Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document C2007/247/23

Kohtuasi C-393/07: 9. augustil 2007 esitatud hagi — Itaalia Vabariik versus Euroopa Parlament

ELT C 247, 20.10.2007, pp. 18–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
20/10/2007; avaldamise kuupäev
Author:
Euroopa Kohus
Form:
Õigusalane teave

20.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/18

9. augustil 2007 esitatud hagi — Itaalia Vabariik versus Euroopa Parlament

(Kohtuasi C-393/07)

(2007/C 247/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: I. M. Braguglia ja avvocato dello Stato P. Gentili)

Kostja: Euroopa Parlament

Hageja nõuded

—

Tühistada Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta otsus P6_TA-PROV(2007)0209, mis tehti teatavaks 28. mail 2007 ning käsitles Beniamino Donnici volituste kontrollimist;

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi toetuseks esitati viis väidet.

Esimese väitega viitab Itaalia valitsus õigusnormide rikkumisele seoses otsuse 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti (1976. aasta akt) kohta, muudetud viimasena 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 2002/772/EÜ, Euratom (1), artiklitega 6 (varem 4), 8 (varem 7), 12 (varem 11) ja 13 (varem 12) ja EÜ artikliga 6. Euroopa Parlament ei saa Euroopa Parlamendi liikme volituste kontrollimisel nimelt kontrollida siseriiklike valimiste õiguspärasust ja peab üksnes võtma arvesse nimetatud valimiste nõuetekohaselt väljakuulutatud tulemusi. 1976. aasta akti artiklis 6 sätestatud siduvate juhiste ja siduva mandaadi keelul ei ole mingit seost kandidaadi, keda ei valitud, keeldumisega asendada valitud kandidaati, kelle volitused lõpetati.

Teise väitega viitab Itaalia valitsus õigusnormide rikkumisele seoses 28. septembri 2005. aasta otsusega 2005/684/EÜ, Euratom (2) vastu võetud Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikliga 2. Nimelt jõustuvad nimetatud sätted 2009. aasta ametiaja alguses ja need puudutavad seega ainult Parlamenti kuuluvaid liikmeid ning seega ei oma need mingisugust tähtsust kandidaadi, keda ei valitud, keeldumise asendada valitud kandidaati, kelle volitused lõpetati, hindamisel.

Kolmanda väitega viitab Itaalia valitsus õigusnormide rikkumisele seoses EÜ artikliga 199 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artiklitega 3 ja 4. Nende sätetega reguleeritakse üksnes Parlamendi sisemenetlusi muuhulgas volituste kontrollimisel, mistõttu nendest ei saa tuleneda siseriiklike valimiste õiguspärasuse kontrollimise pädevus, seda isegi juhul, kui tegemist on valitud kandidaati, kelle volitused lõpetati, asendamisega kandidaadiga, keda ei valitud.

Neljanda väitega viitab Itaalia valitsus õigusnormi rikkumisele seoses EÜ artiklitega 6m 10 ja 230. Parlament ei tohtinud jätta kohaldamata Itaalia Consiglio di Stato jõustunud kohtuotsuse, milles tuvastati Beniamino Donnici valimise õiguspärasus. Euroopa Parlament oleks võinud äärmisel juhul selle otsuse vaidlustada kohtulahendi vaidlustamisega kolmanda isiku poolt. Igal juhul on Euroopa Parlamendi otsus vastuolus kõigile liikmesriikidele ühise jõustunud kohtuotsuse õigusjõu üldpõhimõttega.

Viienda väitega viitab Itaalia valitsus vaidlustatud otsuse põhjendamatusele. Nimetatud otsuses ei ole nimelt märgitud faktilisi asjaolusid, mille alusel Parlament tegi järelduse, et Achille Occhetto keeldumine Antonio di Pietro asendamisest ei olnud vabatahtlik.

(1)  EÜT L 283, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 137.

(2)  ELT L 262, lk 1.

Top