EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002R1406

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse AmetEMPs kohaldatav tekst.

OJ L 208, 5.8.2002, p. 1–9 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Estonian: Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Latvian: Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Lithuanian: Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Hungarian Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Maltese: Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Polish: Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Slovak: Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Slovene: Chapter 07 Volume 007 P. 3 - 11
Special edition in Bulgarian: Chapter 07 Volume 009 P. 152 - 160
Special edition in Romanian: Chapter 07 Volume 009 P. 152 - 160
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 008 P. 3 - 11

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 06/10/2016

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/1406/oj

32002R1406



Euroopa Liidu Teataja L 208 , 05/08/2002 Lk 0001 - 0009


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002,

27. juuni 2002,

millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühenduses on võetud mitmeid seadusandlikke meetmeid ohutuse suurendamiseks ning reostuse vältimiseks meretranspordi alal. Tõhususe tagamiseks tuleb nimetatud õigusakte kogu ühenduses nõuetekohaselt ja ühetaoliselt kohaldada. See tagab võrdse mänguruumi, vähendab nõuetele mittevastavate laevade majanduslikest eelistest tulenevat konkurentsi moonutamist ning soosib meretranspordinõuetele vastavaid ettevõtjaid.

(2) Teatavaid praegu ühenduse või siseriiklikul tasandil täidetavaid ülesandeid võiks täita spetsialiseeritud ekspertasutus. Tegelikult on meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks, nende rakendamise jälgimiseks ning kehtivate meetmete tõhususe hindamiseks tarvis tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi usaldusväärseid teadmisi. Seepärast on tarvis ühenduse olemasoleva institutsioonilise struktuuri ja võimude tasakaalustatuse piires luua Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi "amet").

(3) Üldiselt peaks amet olema tehniline asutus, mis pakub ühendusele vahendeid, mis on vajalikud üldist meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate eeskirjade tõhustamiseks. Amet peaks komisjoni abistama meresõiduohutust ning laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide järjepidevas ajakohastamises ja arendamises ning pakkuma vajalikku tuge nimetatud õigusaktide ühesuguse ja tõhusa rakendamise tagamiseks kogu ühenduses, aidates komisjonil täita ülesandeid, mis viimasele on määratud või määratakse praeguste ja tulevaste ühenduse õigusaktidega, mis käsitlevad meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist.

(4) Ameti loomise eesmärkide nõuetekohaseks saavutamiseks on tarvis, et amet täidaks liikmesriikide vetes meresõiduohutuse suurendamiseks ja laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks ka mitmeid muid olulisi ülesandeid. Sellega seoses peaks amet tegema liikmesriikidega koostööd vajaliku väljaõppe korraldamiseks sadamariigi kontrolli ja lipuriigiga seotud küsimustes ning andma ühenduse õigusaktide rakendamisega seonduvat tehnilist abi. See peaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivile 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, [5] soodustama liikmesriikide ja komisjoni koostööd, töötades välja nimetatud direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalikku teabesüsteemi ja hallates seda, ning raskete mereõnnetuste uurimisega seotud tegevust. Amet peaks komisjonile ja liikmesriikidele andma erapooletut, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid meresõiduohutuse kohta ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, võimaldamaks neil astuda vajalikke samme kehtivate meetmete tõhustamiseks ning nende tõhususe hindamiseks. Ta peaks tegema ühenduse meresõiduohutuse alase oskusteabe kättesaadavaks liituda soovivatele riikidele. Ta peaks olema osalemiseks avatud eespool nimetatud riikidele ning teistele kolmandatele riikidele, kes on ühendusega sõlminud lepingud meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide vastuvõtmise ja rakendamise kohta.

(5) Amet peaks soodustama parema koostöö sisseseadmist liikmesriikide vahel ning töötama välja parimad lahendused ja neid ühenduses levitama. See peaks omakorda soodustama ühenduse üldise meresõiduohutussüsteemi laiendamist ning mereõnnetuste, merereostuse ja merel inimeste hukkumise ohu vähendamist.

(6) Ametile määratud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks on vaja, et selle ametnikud teeksid ühenduse meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise süsteemi üldise toimimise jälgimiseks visiite liikmesriikidesse. Visiite tuleks teha ameti haldusnõukogu väljatöötatava poliitika kohaselt ning liikmesriikide ametivõimud peaksid neid soodustama.

(7) Amet peaks kohaldama asjakohaseid ühenduse õigusakte avalikkuse juurdepääsu kohta dokumentidele ning üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Ta peaks andma avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele oma töö kohta erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet.

(8) Ameti lepingulise vastutuse küsimustes, mida reguleerivad ameti sõlmitud lepingute suhtes kohaldatavad õigusaktid, peaks otsuste tegemine vastavalt lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuuluma Euroopa Kohtu pädevusse. Euroopa Kohtu pädevusse peaks kuuluma ka vaidluste lahendamine, mis on seotud ameti lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamisega.

(9) Ameti eesmärkide saavutamise tõhusaks tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millele antakse vajalikud volitused koostada ameti eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu kohased finantseeskirjad, luua ametile läbipaistev otsustamismenetlus, võtta vastu ameti tööprogramm, vaadata läbi liikmesriikide tehnilise abi taotlused, määratleda liikmesriikidesse visiitide tegemise poliitika ning nimetada ametisse tegevdirektor. Ameti ülimalt tehnilist ja teaduslikku eesmärki ja ülesandeid silmas pidades peaksid haldusnõukokku kuuluma iga liikmesriigi üks esindaja ja neli komisjoni esindajat, kes kõik on kõrgetasemeliste teadmistega. Haldusnõukogu kõrgetasemeliste teadmiste ning kogemuste edaspidiseks tagamiseks ning ameti ülesannetega enim seotud valdkondade kaasamiseks peaks komisjon haldusnõukogu hääleõiguseta liikmeteks nimetama nimetatud valdkondade sõltumatuid professionaale, võttes aluseks nende isiklikke teeneid ja kogemusi meresõiduohutuse alal ning laevade põhjustatud merereostuse alal, mitte aga asjaolu, et nad esindavad teatavaid kutseorganisatsioone.

(10) Ameti sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning meresõiduohutuse alaseid ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ameti sisemist toimimist paindlikult. Selleks peaks tegevdirektor ette valmistama ning võtma mis tahes meetmeid ameti tööprogrammi nõuetekohase täitmise tagamiseks, koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava üldaruande projekti, koostama ameti tulu- ja kulukalkulatsioonid ning vastutama eelarve täitmise eest.

(11) Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on tarvis sellele luua autonoomne eelarve, mille peamine tulu on ühenduse osamaks.

(12) Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud ühenduse vahendite haldamise läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, heakskiitmisvolitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (toimimisjuhend). Samuti tuleks ametile piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta, [6] ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta. [7]

(13) Viie aasta jooksul alates ameti tegevuse alustamisest peaks haldusnõukogu tellima sõltumatu välishinnangu, et kontrollida käesoleva määruse ning ameti ja selle töökorralduse mõju meresõiduohutuse kõrge taseme saavutamisele ja laevade põhjustatud merereostuse vältimisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi "amet"), et tagada ühenduses meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaoline ja tõhus tase.

2. Amet annab liikmesriikidele ja komisjonile vajalikku tehno- ja teadustuge ning kõrgetasemelisi teadmisi, et aidata neil meresõiduohutuse alal ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alal nõuetekohaselt kohaldada ühenduse õigusakte, kontrollida nende rakendamist ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust.

Artikkel 2

Ülesanded

Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine, täidab amet järgmisi ülesandeid:

a) aitab komisjonil vajaduse korral ette valmistada meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide ajakohastamist ja arendamist, eelkõige kooskõlas arenguga nimetatud valdkonna rahvusvahelise õiguse aktides. Nimetatud ülesanne hõlmab meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate uurimisprojektide analüüsi;

b) abistab komisjoni meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide tõhusal rakendamisel kogu ühenduses. Amet teeb eelkõige järgmist:

i) jälgib ühenduse sadamariigi kontrolli meetmete üldist toimimist, tehes vajaduse korral visiite liikmesriikidesse, ning teeb komisjonile ettepanekuid paranduste kohta nimetatud valdkonnas;

ii) osutab komisjonile tehnilist abi, mis on vajalik sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi tehniliste organite töös osalemiseks;

iii) aitab komisjonil täita ülesandeid, mis on komisjonile määratud meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate praeguste ja tulevaste ühenduse õigusaktidega, eelkõige klassifikatsiooniühingute, reisilaevade turvalisuse ning laevapere turvalisuse, väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse suhtes kohaldavate õigusaktidega

c) teeb liikmesriikidega koostööd, et:

i) korraldada vajaduse korral kohast väljaõpet valdkondades, mille eest vastutavad sadamariik ja lipuriik;

ii) töötada välja tehnilisi lahendusi ja anda tehnilist abi ühenduse õigusaktide rakendamiseks;

d) soodustab liikmesriikide ja komisjoni koostööd direktiivi 2002/59/EÜ reguleerimisalas. Amet teeb eelkõige järgmist:

i) edendab asjaomastes meresõidupiirkondades kaldariikide koostööd nimetatud direktiiviga hõlmatud valdkondades;

ii) arendab ja haldab nimetatud direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalikku teabesüsteemi;

e) soodustab liikmesriikide ja komisjoni koostööd kokkulepitud rahvusvaheliste põhimõtete kohase mereõnnetuste uurimise ühise metoodika väljatöötamisel liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme nõuetekohaselt arvesse võttes, liikmesriikide poolt abi osutamist raskete mereõnnetustega seotud uurimisele ning olemasolevate õnnetuse uurimisaruannete analüüsimist;

f) annab komisjonile ja liikmesriikidele erapooletut, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid meresõiduohutuse kohta ja laevade põhjustatud merereostuse kohta, võimaldamaks neil võtta vajalikke meetmeid, et parandada meresõiduohutust ning laevade põhjustatud merereostuse vältimist ning hinnata kehtivate meetmete tõhusust. Nimetatud ülesanded hõlmavad meresõiduohutust ja mereliiklust ning mere tahtmatut või tahtlikku reostamist käsitlevate tehniliste andmete kogumist, salvestamist ja hindamist, olemasolevate andmebaaside süsteemset kasutamist, sealhulgas nende vastastikust täiendamist ning vajaduse korral uute andmebaaside väljatöötamist. Kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil iga kuue kuu järel avaldada teavet laevade kohta, millel on keelatud sisse sõita ühenduse sadamatesse vastavalt nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivile 95/21/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll) [8]. Amet abistab komisjoni ja liikmesriike ka õigusvastaselt heitmeid vette laskvate laevade tuvastamise ning jälitamise parandamisega seotud tegevuses;

g) liituda soovivate riikidega peetavate läbirääkimiste käigus võib amet anda tehnilist abi meresõiduohutust ning laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamisel. Nimetatud ülesanne viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike koostöökavadega ning vajaduse korral hõlmab see kohase väljaõppe korraldamist.

Artikkel 3

Visiidid liikmesriikidesse

1. Talle määratud ülesannete täitmiseks võib amet haldusnõukogu poolt määratud poliitika kohaselt teha visiite liikmesriikidesse. Liikmesriikide siseriiklikud asutused soodustavad ameti personali tööd.

2. Amet teavitab asjaomast liikmesriiki kavandatavast visiidist ning teeb teatavaks saadetavate ametnike nimed ja visiidi alguskuupäeva. Nimetatud visiitidele saadetavad ameti ametnikud lähevad nimetatud visiitidele, kui neile esitatakse ameti tegevdirektori otsus, milles on nimetatud visiidi otstarve ja eesmärgid.

3. Iga visiidi lõppedes koostab amet aruande ning saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

Artikkel 4

Läbipaistvus ja teabe kaitse

1. Juurdepääsutaotluste käsitlemisel tema valduses olevatele dokumentidele kohaldab amet üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. määruse (EÜ) nr 1049/2001 [9] põhimõtteid.

2. Amet võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teavet edastada omal algatusel. Eelkõige tagab ta, et avalikkus ja huvitatud isikud saaksid kiiresti erapooletut, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet tema töö kohta.

3. Haldusnõukogu kehtestab lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks vajalikud sisemised eeskirjad.

4. Käesoleva määruse kohaselt komisjoni ja ameti poolt kogutava teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. [10]

II PEATÜKK

SISESTRUKTUUR JA TEGEVUS

Artikkel 5

Õiguslik seisund, piirkondlikud keskused

1. Amet on ühenduse asutus. Amet on juriidiline isik.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Amet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3. Komisjoni taotlusel võib haldusnõukogu kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega otsustada luua piirkondlikke keskusi, mis on vajalikud direktiivis 2002/59/EÜ sätestatud meresõidu ja mereliikluse seirega seotud ülesannete täitmiseks.

4. Ametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 6

Personal

1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.

2. Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3. Ameti personali hulka kuuluvad ametnikud, kelle komisjon või liikmesriigid on ajutiselt määranud või lähetanud, ning ameti poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud muud teenistujad.

Artikkel 7

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 8

Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mille tema talitused või teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

4. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

5. Teenistujate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud teenistujate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 9

Keeled

1. Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 sätteid, milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. [11]

2. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 10

Haldusnõukogu loomine ja volitused

1. Käesolevaga luuakse haldusnõukogu.

2. Haldusnõukogu ülesanneteks on:

a) nimetada ametisse tegevdirektor vastavalt artiklile 16;

b) võtta iga aasta 30. aprilliks vastu ameti eelmise aasta üldaruanne ning edastada see liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

c) vaadata tööprogrammi ettevalmistamise raames läbi liikmesriikide tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 punkti c alapunktis ii;

d) võtta iga aasta 31. oktoobriks vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, võttes seejuures arvesse komisjoni arvamust, ning edastada see liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Nimetatud tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon väljendab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmisest nimetatud tööprogrammiga seoses lahkarvamust, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi ning võtab selle koos võimalike muudatustega kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kahekolmandikulise häälteenamusega, sealhulgas komisjoni esindajate hääled, või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega;

e) võtta enne eelarveaasta algust vastu ameti lõplik eelarve, kohandades seda vajaduse korral kooskõlas ühenduse osamaksu ja ameti muude tuludega;

f) kehtestada tegevdirektori jaoks otsustamismenetlus;

g) määratleda artikli 3 kohaste visiitide poliitika;

h) täita artiklite 18, 19 ja 21 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega;

i) teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori ning artikli 15 lõikes 3 osutatud allüksuste juhtide üle;

j) kehtestada oma töökord.

Artikkel 11

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukokku kuuluvad iga liikmesriigi üks esindaja, neli komisjoni esindajat ning neli komisjoni nimetatud hääleõiguseta liiget, kes on enim seotud valdkondade professionaalid.

Nõukogu liikmete ametissenimetamise aluseks on nende meresõiduohutuse alaste ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alaste asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase.

2. Liikmesriigid ja komisjon nimetavad haldusnõukokku ametisse oma liikmed ning asendusliikmed, kes neid puudumise korral esindavad.

3. Ametiaeg on viis aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

4. Vajaduse korral nähakse artikli 17 lõikes 2 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning selle tingimused.

Artikkel 12

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid ise täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat ning lõpeb koos nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi valida.

Artikkel 13

Koosolekud

1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2. Aruteludest võtab osa ameti tegevdirektor.

3. Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks sellele tuleb nõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide taotlusel.

4. Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada enim seotud valdkondade professionaalidena ametisse nimetatud liikmete kohalolekuta. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võib ette näha töökorraga.

5. Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

6. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

7. Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 14

Hääletamine

1. Haldusnõukogu teeb oma otsused kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2. Igal liikmel on üks hääl. Ameti tegevdirektor ei hääleta.

Liikme puudumise korral võib tema asendusliige tema hääleõigust kasutada.

3. Töökorraga nähakse ette üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

Artikkel 15

Tegevdirektori kohustused ja volitused

1. Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, kui komisjoni ja haldusnõukogu vastavast pädevusest ei tulene teisiti.

2. Tegevdirektoril on järgmised kohustused ja volitused:

a) ta koostab tööprogrammi ja esitab selle haldusnõukogule pärast konsulteerimist komisjoniga. Ta võtab vajalikke meetmeid selle rakendamiseks. Ta vastab artikli 10 lõike 2 punkti c kohastele komisjoni või liikmesriigi abitaotlustele;

b) ta otsustab artiklis 3 nimetatud visiitide korraldamise üle, konsulteerides eelnevalt komisjoniga ning järgides haldusnõukogu poolt artikli 10 lõike 2 punkti g kohaselt kehtestatud poliitikat;

c) ta võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste administratiivjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine, tagamaks ameti toimimine käesoleva määruse sätete kohaselt;

d) ta korraldab tõhusa järelevalvesüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle tegevuse eesmärkidega. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

e) ta kasutab töötajate suhtes artikli 6 lõikes 2 sätestatud volitusi;

f) ta koostab artikli 18 kohaselt ameti tulu- ja kulukalkulatsiooni ning vastutab artikli 19 kohaselt eelarve täitmise eest.

3. Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu allüksuste juhti. Kui tegevdirektor puudub või ei saa osaleda, täidab tema kohustusi üks allüksuste juhtidest.

Artikkel 16

Tegevdirektori ametissenimetamine

1. Ameti tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning meresõiduohutuse alaseid ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise alaseid teadmisi ja kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsused kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Komisjon võib esitada ühe või mitu kandidaati.

Haldusnõukogu on volitatud tegevdirektori ametist vabastama vastavalt samale menetlusele.

2. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 17

Kolmandate riikide osalemine

1. Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on Euroopa Ühendusega sõlminud lepingud meresõiduohutust ja laevade põhjustatud merereostuse vältimist käsitlevate ühenduse õigusaktide vastuvõtmise ja kohaldamise kohta.

2. Vastavalt nimetatud lepingute asjakohastele sätetele töötatakse välja kord, millega nähakse muu hulgas ette nende riikide ameti töös osalemise üksikasjalike eeskirjade laad ja ulatus, sealhulgas sätted rahaliste osamaksude ja personali kohta.

III PEATÜKK

FINANTSNÕUDED

Artikkel 18

Eelarve

1. Ameti tuludeks on:

a) ühenduse osamaks;

b) artikli 17 kohaselt ameti töös osalevate kolmandate riikide võimalikud osamaksud;

c) tasud trükiste, koolituse ja/või muude ameti pakutavate teenuste eest.

2. Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.

3. Tegevdirektor koostab ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga haldusnõukogule.

4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5. Haldusnõukogu võtab hiljemalt iga aasta 30. aprilliks vastu eelarveprojekti koos esialgse tööprogrammiga ning edastab need komisjonile ja artikli 17 kohaselt ameti töös osalevatele kolmandatele riikidele.

Lähtudes kõnealusest eelarveprojektist, sisestab komisjon asjakohase kalkulatsiooni Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti, mis esitatakse nõukogule asutamislepingu artikli 272 kohaselt. Arvesse tuleb võtta järgmisteks aastateks kinnitatud ühenduse eelarveprognoosi piire.

6. Pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist võtab haldusnõukogu vastu ameti eelarve ja lõpliku tööprogrammi, kohandades neid vajaduse korral vastavalt ühenduse osamaksule. Need edastab ta viivitamata komisjonile, eelarvepädevale asutusele ja ameti töös osalevatele kolmandatele riikidele.

Artikkel 19

Eelarve täitmine ja kontrollimine

1. Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2. Ameti maksekohustuste võtmist ja täitmist ning tulude arvestust ja laekumist kontrollib komisjoni finantskontrolör.

3. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab tegevdirektor komisjonile, haldusnõukogule ja Euroopa Kontrollikojale eelmise aasta kõigi tulude ja kulude üksikasjaliku aruande.

Kontrollikoda vaatab selle aruande läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 248. Kontrollikoda avaldab igal aastal ameti tegevuse kohta aruande.

4. Haldusnõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu ameti tegevdirektori tegevusele eelarve täitmisel.

Artikkel 20

Pettustevastane võitlus

1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.

2. Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta ning annab viivitamata välja kogu oma personali suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3. Rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja vahendites sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral ametilt raha saajaid ning selle jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.

Artikkel 21

Finantssätted

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoni nõusoleku ja kontrollikoja arvamuse saamist vastu ameti finantsmääruse. Finantsmäärusega nähakse eelkõige ette ameti eelarve koostamise ja täitmise menetlus vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse [12] artiklile 142.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Hindamine

1. Viie aasta jooksul pärast ameti tegevuse alustamist tellib haldusnõukogu sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.

2. Hinnangus hinnatakse käesoleva määruse ning ameti ja selle töökorralduse mõju meresõiduohutuse kõrge taseme saavutamisele ning laevade põhjustatud merereostuse vältimisele. Haldusnõukogu annab pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist kokkuleppel komisjoniga välja konkreetsed juhised.

3. Hinnang esitatakse haldusnõukogule, kes annab komisjonile soovitusi käesoleva määruse ning ameti ja selle töökorralduse muutmise kohta. Komisjon edastab hindamistulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustab need.

Artikkel 23

Ameti tegevuse algus

Amet peab olema tegevusvalmis hiljemalt kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 27. juuni 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Arias Cañete

[1] EÜT C 120 E, 24.4.2001, lk 83 ja EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 184.

[2] EÜT C 221, 7.8.2001, lk 64.

[3] EÜT C 357, 14.12.2001, lk 1.

[4] Euroopa Parlamendi 14. juuni 2001. aasta arvamus (EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 312), nõukogu 7. märtsi 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 119 E, 22.5.2002, lk 27), Euroopa Parlamendi 12. juuni 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta otsus.

[5] EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

[6] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[7] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[8] EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/106/EÜ (EÜT L 19, 22.1.2002, lk 17).

[9] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[10] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[11] EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[12] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 762/2001 (EÜT L 111, 20.4.2001, lk 1).

--------------------------------------------------

Top