Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002D0732

Komisjoni otsus, 30. mai 2002, nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgu infrastruktuuri alamsüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2002) 1948 all)EMPs kohaldatav tekst.

OJ L 245, 12.9.2002, p. 143–279 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Estonian: Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Latvian: Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Lithuanian: Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Hungarian Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Maltese: Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Polish: Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Slovak: Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Slovene: Chapter 13 Volume 030 P. 149 - 288
Special edition in Bulgarian: Chapter 13 Volume 037 P. 149 - 288
Special edition in Romanian: Chapter 13 Volume 037 P. 149 - 288

No longer in force, Date of end of validity: 30/06/2008; kehtetuks tunnistatud 32008D0217

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/732/oj

32002D0732

Komisjoni otsus, 30. mai 2002, nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgu infrastruktuuri alamsüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2002) 1948 all)EMPs kohaldatav tekst.

Euroopa Liidu Teataja L 245 , 12/09/2002 Lk 0143 - 0279
CS.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288
ET.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288
HU.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288
LT.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288
LV.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288
MT.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288
PL.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288
SK.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288
SL.ES Peatükk 13 Köide 30 Lk 149 - 288


Komisjoni otsus,

30. mai 2002,

nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgu infrastruktuuri alamsüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2002) 1948 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2002/732/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgu [1] EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. koostalitlusvõime kohta, eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 2 alapunktile c, jaotatakse üleeuroopaline kiirraudteevõrk struktuurilisteks ja talituslikeks alamsüsteemideks. Neid alamsüsteeme kirjeldatakse direktiivi II lisas.

(2) Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 5 lõikele 1, reguleeritakse mõlemad alamsüsteemid tehniliste koostalitlusnõuetega.

(3) Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikele 1, koostab tehniliste koostalitlusnõuete eelnõud ühine esindusorgan.

(4) Direktiivi 96/48/EÜ artikliga 21 asutatud komitee määras vastavalt direktiivi artikli 2 alapunktile h ühiseks esindusorganiks Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsiooni (AEIF).

(5) AEIF sai mandaadi infrastruktuuri alamsüsteemi tehnilised koostalitlusnõuded eelnõu koostamiseks vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 1. See mandaat kehtestati vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale.

(6) AEIF on koostanud tehnilised koostalitlusnõuded eelnõu koos direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 3 sätestatud sissejuhatava kulude-tulude analüüsi sisaldava aruandega.

(7) Direktiiviga asutatud komitee raames on tehnilised koostalitlusnõuded eelnõu läbi vaadanud liikmesriikide esindajad, pidades silmas sissejuhatavat aruannet.

(8) Direktiivi 96/48/EÜ artiklis 1 määratletud üleeuroopalise kiirraudteevõrgu koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikud tingimused käsitlevad pärast direktiivi jõustumise kuupäeva kasutusele võetava võrgu talitlusele kaasa aitavate infrastruktuuride ja raudteeveeremite projekteerimist, konstruktsiooni, ajakohastamist ja käitamist. Tehniliste koostalitlusnõuete jõustumise ajal kasutusel olevatele infrastruktuuridele tuleb tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldada alates ajast, mil nendele infrastruktuuridele on kavandatud tööd. Tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamise ulatus sõltub ettenähtud tööde mahust ja ulatusest ning kavandatud meetmete maksumusest ja eelistest. Et sellised osalised tööd aitaksid kaasa täieliku koostalitlusvõime saavutamisele, peavad need põhinema ühtsel kohaldamisstrateegial. Seoses sellega tuleb vahet teha ajakohastamise, uuendamise ja korrashoiuga seotud väljavahetamise vahel.

(9) Direktiivi 96/48/EÜ ja tehnilisi koostalitlusnõudeid ei kohaldata uuendamise ega korrashoiuga seotud väljavahetamise korral. Tehnilisi koostalitlusnõudeid on soovitatav kohaldada ka uuendamiste korral, nagu see on ette nähtud direktiiviga 2001/16/EÜ tavalise raudteevõrgu uuendamiste korral. Kohustusliku nõude puudumisel ja arvesse võttes uuendustööde ulatust, võivad liikmesriigid võimalusel kohaldada tehnilisi koostalitlusnõudeid uuenduste ja korrashoiuga seotud väljavahetamise korral.

(10) Praeguses versioonis puudutavad käesolevas otsuses käsitletavad tehnilised koostalitlusnõuded kiirraudteevõrgu spetsiifilisi aspekte, ega käsitle reeglina kiir- ja tavaraudteevõrgu ühiseid aspekte. Tavaraudteevõrgu koostalitlusvõimet käsitletakse eraldi direktiivis. [2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgu koostalitlusvõime kohta (EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1). Arvestades, et vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõikele 2 tuleb kehtestada koostalitlusvõime tõendamine viitega tehnilistele koostalitlusnõuetele, on käesoleva otsuse ja tavaraudtee tehnilistele koostalitlusnõuete vastuvõtmise otsuste avaldamise vahelisel üleminekuperioodil vajalik lisas esitatud tehnilistele koostalitlusnõuetele lisaks sätestada täiendavad tingimused, mida tuleb täita. Seetõttu on vajalik, et iga liikmesriik teavitaks teisi liikmesriike ja komisjoni vastavatest siseriiklikest tehnilistest eeskirjadest, mida kasutatakse koostalitlusvõime saavutamiseks ja direktiivi 96/48/EÜ oluliste nõuete täitmiseks. Kuna kõnealused tehnilised eeskirjad on siseriiklikud, on vajalik, et iga liikmesriik teavitaks teisi liikmesriike ja komisjoni ka organitest, mis on määratud läbi viima vastavuse või kasutamiskõlblikkuse hindamise ja direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõike 2 tähenduses alamsüsteemide koostalitlusvõime tõendamise menetlusi. Liikmesriigid kohaldavad võimaluste piires siseriiklikele eeskirjadele direktiivis 96/48/EÜ artikli 16 lõike 2 kohaldamiseks sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Ülalmainitud menetluste eest vastutavate organite määramisel võtavad liikmesriigid nii palju kui võimalik arvesse direktiivi 96/48/EÜ artiklis 20 toodud organeid. Komisjon analüüsib siseriiklikke eeskirju, menetlusi, menetluste läbiviimise eest vastutavate organite ja menetluste kestvust hõlmavat teavet ja kui vaja, arutab komiteega meetmete võtmise vajadust.

(11) Käesolevas otsuses käsitletavad tehnilised koostalitlusnõuded ei kehtesta kindlate tehniliste vahendite ega lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on rangelt vajalik üleeuroopalise kiirraudteevõrgu koostalitlusvõime saavutamiseks.

(12) Kõnealused tehnilised koostalitlusnõuded põhinevad selle eelnõu ettevalmistamise ajal parimatel olemasolevatel ekspertteadmistel. Tehnika arengu või sotsiaalse nõudluse muudatustega seoses võib tekkida vajadus kõnealuseid tehnilisi koostalitlusnõudeid muuta või täiendada. Vajadusel algatatakse vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikele 2 ülevaatamis- või ajakohastamismenetlus.

(13) Mõnel juhul võimaldavad kõnealused tehnilised koostalitlusnõuded valida erinevate lahenduste vahel ja kohaldada püsivaid või üleminekuks mõeldud koostalituslikke lahendusi, mis vastavad hetkeolukorrale. Direktiivis 96/48/EÜ on ette nähtud rakenduslikud sätted ka erijuhtudeks. Lisaks sellele peab liikmesriikidel olema võimalik direktiivi artiklis 7 toodud juhtudel mitte kohaldada teatud tehnilisi nõudeid. Seetõttu on vajalik, et liikmesriigid tagaks infrastruktuuri registri avaldamise ja iga-aastase uuendamise. Selles registris esitatakse siseriikliku infrastruktuuri põhinäitajad (nt põhilised parameetrid) ja nende vastavus kohaldatavatele tehnilistele koostalitlusnõuetele. Seetõttu määratlevad kõnealused tehnilised koostalitlusnõuded täpselt teabe, mis peab sisalduma registris.

(14) Kõnealuste tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamisel peab arvesse võtma spetsiifilisi kriteeriume seoses kasutusele võetavate infrastruktuuride ja raudteeveeremite tehnilise ja talitlusliku vastavusega võrgule, millesse need integreeritakse. Need vastavusnõuded eeldavad iga juhu korral eraldi kompleksset tehnilist ja majanduslikku analüüsi, milles tuleb arvesse võtta:

- direktiivis 96/48/EÜ nimetatud erinevate alamsüsteemide liideseid,

- direktiivis 96/48/EÜ nimetatud erinevaid raudtee rööbasteede ja veeremite kategooriaid,

- olemasoleva võrgu tehnilisi ja talitluslikke olusid.

Seetõttu on oluline välja töötada kõnealuste tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamisstrateegia, mis määratleks tehnilised etapid kiirraudteevõrgu koostalitlusvõimeliseks muutmiseks.

(15) Käeolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiiviga 96/48/EÜ asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võtab komisjon vastu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud tehnilised koostalitlusnõuded üleeuroopalise kiirraudteevõrgu infrastruktuuri alamsüsteemi kohta. Tehnilised koostalitlusnõuded on esitatud käesoleva otsuse lisas. Kõnealused tehnilised koostalitlusnõuded on täielikult kohaldatavad üleeuroopalisele kiirraudteevõrgule, mis on määratletud direktiivi 96/48/EÜ lisas 1, arvestades sealhulgas ka artikleid 2 ja 3.

Artikkel 2

1. Kiirraudtee- ja tavaraudteevõrgu ühiste aspektide suhtes, mida ei käsitleta lisas esitatud tehnilistes koostalitlusnõuetes, kohaldatakse direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõike 2 tähenduses koostalitlusvõime tõendamiseks täidetavate tingimustena tehnilisi eeskirju, mida kohaldab liikmesriik, kes annab loa käesolevas otsuses käsitletava alamsüsteemi kasutuselevõtmiseks.

2. Iga liikmesriik peab teisi liikmesriike ja komisjoni teavitama kuue kuu jooksul käesoleva otsuse teatavakstegemisest:

- artikli 2 lõikes 1 toodud kohaldatavate tehniliste eeskirjade nimekirjast,

- kohaldatavatest vastavuse hindamise ja kontrollimise menetlustest seoses ülalmainitud eeskirjade kohaldamisega,

- liikmesriigi poolt määratavatest hindamise ja kontrollimise menetlusi teostavatest organitest.

Artikkel 3

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

- ajakohastamine — ulatuslikud tööd alamsüsteemis või selle osas muudatuste tegemiseks, mis muudavad alamsüsteemi tööomadusi;

- uuendamine — ulatuslikud tööd alamsüsteemi või selle osa väljavahetamiseks, mis ei muuda alamsüsteemi tööomadusi;

- korrashoiuga seotud väljavahetamine — ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade väljavahetamine samaväärse funktsiooni ja omadustega osade vastu.

2. Ajakohastamise korral esitab töid teostav üksus projekti kirjeldava toimiku asjaomasele liikmesriigile. Liikmesriik vaatab toimiku läbi ja võttes arvesse lisas esitatud tehniliste koostalitlusnõuete 7. peatükis toodud kohaldamisstrateegiat, otsustab vajadusel, kas tööde ulatusest lähtuvalt on vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artiklile 14 vaja kasutuselevõtmiseks uut luba. Kasutuselevõtmise luba on vajalik alati, kui kavandatud tööd võivad ohutustaset tunduvalt muuta.

Juhul, kui vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artiklile 14 on vajalik uus kasutuselevõtmise luba, otsustab liikmesriik, kas:

a) tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldatakse projektile täiel määral, mille korral alamsüsteemile kohaldatakse vastavalt EÜ vastavustõendamise menetlust direktiivile 96/48/EÜ või

b) ei ole tehniliste koostalitlusnõuete täielik kohaldamine veel võimalik. Sel juhul ei ole alamsüsteem tehniliste koostalitlusnõuetega täielikult vastavuses ja direktiivis 96/48/EÜ toodud EÜ vastavustõendamise menetlust kohaldatakse vastavalt tehniliste koostalitlusnõuete kohaldatud osadele.

Mõlemal juhul teavitab liikmesriik direktiiviga 96/48/EÜ asutatud komiteed toimikust, mis sisaldab tehniliste koostalitlusnõuete kohaldatavaid osi ja saavutatava koostalitlusvõime ulatust.

3. Uuendamise ja korrashoiuga seotud väljavahetamise korral ei ole lisas esitatud tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamine kohustuslik.

Artikkel 4

Lisas esitatud tehniliste koostalitlusnõuete jõustumise kuupäevast ei kehti enam komisjoni soovituse 2001/290/EÜ [3] EÜT L 100, 11.4.2001, lk 17. asjaomased osad üleeuroopalise kiirraudteevõrgu põhiparameetrite kohta.

Artikkel 5

Lisas esitatud tehnilised koostalitlusnõuded jõustuvad kuus kuud pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. mai 2002

Komisjoni nimel

asepresident

Loyola De Palacio

--------------------------------------------------

LISA

INFRASTRUKTUURI ALAMSÜSTEEMI TEHNILISED KOOSTALITLUSNÕUDED

"SISUKORD

1. SISSEJUHATUS

1.1. TEHNILINE KOHALDAMISALA

Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded kohaldatakse infrastruktuuri alamsüsteemile, mis on üheks direktiivi 96/48/EÜ II lisas, lõikes 1 nimetatud alamsüsteemidest.

Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded on üks osa kuuest tehnilisest koostalitlusnõudest koosnevast, kõiki kaheksat direktiivis 96/48/EÜ määratletud alamsüsteemi käsitlevast kogumikust. Kõnealustes tehnilistes koostalitlusnõuetes on sätestatud nõuded kasutajate ja keskkonna alamsüsteemidele, mis on vajalikud üleeuroopalise kiirraudteevõrgu koostalitlusvõime tagamiseks kooskõlas oluliste nõuetega.

Täiendav teave infrastruktuuri alamsüsteemi kohta on toodud 2. peatükis.

1.2. GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA

Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete geograafiline kohaldamisala on direktiivi 96/48/EÜ I lisas kirjeldatud üleeuroopaline kiiraudteesüsteem.

Vaatluse alla tuleb võtta eelkõige need üleeuroopalise kiirraudteevõrgu rööbasteed, mille ajakohastamise kohta kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ kirjeldatud, Ühenduse üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamist puudutavad juhised või kõnealust otsust täpsustavad, selle artikli 21 läbivaatamise tulemusel tehtud sätted.

1.3. KÄESOLEVATE TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE SISULINE OLEMUS

Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuet sisuline olemus, vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 5 lõikele 3 ja I lisa lõike 1 punktile b, seisneb järgnevas:

a) määratleb põhilised alamsüsteemidele ja nende liidestele esitatavad nõuded (3. peatükk);

b) kehtestab direktiivi 96/48/EÜ II lisa lõikes 3 nimetatud põhiparameetrid, mis on vajalikud eelpoolmainitud põhiliste nõuete täitmiseks (4. peatükk);

c) kehtestab tingimused, mida tuleb täita rööbasteede eriomaduste saavutamiseks igal järgmistest rööbastee kategooriatest (4. peatükk):

- I kategooria: spetsiaalselt ehitatud kiirraudteed, mille tehniline varustatus lubab üldjuhul liikluskiirusi 250 km/h või sellest suuremaid;

- II kategooria: spetsiaalselt uuendatud kiirraudteed, mis on ette nähtud kiirustele kuni 200 km/h;

- III kategooria: spetsiaalselt uuendatud kiirraudteed, mille topograafia, pinnamoe või linna planeeringuga seotud eripärade tõttu tuleb teel kasutatav kiirus määrata iga juhu korral eraldi.

d) kehtestab ehituslikud teostustingimused teatud erijuhtudel (7. peatükk);

e) määratleb reguleeritavad koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mis peavad vastama Euroopa tehnilistele kirjeldustele, Euroopa standardid kaasa arvatud, mida kooskõlas põhiliste nõuetega tuleb täita nende koostalitlusvõime tagamiseks üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi sees (5. peatükk);

f) esitab iga vaadeldava juhtumi korral kohaldatavaid, otsuses 93/465/EMÜ määratletud osamenetlusi või sobivuse korral erimenetlusi alamsüsteemide vastavuse või nende koostalitlusvõimeliste koostisosade kasutuskõlblikkuse hindamiseks, samuti alamsüsteemide EÜ vastavustõendamise taotlemiseks (6. peatükk).

2. INFRASTRUKTUURI ALAMSÜSTEEMI/KOHALDAMISALA MÕISTE

2.1. Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri alamsüsteemi kuuluvad kõik püsiseadised, mis täidavad kooskõlas nendele esitatud põhiliste nõuetega järgmisi ülesandeid:

- veeremi rööbasteel püsimine, milleks tõkkepiireteta teelõikudel on kaasatud veeremi kande- ja juhtimisseadmed, koos vajalike ohutusseadmetega selle ülesande täitmise tagamiseks.

- reisijate rongilemineku ja rongilt mahatuleku võimaldamine jaamades.

Püsiseadiste hulka kuuluvad muu hulgas:

- tavaline rööbastee, välja arvatud pöörmed ja ristmed, mis toimivad teesuuna määrajana,

- pöörmed ja ristmed, mille ülesanne on muuta veeremi kulgemisteed,

- ehitised, nt sillad ja tunnelid, mis võimaldavad eritingimustes ületada või läbida teel olevaid takistusi,

- ohutus- ja kaitseseadmed, mis on vajalikud alamsüsteemi kui terviku korrashoiuks,

- jaamadega seonduvad rajatised (platvormid, juurdepääsualad jne).

Püsiseadise mõiste vastab 18. detsembri 1970. aasta määruse nr 2598/70/EMÜ I lisas esitatud mõistele püsirajatised, välja arvatud signalisatsiooni- ja telekommunikatsiooniseadiste ning elektrienergiat muundavate ja üle kandvate rajatiste osas, mida käsitletakse eraldi tehnilistes koostalitlusnõuetes ja mis on ehitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ artikli 10, lõikes 2 ja I lisas antud määratluse alla kuuluvatele raudteedele.

2.2. Üleeuroopalise kiirraudteevõrgu koostalitlusvõimega seotud infrastruktuuri alamsüsteemi aspekte, koos neid puudutavate põhimõtetega, on kirjeldatud allpool:

Tavaline rööbastee

Tavaline sile ja sirgjooneline rööbastee kujutab endast veeremit toetavaid ja suunavaid rööpmeid, mille omadused võimaldavad neil koostalitleva veeremi liiklemist ettenähtud ohutustingimustel ja rööbasteele kehtestatud talitlustoimega.

Tavalise rööbastee koosteelementidest on infrastruktuuri alamsüsteemi koostalitlusvõimet mõjutavateks järgmised:

a) Ehitise mõõt ja rööpakeskmetee vaheline kaugus

Liidesed, mis on seotud veeremiga, juhtimis-, kontroll- ja signalisatsiooni- ning energia alasüsteemidega: veeremi laadimisgabariit, püsiseadiste gabariit ning vooluvõtturite rööpmelähedusgabariit.

Antud liidesed määravad töötsooni laiuse veeremi gabariidi vooluvõtturi ja rööbasteega piirnevate rajatiste vahel, samuti teineteisest mööduvate veeremkoosseisude vahel. Mainitud liidesed võimaldavad, pärast vajalike nõuete esitamist veeremi kokkupõrke vältimiseks nende ehitise mõõduga, tuletada ka veeremitele mõjuvate külgsuunaliste aerodünaamiliste jõudude suurust ning nende mõju püsirajatistele.

Raudteede ehitamise ajal valitsenud ajaloolise tausta tõttu, esineb tänapäevases Euroopa raudteevõrgus rajatiste erinevaid mõõte väga laias ulatuses. Antud olukorras kooskõla saavutamiseks kavandatakse rajatiste mõõdud tuleviku ehitisi silmas pidades, andes samal ajal ajapikendust olemasolevate rajatiste kasutamiseks, kui nende ehitise mõõdu vastavusse viimine kavandatavaga toob kaasa ülemäära suuri muudatusi.

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 5, lõigule 4, ei tohi see takistada suuremate ehitise mõõtude kohandamist, mis võib olla vajalik teiste rongide liikluseks.

b) Rööpmevahe ja rööpmestik

Kahe rööpa vahelise kauguse, samuti rataste ja rööbaste vastastikuse kokkupuutepinna profiili määratlemisel lähtutakse suures osas sellest, et tagada infrastruktuuri kokkusobivus veeremi alamsüsteemiga.

Kohandamisel võetakse lisaks sellele arvesse ka olemasolevad raudteed, mis moodustavad suure osa koostalitlevast raudteevõrgust.

c) Rööbastee koormamine

Jõud, mida veerem rakendab rööbasteele ning määrab rongide rööbasteel püsimise ohutustingimused kui ka rööbastee kandevõime omadused, tulenevad eranditult veeremi rataste ja rööbaste vahelisest kokkupuutest ning mõningate kasutatavate pidurdusseadmete tööst, kui need toimivad vahetult rööbastel.

Mainitud jõud koosnevad:

- vertikaaljõududest – staatilistest vertikaaljõududest, mis kujutavad endast läbi rattapaaride rakenduvat veeremi kaalu, kvaasistaatilistest vertikaaljõududest teekõverikel, mis rakenduvad külgkiirenduse tulemusel tekkiva, vertikaalkoormuse välisrööpa kõrgendusega tasakaalustamata komponendina, ning dünaamilistest vertikaaljõududest, mis olenevad rööbastee geomeetriast ja veeremi kulgemisviisist,

- külgjõududest, mis koosnevad teekõverikel rakenduvatest, külgkiirenduse põhjustatud ja rööbastee kaldega tasakaalustamata kvaasistaatilistest jõududest ning dünaamilistest jõududest, mis olenevad rööbastee geomeetriast ja veeremi kulgemisviisist,

- pikisuunalistest jõududest, mis rakenduvad veeremi hoovõtul ja pidurdamisel tekkivate kiirenduste ja aeglustuste tagajärjel.

Igale neist kolmest koormustüübist määratakse üks või mitu veeremi ja rööbastee omavahelist mehaanilist vastasmõju iseloomustavat kriteeriumit, mis määratletakse kui piirangud, mida veerem ei tohi ületada ning ümberpöördult, kui vähimaid koormusi, millele rööbastee peab vastu pidama. Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 5 lõigule 4, ei ole mainitud kriteeriumid takistuseks kõrgemate piirväärtuste valimisel, kui need sobivad teistsuguste rongide liiklemiseks. Kõnealused veerem – rööbastee vastastoimet iseloomustavad kriteeriumid on seosteks veerevkoosseisu alamsüsteemiga.

Pöörmed ja ristmed

Lisaks juba tavalise rööbastee juures mainitutele, lülitatakse infrastruktuuri alamsüsteemi koostalitlusomadusse ka järgmised pöörmeajami elemendid:

a) Spetsiifilised ratta ja rööpa kokkupuutepunktid pöörmetel ja ristmetel ning mehaanilised koormused pöörme lahkneval rööbasteel, mis võimaldab kontrollida rööbasteelt mahasõidu ohtu, moodustavad liidese veeremi alamsüsteemiga.

b) Juhtimis-, kontroll- ja lukustussüsteemid, mis tagavad rataste õige veeremistee mainitud punktidest ülesõidul, kujutavad endast liidest käitamise alamsüsteemiga.

Rajatised ja rööbasteega piirnevad ehitised

Lisaks ülalmainitud, tavalisele rööbasteele avaldatavatele mõjudele, avaldab kiirliiklus kriitilist mõju dünaamilisele käitumisele sildade all, mõnedele rööbastee äärsetele rajatistele mõjuvatele aerodünaamilistele jõududele ning õhurõhu muutustele tunnelites.

Infrastruktuuri alamsüsteemi koostalitlusvõimet mõjutavad rajatiste ja rööbasteega piirnevate ehitiste järgmised komponendid:

a) Dünaamilised mehaanilised mõjud

Seal, kus rööbastee koormust toetavad tarindid on ette nähtud, sõltuvad need mõjud veeremi teljekoormuste kordussagedusest ning moodustavad liidese veeremi alamsüsteemiga.

b) Aerodünaamilised koormused rööbasteega piirnevatele ehitistele

Sõltuvad koostalitlevate rongide aerodünaamilistest omadustest ning moodustavad seetõttu liidese veerevkoosseisu alamsüsteemiga.

c) Õhurõhu muutused tunnelites

Õhurõhu muutused, mida reisijatel tuleb taluda rongide läbisõidul tunnelitest, sõltuvad peamiselt veeremi liikumiskiirusest ja selle ristlõikepindalast, rongi pikkusest ja selle aerodünaamilisest kujust ning tunneli pikkusest ja selle ristlõikepindalast. Õhurõhu muutumist piiratakse talutava suuruseni, lähtudes reisijate tervislikkuse vaatepunktist, mis seepärast kujutab endast liidest veeremi alamsüsteemiga.

Seonduvad infrastruktuurid raudteejaamades

Infrastruktuuri alamsüsteem sisaldab reisijate rongileminekut võimaldavaid vahendeid: jaama platvormid koos abi- ja kinnitusseadmetega. Alamsüsteemi koostalitlusvõime tõstmiseks kaasatakse järgmisi elemente:

- platvormide kõrgus ja pikkus,

- õhurõhu mõjud rongide läbisõidul maa-alustest jaamadest.

Need liidesed kuuluvad veeremi alamsüsteemi.

Kaitse- ja ohutusvahendid

Rööbasteega piirneva ala turvalisus, veeremi sissemurdmisvastased ja pukside kuumenemisandurid, mis on seotud veeremi, kontroll- ja signalisatsiooni ning käitamise alamsüsteemidega.

Antud tehniliste koostalitlusnõuete kohaldusalasse on samuti sisse võetud:

- ettevalmistused, mis on vajalikud seadmete töö jälgimiseks ja hooldamiseks, pidades kinni esitatud olulistest nõuetest,

- ettevalmistused, mis on vajalikud keskkonnakaitse tagamiseks, pidades kinni keskkonna alamsüsteemi nõuetest,

- teatavad tehnoloogilised paigaldised, mis on ette nähtud reisijate ohutuse tagamiseks kiirrongide rikete korral, vastavalt käitamise alamsüsteemi nõuetele.

3. PÕHINÕUDED

3.1. Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 4, lõigule 1, peab üleeuroopaline kiirraudteede võrk, selle alamsüsteemid ning koostalitlusvõimelised koostisosad rahuldama antud direktiivi III lisas esitatud põhinõudeid.

3.2. Need põhinõuded käsitlevad:

- ohutust,

- töökindlust ja kasutatavust,

- inimeste tervist,

- keskkonnakaitset,

- tehnilist ühilduvust.

Vastavalt direktiivile 96/48/EÜ, võivad esitatavad põhinõuded olla üldise iseloomuga ja rakendatavad kogu üldeuroopalises kiirraudteede võrgus või sisaldada spetsiifilisi, igale alamsüsteemile ja selle koostisosadele iseloomulikke tehnilisi parameetreid. Nagu näitab 6. peatükis kirjeldatud hinnangumetoodika positiivne tulemus, tuleneb kõnealuste põhinõuete teostatus infrastruktuuri alamsüsteemi korral nende nõuete täitmisest, mida on kirjeldatud alamsüsteemi puudutavas 4. peatükis, ning koostalitlusvõimelisi koosteosi puudutavas 5. peatükis.

3.3. Infrastruktuuri alamsüsteemi korral direktiivi III lisas kehtestatud vaadeldavad erinõuded on järgmised:

OHUTUS

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ lisale III, infrastruktuuri alamsüsteemi puudutavad üldised ohutusnõuded on järgmised:

"1.1.1. Ohu suhtes kriitiliste koosteosade projekteerimine, konstruktsioon või koost, korrashoid ja jälgimine ning eriti rongiliiklusse kaasatud koosteosad peavad olema teostatud niisugusel tasemel, et tagavad antud raudteevõrgule ettenähtud ohutuse, kaasa arvatud vähemohtlikes eriolukordades.

1.1.2. Ratta ja rööpa kokkupuudet iseloomustavad parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, mis on vajalik ohutu liikluse tagamiseks suurimal lubatud kiirusel.

1.1.3. Kasutatavad koosteosad peavad vastu pidama igale määratletud normaal- ja erakordsele koormusele kogu nende tööaja kestel. Igasuguste juhuslike rikete ohtlikud tagajärjed peavad olema piiratud asjakohaste ohutusmeetmetega.

1.1.4. Püsirajatiste ja veeremi konstruktsioon ning selleks kasutatavate materjalide valik peab lähtuma sellest, et tulekahju korral piirata tule ja suitsu tekkimist, levikut ning kahjustusi."

Vastamaks kõnealustele üldnõuetele, peab antud infrastruktuuri ohutustase olema kooskõlas raudteevõrgule ettenähtud eesmärkidega:

- võimaldada rongiliiklust ilma rööbastelt mahasõidu, omavahelise või muude sõidukitega või püsirajatistega kokkupõrke ohuta ning vältida lubamatuid riske, mis seonduvad elektriülekandeliinide lähedusega,

- ilma purunemiseta pidada vastu veeremite poolt mõjuvatele vertikaal-, külg- ja pikisuunalistele staatilistele ja dünaamilistele koormustele määratud rööbastee piirkonnas, kuni selle tehniliste omaduste nõutava taseme saavutamiseni,

- võimaldada rajatiste vajalikku jälgimist ja korrashoidu, hoidmaks kriitilisi koosteosi ohutus seisukorras,

- mitte kasutada põlemisel kahjulikke gaase eraldavaid materjale; antud nõue kehtib vaid nende infrastruktuuri elementide kohta, mis asetsevad piiratud õhuruumiga kohtades (tunnelid, kaetud süvendid ja maa-alused jaamad). See nõue on püstitatud inimeste tervisekaitse nõuetest lähtudes.

Infrastruktuuri alamsüsteemile esitatakse lisaks sellele veel järgmised alamsüsteemi puudutavad erinõuded:

"2.1.1. Kiirraudteedel asuvatesse rajatistesse juurdepääsu ja soovimatu sissetungimise takistamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

Ohtu sattuda võivate inimeste kaitseks tuleb rakendada hädaohtu piiravaid meetmeid, eriti jaamades, mida läbivad suurel kiirusel liikuvad rongid.

Avaliku juurdepääsuga infrastruktuurid peavad olema projekteeritud ja teostatud niisugusel viisil, et igasugune oht inimeste tervisele oleks piiratud (ehitise püsivus, tuleoht, juurdepääs, evakuatsioon, platvormid jms).

Väga pikkades tunnelites peavad olema rakendatud asjakohased meetmed, mis võtavad arvesse nende ohutustingimuste iseloomu."

Vastamaks kõnealustele erinõuetele, peab antud infrastruktuuri ohutustase olema kooskõlas raudteevõrgule ettenähtud eesmärkidega:

- tagada, et juurdepääs rajatistele, reisijatele juurdepääsetavad reisiplatvormid välja arvatud, oleks tavatingimustes võimalik vaid selleks volitatud personalil,

- võimaldada soovimatute isikute või sõidukite raudtee valdusalasse sisenemisohu kontrollimist,

- tagada, et reisijatele juurdepääsetavad alad tavalistel reisiliinidel oleksid paigutatud küllalt kaugele rööbasteedest, millel liiguvad kiirrongid, või sobival viisil neist teedest eraldatud ning varustatud vajalike juurdepääsuteedega reisijate evakueerimiseks, seda eriti maa-alustes jaamades,

- võimaldada üldkasutataval alal puudega reisijatele asjakohased juurdepääsu- ja evakuatsioonivahendeid, tehes need asjakohaste meetmete abil kättesaadavaks,

- tagada reisijate eemalhoidmine hädaohtlikest aladest, kui kiirrong peatub ettenägematult jaamas väljaspool selleks ettenähtud ja varustatud kohta,

- tagada, et pikkades tunnelites oleksid rakendatud erimeetmed tuleohu vähendamiseks või selle kontrollimiseks ning vahendid reisijate evakueerimiseks.

Vastavus kõnealustele ohutusnõuetele loetakse täidetuks, kui 6. peatükis kirjeldatud hindamisprotseduurid kinnitavad, et 4. ja 5. peatükis määratletud üksikasjalised alljärgnevaid parameetreid, elemente ja koosteosi puudutavad nõuded on täielikult täidetud ning arvesse on võetud allpool märgitud ohutusnõuete elemendid võimalike avariide korral.

Ohutusnõudeid puudutavad parameetrid

Ohutusnõuete juurde kuuluvad allpoolnimetatud ning käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete 4. peatükis iseloomustatud, kokkupõrke ja rööbastelt mahasõidu ohtu puudutavad parameetrid:

a) Infrastruktuuri miinimumgabariidid (Parameetrid 1–4.1.1 ja 4.3.3.1)

Valitud ehitusgabariidid peavad võimaldama:

- uutel ehitatavatel kiirraudteedel piisavat gabariidivaru, tagamaks ettenähtud konstruktsioonilis-tehniliste muudatustega kiirrongide läbisõitu ka kaugemas tulevikus,

- olemasolevatel kiirteedel samade rongiüksuste läbisõidu tagamist vähendatud gabariidivaru korral nii, et vajalikke ümberehitusi saaks teha vastavalt ajakavale.

b) Minimaalne kõveriku raadius (Parameetrid 2–4.1.2 ja 4.3.3.8)

Rööbastee vähim kõveriku raadius, võetuna koos välisrööpa kõrgendusega teekõverikul, määrab suurima põikkalde vajaku antud liikluskiirusel. Iseenesest on põikkalde vajak üheks rööbastee koormust määravaks elemendiks.

Infrastruktuur peab arvestama veeremi talitlusvõimet ning tehnilisi piiranguid. Kontekstis võimalike kasutuskiirustega, kiirendusvõimega ning pidurdus- ja peatamisnõuetega toimetulekuks on piirangud asjakohased.

Seepärast tuleb määrata teekõverike vähimad raadiused nii, et välisrööpa kõrgendused ja põikkalde vajaku piirväärtused nendel koostalitlusvõimelistel elementidel oleksid kohaldatavad raudteerööbastee suurimale liikluskiirusele.

c) Suurim rööbastee koormus (Parameetrid 4–4.1.4 ja 4.3.3.16)

Külg- ja vertikaaljõud on kriitilisteks määrajateks nii veeremi dünaamilise käitumise hindamiseks rööbasteel kui ka rööbastee pealisehitise väsimusvastupidavusele.

Ohutu liikluse tagamiseks suurimal lubatud kiirusel, peavad mainitud jõud vastama alljärgnevalt esitatud nõuetele:

1) käsitletud staatilised vertikaaljõud: infrastruktuur peab olema projekteeritud nii, et pidada vastu vähemalt suurimale teljekoormusele, mis veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes on määratletud koostalitlusvõimelistele veeremitele, vaatamata nende veeremitüübile või maksimaalsele liikumiskiirusele,

2) käsitletud kvaasistaatilised vertikaal- ja külgjõud ning dünaamilised jõud: infrastruktuur peab olema projekteeritud nii, et vastu pidada vähemalt suurimatele, kasutusel olevate liikluskiiruse piirangute juures tekkivatele koormustele, võttes arvesse veeremi ja rööbastee vastastikuse mõju ohutuskriteeriume:

- vertikaalsed dünaamilised jõud: kõnealuste dünaamiliste jõudude kogusummale kehtestatud piirang on sõltuv rattakoormuse nimiväärtusest,

- külgsuunas mõjuvad dünaamilised jõud: rattapaariga rööbasteele rakendatav külgsuunaline kogujõud, mis võib põhjustada kõrvalenihet ballastil, ei tohi ületada teljekoormuse nimiväärtusest sõltuvat piirväärtust (PRUD'HOMME piirangut).

Rattalt rööpale rakenduvate dünaamiliste külg- ja vertikaaljõudude suhe ei tohi ületada rööbastee mahajooksuteguri suurust.

Antud piirangud võtavad arvesse ka kvaasistaatilisi jõudusid, mis tulenevad lubatavatest põikkalde vajakutest, rööbastee kõveriku raadiusi ja lubatavaid rööbastee geomeetrilisi tingimusi määratlevatest hooldustöödest, nagu see on ära märgitud käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes (4. peatükk). Neid parameetreid loetakse vajalikeks veeremi vastuvõtukatsetuste läbiviimisel.

Lisaks sellele, ratta ja rööpa kokkupuute geomeetria peab olema veeremi alusvankrite püsivat liikumist soodustav, mis toob kaasa ekvivalentse koonilisuse piiramise olenevalt liikumiskiirusest. Kooskõla mainitud ekvivalentse koonilisuse väärtusega tuleb saavutada, niipalju kui see puudutab infrastruktuuri, asjakohase dokumenteeritud rööpmelaiusega, põikkaldega ja rööpapea profiili valikuga tavalistel rööbasteedel ning samuti ka pöörmetel.

3) käsitletud pikijõud ja pidurdusseadmete tekitatud koormused: pidurdamisel rakenduvad jõud võivad, ühelt poolt, põhjustada rööbaste libisemist rööpakinnitussüsteemis ja/või veeremi rataste libisemist rööbastel, ning teisalt, esile kutsuda rööpa temperatuuri tõusu, kui pidurdamisel ei kasutata haardumist ja soojusenergia hajutatakse rööpas. Seetõttu on otsustavaks maksimaalse pidurdusjõu piiramine. Vaadeldavad ohutuskriteeriumid puudutavad ühelt poolt üldist rööbasteele ülekantavat energiahulka rongi maksimaalsel kiirendusel ja aeglustamisel ning teiselt poolt, maksimaalset temperatuuritõusu rööbastes, mida põhjustavad haardumiseta pidurisüsteemid. Neist viimane tingimus on samaväärne kineetilise energiahulga piiramisega, mida võivad sellised pidurisüsteemid rööbastesse hajutada.

Ohutusnõuete juurde kuuluvad alamsüsteemi elemendid

Alamsüsteemi järgnevad elemendid on olulised ohutuse tagamisel ning nende üksikasjalised omadused peavad vastama käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete 4. peatükis esitatud nõuetele.

Veeremi pöördvankrite teelpüsivus määrab rööbasteele rakenduvate külgsuunaliste koormuste taseme. Seda määratlevad järgmised elemendid:

- rööpmelaius (4.3.3.10),

- rööpa kalle (4.3.3.11),

- rööpapea profiil (4.3.3.12),

- ekvivalentne koonilisus (4.3.3.9).

Samuti määravad rööbasteele ning pöörmetele ja ristmetele rakenduvate vertikaaljõudude (4.3.3.16), külgjõudude (4.3.3.17) ja pikijõudude taseme järgmised elemendid:

- põikkalle (4.3.3.7),

- põikkalde vajak (4.3.3.8),

- rööbastee geomeetriline kvaliteet (4.3.3.18),

- rööbastee ning pöörmete ja ristmete takistus pidurdus- ja kiirendusjõududele (4.3.3.21),

- külgtuulte mõjud (4.3.3.23).

Pöörangutest suure kiirusega ülesõit nõuab erilist vastupidavat konstruktsiooni ja pöörme rööbaste õiget paigaldamist järgmisel viisil:

- rööbastee hargnemisel aset leidva teekõveruse katkendlikkuse tõttu peab põikkalde vajak olema eripiiranguga,

- pöörme rööpad ja pööratavad tavaliste rööbaste ja riströöpa otsad peavad olema varustatud lukustussüsteemidega,

- pöörme rööbaste profiilid ning pöörmete ja ristmete funktsionaalsed mõõtmed (kinnitused ja vahemikud) peavad sobituma rattapaaride pöiaprofiilidega ja mõõtmete tolerantsidega.

Veeremi liikumist üle pöörmete ja ristmete juhivad järgmised alamsüsteemi elemendid:

- põikkalde vajak pöörmetel ja ristmetel (4.3.3.8b),

- pöörmed ja ristmed (4.3.3.19 ja 4.3.3.20).

Ehitised tuleb projekteerida vastupidavana raudtee koormamisest tulenevale toimele:

- ehitiskonstruktsioonide tugevus ja läbipaine peavad täielikult vastama nii kiirrongide kui teekorrastusmasinate liikumisest tulenevate kriteeriumide nõutavale tasemele. Taoliste ehitiste projekteerimismudelid peavad arvesse võtma nimetatud tingimusi,

- täites jätkuvalt rööbastee ohutusele ning ratta ja rööpa kokkupuutele esitatud nõudeid, eriti kiirrongide liikumisel rakenduvate dünaamiliste mõjude korral. Määratletakse koostalitlusvõimeliste veeremite piirangukriteerium ülalnimetatud tegevuste osas, mis tagab, et ENV standardite järgi ehitiste projekteerimisel võetakse arvesse nimetatud veeremeid.

Ehitiste juurde kuuluva alamsüsteemi elementideks on:

- ehitistele rakenduvad vertikaalkoormused (4.3.3.13),

- ehitistele rakenduvad horisontaalsed põikkoormused (4.3.3.14),

- ehitisele rakenduvad pikikoormused (4.3.3.15).

Inimeste või sõidukite juurdepääs või sisenemine raudtee valdusaladele võib kujutada ohtu rongiliiklusele, mille olemus ja kriitilisus on ühesugune kõikidele rongidele, nii koostalitlusvõimelistele kui ka muudele. Kui niisugust ohtu peetakse oluliseks, tuleb paigaldada sobivaid kaitsepiirdeid – tarastada raudteemaa, paigaldada kaitsereelingud teesildadele ja/või tõkkepuud maanteesõidukitele.

Kõrvaliste isikute või sõidukite soovimatu juurdepääsu või sisenemisohu kontrollimine on reguleeritud iga liikmesriigi riiklikus seadustikus, mida kohaldatakse vastavalt konkreetse piirkonna ohtlikkusele. Kõnealuseid riske puudutavad elemendid on:

- ligipääs või sissetung rööbastee paigaldistesse (4.3.3.25),

Ohutusnõuete juurde kuuluvad koostisosad

Allpooltoodud komponentide loetelu on käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete 5. peatükis, ohutusnõuetega seotud liideste rubriigis.

- rööbas (koostisosa 5.2.1),

- rööpa kinnitussüsteemid (komponent 5.2.2) ning rööbastee liiprid ja alustoed (komponent 5.2.3),

- pöörmed ja ristmed (komponent 5.2.4).

TÖÖKINDLUS JA KASUTATAVUS

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa kohaselt kehtivad infrastruktuuri alamsüsteemile järgmised olulised töökindluse ja kasutatavusega seonduvad üldised nõuded:

"1.2. Rongiliiklusega seotud kohtkindlate või teisaldatavate komponentide jälgimine peab olema organiseeritud, teostatud ja mahuliselt määratletud nii, et nende töötamine ettenähtud kasutustingimustes oleks tagatud."

Kõnealuse nõude täitmiseks tuleb pidada kinni järgmistest tingimustest:

- nendele ohutuse suhtes kriitilistele liidestele, mille omadused võivad süsteemi kasutamise ajal muutuda, tuleb koostada jälgimis- ja korrashoiuplaanid, milles määratletakse kõnealuste elementide jälgimise ja korrigeerimise viisid.

Nimetatud nõue hõlmab eelkõige alamsüsteemi järgmisi elemente, mida on juba käsitletud seoses ohutusnõuetega:

- rööpmelaius (4.3.3.10),

- põikkalle (4.3.3.7),

- rööbastee geomeetriline kvaliteet (4.3.3.18),

- pöörangud ja ristmed (4.3.3.19 ja 4.3.3.20).

- infrastruktuur tuleb projekteerida selliselt, et selle hooldus korrashoiuplaaniga ettenähtud ressursse kasutades oleks lihtne. Ohutuse suhtes kriitiliste liideste valmistamiseks kasutatavad tooted peavad olema piisavalt kulumiskindlad ja korrashoiuplaani täitmiseks vajalikud teenindus-, kontrollimis- ja hooldussõidukid peavad olema võimelised rööbasteel liikuma ja töötama. Kõnealune nõue kehtib järgmistele elementidele:

- rööpaterase klass (komponent 5.2.1),

- rajatised, vertikaalne staatiline koormus (4.3.3.13).

INIMESTE TERVIS

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa kohaselt kehtivad infrastruktuuri alamsüsteemile järgmised olulised inimeste tervisega seonduvad üldised nõuded:

"1.3.1. Rongides ja raudteeinfrastruktuuris ei tohi kasutada materjale, mis oma kasutusviisist tulenevalt on ohtlikud nendega kokkupuutuvate inimeste tervisele.

1.3.2. Kõnealused materjalid tuleb valida nii ja nende kasutamine peab olema selline, et oleks võimalik piirata kahjuliku suitsu või gaaside tekkimist eelkõige tulekahju korral."

Nimetatud üldised nõuded seonduvad infrastruktuuri alamsüsteemi erinevate osade tulekaitsega. Võttes arvesse infrastruktuuri moodustavatele toodetele (rööbasteele ja tsiviilehituslikele rajatistele) tavaliselt avalduva põlemiskoormuse vähest ulatust, kehtib kõnealune nõue ainult maa-aluste ruumide suhtes, kuhu reisijatel on juurdepääs tavapärase rongiliikluse ajal. Seetõttu ei ole peale kõnealuste spetsiifiliste ruumide kehtestatud muid nõudeid toodetele, millest koosnevad rööbasteed ja tsiviilehituslikud rajatised.

Viimati nimetatute suhtes tuleb järgida neid tervishoidu käsitlevaid ühenduse direktiive, mis üldiselt seonduvad rajatistega, sõltumata sellest, kas kõnealused rajatised on seotud üleeuroopalise kiirraudteevõrgu koostalitlusvõimega või mitte.

Nimetatud üldiste nõuete järgimisele lisaks tuleb piirata rõhuerinevusi, mis võivad reisijatele ja raudteepersonalile mõjuda rongide liiklemisel tunnelites, kaetud süvendites ja maa-alustes jaamades, samuti sellist õhuvoolu kiirust, mis võib reisijatele maa-alustes jaamades mõjuda. Lisaks tuleb vältida elektrilöögi saamise ohtu platvormidel ja maa-aluste jaamade piirkondades, kuhu reisijatel on juurdepääs.

- Seetõttu tuleb rongide tunnelites liiklemisel esineva maksimaalse rõhuerinevuse suhtes kehtivate, inimeste tervisega seonduvate kriteeriumide täitmiseks kas valida kõnealustele rajatistele õhuava ristlõike asjaomane pindala või kasutada abiseadmeid.

- Õhuvoolu kiirust maa-alustes jaamades tuleb piirata inimestele sobivaks kasutades konstruktsioone, millega piiratakse kõrvutiasetsevate tunnelite rõhuerinevusi või rakendades abiseadmeid.

- Piirkondades, kuhu reisijatel on juurdepääs, tuleb vältida elektrilöögi tekkimise ohtu.

Inimeste tervise suhtes vajalikud alamsüsteemi elemendid

- tööd allpool maapinda, nagu tunnelid ning lahtised ja kaetud süvendid (4.3.3.6),

- reisiplatvormid (4.3.3.26),

- maa-alused jaamad (4.3.3.27).

KESKKONNAKAITSE

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa kohaselt kehtivad infrastruktuuri alamsüsteemile järgmised olulised keskkonnakaitsega seonduvad üldised nõuded:

"1.4.1. Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi ehitamise ja kasutamise keskkonnamõju tuleb vastavalt ühenduses kehtivatele eeskirjadele hinnata ja võtta arvesse süsteemi projekteerimise etapil.

1.4.2. Rongides ja infrastruktuuris kasutatavad materjalid ei tohi eelkõige tulekahju korral eraldada keskkonnale kahjulikke ja ohtlikke aure ja gaase."

Üldiste nõuete täitmisele lisaks tuleb kiirraudtee infrastruktuuri lähedal tekkiv müra ja vibratsioon hoida ümbruskonna elanikele vastuvõetavates piirides.

Keskkonnakaitse nõuete suhtes vajalikud parameetrid

- Välismüra piirparameetrid (parameeter 17, punktid 4.1.7 ja 4.2.3.1.2).

- Välisvibratsiooni piirparameetrid (parameeter 18, punktid 4.1.8 ja 4.2.3.1.2).

TEHNILINE ÜHILDUVUS

Direktiivi 96/48/EÜ III lisa kohaselt kehtivad infrastruktuuri alamsüsteemile järgmised olulised tehnilise ühilduvusega seonduvad üldised nõuded:

"1.5. Infrastruktuuride ja kohtkindlate seadmete tehnilised omadused peavad vastama üksteisele ja üleeuroopalises kiirraudteevõrgus kasutatavate rongide omadustele.

Kui kõnealuste nõuete järgimine on raudteevõrgu teatud lõikudel raske, võib rakendada ajutisi lahendusi, mis lõppkokkuvõttes tagavad ühilduvuse."

Kõnealuse nõude täitmiseks tuleb täita järgmisi tingimusi:

- Euroopa koostalitlusvõimelises raudteevõrgus kasutatavad raudteeäärsete ehitiste rööpmelähedusgabariidid, rööpmekeskmete vaheline kaugus, rööbastee geomeetria, tõusude ja languste maksimaalsed gradiendid ning reisiplatvormide pikkus ja kõrgus tuleb kehtestada sellised, et rööbasteed oleksid omavahel kokkusobivad ja ühilduvad koostalitlusvõimelise veeremiga,

- seadmed, mis võivad tulevikus olla vajalikud muude rongide kui kiirrongide liiklemiseks üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi rööbasteedel, ei tohi mõjutada koostalitlusvõimeliste rongide kasutamist,

- rööbastee maapealsete tarindite elektrijuhtivusega seotud omadused peavad ühilduma kasutatava energiavarustuse alamsüsteemiga ning kontroll- ja signalisatsiooni alamsüsteemiga.

Tehnilise ühilduvuse nõuete suhtes vajalikud parameetrid

— Infrastruktuuri minimaalne rööpmelähedusgabariit (parameeter 1 – punktid 4.1.1 ja 4.3.3.1):

eespool nimetatud ohutusnõudele lisaks peab infrastruktuuri minimaalne rööpmelähedusgabariit võimaldama vooluvõtturite häireteta töötamist, kui need on kokkupuutes kontaktliiniseadmetega,

— Minimaalne kõveriku raadius (parameeter 2 – punktid 4.1.2 ja 4.3.3.8):

eespool nimetatud ohutusnõudele lisaks peavad rööbasteedel kasutatavad kõverike raadiused ja sellest tulenevalt minimaalsed kõverike raadiused määrama veeremi vedrustuse põikisuunalise liikumise ulatuse – nii selle maksimaalse kui keskmise amplituudi. Kõnealuse parameetri keskmise ja maksimaalse väärtuse määramine võimaldab optimeerida vedrustuse konstruktsiooni,

— Rööpmelaius (parameeter 3 – punktid 4.1.3 ja 4.3.3.10):

rööbaste vaheliseks kauguseks (rööpmelaiuseks) valitakse standardne laius 1435 mm, mis on kõige tavalisem Euroopa raudteevõrgus kasutatav rööpmelaius.

— Platvormide minimaalne pikkus (parameeter 5 – punkt 4.1.5):

üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi reisiplatvormide minimaalne pikkus jaamades peab olema kokkusobiv nende rongide pikkusega, mis nende platvormide ääres reisijate teenindamiseks peatuvad,

— Platvormide kõrgus (parameeter 6 – punktid 4.1.6 ja 4.3.3.26):

üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi platvormide kõrgus jaamades peab olema kokkusobiv treppide kõrgusega nendes rongides, mis nende perroonide ääres reisijate teenindamiseks peatuvad,

— Maksimaalsed lubatud tõusud ja langused (parameeter 24 – punktid 4.1.11 ja 4.3.3.4):

üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi rööbasteede tõusude ja languste maksimaalsed gradiendid peavad olema kokkusobivad koostalitlusvõimelistele rongidele määratud veojõuga ja pidurdusomadustega nii, et tõusud ei põhjusta liigset sõidukiiruse vähenemist ja nii, et langustel on võimalik saavutada ettenähtud pidurdusteekonda,

— Rööpmekeskmete vaheline minimaalne kaugus (parameeter 25 – punktid 4.1.12 ja 4.3.3.2):

rööpmekeskmete vaheline minimaalne kaugus tuleb kehtestada selline, et koostalitlusvõimeliste rongide kered peavad vastu rongide teineteisest möödumisel tekkivatele aerodünaamilistele jõududele.

Tehnilise ühilduvuse nõude suhtes vajalikud elemendid

— Põikkalde vajak (4.3.3.8):

põikkalde vajak on rööbastee kõveriku raadiuse ja välimise rööpa kalde funktsioon ja rööbastee geomeetria liidese element, mis määrab veeremile rakenduva põikisuunalise kiirenduse,

— Puksi kuumenemist näitavad andurid (4.3.3.24),

kui pukside kuumenemise andureid vajatakse koostalitlusvõimelistel rööbasteedel muude rongide liiklemiseks (koostalitlusvõimelistel kiirrongidel on endal sisseehitatud seadmed, mis registreerivad vagunipukside kuumenemist), ei tohi registreerimisseadmed tekitada piiranguid kiirrongiliiklusele ega häirida koostalitlusvõimeliste rongide kasutamist,

— Tee pealisehituse elektrilised omadused (4.3.3.28):

rööbastee elektrilised omadused peavad olema sellised, et need töötavad häireteta veovoolu tagasivooluahelana (energiavarustuse alamsüsteem) ja täidavad kõiki funktsioone, mis on seotud rongide teatud tüüpi juhtimissüsteemidega (kontroll- ja signalisatsiooni alamsüsteem). Rööbaste kinnitussüsteem peab samuti vastama viimati nimetatud nõudele.

3.4. Infrastruktuuri alamsüsteemi ja selle komponentide vastavust olulistele nõuetele kontrollitakse direktiivi 96/48/EÜ sätete kohaselt.

4. INFRASTRUKTUURI ALAMSÜSTEEMI KIRJELDUS

Direktiivi 96/48/EÜ poolt reguleeritav üleeuroopaline kiirraudteesüsteem on terviksüsteem, mille osaks on infrastruktuuri alamsüsteem. Põhiparameetrid, liidesed ja tegevus peavad olema vastavustõendatult eelkõige sellised, et kiirraudteesüsteem oleks oluliste nõuete seisukohast koostalitlusvõimeline.

Koostalitlusvõime seisukohast iseloomustavad infrastruktuuri järgmised põhiparameetrid, liidesed ja jõudlusnõuded:

4.1. INFRASTRUKTUURI ALAMSÜSTEEMI PÕHIPARAMEETRID

Kiirraudtee rööbasteede infrastruktuuri alamsüsteemi puudutavad põhiparameetrid on kirjeldatud ja esitatud käesolevas peatükis. Kaasajastatud ja olemasolevate ühendusteede kokkusobivuse tagamise detailsemad nõuded on esitatud punktis 4.3.

Põhiparameetrid koostalitlusvõime tagamiseks on loetletud direktiivi 96/48/EÜ II lisas. Üheksa neist on seotud infrastruktuuriga:

- infrastruktuuri miinimummõõtmed (1),

- vähim lubatud kõveriku raadius (2),

- rööpmelaius (3),

- rööbastee suurim lubatud koormatus (4),

- platvormi vähim lubatud pikkus (5),

- platvormi kõrgus (6),

- müra piirparameetrid välismüra suhtes (17),

- vibratsiooni piirparameetrid välisvibratsiooni suhtes (18),

- puuetega inimeste ligipääsuga seotud parameetrid (22).

Lisaks nendele põhiparmeetritele tuleb arvestada ka alljärgnevatega:

- suurim lubatud õhurõhu kõikumine tunnelites (23),

- suurimad lubatud langud ja tõusud (24),

- vähim lubatud rööpakeskmete vahekaugus (25).

Põhiparameetritega seondub kindel arv liideseid. Liideste ja neid iseloomustavate parameetrite täisnimekiri on esitatud punktis 4.2.

4.1.1. Infrastruktuuri miinimummõõtmed (parameeter 1)

Ehitatavate kiirraudtee rööbasteede infrastruktuuri miinimummõõtmed peavad vastama kinemaatilisele profiilile GC (vt G lisa).

Olemasolevate kiirraudtee rööbasteede, kaasajastatud ja ühendusteede infrastruktuuri miinimumparameetrid on vaja viia GC tasemele vaid juhul, kui selliste investeeringute eeliseid kinnitab majandusanalüüs.

Vastavad nõuded miinimummõõtmetele (4.3.3.1), on sõltuvalt raudtee rööbastee kategooriast esitatud punktis 4.3.3 ning erinõuetega raudtee rööbasteede jaoks punktis 7.3.

4.1.2. Vähim lubatud kõveriku raadius (parameeter 2)

Kiirraudtee rööbasteede projekteerimisel tuleb vähim kõveriku raadius valida selline, et kavandatud suurima kiirusega sõitmise korral kõveriku põikkalle (4.3.3.7) ei ületaks punktis 4.3.3 "Ettenähtud omadused" esitatud põikkalde vajakut (4.3.3.8).

Koostalitlusvõimeliste raudteevõrkude ainult aeglase liiklusega rööbasteelõikudel, nagu jaama- ja möödasõiduteed, depood ja seisuteed, peab horisontaalse projekteeritava üksikkõveriku raadius olema vähemalt 150 m. Juba olemasolevate rööbasteelõikude vähim kõveriku raadius ei tohi isegi mitte mingite lubatud kõikumiste korral olla alla 125 m. Vertikaalprofiilil ei tohi rööbastee kõveriku raadius olla harjal alla 600 m ja lohus alla 900 m. Aeglase liiklusega rööbasteede parameetrite kohta kehtivad detailsed nõuded on esitatud punkti 4.3.3 "Ettenähtud omadused" alajaotuses "Seisuteed": vähim "kõveriku raadius horisontaalpinnal ja kallakul, langud ja tõusud, teedevahe" (4.3.3.5).

4.1.3. Rööpmelaius (parameeter 3)

Infrastruktuuri alamsüsteemi rööpmelaiuse nimimõõt on 1435.mm. See vastab rööpapeade sisemiste servade vahekaugusele, mõõdetuna 14,5 mm (± 0,5 mm) allpool rööpapea pealispinda.

Nii projekteerimisetapis kui ka hiljem, ehitamise ja kasutamise ajal, tuleb rööpmelaius hoida punkti 4.3.3 "Ettenähtud omadused" osas "rööpmelaius ja tolerantsid" (4.3.3.10) esitatud piires.

4.1.4. Rööbastee maksimaalne koormatus (parameeter 4)

Vertikaaljõud

Rööbastee, pöörangud ja ristmed tuleb projekteerida nii, et need peavad vastu vähemalt järgmistele jõududele:

- koostalitlusvõimeliste kiirrongide suurim lubatud staatiline teljekoormus ja selle kõrvalekalded vastavalt veeremi tehnilistele koostalitlusnõuetele punktis 4.1.2.

Suurimat lubatud veotelje staatilist koormust P0 ei tohi ületada:

- Kui veerem on ette nähtud sõitmiseks spetsiaalselt ehitatud kiirraudtee rööbasteedel kiirusega 250 km/h või enam:

Kui V < 250 km/h, siis P0 > 17 t/telg;

Kui V = 250 km/h, siis P0 = 18 t/telg;

kus V = suurim sõidukiirus.

Staatiline koormus P0 veetavale teljele ei tohi ületada 17 t,

- juhul kui veerem on ette nähtud sõitmiseks spetsiaalselt uuendatud kiirraudtee rööbasteedel kiirusega 200 km/h:

peavad nendel rööbasteedel rakendatavad tehnilised eeskirjad olema kohaldatavad ja olema kirjas Infrastruktuuri Registris.

Need suurimad arvväärtused võtavad arvesse kogu rongi keskmise teljekoormuse 2 % hälvet. Peale selle iga üksiku telje koormuse hälve 4 % on lubatud.

Lisaks sellele ei tohi sama veeremiühiku erinevate poolte staatiline koormus erineda üle 6 %.

- veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punkti 4.1.1 mõistes suurim lubatud dünaamiline rattakoormus, mis võib olla rakendatud koostalitlevates kiirrongides, ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

- veeremil, mille suurim kiirus on üle 200 km/h, ent mitte üle 250 km/h – 180 kN,

- veeremil, mille suurim kiirus on üle 250 km/h, ent mitte üle 300 km/h – 170 kN,

- veeremil, mille maksimaalne kiirus on üle 300 km/h – 160 kN.

Rööbasteede tervikstruktuuris tuleb arvestada ka muude mitte-koostalitlusvõimeliste, kuid liikluskõlblikuks tunnistatud rongide tehniliste andmetega (teljekoormus, kiirus).

Rööbastee vastupidavusvõime tehnilised andmed vertikaalkoormustele on punktis 4.3.3 "rööbastee, pöörangute ja ristmete vastupidavus vertikaalkoormustele"(4.3.3.16) ja "rööbastee jäikus" (4.3.3.22) all.

Külgjõud

Rööbastee, pöörangud ja ristmed peavad pidama vastu vähemalt järgmistele, veeremi tehniliste koostalitlusnõuete lõigus 4.1.1 määratletud külgjõududele:

- suurim lubatud summaarne dünaamiline rattapaarilt rööbasteele avaldatav külgjõud:

=

P

3

, kus P [kN] on rööbasteele lubatud hooldus-, kiir- ja muude rongide suurim lubatud staatiline teljekoormus. See piirang iseloomustab ballastalusel paikneva rööbastee külgnihke riski dünaamiliste külgjõudude mõjul,

- ratta külg- ja vertikaaljõudude suhe:

= 0,8

, kus Y ja Q on vastavalt ratta dünaamiline külg- ja vertikaaljõud rööpale. See piirang iseloomustab ratta rööpal püsimist.

Rööbastee tervikstruktuuris tuleb arvestada ka muude mitte-koostalitlusvõimeliste, kuid liiklusse lubatavate rongide tehniliste andmetega (teljekoormus, kiirus, põikkalde vajak).

Rööbastee vastupidavuse tehnilised andmed külgjõududele on punktis 4.3.3 "rööbastee, pöörangute ja ristmete vastupidavus külgjõududele" (4.3.3.17).

Pikijõud

Rööbastee, pöörangud ja ristmed peavad pidama vastu veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.1.1 määratletud pikijõududele, mis vastavad koostalitlusvõimeliste kiirrongide suurimale lubatud kiirendusele ja aeglustusele 2,5 m/s2, ning temperatuuri tõusuga kaasnevatele mõjudele. Rööbasteede tervikstruktuur peab samuti pidama eespool esitatud kiirenduste ja aeglustuste piires vastu teiste, mitte-koostalitlusvõimeliste, kuid rööbasteele lubatavate rongide (hooldusveerem ja muud rongid) pikijõududele.

Rööbastee vastupidavuse tehnilised andmed pikijõududele on toodud punktis 4.3.3 "rööbastee, pöörangute ja ristmete vastupidavus pidurdus- ja paigaltvõtujõududele" 4.3.3.21 all.

4.1.5. Platvormi vähim lubatud pikkus (parameeter 5)

Platvormide pikkus peab tagama reisijate sisse- ja väljapääsu koostalitlusvõimelise rongi kõigi neile ettenähtud uste kaudu tavalises reisijateveokasutuses.

Tingimusel, et käesoleva tehniliste koostalitlusnõuete punkti 7.1 nõudeid järgitakse, peab reisiplatvormi kasulik reisijatele ligipääsetav pikkus uutel ehitatavatel ja uuendatud kiirraudtee rööbasteedel olema vähemalt 400 m. Olemasolevatel ja uuendatud kiirraudtee rööbasteedel puudutab see tingimus ainult neid jaamu, kus kiirrongid tavalisel teenindusel peatuvad. Kui nendel rööbasteedel esineb raskusi platvormide pikendamisega 7. peatüki "Teostamine" sätete kohaselt, peab infrastruktuuri haldaja andma mõned reisijatevedu võimaldavad jaamaplatvormid operaatoritele, kes korraldavad nende asjakohase kasutamise.

4.1.6. Platvormi kõrgus (parameeter 6)

Platvormi omadused peavad sobima koostalitlusvõimelisele veeremile peale- ja mahamineku korraldusega.

Kui on järgitud punkti 7.3 nõudeid, on lubatud kaks platvormi kõrgust: 550 ja 760 mm.

Neid suurusi võib muuta vastavalt rööbasteede oodatavale kasutamisele, nagu see on sätestatud punktis 4.3.3 "Ettenähtud omadused" (4.3.3.26: reisiplatvormid).

4.1.7. Välismüra piirparameetrid (parameeter 17)

Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi tekitatud müratase peab jääma vastuvõetavaks ümbruskonnale ja seda tuleb hoida sobivates piirides, et kaitsta lähielanikke ja nende tegevust.

Eelnev keskkonnamõjude uuring, mis tuleb teha vastavalt nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ nõuetele (on esitatud ka allpool 4.2.3.1.1 all) peab kinnitama, et uue või uuendatud infrastruktuuri naabruses tajutav müratase (sõltuvalt rakendatavast kriteeriumist, kas koostalitlusvõimelise rongi tekitatud müra või kogu liiklusmüra üldekvivalent) ei ületa siseriiklike normidega määratletud mürataset, võttes arvesse koostalitlusvõimeliste rongide tekitatud müraparameetreid, mis on esitatud veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes.

4.1.8. Välisvibratsiooni piirparameetrid (parameeter 18)

Normaalse hoolduse korral ei tohi üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi töö põhjustada naabruskonnale ja kohalikule tegevusele vastuvõetamatut maapinna vibratsiooni.

Eelnev keskkonnamõjude uuring, viidud läbi vastavalt nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ nõuetele (esitatud ka allpool 4.2.3.1.1 all) peab kinnitama, et koostalitlusvõimeliste rongide sõitmisest tekkiv eeldatav vibratsioonitase piki uut või uuendatud infrastruktuuri ei põhjusta siseriiklike normidega määratletud vibratsioonitaseme suurenemist, võttes arvesse koostalitlusvõimeliste rongide parameetreid, nagu on defineeritud veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes.

4.1.9. Puuetega isikute ligipääsu puudutavad parameetrid (parameeter 22)

On ebatõenäoline, et kahe kõrgusega (550 ja 760 mm) platvormide korral, nagu on määratletud infrastruktuuri tehnilistes koostalitlusnõuetes, on platvormilt rongile pääsemise tasand kõikjal kiirraudteevõrgus saavutatud. Puuetega reisijate jaoks on probleemi lahendamiseks vaja rakendada tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi Üleeuroopalises kiirraudteevõrgus võiks vastu võtta mitmesuguseid kättesaadavaid lahendusi, sealhulgas:

- veeremilahendused:

- veeremisse kohtkindlalt paigaldatud ramp,

- veeremisse kohtkindlalt paigaldatud tõstuk.

- infrastruktuurilahendused:

- tõstetav platvorm,

- osaliselt tõstetud platvorm.

- käsitsemislahendused:

- teenindava personali poolt teisaldatav ramp,

- teenindava personali poolt teisaldatav tõstuk.

Ehitatavatel kiirraudtee rööbasteedel peavad vajalikud meetmed võimaldama puuetega isikute hõlpsa ligipääsu platvormidele ja rongidesse ja kui võimalik, ilma kõrvalise abita.

Uuendatud ja ühendusteedel, kus olemasolevad jaamad ei võimalda alati luua hõlpsat juurdepääsu platvormidele, on vaja rakendada teeninduspersonali abi.

(Vt ka 4.3.3.26 reisiplatvormid).

4.1.10. Õhurõhu kõikumise piirmäärad tunnelites (parameeter 23)

Tunnelid tuleb projekteerida nii, et suurim rõhumuutus (positiivse ja negatiivse rõhu tippväärtuste vahe) tunneli läbimisel suurimal lubatud kiirusel ei ole piki koostalitlusvõimelist rongi üle 10000 Pa. Seda tingimust tuleb võrdselt rakendada tunneli läbimisele lubatud mistahes rongi (kiirrongi, teenindusrongi, muu rongi) kohta.

Tunneli vaba ristlõikepinna tehnilised andmed on toodud ära punktis 4.3 "Ettenähtud omadused""tunnelid ja kaetud süvendid" (4.3.3.6).

4.1.11. Maksimaalsed lubatud langud ja tõusud (parameeter 24)

Kui järgitakse käesoleva tehniliste koostalitlusnõuete punkti 7.3, on uute kiirraudtee rööbasteede tõusude kui ka langude piiriks 35 mm/m.

Ehitatavate kiirteede, uuendatud ja sidusteede selle parameetri tingimused on loetletud punktis 4.3 "Ettenähtud omadused" (4.3.3.4).

4.1.12. Vähim rööpakeskmete vahekaugus (parameeter 25)

Uute kiirteede rööpakeskmete vahekaugus peab olema vähemalt 4,5 m.

Uutel ehitatavatel ja nende ühendusteedel, samuti olemasolevatel uuendatud rööbasteedel võib, sõltuvalt nende kavandatud kasutamisviisist, kasutada ka teistsugust rööpakeskmete vähimat vahekaugust. Need variatsioonid on toodud punktis 4.3.3 "Ettenähtud omadused" (4.3.3.2).

4.2. INFRASTRUKTUURI ALAMSÜSTEEMI LIIDESED

4.2.1. Tehnilise kokkusobimise seisukohast peavad infrastruktuuri alamsüsteemi teiste alamsüsteemidega ühendavad liidesed, millest osa on kirjeldatud põhiparameetrite kaudu eelmises punktis, olema järgmised:

Liidesed veeremi alamsüsteemiga:

- mõõdud ja gabariidid: see liides koosneb kõigist mõõtudest ja gabariitidest, mis on vajalikud rongide liikumiseks: ehitiste ja platvormide gabariitmõõtmed, koormatud veeremi gabariit, vooluvõtturi gabariit ja rööpakeskmete vahekaugus,

- veeremi füüsiliste koormuste ülekanne infrastruktuurile külg-, vertikaal- ja pikisuunas – nii ratta- ja rööpavahelise kontakti kui ka väljaspool rongi olevate pidurdussüsteemide kaudu, mis ei kasuta rataste haardumist,

- rööbastee reguleeritus, mis määrab veeremi vedrustuse töötingimused,

- kohtkindlate takistuste ja rongi vaheline kui ka vastassuunas mööduvate rongide vastastikune aerodünaamiline mõju,

- õhurõhu mõju sõitmisel läbi tunnelite ja maa-aluste jaamade ning õhu liikumiskiiruse mõju allmaajaamades,

- ligipääs rongidele nii jaamades kui jaamavahel reisijate evakueerimise vajadusel,

- rongide jälgimise mistahes maapealsed süsteemid.

Liidesed "energia alamsüsteemiga":

- õhuliini mastide ehitusgabariidid,

- õhuliinide ja vooluvõtturite elektriline vahekaugus ja selle mõju ehitistele,

- veovoolu ülekanne rööbastee kaudu.

Liidesed "juhtimis- ja signalisatsiooni alamsüsteemiga":

- ehitusmõõtmed vastavalt piki rööbasteed või püsiehitistesse paigaldatud käesoleva alamsüsteemi osadele,

- signaalvoolu edastamine rööbastee kaudu.

Liidesed "käitamise alamsüsteemiga":

- ligipääs rongidele jaamades ja evakueerimise vajadusel jaamade vahel,

- pöörangute lukustamine rongide kavandatud liikumistee ohutuse tagamiseks,

- rikete kõrvaldamise ja mahajooksnud veeremi rööbastele tagasitõstmise sätted.

Liidesed "korrashoiu alamsüsteemiga":

- hoolduspargi skeem rongide hoiuteedele paigutamiseks.

Liidesed "keskkonna alamsüsteemiga":

- raudtee lähedases keskkonnas tekitatav vibratsioon,

- raudtee lähedases keskkonnas tekitatav müra.

4.2.2. Eespool esitatud liideseid iseloomustavad järgmised suurused, mille kohaldamisel rakendatavate nõuete järgimise saavutamine igal määratletud tegevustasandil üleeuroopalise kiirraudtee süsteemi rööbasteede kõigile kategooriatele, on toodud punktis 4.3.3 "Ettenähtud omadused":

- vähimad ehitusmõõtmed, (4.3.3.1),

- rööpakeskmete vahekaugus (4.3.3.2),

- aerodünaamilised mõjud infrastruktuuril (4.3.3.3),

- maksimaalsed tõusu- ja languskalded (4.3.3.4),

- seisuteede kõverike vähim lubatud horisontaal- ja vertikaalraadius (4.3.3.5),

- tööd allpool maapinda, nagu tunnelid ning lahtised ja kaetud süvendid (4.3.3.6),

- põikkalle (4.3.3.7),

- põikkalde vajak (4.3.3.8),

- võrdväärne koonilisus (4.3.3.9)

- rööpmelaius ja tolerantsid (4.3.3.10),

- rööpa kalle (4.3.3.11),

- rööpapea profiil (4.3.3.12),

- ehitiste vertikaalkoormused (4.3.3.13),

- ehitiste horisontaalsed põikkoormused (4.3.3.14),

- ehitiste pikikoormused (4.3.3.15),

- rööbastee, pöörangute ja ristmete vastupidavus vertikaalkoormustele (4.3.3.16),

- rööbastee, pöörangute ja ristmete vastupidavus külgkoormustele (4.3.3.17),

- rööbastee geomeetriline kvaliteet (4.3.3.18),

- pöörmed ja ristmed: üksikpöörmete ja ristmete vormid (4.3.3.19),

- pöörmed ja ristmed: käitustingimused (4.3.3.20),

- rööbastee ja pöörangute vastupidavus pidurdus- ja paigaltvõtukoormustele (4.3.3.21),

- rööbastee jäikus (4.3.3.22),

- külgtuule mõjud (4.3.3.23),

- puksi kuumenemist näitavad andurid (4.3.3.24),

- ligipääs või sissetung rööbastee paigaldistesse (4.3.3.25),

- reisiplatvormid (4.3.3.26),

- kiirrongide allmaajaamad (4.3.3.27),

- tervikstruktuuri elektriülekande parameetrid (4.3.3.28).

4.2.3. Reguleerivad ja käitustingimused

Et tagada üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi sidusust, on need liidesed järgmiste reguleerivate ja kasutusdokumentide sätete teemaks:

4.2.3.1. Reguleerivad tingimused

4.2.3.1.1. Keskkonnakaitse

Ühenduse keskkonnakaitse nõuded on sätestatud juriidilistes ühtlustatud ja reguleerivates tekstides, mida liikmesriigid seadustavad ja jõustavad; nende hulka kuuluvad ka kiirraudteede projekteerimise nõuded iga liikmesriigi territooriumil.

Keskkonnamõjude hindamine

Rakendades nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ teatud projektide keskkonnamõju hindamise kohta, tuleb liikmesmaa vastavate õigusaktide alusel (mis põhinevad ühenduse normdokumentidel) esitada nii kiirraudtee rööbasteede projekteerimise kui ka olemasolevate teede kiirteedeks ümberprojekteerimise käigus projektikavandid keskkonnamõjude hindamiseks.

Mõju hinnang peab sätestama:

- et kavandatud meetmed tagavad käesoleva tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.1.7 "Välismüra piirparameetrid" esitatud parameetrite järgimise. Uue või parendatud infrastruktuuri naabrite poolt tajutava müra tase (sõltuvalt rakendatavast kriteeriumist, kas koostalitlusvõimeliste rongide tekitatud müra või kogu liiklusmüra üldekvivalent) tuleb arvutada lähtudes koostalitlusvõimeliste rongide maksimaalmüra tasemest veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punkti 4.1.8 järgi, ning peaks vastama antud rööbasteele lubatava mistahes tüüpi rongide parameetritele.

- et kavandatud meetmed tagavad koostalitlusvõimeliste rongide möödumisel käesoleva tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.1.8 "Välisvibratsiooni piirparameetrid" esitatud parameetrite järgimise.

4.2.3.1.2. Tulekaitse

Kiirteede allmaajaamade konstruktsioonilised iseärasused peavad vastama 21. detsembri 1988 direktiivi 89/106/EMÜ ja selle tõlgendava dokumendi Oluline ohutusnõue nr 2 – "Tuleohutus" nõuetele. See nõue sätestab hoonete ja reisiplatvormide seadmestamise ja eriti turvavalgustuse ja varuväljapääsude seadmed. Nende meetmete kohaldamine peab arvestama jaamas peatuva mistahes kiirrongi põlemiskoormusega.

Kiirraudtee allmaajaamade ehitamiseks kasutatavad vahendid peavad vastavalt direktiivi 89/106/EMÜ artiklile 4 rahuldama tulekaitsevahendeid käsitlevaid tehnilisi andmeid ja Euroopa standardeid, kui aga need peaks puuduma – käesolevatele tehnilistele koostalitlusnõuetele vastavaid siseriiklikke eeskirju.

4.2.3.1.3. Pikad tunnelid

Tuleb rakendada pikkade tunnelite ohutuse eritingimustele vastavaid meetmeid. Ühenduse vastavate sätete puudumise korral tuleb rakendada iga selle liikmesriigi kohaldatavaid õigusakte, mille territooriumil infrastruktuuri projekti ellu viiakse. Rahvusvahelise projekti korral tuleb seda reguleerida asjakohaste liikmesriikide vahelise lepinguga. Juhul, kui siseriiklikud reeglid puuduvad, esitab infrastruktuuri juht või otsustusõigusega kogu liikmesriigi pädevale organile ettepanekud vastavate meetmete ja nende järgimise tõendusmenetluste kehtestamiseks.

Otsustusõigusega kogu sätted peavad võimaldama veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punktides 4.3.11, 4.3.13 ja 4.3.14 määratletud koostalitlusvõimeliste rongide vaba liikumise. Need kindlaksmääratud veeremi parameetrid põhinevad järgmistel kasutusomadustel:

- võime sõita 15 minutit kiirusel vähemalt 80 km/h rongitulekahju tingimustes,

- temperatuuriandurite olemasolu rongi kindlaksmääratud kohtades,

- reisijatele kättesaadava, ent rongi mitte peatava häireseadme olemasolu,

- kasutatud materjalide tulekindlus (võimalikud süttimisallikad, tulekoormus, suitsu/vingu omadused),

- suitsu ja vingu levikut vältivate ja reisijaid kaitsvate meetmete olemasolu (kliimaseadme väljalülitamine),

- rongi personali ja reisijaid ühendav rongisisene sidesüsteem.

Need parameetrid on aluseks tunneli kohta käivate siseriiklike sätete formuleerimisel, sõltuvalt tunneli enda parameetritest (pikkus, tunneli tüüp: üks või kaks rööbasteed, ristlõige jne) piisava ohutustaseme tagamiseks koostalitlusvõimelisele veeremile sätestatud kiiruse piires.

Peale selle, kui vastavalt siseriiklikele sätetele ehitatakse platvormid tunneli eritsoonidesse, selleks et tagada hõlpus pääs kas kaitstud ohutusalasse või külgrajale, peab veeremile juurdepääsu tagamiseks nende kõrgus olema 550 ja 760 mm. Need eritsoonid tuleb näidata ära selle kiirtee infrastruktuuri registris.

4.2.3.2. Käitamistingimused

4.2.3.2.1. Kasutuselevõtmine

Seda aspekti käsitletakse 6. peatükis.

4.2.3.2.2. Korrashoiuplaan

Korrashoiuplaani peab koostama infrastruktuuri juht või tema volitatud esindaja, et tagada infrastruktuuri alamsüsteemi liideste eritingimuste püsimine nende jaoks määratud piires.

Korrashoiuplaan peab sisaldama vähemalt järgmisi punkte:

- ohutuse piirväärtuste loetelu (rongi kiirusepiiranguid põhjustavad piirväärtused) rööbastee geomeetrilise kvaliteedi järgmiste parameetrite jaoks: piki- ja põiktasand, paigutus ja mõõdud, rööpmelaius kui infrastruktuuri juhi või tema esindaja kasutatav rööbastee geomeetria mõõtmissüsteem.

Nende arvväärtused ei tohi ületada järgmisi standardites ja eeskirjades sätestatuid:

- pikitasandi, tee ja rööbastee väände arvväärtused, nagu on määratletud punktis 4.3.3 "rööbastee geomeetriline kvaliteet" (4.3.3.18),

- keskmine rööpmelaius rööbastee 100-meetrisel lõigul, erinevatel rööbastee teostustasemetel, nagu on määratletud punktis 4.3.3 "rööpmelaius" (4.3.3.10),

- kontrollimise sageduse ja mõõtetulemuste kõrvalekallete näidud geomeetriliste standardite väärtustest ning selleks kasutatud mõõteriistad, näidates seejärel suuruste võrdluse punktis 4.3.3 toodud väärtustega,

- rakendatud meetmed (kiirusepiirangud, remondi kestvus), kui ettenähtud piirväärtused on ületatud,

- pöörangute ja ristmete turvavaru puudutavad eeskirjad vastavalt punkti 4.3.3 "pöörangud ja ristmed" (4.3.3.20) nõuetele,

- näidustus rööbaste kontrollimise sageduse ja kasutatud mõõteriistade kohta,

- rööbastee (rööpa- ja liiprite kinnitussüsteemi) nõutav ülevaatuse sagedus.

4.2.3.2.3. Tööde tegemine erandjuhul

Infrastruktuuri alamsüsteemi ja selle riikidevahelise osa tehniliste koostalitlusnõuete 4. ja 5. peatükis määratletud tehnilised tingimused on rakendatavad tavalistes kasutustingimustes või ootamatute häirete korral, mis nõuavad korrashoiuplaani rakendamist.

Mõnel juhul, kaasa arvatud planeeritud tööde läbiviimine, võib osutuda vajalikuks ajutiselt peatada nende sätete rakendamine, et teha infrastruktuuri alamsüsteemis muudatusi.

Need ajutised tehniliste koostalitlusnõuete järgimise erandid tuleb rööbastee infrastruktuuri juhil määratleda nii, et läbisõitvate rongide liiklusohutus oleks tagatud järgmiste üldsätete järgimisel:

- erandid peavad olema ajutised ja ajaliselt kestvuselt planeeritud,

- raudtee-ettevõtjatele tuleb teatada neist ajutistest erisustest, nende geograafilisest paiknemisest, iseloomust ning kasutatavatest sidevahenditest, vajadusel kirjeldades kasutatavaid spetsiifilisi signaale. Sellise teate näidis tuleb sisestada asjakohase rööbastee infrastruktuuri registrisse,

- erisusega peavad kaasnema täiendavad ohutusmeetmed, et tagada nõutud ohutustaseme säilimine. Need täiendavad meetmed sisaldavad igal juhul:

- asjakohast tööde järelevalvet,

- ajutisi rööbasteelõigu kiirusepiiranguid, mis ei tohiks lubada suuremat kiirust, kui asjaolud nõuavad.

4.2.3.2.4. Külgvahe reisijate lahkumiseks rongist väljaspool jaama

Ehitatavatel uutel kiirrongiteedel peab piki iga rööbasteed olema ette nähtud piisav külgvahe; see ruum peab võimaldama reisijatel lahkuda rongist evakueerimise korral sellelt rööbastee küljelt, kus ei ole kõrval teist, kasutusvõimalusega rööbasteed. Rööbastee paiknemise korral rajatise peal, peab rajatise teisel rööbasteeta küljel olema reisijate ohutut väljumist tagav kaitserinnatis.

Olemasolevatel, kiirliikluseks kohaldatud rööbasteedel, peab taoline külgala olema kõikjal, kus see mõistlikel tingimustel on otstarbekas. Seal, kus piisavat külgvahet ei ole võimalik rajada, peavad piiratud liikumisala mõlemad otsad olema märgistatud, ning operaatoreid tuleb sellest eriolukorrast informeerida selle rööbastee infrastruktuuri registrisse tehtud kande kaudu.

Väga pikkade tunnelite erisätted on toodud punktis 4.2.3.1.3.

4.2.3.2.5. Raudtee-ettevõtjatele antavad teated; rööbastelt mahajooksnud veeremi tagasitõstmise meetmed

Infrastruktuuri juht teavitab asjaomaseid raudtee-ettevõtjaid töökorraldusest, mille alusel neid informeeritakse infrastruktuurile mõjuvatest ajutistest tegevuspiirangutest, mis võivad tuleneda ettenägematutest sündmustest.

Infrastruktuuri juht peab samuti teavitama asjakohaseid raudtee-ettevõtjaid, kes kavatsevad tegutseda koostalitlusvõimelises üleeuroopalises kiirraudteevõrgus, neile kättesaadavatest taastamistöödest ning rööbastelt mahajooksnud veeremi tagasitõstmise võimalustest ja vahenditest, rööbastee hooldamise eest vastutavate keskuste asukohtadest ning protseduuridest nende töösse rakendamisel. Raudtee-ettevõtjad peavad teavitama infrastruktuuri juhti eritingimustest, mida taastamistööde ja rööbastelt mahajooksnud veeremi tagasitõstmise tööde ajal tuleb rakendada nende rongidele. Infrastruktuuri juht tagab, et selliste taastamistööde tegemiseks kinnitatud personal saaks piisava teabe sõltuvalt kasutatavate koostalitlusvõimeliste rongide nende eritingimuste kohta, millega iga keskus peab tegelema.

4.2.3.2.6. Infrastruktuuri register

Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi iga teesektsiooni jaoks peab otsustusõigusega kogu, selle volitatud esindaja või infrastruktuuri juht koostama eraldi dokumendi, mida nimetatakse "Infrastruktuuri registriks". See dokument sisaldab kõikide alamsüsteemide (sh kohtkindlaid elemente sisaldavate) rööbasteede tehnilisi parameetreid.

See võimaldab:

- alamsüsteemi kastuselevõtmise eest vastutaval liikmesriigil esitada dokumendi, mis kirjeldab üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi mistahes rööbastee jaoks nende kasutamist reguleerivaid põhiparameetreid,

- infrastruktuuri juhil pidada rööbasteede terviklikku dokumendiregistrit, mis võimaldab kursis olla tulevaste arengutega tehniliste koostalitlusnõuete rakendamisel,

- raudtee-ettevõtjatel töötada välja või otsida osutatavaid teenuseid rööbasteedele, mille erilised ehituslikud iseärasused ja parameetrid või koostoimimise erisused on teada, ja mis sõltub infrastruktuuri juhi konkreetsetest valikutest.

See dokument näitab ära infrastruktuuri alamsüsteemi rööbastee iga homogeense lõigu ja iga eriseadmestiku üldised või konkreetsed tehnilised andmed, mis on vastu võetud, ning mida rööbastee kasutamisel tuleb mõista. Need on loetletud lisas E.

Et saada liikmesriigilt kasutusluba, peab infrastruktuuri juht või pädev organ lisama selle dokumendi EÜ deklaratsioonile infrastruktuuri alamsüsteemi vastavuse kohta kui tehnilise kausta ühe osa, mida on kirjeldatud direktiivi 96/48/EÜ V lisas.

4.3. ETTEKIRJUTUSED TEHNILISELE TEOSTATUSELE

Tehnilised tingimused, millele peavad vastama raudtee infrastruktuuri allsüsteemidele iseloomulikud liideselemendid, peavad olema asjakohaselt kohandatud üle-euroopalise kiirraudteede süsteemi tehnilise teostatuse tasemega igal järgmise kategooria rööbasteel:

- spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud teed,

- spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teed,

- spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud eriomadustega teed.

Infrastruktuuri allsüsteemide tehnilise teostuse tasemeid kirjeldatakse alljärgnevates lõikudes koos nende parameetrite ja liideste üksikasjalike tingimustega, mis on lubatavad igal erijuhtumil.

Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete kõik allsüsteemide ehitusklassid ja tehnilised andmed on punkti 4.1.3 määratluse kohaselt antud standardse euroopa rööpmelaiusega koostalitlusvõimeliste teede kohta. Teistsuguse rööpmelaiusega ehitatud rööbasteid kirjeldatakse erijuhtumitena punktis 7.3.

Eelmainitud tehnilise teostatuse tasemed on kirjeldatud normaalsetes käitustingimustes toimivate allsüsteemide ning hooldus- ja remonditöödest tuleneva tehnoseisundi kohta. Kui mingi moderniseerimistöö või põhjalik hooldustöö võib nõuda ajutisi erandeid, et allsüsteem toimiks nagu ette nähtud, on neid käsitletud punktis 4.2.3.2.3.

Endast erijuhtumeid kujutavate rööbasteede tehnilise teostatuse tasemele esitatavaid ettekirjutusi käsitletakse punktis 7.3.

4.3.1. Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud teed

Et tagada koostalitlusvõimeliste rongide parim kasutamine, peavad üle-euroopalise kiirraudteesüsteemi spetsiaalselt kiirliiklemiseks ehitatud rööbasteed olema projekteeritud nii, et võimaldada 400-meetrilise pikkuse ja kuni 1000-tonnise suurima kaaluga rongide läbisõitu 250 km/h või suurema kiirusega ning kohanduma ülaltoodud punktis 4.1.1 määratletud infrastruktuuri mõõdetega. Punktides 4.1 ja 4.3.3 määratletud parameetrid ja elemendid võimaldavad nende teelõikude kohta käivate tingimuste täimise korral infrastruktuuri rajamist, millel võib lubada liiklemiskiirusi kuni 300 km/h.

Koostalitlusvõimeliste rongide liikumiskiirust võib, vastavuses direktiivi 96/48/EC lisale I, suurendada üle 300 km/h, kui rööbastee projekteerimisjärgus on võimalik sisse viia parameetrite ja liideste sellist kiirust võimaldavad vajalikud tingimused, kui need on kooskõlas liikumiskiiruse tõstmisega seotud muudatustega.

Kiirrongide kasutusomaduste taset võimaldab tõsta ka spetsiifiliste süsteemide kasutuselevõtmine, nagu näiteks vagunitele kallutusseadmete paigaldamine. Niisuguste rongide liiklemiseks on võimalik luua eritingimusi, juhul kui need ei too kaasa piiranguid ilma kallutusseadmeta kiirrongide liiklusele.

Kirjeldatud nõuetest erinevaid nõudeid kasutusomaduste tasemele, nagu on kirjeldatud alljärgnevas iga vastava parameetri ja elemendi kohta, võib kohandada järgmiselt:

- kui kiirteede teatavatel lõikudel pole koostalitlusvõimelise rongi suurim lubatud kiirus tehnilistel põhjustel saavutatav, siis kohaldatakse rööbastee suurimast lubatud kiirusest madalam kiiruskategooria,

- kui allsüsteemi toimimise sama kiiruse kategooria saavutamine on võimalik konkreetsete konstruktiivsete karakteristikute kohandamise tulemusena, on kindlatele parameetritele või liidestele võimalik kohandada erinõudeid,

- kui kiirrongide liikluskiiruse tõstmise eesmärgil, näiteks kiirusel üle 300 km/h, on vaja teha mööndusi mõningatele, neid ronge mõjutavatele parameetritele või liidestele; siis selliste möönduste lubamine tuleb sel juhul allutada teiste kiirrongide jaoks kohaldatud hooldustingimustest kinnipidamisele, nagu on nimetatud punktides 4.1 ja 4.3.3.

Niisuguseid nõudeid, mis erinevad raudteevõrgu kiiruse põhikategooriate saavutamiseks vajalikest, tuleb rakendada ühtviisi iga vajaliku parameetri või liidese juures, igal ehitatava või planeeritava kiirtee lõigul. Lisaks sellele, mainitud sätete rakendamine peab olema kirjas "Infrastruktuuri registris", mis koondab üle-euroopalise kiirraudteede süsteemi kõigi teede tehnilisi iseloomustusi.

Mainitud eritingimusi, kui need kuuluvad erinevate parameetrite ja liideste juurde, kirjeldatakse punktis 4.3.3.

4.3.2. Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed

Üle-euroopalise kiirraudteede süsteemi spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed projekteeritakse nii, et võimaldada 400 m pikkusega, kuni 1000 tonni kaaluvate rongide liiklemine kiirustel kuni 250 km/h. Neil rööbasteedel ei tohi kasutada spetsiaalselt kiirliiklemiseks projekteeritud koostalitlusvõimelisi ronge täiskoormusega.

Ümberehitatava raudteevõrgu kiiruse põhikategooria saavutamiseks etteantud parameetrid ja elemendid võimaldavad ehitada infrastruktuuri, mis lubab liikluskiirusi kuni 250 km/h.

Kiiruse põhikategooriatest tulenevad erinevad tingimused on ära toodud järgnevas alajaos eraldi iga vaadeldud parameetri ja elemendi kohta, mida võib rakendada juba olemasolevatel, kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteedel, kus koostalitlusvõimelise veeremi kiirus on väiksem neile projekteeritust – kohaldatakse kiiruse madalamat kategooriat kui rööbastee lubatud suurim liiklemiskiirus.

Kiirrongide tehnilisi omadusi saab sellest hoolimata tõhustada, varustades neid eriotstarbeliste süsteemidega, nagu näiteks kere kallutusseadmed, ning lubades taolise varustusega rongide liiklemist ümberehitatud rööbasteedel eritingimustel juhul, et need ei too kaasa piiranguid samadel rööbasteedel liiklevate kiirrongide kahjuks, millistel taoline varustus puudub.

Kõik niisuguste tingimuste rakendused peavad olema avaldatud "Infrastruktuuri registris", mis koostab tehnilisi iseloomustusi üle-euroopalise kiirraudteevõrgu kõigi rööbasteede kohta.

Mainitud eritingimusi kirjeldatakse punktis 4.3.3 asjakohaseid elemente puudutavates lõikudes.

4.3.3. Kiiruskategooriate saavutamiseks rakendatavate elementide tehnilised andmed

Järgnevad lõigud kehtestavad iga elemendi ja iga parameetri jaoks nõuded, mis peavad rahuldama iga kategooria rööbasteede kiiruskategooriat.

4.3.3.1. Vähim ehitusgabariit

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Rööbastee projekteerimisjärgus peavad kõik takistused (ehitised, elektriülekande- ja signalisatsiooniseadmed) vastama järgmistele nõuetele:

- vähim ehitusgabariit iga rajatise kohta seatakse antud tehniliste koostalitlusnõuete lisas G määratletud kinemaatilise profiili viite GC alusel,

- vooluvõtturite gabariidist lähtuv mõõt, seadistatud igale takistusele: välja arvatud punktis 7.3 kirjeldatud erijuhtumid: vooluvõtturi gabariidi määratlus, mida peab seda suurendama elektriisolatsiooni vahemiku võrra, mis viitab uue rööbastee tarbeks väljavalitud elektrivarustuse tüübile, et projekteerida õhuliini rippekõrgust lähtudes kasutatud vooluvõtturi tüübist, nagu määratletud punktides 4.1.2.1, 4.1.2.2, 4.1.2.3 ja 4.3.2.3 ja joonisel 4.1 ning energia tehniliste koostalitlusnõuete lisades H ja J.

Olemasolevad kiirraudteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teed ja ühendusteed

Olemasolevatel kiirraudteedel, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teedel ja ühendusteedel võib GC määratletud kinemaatilise profiili viite alusel kehtestada igale neist moderniseerimistööde korral rajatiste lubatud vähima ehitusgabariidi, kui majandusanalüüs näitab taolise investeeringu eelist. Kui eelist ei ole, siis võib igale neist, GC määratletud kinemaatilise profiili viite alusel, kehtestada rajatiste gabariidid, mida lubavad majanduslikud tingimused, või säilitada juba olemasolevaid vähemaid rajatiste gabariite. Pädeva juhtorgani või infrastruktuuri-ettevõtja tehtud majandusanalüüs peab arvesse võtma maksumuse ning eelised, mida on oodata rajatise mõõtude suurendamise tagajärjel, võrreldes teiste, olemasolevate koostalitlusvõimeliste rööbasteede kasutamisega.

Vooluvõtturite sobiv gabariit, mida tuleb suurendada elektriisolatsiooni vahemiku võrra, välja arvatud erijuhtumitel, mis on kirjeldatud alljärgnevas punktis 7.3 või 7. jaos kehtestatud sätete kohaselt, peab võimaldama olemasolevatel elektrifitseeritud süsteemides läbi lasta iga tüüpi, vaadeldavates elektritoitesüsteemides kasutatavaid vooluvõttureid, nagu kirjeldatud energia tehniliste koostalitlusnõuete punktides 4.1.2.1, 4.1.2.2, 4.1.2.3 ja 4.3.2.3 ning lisades H ja J.

4.3.3.2. Rööpakeskmete vähim lubatud vahekaugus

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Projekteerimisjärgus olevatel, spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatavate rööbasteede peatee rööpakeskmete vähimaks vahekauguseks määratakse 4,50 m.

Nimetatud arvväärtust võib vähendada kuni järgnevas tabelis ära toodud suurusteni, mis sobib ettenähtud rööbasteede kiiruskategooriaga:

| Kallutusseadmeta rongide liikumiskiirus | Rööpakeskmete vähim vahekaugus |

Uued ehitatavad teed | V ≤ 250 km/h | 4,00 m |

250 km/h < V ≤ 300 km/h | 4,20 m |

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Tingimusel, et ümberehitatud rööbasteede projekteerimisjärgus oleks järgitud punktis 7.3 esitatud nõudeid, määratakse rööpakeskmete vähimaks vahekauguseks järgmised suurused:

| Rongi liikluskiirus | Rööpakeskmete vähim vahekaugus |

Ümberehitatud rööbasteed | V ≤ 230 km/h | Määratakse säilinud kinemaatilise profiili viite alusel |

230 km/h < V ≤ 250 km/h | 4,00 m |

4.3.3.3. Aerodünaamiliste jõudude toime infrastruktuurile

4.3.3.3. a) Aerodünaamiline toime ehitistele

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ning ühendusteed

Rööbastee projekteerimisel tuleb arvesse võtta ka mööduvate rongide liikumisest tekitatud aerodünaamiliste jõudude (keerisjälje) mõju rööbastee läheduses asetsevatele ehitistele olenevalt nende tüübist. Need mõjud on kirjeldatud Eesti standardi ENV 1991-3 punktis 6.6. Veeremipargi tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.2.13 ettenähtud kiirrongide aerodünaamiliste omaduste põhjal võib ülalmainitud standardi mõistes vaadelda kiirronge kui hea voolujoonelisusega ja tavapärastest rongidest vähemat aerodünaamilist mõju avaldavatena.

Rööbastee läheduses asetsevate ehitiste vähimat tugevusvaru kontrollitakse vaid kiirrongide liiklemise suhtes, kasutades selleks, kus see osutub vajalikuks, Eesti standardi ENV 1991-3 punktis 6.6.2 rongide voolujooneliste reisivagunite jaoks määratletud koefitsienti k1. Kinniseid ehitisi pikkusega kuni 20 meetrit tuleb uurida vastavalt mainitud standardi punktis 6.6.6 antud tingimustele.

Kontrolltoimingute metoodika on kirja pandud standardi ENV 1991-3 punktis 6.6.

4.3.3.3. b) Töötajate kaitsmine aerodünaamiliste jõudude toime eest

Punktis 4.2.3.2.4 on kirja pandud reisijate evakuatsiooni puudutavate tingimused, mille alusel raudtee infrastruktuuri-ettevõtja, riiklikke eeskirju järgides, võib vabalt määratleda raudteele ligipääsemiseks volitatud personali kaitsevahendid. Ta peab arvesse võtma veeremipargi tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.2.13 kirjeldatud rongide tekitatud aerodünaamiliste jõudude toimet, mis määrab iga tüüpi koostalitlusvõimelise rongi kuju suurimal lubatud kiirusel kuni 300 km/h. Käesolevast piirangust suurema liikluskiirusega rongide korral on infrastruktuuri-ettevõtja kohustuseks rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid (kaitsetsoonide suurendamine, kaitseseinte püstitamine jms), mida ta peab vajalikuks.

4.3.3.4. Teetõusude ja -languste suurimad gradiendid

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teed ja ühendusteed

Juhul kui järgitakse punktis 7.3 esitatud nõudeid, on projekteerimisjärgus olevatel peateedel lubatavate gradientide suuruseks 35 ja kui täidetakse järgnevas "paketis" sisalduvaid ettekirjutusi:

- teekallaku keskmine gradient 10 km lõigul on 25 või sellest vähem,

- püsiva gradiendiga 35 teelõigu suurim pikkus ei ületa 6000 m.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Neil rööbasteedel on tee langus- ja tõusugradiendid üldiselt väiksemad veel ehitatavatele kiirteedele lubatud suurustest. Koostalitlusvõimeliste rongide liiklemiseks ette võetud ümberehitustöödel peavad need olema kooskõlas rööbastee eelnevate gradientidega, välja arvatud juhtudel, kui kohalikud eritingimused nõuavad suuremaid; niisuguses olukorras tuleb sobivate tee langus- ja tõusugradientide määratlemisel arvestada veeremi veojõu ja pidurdusvõime piirväärtustega, nagu nähakse ette veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punktides 4.3.3, 4.3.4, 4.3.5 ja 4.3.9.

Gradiendi suurima väärtuse valimisel tuleb samuti osutada tähelepanu kogu koostalitlusvõimelisele rööbasteede süsteemile, võttes arvesse teiste rongide tehnilisi omadusi, milliste liiklus antud rööbasteel võib olla direktiivi punkti 5 (4) kohaselt lubatud.

4.3.3.5. Seisuteed: teekõverike vähimad horisontaal- ja vertikaalraadiused, tee langus- ja tõusugradiendid, rööpmekeskmete vahekaugused

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teed ning ühendusteed

Rööbasteedel, kus koostalitlusvõimelised rongid liiguvad vaid väikesel kiirusel (jaama- ja möödasõiduteed, depoo- ja seisuteed), peab eraldiasetseva teekõveriku arvestuslik vähim horisontaalraadius olema mitte väiksem kui 150 m. Lubatud on muudatused praktikas, kuid vähim tegelik kõveriku raadius ei tohi olla alla 125 m.

Järjestikku ja vastupidistesse suundadesse pöörduvaid kõverikke hõlmavaid horisontaalseid teelõike tuleb projekteerida vastavalt lisas H esitatud nõuetele.

Seisu- ja manöövriteede pikiprofiil ei tohi sisaldada alla 600 m raadiusega kõverikke küngastel ning alla 900 m raadiusega nõgudes.

Rongide parkimiseks ettenähtud seisuteede langus- ja tõusugradiendid ei tohi olla suuremad kui 2 mm/m. Punktis 7.3 esitatud nõuete põhimõte on selles, et need seisuteed peavad võimaldama, nagu veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.1.3 määratletud tingimustel, kuni 400 m pikkuste rongide seismapanekut ning juhul kui kasutatakse tualettide tühjenduskäru, peab seisutee ja sellega külgneva rööbastee rööpakeskmete vähim vahekaugus olema vähemalt 6 m ning tühjenduskäru tarbeks tuleb rajada sõidutee.

4.3.3.6. Maapinnast madalamal asuvad rajatised nagu tunnelid ja lahtised ning kaetud süvendid

Tunnelid projekteeritakse nii, et suurim rõhumuutus (äärmiste positiivse ja negatiivse rõhkude tippsuuruste vahe, sellest maha arvates tunneli sisse- ja väljasõitude erinevate kõrguste tõttu merepinnast tekkinud looduslikud rõhumuutused) piki koostalitlusvõimelist rongi ei ületaks rongi plaanitud suurimal kiirusel tunneli läbimiseks kuluva aja jooksul 10000 Pa.

Koostalitlusvõimeliste rongide aerodünaamiliste omaduste suurimad nõuded, mida tuleb arvesse võtta, määratletakse veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.1.13 sisalduvate sätetega. Mainitud omadused põhinevad rongi järgmistel ristlõigete pindaladel, mida võib sõltumatult kohaldada igale mootor- või haagisvagunile:

- 12 m2 – GC laadimisgabariidiga projekteeritud vagunitele,

- 11 m2 – GB laadimisgabariidiga projekteeritud vagunitele,

- 10 m2 – väiksema laadimisgabariidiga projekteeritud vagunitele.

Eeltoodud näitajad võimaldavad välja arvutada etteantud liikumiskiiruse juures tunneli nõutava ristlõike suuruse, mis on kooskõlas tervishoiu kriteeriumiga. Juhul kui küsimust otsustav pädev organ või raudtee infrastruktuuri-ettevõtja tahab kasutusele võtta ehituslikke iseärasusi, mis rõhkude vahet vähendavad (tunneli sissesõidu kuju, šahtid jms), või mittekriitiliste (väga lühikeste või väga pikkade) tunnelite korral, peab ta ülaltoodud kriteeriumi täitmiseks tegema vastava eriuuringu.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Tunneli vabaksjääv ristlõike pindala peab olema määratud nii, et see vastaks ülalmainitud suurimale rõhumuutusele, võttes arvesse kõik tunnelisse planeeritud liiklusviisid suurimal lubatud kiirusel, millega vastav veerem on volitatud sõitma.

Olemasolevad kiirraudteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teed ja ühendusteed

Teiste meetmete seas võib nendel rööbasteedel nõutava suurima rõhumuutuse piirangust kinnipidamiseks vähendada liiklemiskiirusi, kasutades selleks eelpool määratletud, rongide tegelikul tunnelist läbisõidul kehtestatud meetmeid.

Lisaks sellele, tunneli mõõtmed peavad kohanduma struktuuri ehitusmõõtudega ja rippkontaktliinide geomeetriliste andmete ning vooluvõttur/kontaktliin omavahelise vahega, nagu näidatud "mõõdu" elemendi punktis (4.3.3.1).

4.3.3.7. Tee põikkalle

Järgnevad ettekirjutusi rakendatakse koostalitlusvõimelistel rööbasteedel, mille rööpmelaius vastab punktis 4.1.3 määratletule.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Uutele kiirteedele valitud põikkalde vertikaalkomponenti tuleb projekteerimisjärgus piirata 180 mm-ga. Töötavatel rööbasteedel on lubatud hooldushälve ± 20 mm, eeldades, et põikkalde vertikaalkomponendi suurim väärtus on 190 mm.

Ainult reisijate veoks reserveeritud teedel võib antud suurust tõsta maksimaalselt kuni 200 mm.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teed ja ühendusteed

Olemasolevatele ümberehitatud rööbasteedele valitud põikkalde vertikaalkomponenti tuleb projekteerimisjärgus piirata kuni 180 mm. Töötavatel rööbasteedel on lubatud hooldushälve ± 20 mm, eeldades, et põikkalde vertikaalkomponendi suurim väärtus on 190 mm.

Ainult reisijate veoks reserveeritud raudteedel võib antud suurust tõsta maksimaalselt kuni 200 mm.

Antud elemendi hooldustöödele esitatavad käitusnõuded on punktis 4.2.3.2.2 (Korrashoiuplaan) sisalduva hooldusvahemike sätete teemaks.

4.3.3.8. Põikkalde vajak

Järgnevad ettekirjutusi rakendatakse koostalitlusvõimelistel rööbasteedel, mille rööpmelaius vastab punktis 4.1.3 määratletule.

4.3.3.8. a) Põikkalde vajak siledal rööbasteel ning pöörmete ja ristmetega peateel

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Antud kiirteedele valitud põikkalde vajakut tuleb projekteerimisjärgus piirata alljärgnevas tabelis näidatud suurustega, mis vastab suurimale liikluskiirusele sellel rööbasteel:

| Liikluskiiruse vahemikud (km/h) | Piirväärtused (mm) |

Kiirteed | 250 ≤ V ≤ 300 | 100 |

300 < V | 80 |

Projekteerimise käigus tuleb määrata lubatav teekõveriku raadius plaanile kandmiseks, lähtudes ülaltoodud konstruktsioonilistest elementidest (põikkalle ja põikkalde vajak).

Ülaltoodud tabelis näidatud põikkalde vajakust suuremaid väärtusi on lubatud kasutada rööbasteedel, mille ehitamisega kaasnevad väga keerukad maastikulised piirangud. Need on välja toodud eraldi peatükis ja käsitletakse allpool.

Rööbasteedel, mille kõverike raadiused on määratud ülaltoodud tabelis antud põikkalde vajakute põhjal, võib eriseadmetega (kallutusseade) varustatud koostalitlusvõimelistele kiirrongidele lubada liikumist suurema põikkalde vajaku korral juhul, kui on tagatud, et selline suuruste kohandamine antud rongidele ei too kaasa piiranguid teiste koostalitlusvõimeliste rongide liiklemisele. Suurim põikkalde vajak kinnitatakse igale koostalitlusvõimelisele rööbasteele juhul, kui see puudutab mainitud eriseadmetega (kallutusseadmega rongid sealhulgas) varustatud ronge, kasutades siseriiklikke eeskirju vaadeldud tüüpi rongide liikluse korraldamiseks ja need väärtused tuleb avaldada seda rööbasteed puudutavas infrastruktuuri registris. Mainitud rongide käikupaneku heakskiidu tingimused peavad olema veeremi tehniliste koostalitlusnõuete vastavate nõuete sisuks.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Põikkalde lubatava vajaku projekteerimist kiirrongidele olemasolevatel ümberehitatud rööbasteedel ja ühendusteedel piiratakse alljärgnevas tabelis toodud suurustega, vastavalt rööbasteel lubatud suurimale liikluskiirusele:

| Liikluskiiruse vahemikud (km/h) | Piirväärtused (mm) |

Ümberehitatud rööbasteed | V ≤ 160 | 160 |

160 < V ≤ 200 | 150 |

200 < V ≤ 230 | 140 |

230 < V < 250 | 130 |

Projekteerimisjärgus tuleb määrata lubatav teekõveriku raadius plaanile kandmiseks, lähtudes ülaltoodud elementidest (põikkalle ja põikkalde vajak).

Samasuguseid arvväärtusi võib kasutada ka olemasolevatel kiirteedel.

Ülaltoodud tabelis näidatud põikkalde vajakust suuremaid väärtusi on lubatud kasutada rööbasteedel, mille ehitamisega kaasnevad väga keerukad maastikulised piirangud. Need on välja toodud eraldi peatükis ja käsitletakse allpool.

Rööbasteedel, mille kõverike raadiused on määratud ülaltoodud tabelis antud põikkalde vajakute põhjal, võib eriseadmetega (kallutusseade) varustatud koostalitlusvõimelistele kiirrongidele lubada liiklemist suurema põikkalde vajaku korral juhul, kui on tagatud, et selline arvväärtuste kohandamine antud rongidele ei too kaasa piiranguid teiste koostalitlusvõimeliste rongide liiklemisele. Suurim põikkalde vajaku väärtus kinnitatakse igale koostalitlusvõimelisele rööbasteele juhul, kui see puudutab mainitud eriseadmetega (kallutusseade sealhulgas) varustatud ronge, kasutades siseriiklikke eeskirju vaadeldud tüüpi rongide liikluse korraldamiseks ja need väärtused tuleb avaldada seda rööbasteed puudutavas infrastruktuuri registris. Mainitud rongide käikupaneku heakskiidu tingimused peavad olema veeremi tehniliste koostalitlusnõuete vastavate nõuete sisuks.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud või ümberehitatud eriomadustega rööbasteed

Kui eriti keerukad maastikulised piirangud takistavad kavandatud rööbastee trassi kõverike raadiuste kohaldamist eelmises lõigus toodud põikkalde vajaku väärtustega, siis võib selle liidese jaoks valida suuremaid väärtusi.

Mainitud näitajate suurimate piirväärtuste meelespea on antud alljärgneva tabeli kujul:

| Liikluskiiruse vahemikud (km/h) | Piirväärtused (mm) |

Eriomadustega rööbasteed | V ≤ 160 | 180 |

160 < V ≤ 230 | 165 |

230 < V ≤ 250 | 150 |

250 < V < 300 | 130 [1] |

Rööbasteedel, mille kõverusraadiused on määratud ülaltoodud tabelis antud põikkalde vajaku väärtuste põhjal, võib eriseadmetega (kallutusseade) varustatud koostalitlusvõimelistele kiirrongidele lubada liiklemist suurema põikkalde vajaku korral juhul, kui on tagatud, et selline suuruste kohandamine antud rongidele ei too kaasa piiranguid teiste koostalitlusvõimeliste rongide liiklusele. Suurim põikkalde vajaku väärtus kinnitatakse igale koostalitlusvõimelisele rööbasteele juhul, kui see puudutab mainitud eriseadmetega (kallutusseadmega rongid sealhulgas) varustatud ronge, kasutades siseriiklikke eeskirju vaadeldud tüüpi rongide liikluse korraldamiseks ja need väärtused tuleb avaldada seda rööbasteed puudutavas infrastruktuuri registris. Mainitud rongide käikupaneku heakskiidu tingimused peavad olema veeremi tehniliste koostalitlusnõuete vastavate nõuete sisuks.

4.3.3.8. b) Põikkalde vajak hargnemispöörmetel

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teed ning ühendusteed

Projekteerimisjärgus olevatel hargnevatel teedel peavad suurimad põikkalde vajakud olema järgmised:

- 120 mm pöörmetel, mis võimaldavad hargnemiskiirusi 30 km/h ≤ V ≤ 70 km/h,

- 105 mm pöörmetel, mis võimaldavad hargnemiskiirusi 70 km/h < V ≤ 170 km/h,

- 85 mm – pöörmetel, mis võimaldavad hargnemiskiirusi 170 km/h <V ≤ 230 km/h.

Antud kiiruste juures on vastuvõetav hälve 10 mm – kiirliikluseks ümberehitamist vajavatel rööbasteedel olevatele pöörmetele.

4.3.3.9. Ekvivalentne koonilisus

Ratta ja rööpa kokkupuutekoht on põhialuseks raudteevaguni dünaamilise liikumise kulgemisprotsessi selgitamise juures. Seepärast tuleb sellest aru saada, sest teiste, seda protsessi iseloomustavate parameetrite seas mängib antud, "ekvivalentseks koonilisuseks" nimetatud parameeter põhilist osa, sest see võimaldab piisavat hinnata ratta ja rööpa kontakti sirgel rööbasteel ja suure kõverusraadiusega kõverikes.

Rööbasteel, püsival kiirusel

, ilma inertsita veereva vaba rattapaari kinemaatilist liikumist kirjeldatakse järgmise diferentsiaalvõrrandiga:

2tan γ/e r

= 0

kus:

y on rattapaari külgnihkumine rööbasteel

e on rööpmelaiuse suurus

r0 on tsentraalselt rööbasteele asetatud rattapaari ratta raadius

γ on rataste koonusprofiili nurk

Muutumatu γ korral on antud diferentsiaalvõrrandi lahend sinusoidaalne, lainepikkusega λ:

λ = 2π

r

e

Klingeli valem

Koonusprofiilita rataste korral määratakse nende "ekvivalentne koonilisus" kui kooniliste ratastega rattapaari koonusnurga tangens (tan γe), mille külgnihe on võrdne antud rattapaari kinemaatilise lainepikkusega (kuid ainult sirgel rööbasteel ning suure kõverusraadiusega kõverikes).

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteedel peab rataste ekvivalentne koonilisus, olenevalt suurimast liikluskiirusest, olema väiksem alljärgnevas tabelis toodud piirväärtustest:

Liikluskiiruse vahemikud (km/h) | Arvutuslik väärtus | Ekspluatatsiooniline väärtus, arvesse võttes vett rattal ja rööpal |

230 < V ≤ 250 | 0,25 | 0,30 |

250 < V ≤ 280 | 0,20 | 0,25 |

V > 280 | 0,10 | 0,15 |

Ekvivalentset koonilisust pole vaja arvestada rongide korral, mis on varustatud rataste sõltumatut pöörlemist võimaldavate telgedega.

Vastavus mainitud ekvivalentse koonilisuse väärtustele, mis võtab arvesse veeremi telje tehnilisi omadusi (veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.2.10 määratletud ratta profiili ja vahekaugust ratta aktiivsete pealispindade vahel), saavutatakse järgmise kolme elemendi asjakohase, dokumenteeritud valiku abil nii sirgele kui ka pöörmeid läbivale rööbasteele: rööpmelaius ja selle hälbed (4.3.3.10), rööpa kalle (4.3.3.11) ning rööpapea profiil (4.3.3.12).

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteedel on lubatavad järgmised rataste ekvivalentse koonilisuse suurimad piirväärtused:

NB:

Liikluskiirustele V ≤ 160 km/h pole ratta ekvivalentse koonilisuse piirväärtus määratud.

Liikluskiiruse vahemikud (km/h) | Arvutuslik väärtus | Ekspluatatsiooniline väärtus, arvesse võttes vett rattal ja rööpal |

160 < V ≤ 200 | 0,30 | 0,40 |

200 < V ≤ 230 | 0,25 | 0,35 |

230 < V ≤ 250 | 0,25 | 0,30 |

4.3.3.10. Rööpmelaius ja selle hälbed

Rööpmelaius on kaugus rööpapeade sisemiste servade vahel mõõdetuna 14,5 mm (± 0,5 mm) allpool rööpa veerepinda.

Ekvivalentse koonilisuse arvutamisel, võttes arvesse kontaktpunktide muutusi ratta edasiliikumisel, tuleb rööpmelaiust vaadelda kui ühtlast rööpmelaiuse keskmist suurust mõõdetuna 100 m teelõigul.

Projektuuringutel töötatakse läbi komponentide grupp, mis koosneb: rööbastest, kinnitussüsteemidest ning rööbastee alustugedest, mis peavad võimaldama seada paika rööpmelaiuse järgmised väärtused:

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteede keskmine rööpmelaius peateede 100 m lõigul ning peateede pöörmetel ja ristmetel peab olema alljärgnevas tabelis toodud piirides:

Liikluskiiruse vahemikud (km/h) | Keskmine rööpmelaius (mm) 100 m teelõigul |

Teoreetiline baasväärtus | Tegelik väärtus sirgteel ja kõverikel raadiusega R > 10000 m | Tegelik väärtus kõverikel raadiusega R ≤ 10000 m |

230 km/h < V ≤ 250 km/h | 1435–1437 | 1433–1442 | 1433–1445 |

250 km/h < V ≤ 280 km/h | 1435–1437 | 1434–1440 | 1434–1443 |

V > 280 km/h | 1435–1437 | 1434–1440 | 1434–1443 |

Rööpmelaiuse teoreetiline baasväärtus on arvestuslik suurus, mis valitakse pädeva organi või infrastruktuuri-ettevõtja poolt sõltuvalt kasutamiseks valitud rööbastee tüübist või pöörmete ja ristmete süsteemist. Antud baasväärtust kasutatakse ekvivalentse koonilisuse arvutustes, mis määrab teoreetiliselt rööbaste asendid.

Rööbasteel tegelikult kasutatud suurusi tuleb vaadelda kui äärmisi piirväärtusi korrashoiuplaanis (4.2.3.2.2), mis kehtestatakse niipea, kui rööbastee käiku antakse. Vajaduse korral kasutatakse neid ka käigusoleva rööbastee ekvivalentse koonilisuse arvestamisel.

Antud elementi tohib muuta, koos elementidega "rööpa kalle" (4.3.3.11), "rööpapea profiil" (4.3.3.12) ning "veeremi telje tehnilised omadused" (veeremi tehnilised koostalitlusnõuded, 4.2.10), vastavuses viimase elementidele esitatud nõuetega.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Ülapool antud ettekirjutusi spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteede keskmise rööpmelaiuse suuruse kohta 100 m teelõigul rakendatakse ka kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteede korral liikluskiirusega üle 230 km/h. Ümberehitatud rööbasteedel, kus liikluskiiruseks jääb 230 km/h või sellest väiksem, antud elemendi väärtust ei määratleta.

Antud elemendi hooldustöödele esitatavad käitusnõuded on punktis 4.2.3.2.2 (Korrashoiuplaan) sisalduva materjali käsitlusteemaks.

4.3.3.11. Rööpa kalle

Rööpa kalle on nurk, mis moodustub alustoele kinnitatud uue rööpaprofiili sümmeetriatelje ja veerepinnaga ristioleva tasapinna vahel.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Rööbastee lõikudel, kus liiklemine toimub väiksematel või kuni 280 km/h kiirustel, jääb rööpa lubatud kalle 1:20 kuni 1:40 vahele, (nimiväärtus 0,05 kuni 0,025 sõltub rööbastee konstruktsioonielementide valikust), ehitusliku hälbega 0,010 käikulaskmisel.

Rööbastee lõikudel, kus liiklus toimub suurematel kui 280 km/h kiirustel, paigaldatakse rööpad tavaliselt kaldega 1:20, mis tagab ettenähtud koonilisuse suurused veeremi tehniliste koostalitlusnõuete poolt normeeritud rattaprofiilide kasutamisel.

Siiski, infrastruktuuri-ettevõtja ettepanekul võib rööbasteed paigaldada ka rööpa kalde väärtusest 1:20 erineva kaldega, kuid sel juhul on vajalik uute tehniliste tingimuste kohandamine "rööpapea profiili" elementidele (4.3.3.12), rööpmelaiuse suurusele (4.3.3.10) ning (veeremi tehnilised koostalitlusnõuded, 4.2.10) telje tehnilistele omadustele. Sel juhul peab infrastruktuuri-ettevõtja tõestama uue süsteemi kokkusobivust veeremi tehniliste koostalitlusnõuete poolt normeeritud rattaprofiilide kasutamisel, lähtudes ekvivalentsest koonilisusest.

Viimasel juhul vaadatakse veeremi tehniliste koostalitlusnõuete grupi AEIF nõusolekul üle infrastruktuuri tehnilised koostalitlusnõuded, et sinna sisse viia uued väärtused ja nende hälbed.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteede lõikudel, kus liiklemiskiirus ei ületa 250 km/h, on lubatud rööpmete paigaldamine pöörmetel ja ristmetel ilma kaldeta juhul, kui see pole piiratud teelõigu üksikpöörmetele ja -ristmetele arvestatud üle 200 km/h liiklemiskiirusega.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Olemasolevatel spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteedel eelnevas lõikes sätestatud liikluskiirust kuni 280 km/h kohaldatakse tasapinnaliste rööpmetega teedel.

Ümberehitatud rööbasteedel on lubatud ilma kaldeta rööpmete paigaldamine pöörmetele ja ristmetele juhul, kui see pole piiratud teelõigu pöörmete ja ristmete jaoks eraldi arvestatud, üle 200 km/h liiklemiskiirusega.

4.3.3.12. Rööpapea profiil

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ning ühendusteed

Projekti joonistel on rööpapea profiil määratletud kui pidevat kõverjoont moodustavate ringjoonte jada; kulumisel see kõverjoon üldiselt muutub teatud kindla kuju poole, mille mõõtmine nõuab ekvivalentse koonilisuse tuvastamiseks täppismeetodeid.

Rööpapea profiil koosneb külje kaldest rööpapea vertikaaltelje suhtes vahemikus 1:20 kuni 1:17,2, millele järgneb ülespoole kaar raadiusega 12,7 või 13 mm, seejärel kaar raadiusega 80 mm ning kuni rööpapea vertikaalteljeni kaar raadiusega 300 mm.

Selle rööbastee elemendi üksikasjalik kirjeldus asub 5. jao punktis 5.2.1 "koostalitlusvõime komponendid".

Rööpapea profiili võib muuta koos elementidega "rööpa kalle" (4.3.3.11), "rööpmelaius" (4.3.3.10) ja "telje parameetrid" (veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punkt 4.2.10), järgides eelmises lõikes sätestatud nõudeid rööpa kalde kohta.

4.3.3.13. Ehitiste vertikaalkoormused

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ning ühendusteed

Uute teede ehitiste projekteerimise arvutustes tuleb kasutada ühte standardi ENV 1991-3 punkti 6.3 vertikaalkoormuste mudelitest; standardi punktis 6.3.2 "koormuse mudel 71" määratletud teguri α väärtus tuleb võtta vähemalt võrdseks väärtusega 1.

Et tagada nende dünaamiline toimimine praeguses ja tulevases liikluses, tuleb ehitised arvutada kümnele rongitüübile, millist kogumit nimetatakse universaalseks dünaamiliseks rongiks (TDU) (vaata käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete I lisa). Iga rongitüübi korral arvutatud kiirendus silla või kattekonstruktsiooni kõigi sildeavade keskel peab olema lubatust (0,35 g ballastiga tarindi ja 0,5 g ballastita tarindi korral) väiksem; läbipaine ava keskel peab olema lubatud läbipaindest väiksem (standardi ENV 1991-3 G lisa).

Kontrollarvutused tuleb teha kiiruste vahemikule 0 km/h–1,2 V km/h, kus V on rööbastee potentsiaalne kiirus.

Antud ehitise eeldatavas kiiruste vahemikus võimaldab see luua meetodid kõige ohtlikuma rongitüübi valimiseks. Ühtlase staatikaga tarindite jaoks saab valida kõige ohtlikuma rongitüübi UIC poolt väljatöötatud meetodil.

Kontrollarvutus peab tagama, et universaalse dünaamilise rongi mõjud kaasatakse koormusmudelitesse, mida kasutatakse tugevus- ja deformatsiooniarvutustes. Teatud juhtudel võib universaalne dünaamiline rong asendada neid koormusmudeleid.

Rööbastee kandekonstruktsioonide projekteerimisel tuleb vastavalt direktiivi artiklile 5(4) arvestada ka mitte koostalitlevate, aga sellel teel liigelda lubatud rongide tehniliste parameetritega (teljekoormus, kiirus).

4.3.3.14. Ehitiste horisontaalsed põikkoormused

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ning ühendusteed

Rööbastee kandekonstruktsioonid tuleb projekteerida nii, et need peaksid vastu teel liigelda võivate mis tahes sõidukite (teenindusrongid, kiirrongid ja muud rongid) tekitatud tsentrifugaal- ja külgkoormustest põhjustatud horisontaaljõududele.

Uute tarindite projekteerimise arvutustes tuleb kasutada standardi ENV 1991-3 punktis 6.5.1 "Tsentrifugaaljõud" ja punkt 6.5.2 "Külgjõud" määratletud horisontaalkoormusi.

Punkti 6.5.1 (6)P rakendamise korral on piisav, kui kasutatakse lihtsustatud koormusmudelit 71 (6.5.1(6)P(b)).

4.3.3.15. Ehitiste pikikoormused

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ning ühendusteed

Uute rööbasteede tarindite projekteerimise käigus tuleb pikijõud arvutada standardi ENV 1991-3 punktis 6.5 esitatud tehniliste andmete alusel (vaata 6.5.3 ja 6.5.4.4). Punkti 6.5.3.4 taotlusel on kiirrongi kogukaal, arvesse võttes kompleksset liiklusüksust, piiratud 1000 tonniga.

4.3.3.16. Rööbastee, pöörangute ja ristmete vastupidavus vertikaalkoormustele

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Rööbastee ja selle koostisosad peavad suutma vastu pidada käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.1.4 määratletud maksimaalsetele vertikaalsetele piirkoormustele nii kasutustingimustes kui ka hooldustööde järel.

Seda nõuet saab pidada täidetuks, kui on järgitud nõudeid rööbastee koostalitlusvõime komponentidele 5. peatükis "Koostalitlusvõime komponendid": rööpad (5.2.1), rööpakinnitussüsteemid (5.2.2) ning liiprid ja tugitarindid (5.2.3).

Rööbastee komponentide muid tüüpe kui ka rööbastee kui terviku muid süsteeme võib kasutada tingimusel, et pädev organ või infrastruktuuri-ettevõtja tõestab tehniliste uuringutega, et rööbastee tarindite süsteemi vastupidavus eespool nimetatud vertikaalkoormustele on võrdne või suurem kui eespool nõutud. Tõestuseks võib olla rööbastee koostisosade (rööpad, liiprid ja tee muud alustoed) pingete arvutus.

Rööbastee kandetarindite projekteerimisel tuleb vastavalt direktiivi artiklile 5(4) arvestada ka mitte koostalitlevate, aga sellel teel liigelda lubatud, rongide tehniliste parameetritega (teljekoormus, kiirus).

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Olemasolevad kiirliikluseks spetsiaalselt ümberehitatud teed peavad selle elemendi osas rahuldama ka mitte koostalitlevate rongide liiklusest tulenevaid nõudeid. Eelmise lõike ja 5. peatüki nõuetest, mis puudutavad koostalitlusvõime koostisosi, võib nendel teedel loobuda.

Selle elemendi jooksva hooldustööde nõuded on punkti 4.2.3.2.2 (korrashoiuplaan) objektiks.

4.3.3.17. Rööbastee, pöörangute ja ristmete vastupanu külgkoormustele

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Rööbastee ja selle koostisosad peavad nii kasutustingimustes kui ka korrashoiutööde järel taluma koostalitlevate kiirsõidukite ning vajadusel ka muude sõidukite poolt tekitatud maksimaalseid külgjõude. See piirang on punkti 4.1.4 kohaselt üks ratta ja rööpa vahelist kokkupuudet täpsustavatest parameetritest ja tuleb määrata:

=

P

3

, kus P on rööbasteele lubatud veeremi suurim teljekoormus.

Juhul, kui järgitakse punkti 7.3 nõudeid, saab nõude lugeda täidetuks:

- plaat-rööbastee abil,

- ballastile toetuva rööbastee abil, kui on rahuldatud järgmised kolm nõuet:

1) tasaste rööbasteede, pöörangute ja ristmete koostalitlusvõimet rahuldavad komponendid, mis on 5. peatükis "Koostalitlusvõime komponendid" nõuetes rööbaste (5.2.1), rööpakinnitussüsteemide (5.2.2) ning liiprite ja muude alustugede osas; välja arvatud olemasolevad pöörangud ja ristmed;

2) kiirliikluseks mõeldud peateed, mis on paigaldatud kogu pikkuses betoonliipritele; välja arvatud kuni 10 m pikkused teelõigud, mis on üksteisest eraldatud vähemalt 50 m vahemaaga;

3) rööbastee, millel ühe kilomeetri kohta on vähemalt 1600 kinnitussüsteemi.

Rööbastee komponentide muid tüüpe kui ka muid rööbasteede tüüpe võib kasutada eeldusel, et pädev organ või infrastruktuuri-ettevõtja tõestab tehniliste uuringutega, et rööbastee tarindite süsteemi vastupidavus külgkoormustele on samaväärne või suurem kui eespool nõutud suurimad külgjõudude piirväärtused. Tõenduseks võib olla testimine külgtakistusele. Sel juhul vastavuse hindamine tuleb teha vastavalt punkti 6.2 sätetele.

Kiirliikluseks spetsiaalselt ümberehitatud teed, ühendusteed, jaamateed, seisu- ja teenindusteed

Selle elemendi jaoks kohaldatakse koostalitlevate rongide korral teistsuguseid nõudeid, kui olemasolevad kiirliikluseks spetsiaalselt ümberehitatud teede, ühendusteede, jaamade kiirliikluseta teede, teenindus- ja seisuteede kohta. Eelmise lõike ja 5. peatüki nõuetest võib nendel teedel loobuda.

Selle elemendi hooldustööde tegemise nõuded on punkti 4.2.3.2.2 (korrashoiuplaan) teemaks.

4.3.3.18. Rööbastee geomeetriline kvaliteet

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ning ühendusteed

Tee geomeetria puudused ei tohi pikitasandil, risttasandil, teel ega rööpme osas ületada järgmisi piirväärtusi:

Märkus

QN 1 pole rakendatav

Lubatud kiirus antud kohas km/h | Joondamine | Pikitasand |

Kvaliteeditaseme arvväärtus, mm | Kvaliteeditaseme arvväärtus, mm |

QN 1 | QN 2 | QN 1 | QN 2 |

Absoluutne suurim väärtus Δy0max ja Δz0max (tipp)

v ≤ 80 | 12 | 14 | 12 | 16 |

80 < v ≤ 120 | 8 | 10 | 8 | 12 |

120 < v ≤ 160 | 6 | 8 | 6 | 10 |

160 < v ≤ 200 | 5 | 7 | 5 | 9 |

200 < v ≤ 300 | 4 | 6 | 4 | 8 |

Standardhälve Δy0σ ja Δz0σ

v ≤ 80 | 1,5 | 1,8 | 2,3 | 2,6 |

80 < v ≤ 120 | 1,2 | 1,5 | 1,8 | 2,1 |

120 < v ≤ 160 | 1,0 | 1,3 | 1,4 | 1,7 |

160 < v ≤ 200 | 0,8 | 1,1 | 1,2 | 1,5 |

200 < v ≤ 300 | 0,7 | 1,0 | 1,0 | 1,3 |

- pikitasandi ja joondamise jaoks: QN arvväärtused vastavalt eespool toodud määratlusele (absoluutsete suurimate väärtuste Δy0max ja Δz0max jaoks QN 3 on määratletud kui QN 3 = 1,3 × QN 2),

- rööbastee väände jaoks: rööbastee väände piirväärtus on 5 mm/m kiiruse V >160 km/h korral ja 7 mm/m kiiruse V <= 160 km/h korral, mõõdetud pikialusel 3 m,

- erinevate tee teostustasemete jaoks on 100-meetrise lõigu keskmise rööpmelaiuse arvväärtused antud punkti 4.3.3 rööpmelaiuse lõikes (4.3.3.10).

Kui mõni neist arvväärtustest osutub ületatuks, tuleb rakendada kiiruse piiranguid.

Selle elemendi hooldustööde tegemise nõuded – hooldushälbed, mida tuleb järgida hoolduse käigus, on punkti 4.2.3.2.2 (korrashoiuplaan) säteteks.

4.3.3.19. Pöörangud ja ristmed: pöörangute ja ristmete rööpaprofiil

(registreerimiseks)

4.3.3.20. Pöörangud ja ristmed: funktsionaalsed nõuded

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Pöörangu rööpad ja pööratavad otsikud ning rombristmikud tuleb varustada turva- ja lukustusvahenditega.

Kiirusele 280 km/h või suuremate kiiruste jaoks juba ehitatavate kiirrongiteede pöörangute ja ristmete teravad otsad tuleb ehitada pööratavatena. Tulevikus ehitatavatel kiirrongiteede lõikudel ning nende väiksema kui 280 km/h kiiruse jaoks ettenähtud ühendusteedel võib kasutada pööranguid ja ristmeid fikseeritud sulgrööbastega.

Nende pöörangute ja ristmete tehnilised omadused peavad rahuldama järgmisi nõudeid:

Määratlus | Nimimõõt (mm) | Konstruktsiooni hälve (mm) | Hälve kasutustingimustes (mm) |

1 | 2 | 3 | 4 |

Ristme mõõt: A1, A2, A3, A4 | 1 435 | + 2 – 1 | + 5/– 2 [3] |

Rattaharja renni laius | 40 [2] | + 0,5 – 0,5 | [2] |

Kontrrööpa kaugus: C1, C2, C3, C4 | 1 395 | + 0,5 – 0,5 | ≥ 1393 |

Rattaharja tee: B1, B2 | 1 355 [2] | ≤ 1356 | ≤ 1356 |

Kontrrööpa kõrgendus H | Pöörangud: 0 ≤ H ≤ 60 Ristmed: 45 ≤ H ≤ 60 | + 2 – 1 | + 10 |

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Tuleb rakendada ainult eelneva lõike funktsionaalseid mõõtmeid ja lõtke.

Selle elemendi hooldustööde tegemise nõuded – hooldushälbed, mida tuleb järgida hoolduse käigus, on punkti 4.2.3.2.2 (korrashoiuplaan) säteteks.

4.3.3.21. Rööbastee, pöörangute ja ristmete vastupidavus pidurdus- ja kiirendusjõududele

Infrastruktuuri komponendid peavad olema võimelised taluma sõiduki pidurdamisest ja kiirendamisest tekkivaid mehaanilisi ja termilisi pingeid, nii nagu on määratletud alljärgnevate koostalitlusvõime kriteeriumitega (mis on määratletud veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes).

Mehaanilise tugevuse tingimus

Pidurdussüsteemi kogutoime ei tohi ka pidurdusenergia mahukaimas faasis edastada aeglustust (pidurdustoime suhe rööpa kaalu) mitte rohkem kui 2,5 m/s2 nii terviku (rongi, sõiduki) koostisosade kohta, kui ka summaarselt rongi kogukaalule, aga samuti ka telgi kandvale mistahes üksusele (pöördvankrile või kahe teljega kaubavagunile) rööpa ühiku kaalu kohta.

Termiline tingimus

Ratta ja rööpa haardumisest sõltumatud pidurdussüsteemid, mis hajutavad kineetilist energiat, kuumutades rööbast [4] ei tohi tekitada suuremaid pidurdusjõude kui:

- juhtum 1: hädapidurduse korral 360 kN ühest või mitmest ühikust koosneva rongi kohta,

- juhtum 2: muude juhtude jaoks, nagu pidurdamine kiiruse vähendamiseks või ühekordne pidurdamine seiskamiseks tavaoludes või korduvpidurdus kiiruse reguleerimiseks, Euroopa tehnilise kirjelduse või CEN-standardi avaldamiseni, peab infrastruktuuri-ettevõtja määratlema pidurite kasutustingimused ja suurima lubatud pidurdusjõu iga koostalitleva rööbastee kohta. Need neid rööbasteid puudutavad tingimused tuleb avaldada infrastruktuuri registris.

Koostalitlevate rongide pidurdussüsteemid on kohaldatud järgima ülaltoodud nõudeid, nagu on sätestatud veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.2.15.

Rööpa temperatuuri tõus sõltub mitte ainult ülalkirjeldatud pidurdusjõududest, vaid ka korduvpidurdamiste arvust rööbastee samal lõigul, eriti eelkirjeldatud kahel juhul. Infrastruktuuri-ettevõtja pädevuses on määratleda lubatud pidurdusjõu tase, arvestades kohalikke kliimatingimusi, nii nagu on kirjeldatud allpool punktis B.

Liideste ülaltoodud kriteeriumide rakendamisel tuleb infrastruktuuri-ettevõtjal rakendada järgmisi sätteid:

A – Suurima pidurdusjõu asjakohaste mehaaniliste tingimuste tehnilised andmed.

Allolevate sätetega on tagatud rööbastee nõutud tugevus:

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Rööpa kinnitussüsteemi vastupanu rööpa pikilibisemisele peab olema suurem kui 9 kN, välja arvatud "libisevad" kinnitussüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud rööpa paisumise võimaldamiseks rööbastee kandetarindite otstes või rööbastee paisumise seadistes.

Juhul kui selle tehniliste koostalitlusnõuete punkti 7.3 nõudeid on järgitud, saab seda nõuet pidada täidetuks, kui on järgitud 5. peatüki "Koostalitlusvõime komponendid" rööbastee (5.2.1), rööpakinnitussüsteemide (5.2.2) ning liiprite ja muude alustugede (5.2.3) nõudeid koostalitleva rööbastee koostisosadele.

Rööbastee komponentide muid tüüpe või rööbastee terviksüsteemi muid tüüpe võib kasutada eeldusel, et pädev organ või infrastruktuuri-ettevõtja tõestab tehniliste uuringutega, et paigaldatud rööbastee konstruktsioon tervikuna talub eelmises lõikes kirjeldatud suurimaid pikijõude vähemalt sama hästi, kui oli kirjeldatud eelmises lõikes mehaaniliste ja termiliste tingimuste kohta. Tõestuseks võib olla kohandatava Euroopa tehnilise kirjelduse või CEN standardi kohane pikivastupanu katse. Sel juhul tuleb vastavuse hindamine teha punkti 6.2 sätete kohaselt.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Olemasolevad, kiirliikluseks spetsiaalselt ümberehitatud teed peavad rahuldama ka mitte koostalitlevate rongide liiklusest tulenevaid nõudeid. Eelmise lõike ja 5. peatüki nõuetest, mis puudutavad koostalitlusvõime koostisosi, võib nendel teedel loobuda.

B – Ratta ja rööpa vahelisest kontaktist sõltumatute asjakohaste maksimaalse pidurdusjõu termiliste tingimuste tehnilised andmed.

Kuna rööpa temperatuuri tõus sõltub nii veeremi omadustest kui ka asjakohase tee omadustest (nagu kohalikud kliimaolud ja nõutud pidurdustingimused), tuleb rakendada järgmisi sätteid:

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ning ühendusteed

- Üleeuroopalise kiirraudteede võrgu kõigil teedel peavad infrastruktuuri-ettevõtjad lubama kasutada seda tüüpi pidureid hädapidurdamiseks (juhtum 1). Eespool, jaos A koos punktiga 4.3.3.17 kirjeldatud rööbastee konstruktsiooni parameetrid tagavad üldjuhul selle nõude täidetuse.

- Üleeuroopalise kiirraudteede võrgu mistahes tee jaoks peab infrastruktuuri-ettevõtja määratlema pidurite kasutamise lubatud tingimused juhtumi 2 jaoks, arvestades kohalikke iseärasusi, mis võivad olla:

- seda tüüpi pidurite kasutamise keelamine juhtumil 2; on lubatud vaid hädapidurdamine,

- selliste pidurdussüsteemide kasutamine jaos A sätestatud piires.

Et kiirendusjõud on pidurdusjõududest üldiselt väiksemad, erilisi nõudeid ei esitata, välja arvatud kombineeritud koormuste juhud rajatiste projekteerimisel (4.3.3.13).

4.3.3.22. Rööbastee jäikus

Ratta ja rööpa vaheliste vertikaalsete dünaamiliste jõudude vähendamiseks piiratakse rööbastee jäikust nõuetekohaste vahelappide kasutamisega rööbaste all.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

- Rööbas-vahelapp kinnitussüsteemide dünaamiline jäikus betoonliiprite peal ei tohi ületada 600 MN/m.

- Plaat-rööbastee rööpa kinnitussüsteemide üldine dünaamiline jäikus ei tohi ületada 150 MN/m.

Selle nõude kui käesoleva tehniliste koostalitlusnõuete punktis 7.3 teema saab lugeda täidetuks, kui on järgitud 5. peatükis "Koostalitlusvõime komponendid" toodud rööbastee komponentide kinnitussüsteemidele kohaldatud nõudeid koostalitlusvõime komponentide kohta (5.2.2).

Rööbastee komponentide muid tüüpe kui ka rööbastee tervikstruktuuri muid süsteeme võib kasutada eeldusel, et pädev organ või infrastruktuuri-ettevõtja tõestab tehniliste uuringutega, et paigaldatud rööbastee tarinditel tervikuna on dünaamiline jäikus samaväärne kui plaat-rööbasteedele ettenähtud või parem. Sel juhul vastavuse hindamine tehakse vastavalt punkti 6.2. sätetele.

Spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud rööbasteed ja ühendusteed

Selle elemendi jaoks olemasolevad kiirliikluseks spetsiaalselt ümberehitatud rööbasteed peavad rahuldama ka mitte koostalitlevate rongide liiklusest tulenevaid nõudeid. Eelmise lõike ja 5. peatüki nõuetest võib nendel rööbasteedel loobuda.

4.3.3.23. Külgtuule mõju

Koostalitlevad rongid on konstrueeritud nii, et nende ümberpaiskumise või rööbastelt mahajooksu ohutuskriteeriumid jäävad kehtima külgtuule mõjul maksimaalsel liikluskiirusel, mis on määratletud vastavates Euroopa tehnilistes kirjeldustes või CEN standardis.

Iga liikmesriik määratleb iga koostalitleva rööbastee kohta nii rongide kui infrastruktuuri kohta kohaldatavad reeglid, et tagada rongide stabiilsus külgtuule suhtes. Need reeglid tuleb avaldada infrastruktuuri registris vastava koostalitleva rööbastee kohta.

Juhul, kui tehniliste koostalitlusnõuete poolt käsitletaval infrastruktuuril mõnes kohas esineb tugevama tuule oht kas koha geograafiliste olude või rööbastee eriomaduste tõttu (näiteks kõrgemal ümbritsevast maapinnast), peab infrastruktuuri-ettevõtja rakendama vajalikke meetmeid liiklusohutuse taseme säilitamiseks:

- kohalik rongikiiruste vähendamine, võimalikult ajutiselt, tormiohu perioodil,

- rööbastee vastavale lõigule külgtuule tõkete paigaldamine,

- või sõidukite ümberpaiskumise ja rööbastelt mahajooksu vastu asjakohaste tehniliste vahendite kasutamine.

4.3.3.24. Pukside kuumenemist näitavad andurid

Veeremi tehnilised koostalitlusnõuded näevad ette rongi pukside temperatuuri jälgimise süsteemi olemasolu.

Kui puksi temperatuuri jälgimise seade tuleb sellest olenemata paigaldada maapinnale, et jälgida ronge, millel selline süsteem puudub või muud tüüpi ronge, mis sellel rööbasteel liiklevad, peab see sobima kokku või tuleb sobitada kokku koostalitlevate kiirrongide puksikuumenemise jälgimissüsteemiga. Eriti ei tohi jälgimissüsteem koostalitleva rongi möödumisel põhjustada valehäiret, mis võib peatada kiirrongi või vähendada selle kiirust.

Sellise kokkusobivuse tagamise ajutised meetmed on määratletud 7. peatükis "Teostamine".

4.3.3.25. Ligipääs või sissetung rööbastee paigaldistesse

300 km/h või suuremale kiirusele spetsiaalselt ehitatud rööbasteed peavad olema kaitstud soovimatu juurdepääsu või sissetungimise eest vähemalt nendel lõikudel, kus kaasnevat riski peetakse lubamatuks.

Rööbasteta sõidukite ja koostalitlevate rongide kokkupõrgete riski piiramiseks ei tohi ehitatavad kiirraudteed ristuda samal tasandil maanteede ega tänavatega. Olemasolevatel, kiirliikluseks ümberehitatud ja ühendusteedel peab infrastruktuuri-ettevõtja või tema poolt volitatud isik rakendama ühetasandiliste raudteeületuskohtade siseriiklikke, liikmesriigi poolt määratletud reguleerimissätteid kokkupõrgete vähendamiseks maanteesõidukitega. Vajaduse peavad need siseriiklikud reeglid arvestama koostalitlevate rongide kokkupõrke takistamise parameetreid, nagu see on määratletud veeremi tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.1.7(b) ning A lisas.

Muud meetmed isikute ja sõidukite soovimatu sissetungimise vastu raudtee infrastruktuuri on rööbastee järelvalve eest vastutava liikmesriigi siseriikike regulatsioonide teema.

4.3.3.26. Reisiplatvormid

Spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteed

Platvormidel, millega külgnevatel rööbasteedel võivad rongid sõita kiirusel 250 km/h või enam, ei tohi reisijatel olla juurdepääsu platvormi rööbasteega külgnevatele aladele muul juhul, kui rongi peatumise korral, tagades seda kas:

- rongi kiiruse piiramisega platvormi kõrval,

- tõkete või muude rööbasteega külgnevatele aladele juurdepääsu tõkestavate vahenditega.

Sedavõrd, kuivõrd on järgitud punkti 7.3, on platvormi lubatud kõrgus kas 550 mm või 760 mm; kiirliikluseks spetsiaalselt ehitatud rööbastee konkreetses projektis peavad kõik kiirrongidele juurdepääsetavad jaamaplatvormid olema ette nähtud ühekõrgustena.

Lubatud hälbed rööbastee ja platvormi vahelistest nimimõõtmetest on:

- platvormi kõrgus sõidupinnast kõrgemal, risti sõidupinnaga: –30 mm/+ 0 mm,

- platvormi ääre ja rööpakeskme vahekaugus rööbiti sõidupinnaga: –0 mm/+ 50 mm.

Reisijatele juurdepääsetavadel platvormi osadel paiknevad seadmed, millega reisijad võivad kokku puutuda, peavad olema konstrueeritud nii, et vältida elektrilöögi riski. Sedavõrd, kuivõrd punktis 7.3 pole sätestatud teisiti, tuleb sellise seadme korral rakendada standardi EN 50122-1 4. ja 5. peatüki üldkasutatavaid alasid käsitlevaid sätteid.

Jaamaplatvormid, kus koostalitlevad rongid peatuvad, peavad võimaldama puuetega reisijate pääsu rongidesse. Linnadevahelise raudteevõrgu üldjuurdepääsetavate reisiplatvormide kohta tuleb rakendada Euroopa tehniliste kirjelduste või standardite sätteid, eriti järgmistes aspektides:

- ratastoolide hõlpsat liikumist võimaldav põrandakate ja pinnakuju,

- hõlpsalt juurdepääsetavad oote- ja puhketsoonid, kus on istmed ning ratastoolide parkimisvõimalus,

- nägemis- ja kuulmispuuetega reisijatele hõlpsalt arusaadav nähtav ja kuuldav teabesüsteem.

Olemasolevad kiirraudteed, spetsiaalselt kiirliikluseks ümberehitatud teed ja ühendusteed

Olemasolevatele jaamaplatvormidele, mis on avatud koostalitlevatele kiirrongidele, tuleb 7. peatükis kirjeldatud rakendusprotseduuride abil järk-järgult rakendada eelmise lõike sätteid, välja arvatud punktis 7.3 kirjeldatud erijuhtudel.

Platvormide kõrgused kohaldatakse sellele kiirrongitee nõuetega, millele asjakohastelt ümberehitatud ja ühendusteedelt on peamine juurdepääs.

Kui olemasolev situatsioon ei võimalda puuetega reisijate hõlpsat juurdepääsu, peab raudtee-ettevõtja rakendama meetmeid puuetega reisijate abistamiseks; mis peavad olema kirjeldatud asjakohase rööbastee infrastruktuuri registris ja neist tuleb reisijaid teavitada. Need meetmed võivad olla:

- teisaldatavad rambid rongi pääsemiseks,

- tõstetavad platvormid.

4.3.3.27. Kiirrongide allmaajaamad

Allmaajaamades ning muudes suletud ruumides paiknevates jaamades tuleb tagada, et veeremi tehniliste koostalitlusnõuete poolt sätestatud kiirustel sõitvate rongide tekitatav õhurõhk ja õhuvoolud ei ohustaks jaamas viibijaid.

Rõhu toime põhineb sõidukite poolt tekitatud rõhuvahest allmaajaamade kinnistes juurdepääsukäikudes; seetõttu tuleb neid käsitleda kui tunneleid, rakendades neile eespool esitatud nõudeid "tööd allpool maapinda – tunnelid ja lahtised või kaetud süvendid" (4.3.3.6).

Reisijatele võivad mõjuda kahte liiki õhuvoolud. Kaasatõmbava õhuvoolu mõju platvormidel rongi möödumisel; neid vähendab rongi kiirusepiirang jaamades, mis on esitatud eespool "reisiplatvormide" punktis 4.3.3.26. Siiski, tekkida võivad rõhuvahed ruumis, milles liiguvad rongid, ja jaama muude ruumide vahel; tekitatud õhuvoolud võivad reisijatele olla talumatud.

Kuna iga allmaajaam on erijuhus; puudub ühtne reegel selle mõju arvuliseks hindamiseks. Seetõttu on projekteerimiseks vaja eriuuringuid, välja arvatud juhul, kui jaamaruume on võimalik isoleerida rõhumuutustele allutatud ruumidest otse välisõhku avanevate avadega, mille ristlõikepind on juurdepääsutunnelite ristlõikest vähemalt pool.

Kui ülalesitatud uuringut teha ei õnnestu, tuleb teha eeluuringud, et siseriiklike määrustega piirata õhu liikumiskiirust piirini, mis pole reisijatele kahjulik.

Allmaajaamades reisijatele juurdepääsetavadel aladel paiknev sisseseade, millega reisijad võivad kokku puutuda, peab olema konstrueeritud nii, et oleks välditud elektrilöögi oht. Sedavõrd, kuivõrd punktis 7.3 pole sätestatud teisiti, tuleb selliste seadmete suhtes rakendada standardi EN 50 122-1 4. ja 5. peatüki üldkasutatavaid alasid käsitlevaid sätteid.

Tuleohutusnõuded on kirjeldatud punktis 4.2.3.1.3.

4.3.3.28. Tervikstruktuuri elektrilised parameetrid

Rööbastee pealisehitus, see on rööpad, liiprid ja kinnitused, peab etteantud tingimustel võimaldama:

- veovoolu liikumist liiklusvahendi ja alajaama vahel,

- kontroll- ja signalisatsioonisüsteemi juhtimis- ja signalisatsioonivoolu liikumist.

Voolu liikumise tagamiseks on rööpa terase omadused tavaliselt piisavad. Siiski peab rööbastee sobima kokku energia tehniliste koostalitlusnõuetega, mida rakendatakse kasutatava elektrifitseerimissüsteemi suhtes.

Teatud kindla kontroll- ja signalisatsioonisüsteemi signaalvoolu edastamise tagamiseks võib olla vajalik teatud isolatsioonitaseme kindlustamine kahe rööpa vahel. See parameeter on üheks kinnitussüsteemi funktsiooniks. See nõue võib erinevate kontrolli, juhtimise ja teavitamise süsteemide korral, sõltuvalt täidetavatest funktsioonidest, olla erinev. Kui kinnitussüsteem on tunnistatud koostalitlusvõime üheks koostisosaks, tuleb kinnitussüsteemi deklareeritud isolatsiooniväärtus sertifitseerida. Kui kinnitussüsteem on infrastruktuuri allsüsteemi koostisosaks, tuleb deklareeritud isolatsiooniväärtust kontrollida. Esimesel juhul deklareerib isolatsiooniväärtuse kinnitussüsteemi valmistaja, teisel juhul kinnitab selleks volitatud organ kinnitussüsteemi selle omaduse sobivust konkreetse kontroll- ja signalisatsioonisüsteemiga.

Kinnitussüsteemi nõutud tehnilised omadused ja kinnitussüsteemi selle omaduse hindamismenetlused on esitatud 5. ja 6. peatükis "rööbaste kinnitussüsteemid" koostalitlusvõime koostisosade all.

5. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

5.1. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE MÕISTED

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artiklile 2(d) on koostalitlusvõime komponentideks:

"kõik allsüsteemi koosseisu kuuluvad või selle koosseisu kavandatavad elementaarkomponendid, komponentide rühmad, alamkoostud või seadmete koostud, millest üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub".

Koostalitlusvõime komponente käsitletakse direktiivi 96/48/EÜ asjaomastes sätetes ja nende nimekiri on esitatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisas.

Koostalitlusvõime komponentidele on koostatud tehnilised andmed, milles komponentidele kehtestatakse talitlusnõuded. Koostalitlusvõime komponentide nõuetele vastavuse ja kasutussobivuse hindamiseks kontrollitakse nende tööparameetreid koostalitlusvõime komponentide liideste abil ja ainult erandjuhul kasutatakse kontseptuaalseid või kirjeldavaid omadusi. Alljärgnevalt kirjeldatud koostalitlusvõime komponentide tehnilised andmed vastavad võimalikult täpselt Euroopa standardimisametite CEN, CENELEC ja ETSI poolt komisjoni ülesandel koostatud Euroopa tehnilistele kirjeldustele. Koostalitlusvõime komponentide tehnilised andmed tuleb koostada talitlusnõuete põhjal ja ainult erandjuhul võib neid määratleda kirjelduse alusel.

5.2. INFRASTRUKTUURI ALAMSÜSTEEMI KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE KIRJELDUS

Käesolevates koostalitlusvõime tehnilistes andmetes loetakse alljärgnevalt nimetatud koostalitlusvõime elemente "koostalitlusvõime komponentideks" sõltumata sellest, kas need on rööbastee üksikud osad või alamkoostud. Seetõttu peavad koostalitlusvõimelise raudteeliini koostalitlusvõime komponentide kõik rühmad, kuhu kuuluvad kas kõik alljärgnevalt loetletud komponendid või osa nendest, vastama kõigile asjaomastele komponentidele kehtestatud tehnilistele andmetele.

- rööpad, (5.2.1: rööpapea profiil ja rööpaterase klass)

- rööbaste kinnitussüsteemid (5.2.2)

- liiprid ja muud alustoed (5.2.3)

- pöörangud ja ristmed (5.2.4).

Järgmistes punktides kirjeldatakse kõigi nimetatud komponentide suhtes kohaldatavaid tehnilisi andmeid.

5.2.1. Rööpad

Direktiivi IV(2) lisa kohaselt on koostalitlusvõime komponendil "rööpad" järgmised sisemised omadused:

- rööpapea profiilil peab selle vertikaaltelje suhtes rööpapea külgedel olema kalle vahemikus 1:20–1:17,2 ja sellele vastavalt rööpapea pealispinna suunas liikudes kuni rööpapea vertikaalteljeni rida kõverusi kõverusraadiusega esmalt 12,7 või 13 mm ja seejärel 80 mm ja 300 mm,

- rööpa minimaalne mass peab olema suurem kui 53 kg/m,

- rööpa terase klass peab vastama kohaldatavale CEN-standardile.

Koostalitlusvõime komponendi "rööpad" tehnilised andmed põhinevad järgmistel omadustel:

- tavaliste rööbaste korral:

- rööpapea profiili suhtes kohaldatakse tehnilisi andmeid, mis on määratletud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete K2 lisas,

- rööpa terase klassi suhtes kohaldatakse tehnilisi andmeid, mis on määratletud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete K1 lisas.

- pöörangutel ja ristmetel kasutatavate rööbaste korral:

- rööpapea profiili suhtes kohaldatakse tehnilisi andmeid, mis on kehtestatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete L2 lisas määratletud rööpaprofiilidele,

- rööpa terase klassi suhtes kohaldatakse tehnilisi andmeid, mis on määratletud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete L1 lisas.

Koostalitlusvõime komponendi "rööpad" suhtes kohaldatavad täpsed tehnilised andmed ja katsemeetodite kirjeldused on esitatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisas.

Koostalitlusvõime komponendi "rööpad" vastavust eespool nimetatud tehnilistele andmetele hinnatakse tehniliste koostalitlusnõuete punkti 6.1 sätete alusel.

5.2.2. Rööbaste kinnitussüsteemid

Koostalitlusvõime komponenti "rööbaste kinnitussüsteemid" käsitlevad tehnilised andmed, mis hõlmavad ka komponendi liideste määratlust, on direktiivi IV(2) lisa kohaselt järgmised:

- välja arvatud rajatistes ja paisumisvuukides kasutatavate "libisevate" kinnitussüsteemide korral, peavad kinnitussüsteemid pidama minimaalselt vastu pikisuunalisele jõule 9 kN ilma, et rööpad libiseksid,

- vastupanu korduvale koormusele peab olema vähemalt sama suur, kui CEN-standardis nõutakse põhiraudteeliini rööbasteelt (katsekoormus 70–80 kN sõltuvalt rööpatalla jäikusest),

- betoonliipritele kinnitussüsteemide korral ei tohi rööpatalla dünaamiline jäikus olla suurem kui 600 MN/m,

- plaat-alusel rööbastee kinnitussüsteemide üldine dünaamiline jäikus ei tohi ületada 150 MN/m,

- minimaalseks nõutavaks elektrilise takistuse väärtuseks on 5 kΩ; teatud kontroll- ja signalisatsiooni alamsüsteemides võib olla vajalik kasutada kõrgemaid takistuse väärtusi. Alljärgnevalt määratletud katses saadud väärtus tuleb ära tuua vastavustunnistuses ja seda tuleb käsitleda väärtusena, mille korral koostalitlusvõime on tõendatud. Kinnitussüsteemi elektrilist takistust tuleb mõõta ja toote sertifikaadis tuleb ära nimetada valmistaja poolt tagatav isolatsiooniväärtus, et hankeüksusel oleks võimalik tagada kinnitussüsteemi vastavust valitud kontroll- ja signalisatsiooni alamsüsteemile,

- kõik kinnitussüsteemid peavad olema läbinud kasutusaegse käitumise hindamise,

Koostalitlusvõime komponendi "rööbaste kinnitussüsteemid" liidesteks, mida tuleb rööbaste vastavushindamise käigus kontrollida, on rööpad, rööpa kalle, liiprite ja muude alustugede tüüp ning kõigi kõnealuste omadustega seonduv simuleeritud koormus. Koostalitlusvõime komponendi "rööbaste kinnitussüsteemid" tööparameetreid tuleb kontrollida kõigi infrastruktuuri alamsüsteemis kasutatavate liipritüüpide kombinatsioonide suhtes.

Kasutusaegset käitumist tuleb samadel kõnealustel kombinatsioonidel hinnata raudteel, kus kiireimate rongide kiirus on vähemalt 160 km/h ja veeremi suurim teljekoormus on vähemalt 170 kN ja kus vähemalt üks kolmandik katsetatavatest kinnitussüsteemidest on paigaldatud kurvidesse.

5.2.3. Tee liiprid ja muud alustoed

Koostalitlusvõime komponenti "liiprid ja muud alustoed" käsitlevad olulised tehnilised andmed on järgmised:

- liipritealuse puistematerjali kihiga rööbastee liiprite ja muude alustugede mass peab olema vähemalt 220 kg,

- betoonliiprite minimaalne pikkus peab olema 2,25 m.

Koostalitlusvõime komponendi "liiprid ja muud alustoed" suhtes kohaldatavad täpsed tehnilised andmed ja katsemeetodite kirjeldused on esitatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisas.

Koostalitlusvõime komponendi "liiprid ja muud alustoed" vastavust eespool nimetatud tehnilistele andmetele hinnatakse tehniliste koostalitlusnõuete punkti 6.1 sätete alusel.

5.2.4. Pöörangud ja ristmed

Pöörangud ja ristmed on maapealsete ehitiste alamkoostuks. Need sisaldavad mõningaid eespool nimetatud koostalitlusvõime komponente ja nende enda konstruktiivseid omadusi võib hinnata nende sisemise vastavuse suhtes.

Koostalitlusvõime komponenti "pöörangud ja ristmed" käsitlevad tehnilised andmed on järgmised:

- pöörangute ja ristmete rööpakomponendid peavad vastama koostalitlusvõime komponendi "rööpad" tehnilistele andmetele,

- pöörangutes ja ristmetes väljaspool tegelikke pööranguid ja ristmeid tavalisel rööbasteel kasutatavad rööbaste kinnitussüsteemid peavad vastama koostalitlusvõime komponendi "rööbaste kinnitussüsteemid" tehnilistele andmetele,

- funktsionaalsed arvutuslikud mõõtmed, nimelt rattaääriku soone laius, ristme ja riströöpa vaheline kaugus, riströöpa ja ristme põlvrööpa vaheline kaugus, riströöpa kõrgenduse kõrgus ja rööpmelaius peavad arvutuslike väärtuste ja nende tolerantside suhtes vastama järgmistele punktis 4.3.3 esitatud nõuetele: "pöörangud ja ristmed: funktsionaalsed nõuded" (punkt 4.3.3.20) ja "rööpmelaius ja tolerantsid" (punkt 4.3.3.10),

- valmistaja peab pöörangute ja ristmete igale tüübile määratlema nende kasutustingimustega seotud järgmised tehnilised andmed:

- sõltuvalt sellest, kas neid kasutatakse rööbastee sirgetel või kõveratel lõikudel, peab hargneval rööbasteel maksimaalselt lubatud kiirused punktis 4.3.3 elemendile "põikkalde vajak pöörangute ja ristmete hargnevatel teedel" (punkti 4.3.3.8 lõige b) vastama kohaldatavatele tehnilistele andmetele: hargneva rööbastee põikkalde vajak ei tohi ületada 85 mm või 100 mm sõltuvalt antud teelõigul kavandatavast sõidukiirusest,

- põhiraudteeliinil lubatud sõidukiirus tuleb määratleda selle alusel, kas pöörangus on terav sulgrööbas või mitte, samuti rööpa kaldenurga põhjal vastavalt punktis 4.3.3 kõnealusele kahele elemendile ("pöörangud ja ristmed": funktsionaalsed nõuded, punkt 4.3.3.20 ja "rööpa kalle", punkt 4.3.3.11) kehtestatud tehnilistele andmetele.

Koostalitlusvõime komponendile "pöörangud ja ristmed" kohaldatavad tehnilised andmed käsitlevad järgmisi omadusi:

tavalise rööbastee pöörangutes ja ristmetes kasutatavad rööpad ja rööbaste kinnitussüsteemid:

kõnealustele komponentidele kohaldatavad tehnilised andmed ja standardid määratletakse punktides, milles vastavaid komponente käsitletakse,

alamsüsteemi sisemised tehnilised andmed:

- funktsionaalsed mõõtmed on esitatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.3.3.20,

- funktsionaalsed kasutustingimused sõitmiseks üle hargneva rööbastee on esitatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4.3.3.

Koostalitlusvõime komponendi "pöörangud ja ristmed" suhtes kohaldatavad täpsed tehnilised andmed ja katsemeetodite kirjeldused on esitatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisas.

Koostalitlusvõime komponendi "pöörangud ja ristmed" vastavust eespool nimetatud tehnilistele andmetele hinnatakse tehniliste koostalitlusnõuete punkti 6.1 sätete alusel.

6. VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSKÕLBLIKKUSE HINDAMINE

6.1. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.1.1. Vastavuse ja kasutuskõlblikkuse hindamise menetlused (moodulid)

Koostalitlusvõime käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete 5. peatükis määratletud komponentide vastavuse ja kasutussobivuse hindamisel kasutatakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisas määratletud mooduleid.

Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisas on esitatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete 5. peatüki määratluste kohased vastavuse ja kasutussobivuse hindamise menetlused ja katsemeetodid järgmistele koostalitlusvõime komponentidele: rööpad, rööbaste kinnitusvahendid, liiprid ja prussid, pöörangud ja ristmed.

Niivõrd, kui käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisas määratletud moodulites nõutakse, teostab koostalitlusvõime komponentide vastavuse ja kasutussobivuse hindamist see teavitatud asutus, millele tootja või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja on esitanud vastava taotluse.

Koostalitlusvõime komponendi tootja või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja koostab enne koostalitlusvõime komponendi turuleviimist EÜ vastavusdeklaratsiooni või kasutussobivuse EÜ deklaratsiooni vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 13 lõikele 1 ja IV lisa 3. peatükile. Kasutussobivuse EÜ deklaratsioon on nõutav ainult infrastruktuuri alamsüsteemi koostalitlusvõime komponendi "rööbaste kinnitussüsteem" korral.

Kui infrastruktuuri alamsüsteemi kuuluvale komponendile ei ole antud EÜ vastavusdeklaratsiooni või kasutussobivuse EÜ deklaratsiooni kas seetõttu, et komponendi omadused erinevad tehnilistes koostalitlusnõuetes esitatud olulistest omadustest (uued tooted) või seetõttu, et järgitud tehnilised andmed ei ole need tehnilised andmed, mida on hinnatava komponendi kohta A lisas kirjeldatud, tuleb vastavushindamine teostada alamsüsteemile alljärgnevalt punktis 6.2 esitatud eeskirjade alusel. Teavitatud asutus kontrollib eelkõige, et olulised omadused ja hinnatava komponendi kasutussobivus vastavad 4. peatüki asjaomastele sätetele, milles kirjeldatakse komponendilt nõutavaid alamsüsteemi funktsioone. Eeldusel, et seoses infrastruktuurihanke kontrollimisega on komponendi hindamisel saadud positiivne tulemus, võib kõnealust komponenti lubada lülitada muudesse hangetesse, kui komponendi liidesed uutes rakendustes on samaväärsed esialgse rakendusega.

Sellisel juhul tuleb komponendi neid omadusi ja tehnilisi andmeid, mis avaldavad mõju alamsüsteemile kehtestatud nõuetele, koos nende liidestega täielikult kirjeldada kõnealuse esialgse hindamise ajal, mis võimaldab komponendi edasist hindamist alamsüsteemi komponendina. Kõnealuse komponendi edasist vastavushindamist teostatakse alljärgnevalt punktis 6.1.2.1 kirjeldatud "uute toodete" moodulit kasutades.

6.1.2. Moodulite kohaldamine

6.1.2.1. Vastavushindamine

Tavatooted

Infrastruktuuri alamsüsteemi koostalitlusvõime iga komponendi hindamismenetlusena, mille omadused vastavad lisas A esitatud nõuetele, rakendab tootja või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja toote sisekontrolli menetlust (moodulit A), mis on projekteerimise ja tootmise kõigi etappide kohta esitatud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osas C2.

Vastavushindamine sisaldab neid etappe ja omadusi, mis käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisa tabelites A.1–A.4 on märgitud sümboliga X.

Uued tooted

Infrastruktuuri alamsüsteemi mis tahes sellise komponendi edasise hindamismenetluse teostamiseks, mille omadused erinevad A lisas kirjeldatud omadustest, kuid mis on varem läbinud infrastruktuuri alamsüsteemi hindamismenetluse ja mida kasutatakse uues alamsüsteemis nii, et selle liidesed on samaväärsed varasema rakendusega, võib tootja või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja valida ühe järgmistest variantidest:

- käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osas C.3 projekteerimis- ja arendusetapile esitatud kontrollimismenetlus (moodul B) koos käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osas C.4 tootmisetapile esitatud toodangu kvaliteedihindamise menetlusega (moodul D) või

- käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osas C.3 projekteerimis- ja arendusetapile esitatud kontrollimismenetlus (moodul B) koos käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osas C.5 tootmisetapile esitatud toodangu kvaliteedihindamise menetlusega (moodul F) või

- täielik kvaliteedi tagamine koos kõiki etappe hõlmava, käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osas C.6 esitatud projekti läbivaatamise menetlusega (moodul H2).

Mooduli H2 võib valida ainult juhul, kui tootja töötab teavitatud asutuse poolt kinnitatud ja kontrollitava projekteerimise, tootmise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedisüsteemi alusel.

Vastavushindamine peab hõlmama neid etappe ja omadusi, mis on käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisa tabelites A.1–A.4 märgitud sümboliga X; nii on tähistatud "uute toodete" need omadused, mis avaldavad mõju alamsüsteemi käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete 4. peatükis määratletud omadustele ja mida on kontrollitud seoses kogu alamsüsteemi varasema hindamisega vastavalt punktile 6.2 ning täielikult kirjeldatud ja spetsifitseeritud kõnealuse esialgse rakenduse suhtes.

6.1.2.2. Kasutussobivuse hindamine

Infrastruktuuri alamsüsteemi koostalitlusvõime komponendi "rööbaste kinnitussüsteem" kasutussobivuse hindamisel kasutab tootja või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osas C.7 esitatud, kasutuskogemustel põhinevat tüübikinnitusmenetlust (moodulit V).

6.1.2.3. Hindamismenetluste määratlus

Hindamismenetlused on määratletud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisas.

6.2. INFRASTRUKTUURI ALAMSÜSTEEM

6.2.1. Hindamismenetlused (moodulid)

Hankeüksuse või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutseva esindaja taotlusel teostab teavitatud asutus EÜ vastavustõendamise vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja VI lisale ning vastavalt käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisas määratletud asjaomaste moodulite sätetele.

Kui hankeüksus suudab tõendada, et koostalitlusvõime komponentide katsetamine või kontrollimine on eelmiste rakenduste suhtes andnud positiivsed tulemused, jäävad kõnealused hinnangud kehtima ka uutele rakendustele ja teavitatud asutus võtab neid vastavushindamisel arvesse.

Infrastruktuuri alamsüsteemi EÜ vastavustõendamisel kasutatavad hindamismenetlused ning katsemenetluste tehnilised andmed ja kirjeldused on toodud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete B lisa tabelites B.1–B.10.

Käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes määratletu kohaselt võtab infrastruktuuri alamsüsteemi EÜ vastavustõendamine arvesse nimetatud alamsüsteemi liideseid üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi muude alamsüsteemidega.

Hankeüksus koostab infrastruktuuri alamsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.

6.2.2 Moodulite rakendamine

Hankeüksus või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja võivad infrastruktuuri alamsüsteemi vastavustõendamise menetluse valida järgmiste menetluste hulgast:

- ühiku vastavustõendamise menetlus (moodul SG) vastavalt käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osale C.8 või

- täielik kvaliteedi tagamine koos käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete C lisa osas C.9 esitatud projekti läbivaatamise menetlusega (moodul SH2).

Mooduli SH2 võib valida ainult siis, kui kõik alamsüsteemi hankesse kuuluvad tõendatavad tegevused (projekteerimine, tootmine, montaaž, paigaldamine) on allutatud projekteerimise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedisüsteemile, mille on kinnitanud teavitatud asutus ja mille üle teavitatud asutus teostab järelevalvet.

Kõnealune hindamine hõlmab kõiki käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete B lisa tabelis B.1 esitatud etappe ja omadusi.

Kui infrastruktuuri alamsüsteemi kõiki funktsioone käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes määratletud koostalitlusvõime komponentide integreerimise teel ei realiseerita, vaid kasutatakse muid komponente, mida käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes koostalitlusvõime komponentideks ei ole määratletud, tuleb alamsüsteemis sellisel juhul kasutatavate lahenduste võrdväärsust tõendada alamsüsteemi kontrollimise etapil tabelites B.7 ja B.8 esitatud menetluse kohaselt.

6.3. INFRASTRUKTUURI ALAMSÜSTEEMI EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE JA KASUTUSELEVÕTMINE

Infrastruktuuri alamsüsteemi EÜ vastavustõendamisel võetakse arvesse alamsüsteemi vastavus üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi terviklikkusele, mille osaks alamsüsteem on.

Alamsüsteemi käikuvõtmise õigus antakse liikmesriigile vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artiklile 14 ja järgides direktiivi VI lisas esitatud menetlust.

6.3.1. Rööbastee nõuetele vastavuse tõendamine

Hankeüksus või selle esindaja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määratleb koos liikmesriigi asjaomase ametiasutusega praktilised meetmed ja erinevad etapid, mis on vajalikud liikluse alustamiseks õigeaegselt ja ettenähtud tööparameetritele vastavalt. Kõnealused etapid võivad sisaldada kasutuselevõtu üleminekuperioode, kui liiklust alustatakse alandatud tööparameetritega. Eelkõige ballastalusega rööbasteedel võib olla vajalik kommertskasutusele eelnev etapiviisiline kasutuselevõtt alandatud kiirusega, lisades astmeliselt kiirust olenevalt rakendatud liiklusmahust, arvestades seejuures rööbastee tugevnemist tehisabinõude rakendamisel.

Enne, kui kiirrongiliikluseks ehitatud rööbastee võetakse kasutusele ja arvestades eespool kirjeldatud vastuvõtmise etappe, tuleb rööbasteel teostada üks või mitu proovisõitu, tõendamaks rööbastee antud hetke seisukorra mehaanilist sobivust kiirrongiliikluseks.

Proovisõit tehakse kommertskasutuseks ettenähtud rongiga, mille mehaanilised omadused vastavad võimalikult täpselt koostalitlusvõimelistele rongidele, või rongiga, mille vastavus direktiivile 96/48/EÜ on alamsüsteemina kontrollitud. Proovisõidul kasutatakse kiirust, mida suurendatakse veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes veeremi kasutuselevõtu suhtes ettenähtud nõustumusele. Rööbastee kasutuselevõtu eest käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete punkti 6.2.4 alusel vastutav liikmesriik määratleb parameetrid, mida tuleb katsete ajal mõõta ja seejärel analüüsida, samuti piirväärtused, mida kõnealused parameetrid võivad saavutada, et rööbasteed oleks võimalik liikluseks avada.

Kõnealuste parameetrite hulka peavad kuuluma vähemalt järgmised:

- rongi liikumissuunas rongi esimese vaguni raami või üheteljelise vaguni keskkohas ja rongi keskel paikneva vaguni keskkohas mõõdetav külgsuunaline kiirendus,

- rongi esimese ja viimase vaguni ning rongi keskel paikneva vaguni raami külgsuunaline kiirendus mõõdetuna vagunile või üheteljelisele vagunile võimalikult lähedalt.

Piirväärtused, mis liikmesriik määrab kõnealustele parameetritele rööbasteele liiklusloa andmiseks, ei tohi ületada vastavaid piirväärtusi, mis on määratletud CEN-standardis prENV 256 016 (praegusel hetkel eelnõu: CEN/TC 256 N 368, 22.3.1999, või andmeleht UIC 518, 2. trükk, 1.10.1999).

Olemasolevate rööbasteede ajakohastamisel võib samuti teostada samasugused katsed, kui need loetakse sooritatud muudatustööde olemust arvestades vajalikuks. Katseid võib teostada ka teatud nõuete täitmise kontrollimiseks, millest liiklusluba andev ametiasutus on teatanud hankeüksusele või infrastruktuuri-ettevõtjale.

7. INFRASTRUKTUURI TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE KOHALDAMINE

7.1. TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE KOHALDAMINE KASUTUSELE VÕETAVALE KIIRRAUDTEE RÖÖBASTEELE

Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete geograafilisse kohaldamisalasse (vt punkt 1.2) kuuluvatele kiirraudteedele, mis võetakse kasutusele pärast käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete jõustumist, kohaldatakse 2. ja 6. peatükki ning alljärgnevalt punktis 7.3 esitatavaid võimalikke eeskirju täies ulatuses.

7.2. TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE KOHALDAMINE KASUTUSEL OLEVATELE KIIRRAUDTEE RÖÖBASTEEDELE

Juba kasutusel olevate infrastruktuuriseadmete suhtes kohaldatakse käesolevaid tehnilisi koostalitlusnõudeid käesoleva otsuse artiklis 3 määratletud komponentidele. Selles konkreetses kontekstis on kõnealusel juhul tegemist peamiselt üleminekustrateegia kohaldamisega, mis võimaldab olemasolevaid seadmeid, arvestades senise õiguse põhimõtet, majanduslikult põhjendatud viisil kohandada. Infrastruktuuri alamsüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete suhtes kehtivad järgmised põhimõtted.

7.2.1. Tööde liigid

Olemasolevate rööbasteede muutmine käesolevatele tehnilistele koostalitlusnõuetele vastavaks tingib suuri investeerimiskulusid ja on seetõttu võimalik ainult etapiviisiliselt.

Võttes arvesse infrastruktuuri alamsüsteemi erinevate osade prognoositavat kasutusaega, saadakse alljärgnevalt esitatud loetelu osadest, mis on järjestatud alanevalt nende muutmise komplitseerituse alusel:

Tsiviilehitus:

- rööbastee asendiplaan (kõverike raadius, rööpakeskmete vahekaugus, tõusu ja languse gradiendid),

- tunnelid (läbisõidugabariit ja ristlõikepindala),

- raudtee-ehitised (vastupanu vertikaalkoormusele),

- maantee-ehitised (rööpmelähedusgabariit),

- jaamad (reisiplatvormid);

Rööbastee pealisehitus:

- pöörangud ja ristmed,

- tavalise rööbastee pealisehitus;

Muud seadmed:

Kõnealuse kolme rühma suhtes menetleb infrastruktuuri-ettevõtja järgmiselt:

7.2.2. Insenerehituslikke töid käsitlevad parameetrid ja nõuded

Neid ühtlustatakse seoses koostalitlusvõimeliste rööbasteede tööparameetrite parandamiseks tehtavate infrastruktuuri suurte ajakohastamishangetega.

Infrastruktuuri ehitustööde elementidega kaasneb kõige rohkem piiranguid, sest neid on sageli võimalik muuta ainult ehitiste täieliku ümberehituse käigus (tarindid, tunnelid, pinnasetööd).

Jaamades tuleks platvormide kõrguse ja pikkuse nõuetele vastavuse suhtes arvestada ka seda, et koostalitlusvõimelistele rongidele kasutamiseks reserveeritaks piisavalt rööbasteid, samuti seda, et puuetega reisijatel oleks võimalik kasutada abiseadmeid. Ajakohastamishankega seoses muudetakse kõigis jaamades kiirrongiliikluseks ettenähtud platvormide kõrgus ühesuguseks.

7.2.3. Pealisehitust käsitlevad parameerid ja näitajad

Need on osaliste muudatustööde suhtes vähem kriitilised kas seetõttu, et neid on järk-järgult võimalik muuta geograafiliselt piiratud territooriumil või seetõttu, et teatud osi on võimalik muuta sõltumata tervikust, kuhu kõnealused osad kuuluvad.

Neid ühtlustatakse seoses koostalitlusvõimeliste rööbasteede tööparameetrite parandamiseks tehtavate infrastruktuuri suurte ajakohastamishangetega.

Kõiki tee pealisehituse elemente või osa nendest on võimalik järk-järgult asendada elementidega, mis vastavad tehnilistele koostalitlusnõuetele. Sellisel juhul tuleb võtta arvesse, et mitte ükski kõnealustest elementidest eraldi käsitletuna ei taga terviku nõuetele vastavust. Alamsüsteemi nõuetele vastavust on võimalik tagada ainult globaalselt, s.t. kui alamsüsteemi kõik elemendid on muudetud tehnilistele koostalitlusnõuetele vastavaks.

Sellisel juhul võivad olla vajalikud vaheetapid, mille jooksul maapealsed ehitised säilitavad vastavuse muid alamsüsteeme (kontroll- ja signalisatsiooni ning energiavarustuse alamsüsteeme) käsitlevate eeskirjadele, samuti vastavuse muude kui käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes käsitletavate rongide liiklusele.

7.2.4. Mitmesugust varustust käsitlevad parameetrid ja näitajad

Need viiakse vastavusse kõnealuseid jaamu kasutavate raudtee-ettevõtete poolt teatatud vajadustest lähtuvalt.

7.2.5. Kiirus üleminekukriteeriumina

Võib samuti võtta arvesse seda, et valitud tööparameetrid ja eelkõige raudteelõigul kasutatav sõidukiirus on võimalikud parameetrid, millest lähtutakse rööbastee ajutisel kohaldamisel koostalitlusvõime tehnilistele andmetele, millisel juhul neid on võimalik kõnealuste parameetrite funktsioonina muuta. Kõnealune võimalus, mis võimaldab raudteelõiku ajutiselt liikluseks avada, ei tohiks siiski takistada seda, et suuremad, raudteevõrgu tööparameetrite suhtes parimad kiirused võetakse hilisemal etapil kasutusele põhjendatud ajagraafiku alusel.

7.2.6. Pukside ülekuumenemisandurid

Punktis 4.3.3.24 määratletud pukside ülekuumenemise andurite suhtes tuleks kohaldada järgmist üleminekustrateegiat.

7.2.6.1. Ajutine periood, mille jooksul ei ole kasutusel kinnitatud, rongidele paigaldatavaid turvasüsteeme

Sellel perioodil peaks infrastruktuuri-ettevõtja teljepukside järelevalvet teostama maapealsete raudteeäärsete seadmete abil. Raudtee-ettevõtja, kes soovib antud tingimustes (ilma rongidele paigaldatud anduriteta) liigelda, peaks pöörduma infrastruktuuri-ettevõtja poole kinnituse saamiseks, et tegelikult kasutatavate järelevalveseadmete abil on tagatud rongide teljepukside jälgimise piisav sagedus kavandatavas liikluses.

7.2.6.2. Lõplik olukord, mille korral kiirrongidele on paigaldatud oma järelevalvesüsteemid ja raudteeäärseid süsteeme hoitakse seisukorras, mis võimaldab muude rongide teljepukside järelevalvet

Kõnealuse rööbastee infrastruktuuri-ettevõtja peaks järelevalvesüsteemi võtma kasutusele nii, et koostalitlusvõimeliste rongide, mis on varustatud rongisisese järelevalvesüsteemiga, liiklus ei saa häiritud lõikudel, kus ronge jälgitakse maapealsete süsteemide abil.

Selle saavutamiseks on järgmised võimalused:

- kas rööbasteel liiklevad erinevat tüüpi rongid identifitseeritakse ja eristatakse raudtee äärde paigaldatud anduritest möödasõidul või

- tagatakse, et raudteeäärsete süsteemide poolt kasutatavad registreerimiskriteeriumid on ühilduvad rongidele paigaldatud süsteemide kriteeriumidega. Sellisel juhul toimib raudteeäärse süsteemi poolt teostatav registreerimine rongile paigaldatud seadmete poolt teostatava registreerimise kinnitusena ja asjaomane infrastruktuuri-ettevõtja ja infrastruktuuri kasutav raudtee-ettevõtja peaksid eraldi kokku leppima, kuidas jälgimistulemusi kasutatakse.

7.3. ERIJUHUD

Järgmistel erijuhtudel tohib kohaldada järgmisi erisätteid. Kõnealused erijuhud jaotatakse kahte kategooriasse: erisätted kehtivad kas püsivalt (P juhud) või ajutiselt (T juhud). Ajutise kehtimise juhtumitel on soovitatav, et eesmärgiks olev süsteem võetakse kasutusele kas 2010. aastaks (T1 juhud), mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgu arendamise ühenduse suuniste kohta määratud tähtaeg, või 2020. aastaks (T2 juhud).

7.3.1. Saksa raudteevõrgu spetsiifilised omadused (P juht)

Teetõusude ja -languste suurimad gradiendid

Kölni ja Frankfurdi (Rhein-Main) vahelisel kiirraudteel on tõusude ja languste maksimaalseks kaldenurgaks kehtestatud 40.

Vooluvõtturi rööpmelähedusgabariit

Kiirrongiliikluseks ajakohastatud olemasolevatel rööbasteedel, ühendusteedel ja jaamades tuleb infrastruktuuriehitiste rööpmelähedusgabariit kehtestada lähtudes vooluvõtturi laiusest 1950 mm.

7.3.2. Austria raudteevõrgu spetsiifilised omadused

Vooluvõtturi rööpmelähedusgabariit (T1 juht)

Kiirrongiliikluseks ajakohastatud olemasolevatel rööbasteedel, ühendusteedel ja jaamades tuleb infrastruktuuriehitiste rööpmelähedusgabariit kehtestada lähtudes vooluvõtturi laiusest 1950 mm.

7.3.3. Taani raudteevõrgu spetsiifilised omadused

Reisiplatvormide ja seisuteede minimaalne pikkus (P juht)

Taani raudteevõrgu rööbasteedel on reisiplatvormide ja seisuteede minimaalne pikkus lühendatud väärtuseni 320 m.

7.3.4. Hispaania raudteevõrgu spetsiifilised omadused

Rööpmelaius (P juht)

Välja arvatud Madridi ja Sevilla ning Madridi ja Barcelona (kuni Prantsusmaa piirini) vahelistel kiirraudteedel, on Hispaania raudteevõrgus rööpad paigaldatud rööpmelaiusega 1668 mm.

Vooluvõtturi rööpmelähedusgabariit (P juht)

Kiirrongiliikluseks ehitatud või ajakohastatud olemasolevatel rööbasteedel, ühendusteedel ja jaamades tuleb infrastruktuuriehitiste rööpmelähedusgabariit kehtestada lähtudes vooluvõtturi laiusest 1950 mm.

Rööpmekeskmete vaheline kaugus (P juht)

Kiirrongiliikluseks ajakohastatud olemasolevatel rööbasteedel ja ühendusteedel võib rööbasteede keskpunktide vahelist kaugust vähendada nimiväärtuseni 3,808 m.

7.3.5. Soome raudteevõrgu spetsiifilised omadused (P juhud)

Rööpmelaius

Soome raudteevõrk koosneb rööbasteedest, mis on paigaldatud rööpmelaiusega 1524 m.

Raudteeäärsete ehitiste rööpmelähedusgabariit

Raudteeäärsete ehitiste rööpmelähedusgabariit peab lubama selliste rongide liiklemist, mille koormagabariit on FIN 1. [5]

Vooluvõtturi rööpmelähedusgabariit

Kontaktrööbastee normaalne kõrgus on 6150 mm.

Reisiplatvormide ja seisuteede minimaalne pikkus

Soome raudteevõrgu rööbasteedel on reisiplatvormide ja seisuteede minimaalseks pikkuseks kehtestatud 350 m.

Platvorm

Rööpmekeskme ja perrooniserva vaheline kaugus on 1800 mm.

7.3.6. Suurbritannia raudteevõrgu spetsiifilised omadused (P juhud)

Platvormi kõrgus

Suurbritannia ajakohastatud rööbasteede platvormide standardne kõrgus on 915 mm tolerantsiga + 0/–50 mm. Platvormi horisontaalne vahekaugus rööbasteest (L) valitakse nii, et koormagabariidi UK1 alusel ehitatud rongide trepiastmeid on võimalik optimaalselt ära kasutada. [6]

Platvormi minimaalne pikkus

Suurbritannia raudteevõrgu ajakohastatud rööbasteede platvormide minimaalne pikkus on lühendatud 300 meetrini, mis võtab arvesse raudteevõrgu ajakohastatud rööbasteedel liiklevate rongide maksimaalset pikkust 320 m.

Seisuteede minimaalne pikkus

Suurbritannia raudteevõrgu ajakohastatud rööbasteede seisuteede pikkust võib piirata nii, et see vastab rongi maksimaalsele pikkusele 320 m.

Raudteeäärsete ehitiste rööpmelähedusgabariit

Suurbritannia raudteevõrgu ajakohastatud rööbasteede raudteeäärsete ehitiste minimaalne rööpmelähedusgabariit peab võimaldama rongide läbisõitu, mille koormagabariit on UK1.

Vooluvõtturi rööpmelähedusgabariit

Kiirrongiliikluseks ajakohastatud olemasolevatel rööbasteedel ja nende ühendusteedel on kontaktrööbastee normaalseks kõrguseks 4720 mm (minimaalselt 4170 mm, maksimaalselt 5940 mm).

Rööpmekeskmete vaheline kaugus

Suurbritannia ajakohastatud rööbasteedel peab rööpmekeskmete vaheliseks minimaalseks nimikauguseks olema 3165 mm.

7.3.7. Kreeka raudteevõrgu spetsiifilised omadused

Rööpmelaius

Rööbastee Ateena-Patras on paigaldatud rööpmelaiusega 1000 mm. Kavandatakse järk-järgulist üleminekut rööpmelaiusele 1435 mm (T2 juht).

Raudteeäärsete ehitiste rööpmelähedusgabariit

Rööbastee Ateena-Thessaloniki-Idomeni teatud lõikudel on raudteeäärsete ehitiste rööpmelähedusgabariit piiratud väärtusteni GA või GB (P juht).

7.3.8. Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrgu spetsiifilised omadused (P juhud)

Raudteeäärsete ehitiste rööpmelähedusgabariit

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa rööbasteedel kasutatavaks raudteeäärsete ehitiste minimaalseks rööpmelähedusgabariidiks on Iiri standardile vastav ehitiste rööpmelähedusgabariit IRL1. [7]

Rööpmelaius

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrgud koosnevad rööbasteedest rööpmelaiusega 1602 mm. Nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 7 lõike b alusel kasutatakse Iirimaa ja Põhja-Iirimaa uutes raudteehangetes sama rööpmelaiust.

Minimaalne kõveriku raadius

Et rööpmelaius 1602 mm säilitatakse, ei kohaldata käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete sätteid, mis käsitlevad minimaalset kõveriku raadiust ja sellega seotud elemente (rööbastee põikkallet ja põikkalde vajakut), Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrkudele.

Reisiplatvormide ja seisuteede minimaalne pikkus

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrkude rööbasteedel on kiirrongide poolt kasutatavate reisiplatvormide ja seisuteede minimaalseks pikkuseks kehtestatud 215 m.

Platvormi kõrgus

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrkude rööbasteede platvormide arvutuslik kõrgus peab olema 915 mm. Platvormi kõrgus valitakse nii, et koormagabariidi IRL1 alusel ehitatud rongide trepiastmeid on võimalik optimaalselt ära kasutada.

Rööpmekeskmete vaheline kaugus

Rööpmekeskmete vahelist kaugust tuleb Iirimaal ja Põhja-Iirimaal enne rööbasteede ajakohastamist suurendada, tagamaks teineteisest mööduvate rongide ohutut möödasõidugabariiti.

7.3.9. Hispaania raudteevõrgu spetsiifilised omadused

II ja III kategooria rööbasteede platvormide kõrgus on 840 mm (P juht).

7.3.10. Portugali raudteevõrgu spetsiifilised omadused

II ja III kategooria rööbasteede rööpmelaius on 1668 mm (P juht).

7.3.11. Rootsi võrgu spetsiifilised omadused (P juhud)

Platvormi minimaalne pikkus

Vähese liiklusintensiivsusega rööbasteede platvormide minimaalset pikkust vähendatakse väärtuseni 225 m.

Seisuteede minimaalne pikkus

Seisuteede pikkust võib piirata nii, et nendele mahub maksimaalselt 225 m pikkune rong.

7.4. SIHTALAMSÜSTEEMI ERIJUHUD

Kui kohaldatakse punktis 7.3 esitatud erijuhtumitega seonduvaid sätteid, tagab hankeüksus või, olenevalt juhtumist, infrastruktuuri-ettevõtja, et hiljem on võimalik saavutada eesmärgiks seatud omadusi.

See säte kehtib eelkõige järgmiste parameetrite kohta:

- platvormide pikkused: jaamade asukoht valitakse nii, et võimalik oleks platvormi pikkus üle 400 m,

- vooluvõtturi gabariit: teatud juhtudel on hanke projekteerimise etapil majanduslikel põhjustel valitud alalisvoolu kasutamine. Nendel juhtudel tagab hankeüksus või, olenevalt olukorrast, infrastruktuuri-ettevõtja, et vooluvõtturi gabariit on selline, et hiljem on võimalik lihtsalt üle minna vahelduvvoolu kasutamisele, mis parandab rongide tööparameetreid.

7.5. SOOVITUSED

7.5.1. Puudega inimeste juurdepääsu puudutavad parameetrid (BP 22)

Lisaks punkti 4.1.9 sätetele peab infrastruktuur arvestama COST 335 menetlusest tulenevate nõuetega.

[1] Suurimat piirväärtust 130 mm võib ballastita teede korral tõsta piirini kuni 150 mm.

[2] Rattaharja renni laius, kontrrööpa kaugus riströöpa keskmest ja rattaharja tee nimimõõtmed on projekteeritavad suurused ja sõltuvad olemasolevatest pöörangutest ja ristmetest. Igal juhul tuleb arvestada kontrrööpa kauguse vähima ja rattaharja tee suurima väärtusega.

[3] Ristme mõõtude hälbeid võib kasutada eeldusel, et on võetud arvesse kontrrööpa kauguse vähim ja rattaharja tee suurim väärtus.

[4] Rööbaste temperatuur tõuseb nendes hajuva energia tõttu 0,035 °C võrra pidurdusjõu kilonjuutoni kohta; juhtumina 1 kirjeldatud olukord tõstab seega (mõlema rööpaniidi) temperatuuri ca 6 °C võrra rongi kohta.

[5] Vt N lisa.

[6] Vt M lisa.

[7] Vt O lisa.

--------------------------------------------------

Top