52026PC0183

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.4.2026

COM(2026) 183 final

2026/0099(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2024/1157 seoses taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete ekspordi keeluga

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Jäätmesaadetisi käsitleva määruse (EL) 2024/1157 (edaspidi „jäätmesaadetiste määrus“) artikli 44 lõike 2 punkti f kohaselt ei ole alates 21. maist 2026 enam lubatud eksportida EList kolmandatesse riikidesse (sh Šveitsi) taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmeid. See säte võeti vastu ELi üldise keskkonnapoliitika osana, et vähendada segaolmejäätmete (st kodumajapidamistes tekkinud ja liigiti mittekogutavate jäätmete) teket. Sättega sooviti edendada segaolmejäätmete käitlemist käitistes, mis tegutsevad kooskõlas ELi standarditega ja asuvad vastavalt läheduse põhimõttele jäätmete tekkekoha lähedal, samuti materjalitõhusust ja vajadust vähendada jäätmete keskkonnajalajälge.

Igal aastal veetakse ELi liikmesriikidest Šveitsi ligikaudu 200 000 tonni segaolmejäätmeid. Suur osa neist jäätmetest on pärit Šveitsi vahetus läheduses paiknevatest asulatest. Jäätmesaadetiste määruse artikli 44 lõike 2 punkti f kohaldamine teeks lõpu sellele kauaaegsele toimimisviisile. Asjaomase keelu jõustumise korral veetaks sellised jäätmed muudesse käitluskohtadesse, mis asuvad küll ELis, kuid kaugemal kui need Šveitsi käitised, mida ELi liikmesriikide ametiasutused ja jäätmekäitlejad praegu kasutavad.

Selliste ametiasutuste ja sidusrühmade esitatud andmete kohaselt suureneksid olmejäätmete Šveitsi eksportimise keelu tagajärjel märkimisväärselt nende jäätmete käitlemise kulud ja kasvaks kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud suureneva autoveoga (ja praegu jäätmete Austriast Šveitsi vedamiseks kasutatava raudteeveo asendamisega). Lisaks paistab selle meetmega seotud kasu (täiendav majandustegevus seoses jäätmete käitlemisega ELi käitistes, väiksem sõltuvus ELis tekkinud jäätmete eksportimisest nende käitlemise eesmärgil) olevat piiratud. Seda arvestades ei saa meedet pidada taotletavate eesmärkidega võrreldes proportsionaalseks. Seepärast teeb komisjon kooskõlas oma lihtsustamiskavaga ettepaneku väga sihipäraselt ja piiratult muuta jäätmesaadetiste määruse artikli 44 punkti f, et võimaldada jätkata taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete eksporti Šveitsi. Selliste jäätmete eksport nende kõrvaldamiseks (prügilasse ladestamiseks või põletamiseks ilma energiat taaskasutamata) keelatakse.

Komisjoni tunnistas 2025. aasta detsembris vastu võetud keskkonnaalasele koondpaketile (halduskoormuse lihtsustamine keskkonnaalastes õigusaktides) lisatud teatises COM(2025) 980 „Lihtsustamine kestliku konkurentsivõime huvides“ probleeme, mida on neis küsimustes väljendanud sidusrühmad ja ametiasutused asjaomastes liikmesriikides (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia), kus teatavate piirkondade geograafilise asukoha tõttu on põhjendatud, et selliseid jäätmeid eksporditakse kestlikumate transpordivahendite abil naaberriikide lähedalasuvatesse jäätmekäitluskohtadesse. Komisjon märkis, et ta uurib koos kaasseadusandjatega, kuidas käsitleda seda küsimust õigel ajal ringmajanduse õigusaktis või muude seadusandlike vahendite kaudu kooskõlas jäätmesaadetiste määruse ja ELi süsinikuheite vähendamise tegevuskava eesmärkidega. Tõhusaim ja kiireim viis see probleem lahendada on esitada eraldi ettepanek määruse (EL) 2024/1157 artikli 44 lõike 2 punkti f muutmiseks.

Käesolev ettepanek sisaldab sihipäraseid sätteid, mis sisaldavad üksnes selgitust selle kohta, et taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete saatmise keeldu ei kohaldata Šveitsi eksporditavate segaolmejäätmete suhtes. On oluline, et komisjon võtaks selle ettepaneku vastu võimalikult kiiresti ja kaasseadusandjad saaksid selles seega viivitamata kokku leppida, et hoida ära katkestused segaolmejäätmesaadetiste Šveitsi vedamisel. Määruse (EL) 2024/1157 artiklit 44 hakatakse kohaldama 21. mail 2026 ning segaolmejäätmesaadetiste jaoks saadud nõusolekud kehtivad kuni aasta, mis tähendab praktikas, et saadetisi, mille jaoks on nõusolek antud enne 21. maid 2026, lubatakse pärast seda kuupäeva vedada kõige kauem kuni 20. maini 2027. See on kooskõlas määruse (EL) 2024/1157 artikli 85 lõikega 3. Seetõttu on oluline, et artikli 44 lõike 2 muudatus võetaks vastu ja seda hakataks kohaldama enne eespool nimetatud lõppkuupäeva.

Jäätmesaadetiste määruse võimalikud edasised muudatused või sellest teha võidavad erandid jäävad väljapoole käesoleva ettepaneku kohaldamisala ja eesmärke. Komisjon teeb kaasseadusandjatega konstruktiivset koostööd tagamaks, et õigusloomeprotsessis säilitatakse täielikult ettepaneku peamine eesmärk ega muudeta selle aluseks olevat kavatsust.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Üldiselt järgitakse jäätmete eksportimisel Šveitsi samu eeskirju kui liikmesriikidevahelise jäätmesaadetiste veo korral. Jäätmesaadetiste määruse kohane keeld eksportida taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmeid oli erand sellest üldreeglist. Käesoleva seadusandliku ettepanekuga säilib kooskõla eeskirjadega, mille alusel eksporditakse jäätmeid ELi liikmesriikide ning ELi liikmesriikide ja Šveitsi vahel.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud muudatusega soovitakse säilitada senine olukord segaolmejäätmete ekspordil liidust Šveitsi. See ei tekita vastuolu liidu poliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus on sama, mis jäätmesaadetiste määrusel, st Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 192, milles on sätestatud, kuidas tuleks rakendada selle lepingu artiklit 191. Artiklis 191 käsitletakse ELi keskkonnapoliitikat, mis peab aitama saavutada järgmisi eesmärke:

· keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

· inimese tervise kaitsmine;

· loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

· meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepaneku eesmärk on muuta jäätmesaadetiste määrust, millega reguleeritakse jäätmesaadetiste vedu ELi liikmesriikide ning ELi ja kolmandate riikide vahel. Jäätmesaadetisi käsitlevad ühtlustatud ELi eeskirjad on kehtinud juba palju aastaid eesmärgiga tagada, et riikide tasandil ei ole põhjendamatuid takistusi piiriülesele jäätmesaadetiste veole ELi liikmesriikide vahel. Selline ühtlustamine on vajalik ka selleks, et vältida olukorda, kus ebaseaduslikud ettevõtjad otsustavad vedada oma jäätmed läbi ELi liikmesriikide, kus kehtivad teistega võrreldes leebemad riigisisesed eeskirjad, et eksportida need jäätmed seejärel EList kolmandatesse riikidesse (sadamavahetuse stsenaarium). Jäätmete Šveitsi eksportimisel on ühtlustatud eeskirjad põhjendatud ka vajadusega võimaldada võrdset kohtlemist ja õigusselgust kõigile ELi jäätmekäitlejatele, kes soovivad jäätmeid sellesse riiki vedada.

•Proportsionaalsus

Šveitsi väljajätmisega taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete ekspordi keelu kohaldamisalast kõrvaldatakse üks tulevasi tõkkeid selle tagamisel, et selliseid jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikult lähimalasuvas käitises. Määruse väga sihipärase muutmisega käsitletakse proportsionaalselt asjaomaste liikmesriikide sidusrühmade ja ametiasutuste tõstatatud probleeme, puudutamata määruse muid osi ega mõjutamata selle eesmärke.

•Vahendi valik

Määrus, sest sellega muudetakse kehtivat määrust.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolev ettepanek ei põhine järelhindamisel ega toimivuskontrollil.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Mitu Šveitsiga piirnevate piirkondade sidusrühma väljendas eelkõige avaliku konsultatsiooni käigus, mis korraldati 2025. aasta detsembris vastu võetud keskkonnaalase koondpaketi („Halduskoormuse lihtsustamine keskkonnaalastes õigusaktides“) ettevalmistamiseks, muret seoses jäätmesaadetiste määruse artikli 44 lõike 2 punkti f mõjuga nende tegevusele.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Austria ja Saksamaa ametiasutused esitasid andmed selle kohta, milline keskkonna- ja majanduslik mõju on tulevasel keelul importida segaolmejäätmeid Šveitsi võrreldes alternatiividega asjaomastes liikmesriikides (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia). Nende andmete kohaselt oleks sellisel keelul suures osas negatiivne majanduslik ja keskkonnamõju.

Allpool toodud näited, mis pärinevad Austria piirialalt Vorarlbergist ja Saksamaa piirialalt Baden-Württembergis, pakuvad selle mõju kohta arvulisi näitajaid.

Keskkonnamõju

Praegu Šveitsi veetavate jäätmete ümbersuunamine mujale tähendaks autovedu pikemate distantside taha. Näiteks on lähim Šveitsis asuv käitis segaolmejäätmete veoks Vorarlbergi piirkonnast Austrias kümme korda lähemal kui kõige tõenäolisem variant Austrias (esimene 40 km ja teine 400 km kaugusel). Lisaks veetakse suurem osa Austriast pärit jäätmesaadetistest Šveitsi raudtee-kaubaveoga. See tuleks asendada maanteeveoga. Seda arvestades võib hinnata, et praeguse jäätmete veoga Šveitsi tekib aastas ligikaudu 1400 tonni võrra vähem CO2 heidet võrreldes veoga sarnasesse käitisse ELis.

Lisaks veetakse praegu igal aastal Šveitsist otse Vorarlbergi tagasi 15 000 tonni jääke, mis tekivad jäätmete põletamisel koos energia taaskasutamisega, mis tähendab, et tagatakse olemasoleva transpordilogistika optimaalne kasutamine ja kasutatakse ära piirkondlikust koostööst tulenevat sünergiat.

Jäätmete vedu pikemate vahemaade taha võib avaldada ka negatiivset mõju Alpide-sisesele liiklusele (nt õhusaaste, müra, surve taristule, kliimamuutused). Samuti võib suureneda õnnetusjuhtumite risk, kuna kasvaks veoautoliiklus mägiteedel.

Saksamaa puhul pikeneksid vahemaad jäätmevoogude suunamisega Baden-Württembergi lähimatesse jäätmetest energia tootmise käitistesse märkimisväärselt, ulatudes mõjutatud piirialadel kokku ligikaudu 887 000 kilomeetrini aastas. Saksamaa ametiasutuste hinnangul suurendaks see CO2 heidet ligikaudu 383 tonni aastas. Need arvud põhinevad kõige soodsamatel võimalikel stsenaariumidel, sest kui jäätmeid ei veetaks lähedalasuvatesse Šveitsi käitistesse, on tõenäoline, et need tuleks käitlemiseks viia Baden-Württembergist kaugemalegi.

Kuigi ELi õigusaktid, näiteks tööstusheidete direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta), ei ole Šveitsi suhtes siduvad, kehtivad Šveitsis jäätmetest energia tootmise käitiste suhtes kõrged saastekontrolli standardid. Segaolmejäätmete eksport neisse käitistesse ei too seega kaasa ELis tekkinud jäätmete käitlemist tingimustes, mis on vähem keskkonnahoidlikud kui ELis.

Majanduslik mõju

Jäätmesaadetiste määruse artikli 44 punktis f sätestatud ekspordikeelu kohaldamine Šveitsi suhtes tooks lisaks suuremale CO2 heitele ja vajadusele kasutada mägipiirkondi läbivat pikamaa-autovedu kaasa ka segaolmejäätmete veo ja käitlemisega seotud suuremad majanduslikud kulud.

Vorarlbergi piirkonda puudutavad hinnangud näitavad, et veokulud suureneksid vähemalt kümme korda ja käitlemiskulud ligikaudu 40 %. Saksamaa ametiasutuste sõnul suureneksid ekspordikeelu tagajärjel ka Baden-Württembergis segaolmejäätmete käitlemise eest vastutavate omavalitsuste kulud.

•Mõjuhinnang

Mõju ei ole vaja hinnata, sest mõju on ELi tasandil eeldatavasti piiratud ja piiratud on ka poliitiline valik selle kohta, kuidas soovitud tulemust saavutada.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesoleva ettepanekuga lihtsustatakse nende omavalitsuste ja jäätmekäitlusettevõtjate tegevust, kes praegu saadavad segaolmejäätmeid Šveitsi, võrreldes olukorraga, kus selline saatmine oleks keelatud.

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju eelarvele ei ole kindlaks tehtud.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1 sisaldab määruse (EL) 2024/1157 artikli 44 lõike 2 punkti f muudetud sätet. Selles selgitatakse, et keeldu saata taaskasutamiseks segaolmejäätmeid (millele on osutatud jäätmesaadetiste määruse artikli 4 lõikes 3) ei kohaldata, kui sellised jäätmed eksporditakse Šveitsi.

Artikliga 2 nähakse ette käesoleva määruse jõustumine ja kohaldamine.

2026/0099 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2024/1157 seoses taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete ekspordi keeluga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Määruse (EL) 2024/1157 1 (1) artikli 44 lõike 2 punktiga f on alates 21. maist 2026 keelatud taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete eksport EList kolmandatesse riikidesse. Selliste jäätmete vedu piirialadelt lähedalasuvatesse Šveitsi käitluskohtadesse, kus kehtivad kõrged jäätmekäitlusstandardid, ei oleks enam lubatud, mis teeks lõpu pikaajalisele tavale. Selle keelu tõttu veetaks sellised jäätmed muude riikide kaugemal asuvatesse jäätmekäitluskohtadesse ja raudteeveo asemel kasutataks rohkem autovedu. Suureneksid nende jäätmete käitlemise kulud ja koos suureneva autoveoga kasvaks ka kasvuhoonegaaside heide, samas kui saadav kasu on väga piiratud. Seda arvestades on vaja muuta määruse (EL) 2024/1157 artikli 44 lõike 2 punkti f, et võimaldada jätkata taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmete eksporti Šveitsi.

(2)Määrust (EL) 2024/1157 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(3)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid ühtlustamisvajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2024/1157 artikli 44 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

„f) artikli 4 lõikes 3 osutatud jäätmete eksport on keelatud, välja arvatud nende eksport Šveitsi;“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: 09 Keskkond, tegevus: 09 02 02 Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) – ringmajandus ja elukvaliteet

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

Määruse (EL) 2024/1157 eesmärk on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist jäätmesaadetiste veost tuleneda võiva kahjuliku mõju eest. Seda eesmärki ei muudeta.

1.3.2.Erieesmärgid

Määruse (EL) 2024/1157 artikli 44 lõike 2 punktiga f on alates 21. maist 2026 keelatud eksportida EList taaskasutamiseks ettenähtud segaolmejäätmeid ja seega jäetud sihtkohana välja Šveits. Nimetatud sättest tulenevalt ei lubata enam selliste jäätmete vedu piirialadelt lähedalasuvatesse Šveitsi jäätmekäitluskohtadesse, mis teeks lõpu juba aastaid kehtinud tavale. Selle keelu tõttu veetaks sellised jäätmed muude riikide kaugemal asuvatesse jäätmekäitluskohtadesse. Suureneksid nende jäätmete käitlemise kulud ja koos suureneva autoveoga kasvaks ka kasvuhoonegaaside heide. Komisjoni märkis 2025. aasta detsembris vastu võetud keskkonnaalasele koondpaketile lisatud teatises, et ta on teadlik probleemidest, mida on neis küsimustes väljendanud sidusrühmad ja ametiasutused asjaomastes liikmesriikides (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia), eriti kus teatavate piirkondade geograafilise asukoha tõttu on põhjendatud, et selliseid jäätmeid eksporditakse kestlikumate transpordivahendite abil naaberriikide lähedalasuvatesse jäätmekäitluskohtadesse. Komisjon ei lisanud nimetatud paketti ettepanekut selle teema käsitlemiseks, kuid märkis, et ta uurib koos kaasseadusandjatega, kuidas käsitleda seda küsimust õigel ajal ringmajanduse õigusaktis või muude seadusandlike vahendite kaudu kooskõlas jäätmesaadetiste määruse ja ELi süsinikuheite vähendamise tegevuskava eesmärkidega.

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Vältida liigseid majanduslikke ja keskkonnakulusid, mis kaasnevad jäätmete pikamaaveoga nende lähimasse käitluskohta saatmise asemel.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Šveitsiga piirnevate ELi liikmesriikide jäätmekäitlejate ja ametiasutuste välditavad kulud. Autoveo ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähenemine.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb

☐uut meedet

☐uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 2 (1)

☐olemasoleva meetme pikendamist

☑ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Ei kohaldata.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Kogu ELi hõlmavad jäätmesaadetiste eeskirjad tagavad, et jäätmete veoga kolmandatesse riikidesse, kus jäätmekäitlusstandardid ja -tavad on ELi omadest väga erinevad, ei hoita kõrvale ELi terviklikest jäätmealastest õigusaktidest. Jäätmesaadetisi käsitlev ELi lähenemisviis annab lisaväärtust ka sellega, et tagab Baseli konventsiooni ja OECD otsuse järjepideva rakendamise kõigis liikmesriikides. Jäätmesaadetiste määruses sisalduvate üksikasjalike sätetega välditakse olukorda, kus liikmesriigid tõlgendavad neid sätteid erinevalt, mis takistaks jäätmesaadetiste vedu ELis.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Ei kohaldata.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata.

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

☐Piiratud kestusega

☐hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA–[PP.KK]AAAA

☐finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☑Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viis(id) 3 (2)

☑Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☐tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

☐rakendusametite kaudu

☐Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☐Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

☐kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele

☐rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage)

☐Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile

☐finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele

☐avalik-õiguslikele asutustele

☐avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised

☐liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised

☐asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis

☐liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

[…]

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Tööjõu-uuring käsitleb personalikulusid ja hankeid ning selle kululiigi suhtes kohaldatakse standardeeskirju.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Tööjõu-uuring käsitleb personalikulusid ja hankeid ning selle kululiigi suhtes kohaldatakse standardeeskirju.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata.

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

Ei kohaldata.

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Tööjõu-uuring käsitleb personalikulusid ja hankeid ning selle kululiigi suhtes kohaldatakse standardeeskirju.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata 4(3)	EFTA riigid 5(4)	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid 6(5)	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
Ei kohaldata.	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid	Muud kolmandad riigid	Muu sihtotstarbeline tulu
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI
	[XX.YY.YY.YY]	Liigendatud/liigendamata	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

☐Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

☐Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		Nr
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)							0,000
	Maksed	(2a)							0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)							0,000
	Maksed	(2b)							0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 7(6)
Eelarverida		(3)							0,000
DG <.......> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)							0,000
	Maksed	(2a)							0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)							0,000
	Maksed	(2b)							0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 8(7)
Eelarverida		(3)							0,000
DG <.......> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		Nr
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)							0,000
	Maksed	(2a)							0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)							0,000
	Maksed	(2b)							0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 9(8)
Eelarverida		(3)							0,000
DG <.......> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)							0,000
	Maksed	(2a)							0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)							0,000
	Maksed	(2b)							0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 10(9)
Eelarverida		(3)							0,000
DG <.......> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000		0,000		0,000
			Aasta 2024	Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)	0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		7				„Halduskulud“ 11(10)
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Personalikulud			0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
Muud halduskulud			0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
DG <….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027		Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Personalikulud			0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
Muud halduskulud			0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
DG <….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000		0,000		0,000		0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000		0,000		0,000		0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		Nr
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 12(11)
Eelarverida		(3)					0,000
DG <.......> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 13(12)
Eelarverida		(3)					0,000
DG <.......> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		Nr
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 14(13)
Eelarverida		(3)					0,000
DG <.......> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud
Eelarverida	Kulukohustused	(1a)					0,000
	Maksed	(2a)					0,000
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)					0,000
	Maksed	(2b)					0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 15(14)
Eelarverida		(3)					0,000
DG <.......> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 2a + 2b + 3	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	(5)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik		7			„Halduskulud“ 16(15)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG: <.......>			Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Personalikulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG <….> KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
	Maksed	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige
eesmärgid ja
väljundid
⇓

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 17(16)

Keskmine
kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Kokku
Arv

Kokku
Kulu

ERIEESMÄRK nr 1 18(17): […]

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

☐Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

☐Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
Muud halduskulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus

☑Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

☐Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 19(18)

HEAKSKIIDETUD EELARVE		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

3.2.4.3.Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0	0	0	0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)		0	0	0	0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige)		0	0	0	0
Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)		0	0	0	0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)		0	0	0	0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]	- peakorteris	0	0	0	0
	- ELi delegatsioonides	0	0	0	0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7		0	0	0	0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud		0	0	0	0
KOKKU		0	0	0	0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

	Kaetakse komisjoni talituste olemasolevast personalist	Erakorraline lisapersonal*
		Rahastatakse rubriigist 7 või teadusuuringute eelarveridadelt	Rahastatakse BA ridadelt	Rahastatakse tasudest
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad			ei kohaldata
Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 KOKKU
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIK 7 kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

KOKKU	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☐on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

☐tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

☐nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☐ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

☐näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

☐Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

☐Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

☐omavahenditele

☐muudele tuludele

☐märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 20(19)
		Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[…]

4.DIGIMÕÕDE

4.1.Diginõuded

Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata.

Ei kohaldata.

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

Viide nõudele	Nõude kirjeldus	Nõudest mõjutatud või sellega seotud osaleja(d)	Üldised protsessid	Kategooriad

4.2.Andmed

Ei kohaldata.

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus

Andmete liik	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane)
Andmete liik 1
Andmete liik 2

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

[…]

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

[…]

Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele

[…]

Andmevood

Palun esitage iga andmevoo kohta andmed järgmises tabelis.

Andmete liik	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Osaleja, kes andmed esitab	Osaleja, kes andmed saab	Andmevahetuse ajend	Sagedus (kui see on asjakohane)
Andmete liik 1
Andmete liik 2

4.3.Digilahendused

Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid.

Digilahendus	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Peamised volitatud funktsioonid	Vastutav asutus	Kuidas on arvesse võetud juurdepääsetavust?	Kuidas on arvesse võetud korduvkasutatavust?	Tehisintellektitehnoloogia kasutamine (kui see on asjakohane)
Digilahendus 1
Digilahendus 2

Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.

Digilahendus 1

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)	Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus
ELi küberturvalisuse raamistik
eIDAS
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Muu

Digilahendus 2

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on asjakohane)	Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus
ELi küberturvalisuse raamistik
eIDAS
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Muu

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne avalik teenus või digitaalsete avalike teenuste kategooria	Kirjeldus	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Koostalitleva Euroopa lahendus(ed) (EI KOHALDATA)	Muu(d) koostalitluslahendus(ed)
Digitaalne avalik teenus 1
Digitaalsete avalike teenuste kategooria vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile 21(20) nr 1

Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele

Digitaalne avalik teenus 1

Hindamine	Meede (meetmed)	Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega. Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed	Digi- või valdkondlik poliitika 1 Digi- või valdkondlik poliitika 2 Digi- või valdkondlik poliitika 3	Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3
Korralduslikud meetmed digitaalsete avalike teenuste sujuvaks osutamiseks. Loetlege kavandatud juhtimismeetmed	Juhtimismeede 1 Juhtimismeede 2 Juhtimismeede 3	Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3
Meetmed, mis on võetud andmete ühise mõistmise tagamiseks. Loetlege sellised meetmed	Meede 1 Meede 2 Meede 3	Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3
Ühiselt kokku lepitud avalike tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamine. Loetlege sellised meetmed	Meede 1 Meede 2 Meede 3	Tõke 1 Tõke 2 Tõke 3

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta järgmine tabel.

Meetme kirjeldus	Viide (viited) nõudele (nõuetele)	Komisjoni roll (kui see on asjakohane)	Kaasatavad osalejad (kui see on asjakohane)	Eeldatav ajakava (kui see on asjakohane)
Meede 1
Meede 2
Meede 3

(1) (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/1157, 30.4.2024).

(2) (1) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(3) (2) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

(4) (3) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(5) (4) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(6) (5) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(7) (6) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(8) (7) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(9) (8) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(10) (9) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(11) (10) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(12) (11) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(13) (12) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(14) (13) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(15) (14) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(16) (15) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(17) (16) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(18) (17) Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“.

(19) (18) Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie netovajadused.

(20) (19) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

(21) (20) https://op.europa.eu/et/web/eu-vocabularies/concept-scheme/-/resource?uri=http://data.europa.eu/7yx/cofog

Choose the experimental features you want to try