Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013CA0020

    Kohtuasi C-20/13: Euroopa Kohtu (teine koda) 9. septembri 2015. aasta otsus (Verwaltungsgericht Berlini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Daniel Unland versus Land Berlin (Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Direktiiv 2000/78/EÜ — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Artikkel 2, artikli 3 lõike 1 punkt c ja artikli 6 lõige 1 — Otsene vanuseline diskrimineerimine — Kohtunike põhipalk — Üleminekukord — Üleviimine ja edasine palgatõus — Erineva kohtlemise jätkumine — Põhjendused)

    ELT C 363, 3.11.2015, p. 2–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    3.11.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 363/2


    Euroopa Kohtu (teine koda) 9. septembri 2015. aasta otsus (Verwaltungsgericht Berlini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Daniel Unland versus Land Berlin

    (Kohtuasi C-20/13) (1)

    ((Eelotsusetaotlus - Sotsiaalpoliitika - Direktiiv 2000/78/EÜ - Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel - Artikkel 2, artikli 3 lõike 1 punkt c ja artikli 6 lõige 1 - Otsene vanuseline diskrimineerimine - Kohtunike põhipalk - Üleminekukord - Üleviimine ja edasine palgatõus - Erineva kohtlemise jätkumine - Põhjendused))

    (2015/C 363/02)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Verwaltungsgericht Berlin

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebaja: Daniel Unland

    Vastustaja: Land Berlin

    Resolutsioon

    1.

    Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 1 lõike 3 punkti c tuleb tõlgendada nii, et kohtunike töötasu tingimused kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse.

    2.

    Direktiivi 2000/78 artiklit 2 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklik õigusakt, mille kohaselt määratakse kohtuniku ametissenimetamisel tema põhipalga järk palgaastmel kindlaks tema vanuse alusel.

    3.

    Direktiivi 2000/78 artiklit 2 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused nagu põhikohtuasjas vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid – mis määravad kindlaks enne nende õigusnormide jõustumist juba ametisse nimetatud kohtunike uude töötasusüsteemi üleviimise korra ning sätestavad, et palgajärk, millesse nad nüüdsest määratakse, on kindlaks määratud üksnes põhipalga summa alusel, mida nad said varasema töötasusüsteemi alusel, kuigi see süsteem põhines diskrimineerimisel kohtuniku vanuse alusel –, tingimusel et erinevat kohtlemist, mille need õigusnormid kaasa toovad, saab õigustada eesmärgiga säilitada omandatud õigused.

    4.

    Direktiivi 2000/78 artiklit 2 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused nagu põhikohtuasjas vaidlusalused siseriiklikud õigusnormid, mis määravad kindlaks enne nende õigusnormide jõustumist juba ametisse nimetatud kohtunike palgatõusu uues töötasusüsteemis ning sätestavad, et nende kohtunike palk, kes on uude süsteemi ülemineku tähtpäevaks jõudnud teatavasse vanusesse, tõuseb teatavast palgajärgust alates kiiremini kui sellistel kohtunikel, kes on üleminekutähtpäeval nooremad, tingimusel et erinev kohtlemine, mille need õigusnormid kaasa toovad, on õigustatud direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 alusel.

    5.

    Niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas ei tulene liidu õigusest kohustust maksta diskrimineeritud kohtunikele tagantjärele summat, mis vastaks erinevusele tegelikult saadud töötasu ja nende palgaastme kõrgeimale palgajärgule vastava töötasu vahel.

    Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas on täidetud kõik Euroopa Liidu Kohtu praktikas kehtestatud tingimused, et tekiks Saksamaa Liitvabariigi vastutus liidu õiguse alusel.

    6.

    Liidu õigusega ei ole vastuolus niisugune nagu põhikohtuasjas vaidlusalune siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt tuleb kohtunikul esitada sellise rahalise hüvitise nõue, mis ei tulene otse seadusest, suhteliselt lühikese aja jooksul, nimelt enne jooksva eelarveaasta lõppu, tingimusel et see õigusnorm ei riku võrdväärsuse põhimõtet ega tõhususe põhimõtet. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas on need tingimused täidetud.


    (1)  ELT C 86, 23.3.2013.


    Top