This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62006CA0055
Case C-55/06: Judgment of the Court (Fourth Chamber) of 24 April 2008 (reference for a preliminary ruling from the Verwaltungsgericht Köln (Administrative Court, Cologne — Germany) — Arcor AG & Co. KG v Bundesrepublik Deutschland (Telecommunications — Regulation (EC) No 2887/2000 — Access to the local loop — Principle of cost-orientation — Costs — Interest on the capital invested — Depreciation of fixed assets — Valuation of local telecommunications infrastructures — Current costs and historic costs — Calculation basis — Actual costs — Costs already paid and forward looking costs — Proof of costs — Bottom-up and top-down analytical models — Detailed national legislation — Margin of discretion of the national regulatory authorities — Judicial review — Procedural autonomy of the Member States — Principles of equivalence and effectiveness — Challenge by the beneficiaries before the courts of decisions authorising the rates of the notified operator — Burden of proof — Supervisory and judicial procedures)
Kohtuasi C-55/06: Euroopa Kohtu (neljas koda) 24. aprilli 2008 . aasta otsus (Verwaltungsgericht Kölni (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Arcor AG & Co. KG versus Bundesrepublik Deutschland (Telekommunikatsioon — Määrus (EÜ) nr 2887/2000 — Juurdepääs kliendiliinile — Tariifide kulupõhisuse põhimõtted — Kulud — Investeeritud kapitaliga seotud intress — Põhivara kulum — Kohaliku telekommunikatsiooni infrastruktuuri hindamine — Maksumus jooksvates hindades ja soetusmaksumus — Arvutamise alus — Tegelikud kulud — Juba tehtud kulutused ja eeldatavad kulud — Kulude tõendamine — Alt-üles ja ülalt-alla analüütiline mudel — Üksikasjalikud siseriiklikud õigusnormid — Riigi reguleerivate asutuste hindamisruum — Kohtulik kontroll — Liikmesriikide menetlusautonoomia — Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte — Teavitatud operaatori tariifidele loa andmise otsuste vaidlustamine kohtus kasutusõiguse saanute poolt — Tõendamiskoormis — Järelevalvemenetlus ja kohtumenetlus)
Kohtuasi C-55/06: Euroopa Kohtu (neljas koda) 24. aprilli 2008 . aasta otsus (Verwaltungsgericht Kölni (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Arcor AG & Co. KG versus Bundesrepublik Deutschland (Telekommunikatsioon — Määrus (EÜ) nr 2887/2000 — Juurdepääs kliendiliinile — Tariifide kulupõhisuse põhimõtted — Kulud — Investeeritud kapitaliga seotud intress — Põhivara kulum — Kohaliku telekommunikatsiooni infrastruktuuri hindamine — Maksumus jooksvates hindades ja soetusmaksumus — Arvutamise alus — Tegelikud kulud — Juba tehtud kulutused ja eeldatavad kulud — Kulude tõendamine — Alt-üles ja ülalt-alla analüütiline mudel — Üksikasjalikud siseriiklikud õigusnormid — Riigi reguleerivate asutuste hindamisruum — Kohtulik kontroll — Liikmesriikide menetlusautonoomia — Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte — Teavitatud operaatori tariifidele loa andmise otsuste vaidlustamine kohtus kasutusõiguse saanute poolt — Tõendamiskoormis — Järelevalvemenetlus ja kohtumenetlus)
ELT C 142, 7.6.2008, p. 3–4
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
7.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 142/3 |
Euroopa Kohtu (neljas koda) 24. aprilli 2008. aasta otsus (Verwaltungsgericht Kölni (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Arcor AG & Co. KG versus Bundesrepublik Deutschland
(Kohtuasi C-55/06) (1)
(Telekommunikatsioon - Määrus (EÜ) nr 2887/2000 - Juurdepääs kliendiliinile - Tariifide kulupõhisuse põhimõtted - Kulud - Investeeritud kapitaliga seotud intress - Põhivara kulum - Kohaliku telekommunikatsiooni infrastruktuuri hindamine - Maksumus jooksvates hindades ja soetusmaksumus - Arvutamise alus - Tegelikud kulud - Juba tehtud kulutused ja eeldatavad kulud - Kulude tõendamine - Alt-üles ja ülalt-alla analüütiline mudel - Üksikasjalikud siseriiklikud õigusnormid - Riigi reguleerivate asutuste hindamisruum - Kohtulik kontroll - Liikmesriikide menetlusautonoomia - Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte - Teavitatud operaatori tariifidele loa andmise otsuste vaidlustamine kohtus kasutusõiguse saanute poolt - Tõendamiskoormis - Järelevalvemenetlus ja kohtumenetlus)
(2008/C 142/03)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgericht Köln
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Arcor AG & Co. KG
Kostja: Bundesrepublik Deutschland
Menetluses osaleja: Deutsche Telekom AG
Kohtuasja ese
Eelotsusetaotlus — Verwaltungsgericht Köln — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2887/2000, mis käsitleb eraldatud juurdepääsu kliendiliinile (EÜT L 336, lk 4; ELT eriväljaanne 13/26, lk 83) artikli 1 lõike 4, artikli 3 lõike 3 ja artikli 4 tõlgendamine
Resolutiivosa
1. |
Investeeritud kapitaliga seotud intressid ja kliendiliini rajamisel kasutatud põhivara kulum kuuluvad kulude hulka, mida tuleb arvesse võtta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2887/2000, mis käsitleb eraldatud juurdepääsu kliendiliinile, artikli 3 lõikes 3 ette nähtud põhimõttele, mille kohaselt peavad eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariifid olema kulupõhised. |
2. |
Määruse nr 2887/2000 artikli 3 lõikes 3 ette nähtud põhimõtte kohaldamisel, mille kohaselt peavad eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariifid olema kulupõhised, peavad riigi reguleerivad asutused teavitatud operaatori kulude arvutamise aluse kindlaksmääramisel arvesse võtma tegelikke kulusid, st teavitatud operaatori poolt juba tehtud kulutusi, ja eeldatavaid kulusid, mis põhinevad vajaduse korral võrgu või selle teatavate osade asendamise kulude hinnangul. |
3. |
Määruse nr 2887/2000 artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt võib riigi reguleeriv asutus nõuda teavitatud operaatorilt asjakohast teavet neid kulusid tõendavate dokumentide kohta, mida võetakse arvesse põhimõtte kohaldamisel, mille kohaselt peavad eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariifid olema kulupõhised. Kuna ühenduse õiguses ei ole sätet, mis käsitleks kontrollimisele kuuluvaid raamatupidamisdokumente, on üksnes riigi reguleeriva asutuse pädevuses vastavalt kohaldatavale õigusele uurida, kas esitatud dokumendid on kuluarvestuse seisukohast kõige sobivamad. |
4. |
Ühenduse õigus ei välista võimalust, et juhul, kui selle põhimõtte kohaldamisel, mille kohaselt peavad eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariifid olema kulupõhised, puuduvad täielikud ja arusaadavad raamatupidamisdokumendid, teevad riigi reguleerivad asutused kulud kindlaks alt-üles või ülalt-alla analüütilist mudelit kasutades. |
5. |
Määruse nr 2887/2000 artikli 1 lõikega 4 liikmesriikidele antud võimalus võtta vastu üksikasjalikke siseriiklikke meetmeid ei tohi muuta kohaldamatuks põhimõtet, mille kohaselt peavad eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariifid olema kulupõhised, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 3. |
6. |
Määruse nr 2887/2000 artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui riigi reguleerivad asutused kontrollivad teavitatud operaatorite eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariife nimetatud määruse artikli 3 lõikes 3 sätestatud hinnakujunduse põhimõtte alusel, siis on neil ulatuslik pädevus, mis hõlmab nende tariifide erinevate aspektide hindamist ning seda kuni hindade, st väljapakutud tariifide muutmiseni. See ulatuslik pädevus hõlmab ka teavitatud operaatorite kantud kulusid, nagu investeeritud kapitaliga seotud intressid ja põhivara kulum, kulude arvutamise alust ning nende raamatupidamisliku tõendamise mudeleid. |
7. |
Üksnes liikmesriikide pädevuses on oma menetlusautonoomia raames ja kohtuliku kaitse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet järgides kindlaks määrata pädev kohus, kohtuvaidluse laad ning sellest tulenevalt kohtuliku kontrolli teostamise kord riigi reguleeriva asutuse otsuste puhul, mis käsitlevad loa andmist teavitatud operaatorite eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariifidele. Sellises olukorras peab liikmesriigi kohus tagama, et määrusest nr 2887/2000 tulenevaid kohustusi seoses eraldatud juurdepääsuga kliendiliinile täidetakse nimetatud määruse artikli 3 lõikes 3 sätestatud hinnakujunduse põhimõttega kooskõlas oleva korra kohaselt ning see toimub läbipaistvatel, õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. |
8. |
Määruse nr 2887/2000 artikli 4 lõige 1 koostoimes nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivi 90/387/EMÜ telekommunikatsiooniteenuste siseturu loomise kohta avatud võrgu pakkumise kaudu (mida muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta direktiiviga 97/51/EÜ) artikli 5a lõikega 3 nõuab, et liikmesriikide kohtud tõlgendaksid ja kohaldaksid kaebuste esitamist reguleerivaid siseriiklikke menetlusnorme nii, et riigi reguleeriva asutuse otsust, mis käsitleb eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariifidele loa andmist, oleks võimalik kohtus vaidlustada mitte ainult sellise otsuse adressaadiks oleval ettevõtjal, vaid ka kõnealuse määruse tähenduses kasutusõiguse saanutel, kelle õigusi otsus võib mõjutada. |
9. |
Määrust nr 2887/2000 tuleb tõlgendada nii, et eraldatud kliendiliinijuurdepääsu hinna kujundamise kontrollimenetluses, mida riigi reguleeriv asutus viib läbi vastavalt määruse artiklile 4, lasub teavitatud operaatoril kohustus tõendada, et tema tariifid järgivad tariifide kulupõhisuse põhimõtet. Seevastu on liikmesriikide ülesanne kehtestada tõendamiskoormise jaotus teavitatud operaatori tariifidele loa andmise otsuse teinud riigi reguleeriva asutuse ja kasutusõiguse saanu vahel, kes on otsuse vaidlustanud. Samuti on liikmesriikide ülesanne kehtestada vastavalt oma menetlusnormidele ja kohtuliku kaitse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet järgides tõendamiskoormise jaotamise kord kohtumenetluses, milles vaidlustatakse riigi reguleeriva asutuse otsus, millega antakse luba teavitatud operaatori eraldatud kliendiliinijuurdepääsu tariifidele. |