EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005R1068

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1068/2005, 6. juuli 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid

OJ L 174, 7.7.2005, p. 65–68 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
OJ L 306M, 15.11.2008, p. 363–366 (MT)
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 064 P. 179 - 182
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 064 P. 179 - 182

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 01/07/2008; mõjud tunnistatud kehtetuks 32008R0687

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/1068/oj

7.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/65


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1068/2005,

6. juuli 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1784/2005 ei ole enam ette nähtud sekkumist rukki puhul 2004/2005. turustusaastal. Seega tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 824/2000, (2) et võtta arvesse seda uut olukorda.

(2)

Harilik ja kõva nisu kuuluvad nende teraviljasortide hulka, mille suhtes kehtivad inimtoidule ette nähtud miinimumkvaliteedinõuded ja nad peavad vastama nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 315/93 (milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes) (3) kehtestatud tervishoiustandarditele. Teised teraviljasordid on ette nähtud peamiselt loomatoiduks ning nad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) (4) nõuetele. Tuleks ette näha nende standardite kehtestamine asjaomaste toodete ülevõtmisel käesoleva sekkumiskava raames.

(3)

Mõned nendest standarditest hakkavad kehtima 1. juulil 2006 toodete esmasel töötlemisel. Selleks, et tagada enne eespool nimetatud kuupäeva ülevõetud teravilja turustamise parimad tingimused pärast sekkumiskava lõppu toimuvate tarnete puhul, tuleks 2005/2006. turustusaastal ette näha sekkumiseks pakutavate toodete vastamine nende standardite nõuetele.

(4)

On selgunud, et mükotoksiinide arenguvõimalused on seotud ilmastikutingimustega, mida saab kindlaks teha teravilja kasvuperioodil ning eriti õitsemise ajal täheldatud ilmastikutingimuste baasil.

(5)

Lubatud saasteainete maksimumtaseme ületamisega seotud riske on sekkumisametitel võimalik identifitseerida pakkujate edastatud teabe ja nende endi analüüsinõuete alusel. Kulutuste vähendamiseks oleks seepärast õigustatud nõuda analüüse enne toodete ülevõtmist sekkumisametite järelevalve all ainult toodete kvaliteedi tagamist võimaldava riskianalüüsi alusel sekkumiskavaga liitumisel.

(6)

Nõukogu 27. novembri 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 3492/90 (millega nähakse ette asjaolud, mida tuleb aastaaruannetes arvesse võtta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust riikliku ladustamisena rakendatavate sekkumismeetmete finantseerimiseks) (5) artiklitega 2 ja 5 sätestatakse eeskirjad vastutuse kohta. Eespool nimetatud artiklitega nähakse peamiselt ette, et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende toodete korralik säilitamine, mille suhtes kohaldatakse ühenduse sekkumist, ning et kogused, mille tarbimisväärtus on ladustamise normaalsete füüsiliste tingimuste või liiga pika säilitamisaja tõttu langenud, kirjendatakse kontodele, nagu oleks need sekkumislaost ära viidud kuupäeval, mil tarbimisväärtuse vähenemine tuvastati. Samuti täpsustatakse artiklitega, et toode loetakse riknenuks, kui see ei vasta enam ostmise ajal kehtinud kvaliteedinõuetele. Sellest tulenevalt võib ühenduse eelarvest rahastada ainult nendest sätete kohaseid riknemisi. Seega vastutab liikmesriik ise olukorra puhul, kui tema otsus käesoleva määruse põhjal nõutava riskianalüüsi kohta on ebapädev ja hiljem selgub, et toode ei vastanud miinimumnõuetele. Sellise otsusega ei saaks tagada toote kvaliteeti ja sellest tulenevalt toote korralikku säilitamist. Seepärast tuleks täpsustada tingimusi liikmesriigi vastutuse osas.

(7)

Sekkumiseks pakutud teravilja kvaliteedi määramiseks on määruse (EÜ) nr 824/2000 artiklis 3 analüüsitavate nõuete kaupa loetletud meetodid. Eespool nimetatud meetoditest kohandas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) langemisarvu määramise meetodit. Seetõttu tuleks kõnealust viidet kohandada. Samuti tuleks täpsustada standarditele vastavaid analüüsimeetodeid saasteainete osas.

(8)

Selguse ja täpsuse huvides on vaja uuesti sõnastada määruse (EÜ) nr 824/2000 artikkel 6, eriti asjaomaste sätete järjekord. Võttes arvesse mükotoksiinide kontrollimiseks kasutusele võetud riskianalüüsi meetodit, osutub õigustatuks lisada pakkuja rahastatavatele analüüsidele mükotoksiinide määra kindlaks tegevad meetodid.

(9)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 824/2000 vastavalt muuta.

(10)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 824/2000 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

“Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 5 lõikes 2 osutatud ajavahemike jooksul on igal vähemalt 80 tonni suuruse ühenduses koristatud hariliku nisu, odra, maisi või sorgo või 10 tonni kõva nisu ühtlase partii omanikul õigus pakkuda partiid sekkumisametitele.”

2.

Artikli 2 lõikes 2 asendatakse kaks esimest lõiku järgmise tekstiga:

“Teravilja käsitatakse veatule ja standardsele turustuskvaliteedile vastavana, kui see on kõnealusele teraviljale omase värvusega, ilma ebameeldiva lõhna ja igas arenguastmes elus kahjuriteta (sealhulgas lestad) ning vastab käesoleva määruse I lisas sätestatud kvaliteedi miinimumnõuetele ning kui saasteainete, sealhulgas radioaktiivsuse tase ei ületa ühenduse õigusaktidega lubatud ülemmäära. Seda arvesse võttes on saasteainete lubatud piirnormid järgmised:

hariliku ja kõva nisu puhul nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93 (6) kohaselt kindlaks määratud piirnormid, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 466/2001 (7) I lisa punktidega 2.4 kuni 2.7 kindlaks määratud nõuded fusariotoksiinide määra osas harilikul ja kõval nisu puhul,

odra, maisi ja sorgo puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/32/EÜ (8) kehtestatud nõuded.

Liikmesriigid teostavad saasteainete taseme, sealhulgas radioaktiivse saastumise taseme kontrollimist riskianalüüsi alusel, võttes eriti arvesse pakkuja edastatud teavet ja kohustusi nõuete järgimisel, eriti tema teostatud analüüside tulemuste osas. Vajaduse korral määratletakse kontrollimeetmed määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 25 ette nähtud korras, eriti juhul, kui saasteained häirivad tõsiselt turuolukorda.

3.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 3.7 asendatakse järgmise tekstiga:

“3.7.

langemisarv (amülaasi aktiivsus) määratakse kindlaks vastavalt meetodile ISO 3093:2004;”

b)

lisatakse punkt 3.10:

“3.10.

proovivõtu- ja standardanalüüsimeetodid mükotoksiinide taseme määratlemiseks on välja toodud määruse (EÜ) nr 466/2001 I lisas.”

4.

Artikkel 6 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 6

1.   Sekkumisamet vastutab, et võetud proovide füüsikalised ja tehnilised omadused analüüsitakse 20 tööpäeva jooksul alates representatiivse proovi võtmisest.

2.   Pakkuja kannab kulud, mis on seotud:

a)

sorgo tanniinisisalduse määramisega;

b)

amülaasi aktiivsuse määramisega;

c)

kõva nisu ja hariliku nisu proteiinisisalduse määramisega;

d)

Zeleny sadestustestiga;

e)

mehaanilise töödeldavuse testiga;

f)

saasteainete analüüsiga.

3.   Kui lõikes 1 nimetatud analüüsidest selgub, et pakutud teravili ei vasta sekkumisel nõutud miinimumkvaliteedile, viiakse teravili ära pakkuja kulul. Pakkuja kannab kõik tekkivad kulud.

4.   Vaidluse korral korraldab sekkumisamet uuesti asjaomase teravilja suhtes vajalikud testid, mille kulud kannab kaotaja osapool.”

5.

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid c ja d asendatakse järgmise tekstiga:

“c)

kui kõva nisu, hariliku nisu ja odra puhul ületab katkiste terade osakaal 3 % ning maisi ja sorgo puhul 4 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 eurot;

d)

kui kõva nisu puhul ületab teralisandite osakaal 2 %, maisi ja sorgo puhul 4 % ning hariliku nisu ja odra puhul 5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 eurot;”

b)

punkt f asendatakse järgmise tekstiga:

“f)

kui kõva nisu puhul ületab prügilisandite osakaal 0,5 % ja hariliku nisu, odra, maisi ja sorgo puhul 1 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,1 eurot;”.

6.

Artiklile 10 lisatakse järgmine lõige 3:

“3.   Kui käesoleva määrusega ette nähtud kotrollimisi tehakse artikli 2 lõike 2 teise lõigus osutatud riskianalüüsi alusel, siis jäävad saasteainete lubatud maksimumtaseme mittejärgimisest tulenevad rahalised kohustused liikmesriigi kanda. See kohustus ei piira liikmesriigi rakendatavaid meetmeid pakkuja või ladustaja suhtes nendepoolsete kohustuste täitmata jätmise korral.

Kui asjaomane liikmesriik saab ohratoksiin A ja aflatoksiini puhul komisjonile tõestada standarditest kinnipidamist vastuvõtmisel, normaalseid tingimusi ladustamisel ning laopidaja kohustustest kinnipidamist, siis kantakse rahalised kohustused ühenduse eelarvesse.”

7.

I lisas jäetakse välja veerg “rukis”.

8.

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1.2 esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

“Terad, mis pärast käesoleva määruse lisas märgitud kõikide teiste koostisosade proovist kõrvaldamist lähevad läbi järgmiste avadega sõela: hariliku nisu puhul 2,0 mm, kõva nisu puhul 1,9 mm, odra puhul 2,2 mm.”;

b)

punkt 2.3 jäetakse välja.

9.

III lisa punkt 1 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

“Hariliku nisu, kõva nisu ja odra puhul sõelutakse 250 g keskmist proovi kahe sõelaga: pool minutit ühe sõelaga, mille piklikud avad on 3,5 mm, ja pool minutit teise sõelaga, mille piklikud avad on 1,0 mm.”;

b)

seitsmes lõik asendatakse järgmise tekstiga:

“Hariliku nisu puhul sõelutakse osaproovi pool minutit läbi 2,0 mm, kõva nisu puhul läbi 1,9 mm ja odra puhul läbi 2,2 mm piklike avadega sõela. Läbi sõela läinud koostisosi käsitatakse kidurate teradena. Külmakahjustusega teri ja täisküpsemata rohelisi teri käsitatakse kidurate teradena.”

10.

IV lisa leheküljel 2 olevas joonealuses märkuses asendatakse teine lõik järgmise tekstiga:

“Ventilatsioon peaks olema selline, et kui peeneteralisi teravilju (harilik nisu, kõva nisu, oder ja sorgo) kuivatatakse 2 tundi ja maisi 4 tundi, siis kõikide kappi mahtuvate manna või maisi proovide tulemused erineksid vähem kui 0,15 % nendest tulemustest, mis saadakse peeneteraliste teraviljade kolmetunnisel ja maisi viietunnisel kuivatamisel.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Punktis 2 olevad sätted fusariotoksiinide ning saasteainete taseme kontrollimise meetodite kohta kehtivad ainult alates 2005/2006. turustusaastast koristatud ja ülevõetud teravilja puhul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

(3)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/8/EÜ (ELT L 27, 29.1.2005, lk 44).

(5)  EÜT L 337, 4.12.1990, lk 3.

(6)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(7)  EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrus on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 856/2005 (ELT L 143, 7.6.2005, lk 3).

(8)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.”


Top