24.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/9

(1)

Komisjoni 11. mai 1999. aasta teatises pealkirjaga “Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” määratletakse rida meetmeid, mis on vajalikud finantsteenuste ühtse turu ülesehitamiseks.

(2)

23. ja 24. märtsil 2000 Lissabonis toimunud kohtumisel soovitas Euroopa Ülemkogu selle tegevuskava rakendada aastaks 2005.

(3)

17. juulil 2000 moodustas nõukogu asjatundjate komitee Euroopa väärtpaberituru reguleerimiseks. Asjatundjate komitee kutsus oma lõpparuandes üles looma neljatasandilist reguleerivat raamistikku, et muuta väärtpabereid käsitlevate ühenduse õigusaktide andmise menetlus paindlikumaks, tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks.

(4)

23. ja 24. märtsil 2001 Stockholmis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tervitas oma Euroopa Liidu väärtpaberituru tõhusamat reguleerimist käsitlevas resolutsioonis asjatundjate komitee aruannet ning kutsus üles rakendama neljatasandilist lähenemisviisi.

(5)

Komisjon võttis neid arenguid silmas pidades 6. juunil 2001 vastu otsused 2001/527/EÜ (4) ja 2001/528/EÜ, (5) millega luuakse vastavalt Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee ja Euroopa väärtpaberikomitee.

(6)

Niinimetatud Lamfalussy' menetlusele ja selle laiendusele peavad olema iseloomulikud demokraatlik kontroll ja läbipaistvus, mida on võimalik piisaval määral tagada ainult austades institutsioonidevahelist tasakaalu seoses rakendusmeetmetega.

(7)

Käesolev direktiiv muudab nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (6) nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (7) nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/675/EMÜ kindlustuskomitee loomise kohta, (8) nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (9) ja nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta, (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta, (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivi 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on ainult teatavate muudatuste tegemine komiteede organisatsioonilises struktuuris. Mitte ühegi muudatusega ei laiendata nendes direktiivides komisjonile rakendusmeetmete vastuvõtmiseks antud volitusi ega direktiivis 93/6/EMÜ nõukogule antud volitusi.

(8)

Oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsioonis kiitis Euroopa Parlament väärtpaberitealase neljatasandilise lähenemisviisi heaks piduliku kinnitusega, mille komisjon esitas parlamendi ees samal päeval, ning parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehele adresseeritud siseturu voliniku 2. oktoobri 2001. aasta kirja põhjal, mis käsitleb Euroopa Parlamendi rolli kindlustamist kõnealuses protsessis. Oma 21. novembri 2002. aasta resolutsioonis kutsus parlament üles laiendama kõnealuse lähenemise teatavaid aspekte pangandus- ja kindlustussektorile, eeldusel et nõukogu kohustub selgelt tagama nõuetekohase institutsioonidevahelise tasakaalu.

(9)

Väärtpabereid käsitlevate õigusaktide osas ülalnimetatud komisjoni 5. veebruari 2002. aasta deklaratsiooni ja 2. oktoobri 2001. aasta kirjaga võetud kohustused peaksid olema täiendatud nõuetekohase institutsioonidevahelise tasakaalu tagavate piisavate tagatistega.

(10)

Nõukogu kutsus 3. detsembril 2002 komisjoni üles rakendama ülejäänud finantsteenuste sektorite suhtes meetmeid asjatundjate komitee lõpparuande põhjal.

(11)

Kuna ELi institutsioonid ei oma veel neljatasandilise Lamfalussy' lähenemisviisi osas ulatuslikke praktilisi kogemusi, on neljatasandilise lähenemisviisi laiendamisega seoses samuti vaja kaitsemeetmeid. Peale selle tegi Lamfalussy' menetluse üle järelvalvet teostav institutsioonidevaheline järelvalverühm oma esimeses ja teises vahearuandes teatavaid märkusi ja kriitikat protsessi toimimise kohta.

(12)

Õigusaktide vastuvõtmise kiirus ja õigusaktide kvaliteet on Lamfalussy' menetluse põhieesmärkideks. Lamfalussy' menetluse edu sõltub rohkem institutsionaalsete partnerite poliitilisest tahtest luua õigusaktide vastuvõtmiseks sobiv raamistik kui seonduvate tehniliste delegeeritud sätete kiirendatud sisseseadmisest. Peale selle võib delegeeritud sätete sisseseadmise kiiruse ületähtsustamine põhjustada olulisi probleeme kõnealuste sätete kvaliteedi osas.

(13)

Lamfalussy' menetluse laiendamine ei piira järelevalve korralduse alaste võimalike otsuste vastuvõtmist Euroopa tasandil.

(14)

Sellel eesmärgil peaks pangandussektori osas kohandama direktiiviga 2000/12/EÜ loodud panganduse nõuandekomitee rolli.

(15)

Võtmaks arvesse kohandatud rolli, tuleb panganduse nõuandekomitee asendada Euroopa panganduskomiteega.

(16)

Direktiivi 2000/12/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed on üldised ja need tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise menetlused, (16) artikliga 5.

(17)

Vastuvõetud rakendusmeetmed ei tohiks muuta direktiivide olulisi sätteid.

(18)

Euroopa Parlamendile tuleb pärast rakendusmeetmete eelnõu esmakordset esitamist anda kolm kuud nende läbivaatamiseks ja oma arvamuse avaldamiseks. Kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik seda tähtaega lühendada. Kui Euroopa Parlament võtab selle aja jooksul vastu resolutsiooni, vaatab komisjon meetmete eelnõu uuesti läbi.

(19)

Oma rakendusvolituste kasutamisel peaks komisjon arvesse võtma järgmisi põhimõtteid: vajadust tagada investorite hulgas usaldus finantsturgude vastu, edendades nende turgude läbipaistvuse kõrget taset; vajadust pakkuda investoritele palju erinevaid konkureerivaid investeerimisvõimalusi ning nende olukorrale kohane avalikustatava informatsiooni tase ja nende kaitse; vajadust tagada, et sõltumatud reguleerivad asutused rakendavad eeskirju järjekindlalt, eriti võitluses majanduskuritegevuse vastu; vajadust tagada läbipaistvuse ning kõikide turuosaliste ja Euroopa Parlamendi ning nõukoguga konsulteerimise kõrge tase; vajadust soodustada uuendusi finantsturgudel, et viimased oleksid dünaamilised ja tõhusad; vajadust tagada turgude ausus finantsuuenduste range järelevalve ja nendele reageerimise abil; kapitali maksumuse vähendamise ja selle kättesaadavuse suurendamise tähtsust; pikaajalistele turuosalistele (kaasa arvatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning väikeinvestorid) kõigist rakendusmeetmetest tuleneva kulu ja tulu tasakaal; vajadust soodustada EL finantsturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet, ilma et see piiraks väga vajalikku rahvusvahelise koostöö laiendamist; vajadust luua võrdsed võimalused kõigile turuosalistele, kehtestades kogu EL hõlmavaid eeskirju alati kui see on kohane; vajadust arvestada siseriiklike turgude erinevusi, kui need ei nõrgenda põhjendamatult ühtse turu terviklikkust; ning vajadust tagada kooskõla muude ühenduse õigusaktidega selles valdkonnas, sest teabe erinevused ja läbipaistvuse puudumine võivad ohustada turgude toimimist ning kahjustada eeskätt tarbijaid ja väikeinvestoreid.

(20)

Teatud olemasolevad sätted direktiivis 2000/12/EÜ tehniliste muudatuste tegemise kohta tuleb viia vastavusse otsusega 1999/468/EÜ.

(21)

Selleks et tagada institutsionaalne ja õiguslik järjepidevus teistes ühenduse sektorites kasutuselevõetud lähenemisviisiga, loodi komisjoni otsusega 2004/10/EÜ (17) nõuandva pädevusega Euroopa panganduskomitee, mis abistab komisjoni ühenduse pangandusalaste õigusaktide väljatöötamise küsimustes. Direktiivis 2000/12/EÜ sisalduvad viited panganduse nõuandekomitee nõuandefunktsioonidele tuleb seega välja jätta.

(22)

Kapitali adekvaatsuse nõuete ühtlustamist ja krediidiasutuste poolt oma likviidsusriskide mõõtmise ning haldamise meetodite arenguid silmas pidades ei ole panganduse nõuandekomitee pädevus krediidiasutuste makse- ja likviidsusvõime järelevalves kasutatavate suhtarvude seirel enam vajalik.

(23)

Lisaks on märkimisväärne edu järelevalveasutuste vahelises koostöös ja teabevahetuses, eelkõige vastastikuse mõistmise memorandumi kaudu, muutnud ülearuseks komisjonipoolse teatavate üksikute järelevalveotsuste korrapärase kontrolli ja panganduse nõuandekomitee süstemaatilise teavitamise nimetatud otsustest.

(24)

Euroopa panganduskomitee loomine ei tohiks välistada krediidiasutuste üle järelevalvet teostavate asutuste vahelisi teisi koostöövorme, eelkõige komisjoni otsusega 2004/5/EÜ (18) loodud Euroopa pangandusinspektorite komitee raames.

(25)

Direktiivi 91/675/EMÜ alusel loodud kindlustuskomitee abistab komisjoni talle kindlustuse valdkonnas vastu võetud direktiividega antud rakendusvolituste kasutamisel, eelkõige vajalike tehniliste kohanduste tegemisel, et võtta arvesse kindlustussektoris toimunud arenguid; nimetatud meetmed on võetud tarvitusele kooskõlas otsusega 1999/468/EÜ.

(26)

Direktiivi 91/675/EMÜ alusel vaatab kindlustuskomitee lisaks läbi kõik kindlustussektoriga seotud ühenduse sätete kohaldamisega seotud küsimused ning eelkõige nõustab komisjoni õigusaktide ettepanekute osas, mida komisjon kavatseb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27)

Selleks et luua siseturg, kus kindlustusvõtjad ja soodustatud isikud on nõuetekohaselt kaitstud, kehtivad siseturul asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtete alusel tegutsevate kindlustus- ja kutsealase pensionikindlustuse ettevõtete suhtes spetsiaalsed ühenduse õigusaktid. Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning finantsstabiilsuse säilitamiseks peab olema võimalik nimetatud õigusakte kiiresti kohandada kõnealuseid sektoreid mõjutavate turumuudatustega, eelkõige seoses finants- ja tehniliste aspektidega.

(28)

Kindlustuskomitee rolli tuleks seetõttu vastavalt kohandada ning see komitee tuleks vastavalt ümber nimetada Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteeks. Kutsealase pensionikindlustuse valdkonnas ei peaks Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee siiski käsitlema töö- ja sotsiaalõiguse aspekte nagu töörežiimi korraldus, eelkõige kohustuslik liitumine kollektiivlepingutega ja nende tagajärjed.

(29)

Direktiiviga 91/675/EMÜ hõlmatud õigusaktide rakendamiseks vajalikud meetmed on üldised ja need tuleks vastu võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artikliga 5.

(30)

Et tagada institutsionaalne ja õiguslik järjekindlus teistes ühenduse sektorites kasutatava lähenemisviisiga, loodi komisjoni otsusega 2004/9/EÜ (19) nõuandva pädevusega Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee, mis abistab komisjoni kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse valdkondades. Direktiivis 91/675/EMÜ sisalduvad viited kindlustuskomitee nõuandefunktsioonidele tuleb seega välja jätta.

(31)

Direktiiviga 85/611/EMÜ asutati komisjoni abistav avatud investeerimisfondide kontaktkomitee, mis hõlbustab käesoleva direktiivi ühtlast rakendamist korrapäraste konsultatsioonide teel, edendab liikmesriikidevahelisi läbirääkimisi ja nõustab vajadusel komisjoni muudatuste osas, mis tuleks nimetatud direktiivi teha.

(32)

Avatud investeerimisfondide kontaktkomitee toimib ka kui “komiteemenetluse” komitee otsuse 1999/468/EÜ tähenduses, et aidata komisjoni tehniliste muudatuste osas, mis tuleks teha direktiivi 85/611/EMÜ.

(33)

Nõukogu kutsus 3. detsembril 2002 komisjoni üles võtma meetmeid, et anda Euroopa väärtpaberikomiteele muuhulgas üle avatud investeerimisfondide kontaktkomitee komisjoni nõustav funktsioon komisjoni rakendusvolituste teostamisel.

(34)

Et täielikult rakendada hiljutistes väärtpaberituru valdkonna direktiivides esitatud näidist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (20) — mis annab Euroopa väärtpaberikomiteele komisjoni nõuandva funktsiooni viimase rakendusvolituste teostamisel, jättes samal ajal Euroopa väärtpaberikomitee töökorralduse teised aspektid otsuse 2001/528/EÜ reguleerida — on vaja välja jätta direktiiv 85/611/EMÜ artikli 53 sätted, mis reguleerivad praeguse avatud investeerimisfondide kontaktkomitee korraldust ja ülesandeid väljaspool tema “komiteemenetluse” pädevust.

(35)

Euroopa väärtpaberikomiteele direktiiviga 2003/6/EÜ antud pädevust tuleks seetõttu sõnaselgelt laiendada, et täita praegu direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud ülesandeid. Viimati nimetatud direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed on üldised ja need tuleks vastu võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artikliga 5.

(36)

Seepärast on vaja vastavalt muuta direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ, 93/6/EMÜ, 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ,

1)

artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:

2)

artikli 2 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Muude krediidiasutuste puhul peale nende, mis on asutatud hiljuti merest tammidega eraldatud piirkondades või mis on tekkinud olemasolevate, keskasutustest sõltuvate või nende ees vastutavate asutuste jagunemise või ühinemise tagajärjel, võib komisjon artikli 60 lõikes 2 viidatud korras ette näha teise lõigu kohaldamise täiendavad eeskirjad, sealhulgas esimeses lõigus sätestatud vabastuse kehtetuks tunnistamise, kui ta leiab, et selliste uute asutuste liitumine, kelle suhtes kehtiks teises lõigus sätestatud kord, kahjustaks konkurentsi.”;

3)

artikkel 4 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 4

Tegevusluba

Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused omandaksid enne tegevuse alustamist tegevusloa. Võttes arvesse artikleid 5—9 sätestavad nad vastava tegevusloa andmise tingimused ning teatavad nendest komisjonile.”;

4)

artikli 22 lõike 9 teine lause jäetakse välja;

5)

artikli 22 lõike 10 teine lause jäetakse välja;

6)

artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

7)

artikli 24 lõikes 2 asendatakse sõnad “panganduse nõuandekomiteed” sõnadega “Euroopa panganduskomiteed”;

8)

artikli 25 lõige 3 asendatakse järgmisega:

9)

artikli 49 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse sõnad “panganduse nõuandekomiteele” sõnadega “Euroopa panganduskomiteele”;

10)

artikli 52 lõike 9 kolmas lause asendatakse järgmisega:

“Asjaomane pädev asutus edastab sellise teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele”;

11)

artikli 56a teise lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad “Panganduse nõuandekomitee võib” sõnadega “Komisjon võib paluda Euroopa panganduskomiteel”;

12)

VI jaotis jäetakse välja;

13)

artikli 60 lõige 2 asendatakse järgmisega:

(21)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 36”"

Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Komitee võtab vastu oma töökorra.

14)

artikli 64 lõikes 2 ja lõikes 6 jäetakse välja sõnad “ja panganduse nõuandekomiteele”.

1)

artikli 46 lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõnad “komisjon esitab kindlustuskomiteele iga kahe aasta järel aruande, mis võtab iga liikmesriigi kohta kokku nende juhtude arvu ja tüübi” sõnadega “komisjon teavitab Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteed iga kahe aasta järel iga liikmesriigi kohta nende juhtude arvust ja tüüpidest”;

2)

artikkel 58 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 58

Liikmesriikide teave komisjonile

Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele:

Kui punktis a osutatud tegevusluba on antud tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduse alusel tegutsev emaettevõtja, täpsustavad pädevad asutused sellise kontserni struktuuri teatises, mis esitatakse komisjonile ja teistele pädevatele asutustele.”;

3)

artikli 65 lõige 1 asendatakse järgmisega:

(26)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 34."

1)

artiklit 6c muudetakse järgmiselt:

2)

artikli 14 lõike 6 teine lõik jäetakse välja;

3)

artikli 21 lõike 4 kolmas lause asendatakse järgmisega:

“Euroopa väärtpaberikomitee võib sellise teabe üle arvamusi vahetada.”;

4)

artikli 22 lõike 4 kolmanda lõigu neljas lause asendatakse järgmisega:

“Euroopa väärtpaberikomitee võib selliste teatiste üle arvamusi vahetada.”;

5)

jaotise X pealkiri asendatakse järgmisega:

“Euroopa väärtpaberikomitee”;

6)

artikkel 53 jäetakse välja;

7)

artikkel 53a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 53a

Järgmistes valdkondades võetakse käesolevas direktiivis tehtavad tehnilised muudatused vastu artikli 53b lõikes 2 sätestatud korras:

8)

lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 53b

1.   Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee (edaspidi “komitee”), mis on asutatud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ. (27)

Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ (28) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

(27)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33"

(28)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”."

1)

artikkel 108 jäetakse välja;

2)

artikkel 109 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 109

1.   Selleks et majandusliku olukorra vajadusi arvestades kohandada artikli 43 lõikes 1 sätestatud eeldatava turuväärtuse alammäära, esitab komisjon võetavate meetmete eelnõu Euroopa väärtpaberikomiteele, mis on asutatud komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsusega 2001/528/EÜ. (29)

Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (30) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

(29)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33)."

(30)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”."