This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62015CN0042
Case C-42/15: Request for a preliminary ruling from the Okresný súd Dunajská Streda (Slovakia) lodged on 2 February 2015 — Home Credit Slovakia a.s. v Klára Bíróová
Kohtuasi C-42/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Dunajská Streda (Slovakkia) 2. veebruaril 2015 – Home Credit Slovakia a.s. versus Klára Bíróová
Kohtuasi C-42/15: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Dunajská Streda (Slovakkia) 2. veebruaril 2015 – Home Credit Slovakia a.s. versus Klára Bíróová
ELT C 155, 11.5.2015, p. 8–10
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
11.5.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 155/8 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okresný súd Dunajská Streda (Slovakkia) 2. veebruaril 2015 – Home Credit Slovakia a.s. versus Klára Bíróová
(Kohtuasi C-42/15)
(2015/C 155/10)
Kohtumenetluse keel: slovaki
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Okresný súd Dunajská Streda
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Home Credit Slovakia a.s.
Kostja: Klára Bíróová
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, lk 66), artikli 10 lõikes 1 (koosmõjus artikli 3 punktiga m) toodud mõisteid „paberil” ja „mõnel muul püsival andmekandjal” tuleb tõlgendada nii, et need hõlmavad
|
2. |
Esimesele küsimusele antavat vastust arvestades. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõiked 1 ja 2, koosmõjus direktiivi artikliga 1, mille kohaselt ühtlustatakse viidatud aspektid selle direktiiviga täielikult,
|
3. |
Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti h tuleb tõlgendada nii, et selles sättes nõutud andmed (täpsemalt „maksete sagedus”)
|
4. |
Juhuks, kui õigeks osutub kolmanda küsimuse teises taandes toodud tõlgendus. Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti h tuleb tõlgendada nii, et selles sättes nõutud andmed (täpsemalt „maksete sagedus”) võivad olla ka eraldi dokumendis, millele viitab kirjalikus vormis koostatud lepingu nõuetele (direktiivi artikli 10 lõike 1 tähenduses) vastav leping, kuid mis iseenesest ei pea tingimata nendele nõuetele vastama (või põhimõtteliselt ei pea tingimata olema lepingu poolte allkirjastatud; näiteks võib tegemist olla dokumendiga, milles esitatakse „lepingu üldtingimused”, „krediiditingimused”, „kulude loetelu”, võlausaldaja koostatud „maksegraafik”)? |
5. |
Kas direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti i, koosmõjus punktiga h, tuleb tõlgendada nii, et
|
6. |
Juhuks, kui õigeks osutub viienda küsimuse esimeses taandes toodud tõlgendus. Kas see küsimus jääb direktiiviga 2008/48/EÜ täielikult ühtlustatud valdkonda, mistõttu liikmesriik ei saa selle direktiivi artikli 22 lõike 1 tähenduses enam nõuda, et krediidilepingus oleks täpselt kindlaks määratud iga üksik summa, mis tuleb tasuda krediidi tagasimaksmisel ja nende osade tasumisel, mis hõlmavad intressi ja lisatasusid (see tähendab kokku lepitud maksegraafik on lepingu lahutamatu osa)? |
7. |
Kas direktiivi 2008/48/EÜ artiklit 1, mille kohaselt ühtlustatakse viidatud aspektid selle direktiiviga täielikult, või direktiivi artiklit 23, mille kohaselt peavad karistused olema proportsionaalsed, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt tähendab see, kui puudub enamus direktiivi 2008/48/EÜ artikli 10 lõikes 2 ette nähtud lepinguga seotud andmetest, et krediit on antud ilma intressi ja lisatasudeta, ning krediidivõtjal on kohustus maksta krediidiandjale tagasi vaid lepingu alusel saadud krediidi põhisumma? |