Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004R0273

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohtaEMPs kohaldatav tekst.

OJ L 47, 18.2.2004, p. 1–10 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Estonian: Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Latvian: Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Lithuanian: Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Hungarian Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Maltese: Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Polish: Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Slovak: Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Slovene: Chapter 15 Volume 008 P. 46 - 56
Special edition in Bulgarian: Chapter 15 Volume 010 P. 183 - 193
Special edition in Romanian: Chapter 15 Volume 010 P. 183 - 193
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 006 P. 83 - 92

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/273/oj

32004R0273



Euroopa Liidu Teataja L 047 , 18/02/2004 Lk 0001 - 0010


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004,

11. veebruar 2004,

narkootikumide lähteainete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele [3]

ning arvestades järgmist:

(1) 19. detsembril 1988. aastal Viinis vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (edaspidi "Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon") sõlmiti ühenduse poolt nõukogu otsusega 90/611/EMÜ. [4]

(2) ÜRO konventsiooni artiklis 12 narkootikumide lähteainetega (st narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks sageli kasutatavate ainetega) kauplemise kohta sätestatud nõuded on seoses ühenduse ja kolmandate riikide vahelise kauplemisega rakendatud nõukogu 13. detsembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3677/90, millega kehtestatakse meetmed, et tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete levikut. [5]

(3) ÜRO konventsiooni artikkel 12 näeb ette asjakohaste meetmete vastuvõtmise lähteainete valmistamise ja levitamise jälgimiseks. See nõuab liikmesriikide vahelist lähteainetega kauplemist puudutavate meetmete vastuvõtmist. Need meetmed kehtestati nõukogu 14. detsembri 1992. aasta direktiiviga 92/109/EMÜ narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete valmistamise ja turuleviimise kohta. [6] Ühtlustatud reeglite samaaegse kohaldamise tagamiseks kõikides liikmesriikides on määrus kohasem kui praegune direktiiv.

(4) Euroopa Liidu laienemise kontekstis on oluline direktiivi 92/109/EMÜ asendamine määrusega, kuna kõik direktiivi ja selle lisade muudatused vallandaksid siseriiklikud rakendusmeetmed 25 liikmesriigis.

(5) ÜRO narkootikumide komisjon lülitas oma 35. istungjärgul vastuvõetud otsustega ÜRO konventsiooni lisas sisalduvatesse tabelitesse täiendavaid aineid. Käesolevas määruses tuleks sätestada vastavasisulised sätted, tuvastamaks võimalikke narkootikumide lähteainete ebaseadusliku leviku juhtumeid ühenduses ja tagamaks, et ühenduse turul kohaldatakse ühiseid jälgimise reegleid.

(6) ÜRO konventsiooni artikli 12 sätted põhinevad kõnesolevate ainetega kauplemise järelevalvesüsteemil. Suurem osa nende ainetega toimuvast kauplemisest on täiesti seaduslik. Nende ainete saadetiste dokumendid ja etiketid peavad olema piisavalt üheselt mõistetavad. Pädevaid ametiasutusi vajalike tegevusvahenditega varustades on ühtlasi oluline, et kooskõlas ÜRO konventsiooniga arendataks neid mehhanisme, mis põhinevad nii tihedal koostööl asjaomaste ettevõtjatega kui ka andmete kogumise, vahetamise ja kasutamise arendamisel.

(7) Sassafraasiõli suhtes kohaldatavaid meetmeid tõlgendatakse praegu ühenduses eri moodi, sest mõnes liikmesriigis loetakse seda safrooli sisaldavaks seguks ja seepärast seda kontrollitakse, kuid teistes liikmesriikides loetakse seda loodussaaduseks, mida ei ole vaja kontrollida. Loodussaadusi käsitleva viite lisamine "nimekirjas loetletud lähteaine" määratlusele peaks selle lahknevuse kaotama ja lubama sassafraasiõli kontrollida; määratlus peaks hõlmama üksnes selliseid loodussaadusi, millest on võimalik nimekirjas loetletud lähteaineid kergesti ekstraheerida.

(8) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavad ained tuleks loetleda lisas.

(9) Tuleb tagada, et I lisa nimekirjas loetletud lähteainete valmistamiseks või kasutamiseks oleks nõutav loa olemasolu. Lisaks peaks selliste ainete tarnimine olema lubatud ainult siis, kui isikud, kellele need tarnitakse, omavad luba ja on allkirjastanud kliendideklaratsiooni. Kliendideklaratsiooni puudutavad täpsed reeglid tuleks sätestada III lisas.

(10) Tuleb vastu võtta meetmed, mis julgustaksid ettevõtjaid teatama pädevatele asutustele I lisas toodud nimekirjas loetletud lähteainetega toimuvatest kahtlastest tehingutest.

(11) Tuleb vastu võtta meetmed, et tagada parem kontroll I lisas toodud nimekirjas loetletud lähteainetega toimuva ühendusesisese kaubanduse üle.

(12) Kõik tehingud, mis lõpevad I lisa 1. ja 2. kategooriasse kuuluvate lähteainete turuleviimisega, peaksid olema nõuetekohaselt dokumenteeritud. Ettevõtjad peaksid pädevatele asutustele teatama kõigist I lisas loetletud ainetega toimuvatest kahtlastest tehingutest. Siiski tuleks kohaldada erandeid tehingutele, mis sooritatakse I lisa 2. kategooriasse kuuluvate ainetega, juhul kui kogused ei ületa II lisas toodud koguseid.

(13) Märkimisväärne hulk muid aineid, millest paljudega kaubeldakse legaalselt ja suurtes kogustes, on kindlaks tehtud kui sünteetiliste narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamise lähteained. Sama range kontrolli kehtestamine nende ainete üle, kui on kehtestatud I lisas loetletud ainete üle koos tegevuslubade ja tehingute dokumenteerimisega, kujutaks endast mittevajalikku takistust kaubandusele. Seetõttu tuleks ühenduse tasandil sisse seada paindlikum mehhanism, mille kohaselt liikmesriikide pädevaid ametiasutusi sellistest tehingutest teavitatakse.

(14) Euroopa Liidu narkootikumidevastane tegevuskava, mille Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juunil 2000 Santa Maria da Feiras heaks kiitis, näeb ette koostöömenetluse kasutuselevõtmist. Toetamaks liikmesriikide pädevate asutuste ja keemiatööstuse vahelist koostööd, eriti nende ainete osas, millele pole küll osutatud käesolevas määruses, kuid mida võidakse kasutada sünteetiliste narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, tuleks koostada juhised, mis oleksid keemiatööstusele abiks.

(15) On asjakohane sätestada, et liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta. Arvestades, et narkootikumide lähteainetega kauplemine võib viia sünteetiliste narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamiseni, peab liikmesriikidel olema vabadus valida kõige tugevama hoiatava mõjuga karistused oma siseriiklikes õigusaktides.

(16) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. [7]

(17) Kuna käesoleva määruse eesmärgid, nimelt narkootikumide lähteainetega teostatava kauplemise ühtlustatud jälgimine ning sünteetiliste narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete leviku vältimine, ei ole liikmesriikidele piisavas ulatuses saavutatavad, vaid on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, kuna selline kauplemine on rahvusvaheline ja kiiresti muutuv, siis võib ühendus võtta meetmeid, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nii nagu see on sätestatud asutamislepingu artiklis 5. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, nii nagu see on sätestatud samas artiklis, ei lähe käesolev määrus kaugemale ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikest meetmetest.

(18) Nõukogu direktiiv 92/109/EMÜ, komisjoni direktiivid 93/46/EMÜ, [8] 2001/8/EÜ [9] ja 2003/101/EÜ [10] ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1485/96 [11] ja määrus (EÜ) nr 1533/2000 [12] tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala ja eesmärgid

Käesolev määrus sätestab ühendusesisesed ühtlustatud kontrolli- ja jälgimismeetmed teatud ainete üle, mida sageli kasutatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga tõkestada selliste ainete levikut.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) nimekirjas loetletud lähteaine – kõik I lisas loetletud ained, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja loodussaadused. Mõiste ei hõlma ravimeid nii, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta, [13] ravimpreparaate, segusid, loodussaadusi ja muid preparaate, mille koostises esinevad nimekirjas loetletud lähteained sellisel viisil, et neid ei ole võimalik lihtsalt kasutada või käepäraste vahenditega või majanduslikult tasuval viisil ekstraheerida;

b) nimekirjas loetlemata lähteaine – kõik ained, mis on küll I lisas loetlemata, kuid mille kohta on teada, et seda on kasutatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks;

c) turuleviimine – nimekirjas loetletud lähteainete tarnimine ühenduses tasu eest või tasuta; või nende ainete ladustamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, nendega kauplemine, nende jaotamine või vahendamine eesmärgiga neid ühenduses tarnida;

d) ettevõtja – iga füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb nimekirja kantud lähteainete turuleviimisega;

e) Rahvusvaheline Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogu – nõukogu, mis asutati 1961. aasta ühtse konventsiooniga narkootiliste ainete kohta (viimati muudetud 1972. aasta protokolliga);

f) eriluba – teatud tüüpi ettevõtjale antud luba;

g) eriregistreerimine – teatud tüüpi ettevõtja registreerimine.

Artikkel 3

Nimekirjas loetletud lähteainete turuleviimise nõuded

1. Ettevõtjad, kes soovivad turule viia I lisa 1. ja 2. kategooriasse kuuluvaid lähteaineid, peavad määrama lähteainetega kauplemise eest vastutava töötaja, teatama pädevatele asutustele vastutava töötaja nime ja kontaktandmed ning teatama kohe kõigist hilisematest muutustest nendes andmetes. See töötaja vastutab, et ettevõtja kaupleb nimekirjas loetletud lähteainetega käesoleva määrusega vastavuses oleval viisil. Töötaja on volitatud ettevõtjat esindama ja eeltoodud ülesannete täitmiseks vajalikke otsuseid vastu võtma.

2. Pädevad asutused peavad ettevõtjatele väljastama loa, enne kui viimased võivad I lisa 1. kategooriasse kuuluvaid lähteaineid omada või turule viia. Pädevad asutused võivad väljastada erilubasid apteekidele, veterinaardispanseritele, teatud tüüpi avaliku halduse asutusele või sõjaväele. Sellised eriload kehtivad ainult lähteainete kasutamiseks asjaomaste ettevõtjate ametlike ülesannete piires.

3. Ükskõik milline ettevõtja, kes omab lõikes 2 nimetatud luba, tohib tarnida I lisa 1. kategooriasse kuuluvaid lähteaineid ainult füüsilistele või juriidilistele isikutele, kellel on samasugune luba ja kes on allkirjastanud artikli 4 lõikes 1 sätestatud kliendideklaratsiooni.

4. Loa andmist kaaludes võtavad pädevad asutused arvesse eelkõige loa taotleja asjatundlikkust ja ausust. Loa andmisest tuleb keelduda, kui on põhjendatud alus kahelda taotleja sobivuses ja usaldusväärsuses või nimekirja kantud lähteainetega kauplemise eest vastutava töötaja sobivuses ja usaldusväärsuses. Pädevad asutused võivad loa peatada või tühistada, kui neil on põhjendatud alus arvata, et loa valdaja pole selleks enam sobiv, või kui loa väljaandmisel kehtinud asjaolud on muutunud.

5. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võivad pädevad asutused kas piirata loa kehtivusaega perioodiga kuni kolm aastat või kohustada ettevõtjaid tõestama kuni kolmeaastase intervalli tagant, et loa väljaandmise tingimused on endiselt täidetud. Loal märgitakse tegevus või tegevused, mille jaoks see on väljastatud ja samuti ka asjaomaste ainete nimetused. Lõikes 2 nimetatud eriload antakse välja põhimõtteliselt piiramatu tähtajaga, kuid pädevad asutused võivad loa lõike 4 kolmandas lauses toodud tingimustel kas peatada või tühistada.

6. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peavad I lisa 2. kategooriasse kuuluvate lähteainete turuleviimisega tegelevad ettevõtjad enne ainete turuleviimist registreerima pädevate asutuste juures oma tootmis- või kauplemiskohtade aadressid ja seda teavet viivitusteta uuendama. Apteekidelt, veterinaardispanseritelt, teatud ametiasutustelt või sõjaväelt võidakse nõuda eriregistreerimist. Selline registreerimine kehtib ainult lähteainete kasutamiseks asjaomaste ettevõtjate ametlike ülesannete piires.

7. Pädevad asutused võivad ettevõtjatelt nõuda lõivu tasumist loa- või registreerimistaotluse esitamise eest. Selliseid lõive kogutakse mittediskrimineerivalt ja need ei tohi ületada taotluse menetlemise halduskulusid.

Artikkel 4

Kliendideklaratsioon

1. Ilma et see piiraks artiklite 6 ja 14 kohaldamist, peab iga ühenduse piires registreeritud ettevõtja, kes tarnib kliendile I lisa 1. või 2. kategooriasse kuuluvat lähteainet, saama kliendilt deklaratsiooni, milles on näidatud nimekirja kantud lähteaine kasutusotstarve (kasutusotstarbed). Iga nimekirja kantud lähteaine kohta tuleb esitada eraldi deklaratsioon. Deklaratsioon peab vastama III lisa punktis 1 toodud näidisvormile. Juriidilised isikud esitavad deklaratsiooni oma ametlikul blanketil.

2. Alternatiivina eespool nimetatud üksiktehingu deklaratsioonile võib ettevõtja, kes regulaarselt tarnib kliendile I lisa 2. kategooriasse kuuluvat lähteainet, võtta vastu ühe deklaratsiooni mitme erineva tehingu kohta, mis hõlmavad kõnealust nimekirjas loetletud lähteainet, perioodiks, mis ei ole pikem kui üks aasta, ja tingimusel, et ettevõtja on kindel, et kõik alljärgnevad kriteeriumid on täidetud:

a) ettevõtja on kliendile eelneva 12 kuu jooksul vähemalt kolmel korral seda lähteainet tarninud;

b) ettevõtjal pole põhjust arvata, et aineid võidakse kasutada ebaseaduslikel eesmärkidel;

c) tellitavad kogused vastavad selle kliendi tavalisele vajadusele.

Deklaratsioon peab vastama III lisa punktis 2 toodud näidisvormile. Juriidilised isikud esitavad deklaratsiooni oma ametlikul blanketil.

3. Ettevõtja, kes tarnib I lisa 1. kategooriasse kuuluvaid lähteaineid, peab varustama deklaratsiooni ühe koopia pitseri ja kuupäevaga, tõendades, et see on originaali ehtne koopia. Selline koopia peab ühenduse piires transporditavate 1. kategooria lähteainetega alati kaasas olema ja see tuleb nõudmise korral esitada transportimise käigus transpordivahendite sisu kontrollivatele ametivõimudele.

Artikkel 5

Dokumendid

1. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peavad ettevõtjad tagama, et kõik tehingud, mis lõpevad I lisa 1. ja 2. kategooriasse kuuluvate lähteainete turuleviimisega, on nõuetekohaselt dokumenteeritud vastavalt alljärgnevatele lõigetele 2–5. See kohustus ei laiene ettevõtjatele, kes omavad erilubasid või kes kuuluvad eriregistreerimisele vastavalt artikli 3 lõigetele 2 ja 6.

2. Äridokumendid, nagu näiteks arved, lastimanifestid, administratiivdokumendid ning muud veodokumendid sisaldavad piisavat teavet, et oleks võimalik tuvastada järgmisi asjaolusid:

a) nimekirja kantud lähteaine nimetus vastavalt I lisa 1. ja 2. kategooriale;

b) nimekirja kantud lähteaine kogus ja kaal ning kui tegemist on segu või loodussaadusega, siis segu või loodussaaduse kogus ja kaal ning kui võimalik, siis segus või loodussaaduses sisalduva(te) I lisa 1. ja 2. kategooria lähteaine(te) kogus ja kaal, või kaaluprotsent;

c) tarnija, edasimüüja, kaubasaaja ning kui võimalik, siis muude otseselt artikli 2 punktides c ja d osutatud tehinguga seotud ettevõtjate nimi ja aadress.

3. Dokumentatsioon peab sisaldama ka artiklis 4 osutatud kliendideklaratsiooni.

4. Ettevõtjad peavad säilitama dokumentatsiooni, mis on piisavalt üksikasjalik, võimaldamaks nendele lõikes 1 pandud kohustuste täitmist.

5. Lõigetes 1 kuni 4 osutatud dokumentatsiooni ja andmeid säilitatakse vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mille jooksul lõikes 1 nimetatud tehing toimus ja need peavad pädevate asutuste nõudmisel kohe kontrolliks kättesaadavad olema.

6. Dokumentatsiooni võib hoida ka graafilise teabe kandjal võil muul andmekandjal. Tuleb tagada, et säilitatavad andmed:

a) vastavad loetavaks tegemise järel dokumentatsioonile oma välimuselt ja sisult; ning

b) on kogu aeg kergesti kättesaadavad, on viivitamatult loetavaks muudetavad ja on automaatsete vahenditega analüüsitavad lõikes 5 sätestatud perioodi jooksul.

Artikkel 6

Erandid

Artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ei kehti I lisa 2. kategooriasse kuuluvaid lähteaineid hõlmavate tehingute puhul, kui ühe aasta jooksul ei ületata II lisas sätestatud koguseid.

Artikkel 7

Märgistamine

Ettevõtjad tagavad, et I lisa 1. ja 2. kategooriasse kuuluvad lähteained varustatakse märgistusega enne nende tarnimist. Märgistus peab sisaldama lähteainete nimesid sellisel kujul, nagu need on antud I lisas. Ettevõtjad võivad lisada ka oma tavapärased etiketid.

Artikkel 8

Pädevate asutuste teavitamine

1. Ettevõtjad teatavad kohe pädevatele asutustele kõigist asjaoludest, nagu näiteks ebatavalised tellimused või sellised tehingud turule viidavate nimekirjas loetletud lähteainetega, mis annavad alust oletada, et neid lähteaineid võidakse levitada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

2. Ettevõtjad annavad pädevatele asutustele kokkuvõtlikus vormis sellist teavet oma nimekirja kantud lähteainetega toimuvate tehingute kohta, nagu seda näevad ette vastavalt artiklile 14 võetud rakendusmeetmed.

Artikkel 9

Suunised

1. Soodustamaks koostööd pädevate organite, ettevõtjate ja keemiatööstuse vahel, eriti nimekirjaväliste lähteainete osas, koostab komisjon vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele suunised keemiatööstuse abistamiseks ja uuendab neid.

2. Suunised sisaldavad eelkõige:

a) teavet selle kohta, kuidas ära tunda kahtlasi tehinguid ja neist teatada;

b) regulaarselt uuendatavat nimekirjaväliste lähteainete nimekirja, mis võimaldab tööstusel vabatahtlikult selliste ainetega toimuvat kauplemist jälgida;

c) muud teavet, mille andmist võidakse kasulikuks pidada.

3. Pädevad asutused tagavad, et suuniseid ja nimekirjaväliste lähteainete nimekirja levitatakse regulaarselt viisil, mida pädevad asutused vastavalt suuniste eesmärkidele kohaseks peavad.

Artikkel 10

Pädevate asutuste volitused ja kohustused

1. Tagamaks artiklite 3 kuni 8 korrektset kohaldamist, võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, võimaldamaks oma pädevatel asutustel täita oma kontrolli ja jälgimiskohustusi ning eelkõige:

a) saada teavet nimekirjas loetletud lähteainete tellimuste või nimekirjas loetletud lähteainetega seotud tegevuse kohta;

b) siseneda ettevõtjate tööruumidesse, hankimaks tõendeid eeskirjade eiramise kohta;

c) vajaduse korral pidada kinni käesolevale määrusele mittevastavaid saadetisi.

2. Pädevad asutused hoiavad andmete ärisaladust.

Artikkel 11

Liikmesriikide ja komisjoni koostöö

1. Liikmesriigid nimetavad käesoleva direktiivi kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused ja teatavad sellest komisjonile.

2. Käesoleva määruse rakendamisel, ja ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, kohaldatakse mutatis mutandis nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määruse (EÜ) nr 515/97, mis käsitleb liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abi ning liikmesriikide ja komisjoni koostööd, tagamaks seaduste õiget kohaldamist tolli- ja põllumajandusküsimustes, [14] sätteid, eelkõige konfidentsiaalsust puudutavaid sätteid. Käesoleva artikli lõike 1 alusel määratud pädev asutus või asutused tegutsevad määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 2 lõikes 2 nimetatud pädevate asutustena.

Artikkel 12

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 13

Teabe edastamine liikmesriikide poolt

1. Selleks, et võimaldada vajalike kohanduste tegemist nimekirjas loetletud ja nimekirjaväliste lähteainetega kauplemise jälgimise korras, edastavad liikmesriikide pädevad asutused igal aastal komisjonile asjakohase teabe käesolevas määruses sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise kohta, eelkõige seoses sageli narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete ning nende levitamis- ja valmistamisviiside kohta.

2. Komisjon esitab Rahvusvahelisele Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogule kokkuvõtte vastavalt lõikele 1 edastatud teatistest kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikli 12 lõikega 12 ja konsulteerides seejuures liikmesriikidega.

Artikkel 14

Rakendamine

Vajaduse korral võetakse kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega järgmised meetmed käesoleva määruse rakendamiseks:

a) artiklis 3 sätestatud loa väljastamise nõuete ja tingimuste ning loa üksikasjaliku kirjelduse kindlaksmääramine;

b) I lisas loetletud lähteaineid sisaldavate segude ja preparaatide dokumentatsiooni ja märgistamise suhtes kohaldatavate tingimuste kindlaksmääramine, kui selleks on vajadus, nagu on sätestatud artiklites 5–7;

c) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni lisa tabelite muudatustest tulenevate muudatuste sisseviimine I lisasse;

d) muudatuste tegemine II lisas sätestatud künnistesse;

e) artiklis 4 osutatud kliendideklaratsioonidele esitatavate nõuete ja tingimuste ning samuti deklaratsioonide kasutamise üksikasjalike eeskirjade kindlaksmääramine. See hõlmab ka eeskirju kliendideklaratsioonide esitamise kohta elektroonilises vormis, kui see on asjakohane;

f) muud käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 15

Komitee

1. Komisjoni abistab vastavalt määruse (EMÜ) nr 3677/90 artiklile 10 loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Teave liikmesriikide poolt võetud meetmete kohta

Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad vastavalt käesolevale määrusele võtavad, eelkõige meetmetest, mis võetakse vastavalt artiklitele 10 ja 12. Liikmesriigid teatavad ka meetmete hilisematest muudatustest.

Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. Komisjon hindab käesoleva määruse rakendamist kolm aastat pärast selle jõustumist.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1. Nõukogu direktiiv 92/109/EMÜ, komisjoni direktiivid 93/46/EMÜ, 2001/8/EÜ ja 2003/101/EÜ ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1485/96 ja määrus (EÜ) nr 1533/2000 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele või määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

3. Vastavalt kehtetuks tunnistatud direktiividele või määrustele loodud registrite, välja antud lubade ja kliendideklaratsioonide kehtivus ei muutu.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 18. augustil 2005. aastal, välja arvatud artiklid 9, 14 ja 15, mis jõustuvad käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, võimaldamaks nendes artiklites sätestatud meetmete võtmist. Kõnealused meetmed jõustuvad kõige varem 18. augustil 2005. aastal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. veebruar 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

M. McDowell

[1] ELT C 20 E, 28.1.2003, lk 160.

[2] ELT C 95, 23.4.2003, lk 6.

[3] Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 29. septembri 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 277 E, 18.11.2003, lk 31) ja Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2003. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] ELT L 326, 24.11.1990, lk 56.

[5] EÜT L 357, 20.12.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1232/2002 (EÜT L 180, 10.7.2002, lk 5).

[6] EÜT L 370 19.12.1992, lk 76. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] Komisjoni 22. juuni 1993. aasta direktiiv 93/46/EMÜ, millega asendatakse ja muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete valmistamist ja turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 92/109/EMÜ lisad (EÜT L 159, 1.7.1993, lk 134).

[9] Komisjoni 8. veebruari 2001. aasta direktiiv 2001/8/EÜ, millega asendatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete valmistamist ja turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 92/109/EMÜ I lisa (EÜT L 39, 9.2.2001, lk 31).

[10] Komisjoni 3. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/101/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/109/EMÜ, mis käsitleb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete valmistamist ja turuleviimist (ELT L 286, 4.11.2003, lk 14).

[11] Komisjoni 26. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1485/96, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad kohaldamaks nõukogu direktiivi 92/109/EMÜ eriotstarbeliste kliendideklaratsioonide kohta seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainetega (EÜT L 188, 27.7.1996, lk 28). Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1533/2000 (EÜT L 175, 14.7.2000, lk 75).

[12] Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1533/2000, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1485/96, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad, kohaldamaks nõukogu direktiivi 92/109/EMÜ eriotstarbeliste kliendideklaratsioonide kohta, seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainetega.

[13] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/63/EÜ (ELT L 159, 27.6.2003, lk 46).

[14] EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

--------------------------------------------------

I LISA

Artikli 2 punktis a nimetatud nimekirjas loetletud lähteained

1. KATEGOORIA

Aine | CN-nimetus (kui see on teistsugune) | CN-kood | CAS-nr |

1-fenüül-2-propanoon | Fenüülatsetoon | 29143100 | 103-79-7 |

N-atsetüülantraniilhape | 2-atseetamidobensoehape | 29242300 | 89-52-1 |

Isosafrool (cis + trans) | | 29329100 | 120-58-1 |

3,4-metüüleendioksüfenüül-propaan-2-oon | 1-(1,3-bensodioksool-5- üül)propaan-2-oon | 29329200 | 4676-39-5 |

Piperonaal | | 29329300 | 120-57-0 |

Safrool | | 29329400 | 94-59-7 |

Efedriin | | 29394100 | 299-42-3 |

Pseudoefedriin | | 29394200 | 90-82-4 |

Norefedriin | | ex29394900 | 14838-15-4 |

Ergometriin | | 29396100 | 60-79-7 |

Ergotamiin | | 29396200 | 113-15-5 |

Lüsergiinhape | | 29396300 | 82-58-6 |

Käesolevas kategoorias loetletud ainete, välja arvatud katiini, stereoisomeerilised vormid, kui sellised vormid on võimalikud. |

Käesolevas kategoorias loetletud ainete soolad, välja arvatud katiinisoolad, kui need ained sooli moodustavad. |

| Aine CN-nimetus (kui see on teistsugune) | CN-kood | CAS-nr |

Atseetanhüdriid | | 29152400 | 108-24-7 |

Fenüüläädikhape | | 29163400 | 103-82-2 |

Antraniilhape | | 29224300 | 118-92-3 |

Piperidiin | | 29333200 | 110-89-4 |

Kaaliumpermanganaat | | 28416100 | 7722-64-7 |

Käesolevas kategoorias loetletud ainete soolad, kui need ained sooli moodustavad. |

| Aine CN-nimetus (kui see on teistsugune) | CN-kood | CAS-nr |

Vesinikkloriidhape (soolhape) | Vesinikkloriid | 28061000 | 7647-01-0 |

Väävelhape | | 28070010 | 7664-93-9 |

Tolueen | | 29023000 | 108-88-3 |

Etüüleeter | Dietüüleeter | 29091100 | 60-29-7 |

Atsetoon | | 29141100 | 67-64-1 |

Metüületüülketoon | Butanoon | 29141200 | 78-93-3 |

Käesolevas kategoorias loetletud ainete soolad, välja arvatud vesinikkloriidhappe ja väävelhappe soolad, kui need ained sooli moodustavad. |

--------------------------------------------------

II LISA

Aine | Künnis |

Atseetanhüdriid | 100 l |

Kaaliumpermanganaat | 100 kg |

Antraniilhape ja selle soolad | 1 kg |

Fenüüläädikhape ja selle soolad | 1 kg |

Piperidiin ja selle soolad | 0,5 kg |

--------------------------------------------------

III LISA

1. Üksiktehingute deklaratsiooni näidis (1. või 2. kategooria ained)

+++++ TIFF +++++

2. Mitme järjestikuse tehingu deklaratsiooni näidis (2. kategooria ained)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Top