Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62017CN0232

    Kohtuasi C-232/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bírósági (Ungari) 4. mail 2017 – VE versus WD

    ELT C 256, 7.8.2017, p. 3–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Date of document:
    04/05/2017
    Date lodged:
    04/05/2017
    Author:
    Euroopa Kohus
    Form:
    Õigusalane teave
    Authentic language:
    ungari keel
    Type of procedure:
    Eelotsusetaotlus
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Case affecting:
    • Submits a preliminary question about 31993L0013 põhjendus 20
    • Submits a preliminary question about 31993L0013 artikkel 4 lõige 2
    • Submits a preliminary question about 31993L0013 artikkel 5
    Link

    7.8.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 256/3

    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Budai Központi Kerületi Bírósági (Ungari) 4. mail 2017 – VE versus WD

    (Kohtuasi C-232/17)

    (2017/C 256/03)

    Kohtumenetluse keel: ungari

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Budai Központi Kerületi Bíróság (Buda linnaosa esimese astme kohus, Ungari)

    Põhikohtuasja pooled

    Hageja: VE

    Kostja: WD

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas direktiivi 93/13/EMÜ (1) põhjenduses 20 viidatud kõikide tingimustega tutvumise tagamist käsitlev nõue ning direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 viidatud selguse ja arusaadavuse tingimuse tõlgendamisel tuleb lugeda õiglaseks asjassepuutuvaid lepingusätteid, võttes arvesse, et tarbija saab tutvuda laenulepingu kõikide oluliste summade (lepingu eseme ehk laenusumma, osamaksete ja lepingutasu) suurusega ainuüksi pärast lepingu sõlmimist, teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlmiva lepingupoole (võimalik, et lepingu osaks tunnistatud) ja tarbija jaoks õiguslikult siduva ühepoolse tahteavalduse alusel (mitte objektiivse vajaduse tõttu, vaid teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlmiva lepingupoole kohaldatava ja eraldi kokku leppimata tüüptingimuse selle kohta käiva sätte põhjal)?

    2.

    Kas direktiivi 93/13/EMÜ põhjenduses 20 viidatud kõikide tingimustega tutvumise tagamist käsitlev nõue ning direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 viidatud selguse ja arusaadavuse tingimuse tõlgendamisel tuleb lugeda õiglaseks asjassepuutuvaid lepingusätteid, juhul kui laenulepingus on mõne olulise tingimuse kohta kasutatud sõnastust „hinnanguline“ (lepingu eseme ehk laenusumma, osamaksete ja lepingutasu kohta), ilma et selgitataks, kas hinnangulisena esitatud tekstiosa on õiguslikult siduv või mitte ning kas õigused ja kohustused võivad sellel põhineda või mitte?

    3.

    Kas direktiivi 93/13/EMÜ põhjenduses 20 viidatud kõikide tingimustega tutvumise tagamist käsitlev nõue ning direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 viidatud selguse ja arusaadavuse tingimuse tõlgendamisel tuleb lugeda õiglaseks asjassepuutuvaid lepingusätteid, juhul kui laenulepingus on kasutatud valesid mõisteid selleks, et kindlaks määrata mõnd olulist tingimust, seda eelkõige valuutapõhise laenulepingu (milles laenulepingust tulenevad nõudeõigused määratakse kindlaks ja kantakse arvestusse välisvääringus [edaspidi „nõudeõiguse vääring“] ning need nõuded kuuluvad täitmisele riigi omavääringus [edaspidi „täitmise vääring“]):

    1)

    laenusummaks on nimetatud

    —

    laenulimiidi nõude rahavääringus esitatud summat või

    —

    laenusumma nõude rahavääringus kindlaksmääratud maksimaalset piirmäära või

    —

    tarbija kohustuse täitmise rahavääringus kindlaksmääratud rahastamisvajadust või

    —

    kohustuse täitmise rahavääringus kindlaksmääratud laenulimiiti;

    2)

    osamakseteks nimetatakse osamaksete oletuslikku piirmäära, mis on kindlaks määratud nõudeõiguse vääringus ja/või täitmise vääringus?

    4.

    Kas direktiivi 93/13/EMÜ põhjenduses 20 viidatud kõikide tingimustega tutvumise tagamist käsitlev nõue ning direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 viidatud selguse ja arusaadavuse tingimuse tõlgendamisel tuleb lugeda õiglaseks asjassepuutuvaid lepingusätteid, juhul kui valuutapõhises laenulepingus on lepingu ese ehk laenusumma ja osamaksed kindlaks määratud (mitte objektiivse vajaduse tõttu, vaid teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlmiva lepingupoole kohaldatava ja eraldi kokku leppimata tüüptingimuse selle kohta käiva sätte põhjal)

    1)

    nõude rahavääringus konkreetse summana (mis tähendab arvude jada, mis koosneb ainuüksi numbritest 0-9) ja täitmise rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil;

    2)

    täitmise rahavääringus konkreetse summana ja nõude rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil;

    3)

    nõude rahavääringus ja täitmise rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil;

    4)

    nõude rahavääringus üldse mitte ja täitmise rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil;

    5)

    täitmise rahavääringus üldse mitte ja nõude rahavääringus vähemalt üheselt kindlaksmäärataval viisil?

    4.1.

    Kas seoses eespool punkti 4 alapunktiga 5 on tagatud laenusumma üheselt kindlaksmääratavus laenulepingu sõlmimisel, kui laenulepingu sõlmimisel ei ole selles vaja kindlaks määrata ühtegi konkreetset summat (mitte objektiivse vajaduse tõttu, vaid teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlmiva lepingupoole kohaldatava ja eraldi kokku leppimata tüüptingimuse selle kohta käiva sätte põhjal) ja

    1)

    laenuleping ei sisalda üksikasjalikku laenusummat üheski rahavääringus,

    2)

    laenuleping sisaldab täitmise rahavääringus tarbija rahastamisvajadust või konkreetselt laenulimiiti,

    3)

    laenuleping ei sisalda täitmise rahavääringus üheselt väljaarvutatavat laenusummat ning

    4)

    laenulepingus viidatud matemaatiline valem laenusumma nõude rahavääringus selgelt väljaarvutamiseks ei ole täpne summa, vaid ainult ülempiir: täitmise rahavääringus üksikasjalikult esitatud tarbija rahastamisvajadus või laenulimiit?

    4.2.

     

    4.2.1.

    Juhul kui laenulepingus ei ole tarvis konkreetseid summasid selle sõlmimisel ära näidata, siis üheselt väljaarvutatavuse jaoks

    1)

    on õiguslikult nõutav, et lepingu ese, s.o laenusumma ja – muutuva intressiga toote puhul – esimesel intressiperioodil kohaldatavate osamaksete suurus määratakse laenulepingus kindlaks konkreetselt ja laenulepingu sõlmimise ajal väljaarvutatavalt või

    2)

    piisab sellest, kui selle sõlmimisel sisaldab laenuleping selliseid objektiivselt kindlakstehtavaid parameetreid, mille alusel need andmed (lepingu ese ja osamaksed) on võimalik välja arvutada mingil ajal tulevikus (s.o laenulepingus kehtestatakse selle sõlmimisel ainult tulevikus üheselt väljaarvutatavuse tingimused)?

    4.2.2.

    Juhul kui piisab sellest, et lepingu eseme ehk laenusumma ja osamaksete –muutuva intressiga toote puhul esimesel makseperioodil kohaldatavate osamaksete – suurus on kindlaksmääratavad mingil ajal tulevikus nõude rahavääringus, siis see aeg tulevikus (mis on iseenesest mõistetavalt samal ajal ka lepingust tulenevate nõudeõiguste summa nõude rahavääringus kindlaksmääramise aeg) peab olema laenulepingu sõlmimise ajal selles objektiivselt kindlaks määratud või võib selle hilisema aja kindlaksmääramine kuuluda teise, majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud poole diskretsiooniõigusega ainupädevusse?

    4.3.

    Kas muutuva intressiga toodete puhul võib lugeda piisavaks ja seega ka õiglaseks, kui konkreetsed summad ja/või üheselt kindlaksmääratavus tagatakse osamaksete puhul esimese intressiperioodi suhtes nõude rahavääringus ja/või täitmise rahavääringus (sätestatult laenulepingus selle sõlmimisel) või on õiguslikult nõutav, et üheselt kindlaksmääratavus on tagatud laenuperioodi kõiki intressiperioode puudutavalt nõude rahavääringus ja/või täitmise rahavääringus (sätestatult laenulepingus selle sõlmimisel)?

    4.4.

    Kas üheselt kindlaksmääratavust on võimalik tagada ainult vastava valemi kohaldamise teel või ka muul moel?

    4.4.1.

    Kui üheselt kindlaksmääratavust on võimalik tagada mitte ainult vastava valemi kohaldamise teel, siis kas seda on võimalik õiglasel moel tagada piisavalt täpse sõnalise kirjelduse abil?

    4.4.2.

    Juhul kui üheselt kindlaksmääratavust on võimalik tagada mitte ainult vastava valemi kohaldamise teel, siis kas seda on võimalik õiglasel moel tagada ka näiteks vastavate valdkonna terminite kasutamise teel (näiteks aastamaksed, lineaarne tagasimaksmine), ilma igasuguse muu selgituseta?

    (1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

    Top