Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006R1975

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006, 7. detsember 2006 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta

OJ L 368, 23.12.2006, p. 74–84 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 330M , 9.12.2008, p. 455–465 (MT)
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 080 P. 192 - 202
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 080 P. 192 - 202

No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2010; kehtetuks tunnistatud 32011R0065

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1975/oj

23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 368/74


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1975/2006,

7. detsember 2006,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artikli 51 lõiget 4, artikli 74 lõiget 4 ja artiklit 91,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kogemused näitavad, et nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) (2) II jaotise 4. peatükis sätestatud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (edaspidi “ühtne süsteem”) on osutunud mõjusaks ja tõhusaks vahendiks otsetoetuskavade rakendamisel. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1698/2005 IV jaotise I peatüki 2. jaos nimetatud 2. telje alla kuuluvaid pindala ja loomadega seotud meetmeid käsitlevates haldus- ja kontrollieeskirjades, samuti selliste meetmetega seotud sätetes, mis käsitlevad vähendamisi ja väljaarvamisi valeandmete esitamise korral, järgida põhimõtteid, mis on kehtestatud ühtse süsteemi ning eriti komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid. (3)

(2)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 IV jaotise I peatüki 2. jaos määratud 2. teljes ja samaväärselt 4. teljes ette nähtud teatavate toetuskavade puhul tuleb haldus- ja kontrollieeskirjad kohandada siiski nende kavade eripäraga. Sama kehtib ka kõnealuse määruse 1. ja 3. jaos vastavalt 1. ja 3. teljes ning samaväärselt 4. teljes sätestatud toetuskavade kohta. Seetõttu tuleb nende toetuskavade suhtes kehtestada erisätted.

(3)

Et tagada kõigi riigiasutuste ühtse tõhusa kontrolli korraldamine kõikide pindalade üle, mille eest ühelt poolt taotletakse makset 2. telje alusel ja teiselt poolt määrusega (EÜ) nr 796/2004 kaetud pindalaga toetuskavade alusel, tuleb maksenõuded pindalapõhistele meetmetele 2. telje alusel esitada nimetatud määruse II osa II jaotise I peatükis sätestatud ühtse taotlusega samaks tähtajaks. Sellest olenemata tuleb vajalike halduskorralduste tegemiseks kohaldada üleminekuaega.

(4)

Kontrollide hoiatava mõju tagamiseks ei tohiks üldjuhul väljamakseid teha enne, kui toetuse taotluste kontrollimine on lõpetatud. Siiski on asjakohane lubada väljamakseid teatud tasemeni pärast halduskontrollide lõpetamist. Selle taseme kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta enammaksmise ohtu.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud kontrollieeskirjades tuleb võtta arvesse 2. telje alla kuuluvate asjakohaste meetmete eripära. Järelikult tuleb kehtestada erireeglid.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 51 tuleb nimetatud määruses sätestatud teatavate meetmete alusel antavate toetuste puhul järgida määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 1. peatükis sätestatud nõuetele vastavust. Seetõttu on asjakohane ühtlustada nõuetele vastavusega seotud eeskirjad määrustes (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 796/2004 sisalduvate eeskirjadega.

(7)

Läbi tuleks viia investeeringute järelkontroll, et teha kindlaks vastavus määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 72 lõikele 1 ja tagada, et tegevus teostati nõuetekohaselt ning et ühte ja sama investeeringut ei ole rahastatud ebaõigel viisil erinevast riiklikust või ühenduse allikast. Nimetatud kontrollide alus ja sisu tuleks kindlaks määrata.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 62 osutatud ja liikmesriikide poolt heaks kiidetud kohalike tegevusrühmade kontrollimise kohustuse sätestamiseks on vaja erieeskirju.

(9)

Et võimaldada komisjonil oma kohustuste täitmist meetmete haldamisel, peavad liikmesriigid komisjonile aru andma tehtud kontrollide arvu ja nende tulemuste kohta.

(10)

Kõik ühenduse või riiklike õigusaktidega või maaelu arengu programmidega kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumid peaksid olema kontrollitavad vastavalt kindlakstehtavate näitajate kogumile.

(11)

Liikmesriigid võivad kasutada teistelt talitustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks. Siiski peavad nad olema kindlad, et vastava talituse või organisatsiooni tegevusstandard on piisav abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

(12)

Tuleks kehtestada komisjoni kontrolliõiguse teatavad üldised kontrollipõhimõtted.

(13)

Liikmesriik peaks tagama, et nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) artiklis 6 osutatud makseasutustel on piisavalt teavet teiste talituste või organite tehtud kontrollide kohta selleks, et täita oma kohustusi nimetatud määruse alusel.

(14)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   OSA

Reguleerimisala ja üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse kontrollimenetluse ja nõuetele vastavuse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaselt kehtestatud maaelu arengu kaasfinantseeritavate toetusmeetmete suhtes.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine

Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikleid 5, 22, 23, 69 ja 73 mutatis mutandis.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   toetusetaotlus– toetuse taotlemiseks või toetuskavaga liitumiseks esitatud taotlus;

b)   maksenõue– toetusesaaja poolt riigiasutusele väljamaksmiseks esitatud taotlus.

Artikkel 4

Toetusetaotlused ja maksenõuded

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, näevad liikmesriigid ette toetusetaotluste esitamise asjakohase korra.

2.   Mitmeaastaste kohustustega meetmete puhul esitab toetusesaaja iga-aastase maksenõude.

Siiski võivad liikmesriigid iga-aastastest otsestest maksenõuetest loobuda, kui nad võtavad kasutusele tõhusa alternatiivse korra artiklis 11 või 26 ette nähtud halduskontrollide teostamiseks vastavalt vajadusele.

3.   Toetusetaotlusi ja maksenõudeid võib igal ajal pärast nende esitamist korrigeerida, kui pädev asutus on kindlaks teinud ilmsed vead.

Artikkel 5

Kontrollimise üldpõhimõtted

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kõik ühenduse või riiklike õigusaktidega või maaelu arengu programmidega kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumid on kontrollitavad vastavalt liikmesriikide kehtestatavatele kindlakstehtavate näitajate kogumile.

2.   Võimaluse korral tehakse käesoleva määruse artiklites 12, 20 ja 27 sätestatud kohapealsed kontrollid ning teised ühenduse eeskirjades sätestatud põllumajandustoetusi käsitlevad kontrollid samaaegselt.

3.   Olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest ei maksta toetust toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.

II

OSA

Haldus- ja kontrollieeskirjad

I   JAOTIS

Maaelu arengu toetus 2. ja 4. telje alla kuuluvate teatavate meetmete alusel

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 6

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat jaotist:

a)

vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 36 antava toetuse suhtes;

b)

vastavalt nimetatud määruse artikli 63 punktile a antavale toetusele, mis puudutab 2. teljes määratletud meetmetele vastavaid tegevusi.

Siiski ei kohaldata käesolevat jaotist määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktis vi ja punkti b alapunktides vi ja vii ning artikli 39 lõikes 5 osutatud meetmete suhtes, samuti nimetatud määruse artikli 36 punkti b alapunktide i ja iii alusel võetavate meetmete suhtes niivõrd, kuivõrd need hõlmavad rajamiskulusid.

2.   Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   pindalapõhine meede– meetmed või alameetmed, mille puhul toetus põhineb deklareeritud pindalal;

b)   loomadega seotud meede– meetmed või alameetmed, mille puhul toetus põhineb deklareeritud loomade arvul.

Artikkel 7

Määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamine

Käesoleva jaotise puhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 10, 22 ja 23, artikleid 9, 18, 21 ning artikli 25 lõiget 1 mutatis mutandis.

Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 6 lõiget 1 kohaldatakse samuti mutatis mutandis. Siiski võivad liikmesriigid kehtestada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktides iii, iv ja v osutatud meetmete jaoks asjakohased alternatiivsed süsteemid toetuse aluseks oleva maa üheseks identifitseerimiseks.

Artikkel 8

Maksenõuded

1.   Kõigi lepingute puhul, mis jõustuvad pärast 1. jaanuari 2007, esitatakse pindalapõhiste meetmete maksenõuded vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikliga 11 ette nähtud tähtajale. Liikmesriigid võivad siiski otsustada kohaldada kõnealuseid sätteid alates 2008. nõudeaastast.

2.   Kui liikmesriik kohaldab artikli 4 lõike 2 teise lõigu sätteid, siis loetakse maksenõue esitatuks määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 kohaselt.

3.   Määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 11 lõiget 3 ning artikleid 12 ja 15 kohaldatakse käesoleva jaotise maksenõuetele mutatis mutandis. Lisaks nimetatud määruse artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud teabele peab maksenõue sisaldama ka nimetatud sättes osutatud teavet muu maa kohta, mille jaoks toetust taotletakse.

Artikkel 9

Väljamaksed

1.   Väljamakseid ei tehta ühegi käesoleva jaotise reguleerimisalasse jääva meetme või tegevuste kogumi eest enne, kui on lõpetatud II peatüki I jaos osutatud meetme või tegevuste kogumi abikõlblikkuse kriteeriumide kontrollimine.

Siiski võivad liikmesriigid enammaksmise ohtu arvesse võttes otsustada kuni 70 % toetuse väljamaksmise pärast artiklis 11 ette nähtud halduskontrollide lõpetamist. Väljamaksete protsent on kõikide meetme või tegevuste kogumi toetuse saajate puhul ühesugune.

2.   II peatüki II jaos ette nähtud nõuetele vastavuse kontrollimise puhul, kui nimetatud kontrolle ei ole võimalik lõpetada enne väljamakse sooritamist, nõutakse alusetult teostatud väljamaksed tagasi vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 73.

II   PEATÜKK

Kontrollid, vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 10

Üldpõhimõtted

1.   Toetusetaotlused ja järgnevad maksenõuded vaadatakse läbi viisil, mis tagab tõhusa kontrolli toetuste andmise tingimuste täitmise üle.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks sobivad meetodid ja vahendid, et kontrollida iga toetusmeetme puhul toetuste andmise tingimuste täitmist.

3.   Liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis sätestatud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi “ühtne süsteem”).

4.   Abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimine hõlmab nii haldus- kui ka kohapealset kontrolli.

5.   Nõuetele vastavust kontrollitakse kohapealsete kontrollide ja vajaduse korral halduskontrollide abil.

6.   Kui maaelu arengu programmis ei ole ette nähtud teisiti, ei tohi maatükke, mille eest antakse toetust, kohustuste kehtivusaja jooksul vahetada.

I   JAGU

Abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavus

I   ALAJAGU

Kontrollimine

Artikkel 11

Halduskontroll

1.   Kõikide toetusetaotluste ja maksenõuete suhtes teostatakse halduskontrollid, mis hõlmavad kõiki võimalikke ja asjakohaseid haldusmeetmetega kontrollitavaid elemente. Menetlusega tagatakse tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

2.   Halduskontrollid sisaldavad võimaluse ja vajaduse korral ristkontrolle, muu hulgas ühtse süsteemi andmetega. Nimetatud ristkontrollid käsitlevad vähemalt toetusmeetmega hõlmatud maatükke ja karja, et vältida toetuste põhjendamatut maksmist.

3.   Kontrollitakse pikaajaliste kohustuste täitmist.

4.   Kõrvalekallete tuvastamisel ristkontrollimise käigus rakendatakse järgnevalt asjakohaseid haldusmenetlusi ja vajaduse korral kohapealseid kontrollimisi.

5.   Vajaduse korral võtavad abikõlblikkuse halduskontrollid arvesse teiste põllumajandustoetuste kontrollimisega seotud talituste, organite või organisatsioonide poolt tehtud kontrollide tulemusi.

Artikkel 12

Kohapealne kontroll

1.   Igal aastal tehtavate kohapealsete kontrollide koguarv hõlmab vähemalt 5 % kõikidest toetusesaajatest ühe või enama käesoleva jaotise reguleerimisalasse jääva meetme raames võetud kohustuste alusel.

Pärast halduskontrolli abikõlbmatuks tunnistatud taotlejad ei moodusta seevastu osa esimeses lõigus osutatud toetusesaajate koguarvust.

2.   Käesolevas artiklis sätestatud kohapealsete kontrollide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 26 lõikeid 3 ja 4.

3.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrollvalim moodustatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 27 sätestatud kriteeriumidele.

4.   Liikmesriigid võivad mitmeaastaste meetmete puhul, mis hõlmavad viit aastat ületavaid väljamakseid, otsustada vähendada pärast toetusesaajale tehtavate väljamaksete viiendat aastat lõikes 1 sätestatud kontrolle poole võrra.

Toetusesaajad, kelle suhtes liikmesriik kasutab käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud võimalust, ei moodusta osa lõike 1 esimeses lõigus märgitud toetusesaajate koguarvust.

Artikkel 13

Kontrolliaruanne

Käesoleva alajao alusel läbi viidud kohapealse kontrolli kohta koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 28 kontrolliaruanne.

Artikkel 14

Kohapealseid kontrolle käsitlevad üldpõhimõtted

1.   Kohapealne kontroll jaotatakse aasta peale vastavalt iga maaelu arengu meetme erinevate kohustuste riskianalüüsile.

2.   Kohapealne kontroll hõlmab kõiki toetusesaaja maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.

Artikkel 15

Kohapealsete kontrollide osad ja pindala kindlaksmääramine

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks kriteeriumid ja kontrollimeetodid, mis võimaldavad toetusesaaja erinevate maksekohustuste ja kohustuste kontrollimist komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 (5) artikli 48 lõike 1 nõuete täitmiseks.

2.   Pindalapõhiste meetmete kontrollimise suhtes teostatakse kohapealsed kontrollid vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklitele 29, 30 ja 32.

Siiski võivad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktides iii, iv ja v sätestatud meetmete puhul määrata kindlaks asjakohased hälbed, mis ühelgi juhul ei tohi olla suuremad kui määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 30 lõikes 1 sätestatud hälbed kahekordselt.

3.   Loomadega seotud meetmete kontrollimise suhtes teostatakse kohapealsed kontrollid vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 35.

II   ALAJAGU

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 16

Pindalapõhised meetmed

1.   Toetuse arvutamise alus pindalapõhiste meetmete osas kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõigetele 1, 3 ja 7. Käesoleva artikli tähenduses loetakse toetusesaaja poolt deklareeritud pindalad, mis saavad toetust sama toetusmäära alusel, üheks põllukultuurigrupiks.

2.   Kui pindalapõhise meetme alusel deklareeritud pindala ületab määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 määratud pindala, arvutatakse toetus määratud pindala ja leitud kahekordse pindala erinevuse vahe alusel, kui kõnealune erinevus ei ületa 3 % või kaht hektarit, kuid mitte rohkem kui 20 % määratud pindalast.

Pindalapõhisele meetmele ei anta toetust, kui erinevus on üle 20 % määratud pindalast.

3.   Kui deklareeritud pindala ületab vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 määratud pindala rohkem kui 30 %, jäetakse toetusesaaja asjaomasel kalendriaastal ilma asjaomaste meetmete toetusest, millele tal oleks olnud õigus kõnealuse artikli kohaselt.

Kui erinevus ületab 50 %, jäetakse toetusesaaja veel kord ilma toetusest, mis vastab deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 määratud pindala erinevusele.

4.   Erandina lõikest 2 ja lõike 3 esimesest lõigust arvutatakse liikmesriikide toetusesaajatele (kellele kohaldatakse ühtse pindalatoetuse kava, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 143b) kohaldatav vähendamine ja väljaarvamine vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 (6) artikli 138 lõike 1 esimesele ja teisele lõigule.

5.   Kui deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõike 3 kohaselt määratud pindala erinevused tulenevad tahtlikest eeskirjade eiramistest, ei anta kõnealusel Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) aastal toetusesaajale toetust asjaomase pindalapõhise meetme osas, millele tal oleks olnud õigus kõnealuse artikli alusel.

6.   Kõnealune summa, mis tuleneb lõike 3 teises lõigus ja lõikes 5 sätestatud väljaarvamisest, tasaarvestatakse määruses (EÜ) nr 1698/2005 või määruses (EÜ) 1782/2003 sätestatud mis tahes toetusmeetmete toetusmaksetega, millele toetusesaajal on õigus taotluste raames, mille ta esitab kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud. Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nimetatud väljamaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

Artikkel 17

Loomadega seotud meetmed

1.   Toetuse arvutamise alus loomadega seotud meetmete suhtes kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 57 lõigetele 2, 3 ja 4.

2.   Vastavalt veiste või lammaste või kitsede üledeklareerimise korral kohaldatavad mis tahes vähendamised või väljaarvamised arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 59.

Veistega seotud toetusmeetmeid ning lammaste või kitsedega seotud toetusmeetmeid käsitletakse eraldi.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 59 lõike 2 teisest lõigust ja artikli 59 lõike 4 teisest lõigust tasaarvestatakse väljaarvamisest tulenev summa mis tahes toetuse väljamaksetest mis tahes toetusmeetmete alusel määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel, millele asjaomasel toetusesaajal on õigus seoses nende taotlustega, mille ta esitab järelduste kalendriaastale järgneva kolme kalendriaasta jooksul. Kui seda summat pole võimalik täielikult tasaarvestada nimetatud väljamaksetega, siis tasumata jääk kustutatakse.

4.   Muude loomade üledeklareerimise suhtes peale lõikes 2 nimetatute määrab liikmesriik kindlaks vähendamiste ja väljaarvamiste asjakohase süsteemi.

Artikkel 18

Vähendamised ja väljaarvamised abikõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavuse korral

1.   Juhul kui toetuse andmisega seotud mis tahes kohustusi, välja arvatud deklareeritud pindala suuruse või loomade arvuga seotuid, ei täideta, vähendatakse taotletud toetust või keeldutakse sellest.

2.   Liikmesriik määrab kindlaks toetuse vähendamise summa eelkõige tuvastatud mittevastavuse tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal.

Mittevastavuse tõsidus sõltub eelkõige mittevastavuse tagajärgede olulisusest, võttes arvesse nende kriteeriumide taotletavat eesmärki, mida ei ole järgitud.

Mittevastavuse ulatus sõltub eelkõige mittevastavuse mõjust kogu tegevusele.

Kas mittevastavus on püsiv, sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või nende mõjude mõistlike vahenditega lõpetamise võimalusest.

3.   Juhul kui mittevastavus tuleneb tahtlikust eeskirjade eiramisest, arvatakse toetusesaaja kõnealuse meetme toetusesaajate hulgast välja asjaomasel EAFRD aastal ning ka sellele järgneval EAFRD aastal.

4.   Käesolevas artiklis sätestatud vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldatakse, ilma et see piiraks mis tahes siseriiklike eeskirjade alusel kehtestatud täiendavate sanktsioonide kohaldamist.

II   JAGU

Nõuetele vastavus

I   ALAJAGU

Kontrollimine

Artikkel 19

Üldpõhimõtted

1.   Ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 3 kohaldamist, tähendab “nõuetele vastavus” kohustuslikke nõudeid, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 51 lõike 1 esimeses lõigus, ning samuti minimaalseid nõudeid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 51 lõike 1 teises lõigus.

2.   Nõuetele vastavuse kontrolli suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 25 ning määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 2, 2a ja 31–36 ning artikleid 9, 41, 42, 43, 46, 47 ja 48.

Artikkel 20

Kohapealne kontroll

1.   Pädev kontrolliasutus, võttes arvesse nõudeid või standardeid, mille eest ta vastutab, teeb kohapealset kontrolli vähemalt 1 % puhul kõikidest toetusesaajatest, kes on esitanud maksenõude määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v alusel.

2.   Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 44 lõikeid 1 ja 2.

Artikkel 21

Kontrollvalimi moodustamine

1.   Käesoleva määruse artiklis 20 osutatud kontrollvalimi moodustamise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 45 lõiget 1.

2.   Pädev kontrolliasutus, võttes arvesse nõudeid või standardeid, mille eest ta vastutab, valib kooskõlas artikliga 20 kontrollitavad toetusesaajad, moodustades selle valimi nende toetusesaajate valimi hulgast, kes on juba valitud vastavalt artiklile 12 ning kelle suhtes asjakohaseid nõudeid või standardeid kohaldatakse.

3.   Erandina lõikest 2 võib pädev kontrolliasutus, võttes arvesse nõudeid või standardeid, mille eest ta vastutab, moodustada 1 % suuruse kontrollvalimi kõikidest toetusesaajatest, kes esitavad maksenõude määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v alusel ning kes peavad vastama vähemalt ühele nõudele või standardile.

II   ALAJAGU

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 22

Üldosa

1.   Nõuetele mittevastavuse kindlakstegemisele järgnevate vähendamiste ja väljaarvamiste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 25 ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 lõikeid 2, 2a ja 31–36, artiklit 41 ning artikli 65 lõiget 2.

2.   Kui erinevate toetusmeetmete haldamise eest määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide i, iv ja v määratluse kohaselt vastutab rohkem kui üks makseasutus, võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed käesoleva alajao sätete nõuetekohaseks rakendamiseks, eelkõige selleks, et toetusesaaja taotletava kogu nimetatud väljamaksete summa suhtes kohaldatakse ühte vähendamismäära.

Artikkel 23

Vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse mittevastavuse kindlakstegemisel vähendamist kõnealuse määruse artikli 36 punkti a alapunktide i–v ja punkti b alapunktide iv ja v alusel toetuse kogusumma suhtes, mis on määratud või määratakse asjaomasele toetusesaajale mittevastavuse avastamise kalendriaastal esitatud või veel esitatavate maksenõuete põhjal.

Kui mittevastavus tuleneb toetusesaaja hooletusest, arvutatakse vähendamine vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 66 sätestatud eeskirjadele.

Tahtliku mittevastavuse korral arvutatakse vähendamine vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 67 sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 24

Vähendamiste kuhjumine

Vähendamiste kuhjumise korral kohaldatakse hilinenud esitamistele vähendamist esiteks määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 21, seejärel kõnealuse määruse artiklite 16 ja 17, seejärel artikli 18 ning lõpuks artiklite 22 ja 23 kohaselt.

II   JAOTIS

Maaelu arengu toetus 1. ja 3. telje ning 2. ja 4. telje teatavate meetmete alusel

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 25

Reguleerimisala

Käesolevat jaotist kohaldatakse:

a)

määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 20 ja 52 sätestatud toetusmeetmete suhtes,

b)

nimetatud määruse artikli 36 punkti a alapunktis vi, punkti b alapunktis vi ja artikli 39 lõikes 5 ning nimetatud määruse artikli 36 punkti b alapunktides i ja iii sätestatud meetmete suhtes asutamiskulude puhul,

c)

vastavalt kõnealuse määruse artikli 63 punktidele a ja b antava toetuse suhtes, mis hõlmab tegevusi, mis vastavad käesoleva artikli punktides a ja b sätestatud meetmetele.

I   JAGU

Kontrollimine

Artikkel 26

Halduskontroll

1.   Kõikide toetusetaotluste või maksenõuete suhtes teostatakse halduskontrollid, mis hõlmavad kõiki võimalikke ja asjakohaseid haldusmeetmetega kontrollitavaid üksikasju. Menetlusega on tagatud tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

2.   Toetusetaotluste halduskontrolli puhul kontrollitakse eeskätt järgmist:

a)

toetuse saamiseks esitatud tegevuse abikõlblikkus;

b)

maaelu arengu programmis sätestatud valikukriteeriumidele vastavus;

c)

toetuse saamiseks esitatud tegevuse vastavus kohaldatavatele siseriiklikele ja ühenduse eeskirjadele, eelkõige vastavalt vajadusele riigihanke ja riigiabi kohta, ning muudele siseriiklike õigusaktidega või maaelu arengu programmis kehtestatud asjakohastele kohustuslikele nõuetele;

d)

kavandatavate kulutuste mõistlikkus, mida hinnatakse nõuetekohase hindamissüsteemi alusel, nagu võrdluskulud, erinevate pakkumiste võrdlus või hindamiskomitee;

e)

taotleja usaldusväärsus, viidetega mis tahes eelmistele kaasfinantseeritud tegevustele alates 2000. aastast.

3.   Maksenõuete halduskontrolli puhul kontrollitakse juhul, kui see on kõnealuse nõude puhul asjakohane, eeskätt järgmist:

a)

kaasfinantseeritavate toodete või teenuste tarnimine;

b)

taotletavate kulutuste reaalsus;

c)

lõpetatud tegevus võrreldes tegevusega, millele toetusetaotlus esitati ja toetust anti.

4.   Halduskontrollid, mis on seotud investeerimistegevusega, hõlmavad vähemalt ühte kontrollkäiku toetuse saanud tegevuskohta või investeerimiskohta, et kontrollida investeeringu teostamist.

Siiski võivad liikmesriigid väiksemate investeeringute puhul või kui nad leiavad, et toetuse saamise tingimuste mittetäitmise või investeerimiskulude õigsuse mittejärgimise oht on väike, otsustada selliseid kontrollkäike mitte teha. Nimetatud otsus ja selle põhjendus registreeritakse.

5.   Toetusesaajate väljamakseid peavad tõendama arved ja maksmist tõendavad dokumendid. Kui see ei ole võimalik, tõendatakse väljamakseid samaväärse tõendusjõuga dokumentidega.

6.   Halduskontrolli hulka kuuluvad menetlused, et vältida eeskirjavastast topeltrahastamist muude ühenduse või siseriiklike kavadega ning programmiperioodidega. Muudest allikatest rahastamise puhul kindlustavad kõnealused kontrollid, et kogu saadav toetus ei ületa maksimaalseid lubatud toetuse piirmäärasid.

7.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 32 sätestatud liikmesriikide poolt tunnustatud toidukvaliteedikavade toetuse puhul võivad makseasutused vastavalt vajadusele kasutada muudelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks. Siiski peavad nad olema kindlad, et vastava talituse, organi või organisatsiooni tegevusstandard on piisav abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

Artikkel 27

Kohapealne kontroll

1.   Liikmesriigid korraldavad heakskiidetud tegevuste kohapealset kontrollimist asjakohase valimi põhjal. Kõnealuseid kontrolle teostatakse, niipalju kui on võimalik, enne projektile lõppmakse tegemist.

2.   Kontrollitavad kulutused moodustavad vähemalt 4 % toetusesaajate iga-aastastest komisjonile deklareeritud riiklikest kulutustest ning vähemalt 5 % kogu programmiperioodil komisjonile deklareeritud riiklikest kulutustest.

3.   Lõike 1 kohaselt kontrollitava heakskiidetud tegevuste valimi puhul võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a)

vajadust kontrollida asjakohast valikut eri liiki ja ulatusega tegevustest;

b)

kõiki riiklike või ühenduse kontrollimiste käigus avastatud ohutegureid;

c)

vajadust säilitada telgede ja meetmete vaheline tasakaal.

4.   Kohapealsel kontrollimisel tehakse kindlaks, kas ilmnenud probleemid on süsteemse olemusega ning kujutavad endast ohtu muudele samalaadsetele tegevustele, toetusesaajatele vms. Samuti tehakse kontrollimiste käigus kindlaks selliste olukordade põhjused ja edasise kontrolli vajalikkus ning piiritletakse vajalikud parandus- ja ennetusmeetmed.

5.   Kohapealsete kontrollide toimumisest võidakse ette teatada tingimusel, et kontrolli eesmärki ei ohustata. Kui etteteatamisperiood ületab 48 tundi, tuleks seda võimalikult vähendada sõltuvalt kaasfinantseeritava meetme ja tegevuse olemusest.

Artikkel 28

Kohapealsete kontrollide sisu

1.   Kohapealsete kontrollide abil püüavad liikmesriigid kindlaks teha järgmist:

a)

kas toetusesaajale tehtavad maksed on vastavuses raamatupidamise ja muude dokumentidega, mis on toetatavaid tegevusi teostavate firmade üksuste valduses;

b)

kas piisava hulga kululiikide puhul on asjakohaste kulude laad ja ajastus vastavuses ühenduse nõuete, tegevuse heakskiidetud tehniliste näitajate ja tegelikult tehtud töödega;

c)

kas tegevust kasutatakse või kavatsetakse kasutada nii, nagu on kirjeldatud taotluses ühenduse toetuse kohta;

d)

kas riiklikult rahastatud tegevused on ellu viidud vastavalt ühenduse eeskirjadele ja poliitikale, eriti riigihanke eeskirjadele ning siseriiklike õigusaktidega kehtestatud ja maaelu arengu programmis kehtestatud asjakohastele kohustuslikele nõuetele.

2.   Kohapealne kontroll hõlmab kõiki toetusesaaja maksekohustusi ja kohustusi, mida on võimalik kontrollkäigu ajal kontrollida.

3.   Kohapealne kontroll hõlmab kontrollkäiku tegevuskohta või kui tegevus on immateriaalne, siis kontrollkäiku projekti elluviija juurde, välja arvatud erandlike olukordade puhul, mis on riigi ametiasutustes nõuetekohaselt registreeritud ja põhjendatud.

4.   Ainult käesoleva artikli kõiki nõudeid täitvad kontrollimised lähevad artikli 27 lõikes 2 sätestatud kontrollimäära saavutamisel arvesse.

Artikkel 29

Ennetähtaegselt pensionile jäämise ja elatuspõllumajanduse meetmete kontroll

1.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 23 ja 34 sätestatud toetusetaotluste puhul hõlmavad halduskontrollid täiendavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud halduskontrolle.

2.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 23 sätestatud meetme puhul võivad liikmesriigid kohapealsetest kontrollidest loobuda pärast toetuse esimest väljamakset, tingimusel et halduskontrollid, mis hõlmavad muu hulgas asjakohaseid ristkontrolle, eriti määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 19 nimetatud elektroonilistes andmebaasides sisalduva teabe suhtes, annavad vajaliku kindluse väljamaksete seaduslikkuse ja regulaarsuse kohta.

Artikkel 30

Järelkontroll

1.   Järelkontrollid teostatakse investeerimistegevuse suhtes, mis kuulub endiselt maksekohustuste alla vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 72 lõikele 1 või mida on üksikasjalikult kirjeldatud maaelu arengu programmis.

2.   Järelkontrolli eesmärk on:

a)

kontrollida vastavust määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 72 lõikele 1;

b)

kontrollida toetusesaaja väljamaksete tegelikkusele vastavust ja lõplikkust, välja arvatud mitterahaliste sissemaksete või standardsete kulutuste korral;

c)

tagada, et ühte ja sama investeeringut ei ole rahastatud ebaõigel viisil erinevast riiklikust või ühenduse allikast.

3.   Järelkontrollid hõlmavad igal aastal vähemalt 1 % abikõlblikest kulutustest lõikes 1 osutatud tegevustele, millele on tehtud lõppmakse. Need viiakse läbi 12 kuu jooksul pärast asjakohase EAFRD aasta lõppu.

4.   Järelkontroll põhineb erinevate tegevuste, tegevuste rühmade või meetmete riskide ja finantsmõju analüüsil.

Järelkontrollijad ei tohi olla olnud seotud ettemaksete kontrolliga sama investeerimistegevuse puhul.

II   JAGU

Vähendamised ja väljaarvamised

Artikkel 31

Vähendamised ja väljaarvamised

1.   Väljamaksed arvutatakse selle põhjal, mis leitakse olevat abikõlblik.

Liikmesriik vaatab läbi toetusesaaja esitatud maksenõude ja kehtestab abikõlblikud summad. Liikmesriik kehtestab:

a)

üksnes maksenõude alusel toetusesaajale makstava summa;

b)

pärast maksenõude abikõlblikkuse kontrolli toetusesaajale makstava summa.

Kui vastavalt lõigule a määratud summa ületab vastavalt lõigule b määratud summat rohkem kui 3 %, vähendatakse vastavalt lõigule b määratud summat. Vähendamise summa on kõnealuste summade vahe.

Vähendamist ei rakendata, kui toetusesaaja suudab näidata, et ta ei ole süüdi mitteabikõlblike summade kaasamisel. Artiklite 28 ja 30 alusel tehtud kontrollide käigus avastatud mitteabikõlblikele kuludele kohaldatakse vähendamist mutatis mutandis.

2.   Kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse alt välja ning mis tahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest kõnealusel EAFRD aastal ning sellele järgneval EAFRD aastal.

3.   Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud karistusi kohaldatakse, ilma et see piiraks riiklikes eeskirjades sätestatud lisakaristuste kohaldamist.

II   PEATÜKK

Erisätted 4. telje jaoks (Leader)

Artikkel 32

Kontrollimine

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punkti c alusel tehtud kulutuste korral korraldab liikmesriik kontrollimise kooskõlas käesoleva jaotisega. Nimetatud kontrolli teevad isikud, kes on kõnealusest kohalikust tegevusrühmast sõltumatud.

Artikkel 33

Vastutus kontrolli eest

1.   Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punktide a ja b alusel tehtud kulutuste puhul võivad käesoleva määruse artiklis 26 osutatud halduskontrolle teostada kohalikud tegevusrühmad ametliku delegeerimise alusel. Siiski peab liikmesriik selle kontrollimise puhul tagama, et kohalikel tegevusrühmadel on nimetatud töö tegemiseks haldus- ja kontrollisuutlikkus.

2.   Liikmesriik rakendab kohalike tegevusrühmade järelevalveks asjakohase süsteemi. See hõlmab kohalike tegevusrühmade tegevuse regulaarset kontrollimist, kaasa arvatud raamatupidamise kontrollimine ning valikuline järel-halduskontrollimine.

III   OSA

Lõppsätted

Artikkel 34

Teavitamine

Liikmesriigid saadavad iga aasta 15. juuliks ja esimest korda 15. juuliks 2008 komisjonile aruande, mis hõlmab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi möödunud eelarveaastat ning eelkõige järgmist:

a)

maksenõuete arv iga maaelu arengu meetme kohta, kontrollitud kogusumma ning vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollidega hõlmatud kogupindala ja loomade koguarvu kaupa artiklite 12, 20 ja 27 alusel;

b)

pindalatoetuse puhul kogupindala üksikute toetuskavade kaupa;

c)

loomadega seotud meetmete puhul loomade koguarv üksikute toetuskavade kaupa;

d)

teostatud kontrollide tulemused, märkides ära vastavalt artiklitele 16, 17, 18, 22 ja 23 rakendatud vähendamised ja väljaarvamised;

e)

artikli 30 alusel tehtud järelkontrollide arv, kontrollitud kulutuste summa ja kontrollimiste tulemused, märkides ära vastavalt artiklile 31 rakendatud vähendamised ja väljaarvamised.

Artikkel 35

Komisjonipoolne kontroll

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel makstud toetuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 27 lõiget 2.

Artikkel 36

Kontrollimiste registreerimine makseasutuse jaoks

1.   Kui kontrollimisi ei tee makseasutus, tagab liikmesriik, et makseasutus saab tehtud kontrollimiste kohta piisava teabe. Makseasutus peab kindlaks määrama oma teabevajadused.

Säilitatakse piisav kontrolljälg. Suunav kirjeldus piisava kontrolljälje andmeid käsitletavate nõuete kohta on esitatud lisas.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud teave võib olla aruanne iga kontrollimise kohta, mis võib vajaduse korral olla koondaruande vormis.

3.   Makseasutusel on õigus kontrollida teiste organite poolt tehtud kontrollimise kvaliteeti ning saada kogu muud oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse ühenduse toetuse suhtes, mis käsitleb alates 1. jaanuarist 2007 algavat programmiperioodi.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

(3)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 659/2006 (ELT L 116, 29.4.2006, lk 20).

(4)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

(5)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 15.

(6)  ELT L 345, 20.11.2004, lk 1.


LISA

SUUNAV KIRJELDUS PIISAVA KONTROLLJÄLJE ANDMEID KÄSITLEVATE NÕUETE KOHTA

Artikli 36 lõikes 1 osutatud teatavat abi käsitlev piisav kontrolljälg on olemas, kui see:

a)

võimaldab kontrollida komisjonile deklareeritud ülemaailmsete summade ja makseasutuse või muu talituse valduses olevate arvete, raamatupidamis- ja muude täiendavate dokumentide vastavust kõikide Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi tegevuste osas;

b)

võimaldab kontrollida riiklike kulutuste maksmist toetusesaajale;

c)

võimaldab kontrollida valikukriteeriumide kohaldamist Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi rahastatavate tegevuste suhtes;

d)

sisaldab asjakohases ulatuses rahastamiskava, tegevusaruandeid, toetuse andmisega seotud dokumente, riigihangete menetlustega seotud dokumente ja mis tahes kontrollimisega seotud aruandeid.


Top