32003D0241

Komisjoni otsus,

26. märts 2003,

millega muudetakse komisjoni 31. mai 1999. aasta otsust 1999/391/EÜ küsimustiku kohta, mis on seotud nõukogu direktiiviga 91/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (IPPC) (nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ rakendamine)

(teatavaks tehtud numbri K(2003) 881 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2003/241/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitlevat nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ, [1] eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõikega 3 nähakse ette, et aruanded käesoleva direktiivi rakendamise ja selle tõhususe kohta võrreldes muude ühenduse keskkonnaaktidega tuleb koostada direktiivi 91/692/EMÜ artiklites 5 ja 6 sätestatud korras.

(2) Direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõikega 1 nähakse ette, et alates 2003. aastast ühendatakse piirväärtuste kättesaadavate representatiivsete andmete aruanne üldise rakendamise aruandega.

(3) Direktiivi 91/692/EMÜ artikliga 5 nähakse ette, et aruanne koostatakse küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab nimetatud direktiivi artikli 6 alusel loodud komitee abiga.

(4) Esimene aruanne hõlmas aastaid 2000-2002 incl.

(5) Teine aruanne hõlmab aastaid 2003-2005 incl.

(6) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/692/EMÜ artikli 6 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni otsust 1999/391/EÜ muudetakse järgmiselt.

Otsusele 1999/391/EÜ lisatud küsimustik asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Liikmesriigid kasutavad seda küsimustikku direktiivi 91/692/EMÜ artikli 5 ja direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõike 3 kohaselt komisjonile esitatava aruande koostamise alusena, mis hõlmab aastaid 2003-2005.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. märts 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margot Wallström

[1] EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

[2] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

--------------------------------------------------

LISA

KÜSIMUSTIK SAASTUSE KOMPLEKSSET VÄLTIMIST JA KONTROLLI KÄSITLEVA DIREKTIIVI 96/61/EÜ RAKENDAMISE KOHTA (IPPC)

1. ÜLDINE KIRJELDUS

1.1. Millised on peamised muudatused, mida tuli teha siseriiklikesse õigusaktidesse ja litsentsisüsteemi direktiivi I lisas loetletud tegevusaladest tuleneva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli üldeesmärgi saavutamiseks?

2. DIREKTIIVI KOHALDAMISALASSE KUULUVAD TEGEVUSALAD JA KÄITISED

2.1. Mitu I lisa iga alajaotise (1.1, 2.3 a, 6.4 b jne) käitist kuulub järgmistesse liikidesse?

- kõik artikli 2 lõike 4 kohased olemasolevad käitised, mis tegutsesid aruandeperioodi lõpus,

- olemasolevad käitised, mille olulistest muudatustest teavitati pädevat asutust ja millele anti luba aruandeperioodi jooksul,

- uued käitised (sealhulgas need, mis veel ei tegutse, kuid millele anti luba aruandeperioodi jooksul).

Sellele küsimusele vastamisel tuleb arvesse võtta, et ühes käitises võib tegelda erinevatesse alajaotistesse kuuluvate tegevusaladega. Kõik asjakohased tegevusalad tuleb ära märkida (isegi siis, kui seda käitist arvestatakse rohkem kui üks kord). Kuna paljud keemiatööstusettevõtted tegelevad rohkem kui ühe tegevusalaga, nagu on määratletud rubriigi 4 alajaotistes, esitatakse jaotise 4 kohta ainult koondarvud (s.t mitte iga üksiku alajaotise kohta).

Tabel 1

Tegevusalade liigid, mille puhul esitatakse käitiste üldarv

| I lisa tegevusalad |

1.1. | Põletuskäitised nimisoojusvõimsusega üle 50 MW |

1.2. | Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased |

1.3. | Koksiahjud |

1.4. | Kivisöe gaasistamis- ja vedeldamistehased |

2.1. | Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamis- või paagutamisahjud |

2.2. | Käitised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis |

2.3 (a) | Raudmetallide kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis |

2.3 (b) | Raudmetallide vasaraga sepistamine löögijõuga 50 kilodžauli vasara kohta, kus kasutatav küttevõimsus on üle 20 MW |

2.3 (c) | Raudmetallide kaitsva sulatatud metallpindade paigaldamine tootmisvõimsusega üle 2 tonni toorterast tunnis |

2.4. | Mustmetallide valukojad tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas |

2.5 (a) | Käitised muude toormetallide kui raua tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste menetlustega |

2.5 (b) | Käitised mitteraudmetallide sulatamiseks, sealhulgas sulandamiseks, kaasa arvatud teiseste toodete valmistamiseks (puhastamine, valamine jne), mille sulatamisvõimsus on üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas |

2.6. | Käitised metallide ja plastide pinnatöötluseks elektrolüütilise või keemilise menetlusega, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3 |

3.1. | Käitised tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või lubja tootmiseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas |

3.2. | Käitised asbesti tootmiseks ja asbestil põhinevate toodete valmistamiseks |

3.3. | Käitised klaasi, sh klaaskiu tootmiseks sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas |

3.4. | Käitised mineraalainete sulatamiseks, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas |

3.5. | Käitised keraamiliste toodete valmistamiseks põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamiseks tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või ahjudes mahutavusega üle 4 m≥ ja mahtuvustihedusega 300 kg/m≥ põletusahju kohta |

4. | Keemiatööstusettevõtted üldorgaaniliste ainete, üldanorgaaniliste ainete, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- või liitväetised), põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide, lõhkeainete tootmiseks, käitised põhifarmaatsiatoodete tootmiseks keemilise või bioloogilise menetlusega |

5.1. | Käitised ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks, mis on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikes 4 nimetatud loetelus, direktiivi 75/442/EMÜ IIA ja IIB lisas (toimingud R1, R5, R6, R8 ja R9) ning nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/439/EMÜ õlijäätmete kõrvaldamise kohta, tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas |

5.2. | Käitised olmejäätmete põletamiseks, mis on määratletud nõukogu 8. juuni 1989. aasta direktiivis 89/369/EMÜ uutest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vältimise kohta ja nõukogu 21. juuni 1989. aasta direktiivis 89/429/EMÜ olemasolevatest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vähendamise kohta, tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis |

5.3. | Käitised tavajäätmete kõrvaldamiseks, mis on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ IIA lisa osades D8 ja D9, tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas |

5.4. | Prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni ööpäevas või mille üldmaht on 25000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad |

6.1 (a) | Tööstusettevõtted paberimassi tootmiseks puidust või muust kiulisest materjalist |

6.1 (b) | Tööstusettevõtted paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas |

6.2. | Käitised kiudude või tekstiili eeltöötluseks (nt pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimiseks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas |

6.3. | Nahaparkimiskäitised tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas |

6.4 (a) | Tapamajad tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas |

6.4 (b) | Käitised toiduainete töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks: loomsest toormaterjalist (v.a piim) tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas,taimsest toormaterjalist tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid päevas (kvartali keskmine) |

6.4 (c) | Käitised piima töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima päevas (keskmiselt kvartalis) |

6.5. | Käitised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas |

6.6 (a) | Kanalad, kus on üle 40000 kodulinnukoha |

6.6 (b) | Sigalad, kus on üle 2000 nuumseakoha (kaaluga üle 30 kg) |

6.6 (c) | Sigalad, kus on üle 750 emisekoha |

6.7. | Käitised ainete, esemete või toodete pinnatöötluseks orgaaniliste lahustite kasutamisega, eelkõige apreteerimiseks, trükkimiseks, pealistamiseks, rasvaärastuseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks lahustite kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas |

6.8. | Käitised grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafitiseerimise abil |

2.2. Märkige IPPC direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate käitiste üldarv aruandeperioodi lõpus.

Sellel küsimusele vastates tuleb olla tähelepanelik, et mitte lugeda sama käitist mitu korda, isegi kui seal tegeldakse mitme I lisas loetletud tegevusega

3. KÄITAJA PÕHIKOHUSTUSED

3.1. Milliseid meetmeid on võetud, et pädevad asutused saavad tagada käitiste käitamise artiklis 3 sätestatud üldpõhimõtete kohaselt?

4. OLEMASOLEVAD KÄITISED

4.1. Millised õiguslikult siduvad meetmed või halduskavad on vastu võetud, et tagada artikli 5 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmine enne selles nimetatud üleminekuperioodi lõppu?

5. LOATAOTLUSED

5.1. Kuidas on siseriiklike õigusaktidega tagatud, et loataotlused sisaldavad kogu artiklis 6 nõutud teabe?

6. LOAMENETLUSTE JA –TINGIMUSTE KOOSKÕLASTAMINE

6.1. Milline pädev asutus või millised pädevad asutused osalevad IPPC direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele käitistele lubade andmisel?

6.2. Kuidas on siseriiklike õigusaktidega tagatud, et loamenetlus ja -tingimused on täielikult kooskõlastatud, kui sellega on seotud mitu pädevat asutust? Kuidas kooskõlastamine praktiliselt toimub?

7. LOATINGIMUSED

7.1. Loatingimuste täielikkus

7.1.1. Kuidas on siseriiklike õigusaktidega tagatud, et luba sisaldab kõiki artiklis 9 ettenähtud nõudeid? Eelkõige kirjeldage üksikasjalikult, kuidas on sätestatud järgmised nõuded:

- vee- ja õhuheite piirväärtused,

- kaug- või piiriülese saastuse vähendamine,

- pinnase ja põhjavee kaitse,

- jäätmehooldus;

- energia säästlik kasutamine,

- heiteseirenõuded,

- õnnetuste vältimine ja nende tagajärgede piiramine,

- ebatavaliste käitamistingimustega seotud meetmed,

- tegevuskoha taastamine tegevuse täieliku lõpetamise järel ("rahuldava seisundi" nõuded),

- erisätted I lisas alajaotise 6.6 käitiste suhtes.

7.2. Loatingimuste asjakohasus ja nõuetele vastavus

7.2.1. Milliste õigusnormide, menetluste ja kriteeriumide alusel kehtestatakse piirväärtused ja muud loatingimused, millega tagatakse keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme saavutamine? Kas pädevad asutused on mõned erijuhised juba välja andnud? Kui jah, märkida, mis liiki juhiseid on välja antud.

7.2.2. Millised (siduvad või mittesiduvad) juhised on liikmesriigis olemas parima võimaliku tehnika määratlemiseks?

7.2.3. Kuidas võetakse üldiselt arvesse komisjoni artikli 16 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet parima võimaliku tehnika määratlemisel üldiselt või erijuhtudel?

7.2.4. Kui kasulik on komisjoni artikli 16 lõike 2 kohaselt avaldatud teave parima võimaliku tehnika alusel heite piirväärtuste, samaväärsete parameetrite ja tehniliste meetmete määratlemise teabeallikana? Kuidas saaks olukorda parandada?

7.2.5. Milliseid meetmeid on võetud tagamaks, et artikli 9 lõikes 3 nimetatud heite piirväärtused, samaväärsed parameetrid ja tehnilised meetmed põhinevad parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, kuid on arvestatud asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi?

7.2.6. Milliseid (siduvaid või mittesiduvaid) juhiseid on liikmesriigis antud heiteseirenõuete kohta, mis tuleb loas märkida?

7.2.7. Millised on teie kogemused IPPC direktiivi loanõuete ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamist ühenduses käsitleva direktiivi ja nõukogu direktiivi 96/61/EÜ muutmist käsitleva direktiivi vahelistest suhetest?

Märkus:

Liikmesriigid ei ole kohustatud selle küsimusele vastama, kui ühenduse kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem ei ole 1. jaanuariks 2005 käivitunud, nagu on kavandatud.

7.3. Kättesaadavad representatiivsed andmed

7.3.1. Esitage olemasolevad representatiivsed andmed sätestatud piirväärtuste kohta konkreetsete tegevusalade liikide kaupa ja vajaduse korral parima võimaliku tehnika kohta, mille alusel on need väärtused arvutatud. Kirjeldage, kuidas need andmed on valitud ja kogutud.

Komisjon võib enne aruandeperioodi algust või selle jooksul anda juhiseid sellele küsimusele vastamiseks.

7.3.2. Mis liiki loatingimused on lisaks heite piirväärtustele veel ette nähtud? Eelkõige esitage näiteid:

- samaväärsete parameetrite ja tehniliste meetmete kohta, mis täiendavad loas ettenähtud heite piirväärtusi,

- samaväärsete parameetrite ja tehniliste meetmete kohta, mis asendavad heite piirväärtusi,

- tingimuste kohta, mis käsitlevad pinnase ja põhjavee kaitset, jäätmehooldust, säästlikku energiakasutust, heiteseirenõudeid, õnnetuste vältimist ja nende tagajärgede piiramist, ebatavaliste käitamistingimustega seotud meetmeid ja tegevuskoha taastamist pärast tegevuse täielikku lõppemist,

- keskkonnajuhtimissüsteemiga seotud tingimusi.

8. SIDUVAD ÜLDEESKIRJAD

8.1. Kas siseriiklikes õigusaktides on ette nähtud võimalus teatavatele käitiseliikidele ettenähtud teatavate nõuete sätestamine siduvates üldeeskirjades iga loa tingimustes eraldi märkimise asemel?

8.2. Millistele käitiseliikidele on siduvad üldeeskirjad kehtestatud? Millises vormis on need esitatud?

9. KESKKONNAKVALITEEDI STANDARDID

9.1. Kuidas on siseriiklikes õigusaktides ette nähtud vajadus lisameetmete järele juhtudel, kui parima võimaliku tehnika kasutamisest ei piisa ühenduse õigusaktides ettenähtud või määratletud keskkonnakvaliteedi standardi nõuete täitmiseks?

9.2. Kas niisuguseid juhtumeid on esinenud? Kui jah, esitage mõni lisameetme näide.

10. PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA TÄIENDAMINE

10.1. Mida on tehtud tagamaks, et pädevad asutused jälgivad parima tehnika arengut või lasevad ennast sellest teavitada?

11. KÄITISTE MUUTMINE

11.1. Milliste õigusaktide, menetluste ja tavade alusel tegeldakse muudatustega, mida käitajad teevad käitistesse?

11.2. Kuidas pädevad asutused otsustavad, kas käitamise muutmine võib mõjutada keskkonda (artikli 2 lõike 10 punkt a) ja/või kas niisugune muudatus võib mõjuda negatiivselt inimestele või keskkonnale (artikli 2 lõike 10 punkt b)?

12. LOATINGIMUSTE LÄBIVAATAMINE JA AJAKOHASTAMINE

12.1. Milliseid õigusakte, menetlusi ja tavasid kohaldab pädev asutus loatingimuste läbivaatuse ja ajakohastamise suhtes?

12.2. Kas loatingimuste läbivaatamise sagedus ja vajaduse korral ajakohastamine on siseriiklikes õigusaktides ette nähtud või määratakse see kindlaks muul viisil?

13. LOATINGIMUSTE TÄITMINE

13.1. Kirjeldage üldiselt õigusakte, menetlusi ja tavasid, millega tagatakse loatingimuste täitmine.

13.2. Milliste õigusaktide, menetluste ja tavadega tagatakse, et käitajad teavitavad pädevat asutust korrapäraselt heiteseire tulemustest ja teatavad viivitamatult igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda?

13.3. Kuidas on siseriiklikes õigusaktides määratletud pädevate asutuste õigus ja/või kohustus teha kohapealset kontrolli?

13.4. Milliseid menetlusi ja tavasid kasutavad pädevad asutused korrapärase kohapealse kontrolli tegemiseks? Kui korrapärast kohapealset kontrolli ei tehta, kuidas pädevad asutused käitajate esitatud andmeid kontrollivad?

13.5. Milliseid sanktsioone või muid meetmeid saab kasutada, kui loatingimusi ei täideta? Kas aruandeperioodil niisuguseid sanktsioone või muid meetmeid rakendati? (Lisage asjakohane statistika, kui see on olemas, kasutades näiteks vormi, mis on esitatud juhenddokumendis liikmesriikide keskkonnajärelevalve miinimumkriteeriumide soovituse kohase aruande kohta.)

14. ÜLDSUSE TEAVITAMINE JA OSALEMINE

14.1. Kuidas on siseriiklikes õigusaktides ette nähtud üldsuse teavitamine loamenetlusest ja selles osalemine? Millised on peamised muudatused, mida tuli teha siseriiklikesse õigusaktidesse ja litsentsisüsteemi, et täita lisanõudeid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi artiklis 4, millega sätestatakse üldsuse osalemise teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisel ja mis muudab nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ?

Märkus:

Liikmesriigid ei ole kohustatud selle küsimusele vastama, kui üldsuse osalemist käsitlev direktiiv jõustub pärast 1. juulit 2005.

14.2. Kuidas tehakse taotluste, otsuste ja heiteseire tulemustega seotud teave üldsusele kättesaadavaks? Mil määral kasutatakse selleks Internetti?

14.3. Millised meetmed on võetud tagamaks, et üldsus on teadlik õigusest esitada märkusi artikli 15 lõikes 1 nimetatud dokumentide kohta?

14.4. Kui kaua on üldsusel aega esitada märkusi loataotluste kohta, enne kui pädev asutus teeb oma otsuse?

14.5. Kuidas võtavad pädevad asutused neid märkusi otsuse tegemisel arvesse?

14.6. Millistel asjaoludel võivad elanikud esitada otsuse peale edasikaebuse teisele asutusele või vaidlustada selle kohtus?

14.7. Kuidas on mõjutanud direktiivi 90/313/EMÜ artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud piirangud teabele juurdepääsu ja üldsuse osalemist loamenetluses?

15. PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ

15.1. Kas siseriiklikes õigusaktides on ette nähtud piiriülene teavitamine ja koostöö või lahendatakse need küsimused liikmesriikide vahel kahe- või mitmepoolselt või haldustavade alusel?

15.2. Kuidas tehakse praktiliselt kindlaks, kas käitise tegevusel on tõenäoliselt teise liikmesriigi keskkonnale oluline negatiivne mõju?

15.3. Kuidas on siseriiklikes õigusaktides ja/või praktikas tagatud üldsusele nõuetekohane juurdepääs teabele ja osalemine loamenetluses liikmesriigis, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse? Kas niisugune osalemises on ette nähtud ka kaebuse esitamise õigus?

16. SEOS MUUDE ÜHENDUSE AKTIDEGA

16.1. Mida arvavad liikmesriigid direktiivi tõhususest võrreldes seda näiteks muude ühenduse keskkonnaaktidega?

16.2. Milliseid meetmeid on võetud tagamaks, et direktiivi rakendamine on kooskõlas ühenduse muude keskkonnaaktide rakendamisega?

17. ÜLDISED MÄRKUSED

17.1. Kas teie riigis on rakendamisega seotud küsimusi, mis võivad raskusi tekitada? Kui jah, täpsustada.

--------------------------------------------------