This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62014TN0819
Case T-819/14: Action brought on 16 December 2014 — Mezhdunaroden tsentar za izsledvane na maltsinstvata i kulturnite vzaimodeystvia v Commission
Kohtuasi T-819/14: 16. detsembril 2014 esitatud hagi – „Mezhdunaroden tsentar za izsledvane na maltsinstvata i kulturnite vzaimodeystvia” versus komisjon
Kohtuasi T-819/14: 16. detsembril 2014 esitatud hagi – „Mezhdunaroden tsentar za izsledvane na maltsinstvata i kulturnite vzaimodeystvia” versus komisjon
ELT C 89, 16.3.2015, p. 31–32
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
16.3.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 89/31 |
16. detsembril 2014 esitatud hagi – „Mezhdunaroden tsentar za izsledvane na maltsinstvata i kulturnite vzaimodeystvia”versus komisjon
(Kohtuasi T-819/14)
(2015/C 089/37)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Pooled
Hageja: Sihtasutus „Mezhdunaroden tsentar za izsledvane na maltsinstvata i kulturnite vzaimodeystvia” (Sofia, Bulgaaria) (esindaja: advokaat Hristo Hristev)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
— |
tühistada Euroopa Komisjoni õigusakt, mis sisaldub kirjas viitenumbriga ARES (2014) 2848632-01/09/2014 ja sellele lisatud võlateates nr 3241409948 Euroopa Komisjoni viitenumbriga ARES (2014) 2848632-01/09/2014; |
— |
mõista hageja kasuks välja talle menetluse kestel tekkinud kulude hüvitis; |
— |
teise võimalusena, kui tühistamishagi jäetakse rahuldamata, kohustada vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 3 teisele lõigule kostjat hüvitama kulud, mis ta on hagejale pahatahtlikult tekitanud. |
Väited ja peamised argumendid
Hagi toetuseks esitab hageja neli väidet.
Esiteks väidab hageja, et tema hagi on vastuvõetav, kuna vaidlustatud õigusakt on avaliku võimu teostamine kolmanda isiku suhtes, mistõttu tal on õiguslik huvi vaidlustada tema poolt toimepandud rikkumise tuvastamine, mis on teda negatiivselt mõjutavate meetmete võtmise alus.
Teiseks väidab hageja, et Euroopa Komisjon on rikkunud hea halduse põhimõtet, kuna ta ei ole esiteks asjaolusid ulatuslikult, objektiivselt ja järjekindlalt kontrollinud ning jätnud arvesse võtmata puudutatud isiku õiguslikud argumendid ja teiseks, kuna ta ei ole oma õigusakti põhjendanud.
Kolmandaks väidab hageja, et rikutud on õiguskindluse põhimõtet, kuna vaidlustatud õigusakti resolutsioon ei ole ka oma olemuselt üheselt mõistetav.
Neljandaks väidab hageja, et rikutud on õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna seetõttu, et komisjon ei olnud esitanud märkusi varasemate projektide teostamise ega raamatupidamise kohta, oli hagejal tekkinud õiguspärane ootus, et tema raamatupidamine vastab nõuetele ning käimasolevate ja tulevaste projektide osas ei ole vaja midagi muuta; see õiguspärane ootus tekkis hageja sõnul seega pädeva asutuse, nimelt Euroopa Komisjoni käitumise tagajärjel.