28.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 381/52

(1)

Ühine varjupaigapoliitika, sealhulgas Euroopa ühine varjupaigasüsteem on osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes neist sõltumatute asjaolude tõttu taotlevad seaduslikult kaitset Euroopa Liidus.

(2)

Sellise poliitika rakendamine peaks rajanema liikmesriikidevahelisel solidaarsusel ja nõuab mehhanismide olemasolu, mis on kavandatud tasakaalu edendamiseks jõupingutuste vahel, mida liikmesriikides tehakse pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel. Sel eesmärgil asutati otsusega 2000/596/EÜ (3) Euroopa Pagulaste Fond ajavahemikuks 2000–2004.

(3)

Oleks vaja asutada Euroopa Pagulasfond (edaspidi “fond”) ajavahemikuks 2005–2010, et tagada jätkuv liikmesriikidevaheline solidaarsus, pidades silmas varjupaigapoliitika valdkonnas hiljuti vastu võetud ühenduse õigusakte ja võttes arvesse aastateks 2000–2004 asutatud fondi esimese etapi rakendamisel saadud kogemusi.

(4)

Oleks vaja toetada liikmesriikide tehtavaid pingutusi sobivate vastuvõtutingimuste pakkumiseks pagulastele ja ümberasustatud isikutele ning kohaldada õiglast ja tõhusat varjupaigamenetlust, et kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi.

(5)

Pagulaste integratsioon riigi ühiskonda, kus nad elavad, on üks 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, eesmärke. Sellistele isikutele peab olema antud võimalus jagada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtusi. Sel eesmärgil tuleks toetada liikmesriikide meetmeid pagulaste sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise integreerumise toetamiseks niivõrd, kui see aitab kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, mille säilitamine ning tugevdamine on üks ühenduse asutamislepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõike 1 punktis k sätestatud põhieesmärke.

(6)

Nii liikmesriikide kui ka kõnealuste isikute huvides on, et pagulastele ja ümberasustatud isikutele, kellel lubatakse viibida liikmesriikide territooriumil, tuleks anda võimalus endale tööga elatist teenida vastavates ühenduse õigusaktides sätestatud korras.

(7)

Kuna struktuurifondide ja muude ühenduse meetmete toetatud meetmetest hariduse ja kutsekoolituse valdkondades ei piisa sellise integratsiooni edendamiseks, antaks toetust erimeetmetele, mis võimaldaksid pagulastel ja ümberasustatud isikutel korraldatavatest programmidest täiel määral kasu saada.

(8)

Vaja on praktilist toetust tingimuste loomiseks või parandamiseks, mis võimaldaksid pagulastel ja ümberasustatud isikutel teha teadlikku otsust liikmesriigi territooriumilt lahkumise ja kojupöördumise kohta, kui nad seda soovivad.

(9)

Kõnealuses valdkonnas võetavad meetmed, milles osalevad kahe või rohkema liikmesriigi asutused, ja ühenduse huvides võetavad meetmed peaksid olema abikõlblikud fondist toetuse saamiseks ning tuleks julgustada liikmesriikidevahelisi vahetusi, et määratleda ja edendada kõige tõhusamaid tavasid.

(10)

Tuleks luua finantsreserv erakorraliste abinõude rakendamiseks, et anda ajutist kaitset pagulaste massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel. (4)

(11)

Tõhusa ja proportsionaalse vastastikuse rahalise toetuse sisseseadmiseks ja võttes arvesse aastatel 2000–2004 fondi rakendamisel saadud kogemusi, tuleks täpselt piiritleda komisjoni ja liikmesriikide kohustused fondi rakendamisel ja haldamisel. Selleks peaksid liikmesriigid määrama asjaomased siseriiklikud asutused, mille kohustused tuleks sätestada.

(12)

Fondi antav toetus on tõhusam ja paremini suunatud, kui abikõlbliku meetme kaasrahastamine põhineb kahel mitmeaastasel programmil ja aasta tööprogrammil, mille iga liikmesriik koostab võttes arvesse oma olukorda ja vajadusi.

(13)

Õiglane on jaotada varud proportsionaalselt iga liikmesriigi koormusega, mis tuleneb pingutustest pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel, sealhulgas siseriiklike programmide raames rahvusvahelist kaitset omavate pagulaste vastuvõtmisel.

(14)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(15)

Tõhus järelevalve on üks fondi toetatud meetmete tõhususe tulemuslikkuse tagamise viise. Tuleks määrata kindlaks järelevalvet reguleerivad nõuded.

(16)

Piiramata komisjoni vastutust finantskontrolli eest, tuleks selles osas sisse seada liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö.

(17)

Liikmesriigid peaksid andma piisava tagatise rakendamise korra ja kvaliteedi kohta. Täpsustada tuleks liikmesriikide vastutus eeskirjade eiramise ja rikkumise tagajärgede tuvastamise ja nende parandamise eest ning komisjoni vastutus juhul, kui liikmesriigid ei täida neile pandud kohustusi.

(18)

Fondi toetatavate meetmete tulemuslikkus ja mõju sõltuvad samuti nende hindamisest. Selles osas tuleks selgelt määratleda liikmesriikide ja komisjoni kohustused ning hindamise usaldusväärsuse tagamise kord.

(19)

Meetmete hindamisel tuleks silmas pidada vahekokkuvõtet ja hinnangut nende mõjule, ning hindamisprotsess peab moodustama osa projekti järelevalve korrast.

(20)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, milleks on tasakaalustada liikmesriikide jõupingutusi pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seetõttu on see paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(21)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(22)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(23)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele,

1)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle seisundi määratleb 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon ning selle 1967. aasta protokoll ja kellel on lubatud pagulasena elada ühes liikmesriigis;

2)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle suhtes kehtivad subsidiaarse kaitse meetmed, mille tähendus on määratletud nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu; (6)

3)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on taotlenud üht punktides 1 ja 2 kirjeldatud kaitse vormi;

4)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ mõistes.

a)

vastuvõtutingimused ja varjupaigamenetlused;

b)

artiklis 3 osutatud isikute, kelle viibimine liikmesriigis on pikaajaline ja püsiv, integreerimine;

c)

artiklis 3 osutatud isikute vabatahtlik tagasipöördumine, eeldusel et nad ei ole omandanud uut kodakondsust ja ei ole lahkunud liikmesriigi territooriumilt.

a)

majutusega seotud infrastruktuur või teenused;

b)

materiaalse abi andmine ja meditsiinilise või psühholoogilise abi andmine;

c)

sotsiaalabi, teavitamine või haldusformaalsustega seotud abi;

d)

õigusabi ja keelealane abi;

e)

haridus, keeleõpe ja muud algatused, mis on kooskõlas vastava isiku seisundiga;

f)

tugiteenuste osutamine, nagu näiteks tõlkimine ja koolitus, et aidata parandada vastuvõtutingimusi ja varjupaigamenetluste tõhusust ning kvaliteeti;

g)

teabe edastamine kohalikele kogukondadele, kes vastuvõtjariigis puutuvad kokku vastuvõetavate isikutega.

a)

nõustamine ja abistamine majutuse, elatusvahendite, tööturule integreerumise, meditsiinilise, psühholoogilise ja sotsiaalabi valdkondades;

b)

meetmed, mis võimaldavad abisaajatel kohaneda liikmesriigi ühiskonnas sotsiaalses ja kultuurilises mõttes ning jagada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtusi;

c)

meetmed kodanikuühiskonnas ja kultuurielus kestva ja tõhusa osalemise edendamiseks;

d)

haridusele, kutseharidusele, kvalifikatsioonide ja diplomite tunnustamisele suunatud meetmed;

e)

meetmed, mis on kavandatud selleks, et arendada iseseisvat toimetulekut ja võimaldada nendel isikutel endale elatist teenida;

f)

meetmed, mis edendavad sisukaid kontakte ja konstruktiivset dialoogi nimetatud isikute ja vastuvõtva ühiskonna vahel, kaasa arvatud meetmed, mis edendavad oluliste osapoolte kaasamist, nagu riigi elanikkond, kohalikud asutused, pagulasühendused, vabatahtlike rühmitused, tööturu osapooled ning kodanikuühiskond laiemalt;

g)

meetmed, millega toetatakse oskuste omandamist nimetatud isikute poolt, kaasa arvatud keeleõpet;

h)

meetmed, mis edendavad nimetatud isikute võrdset juurdepääsu ning võrdseid tulemusi avalik-õiguslike asutustega suhtlemisel.

a)

vabatahtliku tagasipöördumise algatuste ja programmidega seotud teabeedastus ja nõustamisteenused;

b)

teabeedastus päritoluriigi või -piirkonna või endise elukohariigi olukorra kohta;

c)

üld- või kutseõpe ja abi taasintegreerumisel;

d)

Euroopa Liidus elavate päritoluriigist tulnud isikute ühenduste poolsed meetmed, et hõlbustada käesolevas otsuses osutatud isikute vabatahtlikku tagasipöördumist;

e)

meetmed, mis hõlbustavad vabatahtliku tagasipöördumise siseriiklike programmide korraldust ja rakendamist.

a)

ühenduse koostöö edendamine ühenduse õiguse ja hea tava rakendamisel;

b)

riikidevaheliste koostöövõrgustike ja riikidevahelisel partnerlusel põhinevate ning kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite vaheliste katseprojektide, mis on kavandatud innovatsiooni stimuleerimiseks, kogemuste ja hea tava alase teabe vahetamise hõlbustamiseks ning varjupaigapoliitika kvaliteedi parandamiseks, korraldamise toetamine;

c)

riikidevaheliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate toetamine Euroopa varjupaigapoliitika ja artiklis 3 osutatud isikute olukorra ja tingimuste kohta;

d)

teabelevi ja -vahetuse toetamine, kaasa arvatud infotehnoloogia ja sidetehnoloogia kasutamine, fondi heade tavade ja kõigi muude aspektide kohta.

a)

vastuvõtt ja majutus;

b)

elatusvahendite tagamine, sealhulgas toit ja rõivad;

c)

meditsiiniline, psühholoogiline või muu abi;

d)

asjaomaste isikute vastuvõtu ning meetmete rakendamisega seotud personali- ja halduskulud;

e)

logistika- ja transpordikulud.

a)

võtab artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras vastu suunised artiklis 15 sätestatud mitmeaastaste programmide prioriteetide kohta ja teavitab liikmesriike fondi esialgsetest eraldistest;

b)

tagab oma Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kohustuste ühe osana, et liikmesriikides oleks olemas kohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et need toimiksid tõrgeteta, kindlustades ühenduse vahendite kohase ja tõhusa kasutamise. Need meetmed hõlmavad eelnevat dokumentide kontrolli ja kohapealset kontrolli vastutavate asutuste poolt teostatavate rakendusmenetluste, kontrollisüsteemide, raamatupidamistoimingute ja hanke- ning abi eraldamise menetluste suhtes. Komisjon vaatab menetlused või süsteemid uuesti läbi, kui neid on oluliselt muudetud;

c)

rakendab artiklis 8 ette nähtud ühenduse meetmed.

a)

vastutavad fondi toetatavate siseriiklike meetmete rakendamise eest;

b)

võtavad meetmed, mis on vajalikud fondi tõhusaks toimimiseks siseriiklikul tasandil ja kaasavad kõik asjaomased varjupaigapoliitikaga seotud osapooled kooskõlas siseriikliku tavaga;

c)

määravad vastutava asutuse haldama fondi poolt toetatavaid siseriiklikke projekte kooskõlas kohaldatavate ühenduse õigusaktidega ja mõistliku finantsjuhtimise põhimõttega;

d)

on esimestena vastutavad meetmete finantskontrolli eest ja tagavad, et juhtimissüsteemid ja kontrollid teostatakse sellisel viisil, mis tagab ühenduse vahendite kohase ja tõhusa kasutamise. Nad esitavad komisjonile nimetatud süsteemide kirjelduse;

e)

tõendavad, et komisjonile esitatavad kuludeklaratsioonid on täpsed, ning tagavad, et need on koostatud, kasutades kontrollitavatel tõendavatel dokumentidel põhinevaid raamatupidamissüsteeme;

f)

teevad koostööd komisjoniga artikli 17 rakendamiseks vajalike statistiliste andmete kogumiseks.

a)

vastutab fondi ajavahemikul 2000–2004 võetud meetmete tulemuste ja ajavahemikul 2005–2010 võetavate meetmete tulemuste kohta teabe levitamise eest;

b)

tagab fondi poolt toetatavate meetmetega seotud asjakohase teavitamise, reklaami ja järelmeetmed;

c)

tagab, et meetmed on ühenduse asjaomaste poliitikate, meetmete ja algatustega kokkusobivad ja neid täiendavad.

a)

ta peab olema juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui selleks asutuseks on liikmesriigi haldusüksus;

b)

ta peab omama sellist finants- ja haldussuutlikkust, mis vastab ühenduse vahendite mahule, mille haldamise ülesanne kõnealusele asutusele antakse, ning mis võimaldaks asutusel ühenduse vahendite haldamist reguleerivate eeskirjade kohaselt oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.

a)

asjaomaste partneritega konsulteerimine mitmeaastase programmi koostamiseks;

b)

pakkumismenetluste ja ettepanekute esitamise kutsete korraldamine ja reklaamimine;

c)

fondipoolset kaasrahastamist käsitlevate valiku ja lepingute sõlmimise menetluste korraldamine kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning võttes kõik vajalikud meetmed võimalike huvide konflikti vältimiseks;

d)

järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse tagamine fondipoolse kaasrahastamise ja muude asjaomaste siseriiklike ja ühenduse rahastamisvahendite vahel;

e)

meetmete haldus-, lepinguline ja finantsjuhtimine;

f)

teabeedastus ja nõustamistegevus, samuti tulemuste avaldamine;

g)

järelevalve ja hindamine;

h)

koostöö ja kontakti pidamine komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides.

a)

olukord ja vajadused liikmesriigis;

b)

kulude tasuvus, pidades silmas projektiga seotud isikute arvu;

c)

rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, asjatundlikkus, usaldusväärsus ning rahaline panus;

d)

määr, mille võrra projektid täiendavad teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või siseriiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid.

a)

liikmesriikides valitseva olukorra kirjeldus vastuvõtu, varjupaigamenetluste, integratsiooni ja artikliga 3 hõlmatud isikute vabatahtliku tagasipöördumise osas;

b)

analüüs vastuvõtu, varjupaigamenetluste, integratsiooni ja vabatahtliku tagasipöördumisega seotud tingimuste kohta kõnealuses liikmesriigis ning viide tegevuseesmärkide kohta, mis on ette nähtud nimetatud tingimuste rahuldamiseks programmiga hõlmatud ajavahemiku jooksul;

c)

asjakohase strateegia tutvustamine nimetatud eesmärkide saavutamiseks ning sellega seotud prioriteedid, mille määratlemisel on võetud arvesse artikli 13 lõike 3 punktis a ette nähtud konsultatsioone asjaomaste partneritega ning nende prioriteetide rakendamiseks kavandatud meetmete lühikirjeldus;

d)

strateegia kokkusobivus muude piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega;

e)

suunav rahastamiskava, millega nähakse iga prioriteedi ja aasta jaoks ette fondi kavandatud rahaline panus ning avaliku või erasektori poolse kaasfinantseerimise kogusumma.

a)

üldeeskirjad, mille alusel valitakse aastaprogrammi raames rahastatavad projektid, kui need erinevad mitmeaastases programmis sätestatud korrast;

b)

vastutava asutuse poolt aastaprogrammi rakendamisel täidetavate ülesannete kirjeldus;

c)

fondist eraldatava toetuse kavandatud jaotus programmi erinevate meetmete vahel ning aastaprogrammi rakendamise eesmärgil artikli 18 alusel tehniliseks ja haldusabiks taotletud summa.

a)

30 % proportsionaalselt kolme eelmise aasta jooksul ühe artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud kategooria alusel riiki lubatud isikute arvuga;

b)

70 % proportsionaalselt kolme eelmise aasta jooksul artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud registreeritud isikute arvuga.

a)

artiklite 5, 6 ja 7 alusel liikmesriikides rakendatud meetmete korral 50 % konkreetse meetme kogumaksumusest. Ühenduse osa võib suurendada 60 %ni eriti uuenduslike, näiteks riikidevahelisel partnerlusel põhinevate meetmete või artiklis 3 osutatud isikute või nende sihtrühmade asutatud organisatsioonide aktiivsel osalusel läbiviidavate meetmete korral ning suurendatakse 75 %ni ühtekuuluvusfondi hõlmatud liikmesriikides;

b)

artiklis 8 ette nähtud ühenduse meetmete raames väljakuulutatud konkursikutsete korral 80 % konkreetse meetme kogumaksumusest.

a)

korraldada asjakohase näidise alusel vähemalt 10 % iga aastaprogrammi abikõlblikest kogukulutustest moodustavate meetmete ja heakskiidetud meetmete esindusliku valimi kontrolle. Liikmesriigid tagavad vajaliku lahususe kontrollide ning meetmete teostamise või nendega seotud maksetoimingute vahel;

b)

vältida, avastada ja parandada eeskirjade eiramist ning vastavalt eeskirjadele teatada nendest ja haldus- ning kohtumenetluste kulgemisest komisjonile;

c)

teha koostööd komisjoniga, et tagada ühenduse vahendite kasutamine vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele.

a)

liikmesriik ei rakenda meetmeid nii, nagu lepiti kokku kaasrahastamise otsuses, või

b)

fondi kaasrahastamine tervikuna või osa sellest ei ole kogu või osa meetme puhul õigustatud või

c)

juhtimis- ja kontrollisüsteemides esineb tõsiseid puudusi, mis võiksid põhjustada süstemaatilisi eeskirjade eiramisi.

a)

vähendada eelmaksete või lõplike maksete suurust; või

b)

teha nõutavad finantskorrektsioonid, tühistades kõnealusele meetmele antava fondi toetuse täielikult või osaliselt.

a)

hiljemalt 31. detsembril 2006 fondi kaasrahastatavate meetmete rakendamise hindamisaruande;

b)

hiljemalt 30. juunil 2009 ja 30. juunil 2012 fondi kaasrahastatavate meetmete tulemuste ja mõju hindamisaruande.

a)

hiljemalt 30. aprillil 2007 vahearuande saavutatud tulemuste kohta ja fondi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos võimalike kavandatud muudatustega;

b)

hiljemalt 31. detsembril 2009 vahearuande ja ettepaneku fondi tegevuse kohta tulevikus;

c)

hiljemalt 31. detsembril 2012 järelhindamise aruande.

a)

hiljemalt 31. jaanuaril 2005 annab komisjon liikmesriikidele teada juhised planeerimiseks ja riikidele eraldatud esialgsed toetussummad;

b)

hiljemalt 1. mail 2005 määravad liikmesriigid artiklis 13 osutatud siseriikliku vastutava asutuse ja esitavad artiklis 15 osutatud ettepaneku mitmeaastase programmi kohta ajavahemikuks 2005–2007;

c)

komisjon kiidab artikli 11 lõikes 3 sätestatud korras heaks mitmeaastased programmid hiljemalt kahe kuu jooksul pärast neid käsitlevate ettepanekute kättesaamist.

a)

31. jaanuariks 2005 esitab komisjon liikmesriikidele neile eraldatud summade hinnangu;

b)

liikmesriigid esitavad 1. juuniks 2005 komisjonile artiklis 16 osutatud aastaprogrammi ettepaneku; ettepanekule lisatakse üksikasjad juhtimissüsteemide ja kontrollide kohta, mille rakendamisega tagatakse ühenduse vahendite kohane ja tõhus kasutamine;

c)

komisjon võtab kaasrahastamisotsuse vastu hiljemalt kaks kuud pärast aastaprogrammi eelnõu esitamist ja artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud asjaolude kontrollimist.