31976L0432

Nõukogu direktiiv 76/432/EMÜ,

6. aprill 1976,

põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

tehnilised nõuded, millele traktorid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas ka nende piduriseadmete kohta;

kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga traktoritüübi suhtes rakendada nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [3] ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;

ühtlustatud nõuded on ette nähtud eelkõige selleks, et parandada liiklus- ja tööohutust kogu ühenduses;

traktoreid käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine eeldab iga liikmesriigi territooriumil ühiste nõuete kohaselt tehtud ülevaatuste vastastikust tunnustamist; süsteemi tõrgeteta toimimiseks tuleb neid nõudeid kõigis liikmesriikides kohaldada samast kuupäevast alates,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. "Põllu- või metsamajanduslik traktor" on mis tahes rataste või roomikutega varustatud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on spetsiaalselt kavandatud vedama, lükkama, kandma või kasutama teatavaid põllu- või metsamajanduses kasutatavaid tööriistu, masinaid või haagiseid. See võib olla ette nähtud koorma või reisijate veoks.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste eelmises lõikes määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ning millel on kaks telge ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6–25 km/h.

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktorile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest piduriseadmetega seotud põhjustel, kui traktor on varustatud I–IV lisas nimetatud seadmetega, mis vastavad kõnealustes lisades ettenähtud nõuetele.

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktori registreerimisest või keelata selle müümist või kasutuselevõtmist või kasutamist piduriseadmetega seotud põhjustel, kui sellised traktorid on varustatud I–IV lisas nimetatud seadmetega, mis vastavad kõnealustes lisades ettenähtud nõuetele.

Artikkel 4

Traktorile tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada informeeritus kõikidest I lisa punktis 1.1 nimetatud osades või karakteristikutes tehtud muudatustest. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused otsustavad muudatustega traktoritüübi uuesti katsetamise ning uue katseprotokolli koostamise vajaduse üle. Kui selliste katsete järel ilmneb kõrvalekaldumine käesoleva direktiivi nõuetest, siis muudatust ei kinnitata.

Artikkel 5

Muudatused, mis on vajalikud lisades esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu nõukogu direktiivi 74/150/EMÜ artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuariks 1977 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 1977.

2. Pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist tagavad liikmesriigid komisjoni piisavalt varase informeerimise kõigist käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas liikmesriigi poolt vastu võtta kavatsetavate õigusaktide eelnõudest, et komisjon jõuaks esitada oma seisukohad.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 6. aprill 1976

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Thorn

[1] EÜT C 5, 8.1.1975, lk 54.

[2] EÜT C 62, 15.3.1975, lk 29.

[3] EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10.

--------------------------------------------------

I LISA

MÕISTED, EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE, EMÜ TÜÜBIKINNITUS, KONSTRUKTSIOONI- JA PAIGALDUSNÕUDED

1. MÕISTED

1.1. Traktoritüüp seoses piduriseadmetega

Traktoritüüp seoses piduriseadmetega – traktorid, mis ei erine järgmiste oluliste omaduste poolest:

1.1.1. tühimass, nagu on määratletud punktis 1.18;

1.1.2. täismass, nagu on määratletud punktis 1.16;

1.1.3. massi jaotumine telgede vahel;

1.1.4. igale teljele rakenduv suurim lubatud täismass;

1.1.5. maksimaalne valmistajakiirus;

1.1.6. eri tüüpi piduriseade (eelkõige haagise pidurdamiseks ettenähtud seadmete olemasolu või puudumine);

1.1.7. pidurdatavate telgede arv ja paigutus;

1.1.8. mootoritüüp;

1.1.9. maksimaalsele kiirusele vastav jõuülekandearv,

1.1.10. rehvi mõõtmed (pidurdatavad teljed).

1.2. Piduriseade

Piduriseade – osade kombinatsioon, mille ülesanne on järk-järgult vähendada liikuva traktori kiirust või see peatada või hoida juba peatatud traktor seisvana. Kõnealused funktsioonid on kindlaks määratud punktis 4.1.2. Seade koosneb pidurdusseadisest, jõuülekandest ja tegelikust pidurist.

1.3. Reguleeritav pidurdamine

Reguleeritav pidurdamine – pidurdamine, mille kestel seadme tavapärases töövahemikus pidurite rakendamisel või lahutamisel:

1.3.1. saab juht pidurdusseadise abil igal ajal suurendada või vähendada pidurdusjõudu;

1.3.2. pidurdusjõud toimib pidurdusseadise toimega samas suunas (monotoonne funktsioon);

1.3.3. saab pidurdusjõudu kergesti ja piisava täpsusega reguleerida.

1.4. Pidurdusseadis

Pidurdusseadis – juhi poolt otse käivitatav osa, mis varustab jõuülekannet pidurdamiseks või pidurduse reguleerimiseks vajaliku energiaga. Kõnealune energia võib olla juhi lihasjõud või juhi poolt kontrollitavast muust allikast pärit energia või kõnealuste eri energialiikide kombinatsioon.

1.5. Jõuülekanne

Jõuülekanne – pidurdusseadise ja piduri vahel paiknev ning nende toimet ühendav osade kombinatsioon. Jõuülekanne võib olla mehaaniline, hüdrauliline, pneumaatiline, elektriline või segatüüpi. Kui pidurdusjõud saadakse energiaallikast või energiaallika abil, mis ei sõltu juhist, kuid on tema poolt reguleeritav, siis loetakse ka seadmes olev energiavaru jõuülekande osaks.

1.6. Pidur

Pidur – osa, milles kujunevad välja sõiduki liikumisele vastumõju avaldavad jõud. See võib olla hõõrdpidur (kui jõud tekitatakse traktori kahe üksteise suhtes liikuva osa hõõrdumisel), elektriline pidur (kui jõu tekitaja on elektromagnetiline toime traktori kahe osa vahel, mis teineteise suhtes liiguvad, kuid ei puutu kokku), hüdroajamiga pidur (kui jõud tekivad vedeliku toimel traktori kahe üksteise suhtes suhteliselt liikuva osa vahel) või mootorpidur (kui pidurdusjõud tulenevad mootori pidurdamistoime juhitavast suurenemisest, mis kantakse üle ratastele). Seade, mis lukustab mehaaniliselt traktori jõuülekande, kuid mida ei saa kasutada traktori liikumisel, loetakse seisupiduriks.

1.7. Piduriseadmete eri tüübid

Piduriseadmete eri tüübid – seadmed, mis erinevad järgmiste oluliste tunnuste poolest:

1.7.1. ühe või mitme osa omadused, näiteks materjal, kuju või suurus;

1.7.2. osade paigutus.

1.8. Pidurisüsteemi osa

Pidurisüsteemi osa – üks üksikosadest, mis kokkumonteerituna moodustavad piduriseadme.

1.9. Ahelpidurdus

Ahelpidurdus – autorongide pidurdus seadme abil, millel on järgmised karakteristikud:

1.9.1. astmelistelt käivitatav ainujuhtimisseadis, mille käivitab juht juhiistmelt ühe käeliigutusega;

1.9.2. autorongi sõidukite pidurdamiseks kasutatud energia saadakse samast allikast (see võib olla juhi lihasenergia);

1.9.3. piduriseadeldis tagab iga autorongi koosseisus oleva sõiduki samaaegse või sobivalt ajastatud pidurduse, olenemata nende suhtelisest asendist.

1.10. Osapidurdamine

Osapidurdamine – autorongide pidurdus seadme abil, millel on järgmised karakteristikud:

1.10.1. üks juhtseade, mille juht saab oma istmelt ühe liigutusega järk-järgult käivitada;

1.10.2. autorongi sõidukite pidurdamiseks kasutatav energia saadakse kahest eri allikast (üks nendest võib olla juhi lihasenergia);

1.10.3. piduriseadeldis tagab iga autorongi koosseisus oleva sõiduki samaaegse või sobivalt ajastatud pidurduse, olenemata nende suhtelisest asendist.

1.11. Sõltumatu energiaallikaga pidurdus

Sõltumatu energiaallikaga pidurdus – autorongi pidurdus seadme abil, millel on järgmised karakteristikud:

1.11.1. traktori pidurdusseadis, mis on haagismasina pidurdusseadisest sõltumatu; nimetatud seadis on paigaldatud traktorile selliselt, et juht saaks seda juhiistmelt kergesti käivitada;

1.11.2. haagismasinate pidurdamiseks kasutatud energia ei ole juhi lihasenergia.

1.12. Sõltumatu pidurdus

Sõltumatu pidurdus – autorongide pidurdus seadme abil, millel on järgmised karakteristikud:

1.12.1. traktori pidurdusseadis, mis on sõltumatu haagise pidurdusseadisest, mis on kõikidel juhtudel paigaldatud traktorile selliselt, et juht saaks seda juhiistmelt kergesti käivitada;

1.12.2. haagismasinate pidurdamiseks kasutatud energia ei ole juhi lihasenergia.

1.13. Automaatpidurdus

Automaatpidurdus – haagismasina või haagismasinate automaatne pidurdus, mis tekib ühendatud autorongi osade üksteisest eraldumisel, kaasa arvatud eraldumine haakeseadise murdumise tõttu, ilma et see mõjutaks autorongi ülejäänud osa pidurdustõhusust.

1.14. Pealejooksupidurdus

Pealejooksupidurdus – pidurdus jõudude abil, mis tekivad liikuva haagise lähenemisel traktorile.

1.15. Täismassiga traktor

Täismassiga traktor – suurima lubatud massiga traktor, kui ei ole kindlaks määratud teisiti.

1.16. Täismass

Täismass – tootja poolt kindlaksmääratud tehniliselt lubatud suurim mass (kõnealune mass võib olla suurem kui suurim lubatud täismass).

1.17. Tühimassiga traktor

Tühimassiga traktor – täispaakide ja -radiaatoritega töökorras traktor, mille juhi mass on 75 kg, kuid mis on ilma reisijate, lisaseadmete või koormata.

1.18. Tühimass

Tühimass – on tühja traktori mass.

2. EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1. Traktoritüübi EMÜ tüübikinnituse taotluse peab piduriseadme puhul esitama tootja või tema volitatud esindaja.

2.2. Tüübikinnitustaotlusega peavad kaasas olema järgmised dokumendid kolmes eksemplaris:

2.2.1. traktoritüübi kirjeldus vastavalt punktides 1.1.1–1.1.10 nimetatule. Esitada tuleb ka tootja või tema volitatud esindaja poolt traktoritüübile antud numbrid ja/või sümbolid;

2.2.2. piduriseadme moodustavate ja nõuetekohaselt määratletud osade loetelu;

2.2.3. piduriseadme joonis, millel on näidatud iga osa asukoht traktoris ja mis võimaldab erinevaid osasid kergesti paigaldada ja kindlaks määrata.

2.3. Esitada tuleb ka järgmised:

2.3.1. kinnitatava traktoriliigile tüüpiline traktor;

2.3.2. nõutavad joonised maksimaalselt formaadis A4 (210 × 297 mm) või nimetatud formaadiks kokku voldituna ja vastavas mõõtkavas joonestatuna.

3. EMÜ TÜÜBIKINNITUS

EMÜ tüübikinnitustunnistusele lisatakse V lisas esitatud vorm.

4. KONSTRUKTSIOONI- JA PAIGALDUSNÕUDED

4.1. Üldine

4.1.1. Piduriseade

4.1.1.1. Piduriseade peab olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et traktor vastaks tavapärastes kasutustingimustes, võimalikust vibratsioonist olenemata, käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

4.1.1.2. Eelkõige peab piduriseade olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see oleks korrosiooni- ja vananemiskindel.

4.1.2. Piduriseadme toimimine

Punktis 1.2 määratletud piduriseade peab vastama järgmistele tingimustele:

4.1.2.1. Sõidupidur

4.1.2.1.1. Sõidupidur peab võimaldama traktori liikumise kontrollimist ja traktori peatamist ohutult, kiiresti ja tõhusalt mis tahes maksimaalse valmistajakiiruse ja lubatud koorma korral nii tõusu kui ka languse puhul. Seadet peab olema võimalik reguleerida. Need tingimused loetakse täidetuks, kui on järgitud II lisa nõudeid.

Juht peab saama kasutada sõidupidurit oma istmelt ja säilitama vähemalt ühe käega kontrolli traktori juhtimisseadme üle. Traktori sõidupidur võib sisaldada nii parema kui ka vasaku käe jaoks ettenähtud seadmeid. Neid peab olema võimalik ühendada, et neid saaks käivitada ühe toiminguga, ja samuti uuesti lahti ühendada.

Igal seadmel, nii parema kui ka vasaku käe omal, peab olema kas manuaalne või automaatne reguleerimissüsteem, millega oleks võimalik pidurite tasakaalu lihtsalt taastada.

4.1.2.2. Seisupidur

4.1.2.2.1. Seisupidur peab võimaldama traktori mis tahes tõusu või languse puhul paigal hoida isegi juhi puudumise korral, kusjuures piduri tööpinnad hoitakse lukustusasendis puhtmehaanilise seadme abil. See on võimalik jõuülekannet mõjutava piduri abil. Juht peab saama seisupidurit kasutada oma istekohalt; vajaliku toimivuse saavutamiseks on lubatud toiminguid korrata.

4.2. Piduriseadmete karakteristikud

4.2.1. Traktori piduriseadmete kogum peab vastama sõidu- ja seisupiduri suhtes kehtivatele nõuetele.

4.2.2. Sõidu- ja seisupiduriseadmetel võivad olla ühised osad juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

4.2.2.1. peab olema vähemalt kaks juhtseadet, mis teineteisest ei sõltu ning on juhile juhiistmelt kergesti ligipääsetavad; see nõue peab olema täidetud ka juhul, kui juht kannab turvavööd;

4.2.2.2. mis tahes muu osa kui pidurite purunemise korral (nagu on määratletud punktis 1.6) või sõidupiduriseadme igasuguse muu rikke korral (talitlushäire, energiavaru osaline või täielik ammendumine) peab olema võimalik traktor peatada aeglustusega, mis on vähemalt 50 % II lisa punktis 2.1.1 sätestatud väärtusest.

Need tingimused on täidetud, kui pidurduse jääktõhusus saavutatakse keskpikitasapinna mõlemal küljel asuvatel ratastel (ilma et traktor oma kursist kõrvale kalduks).

Käesoleva jao kohaldamisel ei peeta hoova ja nuki koostude või sarnaste koostude, mille abil pidureid kasutatakse, purunemist tõenäoliseks.

4.2.3. Muu energia kui juhi lihasjõu kasutamise korral piisab ühest sellisest energiaallikast (hüdropump, õhukompressor jne), kui punkti 4.2.2 nõuded on täidetud.

4.2.4. Sõidupiduriseade peab toimima vähemalt ühe telje mõlemale rattale.

4.2.5. Sõidupiduriseadme toime peab jaotuma telgede vahel nii, et see toimiks ühe telje ratastele sümmeetriliselt traktori keskpikitasapinna suhtes.

4.2.6. Sõidupiduriseade ja seisupiduriseade peavad toimima pidurduspindadele, mis on ratastega piisavalt tugevate osade abil püsivalt ühendatud. Pidurduspind ei tohi olla ratastest lahutatav.

Kui pidurdamine toimib ühe telje suhtes, tuleb diferentsiaal paigaldada sõidupiduri ja selle telje rataste vahele; kui pidurdamine toimib kahe telje suhtes, võib diferentsiaali paigaldada sõidupiduri ja ühe telje rataste vahele.

4.2.7. Pidurite kulumist peab saama kergesti kompenseerida manuaalse või automaatse reguleerimissüsteemi abil. Peale selle peab juhtseadmel ning jõuülekande ja pidurite osadel olema käigupikkuse varu, mis pidurite kuumenemise või piduri hõõrdkatete teatava kulumisastme juures tagab tõhusa pidurdamise ilma vahetu reguleerimiseta.

4.2.8. Hüdroajamiga pidurite puhul peavad vedelikumahutite täiteavad olema kergesti ligipääsetavad; peale selle peavad varuvedeliku mahutid olema valmistatud nii, et varuvedeliku taset saaks kergesti kontrollida mahuteid avamata.

4.2.9. Igal salvestatud energia arvel käivitatava piduriga traktoril, mille ettenähtud pidurdustõhusust ei ole võimalik ilma varuenergiata saavutada, peab lisaks võimalikule manomeetrile olema nähtavat või kuuldavat signaali edastav hoiatusseadis, kui energia seadme ükskõik millises piduriventiilile eelnevas osas langeb alla 65 % normaalväärtusest või veelgi madalamale. Kõnealune seade peab olema otse ja püsivalt vooluahelasse ühendatud.

4.2.10. Ilma et see piiraks punkti 4.1.2.1 nõuete kohaldamist, peab energiavaru juhul, kui abienergiaallika kasutamine on piduriseadme toimimiseks oluline, suutma mootori seiskumise korral tagada sellise pidurdustõhususe säilimise, millest piisab traktori peatamiseks ettenähtud tingimustel.

4.2.11. Abiseadmed peavad saama energiat ainult sellisel viisil, et nende töötamine isegi energiaallika rikke korral ei põhjustaks piduriseadmeid toitva varuenergia langemist alla punktis 4.2.9 nimetatud taset.

--------------------------------------------------

II LISA

PIDURDAMISKATSED JA PIDURISEADMETE TÕHUSUS

1. PIDURDAMISKATSED

1.1. Üldine

1.1.1. Piduriseadmete ettenähtud tõhususe aluseks võetakse peatumisteekond. Peatumisteekond on vahemaa, mille traktor läbib alates hetkest, mil juht alustab piduri juhtseadme käivitamist, kuni traktori peatumishetkeni.

Seisupiduriseadme ettenähtud tõhususe aluseks on võime hoida traktorit paigal nii tõusul kui ka langusel.

1.1.2. Traktori tüübikinnituse korral mõõdetakse pidurdustõhusust teekatsetustel, mille tingimused on järgmised:

1.1.2.1. traktori massist tulenev seisund peab vastama tüübikatsetuses ettenähtud tingimustele ning kajastuma katseprotokollis;

1.1.2.2. katsetamise ajal ei tohi piduri juhtseadmele ettenähtud tõhususe saavutamiseks rakendatav jõud olla suurem kui 60 daN piduripedaali puhul ja 40 daN käsipiduri puhul;

1.1.2.3. teekate peab võimaldama head haardumist;

1.1.2.4. katsetamise ajal ei tohi olla tulemusi mõjutavat tuult;

1.1.2.5. katsetamise alguses peavad rehvid olema jahtunud ning nende rõhk peab vastama seisva traktori rataste tegeliku koormuse puhul ettenähtud rõhule;

1.1.2.6. ettenähtud tõhusus peab olema saavutatav rataste lukustumiseta, traktori kursist kõrvalekaldumiseta ning tavapärasest erineva vibratsioonita.

1.1.3. Katsete ajal peavad traktoril olema kõik tootja poolt haagismasina piduriseadme toimimiseks ettenähtud osad, nagu sellele on viidatud I lisa punktides 1.9, 1.10, 1.11 ja 1.12.

1.2. 0 tüübi katsetus

(tavaline tõhususkatse jahtunud piduritega)

1.2.1. Üldine

1.2.1.1. Katse alguses peavad pidurid olema jahtunud. Pidur loetakse jahtunuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1.2.1.1.1. kettal või trumli välispinnal mõõdetud temperatuur peab olema alla 100 °C;

1.2.1.1.2. täielikult suletud pidurite puhul, kaasa arvatud õlipidurid, peab temperatuur korpusest väljaspool olema alla 50 °C;

1.2.1.1.3. pidurid peavad olema ühe tunni kasutamata.

1.2.1.2. Pidurdamiskatse ajal ei tohi pidurdamata telge, kui seda saab lahutada, ühendada pidurdatava teljega.

1.2.1.3. Katsetingimused on järgmised:

1.2.1.3.1. traktor peab olema suurima täismassiga ning pidurdamata telje kohta peab samuti olema tehniliselt lubatud täismass; pidurdatava telje rattad peavad olema varustatud suurimate tootja poolt antud traktori jaoks ettenähtud rehvidega. Kõikide ratastega pidurdavate traktorite puhul peab esiteljel olema suurim tehniliselt lubatud täismass;

1.2.1.3.2. katset tuleb korrata tühimassiga traktoriga, millel on ainult juht ja vajaduse korral katsetulemuste kontrollimise eest vastutav isik; traktor peab olema varustatud suurimate tootja poolt soovitatud rehvidega;

1.2.1.3.3. minimaalse tõhususe piirväärtused, mis on saadud nii tühi- kui täismassiga traktori katsetamisel, on esitatud punktis 2.1.1;

1.2.1.3.4. tee peab olema ühtlane.

1.2.2. 0 tüübi katsetus tuleb teha järgmistel tingimustel:

1.2.2.1. maksimaalsel valmistajakiirusel tühikäigul;

1.2.2.2. katsekiiruse puhul on lubatud hälve ± 10 %;

1.2.2.3. tuleb saavutada ettenähtud vähim tõhusus.

1.3. I tüübi katsetus

(pidurdustõhususe vähenemiskatse)

1.3.1. Täismassiga traktorite katsetamisel peab energiatoide olema võrdväärne sama ajavahemiku jooksul registreeritud energiatoitega täismassiga traktoril, mis liigub keskmise kiirusega 80 % ± 5 % 0 tüübi katsetuse jaoks sätestatud kiirusest 1 km pikkusel 10 % kaldega teel tühikäigul.

1.3.2. Katse lõpus mõõdetakse sõidupiduriseadme jääktõhusust samadel tingimustel nagu 0 tüübi katsetuses tühikäigul (temperatuuritingimused võivad muidugi erineda).

2. PIDURISEADMETE TÕHUSUS

2.1. Sõidupiduriseadmed

2.1.1. Traktorite sõidupidurid peavad:

2.1.1.1. 0 tüübi katsetuse tingimustel saavutama keskmise aeglustuse, mis arvutatakse peatumisteekonna alusel ja mis on vähemalt 2,4 m/s2;

2.1.1.2. pärast I tüübi katsetust saavutama jääktõhususe, mis ei ole alla 75 % ettenähtud jääktõhususest ja alla 60 % 0 tüübi katsetuse ajal registreeritud väärtusest (tühikäigul).

2.2. Seisupiduriseadmed

2.2.1. Seisupiduriseade peab ka juhul, kui see on kombineeritud ühega muudest piduriseadmetest, võimaldama täismassiga traktorit paigal hoida 18 % tõusul või langusel.

2.2.2. Traktoritel, millel on lubatud ühe või mitme haagise haakeseadmed, peab seisupiduriseade suutma hoida tühimassiga traktori ja sama massiga (mitte üle kolme tonni) pidurdamata haagise kombinatsiooni paigal 12 % tõusul või langusel.

2.2.3. Ettenähtud tõhususe saavutamiseks mitut käivitamist vajava seisupiduriseadme võib lugeda vastuvõetavaks.

--------------------------------------------------

III LISA

VEDRUAKUD

1. MÕISTE

Vedruakud – piduriseadmed, mis saavad pidurdamiseks vajaliku energia akumulaatorina toimiva ühe või mitme vedru abil.

2. ERINÕUDED

2.1. Vedruakut ei kasutata sõidupidurina.

2.2. Ükski rõhu piirväärtuse võimalik väike muutus piduri survekambri toiteahelas ei tohi põhjustada pidurdusjõu märgatavat muutumist.

2.3. Vedru survekambri toiteahelas peab olema energiaallikas, mis ei toida muid seadmeid ega seadiseid. Seda nõuet ei kohaldata, kui vedrusid on võimalik kahe või mitme sõltumatu süsteemi abil kokkusurutud asendis hoida.

2.4. Seade peab olema konstrueeritud nii, et pidureid on võimalik rakendada ja vabastada vähemalt kolm korda alates suurima valmistajarõhuga võrdsest algrõhust vedru survekambris. Selle nõude täitmisel peavad pidurid olema võimalikult täpseks reguleeritud.

2.5. Rõhk survekambris, millest väiksema rõhu puhul vedrud hakkavad käitama pidureid, mis on võimalikult täpseks reguleeritud, ei tohi olla suurem kui 80 % tavapäraselt kasutatava rõhu minimaalsest tasemest.

2.6. Rõhu langemisel survekambris tasemeni, mis paneb piduriosad liikuma, peab käivituma hoiatusseadis. Selle nõude täitmisel võib kasutada I lisa punktis 4.2.9 nimetatud hoiatusseadist.

2.7. Vedruakudega varustatud traktorid, millega on lubatud vedada ahelpidurdust või osapidurdust võimaldavate piduritega haagiseid, peab vedruakude automaatne rakendumine esile kutsuma haagise pidurite rakendumise.

3. VABASTUSSEADE

3.1. Vedruakud peavad olema projekteeritud nii, et rikke korral oleks võimalik need tavapärast juhtseadet kasutamata vabastada. Selleks võib kasutada abiseadet (pneumaatilist, mehaanilist jne).

3.2. Sõidukis tuleb hoida tööriista või mutrivõtit, kui see võib olla vajalik punktis 3.1 nimetatud abiseadme töölepanekuks.

--------------------------------------------------

IV LISA

SEISUPIDURDUS PIDURISILINDRITE MEHAANILISE LUKUSTUSE TEEL (LUKUSTUSSEADMED)

1. MÕISTE

Pidurisilindrite mehaaniline lukustus – seade, mis kindlustab seisupidurduse piduri kolvivarda mehaanilise kinnikiilumise teel.

Mehaaniline lukustumine toimub siis, kui lukustuskamber tühjendatakse suruõhust; mehaaniline lukustusseade peab olema projekteeritud nii, et seda saab vabastada, kui lukustuskambris tekitatakse uuesti ülerõhk.

2. ERINÕUDED

2.1. Kui rõhk lukustuskambris läheneb mehaanilise lukustuse tasandile, peab tööle hakkama optiline või akustiline signaalsüsteem.

2.2. Mehaanilise lukustusseadmega piduri tööseade peab käivituma ükskõik kumma energiaallika abil.

2.3. Lukustatud pidurisilinder peab olema vabastatav ainult juhul, kui pidur pärast nimetatud vabastamist kindlasti tööle hakkab.

2.4. Lukustuskambrit toitva energiaallika rikke korral peab olema võimalik kasutada abilukustusseadet (näiteks mehaanilist või pneumaatilist), mis kasutab näiteks ühes traktori rehvis olevat õhku.

--------------------------------------------------

V LISA

NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------