31994L0057

Nõukogu direktiiv 94/57/EÜ,

22. november 1994,

laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

ning arvestades, et:

oma 8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ühise mereohutuspoliitika kohta [4] seadis nõukogu eesmärgiks kõikide nõuetele mittevastavate laevade kõrvaldamise ühenduse vetest ja tõstis esikohale ühenduse meetmed, millega tagatakse rahvusvaheliste eeskirjade tõhus ja ühtne rakendamine klassifikatsiooniühinguid käsitlevate ühiste standardite koostamise kaudu;

mereohutust ja merereostuse vältimist saab suuresti parandada rahvusvaheliste konventsioonide, eeskirjade ja resolutsioonide range kohaldamise teel, edendades samas teenuste osutamise vabadust;

lipu- ja sadamariikide ülesanne on kindlaks teha, kas laevad vastavad mereohutust ja merereostuse vältimist käsitlevatele ühtsetele rahvusvahelistele standarditele;

liikmesriikide ülesanne on väljastada ohutust ja reostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi tunnistusi, mis on ette nähtud selliste konventsioonidega nagu SOLAS 1974, laadungimärk 1966 ja MARPOL 1973/78, ning rakendada nende konventsioonide sätteid;

selliste konventsioonide kohaselt võivad kõik liikmesriigid erinevas ulatuses volitada tehnilisi organisatsioone tõendama sellist vastavust ja anda neile üle asjakohaste ohutustunnistuste väljastamise;

suur hulk maailma klassifikatsiooniühingutest ei taga siseriiklike asutuste nimel tegutsedes eeskirjade piisavat rakendamist ega usaldusväärsust, sest neil puuduvad vajalikud vahendid ja kogemused, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid täita suure asjatundlikkusega;

üksi tegutsedes ei suuda liikmesriigid vajalikul määral kehtestada klassifikatsiooniühingutele asjakohaseid standardeid, mistõttu on seda parem teha ühenduse tasandil;

sobiv vahend selleks on nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse vähimad nõuded organisatsioonide tunnustamiseks, jättes tunnustamise korra, täideviimisvahendid ja direktiivi rakendamise liikmesriikide otsustada;

standardid EN 45004 ja EN 29001 üheskoos Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni (IACS) standarditega on organisatsioonide heatasemelise tegevuse piisavaks tagatiseks;

kaubalaevade raadioohustuse tunnistuste väljastamise võib usaldada eraõiguslikele isikutele, kellel on piisavad teadmised ja pädevad töötajad;

organisatsioonid, kes soovivad, et neid tunnustataks käesoleva direktiivi raames, peavad liikmesriikidele esitama täielikud andmed ja tõendid oma vastavuse kohta vähimatele nõuetele ning liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele organisatsioonidest, keda nad on tunnustanud;

komisjon võib kolmeks aastaks tunnustada organisatsioone, mis ei vasta lisas esitatud nõuetele, millega kehtestatakse klassifitseeritud laevade miinimumarv ja -tonnaaž ning põhikohaga ülevaatajate miinimumarv, kuid mis vastavad kõikidele muudele nõuetele; selliste organisatsioonide tunnustamist tuleks kolme aasta möödudes jätkata, kui nad vastavad ka edaspidi samadele nõuetele; kolmeaastane tunnustus peaks kehtima üksnes taotlevates liikmesriikides ja üksnes kõnealusel ajavahemikul;

siseturu rajamisega kaasneb teenuste vaba ringlus, mistõttu ei saa organisatsioone, mis vastavad nende asjatundlikkust ja usaldusväärsust tagavatele ühistele nõuetele, takistada oma teenuseid pakkumast kogu ühenduses, tingimusel et liikmesriik on otsustanud selliste seadusjärgsete ülesannete täitmise delegeerida; sellest hoolimata võib selline liikmesriik erapooletutel ja läbipaistvatel alustel piirata volitatavate organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et komisjon valvab sellise tegevuse järele komiteemenetluse abil;

laevade kontrolli ja ülevaatuse teenuste osutamise vabaduse põhimõtet võib rakendada järk-järgult, ületama seejuures ettenähtud tähtaegu;

siseriiklikud ametid peavad laevade ülevaatusel ja asjakohaste tunnistuste väljastamisel rohkem osalema, et tagada täielik vastavus rahvusvahelistele ohutuseeskirjadele, isegi kui liikmesriigid on seadusjärgsete ülesannete täitmise usaldanud valitsusvälistele organisatsioonidele; seetõttu on asjakohane seada siseriiklike asutuste ja organisatsioonide vahel sisse tihe koostöö, mis võib eeldada, et organisatsioonil on kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta ülesandeid täidab;

tuleks asutada regulatiivkomitee, mis abistaks komisjoni olemasolevate mereohutus- ja keskkonnastandardite tõhusa rakendamise tagamisel, võttes samas arvesse siseriiklikke ratifitseerimismenetlusi;

komisjon peaks tegutsema artiklis 13 sätestatud korras, et võtta asjakohaselt arvesse rahvusvahelistel kohtumistel tehtud edusamme ja ajakohastada miinimumnõudeid;

teabe põhjal, mida liikmesriigid annavad nende nimel tegutsevate organisatsioonide tegevuse kohta artikli 11 kohaselt, otsustab komisjon artiklis 13 sätestatud korras, kas ta palub liikmesriikidel lõpetada selliste tunnustatud organisatsioonide tunnustamine, mis ei vasta enam ühistele miinimumnõuetele;

sellest hoolimata peab liikmesriikidele jääma võimalus peatada organisatsioonile antud volitused, kui turvalisus või keskkond on suures ohus; komisjon peab eespool nimetatud korras kiiresti otsustama, kas selline siseriiklik meede on vaja tühistada;

iga liikmesriik peaks korrapäraselt hindama tema nimel tegutsevate organisatsioonide tegevust ja esitama komisjonile ja kõikidele teistele liikmesriikidele täpsed andmed sellise tegevuse kohta;

liikmesriigid kui sadamavaldajad on kohustatud parandama ohutust ja reostuse vältimist ühenduse vetes, vaadates eelkõige üle laevad, millele on tunnistused väljastanud ühistele nõuetele mittevastavad organisatsioonid, tagades seejuures, et kolmanda riigi lipu all sõitvaid laevu ei koheldaks soodsamalt;

komitee peaks otsused tegema komisjonile antud rakendamisvolituste kasutamise menetluse kehtestamist käsitleva nõukogu 13. juuli 1987. aasta otsuse 87/373/EMÜ [5] artiklis 2 sätestatud III a menetluse kohaselt;

klassifikatsiooniühingud peavad ajakohastama ja rakendama oma tehnilisi standardeid, et ühtlustada ohutuseeskirju ja tagada rahvusvaheliste eeskirjade ühtne rakendamine ühenduses;

praegu puuduvad sellised ühtsed rahvusvahelised standardid, millele kõik laevad peavad kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete suhtes vastama nii ehitusjärgus kui ka kogu kasutusaja jooksul; sellised standardid võib kehtestada tunnustatud klassifikatsiooniühingute eeskirjade või samaväärsete standardite põhjal, mille otsustavad siseriiklikud asutused tehnilisi standardeid ja eeskirju käsitleva teabe andmise korra kehtestamist käsitlevas nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivis 83/189/EMÜ [6] sätestatud korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mida liikmesriigid ning laevu kontrollivad, ülevaatavad ja nende vastavust tõendavad organisatsioonid peavad järgima, et täita mereohutust ja merereostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone, edendades samas teenuste osutamise vabadust. See hõlmab ka rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalas olevate laevade keret, masinaid ja elektri- ja juhtimisseadmeid käsitlevate ohutusnõuete koostamist ja rakendamist.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) laev — rahvusvaheliste konventsioonidega hõlmatud laev;

b) liikmesriigi lipu all sõitev laev laev, mis on liikmesriigis õigusaktide kohaselt registrisse kantud ja sõidab tema lipu all, kaasa arvatud EUROSesse kantud laevad, kui nõukogu selle registri heaks kiidab. Sellele määratlusele mittevastavad laevad samastatakse kolmanda riigi lipu alla sõitvate laevadega;

c) kontrollimised ja ülevaatused rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt kohustuslikud kontrollimised ja ülevaatused;

d) rahvusvahelised konventsioonid 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ja 1973/78. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta ning nende protokollid ja muudatused ning käesoleva direktiivi vastuvõtmispäeval kehtivad asjakohased eeskirjad, mis on kohustuslikud kõikides liikmesriikides;

e) organisatsioon klassifikatsiooniühing või muu eraõiguslik isik, kes hindab ohutust mõne ametiasutuse nimel;

f) tunnustatud organisatsioon artikli 4 kohaselt tunnustatud organisatsioon;

g) volitamine toiming, millega liikmesriik delegeerib tunnustatud organisatsioonile volitused või pädevuse;

h) tunnistus rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt liikmesriigi poolt või tema nimel väljastatud tunnistus;

i) klassifikatsioonitunnistus klassifikatsiooniühingu väljastatud ametlik paber, mis tõendab, et tema eeskirjade kohaselt on laev ehituslikult ja mehaaniliselt sobiv teatavaks otstarbeks või kasutuseks;

j) kaubalaeva raadioohutuse tunnisus tunnistus, mis on kehtestatud 1974/78. aasta SOLASe muudetud raadioeeskirjadega, mis IMO on vastu võtnud, ja mis hõlmab 1. veebruaril 1999 lõppeval üleminekuajal ka kaubalaeva raadiotelegraafi ohutuse tunnistust ja kaubalaeva raadiotelefoni ohutuse tunnistust;

k) asukoht organisatsiooni registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht.

Artikkel 3

1. Endale rahvusvaheliste konventsioonide alusel ülesandeid ja kohustusi võttes tagavad liikmesriigid, et nende pädevad ametid suudavad kindlustada kõnealuste konventsioonide sätete õige rakendamise, eelkõige laevade kontrollimise ja ülevaatamise ja tunnistuste ja vabastamise tunnistuste väljastamise osas.

2. Kui lõike 1 kohaldamisel otsustab liikmesriik oma lipu all sõitvate laevade puhul:

i) volitada organisatsioone tegema tunnistustega seotud kontrollimisi ja ülevaatusi täielikult või osaliselt, sealhulgas artikli 14 täitmise hindamiseks vajalikke kontrollimisi ja ülevaatusi, ja vajaduse korral väljastama või uuendama asjakohaseid tunnistusi või

ii) usaldada punktis i osutatud kontrollimiste ja ülevaatuste tegemine täielikult või osaliselt organisatsioonidele,

annab ta need ülesanded üksnes tunnustatud organisatsioonidele.

Igal juhul on vabastamise tunnistuste esmakordseks väljastamiseks vaja pädeva ameti luba.

Kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse puhul võib need ülesanded anda siiski pädeva ameti tunnustatud eraõiguslikule asutusele, kellel on piisavad teadmised ja pädevad töötajad, et hinnata raadioside ohutust pädeva ameti nimel.

3. Käesolev artikkel ei käsitle laevavarustuse üksikute osade vastavustõendamist.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid võivad tunnustada üksnes selliseid organisatsioone, mis täidavad lisas sätestatud nõudeid. Organisatsioonid esitavad nendele liikmesriikidele, kellelt nad tunnustust taotlevad, täielikud andmed ja tõendid nende nõuete täitmise kohta. Liikmesriigid teatavad organisatsioonidele nende tunnustamisest sobival viisil.

2. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele organisatsioonidest, keda ta on tunnustanud.

3. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse tunnustada kolmeks aastaks organisatsioone, mis vastavad lisa kõikidele nõuetele peale nende, mis on sätestatud lisa osa "Üldnõuded" punktides 2 ja 3.

Selline tunnustus antakse artiklis 13 sätestatud korras. Selline tunnustus peaks kehtima üksnes liikmesriikides, kes on sellist tunnustust taotlenud.

4. Artikliga 7 asutatud komitee jälgib valvsalt kõiki tunnustatud organisatsioone, pidades silmas ka lõikes 3 osutatud organisatsioonide tunnustamise ajalise pikendamise otsustamist. Sellise tunnustuse ajalise pikendamise otsustamisel ei võeta arvesse lisa osa "Üldnõuded" punktide 2 ja 3 nõudeid. Lõikes 3 sätestatud tunnustuse kehtivuse piirangut enam ei kohaldata.

5. Komisjon koostab loendi lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt liikmesriikide teatatud organisatsioonidest ja ajakohastab seda. Loend avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 5

1. Artikli 3 lõike 2 punkti i kohaldamisel ei keeldu liikmesriigid põhimõtteliselt volitamast mõnda ühenduses asuvat tunnustatud organisatsiooni selliseid ülesandeid täitma, kui artiklitest 6 ja 11 ei tulene teisiti. Nad võivad siiski piirata volitatavate organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et neil on selleks läbipaistvad ja erapooletud põhjused. Liikmesriigi palvel võtab komisjon artiklis 13 sätestatud korras sobivaid meetmeid.

2. Erandina võib komisjon liikmesriigid ajutiselt vabastada lõike 1 sätete rakendamisest 31. detsembrini 1997.

3. Enne, kui liikmesriik nõustub, et kolmandas riigis asuv organisatsioon võib täita artiklis 3 nimetatud ülesandeid täielikult või osaliselt, võib ta nõuda, et kõnealune kolmas riik tunnustaks vastastikkuse põhjal ühenduses asuvaid tunnustatud organisatsioone.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid, kes otsustavad toimida artikli 3 lõike 2 kohaselt, seavad oma pädeva ameti ja nende nimel tegutsevate organisatsioonide vahel sisse koostöösuhted.

2. Koostöösuhteid korraldatakse ametliku, ebavõrdset kohtlemist välistava kirjaliku lepingu või samaväärse õigusliku kokkuleppe abil, milles täpsustatakse organisatsioonide võetud eriülesanded ja mis sisaldab vähemalt:

- ameti nimel tegutsevate organisatsioonide volitamissuuniseid käsitleva IMO resolutsiooni A.739 (18) II lisa sätteid kujul, nagu need on käesoleva direktiivi vastuvõtmispäeval,

- sätteid, mis käsitlevad ameti või tema määratud erapooletu välisorgani tehtavaid selliste ülesannete täitmise korrapäraseid hindamisi, mida organisatsioonid täidavad ameti nimel,

- võimalust laevu pisteliselt ja põhjalikult kontrollida,

- sätteid olulise teabe edastamiseks nende klassifitseeritud laevade, laevade klassi muutumise või klassist väljaarvamise kohta.

3. Kirjalikus lepingus või samaväärses õiguslikus kokkuleppes võib sätestada, et tunnustatud organisatsioonil peab olema kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta täidab artiklis 3 nimetatud ülesandeid. Sellise nõude täitmiseks piisab kohalikust esindusest, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt juriidiline isik ja allub tema siseriiklikele kohtutele.

4. Iga liikmesriik annab komisjonile täpset teavet käesoleva artikliga sisseseatud koostöösuhete kohta. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 7

Käesolevaga asutatakse komisjoni abistamiseks komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja. Komisjon kutsub selle komitee kokku vähemalt kord aastas ja vajadust mööda siis, kui liikmesriik peatab mõne organisatsiooni volitused artikli 10 kohaselt.

Komitee koostab ise oma töökorra.

Artikkel 8

1. Käesolevat direktiivi võidakse muuta artiklis 13 sätestatud korras, et:

- võtta artikli 2 punktis d osutatud rahvusvaheliste eeskirjade ja artikli 6 lõikes 2 nimetatud resolutsiooni edasised muudatused nende jõustumisel käesolevasse direktiivi üle,

- ajakohastada lisas sisalduvaid nõudeid, võttes eelkõige arvesse IMO asjakohaseid otsuseid.

2. Uute õigusaktide või artikli 2 punktis d nimetatud konventsioonide protokollide vastuvõtmise järel otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nende uute aktide või protokollide ratifitseerimise üksikasjaliku korra, võttes arvesse liikmesriikide parlamentide menetluskorda ja IMO asjakohaseid menetlusi, tagades samas nende ühtse ja üheaegse kohaldamise liikmesriikides.

Artikkel 9

1. Igal liikmesriigil võidakse artiklis 13 sätestatud korras paluda lõpetada selliste artiklis 4 osutatud tunnustatud organisatsioonide tunnustamine, mis ei vasta enam lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

2. Lõikes 1 osutatud küsimusi käsitleva otsuse ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse artiklites 11 ja 12 kirjeldatud aruandeid ja teavet. Seejuures pöörab komisjon erilist tähelepanu andmetele, mis käsitlevad organisatsioonide tegevust ohutuse ja saastamise vältimise vallas. Lõikes 1 osutatud küsimusi käsitlevate otsuste eelnõud esitab komisjon ka komiteele kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

Artikkel 10

Olenemata lisas täpsustatud nõuetest võib liikmesriik tunnustatud organisatsiooni volitused peatada, kui ta leiab, et organisatsiooni ei saa enam volitada tema nimel täitma artiklis 3 sätestatud ülesandeid.

Sel juhul kohaldatakse järgmist korda:

a) liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust;

b) komisjon uurib, kas peatamine on õigustatud suure ohu tõttu meresõiduohutusele või keskkonnale;

c) artiklis 13 sätestatud korras teatab komisjon liikmesriigile, kas tema otsus volitused peatada on õigustatud suure ohu tõttu meresõiduohutusele võikeskkonnale, ja kui otsus ei ole õigustatud, palub liikmesriigil peatamine tühistada.

Artikkel 11

1. Iga liikmesriik peab veenduma, et tema nimel artikli 3 lõike 2 kohaselt tegutsevad tunnustatud organisatsioonid täidavad kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid tõhusalt ja liikmesriigi pädevat ametit rahuldaval viisil ja et sellised organisatsioonid täidavad lisas piiritletud nõudeid. Selleks võib ta lasta oma pädeval ametil teostada tunnustatud organisatsioonide vahetut järelevalvet või mõnes teises liikmesriigis asuvate organisatsioonide puhul lasta selle teise liikmesriigi ametil teostada järelevalvet nende organisatsioonide üle.

2. Iga liikmesriik täidab seda ülesannet kord kahe aasta tagant ja esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile aruande sellise järelevalve tulemuste kohta hiljemalt selle aasta 31. märtsiks, mis järgneb aastale, mil hinnati nõuetele vastavust.

3. Kui liikmesriik valib selle ülesande täitmiseks mõne teise liikmesriigi korraldatava järelevalve, esitab ta oma aruande hiljemalt selle aasta 30. juuniks, mis järgneb aastale, mil hinnati nõuetele vastavust.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kogu teabe, mida on vaja organisatsioonide tegevuse hindamiseks.

Artikkel 12

1. Sadamariikidena oma kontrolliõigusi kasutades ja kontrollikohustusi täites:

a) tagavad liikmesriigid, et kolmanda riigi lipu all sõitvaid laevu ei kohelda soodsamalt kui laevu, millel on õigus sõita liikmesriigi lipu all. Selleks võetakse kontrollitavate laevade valimisel üheks põhitingimuseks asjaolu, et laeva tunnistused ja klassifikatsioonitunnistuse on teadaolevalt väljastanud lisa nõuetele mittevastav organisatsioon, välja arvatud artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohaselt tunnustatud organisatsioonid;

b) võtavad liikmesriigid sobivaid meetmeid, kui laevad ei vasta rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele, ja teatavad komisjonile ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sekretariaadile, kui nad avastavad, et lipuriigi nimel tegutsev organisatsioon on väljastanud rahvusvaheliste konventsioonide asjakohastele nõuetele mittevastavale laevale kehtiva tunnistuse või et kehtiva klassifikatsioonitunnistusega laeval esineb puudusi kõnealuse tunnistusega hõlmatud valdkondades.

2. Iga liikmesriik kannab lipuriikide nimel tegutsevate organisatsioonide tegevust käsitlevad andmed registrisse. Neid registreid ajakohastatakse kord aastas ja need edastatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 13

Artikli 4 lõikes 3 ja 4, artikli 5 lõikes 1, artiklites 8—10 ja artikli 14 lõikes 2 sätestatud küsimuste suhtes kohaldatakse järgmist korda:

a) komisjoni esindaja esitab artiklis 7 nimetatud komiteele võetavate meetmete eelnõu;

b) tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtudes küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta;

c) kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu;

d) kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon nõukogule viivitamata ettepaneku võetavate meetmete kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 14

1. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad laevad ehitatakse ja neid hooldatakse kooskõlas tunnustatud organisatsiooni nõuetega kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete kohta.

2. Liikmesriik võib otsustada kasutada eeskirju, mis on tema arvates samaväärsed tunnustatud organisatsiooni omadega, üksnes tingimusel, et ta teatab nendest viivitamata komisjonile direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud korras ja teistele liikmesriikidele ja et mõni teine liikmestriik ega komisjon ei ole nende vastu ning et neid ei ole artiklis 13 sätestatud korras tunnistatud mittesamaväärseks.

Artikkel 15

1. Tunnustatud organisatsioonid peavad üksteisega korrapäraselt nõu, et säilitada samaväärsus oma tehniliste standardite ja nende rakendamise suhtes. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru standardite vallas tehtud olulistest edusammudest.

2. Tunnustatud organisatsioonid näitavad üles valmidust teha koostööd sadamariigi kontrolliasutustega, kui tegemist on nende klassi kuuluva laevaga, eelkõige teatud puuduste või muude lahknevuste kõrvaldamise hõlbustamiseks.

3. Tunnustatud organisatsioonid annavad ametitele kogu asjakohase teabe laevade klassi muutmise või klassist väljaarvamise kohta.

4. Tunnustatud organisatsioonid ei väljasta tunnistusi ohutusega seotud põhjustel klassist välja arvatud või muudetud klassiga laevale enne, kui nad on lipuriigi pädeva ametiga nõu pidanud otsustamaks, kas on vaja täieliku kontrolli.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 1995.

2. Kui liikmesriigid võtavad need sätted vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõikide käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. november 1994

Nõukogu nimel

eesistuja

M. WISSMANN

[1] EÜT C 167, 18.6.1993, lk 13.

[2] EÜT C 34, 2.2.1994, lk 14.

[3] Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta arvamus (EÜT C 91, 28.3.1994, lk 9), nõukogu 19. septembri 1994. aasta ühine seisukoht (EÜT C 301, 27.10.1994, lk 75) ja Euroopa Parlamendi 16. novembri 1994. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT C 271, 7.10.1993, lk 1.

[5] EÜT L 197, 18.7.1987, lk 33.

[6] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/10/EÜ (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 30).

--------------------------------------------------

LISA

MIINIMUMNÕUDED ARTIKLIS 3 NIMETATUD ORGANISATSIOONIDE KOHTA

A. ÜLDNÕUDED

1. Tunnustatud organisatsioon peab suutma tõendada, et tal on kaubalaevade konstruktsiooni ja ehituse hindamisel suured kogemused.

2. Organisatsioon peab olema liigitanud vähemalt 1000 ookeanilaeva (brutotonnaaž (GT) üle 100), mille brutotonnaaž (GT) on ühtekokku vähemalt 5 miljonit.

3. Organisatsioonis peab töötama klassifitseeritud laevade arvuga võrreldes piisav arv tehnilisi töötajaid. Punkti 2 nõuete täitmiseks on vaja vähemalt 100 põhikohaga ülevaatajat.

4. Organisatsioonil peavad olema üksikasjalikud eeskirjad kaubalaevade konstruktsiooni, ehitamise ja korrapärase ülevaatuse kohta, mis avaldatakse ja mida täiustatakse pidevalt uurimis- ja arendustöö abil.

5. Organisatsioon peab oma laevaregistri avaldama igal aastal.

6. Organisatsioon ei tohi olla laevaomanike, -ehitajate ega muude isikute mõju all, kes on laevade valmistamise, varustamise, remontimise või käitamisega majanduslikult seotud. Organisatsiooni tulud ei tohi olulisel määral sõltuda ühest tulundusettevõttest.

B. ERINÕUDED

1. Organisatsioonil on:

a) ülesannete ja klassifitseeritud laevadega võrreldes piisav arv tehnilisi, juhtiv-, abi- ja teadustöötajaid, kes hoolitsevad ka oskuste arendamise ja eeskirjade täitmise eest;

b) ülemaailmne võrk oma põhikohaga tehnilistest töötajatest või muude tunnustatud organisatsioonide põhikohaga tehnilistest töötajatest.

2. Organisatsioonis kehtib eetikakoodeks.

3. Organisatsiooni juhitakse ja hallatakse nii, et oleks tagatud ameti nõutava teabe salajasus.

4. Organisatsioon on valmis andma ametile vajalikku teavet.

5. Organisatsiooni juhtkond on määratlenud ja kirja pannud oma kvaliteedipõhimõtted, -eesmärgid ja -kohustused ning taganud nende põhimõtete mõistmise, rakendamise ja täitmise organisatsiooni kõikidel tasanditel.

6. Organisatsioon on kujundanud ja rakendanud tõhusa sisese kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ja on kooskõlas standarditega EN 45004 (kontrollasutused) ja EN 29001, nagu neid on tõlgendatud IACSi nõuetes kvaliteedisüsteemi sertifitseerimiskavadele, ja järgib seda süsteemi, mis muu hulgas tagab:

a) organisatsiooni eeskirjade kavakindla koostamise ja kohaldamise;

b) organisatsioonide eeskirjade täitmise;

c) organisatsioonile volitatud seadusjärgseid ülesandeid käsitlevate nõuete täitmise;

d) nende töötajate vastutuse, pädevuse ja omavaheliste suhete määratlemise ja kirjapanemise, kelle töö mõjutab organisatsiooni teenuste kvaliteeti;

e) kogu töö toimumise kontrollitud tingimustes;

f) sellise järelevalvesüsteemi olemasolu, mille abil jälgitakse organisatsioonis vahetult töötavate ülevaatajate ja tehniliste ja haldustöötajate tegevust ja tööd;

g) selle, et organisatsioonile delegeeritud põhilisi seadusjärgseid ülesandeid täidavad või nende täitmise järele valvavad üksnes tema põhikohaga ülevaatajad või muude organisatsioonide põhikohaga ülevaatajad;

h) ülevaatajate erialase ettevalmistamise ja nende teadmiste pideva ajakohastamise süsteemi rakendamise;

i) selliste andmete säilitamise, mis tõendavad nõutavate standardite täitmist osutatud teenustega hõlmatud valdkondades ja kvaliteedisüsteemi toimimise tulemuslikkust;

j) kvaliteedialast tegevust kõikides tegevuskohtades käsitlevate siseauditite kavandamiseks ja kirjapanemiseks vajaliku tervikliku süsteemi olemasolu.

7. Organisatsioon peab tõendama oma suutlikkust:

a) koostada ja ajakohastada oma täielikke ja piisavaid eeskirju kere, masinate ja elektri- ja juhtimisseadmete kohta, mis vastab oma kvaliteedilt rahvusvaheliselt tunnustatud tehnilistele standarditele ning mille põhjal võib väljastada SOLASe konventsiooni kohaseid tunnistusi ja reisilaeva ohutuse tunnistusi (pidades silmas laeva ehituse ja oluliste seadmete nõuetekohasust) ning laadungimärgitunnistusi (pidades silmas laeva piisavat tugevust);

b) teha kõiki kontrollimisi ja ülevaatusi, mida rahvusvahelised konventsioonid nõuavad tunnistuste väljastamiseks, sealhulgas hinnata erialase ettevalmistusega töötajate abil vastavustõendamisega hõlmatud meresõiduohutuse süsteemi kohaldamist ja haldamist nii maismaal kui ka laevade pardal.

8. Organisatsiooni kvaliteedisüsteemi vastavust tõendab selline sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle asukohariigi amet.

9. Organisatsioon peaks lubama oma eeskirjade koostamisel osaleda ametiasutuse esindajatel ja muudel asjaomastel isikutel.

--------------------------------------------------