossida mis tahes lesta- või merikeelekogust kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas, edastab lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne lossimist kolmandas riigis järgmised andmed:

a)

sadama või lossimiskoha nimi;

b)

eeldatav sadamasse või lossimiskohta saabumise aeg;

c)

iga sellise liigi kogused eluskaalu kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.

Kõnealused andmed võib edastada ka kalalaeva kapteni esindaja.

Artikkel 14

Lesta ja merikeele eraldi hoidmine

1.   Ühenduse kalalaeva pardal ei tohi hoida üheski konteineris mis tahes lesta- või merekeelekoguseid segamini muud liiki mereorganismidega.

2.   Ühenduse kalalaevade kaptenid osutavad liikmesriikide inspektoritele püügipäevikusse kantud koguste ning pardal hoitava lesta- ja merikeelesaagi ristkontrollimiseks vajalikku abi.

Artikkel 15

Merikeele ja lesta vedu

1.   Liimesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik üle 500 kg lesta- ja üle 300 kg merikeelekogused, mis on püütud artikli 1 lõikes 2 osutatud geograafilises piirkonnas ning esimest korda lossitud kõnealuses piirkonnas, kaalutakse enne esimesest lossimissadamast mujale vedamist täpseks tunnistatud kaaludega.

2.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 on üle 500 kg lesta- ja üle 300 kg merikeelekogustega, mis veetakse lossimiskohast mujale, kaasas nimetatud määruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud deklaratsioon. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

Artikkel 16

Merikeele ja lesta ümberlaadimise keeld

Põhjamerel viibinud ühenduse kalalaevad ei laadi lesta- ega merikeelekoguseid ümber teisele laevale.

V   PEATÜKK

JÄRELMEETMED

Artikkel 17

Majandamismeetmete hindamine

1.   Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamise teisel aastal ning igal järgmisel aastal STECFi nõuannete alusel majandamismeetmete mõju asjaomastele varudele ja nende varude püügile.

2.   Käesoleva määruse kohaldamise kolmandal aastal ning igal järgneval kolmandal aastal küsib komisjon STECFilt teadusalast nõu mitmeaastase kava eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta. Vajaduse korral soovitab komisjon asjakohaseid meetmeid ning nõukogu teeb kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalike alternatiivsete meetmete kohta.

Artikkel 18

Eriasjaolud

Juhul kui STECFi arvamuse kohaselt peaks kas lesta, merikeele või mõlema liigi kudekarja suurus kannatama väheneva paljunemisvõime tõttu, teeb nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse lesta puhul artiklis 7 sätestatud TACi tasemest madalama taseme kehtestamise kohta, merikeele puhul artiklis 8 sätestatud TACi tasemest madalama taseme kehtestamise kohta ning artiklis 9 sätestatust madalama püügikoormuse taseme kehtestamise kohta.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Euroopa Kalandusfondist antav abi

1.   Käesoleva määruse artiklis 3 ettenähtud esimese etapi jooksul käsitatakse mitmeaastast kava taastamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses ja nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (6) artikli 21 punkti a alapunkti i kohaldamise eesmärgil.

2.   Käesoleva määruse artiklis 4 ettenähtud teise etapi jooksul käsitatakse mitmeaastast kava majandamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 tähenduses ja määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti iv kohaldamise eesmärgil.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 11. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

H. SEEHOFER


(1)  Euroopa Parlamendi 28. septembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(4)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(5)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

(6)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.


Top