31993L0099

Nõukogu direktiiv 93/99/EMÜ,

29. oktoober1993,

toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

on vaja vastu võtta siseturuga seotud meetmed; siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

toiduainetega kauplemine on siseturul väga tähtsal kohal;

seetõttu on oluline, et nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivi 89/397/EMÜ (toiduainete ametliku kontrolli kohta) [4] kohaldataks ühetaoliselt kõikides liikmesriikides; selle direktiiviga kehtestatakse toiduainete ametliku kontrolli üldeeskirjad;

on vaja lisaeeskirju, millega parandada ühenduses kehtivat kontrollmenetlust;

liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et tagada pädevate asutuste töötajate piisav tehniline ja halduslik pädevus;

katseandmete kvaliteedi tagamiseks tuleks kehtestada nende laborite kvaliteedistandardite süsteem, kellele liikmesriigid on usaldanud toiduainete ametliku kontrollimise; niisugune süsteem peaks vastama üldtunnustatud ja standarditud normidele; lisaks sellele on oluline, et need laborid kasutaksid võimaluse korral kinnitatud analüüsimeetodeid;

toiduainetega kauplemise areng erinevate liikmesriikide vahel nõuab tihedamat koostööd toiduainete kontrollimisega tegelevate asutuste vahel;

on vaja üldeeskirju komisjoni toiduainete kontrollimisele spetsialiseerunud ametnike kohta, kes teevad koostööd liikmesriikide vastavate eriametnikega, et tagada toiduaineid käsitlevate õigusaktide ühetaoline kohaldamine;

tuleks kehtestada sätted, mille kohaselt riigi ametiasutused ja komisjon peavad osutama vastastikku haldusabi, et tagada toiduaineid käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, eelkõige võttes ennetusmeetmeid ja tehes kindlaks rikkumisi või niisugust käitumist, mille puhul võib kahtlustada eeskirjade rikkumist;

silmas pidades käesoleva direktiivi alusel vahetatava teabe iseloomu, tuleks selle suhtes kohaldada äri- või ametisaladuse hoidmise nõudeid;

tuleks ette näha menetlus liikmesriikide ja komisjoni vahelise tiheda koostöö kehtestamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolev direktiiv täiendab direktiivi 89/397/EMÜ.

2. Käesolevas direktiivis kohaldatakse direktiivi 89/397/EMÜ artikli 1 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 2

Liikmesriigid kannavad hoolt, et pädevatel asutustel on olemas või on võimalik saada oma käsutusse piisav hulk vastava kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid, eelkõige niisugustes valdkondades nagu keemia, toiduainekeemia, veterinaaria, meditsiin, toiduainete mikrobioloogia, toiduhügieen, toiduainete tehnoloogia ja õigusteadus, et oleks võimalik nõuetekohaselt läbi viia direktiivi 89/397/EMÜ artiklis 5 nimetatud kontrollimisi.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et direktiivi 89/397/EMÜ artiklis 7 nimetatud laborid vastaksid Euroopa standardile EN 45001, mida on täiendatud standardse töökorraga, kehtestatud katselaborite töö üldkriteeriumidele ning et kvaliteedinõuete asjatundjad kontrolliksid pisteliselt nende vastavust OECD heade laboritavade põhimõtetele nr 2 ja 7, mis on sätestatud OECD nõukogu 12. mai 1981. aasta otsuse lisa 2 II jaotises, mis käsitleb kemikaalide hindamisel saadud andmete vastastikust tunnustamist.

2. Direktiivi 89/397/EMÜ artiklis 7 nimetaud laborite hindamisel liikmesriigid:

a) kohaldavad Euroopa standardiga EN 45002 kehtestatud kriteeriume

ja

b) nõuavad vajaduse korral sobivuskontrollisüsteemide kasutamist.

Laborid, mis vastavad hindamiskriteeriumidele, loetakse lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele vastavaiks.

Laboreid, mis ei vasta hindamiskriteeriumidele, ei peeta nimetatud direktiivi artiklis 7 nimetatud laboriteks.

3. Liikmesriigid määravad direktiivi 89/397/EMÜ artiklis 7 nimetatud laborite hindamise eest vastutavad asutused. Need asutused peavad vastama Euroopa standardiga EN 45003 kehtestatud laborite akrediteerimisega tegelevate asutuste üldkriteeriumidele.

4. Käesolevas artiklis nimetatud katselaborite akrediteerimine ja hindamine võib tähendada üksikkatseid või katsesarju. Kõik põhjendatud erandid, mida kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud standardite suhtes, võetakse vastu artiklis 8 sätestatud korras.

Artikkel 4

Liikmesriigid kannavad hoolt, et direktiivi 89/397/EMÜ artiklis 7 nimetatud laborites toiduainete ametlikul kontrollimisel kasutatavad analüüsimeetodid oleksid võimaluse korral kooskõlas nõukogu 23. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/591/EMÜ (mis käsitleb inimtoiduks ettenähtud toiduainete kontrolliks vajalike ühenduse proovivõtu- ja analüüsimeetodite kehtestamist) [5] lisa punktide 1 ja 2 sätetega.

Artikkel 5

1. Komisjon nimetab eriametnikud, kes teevad koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, ning volitab neid ametnikke, et kontrollida ja hinnata liikmesriikide pädevate asutuste kohaldatavate toiduainete ametlike kontrollisüsteemide ekvivalentsust ja tõhusust. Komisjon saadab liikmesriikidele korrapäraselt aruandeid oma eriametnike töö kohta.

Komisjon kannab hoolt, et neil ametnikel oleks nõuetekohane kvalifikatsioon ning piisavad teadmised ja kogemused selle ülesande täitmiseks; üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta artiklis 8 sätestatud korras.

Liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd komisjoni nimetatud ametnikega ja annavad nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

2. Lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks lubavad liikmesriigid komisjoni nimetatud ametnikel käia kaasas pädevate asutuste ametnikega, kes sooritavad direktiivi 89/397/EMÜ artiklis 5 ettenähtud toiminguid. Igal juhul jäävad kontrollitoimingute sooritamise eest vastutavaks liikmesriikide pädevate asutuste ametnikud. Komisjon teatab liikmesriikidele kõnealuste toimingute alustamisest vähemalt viis päeva ette. Pärast iga käesolevas lõikes nimetatud toimingu sooritamist edastab komisjon asjaomasele liikmesriigile korralise aruande oma eriametnike töö kohta.

Selles lõikes nimetatud toimingute sooritamiseks peavad komisjoni nimetatud ametnikud esitama kirjaliku loa, kus on märgitud nende isik ja amet.

Komisjoni nimetatud ametnikud peavad täitma neid eeskirju ja tavasid, mida täidavad liikmesriikide pädevate asutuste ametnikud.

3. Komisjon esitab selle artikli täitmist käsitleva aastaaruande liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile.

Artikkel 6

1. Liikmeriikide pädevad asutused annavad üksteisele haldusabi kõikides järelevalvetoimingutes, mis on seotud toiduainete suhtes kohaldatavate õigussätete ja kvaliteedistandarditega, ning kõikides toimingutes, mis on seotud toiduaineid käsitlevate õigusaktide rikkumisega.

2. Selle haldusabi andmise hõlbustamiseks määrab iga liikmesriik ühe kontaktasutuse. Liikmesriigi määratud asutuse kohustuseks on pidada asjakohast ühendust teiste liikmesriikide kontaktasutustega. Nende asutuste ülesandeks on toetada ja koordineerida teabevahetust, eelkõige abitaotluste edastamist ja vastuvõtmist.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik olulised üksikasjad oma määratud kontaktasutuse kohta. Määratud kontaktasutuste nimekiri ja olulised üksikasjad nende kohta avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

4. Kui asjaomane asutus saab põhjendatud taotluse, kannab ta hoolt selle eest, et taotluse esitanud asutus saaks kogu vajaliku teabe, mis võimaldaks tal tagada toiduainete suhtes kohaldatavate õigussätete ja kvaliteedistandardite täitmise tema jurisdiktsiooni alla kuuluval alal, välja arvatud teave, mida ei või avaldada, kuna selle suhtes on algatatud kohtumenetlus.

5. Lõike 4 kohaselt esitatav teave ja dokumendid edastatakse asjatute viivitusteta vastavalt vajadusele kas kontaktasutuse kaudu või otse. Kui originaaldokumente ei ole võimalik saata, võib saata nende koopiad.

6. Kui teabevahetuse ajal selgub, et ühenduse õigusakte või lähetaja- või vastuvõtjaliikmesriigi siseriiklikke õigusakte on ilmselt rikutud, siis selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil väidetav rikkumine aset leidis, esitab kohase aja jooksul teise liikmesriigi pädevale asutusele aruande:

- kõikide meetmete kohta, mida võidi väidetava rikkumise suhtes kohaldada, ja

- kõikide võetud meetmete kohta, sealhulgas nende meetmete kohta, mille eesmärgiks on ära hoida selle väidetava rikkumise kordumist.

Lähetaja- või vastuvõtjaliikmesriigi algatusel võib komisjonile saata selle aruande koopia.

7. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks nõukogu 21. detsembri 1988. aasta otsuse 89/45/EMÜ (tarbekaupade kasutamisega seotud ohtude kohta) [6] ja nõukogu direktiivi 92/59/EMÜ (toodete üldise ohutuse kohta) [7] kohaldamist.

Artikkel 7

1. Vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 6 edastatava mis tahes kujul teabe suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõuet. Kriminaalmenetluse korral võib niisugust teavet kasutada üksnes lähetajaliikmesriigi eelneval nõusolekul, ning kui liikmesriigid on ühinenud kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepetega, mis käsitlevad vastastikust abi kriminaalasjades, siis vastavalt nendele konventsioonidele ja kokkulepetele.

2. Kui liikmesriikides on eeskirju, mis lubavad vaba juurdepääsu pädevate asutuste säilitatavale teabele, tuleb sellest teatada teisele liikmesriigile taotlust esitades või kui taotlust ei esitata, siis teabevahetuse käigus. Kui lähetajaliikmesriik märgib, et edastatavas teabes on ameti- või ärisaladuse alla kuuluvaid teemasid, tagab vastuvõtjaliikmesriik, et see teave ei saaks teatavaks laiemas ulatuses, kui on ette nähtud lõikes 1. Kui vastuvõtjaliikmesriigil ei ole võimalik sel viisil teabe avaldamist piirata, ei käsitleta lähetajaliikmesriigipoolset kõnealuse teabe avaldamata jätmist käesoleva direktiivi rikkumisena.

3. Keeldumine teabe esitamisest vastavalt käesoleva artikli sätetele peab olema põhjendatud.

Artikkel 8

1. Käesolevas artiklis kehtestatud korra järgmisel abistab komisjoni otsuse 69/414/EMÜ [8] alusel moodustatud alaline toiduainekomitee, edaspidi "komitee".

2. Esimees suunab küsimuse komiteele kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse alusel.

3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille eesistuja määrab lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Esimees ei hääleta.

4. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid peavad jõustama õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, täitmaks:

- käesolevat direktiivi, välja arvatud selle artiklit 3, enne 1. maid 1995,

- artiklit 3 enne 1. novembrit 1998.

Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. oktoober 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Urbain

[1] EÜT C 51, 26.2.1992, lk 10.

[2] EÜT C 337, 21.12.1992, lk 143 ja 27. oktoobri 1993 otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 332, 16.12.1992, lk 5.

[4] EÜT L 186, 30.6.1989, lk 23.

[5] EÜT L 372, 31.12.1985, lk 50.

[6] EÜT L 17, 21.1.1989, lk 51. Otsust on muudetud otsusega 90/352/EMÜ (EÜT L 173, 6.7.1990, lk 49).

[7] EÜT L 228, 11.8.1992, lk 24.

[8] EÜT L 291, 19.11.1969, lk 9.

--------------------------------------------------