Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32003R1139

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1139/2003, 27. juuni 2003, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 999/2001 seoses seireprogrammide ja määratletud riskiteguriga materjaliga

OJ L 160, 28.6.2003, p. 22–32 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Estonian: Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Latvian: Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Lithuanian: Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Hungarian Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Maltese: Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Polish: Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Slovak: Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Slovene: Chapter 03 Volume 039 P. 161 - 171
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 047 P. 267 - 277
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 047 P. 267 - 277
Special edition in Croatian: Chapter 03 Volume 017 P. 83 - 93

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1139/oj

32003R1139



Euroopa Liidu Teataja L 160 , 28/06/2003 Lk 0022 - 0032


Komisjoni määrus (EÜ) nr 1139/2003,

27. juuni 2003,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 999/2001 seoses seireprogrammide ja määratletud riskiteguriga materjaliga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, [1] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1003/2003, [2] eriti selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 999/2001 sätestatakse eeskirjad lammaste ja kitsede transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) seireks, sealhulgas ka mitte inimtoiduks tapetud loomade seireks. See loomaderühm on vaja täpsemalt määratleda, et vältida asjakohatut proovide võtmist.

(2) Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on ette nähtud likvideerimismeetmed, mida tuleb võtta pärast seda, kui TSE esinemine lammastel ja kitsedel on kinnitust leidnud. Nende meetmete kohaselt hävitatud loomadega tuleb epidemioloogilise teabe kogumise eesmärgil teha sihipäraseid uuringuid.

(3) Teoreetiliselt on olemas võimalus, et BSE esineb lammaste ja kitsede populatsioonis. Tavaliste meetoditega ei ole võimalik teha vahet nende loomade BSE ja skreipi vahel. Mõlema haiguse varasele staadiumile on iseloomulik niudesoole infektsioonilisus. Igas vanuses lammaste ja kitsede niudesool tuleks igaks juhuks lisada määratletud riskiteguriga materjali nimekirja.

(4) Oma 7. ja 8. novembri 2002. aasta arvamuses TSE nakkuse jaotumise kohta mäletsejaliste kudedes soovitas juhtiv teaduskomitee käsitleda igas vanuses veiste mandleid veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) nakkuse ohu kandjatena.

(5) Juhtiv teaduskomitee on sedastanud, et BSE ohu vältimiseks tuleb inimtoiduks mõeldud veiste pealiha ja keele lõikamisel vältida nende nakatumist kesknärvisüsteemikoe ja mandlimaterjali kaudu.

(6) Kuna peade seisukord sõltub esmajoones nende hoolikast käsitsemisest ja sellest, kas otsmiku laskemulk ja suur mulk on korralikult suletud, peavad tapamajades ja eriloaga lihalõikusettevõtetes olema sisse seatud kontrollisüsteemid.

(7) Selliste rümpade, poolrümpade ja veerandrümpade lähetamise eeskirju teistesse liikmesriikidesse ilma nende eelneva nõusolekuta, mis peale selgroo muud määratletud riskiteguriga materjali ei sisalda, tuleks laiendada poolrümpadele, mis on lõigatud kõige rohkem kolmeks hulgimüügitükiks, et kajastada tegelikku liikmesriikide vahelist kaubandust.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1774/2002, [3] muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 808/2003, [4] on sätestatud loomade ja inimeste tervishoiu eeskirjad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste kogumiseks, transpordiks, ladustamiseks, käitlemiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks või kõrvaldamiseks, sealhulgas ka nende turule viimiseks ning teatavatel erijuhtudel ekspordiks ja transiidiks. Määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisas sätestatud seesuguste toodete eemaldamise ja kõrvaldamise erieeskirjad tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(9) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(10) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 III ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2003.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisa A osa punkti 1 alapunkti a alapunkti ii uut sätet, mis on sätestatud käesoleva määruse lisa punktis 2, kohaldatakse pärast 1. oktoobrit 2003 tapetud loomade suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. juuni 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

[2] ELT L 152, 20.6.2003, lk 8.

[3] EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

[4] ELT L 117, 13.5.2003, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

III ja XI lisa muudetakse järgmiselt.

1. III lisa asendatakse järgmisega:

"

“III LISA

SEIRESÜSTEEM

A PEATÜKK

I. VEISTE SEIRE

1. Üldine

Veiste seire viiakse läbi kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3.1 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetoditega.

2. Inimtoiduks tapetud loomade seire

2.1. Kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid,

- kelle suhtes kohaldatakse "spetsiaalset hädatapmist", nagu on määratletud nõukogu direktiivi 64/433/EMÜ [1] artikli 2 punktis n, või

- kes tapetakse kooskõlas direktiivi 64/433/EMÜ I lisa VI peatüki punkti 28 alapunktiga c, välja arvatud haiguse kliiniliste tunnusteta loomad, kes tapetakse haiguse likvideerimise programmi raames,

kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes.

2.2. Kõiki üle 30 kuu vanuseid veiseid,

- kes tapetakse inimtoiduks või

- kes tapetakse haiguse likvideerimise programmi raames vastavalt direktiivi 64/433/EMÜ I lisa VI peatüki punkti 28 alapunktile c, kuid kellel ei esine haiguse kliinilisi tunnuseid,

kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes.

2.3. Erandina punktist 2.2 ja võttes arvesse oma territooriumil sündinud, kasvanud ja tapetud veiseid, võib Rootsi teha otsuse kontrollida ainult juhuslikku valimit. Valim peab koosnema vähemalt 10000 loomast aastas.

3. Muul põhjusel kui inimtoiduks tapetud loomade seire

3.1. Kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid, kes on surnud või tapetud, kuid kes ei ole:

- tapetud hävitamiseks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 716/96, [2]

- tapetud epideemia, näiteks suu- ja sõrataudi raames,

- tapetud inimtoiduks,

kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes.

3.2. Liikmesriigid võivad otsustada teha erandi punkti 3.1 sätetest kõrvalistes madala loomkoormusega piirkondades, kus ei ole korraldatud surnud loomade kokkukogumist. Liikmesriigid, kes seda erandit kasutavad, teavitavad sellest komisjoni ja esitavad erandiga hõlmatud piirkondade loetelu. See erand ei tohi hõlmata üle 10 % liikmesriigi veiste populatsioonist.

4. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 716/96 hävitamiseks ostetud loomade seire

4.1. Kõiki hädatapmise käigus tapetud ning tapaeelse kontrolli käigus kindlakstehtud haigeid loomi kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes.

4.2. Kõiki üle 42 kuu vanuseid loomi, kes on sündinud pärast 1. augustit 1996, kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes.

4.3. Igal aastal kontrollitakse veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes punktidega 4.1 ja 4.2 hõlmamata loomade vähemalt 10000 looma suurust juhuslikku valimit.

5. Muude loomade seire

Lisaks punktides 2–4 osutatud kontrollidele võivad liikmesriigid vabatahtlikult otsustada kontrollida teisi oma territooriumil olevaid veiseid, eelkõige neid, kes on pärit riikidest, kus esineb algupärast veiste spongioosset entsefalopaatiat, kui need on söönud võimalikku nakatatud sööta või kui need on sündinud veiste spongioosse entsefalopaatiaga nakatunud emasloomal või on pärit selliselt emasloomalt.

6. Kontrollidele järgnevad meetmed

6.1. Kui inimtoiduks tapetud loom on valitud kontrollimiseks veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes, ei kanta direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatükis sätestatud tervisemärki looma rümbale enne kiirtesti negatiivse tulemuse saamist.

6.2. Liikmesriigid võivad teha erandi punkti 6.1 sätetest, kui tapamajas kasutatakse ametlikku süsteemi, millega tagatakse, et mitte mingid tervisemärki kandvate kontrollitud loomade osad ei välju tapamajast enne kiirtesti negatiivse tulemuse saamist.

6.3. Kõik veiste spongioosse entsefalopaatia suhtes kontrollitavate loomade osad, sealhulgas nahk, jäävad kuni kiirtesti negatiivsete tulemuste saamiseni ametliku kontrolli alla, välja arvatud juhul, kui need hävitatakse kooskõlas V lisa punktiga 3 või 4.

6.4. Positiivse kiirtesti tulemuse saanud loomade kõik osad, sealhulgas nahk, hävitatakse kooskõlas V lisa punktiga 3 või 4, välja arvatud B peatüki III osas sätestatud registri jaoks säilitatav materjal.

6.5. Kui inimtoiduks ettenähtud looma kiirtesti tulemus on positiivne, hävitatakse kooskõlas punktiga 6.4 lisaks sellele rümbale ka vähemalt üks sellele rümbale tapmisliinil vahetult eelnenud ja kaks sellele vahetult järgnenud rümpa.

6.6. Liikmesriigid võivad punkti 6.5 sätetest kõrvale kalduda juhul, kui tapamajas kasutatakse süsteemi rümpadevahelise nakatumise vältimiseks.

II. LAMMASTE JA KITSEDE SEIRE

1. Üldine

Lammaste ja kitsede seire viiakse läbi kooskõlas X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunktis b sätestatud laboratoorsete meetoditega.

2. Inimtoiduks tapetud loomade seire

Üle 18 kuu vanuseid või rohkem kui kahe igemest väljunud jäävlõikehambaga inimtoiduks tapetud loomi kontrollitakse kooskõlas tabelis toodud valimi suurusega. Valim on esindav iga piirkonna ja hooaja puhul. Valimi valikul välditakse rühmade üleesindatust päritolu, liiki, vanust, tõugu, tootmistüüpi või mis tahes muud omadust silmas pidades. Loomade vanus määratakse hammastiku, ilmsete suguküpsust näitavate märkide või muu usaldusväärse teabe põhjal. Võimaluse korral välditakse samast karjast mitme proovi võtmist.

Liikmesriik | Valimi väikseim aastamaht Tapetud loomad |

Belgia | 3750 |

Taani | 3000 |

Saksamaa | 60000 |

Kreeka | 60000 |

Hispaania | 60000 |

Prantsusmaa | 60000 |

Iirimaa | 60000 |

Itaalia | 60000 |

Luksemburg | 250 |

Madalmaad | 39000 |

Austria | 8200 |

Portugal | 22500 |

Soome | 1900 |

Rootsi | 5250 |

Ühendkuningriik | 60000 |

Liikmesriik | Valimi väikseim aastamaht Surnud loomad |

Belgia | 450 |

Taani | 400 |

Saksamaa | 6000 |

Kreeka | 6000 |

Hispaania | 6000 |

Prantsusmaa | 6000 |

Iirimaa | 6000 |

Itaalia | 6000 |

Luksemburg | 30 |

Madalmaad | 5000 |

Austria | 1100 |

Portugal | 6000 |

Soome | 250 |

Rootsi | 800 |

Ühendkuningriik | 6000 |

Üle 12 kuu vanuste tapetud loomade arv karjas | Minimaalne valim |

Kuni 70 | Kõik kõlblikud loomad |

80 | 68 |

90 | 73 |

100 | 78 |

120 | 86 |

140 | 92 |

160 | 97 |

180 | 101 |

200 | 105 |

250 | 112 |

300 | 117 |

350 | 121 |

400 | 124 |

450 | 127 |

500 või rohkem | 150 |

"""

[1] EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012/64.

[2] EÜT L 99, 20.4.1996, lk 14.

--------------------------------------------------

Top