32003R1783

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/2003,

29. september 2003,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu artiklis 33 ettenähtud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks on kohane tugevdada maaelu arengu poliitikat, suurendades määruses (EÜ) nr 1257/1999 [4] sätestatud kaasnevate meetmete ulatust.

(2) Kuna noortel põllumajandustootjatel on maapiirkondade arendamisel väga tähtis osa, tuleks selle põllumajandustootjate kategooria toetamist pidada esmatähtsaks. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja struktuurilise kohandamise hõlbustamiseks on vaja tugevdada neile juba antavat eritoetust.

(3) Tuleks toetada ühenduse õigusaktidel põhinevate keskkonda, inimeste ja loomade tervist ning taimetervist, loomade heaolu ning tööohustust käsitlevate rangete nõuete põllumajandussektoris kiiremat rakendamist. Kõnealused nõuded võivad põllumajandustootjatele seada uued kohustused, põhjustades tulu saamata jäämist või lisakulusid. Et aidata osaliselt katta selliste nõuete rakendamisest tekkivaid kulusid, tuleks põllumajandustootjatele anda ajutist ja järk-järgult vähenevat toetust.

(4) Nõuete "täitmist käsitleva" meetme kasutuselevõtmise tulemusena peaks toetus, mida antakse praegu määruse (EÜ) nr 1257/1999 alusel põllumajandustootjatele põllumajandusliku kasutuse piirangute tõttu keskkonnaalaste kitsendustega piirkondades, hõlmama edaspidi ka nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) [5] ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) [6] rakendamisest tulenevaid piiranguid. Teatavas olukorras võib seega teha ettepaneku suurema toetuse andmiseks, kusjuures 10 %line pindalapiirang kehtib üksnes meetme puhul, mis käsitleb piirkondi, mida mõjutavad erilised ebasoodsad looduslikud tingimused.

(5) Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemidega, mis on ette nähtud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ning teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, [7] tuleb kindlaks teha ja esitada ettepanekud, kuidas parandada praeguseid tulemusi seoses keskkonna, inimeste ja loomade tervise ja taimetervise ning loomade heaoluga seotud õiguslike nõuetega. Selliste nõustamisteenuste maksumuse katteks tuleks põllumajandustootjatele anda toetust.

(6) Põllumajandustootjaid tuleks ergutada võtma vastu kõrged loomade heaoluga seotud nõuded. Määruse (EÜ) nr 1257/1999 olemasoleva põllumajanduse keskkonnapoliitika peatüki rakendusala tuleks laiendada, et näha ette toetus põllumajandustootjatele, kes kohustuvad järgima kohustuslikest miinimumnõuetest rangemaid loomakasvatusnõudeid.

(7) Kogemused on näidanud, et toiduaine kvaliteedi parandamise meetmeid maaelu arengu poliitika raames tuleb täiendada.

(8) Põllumajandustootjaid tuleks ergutada osalema ühenduse või siseriiklikes toiduaine kvaliteedisüsteemides. Sellistes süsteemides osalemine võib tuua kaasa lisakulusid ja -kohustusi, mida turg täielikult ei korva. Seepärast tuleks nendes süsteemides osalevatele põllumajandustootjatele pakkuda ajutist toetust.

(9) On vaja tõsta tarbijate teadlikkust selliste toodete olemasolust ja erisustest, mis on toodetud ühenduse või siseriiklike toiduaine kvaliteedisüsteemide raames. Tuleks toetada tootjarühmi, et need teavitaksid tarbijaid ja edendaksid toodete müüki, mis on valminud liikmesriikide poolt maaelu arengukavade raames toetatud kvaliteedisüsteemide tulemusena.

(10) Uute kaasnevate meetmete kasutuselevõtmise tõttu on vaja selgitada teatavaid olemasolevaid sätteid. Nimetatud selgitused käsitlevad peamiselt põllumajandusettevõtetesse investeerimist ja rahandussätteid.

(11) Arvestades uuenduste toetamise tähtsust toiduainetööstussektoris, tuleks laiendada määruse (EÜ) nr 1257/1999 olemasoleva peatüki rakendusala, mis käsitleb põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise parandamist, et toetada uudsete toiduainete töötlemise viiside arendamist.

(12) Nimetatud peatükis nähakse ette abikõlblikkuse tingimused, mille kohaselt toetatakse investeeringuid põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise parandamiseks, sealhulgas sellist toetust saavatele ettevõtjatele juba esitatav nõue, et nad järgiksid keskkonna, hügieenitingimuste ja loomade heaoluga seotud miinimumnõudeid. Arvestades seda, et väikestel töötlemisüksustel võib mõnikord tekkida raskusi selliste nõuete järgimisega, tuleks liikmesriikidel lubada anda väikestesse töötlemisüksustesse tehtavate investeeringute puhul ajapikendust abikõlblikkuse tingimuste täitmiseks, et need saaksid järgida uusi nõudeid seoses keskkonna, hügieenitingimuste ja loomade heaoluga.

(13) On vaja parandada riigimetsade ökoloogilist ja sotsiaalset väärtust; kõnealuseid eesmärke tuleks lubada toetada investeeringutega, välistades seejuures toetused meetmetele, millega parandatakse selliste metsade majanduslikku kasutust.

(14) Senised kogemused 2000.–2006. aasta maaelu arengu programmi rakendamisel on näidanud, et on vaja selgitada ja lihtsustada määruse (EÜ) nr 1257/1999 teatavaid sätteid ning kohandada teatavaid toetusemäärasid. Kõnealused selgitused ja kohandused käsitlevad peamiselt ebasoodsamatele piirkondadele ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondadele, koolitusele, metsamajandusele ning maapiirkondade kohandamise ja arengu edendamisele antava toetuse ulatust ja üksikasjalikku sisu.

(15) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1257/1999 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1257/1999 muudetakse järgmiselt.

1) Artiklis 5 loetakse olemasolev tekst selle artikli lõikeks 1 ja lisatakse järgmised lõiked:

"2. Artiklis 1 sätestatud investeeringutoetuse andmise tingimused peavad olema täidetud, kui tehakse üksikotsus toetuse määramise kohta.

3. Kui investeeringuid tehakse seoses keskkonna, hügieenitingimuste ja loomade heaoluga kehtestatud uute miinimumnõuete järgimiseks, võib nende nõuete täitmiseks anda toetust. Sellisel juhul võidakse põllumajandustootjatele anda kõnealuste miinimumnõuete täitmiseks ajapikendust, kui vajatakse aega nende nõuete täitmisel tekkinud eriprobleemide lahendamiseks. Põllumajandustootja peab asjaomased nõuded täitma investeerimisperioodi lõpuks."

2) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

a) Artikli 7 teine lõige asendatakse järgmisega:

"Toetuse kogusumma protsendimäärana abikõlblike investeeringute summast võib olla kuni 40 % ning ebasoodsamates piirkondades kuni 50 %."

b) Lisatakse järgmine lõige:

"Kui investeeringuid teevad II peatükis osutatud noored põllumajandustootjad, võib kuni viie aasta jooksul alates ettevõtte sisseseadmisest toetuse ülempiiriks olla 50 % ning ebasoodsamates piirkondades 60 %. Artikli 8 lõike 1 esimeses taandes ettenähtud vanusepiirang peab ettevõtte sisseseadmise hetkel olema täidetud."

3) Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Starditoetus võib sisaldada:

a) ühekordset lisatasu lisas täpsustatud maksimaalse abikõlbliku summa ulatuses; ning

b) intressitoetust laenudele, mis on võetud tegevuse alustamisega kaasnevate kulude katteks; intressitoetuse kapitaliseeritud väärtus ei tohi ületada ühekordse lisatasu väärtust.

Toetust, mis on suurem punktis a osutatud ülemmäärast, kuid ei ületa 30000 eurot, võib maksta noortele põllumajandustootjatele, kes kasutavad seoses oma tegevuse alustamisega põllumajandusettevõtete nõustamise teenuseid kolme aasta jooksul pärast ettevõtte sisseseadmist."

4) Artikli 9 teise lõike esimene taane asendatakse järgmisega:

"— valmistada põllumajandustootjaid ja muid põllumajandustegevusega seotud isikuid ette tootmise kvaliteetseks ümberkorraldamiseks, maastiku säilitamise ja parandamise, keskkonnakaitse, hügieenitingimuste ja loomade heaolu standarditega kokkusobivate tootmisviiside kohaldamiseks ning kutseoskuste omandamiseks, mida on vaja majanduslikult elujõulise põllumajandusettevõtte juhtimiseks, ja"

5) Artikli 15 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Ülemmäärast suuremat hüvitist võib maksta tingimusel, et kõigi asjaomase programmitöö tasandil antavate hüvitiste keskmine summa ei ületa kõnesolevat ülemmäära. Liikmesriigid võivad esitada keskmise summa arvutamiseks mitme piirkondliku programmi kombinatsiooni. Objektiivsete asjaoludega nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib siiski keskmist summat tõsta lisas ettenähtud maksimumini."

6) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt.

(a) Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Põllumajandustootjatele võib maksta hüvitist tehtud kulutuste ja saamatajäänud tulu eest, mida on põhjustanud direktiivide 79/409/EMÜ [8] ja 92/43/EMÜ [9] rakendamisest tulenevate põllumajandusliku kasutuse piirangute kehtestamine keskkonnaalaste kitsendustega piirkondades, kui need hüvitised on vajalikud nende direktiivide rakendamisest tulenevate eriprobleemide lahendamiseks."

b) Artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Ühenduse toetuse saamiseks kõlblik ülemmäär on sätestatud lisas. Kõnealust summat võib suurendada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et võtta arvesse eriprobleeme.

Sellest ülemmäärast suuremat toetust võib maksta kuni viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil uusi piiranguid kehtestav säte muutub vastavalt ühenduse õigusaktidele kohustuslikuks. Kõnealust toetuse maksmist vähendatakse järk-järgult igal aastal ning see ei tohi ületada lisas ettenähtud summat."

7) Artiklis 20 loetakse olemasolev tekst selle artikli lõikeks 1 ja lisatakse järgmine lõige:

"2. Lõikes 1 viidatud pindalad ei tohi ületada 10 % asjaomase liikmesriigi pindalast."

8) Artikkel 21 jäetakse välja.

9) II jaotise V peatüki järele lisatakse järgmine peatükk:

"Va PEATÜKK NÕUETE TÄITMINE

Artikkel 21a

Toetus, millega aidatakse põllumajandustootjatel kohaneda ühenduse õigusaktidel põhinevate rangete nõuetega keskkonna, inimeste ja loomade tervise ning taimetervise, loomade heaolu ja tööohutuse vallas, aitab kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a) ühenduse rangete nõuete kiirem rakendamine liikmesriikide poolt;

b) nende nõuete järgimine põllumajandustootjate poolt;

c) nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ning toetuskavad teatavate põllukultuuride tootjatele) [*] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. ette nähtud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemide kasutamine põllumajandustootjate poolt ettevõtte tulemuste hindamisel ja paranduste kindlakstegemisel, mida nõutakse seoses kõnealuses määruses sätestatud kohustuslike haldusnõuetega.

Artikkel 21b

1. Tehtud kulutuste ja saamatajäänud tulu osaliseks katmiseks ettenähtud ajutisi toetusi võib maksta põllumajandustootjatele, kes peavad rakendama ühenduse õigusaktidel põhinevaid ja hiljuti siseriiklikesse õigusaktidesse inkorporeeritud rangeid nõudeid.

Artiklit 16 kohaldavate liikmesriikide puhul ei maksta käesoleva peatüki alusel põllumajandustootjale toetust, et kohaldada artiklis 16 viidatud ühenduse õigusaktidel põhinevaid nõudeid.

2. Toetust võib maksta kuni viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil nõue muutub vastavalt ühenduse õigusaktidele kohustuslikuks.

Et nõude täitmise eest makstaks toetust, peab see seadma tootmisviisile uusi kohustusi või piiranguid, millel on oluline mõju tüüpilistele põllumajandusettevõtete tegevuskuludele ning mis hõlmavad paljusid põllumajandustootjaid.

Direktiivide puhul, mille rakendustähtaeg on ületatud ja mida liikmesriik ei ole veel nõuetekohaselt rakendanud, võib maksta toetust kuni viie aasta jooksul alates 25. oktoobrist 2003.

3. Toetust ei maksta juhul, kui nõue on jäänud täitmata seetõttu, et taotluse esitanud põllumajandustootja ei ole pidanud kinni siseriiklikesse õigusaktidesse juba inkorporeeritud nõudest.

Artikkel 21c

1. Toetust makstakse igal aasta kindlas summas, järk-järgult vähenevana ja võrdsetes osades. Liikmesriigid kohandavad iga nõude eest makstava toetuse määra, võttes arvesse vastava nõude kohaldamisest tulenevate kohustuste määra. Toetuse suurus määratakse nii, et see võimaldaks vältida liigsete hüvitiste maksmist. Investeeringutega seotud kulutusi ei võeta iga-aastase toetuse kindlaksmääramisel arvesse.

2. Suurim aastane toetussumma ühe põllumajandusettevõtte kohta on esitatud lisas.

Artikkel 21d

1. Põllumajandustootjatele võib maksta toetusi, et aidata neil katta kulusid, mis tulenevad põllumajandusettevõte nõustamise teenuste kasutamisest, millega tehakse kindlaks ja vajadusel kavandatakse parandusi, mis on seotud keskkonna, inimeste ja loomade tervise ning taimetervise ja loomade heaolu nõuete rakendamisega põllumajandustootjate poolt.

2. Põllumajandusettevõtete nõustamise teenused, mille eest võib maksta toetust, peavad olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise III peatükiga ja selle rakendamisel vastu võetud sätetega.

3. Toetuse kogusummat lõikes 1 viidatud nõustamisteenuste kasutamise eest piiratakse 80 %le abikõlblikest kuludest, ülemata seejuures lisas ettenähtud maksimaalset abikõlblikku summat."

10) VI peatükk asendatakse järgmisega:

"VI PEATÜKK PÕLLUMAJANDUSE KESKKONNAPOLIITIKA JA LOOMADE HEAOLU

Artikkel 22

Keskkonna kaitsmiseks, paikkonna säilitamiseks (põllumajanduse keskkonnapoliitika) või loomade heaolu parandamiseks kavandatud põllumajanduslike meetodite toetamine aitab kaasa ühenduse poliitiliste eesmärkide saavutamisele põllumajanduse, keskkonna ja põllumajandusloomade heaolu vallas.

Selline toetus edendab:

a) põllumajandusmaa kasutamisviise, mis on kooskõlas keskkonna, maastiku ja selle iseloomulike vormide, loodusvarade, pinnase ja geneetilise mitmekesisuse kaitse ning parandamisega;

b) keskkonnasõbraliku põllumajanduse laiendamist ning ekstensiivset karjamajandust;

c) põllumajanduses kasutatavate suure loodusliku väärtusega ohustatud kultuurmaastike säilitamist;

d) põllumajandusmaa maastiku ja ajalooliste iseloomulike vormide säilitamist;

e) keskkonnaplaneerimise kasutamist põllumajanduses;

f) loomade heaolu parandamist.

Artikkel 23

1. Toetust antakse põllumajandustootjatele, kes võtavad põllumajanduse keskkonnapoliitika või loomade heaoluga seotud kohustusi vähemalt viieks aastaks. Vajaduse korral võib teatavate kohustuste puhul nende mõju keskkonnale või loomade heaolule silmas pidades määrata pikema perioodi.

2. Põllumajanduse keskkonnapoliitika ja loomade heaoluga seotud kohustused on heade põllumajandustavade, sealhulgas heade loomakasvatustavade rakendamisest ulatuslikumad.

Nendega nähakse ette teenused, mida ei pakuta teiste toetusmeetmete, näiteks turustamistoetuste või hüvitistega.

Artikkel 24

1. Põllumajanduse keskkonnapoliitika või loomade heaoluga seotud kohustustega kaasnevat toetust antakse igal aastal ning see arvutatakse järgmiste näitajate alusel:

a) saamata jäänud tulu;

b) kohustusest tulenevad lisakulud; ja

c) ajendi pakkumise vajadus.

Investeeringutega seotud kulutusi ei võeta iga-aastase toetuse arvutamisel arvesse. Iga-aastase toetuse arvutamisel võib arvesse võtta kohustuste täitmiseks vajalikke mittetasuvaid investeeringuid.

2. Ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud aastased ülemmäärad on sätestatud lisas. Kui toetus arvutatakse pindala alusel, sõltub toetuse summa põllumajandusettevõtte sellest pindalast, mille puhul kehtivad põllumajanduse keskkonnapoliitikaga seotud kohustused."

11) II jaotise VI peatüki järele lisatakse järgmine peatükk:

"VIa PEATÜKK TOIDUAINETE KVALITEET

Artikkel 24a

Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks ja nende müügi edendamiseks kavandatud põllumajanduslike meetodite toetamine aitab kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a) tarbijatele kindlusetunde andmine toote või kasutatud tootmisprotsessi kvaliteetsuses põllumajandustootjate osalemise teel artiklis 24b määratletud toiduaine kvaliteedisüsteemides;

b) põllumajandussaaduste lisandväärtuse saavutamine ja turustusvõimaluste suurendamine;

c) tarbija parem teavitamine selliste toodete olemasolust ja erisustest.

Artikkel 24b

1. Toetust antakse põllumajandustootjatele, kes osalevad vabatahtlikult ühenduse või siseriiklikes toiduaine kvaliteedisüsteemides, mis seavad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetele (välja arvatud kalatoodetele) erilised tootmisnõuded ning järgivad käesoleva artikli lõikeid 2 või 3.

Toetus hõlmab ainult inimtoiduks ettenähtud tooteid.

2. Toetust võivad saada järgmistele määrustele ja sätetele vastavad ühenduse kvaliteedisüsteemid:

a) nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta [11];

b) nõukogu14. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2082/92 põllumajandustoodete ja toiduainete eripärasertifikaatide kohta [12];

c) nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta [13];

d) nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) [14] VI jaotis määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini kohta.

3. Et liikmesriikides tunnustatud toiduaine kvaliteedisüsteemid võiksid saada toetust, peavad need vastama punktides a–e esitatud kriteeriumidele:

a) selliste süsteemide raames toodetud lõpptoote erisus põhineb üksikasjalikel põllumajandusmeetoditega seotud kohustustel, mis tagavad:

i) erilised omadused, sealhulgas tootmisprotsess; või

ii) lõpptoote kvaliteet, mis ületab oluliselt seoses inimeste ja loomade tervise ning taimetervise, loomade heaolu ja keskkonnakaitsega kaupadele esitatavad nõuded;

b) süsteemid hõlmavad kohustuslikke tootekirjeldusi ja nende järgimist kontrollib sõltumatu järelevalveasutus;

c) süsteemides saavad osaleda kõik tootjad;

d) süsteemid on läbipaistvad ja kindlustavad toodete täieliku jälgitavuse;

e) süsteemid võtavad arvesse olemasolevaid või prognoositavaid turuvõimalusi.

4. Toetust ei või saada süsteemid, mille ainus eesmärk on tagada ühenduse või siseriikliku õiguse kohustuslikest nõuetest kinnipidamise tõhusam kontroll.

Artikkel 24c

1. Toetust makstakse aastase ergutustoetusena lisas ühe põllumajandusettevõtte kohta sätestatud maksimaalse abikõlbliku summa ulatuses. Toetussumma määratakse kindlaks vastavalt püsikulude suurusele, mis tulenevad toetust saavates süsteemides osalemisest, ning sellisel tasemel, et oleks välditud liigsete hüvitiste maksmine.

2. Sellist toetuse makstakse kõige rohkem viis aastat.

Artikkel 24d

1. Tootjarühmadele makstakse toetust tegevuste eest, mis on ette nähtud tarbijate teavitamiseks sellistest põllumajandustoodetest ja toiduainetest ning nende müügi edendamiseks, mis on toodetud artiklis 24b kirjeldatud ühenduse või siseriiklike kvaliteedisüsteemide raames ning mille liikmesriik on artiklites 24a, 24b ja 24c sätestatud meetme alusel valinud välja toetamiseks.

2. Toetus hõlmab teavitamis-, müügiedendamis- ja reklaamitegevust.

3. Toetuse kogusumma ülempiiriks on 70 % abikõlbliku meetme kuludest."

12) Artikli 25 lõike 2 neljas taane asendatakse järgmisega:

"— arendada ja rakendada uusi tehnoloogiaid,"

13) Artikli 26 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

"Kui investeeringuid tehakse seoses keskkonna, hügieenitingimuste ja loomade heaoluga kehtestatud uute miinimumnõuete järgimiseks, võib nende nõuete täitmiseks anda toetust. Sellisel juhul võidakse väikestele töötlemisüksustele anda kõnealuste miinimumnõuete täitmiseks ajapikendust, kui vajatakse aega nende nõuete täitmise käigus tekkinud eriprobleemide lahendamiseks. Väikesed töötlemisüksused peavad asjaomased nõuded täitma investeerimisperioodi lõpuks."

14) Artikli 29 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Sellist artiklites 30 ja 32 ettenähtud toetust antakse ainult metsade või pindalade eest, mis kuuluvad eraomanikule või nende ühendustele või vallale või valdade ühendustele. Seda piirangut ei kohaldata artikli 30 lõike 1 teises taandes sätestatud meetmete suhtes metsadesse tehtud investeeringute puhul, mille eesmärk on oluliselt parandada nende ökoloogilist ja sotsiaalset väärtust, ning artikli 30 lõike 1 kuuendas taandes sätestatud meetmete suhtes."

15) Artikli 29 lõige 5 asendatakse järgmisega:

"5. Käesoleva peatüki alusel kavandatavad meetmed, mida tuleb võtta sellistel aladel, mis on ühenduse metsade tulekahju eest kaitsmist käsitleva meetme raames liigitatud suure või keskmise metsatulekahjuohuga aladeks, peavad olema kooskõlas liikmesriikide poolt neile aladele kehtestatud metsakaitsekavadega."

16) Artikli 30 lõike 1 viimane taane asendatakse järgmisega:

"— loodusõnnetuste ja tulekahjude poolt kahjustatud metsamajanduse tootmispotentsiaali taastamine ning asjakohaste vältimisabinõude kasutuselevõtmine."

17) Artiklit 31 muudetakse järgmiselt.

a) Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Sisseseadmiskuludele lisaks võib selline toetus hõlmata ka:

- metsastatud hektarite kohta makstavaid iga-aastasi lisatasusid, mis katavad metsastatud alade säilitamiskulud kuni viie aasta jooksul,

- hektarite kohta makstavaid iga-aastasi lisatasusid, mis kuni 20 aasta jooksul katavad metsastamise tõttu saamata jäänud tulu põllumajandustootjatele või nende ühendustele või teistele eraõiguslikele isikutele, kes on asjaomast maad enne metsastamist harinud."

b) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Kui toetust makstakse riigiasutustele kuuluva põllumajandusmaa metsastamise eest, katab see ainult sisseseadmiskulusid. Kui metsastatud maad rendib era- õiguslik isik, võib maksta lõike 1 teises lõigus viidatud iga-aastasi lisatasusid."

c) Lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Lühikese raieringiga kiirekasvuliste puuliikide puhul antakse metsastamistoetust ainult sisseseadmiskulude katteks."

18) Artikli 33 teist lõiku muudetakse järgmiselt.

a) Kolmas ja neljas taane asendatakse järgmisega:

"— määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise III peatükis viidatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemide ning põllumajandusettevõtete asendus- ja juhtimisteenuste loomine,

— kvaliteetsete põllumajandustoodete turustamine, sealhulgas artikli 24b lõigetes 2 ja 3 viidatud kvaliteedisüsteemide loomine,"

b) Lisatakse järgmine taane:

"— maaelu ühtlustatud arendamise strateegiate juhtimine kohalike partnerite poolt."

19) Artikli 34 teisele lõigule lisatakse järgmised kaks taanet:

"— nõuete täitmist käsitlevaid meetmeid reguleerivad tingimused (Va peatükk),

— toiduainete kvaliteeti käsitlevaid meetmeid reguleerivad tingimused (VIa peatükk)."

20) Artikli 35 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Ühenduse toetust, mida makstakse ennetähtaegselt pensionile jäämise (artiklid 10, 11 ja 12), ebasoodsamate piirkondade ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade (artiklid 13–21), nõuete täitmise (artiklid 21a–21d), põllumajanduse keskkonnapoliitika ja loomade heaolu (artiklid 22, 23 ja 24), toiduainete kvaliteedi (artiklid 24a–24d) ning metsastamise eest (artikkel 31), rahastab kogu ühenduses EAGGF tagatisrahastu."

21) Artikli 37 lõike 3 teise lõigu teine taane asendatakse järgmisega:

"— meetmete eest, mis võetakse uurimistöö toetamiseks või mis vastavad ühendusepoolse rahastamise tingimustele vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusele 90/424/EMÜ veterinaariaalaste kulutuste kohta. [15]

22) Artikli 47 lõike 2 teise lõigu viimane taane asendatakse järgmisega:

"— on ühenduse osalus käesoleva määruse artiklites 22–24 sätestatud meetmete programmitöös eesmärgi 1 piirkondades 85 % ning teistes piirkondades 60 %."

23) Artiklisse 51 lisatakse järgmine lõige:

"5. Riiklikku toetust põllumajandustootjatele, kes võtavad omaks ranged nõuded, mis põhinevad ühenduse keskkonna, inimeste ja loomade tervise ning taimetervise, loomade heaolu ja tööohutusega seotud õigusaktidel, ei tohi anda, kui see ei vasta artiklites 21a, 21b ja 21c sätestatud tingimustele. Põllumajandustootjatele võib siiski maksta lisatoetusi, mis ületavad vastavalt artiklile 21c määratud ülemmäärasid, et aidata neil järgida siseriiklikke õigusakte, mis on ühenduse nõuetest rangemad.

Ühenduse asjakohaste õigusaktide puudumisel ei tohi anda riiklikku toetust põllumajandustootjatele, kes võtavad omaks ranged nõuded, mis põhinevad siseriiklikel keskkonna, inimeste ja loomade tervise ning taimetervise, loomade heaolu ja tööohutusega seotud õigusaktidel, kui see ei vasta artiklites 21a, 21b ja 21c sätestatud tingimustele. Lisatoetust, mille suurus ületab vastavalt artiklile 21c kehtestatud ülemmäära, võib anda selle artikli lõike 1 alusel põhjendatud juhtudel."

24) Lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] Arvamus on esitatud 5. juunil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] ELT C 208, 3.9.2003, lk 64.

[3] Arvamus on esitatud 3. juulil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[5] EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[6] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/62/EÜ (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 42).

[7] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

[8] EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (EÜT L 122, 6.5.2003, lk 36).

[9] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/62/EÜ (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 42).

[11] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

[12] EÜT L 208, 27.7.1992, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

[13] EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

[14] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

[15] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003."

--------------------------------------------------

LISA

LISA

TOETUSSUMMADE TABEL

Artikkel | Teema | Eurot | |

Artikli 8 lõige 2 | Starditoetus | 25000 | |

Artikli 12 lõige 1 | Ennetähtaegselt pensionile jäämine | 15000 | Üleandjale aastas |

150000 | Üleandjale ettenähtud kogusumma |

3500 | Töötajale aastas |

35000 | Töötajale ettenähtud kogusumma |

Artikli 15 lõige 3 | Hüvitise alammäär | 25 | Põllumajandusmaa hektari kohta |

Hüvitise ülemmäär | 200 | Põllumajandusmaa hektari kohta |

Hüvitise keskmine ülemmäär | 250 | Põllumajandusmaa hektari kohta |

Artikkel 16 | Toetuse ülemmäär | 200 | Hektari kohta |

Toetuse esialgne ülemmäär | 500 | Hektari kohta |

Artikkel 21c | Toetuse ülemmäär | 10000 | Põllumajandusettevõtte kohta |

Artikkel 21d | Põllumajandusettevõtete nõustamise teenused | 1500 | Nõustamisteenuse kohta |

Artikli 24 lõige 2 | Üheaastased taimed | 600 | Hektari kohta |

Mitmeaastased taimed | 900 | Hektari kohta |

Muud maakasutusviisid | 450 | Hektari kohta |

Asjaomaste piirkondade põllumajanduse jaoks kadumisohus olevad maatõud | 200 | Loomühiku kohta |

Loomade heaolu | 500 | Loomühiku kohta |

Artikkel 24c | Toetuse ülemmäär | 3000 | Põllumajandusettevõtte kohta |

Artikli 31 lõige 4 | Maksimaalne iga-aastane lisatasu, et katta metsastamise tõttu saamata jäänud tulu | | |

—Põllumajandustootjatele või nende ühendustele | 725 | Hektari kohta |

—Eraõiguslikule isikule | 185 | Hektari kohta |

Artikli 32 lõige 2 | Toetuse alammäär | 40 | Hektari kohta |

Toetuse ülemmäär | 120 | Hektari kohta |

--------------------------------------------------