29.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/1

(1)

Pärast meetmete aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003 (2) (edaspidi “esialgne määrus”) 58,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiinast”) pärinevate rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmike (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud) impordi suhtes, mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel (edaspidi “toruliitmikud” või “vaatlusalune toode”), ning laiendas meetmeid Taiwanist lähetatud samade toruliitmike (välja arvatud kolme Taiwani äriühingu toodetud toruliitmikud) suhtes.

(2)

2004. aasta detsembris laiendas nõukogu määrustega (EÜ) nr 2052/2004 ja (EÜ) nr 2053/2004 eespool nimetatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu vastavalt Indoneesiast (3) ja Sri Lankast (4) lähetatud samasuguste toruliitmike impordile.

(3)

23. juunil 2005 sai komisjon algmääruse artikli 13 lõike 3 kohase taotluse uurida väidetavat kõrvalehoidmist Hiinast pärinevate toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, laadides neid ümber Filipiinidel ja esitades vale päritoludeklaratsiooni. Taotluse esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee nelja ühenduse tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa ühenduse teatavate toruliitmike toodangust.

(4)

Taotluses väideti ja esitati esmapilgul usutavaid tõendeid, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiinast pärinevate toruliitmike impordi suhtes on muutunud kaubanduse struktuur, mida näitab sama toote impordi märkimisväärne suurenemine Filipiinidelt.

(5)

Väideti, et see muutus kaubanduse struktuuris tulenes Hiinast pärinevate toruliitmike ümberlaadimisest Filipiinidel. Samuti väideti, et eelnimetatud tavale ei ole piisavat põhjendust ega muud majanduslikku õigustust peale selle, et Hiinast pärinevate toruliitmike suhtes on kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud.

(6)

Lõpuks väitis taotluse esitaja ning esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et Hiinast pärinevate toruliitmike suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui hindade osas ning et eelnevalt Hiinast pärinevate toruliitmike puhul kindlaks määratud normaalväärtusega võrreldes toimub dumping.

(7)

Komisjon algatas määrusega (EÜ) nr 1288/2005 (5) (edaspidi “algatamismäärus”) uurimise seoses väidetava kõrvalehoidmisega Hiinast pärinevate toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Filipiinidelt lähetatavate toruliitmike impordi kaudu, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Filipiinidelt pärinevatena või mitte, ning tegi vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 tolliasutustele kohustuseks registreerida alates 6. augustist 2005 Filipiinidelt lähetatavate toruliitmike import, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Filipiinidelt pärinevatena või mitte.

(8)

Komisjon teavitas ametlikult Hiina ja Filipiinide ametiasutusi, tootjaid/eksportijaid, ühenduse teadaolevaid asjaga seotud importijaid ja ühenduse vastava tootmisharu esindajaid uurimise algatamisest. Küsimustikud saadeti Hiina ja Filipiinide tootjatele/eksportijatele, samuti ühenduse importijatele, keda oli nimetatud taotluses või kes olid komisjonile teada uurimisest, mille tulemusena kehtestati Hiinast pärinevate toruliitmike impordi suhtes olemasolevad meetmed (edaspidi “esialgne uurimine”). Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatusmääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki pooli teavitati, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(9)

Filipiinide eksportijatelt/tootjatelt ei saadud ühtki vastust küsimustikule, kuigi Filipiinide ametiasutused olid ühendust võtnud mitmete äriühingutega, kes võisid olla seotud toruliitmike tootmisega. Lisaks ei saadud vastuseid küsimustikule ka Hiina eksportijatelt/tootjatelt.

(10)

Kaks ühenduse importijat tegid koostööd ja vastasid küsimustikule.

(11)

Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Importijad

(12)

Uurimine viidi läbi ajavahemikus 1. juuli 2004 kuni 30. juuni 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Väidetava kaubandusstruktuuri muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2001. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(13)

Nagu on nimetatud põhjenduses 9, ei teinud ükski Hiina või Filipiinide tootja/eksportija uurimise käigus koostööd. Kolm Filipiinide äriühingut väitis, et nemad ei tooda ega ekspordi esialgses määruses määratletud toruliitmikke, vaid ainult roostevabast terasest liitmikke ehk tooteid, mida käesolev uurimine ei hõlmanud. Seepärast tuli vastavalt algmääruse artiklile 18 järeldused Filipiinidelt ühendusse lähetatavate toruliitmike kohta osaliselt teha kättesaadavate andmete põhjal.

(14)

Väidetava meetmetest kõrvalehoidmisega seotud vaatlusalune toode (nagu on määratletud esialgses uurimise) on põkk-keevitusel või muul otstarbel kasutatavad rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille maksimaalne välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11 (TARICi kood 7307931195), ex 7307 93 19 (TARICi kood 7307931995), ex 7307 99 30 (TARICi kood 7307993095) ja ex 7307 99 90 (TARICi kood 7307999095) alla ning mis pärinevad Hiinast.

(15)

Kättesaadava teabe ning Filipiinide ametiasutuste esitatud andmete põhjal ning järgmises punktis kirjeldatud kaubandusstruktuuri muutumist arvestades tuleb vastupidiste tõendite puudumisel järeldada, et Hiinast ühendusse eksporditavatel toruliitmikel ja Filipiinidelt ühendusse lähetatavatel toruliitmikel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama otstarve. Seetõttu tuleb neid käsitada samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Kuna ükski Filipiinide äriühing ei teinud koostööd, tuli vastavalt algmääruse artiklile 18 määrata Filipiinidelt ühendusse eksporditud samasuguse toote maht ja väärtus kättesaadavate andmete põhjal. Seepärast kasutati Filipiinidelt ühendusse suunatud ekspordi koguste ja hindade kindlaksmääramisel Eurostati andmeid, mis olid kõige asjakohasemad kättesaadavad andmed.

Import ühendusse

(17)

Nagu tabelist näha, kasvas toruliitmike import Filipiinidelt ühendusse 2001. aasta 0 tonnilt peaaegu 3 000 tonnini uurimisperioodi jooksul. Kõnealune import Filipiinidelt algas 2002. aastal, kui esialgne uurimine oli pooleli. 2003. aastal kasvas import Filipiinidelt märkimisväärselt, 700 tonnini. 2004. aastal import Filipiinidelt ühendusse rohkem kui kolmekordistus, kasvades 2 445 tonnini. Tuleb märkida, et pärast esialgsete dumpinguvastaste meetmete laiendamist Indoneesia ja Sri Lanka suhtes 2004. aasta detsembris lõppes import nendest riikidest täielikult. Impordi lõpp ühendusse Indoneesiast ja Sri Lankast 2004. aastal langeb kokku Filipiinidelt pärineva impordi märkimisväärse kasvuga.

(18)

Samal ajal püsis eksport Hiinast Filipiinidele madalal, kuid stabiilsel tasemel.

Eksport Hiinast Filipiinidele

(19)

Siiski tuleb märkida, et andmeid, mis on esitatud kaubandusstruktuuri muutuste kirjeldamiseks, eelkõige Hiinast Filipiinidele toimunud ekspordi kohta, tuleks vaadelda päritoludeklaratsioonide tõenäolise võltsimise kontekstis (vt põhjendus 22 tagapool) ning seetõttu ei pruugi need anda olukorrast täielikku ülevaadet.

(20)

Eespool esitatud andmetest saab järeldada, et kaubandusstruktuuri selged muutused on alguse saanud esialgse uurimise lõppedes ning muutunud ilmseks pärast meetmete laiendamist samasuguse toote impordile Indoneesiast ja Sri Lankast. Kaubandusstruktuuri muutus seisneb toruliitmike Filipiinidelt ühendusse impordi järsus suurenemises, eelkõige 2004. aastal ja uurimisperioodil, mis langeb kokku impordi lõppemisega kahest riigist, millele laiendati esialgseid meetmeid.

(21)

Eespool kirjeldatu põhjal on selge, et ajalise kokkulangevuse tõttu on Hiina eksport, mis laaditi ümber Indoneesias ja Sri Lankas, vähemalt osaliselt ümber suunatud Filipiinide kaudu, kui esialgseid dumpinguvastaseid meetmeid laiendati impordile Indoneesiast ja Sri Lankast. Eelkõige toimus see 2004. aastal ja uurimisperioodil.

(22)

Nagu juba eelnevalt nimetatud põhjenduses 9, ei teinud ükski Filipiinide tootja/eksportija uurimise käigus koostööd. Lisaks ei leitud uurimise käigus tõendeid, et mõni selline tootja tegelikkuses eksisteeriks. Uurimise ajal kogutud tõendid näitavad, et mõnedel juhtudel on toruliitmike tootjaks märgitud Filipiinide äriühingud, kes on väitnud, et ei ole kunagi samasuguse toote tootmisega tegelnud. Seda kinnitab teave dumpinguvastase uurimise algatamise taotluses, nt pakkumised potentsiaalsetele importijatele, kus on ettepanek päritoludokumente võltsida.

(23)

Teabe põhjal, millele viidatakse põhjendustes 17 ja 20, võib järeldada, et Hiinas toodetud toruliitmike import, mis suunati aastatel 2002–2004 ühendusse Indoneesia ja Sri Lanka kaudu, on olnud suures osas ümber suunatud Filipiinide kaudu alates aastast 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(24)

Kuigi vaatlusaluse toote Hiinast Filipiinidele impordi maht ei ulatunud kaugeltki Filipiinidelt ühendusse saadetud impordi mahu kasvuni (vt põhjendus 18 eespool), tuleb Filipiinidelt ühendusse suunatud ekspordi järsku kasvu vaadata ka päritoludeklaratsioonide võltsimise tõendite (vt põhjendus 22 eespool), toruliitmikke tootvate õigete Filipiini tootjate puudumise ja Sri Lankast ja Indoneesiast ühendusse suunatud ekspordi vähenemise kontekstis. Kõik need elemendid koos selgitavad täheldatud kaubandusstruktuuri muutuse majandusliku õigustuse puudumist.

(25)

Ükski Filipiinide ega Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, seepärast järeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et kuna kaubandusstruktuuri muutus toimus samal ajal, kui oli käimas uurimine, mille tulemusena laiendati esialgseid meetmeid Indoneesia ja Sri Lanka impordi suhtes, tulenes kõnealune muutus kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust ning sellel ei olnud muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust algmääruse artikli 13 lõike 1 kolmandas lauses määratletud tähenduses.

(26)

Põhjenduses 17 esitatud kaubavoogude analüüsi põhjal võib järeldada, et esinesid selged kvantitatiivsed muutused toruliitmike impordis ühendusse. Filipiinidelt pärinevana deklareeritud import oli ühenduse turul kuni 2003. aasta juunini tühine. Pärast nimetatud kuupäeva ilmus äkitselt välja Filipiinidelt pärinev import, mis kasvas kiiresti 2 941 tonnini uurimisperioodi jooksul. See kogus moodustab 3 % ühenduse tarbimisest, mis on arvutatud taotluse esitajate esitatud tootmisnäitajate ja Eurostati impordiandmete põhjal. Seetõttu on selge, et selline kaubavoogude märgatav muutumine on kahjustanud dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju ühenduse turule imporditud koguste osas.

(27)

Koostöö ja vastupidiste tõendite puudumisel selgus Filipiinidelt saadetavate toodete hindade puhul Eurostati andmetest, et Filipiinidelt tuleva impordi keskmised ekspordihinnad uurimisperioodil olid madalamad kui Hiina jaoks esialgse uurimise käigus kindlaks määratud keskmised ekspordihinnad. On tehtud kindlaks, et Filipiinidelt lähetatava impordi hinnad on umbes kolmandiku võrra madalamad kui Hiinast pärineva impordi hinnad nii 2004. aastal kui ka uurimisperioodil. Lisaks leiti, et Filipiinide keskmised impordihinnad olid allpool esialgses uurimises kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldavat ühenduse hinnataset. Seega on kahjustatud kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju hindade osas. Üksikasjalikud andmed on esitatud järgmises tabelis.

(28)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et kaubandusvoogude muutus koos Filipiinide väga madalate hindadega ekspordi järsu kasvuga on kahjustanud dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii samasuguste toodete hindade kui ka koguste osas.

(29)

Selleks et teha kindlaks, kas seoses vaatlusaluste toodete ekspordiga Filipiinidelt ühendusse esines uurimisperioodil dumpingut, kasutati vastavalt algmääruse artiklile 18 Eurostati andmetel põhinevaid ekspordihindu.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 võrreldi neid ekspordihindu eelnevalt samasugusele tootele kehtestatud normaalväärtusega. Esialgse uurimise käigus leiti, et Tai on Hiinaga sobiv turumajanduslik võrdlusriik normaalväärtuse kindlakstegemiseks.

(31)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse huvides võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Need kohandused tehti transpordikulude suhtes taotluses sisalduva teabe põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(32)

Kui vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja käesoleva uurimisperioodi kaalutud keskmisi ekspordihindu, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, näitas see Filipiinidelt lähetatavate toruliitmike importi dumpinguhindadega. Kindlaksmääratud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, oli 60 %.

(33)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud meetmetest kõrvalehoidmist algmääruse artikli 13 lõike 1 kolmandas lauses määratletud tähenduses ja vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele, tuleks Hiinast pärinevate toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid laiendada Filipiinidelt saadetud samadele toodetele, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Filipiinidelt pärinevatena või mitte.

(34)

Laiendatav tollimaks peaks olema esialgse määruse artikli 1 lõikes 2 kehtestatud tollimaks.

(35)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, kus sätestatakse, et registreeritud impordi suhtes kohaldatakse meetmeid alates registreerimise kuupäevast, tuleks sisse nõuda dumpinguvastane tollimaks Filipiinidelt saadetud toruliitmike impordilt, mis saabusid ühendusse ja registreeriti vastavalt algatamismäärusele.

(36)

Kuigi käesoleva uurimise käigus ei tuvastatud Filipiinidel ühtegi tõelist toruliitmike ühendusse eksportijat või ei teatanud nad endast komisjonile, peavad uued eksportivad tootjad, kes kavatsevad esitada taotluse laiendatud tollimaksust vabastamiseks vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4, täitma küsimustiku selleks, et võimaldada komisjonil kindlaks määrata, kas vabastus on põhjendatud. Sellise vabastuse võib anda näiteks pärast asjaomase toote turuolukorra, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendatuse, hanke- ja müügitegevuse, piisava nõuetekohase põhjenduse või majandusliku õigustuseta tegevuse tõenäosuse ja dumpingu tõendite hindamist. Tavaliselt teeb komisjon ka kontrollkäigu kohapeale. Taotlus tuleb viivitamata saata komisjonile koos kogu asjakohase teabega, eelkõige võimalike muudatustega ettevõtja tootmise ja müügiga seotud tegevuses.

(37)

Importijatele võidakse siiski võimaldada registreerimist ja meetmetest vabastamist, kui nende import pärineb eksportivatelt tootjatelt, kellele on antud selline vabastus, ja vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4.

(38)

Kui vabastus on põhjendatud, teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanud ettevõtjaid, et tagada määruses sätestatud tingimuste täitmine.

(39)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal nõukogu kavatses teha ettepaneku kehtiva lõpliku dumpinguvastase tollimaksu laiendamise kohta, ja neile anti võimalus arvamust avaldada. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate B

J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks: (32 2) 295 65 05