7.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 261/1

(1)

7. aprillil 2005. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 538/2005 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu trikloroisotsüanuurhappe Hiina Rahvavabariigist (Hiina RV) ja Ameerika Ühendriikidest (USA) (edaspidi “vaatlusalused riigid”) pärit ühendusse suunatud impordi suhtes.

(2)

Hiina RVga seotud dumpingu uurimisperiood kestis 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 ja USAga seotud dumpingu uurimisperiood kestis 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004.

(3)

Mõlema uurimise puhul hõlmas kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 kuni vastava uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist vaatlusalustest riikidest pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes teavitati kõiki osapooli faktidest ja kaalutlustest, millel põhines ajutine määrus. Kõikidele osapooltele anti võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused seoses kõnealuse teavitamisega.

(5)

Mõned huvitatud isikud esitasid kirjalikud märkused. Osapooltele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(6)

Komisjoni talitused tegid teatavaks ka kõik olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavandati soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti huvitatud isikutele võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused. Osapoolte esitatud suulised ja kirjalikud seisukohad vaadati läbi ja vajadust mööda tehti järeldustes vastavad muudatused.

(7)

Ajutise määruse põhjenduses 19 määratleti uuritava tootena vaatlusalustest riikidest pärit trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted. Trikloroisotsüanuurhapet tuntakse ka rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse sümkloseen all. Trikloroisotsüanuurhape liigitatakse tavaliselt KN-koodide ex 2933 69 80 ja ex 3808 40 20 alla.

(8)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjendustes 22 ja 23, leiti et vaatlusalune toode ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud trikloroisotsüanuurhape ning vaatlusalustes riikides ja võrdlusriikides toodetud ja nende siseturgudel müüdud trikloroisotsüanuurhape olid samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses, sest ei leitud erinevusi füüsikaliste ja keemiliste põhiomaduste puhul ega trikloroisotsüanuurhappe olemasolevate eri liikide kasutuste puhul.

(9)

Üks töötleja kordas oma juba algstaadiumis esitatud nõudmist, et uurimisest oleks tulnud välja jätta trikloroisotsüanuurhappe segud. Kõnealune töötleja väitis, et kaebuses oli vaatlusalune toode määratletud vaid puhta trikloroisotsüanuurhappena ja et tootevalikut on vääralt laiendatud trikloroisotsüanuurhappe segude kaasamisega. Märkida tuleb siiski, et kaebuses ei viidata ei segatud ega puhtakujulistele toodetele. Lisaks määratletakse vaatlusalune toode vastavalt selle füüsikalistele, keemilistele ja tehnilistele põhiomadustele ning lõppkasutustele ning toode võib hõlmata mitut või paljusid liike, millel kõikidel on samad põhiomadused. Käesoleval juhul leiti, et nii segatud trikloroisotsüanuurhappe kui ka puhta trikloroisotsüanuurhappe tabletid vastavad nendele kriteeriumitele. Nagu mõlemal juhul algatamisteates märgitud, on kõnealuste menetluste vaatlusalune toode trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted, st kõnealused menetlused hõlmavad vaatlusaluse toote kõiki liike, millel on samad põhiomadused. Seetõttu ei saa öelda, et segatud trikloroisotsüanuurhappe tabletid tuleks tootevalikust välja jätta ega seda, et tootevalikut oleks suurendatud. Selle põhjal lükati nõudmine tagasi ja kinnitati ajutise määruse põhjenduses 24 esitatud järeldus.

(10)

Kuna puuduvad märkused kasutatud normaalvääruse arvutamiseks kasutatud metoodika kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 26 ja 33 kohaselt kasutatud metoodika.

(11)

Kuna puuduvad märkused ekspordihinna arvutamiseks kasutatud üldmetoodika kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduse 34 kohaselt kasutatud metoodika.

(12)

Kuna puuduvad märkused normaalväärtuse võrdlemiseks eksporthinnaga kasutatud üldmetoodika kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduse 35 kohaselt kasutatud metoodika.

(13)

Ajutise määrusega ei võimaldatud kahele koostööd tegevale Hiina RV tootjale turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist (vt põhjendusi 44 ja 66). Kahe kõnealuse eksportiva tootja dumpingumarginaalid olid esialgselt arvutatud nende vastavate individuaalsete dumpingumarginaalide kaalutud keskmisena.

(14)

Vastuolus algmääruse artikli 9 lõikega 5 ja institutsioonide järjekindla tavaga määrati kahele kõnealusele äriühingule ekslikult eraldi dumpingumarginaal ja eraldi tollimaks. Seepärast tuleks lõppetapis teha selle kohta parandus ning mõlema äriühingu suhtes peaks kehtima üleriigiline tollimaks.

(15)

Seetõttu ja kuna kaks kõnealust äriühingut on veel selgelt riigi mõju all, tuleks nende andmed võtta arvesse üleriigilise dumpingumarginaali arvutamisel. Kuna koostöö tase oli madal, määrati üleriigiline dumpingumarginaal järgmiselt:

(16)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 40 ja 63 sätestatud esialgsed järeldused turumajandusliku kohtlemise kindlaksmääramise kohta.

(17)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 64 ja 67 sätestatud esialgsed järeldused individuaalse kohtlemise kindlaksmääramise kohta.

(18)

Kuna puuduvad märkused võrdlusriigi valiku kohta, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 68 kuni 74 sätestatud valik.

(19)

Kuna puuduvad märkused nende eksportivate tootjate normaalväärtuse kohta, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 75 sätestatud järeldused.

(20)

Mõned eksportijad väitsid, et teatavaid taotletud kohandusi ei olnud normaalväärtuse arvutamisel piisavalt arvestatud. Eksportijad väitsid, et teatavad kulud (st transpordi- ja pakendamiskulud) olid arvatud arvestusliku normaalväärtuse hulka, kuigi need kulud oleks tulnud kohandusena maha arvata, nagu seda on tehtud juhtudel, kui normaalväärtus põhineb omamaisel hinnal.

(21)

Kõnealused eksportijad väitsid ka, et vaatlusaluse toote nende liikide puhul, kus tuli kasutada arvestuslikku normaalväärtust, peaks omamaisel turul tekkinud kulud olema müügi-, üld- ja halduskulud.

(22)

Lisaks väitsid nad, et kohaldatav kasumimarginaal peaks olema marginaal, mis on saadud toote omamaisest müügist tavakaubanduse raames.

(23)

Pärast nimetatud väidete analüüsi leiti, et on asjakohane täpsustada normaalväärtust vastavalt taotletud kohandustele ulatuses, milles võetakse arvesse tegelikke transpordi- ja pakendamiskulusid, mis olid arvestatud esialgse arvestusliku normaalväärtuse hulka. Lisaks on normaalväärtus nüüd arvestatud võttes arvesse omamaisel turul tekkinud müügi- üld- ja halduskulusid ning kohaldatud kasumimarginaali on kohandatud nii, et see kajastaks kasumimarginaali, mis on saadud toote omamaisest müügist tavakaubanduse raames. Normaalväärtust on seetõttu kohandatud madalamaks, et kajastada kõnealuseid muutusi.

(24)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 79 ja 80 sätestatud esialgsed järeldused ekspordihindade kohta.

(25)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse esialgsed järeldused normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta vastavalt ajutise määruse põhjendusele 81.

(26)

Muude märkuste puudumisel, välja arvatud põhjendustes 20–23 üksikasjalikult kirjeldatud normaalväärtuse kohandused, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 82 ja 83 sätestatud metoodika. Uued dumpingumarginaalid, väljendatud protsendina CIF-impordihinnast ühenduse tollipiiril, on nüüd järgmised:

(27)

Uus üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-impordihinnast ühenduse tollipiiril ning muudetud põhjenduste 13–15 selgituste kohaselt, on järgmine:

(28)

Kuna puuduvad märkused normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta, välja arvatud võrdlemise mõju normaalväärtusele ühe eksportiva tootja puhul, mida kirjeldatakse allpool, kinnitatakse põhjenduses 92 esitatud esialgsed järeldused normaalväärtuse määramise kohta.

(29)

Üks eksportiv tootja vaidlustas asjaolu, et müügi-, üld- ja halduskulud ning temaga seotud importijate ühenduses realiseeritud kasum olid usaldusväärse ekspordihinna tuvastamiseks edasimüügihinnast täielikult maha arvatud. Ta leidis, et sellised mahaarvamised tuleks jaotada äriühingu tegevuste peale nii USAs kui ka ühenduses.

(30)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 tuleb maha arvata kõik kulud, sealhulgas müügi-, üld-, ja halduskulud, mis on tekkinud temaga seotud importija importimise ja edasimüügi vahel, ning mõistlik kasum. Mahaarvamised on arvutatud importija tegelike kontrollitud andmete põhjal. Kuna kulud, mida eksportija soovis jaotada tegevuste peale USAs, olid tegelikult tekkinud ühenduses, tuli väide tagasi lükata.

(31)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon võrdles ekslikult pakkimata tooteid tehasest hankimise tasandil omamaise jaemüügi valmistoodetega.

(32)

Sellega seoses tuleb märkida, et alates menetluse algatamisest võrreldi USA omamaisel turul müüdud pakkimata tooteid ühendusse imporditud pakkimata toodetega, isegi kui viimaste puhul oli tegemist valmistoodetega, nagu näiteks tablettidega, kui need müüdi esimesele sõltumatule kliendile ühenduses. Kõnealune lähenemisviis põhines tähelepanekul, et trikloroisotsüanuurhape imporditakse ühendusse peamiselt pakkimata kujul ning töödeldi ühenduses ümber.

(33)

Siiski tuleb nentida, et kõnealuse võrdlemise käigus ei tehtud algstaadiumis seoses toote lõpptöötlemisega mõningaid vajalikke kohandusi. Seepärast kohandati normaalväärtust kõrvaldades USA tootmiskuludest osa, mis vastab USA omamaisel turul müüdud toote lõpptöötlemisele. USA eksportiva tootja selle osakonna tootmiskulud, kus kõnealune tegevus toimus, kõrvaldati normaalväärtusest vastavalt nende kulude mahaarvamisele ühenduses toimuvast edasimüügist, mis on seotud üldjuhul kolmandate isikute (alltöövõtjad või muud sarnased isikud) sama tegevusega.

(34)

Lisaks väideti, et eespool kirjeldatud pakkimata toodetega seotud lähenemisviis eeldaks normaalväärtuse kindlaksmääramisel omamaise turu puhul üldkulude (müügi-, üld-, ja halduskulude) väljajätmist, sest väidetavalt tekivad kõnealused üldkulud valmistoote turustamisel.

(35)

Sellega seoses tuleb märkida, et selle kontserni tegevus, mille USAs moodustavad eksportiv tootja ja tema emaettevõte, ning sellel tasandil trikloroisotsüanuurhappega seoses tekkinud kulud aitavad kaasa nii pakkimata toodete kui ka nende erinevate esitusviiside turustamisele esimesele sõltumatule kliendile. Valmistoode on pakkimata toote konkreetne esitusviis. Väide, et üldkuludel ei ole seost pakkimata toodangu turustamisega, tähendaks seda, et pakkimata toote tulutoovat tootmist oleks võimalik jätkata äriühingust või kontserni üksusest, täpsemalt selle müügiorganisatsioonist sõltumatult. Tegelikkuses siiski ei eristata turustamise puhul pakkimata ja valmistooteid, vaid tegeletakse kõigi trikloroisotsüanuurhappe esitusviisidega. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(36)

Kõigil muudel juhtudel ning kuna puuduvad muud märkused, kinnitatakse esialgsed järeldused normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta vastavalt ajutise määruse põhjendusele 94.

(37)

Ühendusse eksporditud iga vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemine iga vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võttes arvesse kaubandustasandit, näitas kahe koostööd tegeva eksportija puhul dumpingu olemasolu.

(38)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, on järgmised:

(39)

Lõplik jääkmarginaal kinnitati tasemel, mis vastab ühe koostööd teinud eksportiva tootja suurima dumpinguga tüüpilise tooteliigi põhjal tuvastatud kõrgeima dumpingumarginaali tasemele.

Dumpingu jääkmarginaal: 120 %

(40)

Et uut teavet ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 97 ja 98 kirjeldatud järeldused.

(41)

Üks ühenduses asuv töötleja väitis, et teda tuleks lugeda ühenduse tootjaks, sest ta toodab segatud trikloroisotsüanuurhappe tablette, mis on hõlmatud vaatlusaluse toote mõistega. Uurimine näitas siiski, et kõnealune töötleja ei tootnud ise trikloroisotsüanuurhapet graanulite või pulbri kujul ega isegi trikloroisotsüanuurhappe tablette või sellest valmistatud tooteid, vaid kõnealuste tablettide tootmine toimus allhanke korras. Lisaks ei hõlma kõnealuste tablettide tootmine trikloroisotsüanuurhappe tootmist, vaid tegu on pigem trikloroisotsüanuurhappe muundamine ühest vormist (trikloroisotsüanuurhappe graanulid või pulber) teise (trikloroisotsüanuurhappe tabletid). Selle põhjal ei olnud võimalik seda väidet arvesse võtta.

(42)

Ühe ühenduse tootmisharu alla mittekuuluva Euroopa tootja esitatud andmete käsitlemise kohta saadi vastuolulised väited. Eespool nimetatud töötleja väitis, et kõnealuse tootja andmed oleksid pidanud kuuluma ühenduse tootmisharu alla, samal ajal kui üks eksportiv tootja oli vastupidisel arvamusel.

(43)

Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealuse tootja kohta kättesaadavaid andmeid ei kasutatud ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel, sest nagu ajutise määruse põhjenduses 97 märgitud, ei teinud nimetatud tootja uurimises täielikku koostööd ning seepärast ei olnud teda võimalik hõlmata ühenduse tootmisharu mõistega. Seetõttu ei olnud põhjust arvestada tema andmeid ühenduse tootmisharu olukorra analüüsis.

(44)

Neli koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat väitsid, et kui on olemas rohkem kui kaks ühenduse tootjat, nagu käesoleval juhul, ei ole võimalik, et kaebust toetab vaid üks nendest. Tuleb siiski märkida, et kaebuse toetusaste ei sõltu kaebust toetavate äriühingute arvust, vaid seda väljendatakse tootmismahuna vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 4. Lisaks tuleks meenutada, et vastavalt ajutise määruse põhjenduses 97 märgitule toetasid kaebust kaks ühenduse kolmest tootjast. Nende kahe tootja toodang moodustas rohkem kui 50 % ühenduse kogutoodangust, nii et algatamise tingimused olid täidetud. Lisaks tuleb märkida, et käesoleval juhul moodustas uurimistes täiel määral koostööd teinud kaebuse esitanud ühenduse tootja toodang uurimisperioodi jooksul rohkem kui 50 % ühenduse trikloroisotsüanuurhappe kogutoodangust. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(45)

Tuleb märkida, et pärast ajutiste meetmete kehtestamist on kontsern Ercros ostnud Aragonesas Delsa ehk ühenduse tootja, kes moodustas ühenduse tootmisharu. Üks koostööd tegev Ameerika eksportija väitis, et ühenduse tootmisharusse kuulumise tingimused ei ole võib-olla enam täidetud, sest kõnealuse eksportija sõnul on Ercrose omanduses ka Inquide, kes on väidetavalt oluline Hiina trikloroisotsüanuurhappe importija.

(46)

Sellega seoses tuleks kõigepealt märkida, et Inquide on osa kontsernist Neokem, kes on üks muudest Euroopa tootjatest, kes ei teinud uurimuses täiel määral koostööd. Vastupidiselt Ameerika eksportija väitele, ei ole Inquide täielikult Ercrose omanduses, vaid Ecrosele kuulub Inquide puhul üksnes väike omandiosa. Seetõttu vastupidiselt kõnealuse eksportija väitele ei ole Inquide ja Aragonesas-Delsa liitunud ning nad ei ole omavahel rahaliselt otseselt seotud. Uurimine kinnitas ka seda, et ühenduse tootja osalenud dumpingus ega olnud kaitstud dumpingu kahjustava mõju eest. Seetõttu puudusid põhjused kahelda tema kuulumises ühenduse tootmisharusse. Seega leidsid ajutise määruse põhjenduses 99 tehtud järeldused kinnitust.

(47)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 99 esitatud ühenduse tootmisharu mõiste.

(48)

Et uut teavet ei ole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 100–105 esitatud ühenduse tarbimise arvutamine.

(49)

Üks eksportiv tootja väitis, et Hiina RVst ja USAst pärit impordi kumulatiivne hindamine ei ole õigustatud, kuna Hiina ja Ameerika impordi vahelised konkurentsitingimused seoses impordimahu, turuosa ja hinnaliikumisega on täielikult erinevad.

(50)

Kõigepealt tuletatakse meelde, et algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kolme tingimust on hinnatud ajutise määruse põhjenduses 107.

(51)

Lisaks analüüsiti ajutise määruse põhjendustes 109–112 mõlema riigi puhul eraldi impordimahu tegelikku olukorda, turuosa ja vaatlusaluse impordi hindu, enne kui tehti otsus USAst ja Hiina RVst pärit kumulatiivse impordi kohta.

(52)

Konkurentsitingimuste puhul tuleks meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 24 sätestatu kohaselt on USAs ja Hiina RVs toodetud trikloroisotsüanuurhappel ning ühenduse tootjate toodetud ja ühenduse müüdud trikloroisotsüanuurhappel ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning nad on ühenduse tarbijate jaoks vastastikku asendatavad. Lisaks leiti, et vaatlusaluste riikide eksportivad tootjad ja ühenduse tootjad kasutavad kõik sarnaseid müügikanaleid. Lisaks olid Hiina RV ja USA impordi hinnasuundumused ühesugused. Asjaolul, et kahest eri riigist pärit impordi suundumused ei ole mahult ja turuosalt täielikult ühesugused, võivad olla erinevad põhjused ning see ei tähenda tingimata, et neid ei müüda sarnaste konkurentsitingimuste alusel.

(53)

Eespool toodu põhjal ja muude märkuste puudumisel vaatlusaluse dumpinguhinnaga impordi mõjude kumulatiivse hindamise kohta, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 106–108 esitatud järeldused.

(54)

Pärast dumpinguarvutustes tehtud parandusi on vaadatud läbi ka hinna allalöömine.

(55)

Uurimisperioodi jooksul oli Hiina RV eksportijate puhul kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal väljendatuna protsendimäärana ühenduse tootmisharu müügihinnast 33,8 %–44,2 %. Kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal oli 39,7 %.

(56)

Uurimisperioodi jooksul tuvastati ka USA puhul hinna allalöömine. Samal ajal kui üks eksportiv tootja müüs madalama hinnaga üksnes teatavaid trikloroisotsüanuurhappe liike, siis tuvastati teise koostööd tegeva eksportiva tootja puhul ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamad hinnad. Kaalutud keskmine hinna allalöömismarginaal oli 0,69 %. Samuti väärib märkimist see, et ühenduse tootmisharu hinnad olid surve all.

(57)

Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 135 tegi komisjon esialgse järelduse, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(58)

Neli Hiina eksportijat väitsid, et enamiku dumpinguvastaste uurimiste puhul tuvastati oluline kahju siis, kui ühenduse tootmisharu oli kahjumis, kuna kõnealusel konkreetsel juhul on ühenduse tootmisharu endiselt tulutoov.

(59)

Kahjumlik olukord ei ole siiski olulise kahju kindlaksmääramise eeldus. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5, milles sätestatakse, et uurimises dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule hinnatakse muu hulgas “kasumi […] tegelikku ja võimalikku vähenemist,” tuleb kasumlikkuse analüüsi puhul kasutada võrdlust kasumiga, mis saadakse dumpingu puudumisel. Kõnealusel konkreetsel juhul tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu on kaotanud 50 % protsenti oma kasumist võrreldes aastaga 2000, nimelt enne dumpinguhinnaga impordi tulekut ühenduse turule. Lisaks kannatas ühenduse tootmisharu ka hindade ja turuosadega seotud ebasoodsate suundumuste tõttu.

(60)

Eespool öeldu põhjal ja kuna lisaks eespool öeldule ei esitatud muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 117–135 esitatud järeldused ühenduse tootmisharu olukorra kohta.

(61)

Eespool öeldut arvestades järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(62)

Et uut teavet pole esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 136–141 esitatud järeldused.

(63)

Üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tootmisharu ei olnud tehniliselt suutlik turu kasvus osalema tehniliste probleemide tõttu, mis olid seotud uue tehase käivitamisega, ning turu kasvus osalemist ei takistanud dumpinguhinnaga import, nagu väidetakse ajutise määruse põhjenduses 118.

(64)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 118 märgitud, otsustas ühenduse tootmisharu aastatel 2001/2002 ehitada uue tehase, mis alustas tootmist 2003. aasta keskel, kui suleti vana tehas. Kuigi vastab tõele, et ühenduse tootmisharul esinesid mõned tehnilised raskused oma uue tehase tootmisvõimsuse täielikul kasutamisel, tuleb märkida, et kavandatud tootmisvõimsus, millele eksportiv tootja viitab oma esildises, ei vasta ajutises määruses arvesse võetud andmetele. Ajutises määruses tootmisvõimsuse kohta nimetatud arvud viitasid tegelikule tootmisvõimsusele st tootmisvõimsusele, mida oli kohandatud, et võtta võimaliku tootmisvõimsuse asemel arvesse kõnealuseid raskusi. Seetõttu oli tehniliste raskuste osa tootmisvõimsuse vähenenud rakendamisel juba osaliselt arvesse võetud. Siiski ilmneb uurimise järelduste põhjal, et ajutises määruses kasutatud tootmisvõimsuse arvusid on asjakohane veel parandada, sest eespool nimetatud tehniliste raskuste tagajärgi ei olnud tootmisvõimsuse arvudes täiel määral kajastatud. Niisiis oleks tegelik tootmisvõimsuse rakendamine uurimisperioodi jooksul peaaegu 100 %. Leiti, et ühenduse tootmisharu tegutses täie võimsusega ning pidi nõudluse rahuldamiseks vaatlusalust toodet ajutiselt ostu teel omandama. Seepärast ei saa välistada, et ühenduse tootmisharu ajutistel tehnilistel raskustel on mõningane mõju ühenduse tootmisharule tekkinud kahjule.

(65)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei arvestanud ühenduse tootmisharu tehtud suurte investeeringute negatiivset mõju tasuvusele ning lisakulusid, mille põhjuseks olid käivitusperioodi tehnilised raskused.

(66)

Ühenduse tootmisharu uute investeeringute küsimust on juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 150–152.

(67)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 129 tõdetakse, võimaldas uus tehas ühenduse tootmisharul vähendada nii püsi- kui muutuvkulusid, tõhustada tootmist ja parandada tootlikkust. Seega, nagu ajutise määruse põhjenduses 125 märgitud, on paralleelse kulude vähenemise ja tõhusama tootmise teel kaetud kõik uutest investeeringutest tulenevad lisakulud. Tootmiskulud, mis kõigepealt suurenesid ajavahemikus 2000–2001, vähenesid seejärel kuni uurimisperioodideni, mil tootmist oli võimalik suurendada. Samuti väärib märkimist, et uue tehase amortisatsioonikulude mõju algas alles 2003. aasta juulis, st siis, kui uus tehas alustas tootmist ja vana tehas suleti lõplikult. Seetõttu ei saa sellega seletada tasuvuse vähenemissuundumust, mis sai alguse juba 2001. aastal – tasuvus vähenes üle 20 % ajavahemikus 2000–2002 ja isegi üle 40 % ajavahemikus 2001–2002. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(68)

Üks töötleja vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 149 esitatud järelduse ja kordas oma väidet, et hinnalangused olid tavapärased ning need olid eeldatavad seoses trikloroisotsüanuurhappe turu küpsemisega.

(69)

Kuigi hinnatõusu võib eeldada, kui toode on saavutanud teatava küpsuse, tuleb siiski rõhutada, et küpsemist mõistetakse üldiselt kui sujuvat, pidevat ja korrapärast protsessi, mis kestab aastaid, vaatlusaluse impordi hinnalangus oli seevastu järsk ja märkimisväärne, kuna hinnad langesid ajavahemikus 2000–2003 keskmiselt 15 % aastas, kuigi nõudlus oli selle ajavahemiku suveperioodidel eriti suur.

(70)

Eespool nimetatud väite kohaselt oleks ühenduse tootmisharu hindadega seotud kahju põhjus olnud tavapärane areng ühenduse turul, mille küpsus saabus vaatlusaluse perioodi jooksul. See tähendaks, et ühenduse tootmisharu hindade langus 8 % võrra 2000. aasta ja Hiina RV uurimisperioodi vahelisel ajal või 12 % võrra 2000. aasta ja USA uurimisperioodi vahelisel ajal vastaks seoses toote elutsükliga “tavapärasele” hindade arengule ühenduse turul. Siiski tuleb meenutada, et vaatlusaluse impordi hinnad langesid 40 % aasta 2000 ja uurimisperioodide vahel, mis on selgelt rohkem, kui võiks eeldada “tavapärase” hinnalanguse puhul, mille põhjus oleks üksnes turu küpsemine. Seepärast, isegi kui turu küpsemine võis vähesel määral mõjutada hindade arengut, ei saa sellega kindlasti seletada vaatlusaluse impordi märkimisväärset hinnalangust 2000. aasta ja uurimisperioodide vahel ega ühenduse tootmisharule seetõttu tekkinud kahju.

(71)

Neli koostööd tegevat Hiina eksportijat väitsid, et kahju analüüsis puudusid mõned arvud ühenduse tootmisharu ekspordi kohta, mistõttu ei ole võimalik luua terviklikku pilti ühenduse tootmisharu olukorra kohta.

(72)

Seoses tasuvusega väitis üks eksportiv tootja, et komisjon ei ole arvestanud ühenduse tootmisharu USAsse suunatud trikloroisotsüanuurhappe ekspordi negatiivset mõju. Siinkohal meenutatakse, et kahju uurimises keskendutakse ühenduse tootmisharu olukorrale ühenduse turul. Sellest tulenevalt kajastavad ajutise määruse põhjenduses 125 nimetatud tasuvusnäitajad üksnes ühenduse turul toimunud müüki ning neid ei ole seega mõjutanud väidetav kahjum USA või muul eksporditurul.

(73)

Mõned osapooled väitsid, et negatiivsed suundumused ühenduse tootmisharu turuosa ja tasuvuse puhul olid peamiselt tingitud ühenduse tootmisharu ekspordist väljapoole ühenduse turgu. Nende sõnul oleks ühenduse tootmisharu ekspordi müümine EÜ turul USA turule eksportimise asemel võimaldanud ühenduse tootmisharul rahuldada nõudlust EÜ turul, hoida oma turuosa ja müüa vaatlusalust toodet parema hinnaga.

(74)

Uurimine näitas, et alates aastast 2000 ühenduse tootmisharu eksport suurenes jätkuvalt ning moodustas uurimisperioodi jooksul üle 50 % tema vaatlusaluse toote kogumüügist võrreldes vähem kui 45 %ga aastal 2000.

(75)

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et ühenduse tootmisharu turustrateegia ei ole nõudluse rahuldamine ühenduse turul iga hinna eest, vaid maksimumkoguse müümine kõnealusel turul vastuvõetava hinnaga.

(76)

Teiseks ei viita USAsse suunatud ekspordi hinnad kahjule, sest neid ei saa võrrelda hindadega ühenduse turul. Tõepoolest leiti, et seoste otsimine eksportmüügi ja ühenduse tootmisharu olukorra vahel ei ole asjakohane, sest eksportmüük ja müük ühenduse turul ei ole tootevaliku ja seega ka hinna osas omavahel võrreldavad.

(77)

Müük eksporditurul koosneb peamiselt suurtes kottides müüdavatest graanulitest, mille hind on palju madalam ühenduse turul müüdava toote st peamiselt tablettide hinnast. Kohandamata arvude lihtsa hinnavõrdluse põhjal ei saa teha järeldusi.

(78)

Kolmandaks tuleb märkida, et üle 80 % müügist ühenduse turul toimub veebruarist augustini, samas kui müügiperiood Ameerika turul on pikem, eriti päikesevööndis. Seepärast võimaldas selle koguse vastuvõetava hinnaga müük USA turule, mida ühenduse turg ei suutnud vastu võtta, ühenduse tootmisharul saavutada parema mastaabisäästu ning säilitada hinnataseme ühenduse turul.

(79)

Neljandaks tuleb märkida, et USA turg on maailmas juhtiv ujumisbasseini seadmete ja kemikaalide turg. Seepärast oli ühenduse tootmisharu jaoks oluline sellele tähtsale turule juurdepääsemine ning oma sealse positsiooni säilitamine, et mitmekesistada oma klientuuri ning et osaleda elavaima turu arengus.

(80)

Lõpuks ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et kõnealuse müügi Ameerika turul oleks saanud asendada müügiga ühenduse turul sama ajavahemiku jooksul ja parema hinnaga, ja et seeläbi oleks endale ise kahju tekitatud.

(81)

Eespool toodu põhjal lükati väited tagasi ja muude märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 142–154 esitatud muude tegurite mõjuga seotud järeldused.

(82)

Eespool toodud kaalutluste ja muude ajutise määruse põhjendustes 136–154 sisalduvate tegurite põhjal järeldatakse, et Hiina RVst ja USAst pärit import on põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(83)

Et ühenduse tootmisharu huvide kohta ei ole esitatud teavet, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 160 sätestatud järeldused.

(84)

Tuleb märkida, et sõltumatute importijate koostöö tase oli väga madal, nagu juba nimetatud ajutise määruse põhjenduses 162. Lisaks sellele ei esitanud importijad ühtki märkust pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist.

(85)

Nendel asjaoludel ja kuna sõltumatute importijate huvidega seoses rohkem esildisi ei tehtud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 161 ja 162 esitatud järeldused.

(86)

Täiendav uurimine näitas, et töötlejate olukord on trikloroisotsüanuurhappe tootmiskulusid ja tasuvust silmas pidades märkimisväärselt erinev. Seetõttu tuleb täpsustada ajutise määruse põhjenduses 168 esitatud oletust, et trikloroisotsüanuurhape on madala kasumimarginaaliga toode, kuna selle arvele langeb üle 40 % töötleja tootmiskuludest. Täiendav kohapealne kontroll ühenduse turu ühe kõige olulisema töötleja valdustes näitas, et vaatlusalune toode moodustas alla 25 % selle tootmise kogukuludest ja tasuvus oli üle 8 %.

(87)

Üks töötleja vaidlustas ajutises määruses esitatud tähelepaneku, et töötlejad said hindu ülespoole korrigeerida ja niimoodi osa suurenenud tootmiskuludest kanda üle oma klientidele, mille tulemusel meetmete mõju kandub üle kogu turustusketi.

(88)

Siiski tõestus asjade selline käik vähemalt veel ühe töötleja puhul, kes selgelt väitis, et pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist on töötlejad tõstnud hindu 15–25 % (ehk keskmiselt 0,32 EUR/kg) turustusaastal 2005. See leidis kinnitust veel ühe töötleja puhul. Uurimisel selgus ka see, et töötlejatel ei ole lepingulisi hinnatõstmise piiranguid ning et nende 2006. turundusaastaks sõlmitud lepingutes sisaldus eriklausel võimaliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise puhuks. Need asjaolud näitavalt selgelt, et töötlejad on juba ennetavalt võtnud (vähemalt osaliselt) meetmeid tootmiskulude tõusu mõju kandmiseks üle kogu turustusketi.

(89)

Lõpuks näitas uurimine, et suurte jaekauplejate (töötlejahinnale lisatud) hinnalisand on märkimisväärne, st üle 40 %, mis kinnitab seda, et töötlejatel on piisavalt võimalusi tollimaksude põhjustatud tootmiskulude tõusu hajutamiseks üle kogu turustusketi kandmiseks.

(90)

Üks töötleja väitis, et ühe ja sama tollimaksu kehtestamine nii graanulitena kui ka tablettidena imporditava trikloroisotsüanuurhappe suhtes viib selleni, et eksportivad tootjad ja vahendajad impordivad üksnes tablette, kahjustades seega töötlemistegevust. Seetõttu tehti ettepanek kehtestada trikloroisotsüanuurhappe tablettide impordi suhtes kõrgem tollimaks kui trikloroisotsüanuurhappe graanulite impordi suhtes. Kõnealune töötleja väidab, et selline eristamine võimaldab kaitsta nii ühenduse tootmisharu kui ka töötlejaid.

(91)

Siiski tuleb märkida, et vaatlusalune toode on määratletud kui trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted. Need võivad olla graanulite, pulbri või tablettide kujul, ilma kloorisisalduse piiranguta. Seega, kuigi võrreldi samasuguste omadustega (nagu näiteks kuju ja pakendamisviis) tooteid, tuleb vaatlusaluse toote suhtes kehtestatavat tollimaksu kohaldada trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes olenemata sellest, mis kujul (st graanulite, pulbri või tablettide kujul) import toimub. Muu lähenemine kõnealusele küsimusele tähendaks dumpinguvastaste tollimaksude kasutamist Euroopa töötlejate ja Hiina eksportijate töötlemiskulude erinevuste tasandamiseks, mis loomulikult ei ole dumpinguvastaste meetmete eesmärk. Lisaks tuleb märkida, et kuigi sama väärtuselist tollimaksu kohaldatakse nii trikloroisotsüanuurhappe tablettide kui ka graanulite suhtes, tuleb selle kohaldamisel hinnalisemate toodete (nagu näiteks tabletid) suhtes vältimatult maksta kõrgemat tollimaksu. Sel moel oleks kõnealuse töötleja taotlus osaliselt rahuldatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(92)

Eespool öeldut silmas pidades ja kuna ühenduse töötlejate huvide kohta ei ole esitatud täiendavat teavet, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 163–172 sätestatud järeldused.

(93)

Üks töötleja rõhutas oma väites, et igasugune hinnatõus on vastuolus tarbijate huvidega. Siiski on ajutises määruses selgitatud, et hinnatõus on tõenäoliselt väike ega mõjuta seega tarbijate valikuid. Seda kinnitas üks töötleja, väites et hinnatõusu mõju lõpptarbijale oleks ligikaudu 10 eurot aastas, mis on isegi väiksem kui ajutises määruses nimetatud konservatiivne prognoos 2,5 eurot kuus. Nimetatud kulutuste suurenemist ei saa pidada märkimisväärseks või selliseks, mille tõttu lõpptarbija vahetaks tootevalikut.

(94)

Peale selle väljendab 10 eurot aastas suurimat summat, millega meetmete mõjul oletatavalt tuleks arvestada, juhul kui kogu tollimaks jääks lõpptarbija kanda. Samuti pole arvestatud seda, et lõplikke meetmeid kohaldatakse vähemalt USAst pärit impordi suhtes madalamal tasemel kui ajutisi.

(95)

Eespool öeldut silmas pidades ja kuna ühenduse tarbijate huvide kohta ei ole esitatud täiendavat teavet, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 173–177 sätestatud järeldused.

(96)

Pidades silmas ajutises määruses esitatud järeldusi ja arvestades erinevate huvitatud isikute ettepanekuid, leitakse, et ei ole kaalukaid põhjusi jätta vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhinnaga trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes dumpinguvastased meetmed kehtestamata.

(97)

Ajutise määruse põhjendustes 179–183 kirjeldatud metoodika alusel on arvutatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase, et määrata kindlaks lõplikult kehtestatavate meetmete tase.

(98)

Ajutises määruses kehtestati kahjumarginaali arvutamisel ühenduse tootmisharu kasumimarginaaliks 10 %, mis leiti olevat konservatiivne ja mõistlik eesmärk kahjustava dumpingu puudumisel.

(99)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et 10 %line kasum on trikloroisotsüanuurhappe puhul ebatõenäoline ning et kasumimarginaal peaks siiski olema alla 5 %. Siiski nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 181, ühenduse tootmisharu kasumitase hakkas märgatavalt tõusma enne kõnealuse impordi algust ühendusse. Siiski võib 2000 ja 2001. aastal saavutatud kasumitaseme põhjal eeldada 10 %lise kasumimarginaali täitmist dumpingu puudumisel. Seepärast lükati nimetatud väited tagasi.

(100)

Märkuste ja uue teabe puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 179–183 sätestatud metoodika.

(101)

Eespool öeldut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb kehtestada dumpinguvastane tollimaks tasemel, mis vastab Hiina RVst pärit impordi suhtes kindlaksmääratud dumpingumarginaalile ning USAst pärit impordi suhtes arvutatud kahjumarginaalile.

(102)

Eespool öeldut silmas pidades ning arvestades asjaolu, et kahjumarginaalid olid Hiina RV puhul kõikidel juhtudel dumpingumarginaalist kõrgemad ja USA puhul dumpingumarginaalist madalamad, on lõplikud tollimaksud seega järgmised:

(103)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud konkreetselt nimetatud äriühingute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtivad “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavad tollimaksu määrad.

(104)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse eraldi tollimakse.

(105)

Et tollimaksumäärade suurtest erinevustest tingitud kohustusest kõrvalehoidmise oht oleks võimalikult väike, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine. Need erimeetmed on:

(106)

Käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Ainult sellise arve alusel toimuv import deklareeritakse kõnealuse tootja puhul kohaldatavate TARICi lisakoodide alla. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(107)

Asjaomaseid äriühinguid on kutsutud üles esitama komisjonile korralisi aruandeid, et tagada ühendusse suunatud vaatlusaluse toote müügi nõuetekohane kontroll. Kui aruandeid ei esitata või kui neist selgub, et meetmed ei ole kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks piisavad, võib komisjon algatada algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase vahepealse läbivaatamise. Selle läbivaatamise käigus võidakse käsitleda muu hulgas individuaalsete tollimaksumäärade kõrvaldamise vajadust ja sellest tulenevat üleriigilise tollimaksu kehtestamist.

(108)

Täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et määruse (EÜ) nr 538/2005 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest kõrgemad, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse,