Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004L0022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ, 31. märts 2004, mõõtevahendite kohtaEMPs kohaldatav tekst.

OJ L 135, 30.4.2004, p. 1–80 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Estonian: Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Latvian: Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Lithuanian: Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Hungarian Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Maltese: Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Polish: Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Slovak: Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Slovene: Chapter 13 Volume 034 P. 149 - 228
Special edition in Bulgarian: Chapter 13 Volume 044 P. 3 - 82
Special edition in Romanian: Chapter 13 Volume 044 P. 3 - 82
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 027 P. 19 - 98

No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2016; kehtetuks tunnistatud 32014L0032

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/22/oj

32004L0022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ, 31. märts 2004, mõõtevahendite kohtaEMPs kohaldatav tekst.

Euroopa Liidu Teataja L 135 , 30/04/2004 Lk 0001 - 0080
CS.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228
ET.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228
HU.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228
LT.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228
LV.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228
MT.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228
PL.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228
SK.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228
SL.ES Peatükk 13 Köide 34 Lk 149 - 228


Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ,

31. märts 2004,

mõõtevahendite kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Paljusid mõõtevahendeid reguleerivad eridirektiivid, mis on vastu võetud nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/316/EMÜ (liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta) alusel. [4] Üksikdirektiivid, mis on tehniliselt vananenud, tuleb tühistada ja asendada iseseisva direktiiviga, mis kajastab nõukogu 7. mai 1985. aasta otsust uuest lähenemisviisi kohta tehnilisele harmoneerimisele ja standarditele. [5]

(2) Korrektseid ja jälgitavaid mõõtevahendeid saab kasutada mitmesuguste mõõteülesannete jaoks. Nende mõõteülesannete puhul, mis põhinevad avaliku huvi, rahvatervise, ohutuse ja korra, keskkonna- ja tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja ausa kaubanduse vajadustel, mis mõjutavad mitmel viisil otseselt ja kaudselt inimeste igapäevaelu, võib nõuda legaalmetroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendite kasutamist.

(3) Legaalmetroloogiline kontroll ei tohi tõkestada mõõtevahendite vaba liikumist. Vastavad sätted peavad olema samad kõikides liikmesriikides ja vastavustõendamine heakskiidetud kogu ühenduses.

(4) Legaalmetroloogiline kontroll nõuab vastavust kindlaksmääratud toimimisnõuetele. Toimimisnõuded, millele mõõtevahendid peavad vastama, peaksid pakkuma kõrgetasemelist kaitset. Vastavushindamine peab tagama kõrge usaldatavustaseme.

(5) Liikmesriigid peaksid legaalmetroloogilise kontrolli üldreeglina sätestama. Kui legaalmetroloogiline kontroll on sätestatud, tuleb kasutada ainult mõõtevahendeid, mis vastavad ühistele toimivusnõuetele.

(6) Vaba valiku põhimõte, mis kehtestatakse käesoleva direktiiviga ja mille alusel võivad liikmesriigid teostada oma õigust otsustada, kas kohandada käesoleva direktiiviga reguleeritud mis tahes vahendeid või mitte, peab olema kohaldatav ainult sel määral, et see ei põhjusta kõlvatut konkurentsi.

(7) Tootja vastutus käesoleva direktiivi sätete järgimise eest peab olema eraldi sätestatud.

(8) Mõõtevahendite toimimine on eriliselt tundlik keskkonna suhtes, eriti elektromagnetilise keskkonna suhtes. Mõõtevahendite immuunsus elektromagnetiliste häirete suhtes moodustab käesoleva direktiivi lahutamatu osa, seega ei kohaldata nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/336/EMÜ elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta [6] immuunsusnõudeid.

(9) Ühenduse õigusaktides tuleks määrata kindlaks olulised nõuded, mis ei takista tehnika arengut, eelistatavalt toimivusnõuded. Sätetes tehniliste takistuste eemaldamiseks kaubanduselt tuleks järgida nõukogu 7. mai 1985. aasta otsust uue lähenemisviisi kohta tehnilisele harmoneerimisele ja standarditele.

(10) Võtmaks arvesse erinevusi kliimatingimustes või tarbijakaitse erinevaid tasemeid, mida riiklikul tasandil võidakse kohaldada, võivad olulised nõuded tingida keskkonna- või täpsusklasside kehtestamise.

(11) Olulistele nõuetele vastavuse tõendamise ülesande lihtsustamiseks ja vastavushindamise võimaldamiseks on soovitatav harmoneeritud standardite olemasolu. Sellised harmoneeritud standardid koostatakse eraõiguslike asutuste poolt ning need peavad säilitama mittekohustuslike tekstide staatuse. Vastavalt komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide vahel 13. novembril 1984 allkirjastatud lepingu põhisuunistele tunnustatakse harmoneeritud standardite kohaldamise pädevate asutustena Euroopa Standardikomiteed (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituuti (ETSI).

(12) Rahvusvaheliselt kokkulepitud tehniliste normdokumentide tehnilised ja toimimiskirjeldused võivad kas osaliselt või täielikult järgida ka käesolevas direktiivis sätestatud olulisi nõudeid. Sellistel juhtudel võib nende rahvusvaheliselt kokkulepitud tehniliste normdokumentide kasutamine olla alternatiiviks harmoneeritud standardite kasutamisele ja eritingimustel olla vastavuseelduse allikaks.

(13) Vastavust käesoleva direktiivi poolt sätestatud olulistele nõuetele võivad ette näha ka tehnilised kirjeldused, mida ei sisaldu Euroopa tehnilises standardis ega rahvusvaheliselt kokkulepitud tehnilises normdokumendis. Euroopa tehnilise standardi või rahvusvaheliselt kokkulepitud tehnilise normdokumendi kasutamine peab seetõttu olema vabatahtlik.

(14) Alakoostude vastavushindamine peab järgima käesoleva direktiivi sätteid. Juhul kui alakooste müüakse eraldi ning sõltumatult mõõtevahendist, tuleb vastavushindamine läbi viia kõnealusest mõõtevahendist sõltumatult.

(15) Mõõtetehnika tase areneb pidevalt ja võib põhjustada muudatusi vastavushindamiste vajadustes. Seetõttu peab iga mõõteliigi ja vajaduse korral alakoostu jaoks olema asjakohane menetlus või valik erinevate samaväärsete menetluste vahel. Vastuvõetud menetlused vastavad nõukogu 22. juuli 1993. aasta direktiivile 93/465/EMÜ, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-märgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju. [7] Sellegipoolest võib nende moodulite puhul teha metroloogilise kontrolli eri aspektide kajastamiseks mööndusi. Tuleb koostada säte CE-märgise pealekandmise kohta tootmisprotsessi ajal.

(16) Mõõtetehnika jätkuv areng ning huvirühmade poolt seoses sertifitseerimisega väljendatud mure rõhutavad vajadust tagada järjepidavad vastavushindamismenetlused tööstustoodete osas vastavalt nõukogu 10. novembril 2003. aastal vastu võetud otsusele. [8]

(17) Vastavalt käesoleva direktiivi sätetele ei tohi liikmesriigid takistada CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist kandvate mõõtevahendite turuleviimist ja/või kasutuselevõttu.

(18) Liikmesriikidel tuleb võtta asjakohaseid meetmeid takistamaks mittevastavate mõõtevahendite turule laskmist ja/või kasutuselevõttu. Piisav koostöö liikmesriikide pädevate asutuste vahel on seega vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks kogu ühenduses.

(19) Tootjaid tuleb teavitada põhjustest, mille alusel nende toodete kohta tehti negatiivsed otsused, samuti neile kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest.

(20) Tootjatele tuleb anda võimalus oma enne käesoleva direktiivi jõustumist omandatud õiguste teostamiseks mõistliku üleminekuperioodi jooksul.

(21) Riiklikud tehnilised kirjeldused, mis käsitlevad kasutuselolevaid asjaomaseid riigisiseseid nõudeid, ei tohi olla vastuolus käesoleva direktiivi sätetega kasutuselevõtu kohta.

(22) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjonile antud rakendamisvolituste teostamise menetlused. [9]

(23) Mõõtevahendite komitee tegevus peab hõlmama kohaseid konsultatsioone huvitatud osapoolte esindajatega.

(24) Direktiivid 71/318/EMÜ, 71/319/EMÜ, 71/348/EMÜ, 73/362/EMÜ, 75/33/EMÜ (mis käsitleb käesoleva direktiivi lisas MI-001 määratletud mõõtureid), 75/410/EMÜ, 76/891/EMÜ, 77/95/EMÜ, 77/313/EMÜ, 78/1031/EMÜ ja 79/830/EMÜ tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse mõõtmisfunktsiooniga seadmetele ja süsteemidele, mis on määratletud mõõtevahendeid käsitlevates lisades, mis puudutavad veearvesteid (MI-001), gaasiarvesteid ja gaasi leppekoguse mõõtureid (MI-002), aktiivelektrienergiaarvesteid (MI-003), soojusarvesteid (MI-004), vedelikekoguste, mis ei ole vesi, pideva ja dünaamilise mõõtmise mõõtesüsteeme (MI-005), automaatkaale (MI-006), taksomeetreid (MI-007), mõõte (MI-008), dimensioonimõõtevahendeid (MI-009) ja heitgaasianalüsaatoreid (MI-010).

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võivad sätestada artiklis 1 nimetatud mõõtevahendite kasutamise mõõtmisteks avaliku huvi, rahvatervise, avaliku ohutuse ja korra, keskkonna- ja tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja ausa kaubanduse tagamisel, kui nad peavad seda õigustatuks.

2. Kui liikmesriik ei sätesta sellist kasutust, teavitavad nad selle põhjustest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 3

Eesmärk

Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded, millele peavad vastama artiklis 1 nimetatud mõõtevahendid ja -süsteemid turule laskmisel ja/või kasutuselevõtul artikli 2 lõikes 1 nimetatud ülesannete osas.

Käesolev direktiiv on elektromagnetilise häirekindluse nõuete suhtes üksikdirektiiv direktiivi 89/336/EMÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses. Emissiooninõuete osas kohaldatakse edasi direktiivi 89/336/EMÜ.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Mõõtevahend – mis tahes artiklitega 1 ja 3 reguleeritud mõõtmisfunktsiooniga seade või süsteem.

b) Alakoost – riistvaraseade, mis on nimetatud asjakohastes lisades ja mis funktsioneerib iseseisvalt ja moodustab mõõtevahendi koos

- teiste ühilduvate alakoostudega või

- ühilduva mõõtevahendiga.

c) Legaalmetroloogiline kontroll – mõõtetegevuse kontroll mõõtevahendi sellisel kohaldamisalal, mis viiakse läbi avaliku huvi, rahvatervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja ausa kaubanduse huvides.

d) Tootja – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab mõõtevahendite vastavuse eest käesolevale direktiivile nende turule laskmisel enda nime all ja/või selle kasutuselevõtul oma tarbeks.

e) Turule laskmine – lõppkasutajale ette nähtud seadme esimest korda ühenduses tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine.

f) Kasutuselevõtt – lõppkasutajale ette nähtud seadme esmakordne kasutuselevõtt selleks määratud eesmärkidel.

g) Volitatud esindaja – ühenduse piires registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kellele on antud tootja poolt kirjalik volitus teostada tema nimel kindlaksmääratud töid käesoleva direktiivi tähenduses.

h) Harmoneeritud standard – komisjoni nõudel vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/34/EÜ, millega nähakse ette teavitamise kord tehniliste standardite ja määruste valdkonnas ning infoühiskonna teenusele kehtestatavad nõuded, [10] CENi, CENELECi või ETSI poolt või kahe organisatsiooni või kõigi nende poolt ühiselt vastu võetud ja vastavalt komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide vahel kokku lepitud üldistele suunistele ette valmistatud tehniline kirjeldus.

i) Tehniline normdokument – Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) poolt vastu võetud dokument, mis sisaldab tehnilisi kirjeldusi ja mille suhtes kohaldatakse artiklis 16 lõikes 1 ette nähtud menetlust.

Artikkel 5

Kohaldatavus alakoostude puhul

Eraldi lisade olemasolul, mis sätestavad olulised nõuded alakoostudele, kohaldatakse selliste alakoostude suhtes käesoleva direktiivi sätteid mutatis mutandis.

Alakooste ja mõõtevahendeid võib vastavustõendamise eesmärgil hinnata iseseisvalt ja eraldi.

Artikkel 6

Olulised nõuded ja vastavushindamine

1. Mõõtevahend peab vastama I lisas ja asjaomases seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Juhul kui mõõtevahendi korrektseks kasutamiseks vaja, võivad liikmesriigid nõuda I lisas või asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades viidatud andmeid liikmesriigi, kus seadet turustatakse, riigikeeles/riigikeeltes.

2. Mõõtevahendi vastavust olulistele nõuetele hinnatakse vastavalt artiklile 9.

Artikkel 7

Vastavusmärgis

1. Mõõtevahendi vastavust kõigile käesoleva direktiivi sätetele tõendatakse CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise olemasoluga sellel mõõtevahendil nagu on määratletud artiklis 17.

2. CE-märgis ja metroloogilise lisamärgis kantakse mõõtevahendile tootja poolt või tema vastutusel. Kui see on õigustatud, võib need märgised mõõtevahendile kanda tootmisprotsessi ajal.

3. Märgiste kandmine mõõtevahenditele, mis võivad eksitada kolmandaid osapooli CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise tähenduse ja/või vormi suhtes, on keelatud. Mis tahes muu märgise võib kanda mõõtevahendile juhul, kui CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise nähtavus ja loetavus selle tõttu ei vähene.

4. Kui mõõtevahendi kohta kehtivad muude direktiivide kohaselt meetmed, mis käsitlevad CE-märgise seadmele kandmise muid aspekte, näitab märgis seda, et kõnealuse seadme puhul eeldatakse vastavust ka nende direktiivide nõuetele. Sellisel juhul peavad nendes direktiivides nõutud ja mõõtevahendiga kaasaskäivates dokumentides, teatistes või juhendites sisalduma nende direktiivide avaldamisviited Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Turule laskmine ja kasutuselevõtt

1. Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiiviga hõlmatud põhjustel vastavalt artiklile 7 mis tahes CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist kandva mõõtevahendi turule laskmist ega kasutuselevõttu.

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks mõõtevahendite turulelaskmise ja/või kasutuselevõtu ainult juhul, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

3. Liikmesriik võib nõuda, et mõõtevahend vastaks selle kasutuselevõttu reguleerivatele sätetele, mida õigustavad kohalikud kliimatingimused. Sellisel juhul valib liikmesriik I lisa tabelist 1 vajalikud ülemised ja alumised temperatuuri piirid ning võib lisaks määratleda niiskustingimused (kondenseerumine või mittekondenseerumine) ning selle, kas kasutuskoht on avatud või suletud.

4. Kui mõõtevahendile on määratletud erinevad täpsusklassid:

a) võivad seda liiki mõõtevahendit käsitletavad lisad pealkirja "Kasutuselevõtt" all viidata täpsusklassidele konkreetseteks kasutusaladeks;

b) kõigil muudel juhtudel võib liikmesriik määrata mõõtevahendi konkreetseteks kasutusaladeks täpsusklassid määratletud klasside hulgast, kohaldades kõigi täpsusklasside lubamist oma territooriumil.

Mõlemal punktis a või b toodud juhul võib omaniku valikul kasutusele võtta parema täpsusega mõõtevahendid.

5. Liikmesriik ei takista käesolevale direktiivile mittevastavate vahendite näitamist kaubandusmessidel, näitustel, esitlustel jmt, tingimusel, et nende mittevastavus ning nende kõlbmatus turule laskmiseks ja/või kasutuselevõtuks enne nende vastavusse viimist käesoleva direktiivi sätetega on selgelt tähistatud.

Artikkel 9

Vastavushindamine

Mõõtevahendi vastavushindamine asjakohaste oluliste nõuete suhtes toimub taotluse alusel tootja valikul ühes seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas nimetatud vastavushindamismenetluse järgi. Tootja annab vajaduse korral konkreetsete vahendite või vahendirühmade kohta tehnilise dokumentatsiooni nagu on sätestatud artiklis 10.

Vastavushindamise mooduleid, millest menetlus koosneb, kirjeldatakse lisades A–H1.

Vastavushindamist puudutavad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi riigikeeles/riigikeeltes, kus vastavushindamismenetlusi teostav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heakskiidetud keeles.

Artikkel 10

Tehniline dokumentatsioon

1. Tehniline dokumentatsioon peab tegema arusaadavaks mõõtevahendi ehituse, tootmise ja töötamise ning peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

2. Tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt üksikasjalik, et tagada järgmist:

- metroloogiliste omaduste määratlemine,

- toodetud vahendite toimimise korratavus juhul, kui nad on kavakohaselt seadistatud, kasutades selleks ette nähtud asjakohaseid vahendeid, ja

- vahendi terviklikkus.

3. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama sel määral, kui tüübi ja/või vahendi hindamiseks ja tuvastamiseks on vaja, järgmist:

a) mõõtevahendi üldine kirjeldus;

b) osade, alakoostude, seosahelate jmt põhimõttelised kooste- ja tootmisjoonised ning –plaanid;

c) protseduurid järjepideva tootmise tagamiseks;

d) kui see on kohaldatav, siis elektronseadmete kirjeldused jooniste, diagrammide, loogika ja üldise tarkvarateabe vooskeemidega, mis selgitavad nende omadusi ja töötamist;

e) lõiked b, c ja d, sealhulgas seadme töötamine, arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

f) artiklis 13 viidatud täielikult või osaliselt kohaldatavate standardite ja/või tehniliste normdokumentide nimekiri;

g) lahenduste kirjeldused, mis on kasutusele võetud oluliste nõuete täitmiseks juhtudel, kui artiklis 13 nimetatud standardeid ja/või tehnilisi normdokumente ei kohaldatud;

h) konstruktsiooniarvutuste, uuringute jms tulemused;

i) vajaduse korral asjakohased katsetulemused, näitamaks, et tüüp ja/või mõõtevahend vastavad:

- käesoleva direktiivi nõuetele avaldatud töötingimustel ja määratletud keskkonnahäirete piires;

- gaasi-, vee-, soojus- ja muude vedelike kui vee arvestite vastupidavusnõuetele.

j) EÜ tüübihindamistunnistused või EÜ konstruktsioonihindamistunnistused mõõtevahendite puhul, mis sisaldavad konstruktsioonilt identseid osi.

4. Tootja määratleb, kuhu panna plommid ja märgised.

5. Kui see on asjakohane, peab tootja näitama ühilduvustingimused liideste ja alakoostudega.

Artikkel 11

Teavitamine

1. Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni nende jurisdiktsiooni all olevatest asutustest, mis on määratud artiklis 9 nimetatud vastavushindamise mooduleid puudutavate tööde teostamiseks koos tunnusnumbritega, mis on neile vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 komisjoni poolt antud, mõõtevahendi liikidest, mille jaoks iga asutus on tunnustatud, ning vajaduse korral lisaks mõõtevahendite täpsusklassidest, mõõtepiiridest, mõõtmistehnoloogiast ja mis tahes muust mõõtmisvahendi omadusest, mis piirab teavitusala.

2. Liikmesriigid kohaldavad selliste asutuste tunnustamiseks artiklis 12 sätestatud kriteeriumeid. Asutuste puhul, mis vastavad asjaomaseid harmoneeritud standardeid, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, üle võtvate riigistandardite kriteeriumidele, eeldatakse, et need järgivad vastavaid harmoneeritud standardeid. Liikmesriigid avaldavad viited nimetatud riigistandarditele.

Kui liikmesriik ei ole vastu võtnud riigi õigusakte artiklis 2 nimetatud tegevusteks, säilitab ta õiguse tunnustada asutus ja teavitada seda kõnealuse mõõtevahendiga seonduvateks tegevusteks.

3. Asutusest teavitanud liikmesriik:

- tagab, et asutus vastab edasi artiklis 12 sätestatud kriteeriumidele,

- võtab sellise teavitamise tagasi juhul, kui ta leiab, et asutus ei vasta enam nendele kriteeriumidele.

Ühtlasi teavitab ta teisi liikmesriike ja komisjoni mis tahes sellisest tagasivõtmisest.

4. Igale teavitamiseks esitatud asutusele annab komisjon tunnusnumbri. Komisjon avaldab teavitatud asutuste nimekirja koos teabega lõikes 1 viidatud teavitamise kohaldamisala kohta Euroopa Liidu Teataja C-seerias, ning tagab, et nimekirja hoitakse ajakohasena.

Artikkel 12

Kriteeriumid, millele tunnustatud asutused peavad vastama

Liikmesriigid kohaldavad vastavalt artikli 11 lõikele 1 asutuste tunnustamisel järgmisi kriteeriume:

1. Asutus, selle direktor ja vastavushindamise ülesannetega seotud personal ei tohi olla nende poolt kontrollitava mõõtevahendi konstrueerija, tootja, tarnija, paigaldaja ega kasutaja, ega neist ühegi esindaja. Lisaks ei tohi nad olla otseselt seotud mõõtevahendite konstrueerimise, tootmise, turustamise ega hooldusega ning esindada nende tegevustega seotud osapooli. Eelnev kriteerium ei välista sellegipoolest tehnilise teabe vahetamist mis tahes viisil tootja ja asutuse vahel vastavushindamise eesmärgil.

2. Asutus, selle direktor ja vastavushindamise ülesannetega seotud personal on vabad kõigist survetest ja ahvatlustest, eriti rahalistest ahvatlustest, mis võivad nende otsust või vastavushindamise tulemusi mõjutada, seda eriti isikute või isikurühmade poolt, kellel on huvi hindamistulemuste osas.

3. Vastavushindamine korraldatakse suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutud pädevusega metroloogia valdkonnas. Kui asutus peaks konkreetsete tööde puhul teostama allhanget, tagab ta esmalt, et allhankija vastab käesoleva direktiivi ja eelkõige käesoleva artikli nõuetele. Asutus annab allhankija kvalifikatsiooni hindavad ja käesoleva direktiivi raames teostatud tööd puudutavad dokumendid teavitatud asutuse käsutusse.

4. Asutus on võimeline teostama kõiki vastavushindamistöid, mille jaoks ta on määratud, seda nii tööde teostamise puhul asutuse enda poolt, kui tööde teostamise puhul tema nimel ja vastutusel. Asutuse kasutuses on vajalik personal ja tal on ligipääs vastavushindamisega seotud tehniliste ja haldustööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalikele objektidele.

5. Asutuse personalil on:

- hea tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistöid, milleks asutus on määratud,

- piisavad teadmised asutuse poolt teostatavaid töid juhtivatest reeglitest ning piisav kogemus taoliste tööde läbiviimisel,

- nõutav võime koostada tunnistusi, dokumente ja aruandeid, mis tõendavad ülesannete täitmist.

6. Tagatud peab olema asutuse, selle direktori ja personali erapooletus. Asutuse tasustamine ei sõltu tema poolt läbiviidavate tööde tulemustest. Asutuse direktori ja personali tasustamine ei sõltu teostatud tööde arvust ega nende tööde tulemustest.

7. Juhul, kui vastav liikmesriik ei kata riigisiseste õigusaktide alusel asutuse tsiviilvastutust, võtab asutus tsiviilvastutuskindlustuse.

8. Asutuse direktor ja personal on kohustatud järgima erialase saladuse hoidmist kogu teabe osas, mis on nende käsutuses seoses käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisega, välja arvatud liikmesriigi poolt määratud asutuse osas.

Artikkel 13

Harmoneeritud standardid ja tehnilised normdokumendid

1. Liikmesriigid eeldavad vastavust I lisas ja asjakohastes kindlat mõõtevahendi liiki käsitlevates lisades nimetatud olulistele nõuetele mõõtevahendi puhul, mis vastab riigistandardite elementidele, mis rakendavad Euroopa harmoneeritud standardeid sellele mõõtevahendile, mis vastab antud Euroopa harmoneeritud standardi elementidele ja mille kohta on avaldatud viited Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Kui mõõtevahend vastab esimeses lõigus viidatud riigistandardite elementidele vaid osaliselt, eeldab liikmesriik vastavust oluliste nõuetega, mis vastavad nendele riigistandardite elementidele, millele seade vastab.

Liikmesriik avaldab viited esimeses lõigus nimetatud riiklikele standarditele.

2. Liikmesriik eeldab vastavust I lisas ja asjakohastes kindlat mõõtevahendi liiki käsitlevates lisades nimetatud olulistele nõuetele mõõtevahendite puhul, mis on kooskõlas tehniliste normdokumentide vastavate osadega ja artikli 16 lõike 1 punktis a osundatud nimekirjadega, mille kohta on avaldatud viited Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Kui mõõtevahend vastab esimeses punktis nimetatud tehnilisele normdokumendile ainult osaliselt, eeldab liikmesriik vastavust normelementidele, mida mõõtevahend järgib.

Liikmesriik avaldab viited esimeses punktis osundatud normdokumendile.

3. Tootja võib valida mis tahes tehnilise lahenduse, mis järgib I lisas ja asjaomastes kindlaid mõõtevahendite liike käsitlevates lisades (MI-001–MI-010) viidatud olulisi nõudeid. Et vastavuspresumptsioonist kasu saada, peab tootja lisaks sellele rakendama õigesti nii asjakohastes Euroopa harmoneeritud standardites kui vastavates tehniliste normdokumentide osades ja nimekirjades toodud lahendusi, millele on viidatud lõigetes 1 ja 2.

4. Liikmesriik eeldab artikli 10 punktis i nimetatud asjakohaste katsete järgimist juhul, kui vastav katseprogramm sooritati vastavuses lõigetes 1–3 nimetatud asjakohaste dokumentidega ning kui katse tulemused tagavad vastavuse olulistele nõuetele.

Artikkel 14

Alaline komitee

Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artikli 13 lõikes 1 viidatud Euroopa harmoneeritud standard ei vasta täielikult I lisas ja asjaomastes seadmeid käsitlevates lisades viidatud olulistele nõuetele, annab liikmesriik või komisjon küsimuse arutamiseks direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel loodud alalisele komiteele, esitades ühtlasi selle põhjused. Komitee teeb oma arvamuse viivitamata teatavaks.

Vastavalt komitee arvamusele teavitab komisjon liikmesriike sellest, kas on vajalik tühistada viited riigistandarditele trükistes, millele on viidatud artikli 13 lõike 1 kolmandas lõigus.

Artikkel 15

Mõõtevahendite komitee

1. Komisjoni abistab mõõtevahendite komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

5. Komisjon tagab, et asjakohane teave ettenähtud meetmete kohta, nagu on viidatud artiklis 16, tehakse asjaosalistele õigeaegselt teatavaks.

Artikkel 16

Mõõtevahendite komitee ülesanded

1. Liikmesriigi palvel või omal algatusel võib komisjon, tegutsedes artikli 15 lõikes 2 viidatud korras, võtta kohaseid meetmeid järgmiseks:

a) et määrata kindlaks OIMLi poolt koostatud tehnilised normdokumendid ja loetleda nende osad, mille järgimine annab alust eeldada vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele;

b) et avaldada tehniliste normdokumentide viited ja punktis a osundatud nimekirjad Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

2. Komisjon võib liikmesriigi palvel või omal algatusel, tegutsedes artikli 15 lõikes 3 viidatud korras, võtta mis tahes asjakohaseid meetmeid muutmaks mõõtevahendeid käsitlevaid lisasid (MI-001–MI-010) järgmises osas:

- lubatud piirvead ja täpsusklassid,

- määratletud töötingimused,

- kriitilised üleminekuväärtused,

- häired.

3. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et tehniline normdokument, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias vastavalt lõike 1 punktile b, ei vasta täielikult I lisas ja seadmeid käsitlevates lisades viidatud olulistele nõuetele, annab liikmesriik või komisjon küsimuse arutamiseks mõõtevahendite komiteele, esitades selle põhjused.

Komisjon, tegutsedes artikli 15 lõikes 2 viidatud korras, teavitab liikmesriike sellest, kas viited asjaomasele tehnilisele normdokumendile on vaja Euroopa Liidu Teatajas tühistada.

4. Liikmesriik võib võtta asjakohaseid meetmeid, et anda huvitatud osapooltele riiklikul tasandil nõu OIMLi töö kohta, mis on seotud käesoleva direktiivi kohaldamisalaga.

Artikkel 17

Märgised

1. Artiklis 7 viidatud CE-märgis on vastavalt otsuse 93/465/EMÜ lisa lõike IB punktis d sätestatud kujundusele sümbol "CE". CE-märgis on vähemalt 5 mm kõrge.

2. Metroloogiline lisamärgis koosneb suurest M-tähest ja selle pealekandmise aastaarvu kahest viimasest numbrist, mida ümbritseb ristkülik. Ristküliku kõrgus on võrdne CE-märgise kõrgusega. Metroloogiline lisamärgis järgneb vahetult CE-märgisele.

3. Asjakohase artiklis 11 nimetatud teavitatud asutuse tunnusnumber, kui see on ette nähtud vastavushindamismenetlusega, järgneb CE-märgisele ja metroloogilisele lisamärgisele.

4. Kui mõõtvahend koosneb koos töötavate seadmete komplektist, mis ei ole alakoostud, kantakse märgised mõõtevahendi põhiseadmele.

Kui mõõtevahend on CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise pealekandmiseks liiga väike või habras, kantakse märgised pakendile, kui see on olemas, ning käesoleva direktiiviga nõutavatele kaasasolevatele dokumentidele.

5. CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis peavad olema kustumatud. Asjakohase teavitatud asutuse tunnusnumber peab olema kustumatu või eemaldamisel isehävinev. Kõik märgised peavad olema selgelt nähtavad või lihtsalt juurdepääsetavad.

Artikkel 18

Turujärelevalve ja halduskoostöö

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, tagamaks, et mõõtevahendeid, mille suhtes kohaldatakse legaalmetroloogilist kontrolli, kuid mis ei järgi käesoleva direktiivi kohaldatavaid sätteid, ei lasta turule ega võeta kasutusele.

2. Liikmesriikide pädevad asutused abistavad üksteist oma kohustuste täitmisel turujärelevalve korraldamisel.

Eelkõige vahetavad pädevad asutused:

- teavet selle kohta, millises ulatuses järgivad kontrollitavad seadmed käesoleva direktiivi sätteid ning selliste kontrollimiste tulemusi;

- teavitatud asutuste poolt välja antud EÜ tüübihindamistunnistusi või EÜ konstruktsioonihindamistunnistusi ja nende lisasid ning juba välja antud tunnistuste muudatus- ja tühistamisdokumente;

- teavitatud asutuste poolt välja antud kvaliteedisüsteemi kinnitusi, samuti teavet tagasilükatud või tühistatud kvaliteedisüsteemide kohta;

- teavitatud asutuste koostatud hindamisaruandeid, kui seda nõuavad teised asutused.

3. Liikmesriigid tagavad, et kogu vajalik tunnistuste ja kvaliteedisüsteemi kinnitustega seotud teave on nende poolt teavitatud asutustele kättesaadav.

4. Iga liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni sellest, millised pädevad asutused ta on sellise teabevahetuse jaoks määranud.

Artikkel 19

Kaitsemeetmete klausel

1. Juhul kui liikmesriik tuvastab, et teatud tüüpi mõõtevahendid või osa neist, mis kannavad CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist, ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud olulistele metroloogilistele nõuetele, kui nad on nõuetekohaselt paigaldatud ja neid kasutatakse vastavalt tootja juhendile, võtab ta kõik asjakohased meetmed, et need mõõtevahendid turult kõrvaldada, keelata või piirata nende edasist turulelaskmist või keelata või piirata nende edasist kasutamist.

Valides ülaltoodud meetmete vahel, võtab liikmesriik arvesse mittevastavuse süstemaatilist või juhuslikku olemust. Kui liikmesriik on tuvastanud, et mittevastavus on süstemaatilist laadi, teavitab ta viivitamata komisjoni võetud meetmetest, põhjendades ühtlasi oma otsust.

2. Komisjon alustab asjaosalistega konsultatsioone esimesel võimalusel.

a) Kui komisjon peaks leidma, et liikmesriigi poolt võetud meetmed on põhjendatud, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriiki ja samuti teisi liikmesriike.

Pädev liikmesriik võtab asjakohaseid meetmeid kelle tahes isiku vastu, kes märgised peale kandis, ning teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Kui mittevastavuse on põhjustanud puudused standardites või tehnilistes normdokumentides, annab komisjon peale nõupidamist asjaosalistega küsimuse võimalikult kiiresti arutamiseks artiklites 14 või 15 nimetatud asjaomasele komiteele.

b) Kui komisjon peaks leidma, et liikmesriigi poolt võetud meetmed ei ole põhjendatud, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriiki ning samuti asjaomast tootjat või tema volitatud esindajat.

Komisjon tagab, et liikmesriike teavitatakse menetluse kulgemisest ja tulemusest.

Artikkel 20

Nõudeid eirates pealekantud märgised

1. Kus liikmesriik tuvastab, et CE-märgis ja täiendav mõõtemärgis on peale kantud nõudeid eirates, on tootja või tema volitatud esindaja kohustatud tegema järgmist:

- tagama seadme vastavuse CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist käsitlevatele sätetele, mis ei ole hõlmatud artikli 19 lõikega 1, ning

- lõpetama rikkumise liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel.

2. Kui ülalkirjeldatud rikkumine peaks jätkuma, võtab liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata või keelata kõnealuse mõõtevahendi turulelaskmine või tagada selle kõrvaldamine turult või keelata või piirata selle edasist kasutamist vastavalt artiklis 19 sätestatud korrale.

Artikkel 21

Keelamist või piiramist nõudvad otsused

Mis tahes käesoleva direktiivi alusel vastu võetud otsuses, mis toob endaga kaasa mõõtevahendi kõrvaldamise turult või selle turulelaskmise piiramise või keelamise või mõõtevahendi kasutuselevõtu piiramise või keelamise, avaldatakse ka selle aluseks olevad täpsed põhjused. Otsusest teavitatakse seejärel asjaosalist, keda teavitatakse samal ajal ka talle liikmesriigi seaduse järgi kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ning nimetatud vahendite suhtes kehtivatest ajapiirangutest.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks artikli 23 sätteid, tunnistatakse järgmised direktiivid kehtetuks alates 30. oktoobrist 2006:

- nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/318/EMÜ gaasiarvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [11]

- nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/319/EMÜ muude vedelike kui vee arvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [12]

- nõukogu 12. oktoobri 1971. aasta direktiiv 71/348/EMÜ muude vedelike kui vee arvestite lisaseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [13]

- nõukogu 19. novembri 1973. aasta direktiiv 73/362/EMÜ pikkusmõõte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [14]

- nõukogu 17. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/33/EMÜ külmaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [15]

- nõukogu 24. juuni 1975. aasta direktiiv 75/410/EMÜ pidev-summeerivaid kaale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [16]

- nõukogu 4. novembri 1976. aasta direktiiv 76/891/EMÜ elektrienergiaarvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [17]

- nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/95/EMÜ taksomeetreid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [18]

- nõukogu 5. aprilli 1977. aasta direktiiv 77/313/EMÜ muude vedelike kui vee mõõtevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [19]

- nõukogu 5. detsembri 1978. aasta direktiiv78/1031/EMÜ automaatseid kontrollkaale ja sorteerkaale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [20]

- nõukogu 11. septembri 1979. aasta direktiiv 79/830/EMÜ kuumaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. [21]

Artikkel 23

Üleminekusätted

Erandina artikli 8 lõikest 2 lubavad liikmesriigid mõõtetegevuseks, mille suhtes nad on ette näinud legaalmetroloogilisele kontrollile allutatud mõõtevahendi kasutamise, selliste mõõtevahendite turulelaskmise ja kasutuselevõtu, mis vastavad enne 30. oktoobrit 2006 kuni nende mõõtevahendite tüübikinnituse kehtimise lõppemiseni kohaldatavatele eeskirjadele või, tüübikinnituse tähtajatu kehtimise puhul, kuni kümneaastaseks ajaks alates 30. oktoobrist 2006.

Artikkel 24

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusaktid enne 30. aprilli 2006. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need õigusaktid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi kehtestavad liikmesriigid.

Liikmesriigid kohaldavad käesolevaid sätteid alates 30. oktoobrist 2006.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastu võetud riigisiseste õigusaktide teksti.

Artikkel 25

Ülevaatamisklausel

Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles andma enne 30. aprilli 2011 aru käesoleva direktiivi rakendamise kohta, muu hulgas liikmesriikide poolt esitatud aruannete alusel ning, kui see on asjakohane, esitama muudatusettepanekuid.

Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles hindama, kas tööstustoodete vastavushindamismenetlust kohaldatakse nõuetekohaselt, ja, kui see on asjakohane, tegema ettepanekud järjepideva sertifitseerimise tagamiseks.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 31. märts 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] EÜT C 62 E, 27.2.2001, lk 1 jaEÜT C 126 E, 28.5.2002, lk 368.

[2] EÜT C 139, 11.5.2001, lk 4.

[3] Euroopa Parlamendi 3. juuli 2001. aasta arvamus (EÜT C 65 E, 14.3.2002, lk 34). Nõukogu 22. juuli 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 252 E, 21.10.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2003. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 26. veebruari 2004. aasta otsus.

[4] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega EÜ nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[5] EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

[6] EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

[7] EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

[8] ELT C 282, 25.11.2003, lk 3.

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[10] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

[11] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 82/623/EMÜ (EÜT L 252, 27.8.1982, lk 5).

[12] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 32.

[13] EÜT L 239, 25.10.1971, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[14] EÜT L 335, 5.12.1973, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 85/146/EMÜ (EÜT L 54, 23.2.1985, lk 29).

[15] EÜT L 14, 20.1.1975, lk 1.

[16] EÜT L 183, 14.7.1975, lk 25.

[17] EÜT L 336, 4.12.1976, lk 30.

[18] EÜT L 26, 31.1.1977, lk 59.

[19] EÜT L 105, 28.4.1977, lk 18. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 82/625/EMÜ (EÜT L 252, 27.8.1982, lk 10).

[20] EÜT L 364, 27.12.1978, lk 1.

[21] EÜT L 259, 15.10.1979, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

OLULISED NÕUDED

Mõõtevahend annab kõrgetasemelise metroloogilise kaitse nii, et iga mõjutatud osapool võib olla kindel mõõtetulemuses, ning see peab olema konstrueeritud ja toodetud kõrgel mõõtmiste kvaliteeditasemel tagades mõõtetulemuste turvalisuse.

Nõuded, millele mõõtevahendid vastavad, määratakse allpool ning neid täiendavad, kui see on asjakohane, mõõtevahendite erinõuded lisades MI-001–MI-010, mis täpsustavad üksikasjalikumalt üldnõuete teatud aspekte.

Nõuetekohaselt vastuvõetud lahenduses arvestatakse mõõtevahendi kavandatavat kasutusala ja selle mis tahes võimalikku väärkasutust.

MÕISTED

Mõõtesuurus mõõdetav konkreetne suurus.

Mõjur suurus, mis ei ole mõõtesuurus, kuid mis mõjutab mõõtmise tulemust.

Töötingimused mõõtesuuruse ja mõjurite väärtuste kogum, mis piiritleb mõõtevahendi normaalse töö tingimused.

Häire mõjur, mille väärtus on vastava nõude piires määratletud, kuid väljaspool mõõtevahendi töötingimusi. Mõjur on häire siis, kui tema suhtes ei ole töötingimusi määratletud.

Kriitiline üleminekuväärtus väärtus, mille puhul peetakse mõõtetulemuse muutust mittesoovitatavaks.

Mõõt (materiaalmõõt) vahend antud suuruse ühe või mitme teadaoleva omaduse püsivaks esitamiseks või püsivaks edastamiseks.

Otsemüük - mõõtetulemus on makstava hinna aluseks; ja

- vähemalt üks mõõtmisega seotud tehingu osapooltest on tarbija või mis tahes muu sarnast kaitset nõudev osapool;

- kõik tehingu asjaosalised aktsepteerivad mõõtetulemust antud ajal ja kohas.

Kliimatingimused tingimused, milles mõõtevahendeid võib kasutada. Tulemaks toime kliimaerinevustega liikmesriikide vahel, on määratletud temperatuuri piirväärtuste vahemik.

Tehnovõrk elektri-, gaasi-, soojus- või veevõrgud.

NÕUDED

1. Lubatud vead

1.1. Määratletud töötingimustel ja häire puudumise korral ei tohi mõõteviga ületada vastavatele mõõtevahenditele käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates lisades sätestatud lubatud piirvea väärtust.

Kui mõõtevahendeid käsitlevates lisades ei ole teisiti avaldatud, väljendatakse lubatud piirvea väärtust plussmiinushälbena mõõtesuuruse tegelikust väärtusest.

1.2. Töötingimustel ja häire olemasolu korral vastab toimimisnõue käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates asjakohastes lisades sätestatud nõuetele.

Kui mõõtevahend on ette nähtud kasutamiseks määratletud püsivas pidevas elektromagnetilises väljas, on lubatud toimimine kiiratud elektromagnetilise välja moduleeritud katses olema lubatud piirvea väärtuse piires.

1.3. Tootja peab määratlema kliima-, mehaaniliste ja elektromagnetiliste tingimuste klassid, milles kasutamiseks mõõtevahend on ette nähtud, toite ja muud mõjurid, mis võivad mõjutada selle täpsust, arvestades käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates asjakohastes lisades sätestatud nõudeid.

1.3.1. Kliimatingimused

Tootja määratleb temperatuuri ülemise piirväärtuse ja temperatuuri alumise piirväärtuse mis tahes tabeli 1 väärtustest, välja arvatud juhul, kui see on lisades MI-001–MI-010 teisiti määratletud, ning peab osutama, kas seade on konstrueeritud kondenseeruvas või mittekondenseeruvas niiskuses kasutamiseks, samuti mainima seadmele ettenähtud asukoha, st avatud või suletud.

Tabel 1

| Temperatuuri piirväärtused |

Temperatuuri ülemine piirväärtus | 30 °C | 40 °C | 55 °C | 70 °C |

Temperatuuri alumine piirväärtus | 5 °C | –10 °C | –25 °C | –40 °C |

1.3.2. a) Mehaanilised tingimused liigitatakse klassidesse M1–M3 vastavalt alltoodud kirjeldusele.

M1 klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse madala tasemega vibratsiooni ja löökidega kohtades, näiteks kergetele tugikonstruktsioonidele kinnitatud mõõtevahendite puhul, mida mõjutavad kohalikest lõhkumis- või rammimistegevustest, uste paugutamisest jms tulenevad ebaolulised vibratsioonid ja löögid.

M2 klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse olulise või kõrge tasemega vibratsiooni ja löökidega kohtades – mööduvate raskete masinate läheduses või kõrval, konveierliinide juures jms.

M3 klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, kus vibratsiooni ja löögi tase on kõrge ja väga kõrge, näiteks seadmete puhul, mis on paigaldatud vahetult masinatele, konveierliinidele jms.

b) Seoses mehaaniliste tingimustega peab arvestama järgmisi mõjureid:

- vibratsioon;

- mehaaniline löök.

1.3.3. a) Elektromagnetilised tingimused liigitatakse klassidesse E1, E2 või E3 vastavalt alltoodud kirjeldusele, välja arvatud juhul, kui käesoleva direktiivi mõõtevahendeid käsitlevates asjaomastes lisades on teisiti sätestatud.

E1 klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, mille elektromagnetilised häired vastavad sellistele häiretele, mis tõenäoliselt leiduvad elu-, äri- ja kergetes tööstushoonetes.

E2 klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, mille elektromagnetilised häired vastavad sellistele häiretele, mis tõenäoliselt leiduvad muudes tööstusehitistes.

E3 - pingelang, mis tekib sisepõlemismootori käiviti rakendamisel,

- koormuse avariilise vähendamise siirded, mis esinevad tühjenenud aku lahtiühendamisel mootori töötamise ajal.

b) Seoses elektromagnetiliste tingimustega tuleb arvestada järgmisi mõjureid:

- pingekatkestused,

- lühiajalised pingelangud,

- pingesiire varustusliinidel ja/või signaalliinidel,

- elektrostaatilised lahendused,

- raadiosageduslikud elektromagnetväljad,

- edastatavad raadiosageduslikud elektromagnetväljad varustusliinidel ja/või signaalliinidel,

- pingetõusud varustusliinidel ja/või signaalliinidel.

1.3.4. Muud mõjurid, millega tuleb vajaduse korral arvestada:

- pinge kõikumine,

- võrgusageduse kõikumine,

- võrgusageduslikud magnetväljad,

- mis tahes muu suurus, mis tõenäoliselt mõjutab seadme täpsust olulised viisil.

1.4. Käesolevas direktiivis ette nähtud katsete korraldamisel kohaldatakse järgmisi lõikeid:

1.4.1. Katsetamise ja vea väärtuste määramise põhireeglid

Lõigetes 1.1 ja 1.2 määratletud olulisi nõudeid kontrollitakse iga asjakohase mõjuri suhtes. Kui käesoleva direktiivi asjaomases mõõtevahendit käsitlevas lisas ei ole teisiti määratletud, kohaldatakse olulisi nõudeid nii, et iga mõjurit rakendatakse ja tema mõju hinnatakse eraldi ning kõik muud mõjurid hoitakse suhteliselt püsivalt nende tugiväärtuse juures.

Metroloogilised katsed tuleb korraldada mõjuri rakendamise ajal või pärast seda, sõltuvalt milline tingimus vastab seadme tavalisele käitamisseisundile, kus antud mõjur tõenäoliselt ilmneb.

1.4.2. Õhuniiskus

- Vastavalt klimaatilistele töötingimustele, milles seade on kasutamiseks ette nähtud, võib olla asjakohane niiske püsiva temperatuuriga (mittekondenseeruv) või niiske tsüklilise temperatuuriga (kondenseeruv) katse.

- Niiske tsüklilise temperatuuri katse on asjakohane siis, kui kondenseerumine on oluline või kui aurude läbitungimist kiirendab hingamisefekt. Tingimustes, kus teguriks on mittekondenseeruv niiskus, on kohane niiske püsiva temperatuuri katse.

2. Korratavus

Sama mõõtesuuruse väärtuse määramine erinevas kohas või eri kasutaja poolt, kui kõik muud tingimused on samad, peab tagama järgnevate mõõtmiste lähedased tulemused. Erinevus mõõtetulemuste vahel peab olema väiksem kui lubatud piirvea väärtus.

3. Korduvus

Sama mõõtesuuruse väärtuse määramine samades mõõtmistingimustes peab tagama järgnevate mõõtmiste lähedased tulemused. Erinevus mõõtetulemuste vahel peab olema väiksem kui lubatud piirvea väärtus.

4. Kostelävi ja tundlikkus

Mõõtevahend peab olema piisavalt tundlik ja selle kostelävi peab olema kavandatud mõõteülesande jaoks piisavalt madal.

5. Vastupidavus

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud selliselt, et ta säilitab oma metroloogiliste omaduste piisava stabiilsuse tootja poolt hinnatud aja vältel, eeldusel, et mõõtevahend on nõuetekohaselt paigaldatud, hooldatud ja kasutatud vastavalt tootja juhistele ja keskkonnatingimustes, milleks ta on ette nähtud.

6. Usaldatavus

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud nii, et see vähendaks nii palju kui võimalik defekti mõju, mis võib põhjustada ebatäpset mõõtetulemust, välja arvatud juhul, kui taolise defekti olemasolu on ilmselge.

7. Sobivus

7.1. Mõõtevahendil ei tohi olla ühtegi omadust, mis lihtsustaks selle kasutamist pettuseks, samal ajal kui võimalused tahtmatuks väärkasutuseks on minimaalsed.

7.2. Mõõtevahend peab olema sobiv oma ettenähtud otstarbeks, võttes arvesse tegelikke töötingimusi ning see ei tohi esitada kasutajale õige mõõtetulemuse saavutamiseks põhjendamatuid nõudmisi.

7.3. Tehnovõrkude arvestiks (tarbemõõtmiseks) ettenähtud mõõtevahendi vead ettenähtud mõõtepiirkonnast väljaspool asuva kulu või voolu juures ei tohi olla ülemäära suured.

7.4. Kui mõõtevahend on konstrueeritud ajas muutumatu mõõtesuuruse väärtuste mõõtmiseks, peab mõõtevahend olema mõõtesuuruse väärtuse väikeste kõikumiste suhtes mittetundlik või toimima sobival viisil.

7.5. Mõõtevahend peab olema tugev ja selle konstruktsioonimaterjalid sobivad tingimustega, milles selle kasutamine on ette nähtud.

7.6. Mõõtevahend peab olema konstrueeritud nii, et on võimalik mõõtmiste kontroll pärast seda, kui mõõtevahend on turule lastud ja kasutusele võetud. Vajaduse korral peavad mõõtevahendi komplektis olema selle kontrolli jaoks eriotstarbelised seadmed või tarkvara. Katsemenetlust kirjeldatakse kasutusjuhendis.

Kui mõõtevahendiga on seotud tarkvara, mis võimaldab peale mõõtmisfunktsiooni veel muid funktsioone, peab metroloogiliste omaduste jaoks oluline tarkvara olema identifitseeritav ega tohi olla liidetud tarkvara poolt lubamatult mõjutatud.

8. Korruptsioonivastane kaitse

8.1. Mõõtevahendite metroloogilised omadused ei tohi olla mõjutatud mis tahes lubamatul viisil ühendusest teise seadmega, ühendatud seadme mis tahes omadusega või mis tahes kaugseadmega, mis on sides mõõtevahendiga.

8.2. Seadmestiku osa, mis on metroloogiliste omaduste jaoks kriitilise tähtsusega, tuleb konstrueerida nii, et seda saab muuta turvaliseks. Ettenähtud turvameetmete tulemusel peab sekkumise korral tekkima selle kohta tõendeid.

8.3. Metroloogilistele omadustele kriitilise tähtsusega tarkvara peab olema sellisena ka eristatud ning see peab olema turvatud.

Mõõtevahend peab võimaldama tarkvara lihtsat eristamist.

Tõendid sekkumise kohta peavad olema kättesaadavad mõistliku aja jooksul.

8.4. Säilitatavad või edastavad mõõteandmed, mõõtmisomaduste jaoks kriitilise tähtsusega tarkvara ja metroloogiliselt olulised parameetrid peavad olema piisavalt kaitstud juhusliku või tahtliku rikkumise eest.

8.5. Tarbemõõtmiseks ettenähtud mõõtevahendite tarnitud koguste näidikut või näidikuid, millelt saab tuletada tarnitud koguse, kui makse aluseks on nende näidud osaliselt või täielikult, ei tohi olla võimalik kasutamise ajal nullida.

9. Teave, mida mõõtevahend peab kandma ja mis peab sellega kaasas olema

9.1. Mõõtevahend peab kandma järgmisi kirjeid:

- tootja märk või nimi,

- teave mõõtevahendi täpsuse kohta,

kui see on kohaldatav, siis lisaks:

- teave kasutustingimuste kohta,

- mõõtevõime,

- mõõteulatus,

- tuvastusmärgis,

- EÜ tüübihindamistunnistuse või EÜ konstruktsioonihindamistunnistuse number,

- teave selle kohta, kas metroloogilisi tulemusi andvad lisaseadmed järgivad käesoleva direktiivi sätteid legaalmetroloogilise kontrolli kohta.

9.2. Mõõtevahendite puhul, mis on asjaomase teabe kandmiseks mõõtmetelt liiga väikesed või liiga haprad, tuleb sobivalt märgistada nende pakend, kui võimalik, ja käesoleva direktiivi sätete kohaselt nõutavad saatedokumendid.

9.3. Mõõtevahendiga peab olema kaasas teave selle töötamise kohta, välja arvatud juhul, kui mõõtevahendi lihtsus muudab selle ebavajalikuks. Teave peab olema lihtsalt mõistetav ja sisaldama järgmist, kui see on asjakohane:

- töötingimusi,

- mehaanilisi ja elektromagnetilisi keskkonnaklasse;

- temperatuuri ülemist ja alumist piirväärtust, kas kondensatsioon on võimalik või mitte, kas paigalduskoht peab olema avatud või suletud,

- paigaldus-, hooldus-, remondi- ja lubatud reguleerimise juhendeid,

- õigeks kasutamise juhiseid ja mis tahes kasutuse eritingimusi,

- ühildumistingimusi kasutajaliideste, alakoostude või mõõtevahenditega.

9.4. Identsete mõõtevahendite rühmad, mida kasutatakse samas asukohas või samal otstarbel mõõtmiseks, ei vaja ilmtingimata eraldi kasutusjuhendit.

9.5. Kui see ei ole mõõtevahendit käsitlevas lisas teisiti määratletud, peab mõõdetud väärtuse skaalajaotise väärtus olema kujul 1 × 10n, 2 × 10n või 5 × 10n, kus n on mis tahes täisarv või null. Mõõtühiku või selle sümbol peab olema selle numbrilise väärtuse lähedal.

9.6. Mõõt märgistatakse nimiväärtusega või skaalaga, millele on lisatud kasutatud mõõtühik.

9.7. Kasutatud mõõtühikud ja nende tähised peavad vastama ühenduse mõõtühikuid ja nende tähiseid käsitlevate õigusaktide sätetele.

9.8. Mis tahes nõutavad märgised ja kirjed peavad olema selged, kustumatud, ühetähenduslikud ja mitteteisaldatavad.

10. Mõõtetulemuse esitamine

10.1. Mõõtetulemus peab olema esitatud näituri abil või väljatrükina.

10.2. Mis tahes mõõtetulemuse esitamine peab olema selge ja ühetähenduslik ning kaasnema selliste tähiste ja kirjetega, mida on vaja kasutaja teavitamiseks tulemuse tähendusest. Esitatud tulemuste lihtne lugemine peab olema lubatud kasutamise tavatingimustel. Näidata võib lisanäite, eeldusel, et neid ei saa metroloogiliselt kontrollitud näitudega segamini ajada.

10.3. Väljatrüki puhul peab väljatrükk või aruanne olema samuti lihtsalt loetav ja kustumatu.

10.4. Mõõtevahend otsemüügiga tehingute jaoks peab olema konstrueeritud nii, et kavakohasel paigaldamisel esitab see mõõtetulemused mõlemale tehingu osapoolele. Kui see on otsemüügi puhul kriitilise tähtsusega, peab iga käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele mittevastava lisaseadme poolt tarbijale antav kviitung kandma asjakohast piiravat teavet.

10.5. Olenemata sellest, kas tarbemõõtmiseks ette nähtud mõõtevahendi näitu saab võtta kauglugemise teel või mitte, paigaldatakse sellele igal juhul metroloogiliselt kontrollitud näidik, millele tarbija pääseb ligi ka ilma töövahenditeta. Selle näidiku lugem on makstava tasu aluseks olev mõõtetulemus.

11. Edasine andmetöötlus kaubatehingu lõpetamiseks

11.1. Mõõtevahendid, mis ei ole ette nähtud tarbemõõtmisteks, peavad püsivahenditega salvestama mõõtetulemused koos konkreetset tehingut tuvastava teabega, kui:

- mõõtmine ei ole korratav ja

- mõõtevahend on normaalselt ette nähtud kasutamiseks tehingu ühe osapoole juuresolekuta.

11.2. Lisaks peab olema soovi korral kättesaadav püsiv tõestus mõõtetulemuse kohta ja teave tehingu tuvastamiseks ajal, mil mõõtmine teostati.

12. Vastavushindamine

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud viisil, et see võimaldaks selle vastavuse hindamist käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.

--------------------------------------------------

Top