EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.4.2025

COM(2025) 189 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Programm „Euroopa horisont“: teadusuuringud ja innovatsioon konkurentsivõime keskmes

{SWD(2025) 110 final}

1.Sissejuhatus: teadusuuringud ja innovatsioon konkurentsivõime keskmes

Teadusuuringud ja innovatsioon on konkurentsivõime oluline tõukejõud. Nagu Draghi aruandes 1 ja Letta aruandes 2 hiljuti märgiti, soodustavad teadusuuringud ja innovatsioon tootlikkuse ja majanduse kasvu ning lõppkokkuvõttes ka heaolu suurenemist. Teadusuuringud ja innovatsioon kujundavad praegu Euroopa tulevikku rohkem kui iial varem. Kui säilitada Euroopa suutlikkus luua uusi ideid ning julgeid teadusuuringuid ja uuendusi ning muuta need toodeteks ja teenusteks, on Euroopa konkurentsivõimelisem. Komisjoni president von der Leyen on selgelt väljendanud, et Euroopa konkurentsivõime ja selle positsioon puhta ja digitaalse majanduse võidujooksus sõltuvad aluse panemisest uuele innovatsiooni ja leidlikkuse ajastule. Selleks peame seadma teadusuuringud ja innovatsiooni ning teaduse ja tehnoloogia majanduse keskmesse 3 .

Just seepärast on EL aastakümneid investeerinud teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning soovib neid laiendada ja kiirendada. Alates 1984. aastast on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide alusel rahastatud murrangulisi ideid ja lõhkuvat innovatsiooni, mille eesmärk on käsitleda pikaajalisi prioriteete ning ühtlasi suurendada tööstuse konkurentsi- ja vastupanuvõimet. ELi raamprogrammid toetavad ka edusamme näiteks sellistes valdkondades nagu tervishoid, julgeolek ja keskkond.

Innovatsioon ei sünni üleöö. Teadusesse tehtud investeeringutest turulejõudmiseni võib minna 20–25 aastat, kusjuures teadusvaldkondade vahel on vähe erinevusi. Ent sedalaadi pikaajalised investeeringud strateegilistesse prioriteetidesse avaldavad mõju: need võimaldavad ELil arendada ulatuslikku teadmusbaasi ning tugevat teadus- ja innovatsioonitegevust ning seega edendada ELi majanduslikku konkurentsivõimet praeguste ja tulevaste tehnoloogialahenduste vallas, samuti reageerida kiiresti kriiside ajal, toetades ELi sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet.

Selles kontekstis on üks ELi suurimaid programme „Euroopa horisont“ selgelt tulus. Vahehindamise 4 kohaselt on programmil märkimisväärne positiivne mõju ELi majandusele – sellega seotud SKP kordaja 25 aasta jooksul küündib 11ni. Tulude ja kulude suhte kohta leiti hindamisel, et üks euro programmiga seotud kuludest toob aastani 2045 ELi kodanikele kuni kuus eurot kasu. Programmi „Euroopa horisont“ rakendamise esimesel kolmel aastal rahastati sellest rohkem kui 15 000 projekti eelarvega üle 43 miljardi euro. Rahastamiseks valitakse välja vaid parimad projektid – edukad olid 16 % kõigist taotlustest. Kümnest kvaliteetsest projektiettepanekust peaaegu seitse ei saanud piisava eelarve puudumise tõttu rahastust. Samal perioodil oleks kõigi kvaliteetsete projektiettepanekute rahastamiseks olnud programmi „Euroopa horisont“ eelarvesse vaja juurde veel peaaegu 82 miljardit eurot.

Raamprogrammi mineviku, oleviku ja tuleviku üle peetud hiljutise avaliku konsultatsiooni käigus rõhutasid sidusrühmad programmi „Euroopa horisont“ tähtsust Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks. Peaaegu pooled vastanutest märkisid, et nende teadus- ja innovatsiooniprojekti ei oleks ilma programmi „Euroopa horisont“ rahastuseta ellu viidud, 38 % projektidest olnuks viidud ellu väiksema, vähem rahvusvahelise tiimiga ning 35 % projektidest oleksid olnud oluliselt väiksema ulatusega. Mõnes uurimisvaldkonnas ei ole enamikul liikmesriikidel oma teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, mistõttu nad tuginevad üksnes ELi raamprogrammidele. See on nii näiteks tsiviiljulgeolekualaste teadusuuringute vallas.

Raamprogrammi tähtsust Euroopa jaoks ilmestab ka see, kuivõrd mitmekesist tagasisidet sai Euroopa Komisjon vahehindamise käigus. See hõlmas avalikku konsultatsiooni (1 600 vastust ja 136 seisukohavõttu), sõltumatuid hindamisuuringuid, komisjoni eksperdirühma aruannet „Align, act, accelerate“ 5 ning Euroopa Kontrollikoja aruandeid. Lisateavet andsid ka Euroopa Parlamendi resolutsioon programmi „Euroopa horisont“ rakendamise hindamise kohta 6 ja nõukogu järeldused programmi „Horisont 2020“ järelhindamise kohta 7 . Hindamisel võeti arvesse ka Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi. Kogu seda tõendusmaterjali kasutati programmi „Euroopa horisont“ hindamisel ja see kujundab programmi edasist käekäiku ülejäänud kolmel aastal.

Käesolevas teatises võetakse kokku praeguse raamprogrammi „Euroopa horisont“ vahehindamise tulemused ning tuuakse esile selle tugevad küljed, saavutused ja parandamist vajavad valdkonnad ja käsitletakse ühtlasi raamprogrammi pikaajalist mõju, nagu on nõutud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklis 52 8 . Teatises vaadeldakse ELis koordineerimise parandamise võimalusi ja käimasolevaid lihtsustamispüüdlusi. Seejärel kirjeldatakse selles teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise fookust järgmisel kolmel aastal ning Euroopa Komisjoni eesmärki kujundada välja lihtsam, sihipärasem ja veelgi mõjusam programm.

2.ELi toetus kogu teadus- ja innovatsioonitegevuse jooksul

Raamprogrammi alusel toetatakse teadlasi, ettevõtjaid, teadusorganisatsioone ja äriühinguid teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse kõigis etappides. Käesolevas osas kirjeldatakse programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja mõningaid näiteid saavutuste kohta.

2.1.Teadus- ja süvatehnoloogiaalased läbimurded tulevase majanduskasvu heaks

Aastate jooksul on raamprogrammid aidanud kaasa teadusalastele läbimurretele ja edusammudele, et muuta ELi konkurentsivõimelisemaks. Kõnealuse raamprogrammi raames on investeeritud strateegilistesse sektoritesse ja tehnoloogialahendustesse alates tervishoiust kuni tsiviiljulgeoleku ja energeetikani ning toetatud samal ajal murrangulisi ideid üleilmsete probleemide ja ühiskonna vajaduste lahendamiseks.

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) on olnud tipptasemel eesliiniuuringute valdkonnas peamine vahend, mis on aidanud teadlastel käsitleda ideid ja uurimistulemusi kõigis teadusvaldkondades. ERC on alates selle loomisest 2007. aastal rahastanud mitmesuguseid projekte, mis on aidanud lahendada olulisi sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke küsimusi. Rohkem kui 80 % ERC projektidest on viinud teadusalase läbimurdeni või suurte edusammudeni nende valdkonnas. Sidusrühmad nõustuvad ülekaalukalt sellega, et programm „Euroopa horisont“ on aidanud arendada, propageerida ja edendada teaduse tipptaset kogu ELis. Praeguseks on programmi „Euroopa horisont“ toetusesaajad teatanud rohkem kui 10 000 eelretsenseeritud ja muust publikatsioonist, millest 79 % on internetis avalikult kättesaadavad.

Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) kaudu toetab EL süvatehnoloogia novaatoreid vahendite integreeritud kogumiga. Seni on EIC andnud programmi „Euroopa horisont“ raames peaaegu kaks miljardit eurot toetusi, mida on rohkem programmi ühegi muu osa alusel, ning toetanud enam kui 700 idufirmat ja VKEd. Alates 2020. aastast on EIC investeerimisharu Euroopa Innovatsiooninõukogu fond kaasanud rohkem kui 2,6 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid EIC toetatavatesse äriühingutesse, finantsvõimendusega üle kolme euro iga ELi poolt investeeritud omakapitali euro kohta 9 , 10 .

Lisaks on programmi „Euroopa horisont“ raames Marie Skłodowska-Curie meetmest saanud peamine vahend teadlaste karjääri edendamiseks doktori- ja järeldoktoriõppe ning liikuvuse kaudu. Ainuüksi programmi „Horisont 2020“ alusel on Marie Skłodowska-Curie meetmega toetatud 65 000 teadlast ja programm „Euroopa horisont“ on toomas samasugust edu. Edaspidi võib Marie Skłodowska-Curie meede aidata suurendada ELi konkurentsivõimet tänu uuele katsealgatusele „Vali Euroopa“, mis põhineb komisjoni eksperdirühma aruandes „Align, act, accelerate“ esitatud soovitustel. Selle uue kaasrahastamisalgatusega käsitletakse teadlaste karjääri ebakindlust ja atraktiivsust ning pakutakse soodsamaid ja stabiilsemaid karjäärivõimalusi, et hoida kõige paljutõotavamaid noori talente Euroopas ning luua atraktiivseid väljavaateid mujalt maailmast pärit tippteadlastele, kes soovivad ELi elama asuda. Taotlejate esitatud valitud talendivärbamisprogrammide kaudu saavad teadlased omandada põhjalikumaid ja mitmekesisemaid teadusuuringutega seotud, akadeemilisi ja ülekantavaid oskusi ja pädevusi, mis võimaldavad suuremat iseseisvust akadeemilistes ringkondades ja väljaspool neid. Osalevad vastuvõtvad institutsioonid pakuvad aga teadlastele väga häid töötingimusi ja karjäärivõimalusi ning parandavad seega oma atraktiivsust, nähtavust ja mainet maailmas.

See aitab viia ellu eesmärki luua oskuste liit, mis on üks komisjoni praeguse ametiaja põhialgatusi. Selles kontekstis tegutseb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ning EIT teadmus- ja innovatsioonikogukondade juhtimisel mitu ELi oskuste akadeemiat ELi konkurentsivõime seisukohast strateegilistes sektorites, eelkõige nullnetotööstuse määruse kohaldamisalasse kuuluvates sektorites, st akud ja patareid, tooraine ning päikese-, tuule- ja vesinikuenergia.

Programmiga „Euroopa horisont“ soovitakse meelitada ligi, toetada ja hoida parimaid andekaid teadlasi Euroopas. See käib käsikäes eesmärgiga edendada soolist võrdõiguslikkust. Naised täidavad programmi „Euroopa horisont“ projektides juhtivaid rolle ning rohkem kui 50 % nõuande- ja hindamiskomisjonide ekspertidest on naised. Naiste juhitud konsortsiumide osakaal on vähem kui nelja aastaga kasvanud 24 %-lt 31 %-le, mis osutab positiivsele tulevikusuundumusele. Peale selle osaleb 95 156 teadlast täiendõppes ja neist 44 % on naised.

Lisaks toetab Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC), kes viib ellu programmi „Euroopa horisont“ otseseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid väljaspool tuumaenergiavaldkonda, liidu poliitilisi prioriteete kvaliteetsete sõltumatute teadusandmete ja uuringutega. JRC lisaväärtust näitab näiteks ühiskeskuse suutlikkus interdistsiplinaarsete teadusuuringute vallas ja võime selgitada teadusuuringuid poliitikakujundajatele, aidates leida ELi tasandil lahendusi tänu oma sõltumatusele, neutraalsusele ja võrgustikele ning esindades ELi huve rahvusvahelistel foorumitel 11 .

2.2.Konkurentsivõime toetamiseks ressurssidesse investeerimine ja ressursside koondamine teadus- ja innovatsioonikoostöö kaudu

Koostöö on raamprogrammi keskmes. Programm hõlmab eri riikide organisatsioone suuremas mastaabis ja laiema tegevusulatusega kui oleks võimalik üheski liikmesriigis riigi või piirkondade tasandil. Programm „Euroopa horisont“ pakub selles osalevatele teadlastele, teadusorganisatsioonidele ja äriühingutele võrreldamatuid koostööeeliseid. Raamprogrammi toodava lisaväärtuse põhiaspektid on rahvusvahelise ja valdkondadevahelise koostöö ja liikuvuse võimalused, juurdepääs maailmatasemel teadustaristutele, rõhuasetus tipptasemele ning uurimisteemade mitmekesisus. Raamprogrammiga edendatava koostöö ulatus on ainulaadne ELis ja ka kogu maailmas.

Koostöö on tippsaavutuste oluline tõukejõud. Programmi raames konkureeritakse teadusuuringute rahastamiseks kogu ELi ulatuses ja valitakse seega välja kõige paljutõotavamad projektid võimalikult paljude taotlejate hulgast. Nii väheneb omakorda ELis teadusuuringute dubleerimise oht.

Üks koostööviis on Euroopa partnerlused. Nende kaudu kooskõlastatakse ja koondatakse teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid ELi, riiklike ja piirkondlike institutsioonide ning tööstussektori ja akadeemiliste ringkondade vahel. Selline tihe koostöö võimaldab lahendusi hõlpsamini turule viia. Kuna Euroopa partnerlused loovad seose teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiliste kavadega, edendavad need kooskõlastatud lähenemisviisi ELi prioriteetidele.

Euroopa tööstussektor vajab teadus- ja innovatsioonikoostööd, et oma tegevust moderniseerida. Autotööstus on hea näide. Hiljutises Euroopa autotööstuse tegevuskavas 12 teatas komisjon kavatsusest luua viivitamata Euroopa ühendatud ja autonoomsete sõidukite liit, tuginedes algatuse „Tuleviku sõiduk“ ja programmi „Euroopa horisont“ kolme autotööstusega seotud Euroopa partnerluse raames tehtud ettevalmistustööle. Komisjon toetab tihedas koostöös kõrgtehnoloogilise tootmise ja kõrgtehnoloogiliste materjalide valdkonna peamiste partnerlustega ka kogu ELi hõlmavat järgmise põlvkonna akude väärtusahelat. Programmist „Euroopa horisont“ tehakse autotööstusele ajavahemikuks 2025–2027 kättesaadavaks miljard eurot. Tulevikus võidakse konkreetsete tegevustega seotud partnerlused koondada autotööstuse ühisettevõttesse, milles osalevad liikmesriigid ja tööstusharu ning mis hõlmab kogu innovatsiooniahelat. See ei piira järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku paketti.

Kuigi raamprogrammiga on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, tuuakse hinnangus esile, et koostöötegevuses on keeruline orienteeruda. Praegu on II samba raames loodud 60 Euroopa partnerlust, kuus klastrit ja viis ELi missiooni. Programmi „Euroopa horisont“ peamine tööprogramm sisaldab 1 060 teemat ja meedet, mida on kirjeldatud rohkem kui 3 000 leheküljel. Lähiaastate prioriteet on sellist keerukust vähendada ja edendada koostöö kvaliteeti, nagu on kirjeldatud allpool asjakohases lihtsustamist käsitlevas osas.

Et raamprogrammi pakutavaid koostöövõimalusi kõigiti ära kasutada, algatab komisjon valdkonnaülesed projektikonkursid. Neist saab oluline meede poliitilistes suunistes kirjeldatud prioriteetsete poliitikavaldkondade toetamiseks. Need projektikonkursid on väga tähtsad selleks, et toetada puhta tööstuse kokkulepet ja muid prioriteete, kui on hädavajalik saavutada kriitiline mass.

Programmiga „Euroopa horisont“ kaasatakse investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni nii avalikust kui ka erasektorist. Praeguseks, kui programmi „Euroopa horisont“ rakendamine on poole peal, on osalejad kaasanud juba rohkem kui kümme miljardit eurot kaasinvesteeringuid. See on märkimisväärne kasv võrreldes programmi „Horisont 2020“ rakendamise sama etapiga, mil osalejad olid kaasinvesteerinud veidi üle viie miljardi euro. Kokkuvõttes on majanduslik mõju märkimisväärne, kuna programm võimaldab koondada investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni palju ulatuslikumal tasandil kui ükski riiklik või piirkondlik programm.

Väärindamismeetmed

Selleks et teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutest tõeliselt kasu saada ning tagada, et teadusuuringutest saadud teadmistest sünniks innovatsioon, on kindlasti vaja parandada teadmiste väärindamist. Vaid umbes kolmandik Euroopa ülikoolide või teadusasutuste registreeritud patenditud leiutistest jõuab turule. Hindamistulemuste kohaselt võiks programmi „Euroopa horisont“ väljundite levitamise ja kasutuselevõtu protsessi veelgi parandada. Üleminekuvahendid, nagu kontseptsiooni tõendamise toetused, on aidanud tuua ERC rahastatud ideid laboritest ja akadeemilistest ringkondadest ärimaailma. Praeguseks on peaaegu pooled edukatest EIC rahastamisvahendi „Transition“ projektidest saanud alguse neist toetustest.

Meetmeid rakendatakse aastate 2026–2027 peamise tööprogrammi alusel, et tugevdada programmi „Euroopa horisont“ tulemuste väärindamist ja turuleviimist ning muuta teadusväljundid käegakatsutavateks ühiskondlikeks ja majanduslikeks tulemusteks. See on oluline, et kasutada ära programmi kõik võimalused, eelkõige II samba raames. Vajaduse korral võib see tähendada, et teatav osa igast teadustegevusest jäetakse tehnosiirde meetmete jaoks ning et edendatakse kontakti ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondade vahel, et luua ülikooli võrsefirmasid.

Rahvusvaheline koostöö

Peale majandusliku mõju aitab raamprogramm luua ka rahvusvahelisi suhteid ning on edendanud teadusdiplomaatiat ja -koostööd kogu maailmas. Programmi „Euroopa horisont“ raames on esitatud taotlusi kokku 194 riigist ja see on kaasa toonud assotsieerunud riikide uue laine – seni 19 riiki. ELiga ühinevatele riikidele, kes on kõik programmiga assotsieerunud, loob programm „Euroopa horisont“ ainulaadse võimaluse tugevdada nende teadus- ja innovatsiooniökosüsteeme ning suurendada pikas perspektiivis teadus- ja innovatsioonisuutlikkust.

Programm meelitab ligi ka ELi mittekuuluvaid riike, kel on tugevad teadus- ja innovatsiooniökosüsteemid. Programm „Euroopa horisont“ on koos Copernicusega üks kahest esimesest ELi programmist, mille puhul Ühendkuningriik taotles pärast Brexitit assotsieerunud riigi staatust. Šveitsist saab 2025. aastal programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riik. Ka Kanada, Korea Vabariik ja teised tugevate teadus- ja innovatsioonisüsteemidega riigid on sõlminud assotsieerimislepingud, mis loovad Euroopa teadlastele võimalusi laiendada oma koostöövõrgustikke väljapoole ELi. Assotsieerunud riikide kombineeritud tegevustoetus aastatel 2021–2024 on rohkem kui neli miljardit eurot, mille tulemusel suureneb teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastus märkimisväärselt programmi „Euroopa horisont“ raames. Oluline on see, et assotsieerumine programmiga „Euroopa horisont“ võib põhineda piiratud või tingimusliku osalemise kriteeriumil, kui tekivad majandus- ja teadusjulgeolekuga seotud probleemid.

Selles mõttes on teadusuuringud ja innovatsioon haavatavad välissekkumise, julgeolekuriskide ja hübriidohtude suhtes. Seetõttu loob komisjon kooskõlas teadusjulgeoleku suurendamist käsitleva nõukogu soovitusega 13 ja vastavalt ELi kriisivalmiduse strateegias 14 väljakuulutatule Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskuse, mis kogub tõendeid ning toetab liikmesriike ning teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejaid.

2.3. Tegelemine üleilmsete probleemidega

Nii mõnigi Euroopa ees seisev probleem on nii suur ja keerukas, et lahendusi saab leida vaid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ulatuslikult investeerides. Raamprogrammi tugev strateegiline visioon võimaldab suunata jõupingutused kõige kaalukamatele probleemidele.

Kliima ja keskkond

Üks selgemaid näiteid ELi juhtrollist üleilmsete probleemidega tegelemisel on investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et võidelda kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja saastuse suurenemise vastu ning toetada ringmajandust. Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm tegi kaks ELi varasemat raamprogrammi – seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ – kindlaks kui kuuenda hindamistsükli aruannetes osutatud teadusuuringute teise kõige sagedamini tunnustatud rahastamisallika (USA riikliku teadusfondi järel), kusjuures tsiteeritud oli rohkem kui 4 500 publikatsiooni. Programmi „Euroopa horisont“ raames on oodata samasuguseid tulemusi. Raamprogrammide alusel said toetust ka valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) ning rahvusvaheline ressursside töörühm (IRP).

Lisaks on EL maailmas juhtpositsioonil kliimamuutuste, energeetika ja keskkonna valdkonnas rohelise taristu alal. Teadusuuringute ja innovatsiooni jätkuv toetamine on väga oluline, et säilitada see juhtpositsioon ning tagada uute puhaste tehnoloogiate ja lahenduste turule jõudmine. ELi roll muutub veelgi olulisemaks ajal, mil teised maailma riigid tõmbavad tagasi keskkonnaalaseid kohustusi ja teadusuuringuid.

Tervis

Järjestikuste raamprogrammide raames teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtud pikaajalised investeeringud on viinud murranguliste uuendusteni, mis avaldavad nüüd käegakatsutavat mõju.

Kuna raamprogramm sisaldab tugevat pikaajalist visiooni, aitab see reageerida ootamatutele kriisidele. Programmist „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijaprogrammist „Horisont 2020“ rahastati teadusuuringuid COVID-19 mõistmiseks, selle leviku piiramiseks ja selle raviks. EList sai kiiresti USA tervishoiu ja sotsiaalteenuste ministeeriumi ning Hiina riiklikku loodusteaduste sihtasutuse järel kolmas kõige sagedamini tunnustatud COVID-19 uuringute rahastamise allikas maailmas. Raamprogrammi kaudu rahastatud teadusuuringud on aidanud selgemini mõista mitmesugust liiki saaste ja tervise vahelist seost ning leida uuenduslikke lahendusi saaste vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Tsiviiljulgeolek

Ajal, mil kliimaga seotud erakorralised sündmused ja hübriidohud suurenevad, on ELi investeeringud tsiviiljulgeolekualastesse teadusuuringutesse olnud väga olulised tagamaks, et EL on kriisideks valmis. Näiteks saavad ametiasutused energia- ja telekommunikatsioonikaablite juhusliku kahjustamise ja nendega seotud tahtliku vaenuliku tegevuse vastu meetmete võtmisel kasutada programmi „Horisont“ projektidega välja töötatud uuenduslikke tehnoloogialahendusi, sealhulgas veealuse seire, laevade ebahariliku käitumise automaatse avastamise ja reaalajas teabe tehnoloogiat. Selles valdkonnas on äärmiselt tähtis tagada, et majandus- ja teadusjulgeolek on alati kaitstud.

Digivaldkond ja tehisintellekt

Ka tehisintellekt on üks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni sihtvaldkondi, kuna see on konkurentsivõime suurendamisel väga tähtis ja üks alasid, kus on tohutud ära kasutamata innovatsioonivõimalused. Seni on programmist „Euroopa horisont“ eraldatud tehisintellekti jaoks 6,4 miljardit eurot.

Tehisintellekt muudab põhjalikult seda, kuidas tehakse teadusuuringuid. Euroopa Komisjon teeb 2025. aastal ettepaneku tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegia kohta, et luua teadusringkondadele võimalused tehisintellekti nende teadusuuringutes kasutusele võtta. Euroopa Komisjon on samuti käivitanud algatuse „InvestAI“ , et kaasata 200 miljardit eurot tehisintellekti investeerimiseks, sealhulgas uus 20 miljardi euro suurune Euroopa fond tehisintellekti gigatehaste jaoks. Komisjon rahastab algatust „InvestAI“ esialgu olemasolevatest ELi rahastamisprogrammidest, mis sisaldavad digikomponenti, nagu programmid „Digitaalne Euroopa“, „Euroopa horisont“ ja „InvestEU“.

Ka Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ühisettevõte EuroHPC), milles Euroopa Komisjon ühendab tegevuses jõud liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja erasektoriga, on näide programmi „Euroopa horisont“ raames tehtava koostöö eelisest. EuroHPC, mis on saanud toetust ka Euroopa ühendamise rahastust ja programmist „Digitaalne Euroopa“, on aidanud ELil saada superandmetöötluses maailmas oluliseks jõuks. Selle ühisettevõttega järgib EL kooskõlastatud strateegiat ja on koondanud ressursid tipptasemel eksatasandi superarvutite väljatöötamiseks. See on järjekordne samm tehnoloogilise suveräänsuse poole.

ELi missioonid

ELi missioonid on programmi „Euroopa horisont“ uus element. Nendega toetatakse Euroopa muutmist rohelisemaks, tervislikumaks, kaasavamaks ja kerksamaks maailmajaoks, sealhulgas meetmeid, millega täidetakse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja lahendatakse muid olulisi sotsiaalküsimusi.

Hindamisel leiti, et üldsus toetab ELi missioonide projekte, kuid järeldati ka, et juhtimissüsteem on liiga koormav ja keerukas, puudub sidusus Euroopa partnerlustega ning seiresüsteem on puudulik. Süstemaatiline aruandlus ELi missioonidega kaasatud rahastamise kohta ei olnud hindamiseks kättesaadav ja hindamisel täheldati vähest eristatavust võrreldes peamise tööprogrammi muude osadega.

Komisjon võtab teadmiseks uued lähenemisviisid, mis on välja pakutud Euroopa Parlamendi resolutsioonis ja aruandes „Align, act, accelerate“, milles mõlemas soovitatakse ELi missioone veelgi uurida. Eelkõige soovitati aruandes „Align, act, accelerate“ seada ELi missioonid sobiva poliitilise tasandi vastutusalasse ning jätta vaid nende teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni komponent raamprogrammi osaks. Programmi „Euroopa horisont“ viimaseks kolmeks aastaks lisatakse tööprogrammidesse ELi missioonidega seotud lisameetmed.

2.4.Innovatsioonilõhe kaotamine

Et ületada ELi pikaajaline nõrkus oma tipptasemel teadusuuringute turule toomisel, loodi programmiga „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC). EIC toetab lõhkuvat innovatsiooni kuni kontseptsiooni tõendamise, tehnosiirde ning idufirmade ja VKEde rahastamise ja laiendamise etapini.

Et suure riskiga teadusuuringud ja innovatsioon ei läheks innovatsiooni ja turustamise vahelises nö surmaorus kaotsi, toetab programm „Euroopa horisont“ aktiivselt turuleviimist. Selle lühikese aja jooksul, mis on pärast EIC loomist möödunud, on sellest saanud üks ELi suurimaid süvatehnoloogia idufirmadesse ja VKEdesse investeerivaid riskikapitaliinvestoreid. See võib aidata aastani 2027 võimendada kuni 20 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Järgmine samm on laiendada see edukas tegevus kasvufirmade toetamisele, et aidata äriühingutel kasvada ELi turul ja saada üleilmseteks liidriteks.

Programmi „Euroopa horisont“ raames võimaldavad EIC rahastamisvahendi „Transition“ projektikonkursid EIC-l hõlmata kõiki tehnoloogiavalmiduse etappe alates teadusuuringutest kuni turustamiseni. Lisaks pakub EIC rahastamisvahend „Accelerator“ äriühingutele toetusi, omakapitali või segarahastamist (esimese kahe kombinatsioon). Selle poolest on EIC raamprogrammis ja ELi programmide hulgas üldisemalt ainulaadne.

Järjest rohkem on püütud ühtlustada tulemuste saavutamise viise II samba alusel programmi „Euroopa horisont“ III samba raames pakutava innovatsioonitoetusega, eriti EIC rahastamisvahendi „Transition“ projektikonkurssidega. Hindamisel leiti, et programmi „Euroopa horisont“ ülejäänud tööprogrammide alusel antavat toetust saaks veelgi ühtlustada.

Samal ajal on nõudlus EIC peamiste projektikonkursside (Pathfinder ja Accelerator) kaudu pakutava rahastuse järele alates programmi „Euroopa horisont“ algusest märkimisväärselt suurenenud. Sellest tingituna on langenud edukuse määr, mis 2024. aastal oli ligikaudu 5 %. Seetõttu on vaja rahastada rohkemaid ettepanekutena esitatud tipptasemel projekte, sealhulgas kvaliteedimärgise süsteemi kasutuselevõtuga liikmesriikides.

Ka EIT teadmus- ja innovatsioonikogukonnad aitavad kaasa innovatsioonipõhise majanduskasvu loomisele uuenduslike toodete ja teenuste arendamise, uute äriühingute asutamise ja toetamise ning uue ettevõtjate põlvkonna koolitamise kaudu.

Riskikapitalirahastus idufirmadele 

Kuigi EIC on väga tulemuslikult ligi meelitanud lisainvesteeringuid rahastamisvahendi „Accelerator“ raames välja valitud äriühingutesse, on tehnoloogiapõhiste idufirmade riskikapitaliga rahastamises Euroopas endiselt suur puudujääk. EIC usaldusväärsete investorite võrgustik võeti kasutusele 2024. aastal ja see hõlmab praeguseks 100 Euroopa investeerimisfondi, kes on lubanud koos Euroopa Innovatsiooninõukogu fondiga Euroopa äriühingutesse täiendavalt kaasinvesteerida. EIC on välja kuulutanud ka uue projektikonkursi Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi (STEP) raames, et eraldada kuni 30 miljonit eurot investeeringuteks kasvufirmadele elutähtsa tehnoloogia valdkondades. Eesmärk on võimendada investeerimisvoorusid kuni 150 miljoni euro ulatuses. See on vaid esimene samm kasvufirmade rahastamisel Euroopas valitseva turulõhe kaotamisel, kus programmil „Euroopa horisont“ võib olla väga oluline roll.

Edasised meetmed esitatakse idu- ja kasvufirmade strateegias, Euroopa innovatsiooniaktis ning EIC ülejäänud tööprogrammides. Need täiendavad programmi „InvestEU“ positiivset mõju hästi toimiva riskikapitaliökosüsteemi arendamisele Euroopas, pakkudes kaudset toetust erasektori riskikapitalifondidele.

3.Teadusuuringute ja innovatsiooni liidu loomine

Kooskõlas Euroopa teadusruumi eesmärkidega aitab raamprogramm kaotada investeerimislõhet liikmesriikide vahel ning tagada, et kõigil ELi liikmesriikidel on tugevad teadus- ja innovatsioonisüsteemid. Programmiga „Euroopa horisont“ töötatakse selle eesmärgi nimel, keskendudes osaluse laiendamise meetmega liitunud liikmesriikidele.

Selliste liikmesriikide edukuse määr on alates programmi „Horisont 2020“ kasutuselevõtust paranenud ja nende osa programmi kogurahastusest on suurenenud 9 %-lt 14 %-le. Viiel osaluse laiendamise meetmega liitunud liikmesriigil on nüüdseks edukuse määr sarnane ELi keskmisega (20 %). Osaluse laiendamise meetmega liitunud liikmesriike hõlmavate koostööprojektide osakaal on alates programmi „Horisont 2020“ kasutuselevõtust suurenenud programmi praeguseks etapiks 47 %-lt 58 %-le.

Raamprogrammil võib olla oluline roll ka ELi ja liikmesriikide tasandi teadus- ja innovatsioonipoliitika kooskõlla viimisel, näidates selgelt strateegiliste investeeringute suunda. Sel põhjusel keskendutakse uutes tööprogrammides selgemalt peamistele poliitilistele prioriteetidele. Nii sisaldavad tööprogrammid küll vähem, aga strateegilisemaid teemasid, et saavutada kriitiline mass kõige strateegilisemates valdkondades tänu sellele, et ressursid suunatakse palju vähesematele teemadele. Teemasid kirjeldatakse ka vähem piiritletult ja need on avatumad, et soodustada võimalikult mitmekesiseid loovaid ettepanekuid.

Sidusus ELi ja riigisiseste investeeringute vahel

Raamprogrammist üksi siiski ei piisa. Programmi „Euroopa horisont“ vahendid moodustavad umbes kümnendiku teadusuuringutele ja innovatsioonile antavast avaliku sektori rahastusest ELis. Ülejäänud avaliku sektori rahastus teadusuuringutele ja innovatsioonile pärineb liikmesriikidelt. Selle tagajärjel on teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringud killustunud ega ole piisavalt sihipärased, mis pärsib ELi suutlikkust keskenduda strateegilistele prioriteetidele.

Väga oluline on parandada avaliku sektori poolsete teadus- ja arendustegevuse kulutuste koordineerimist liikmesriikides, et edendada innovatsiooni ELis ning saavutada teadus- ja arendustegevuse kulutuste 3 % eesmärk.

4.Lihtsustamine

Kuigi raamprogrammi lihtsustamiseks on juba palju ära tehtud, soovib Euroopa Komisjon minna veelgi kaugemale. Ulatuslik lihtsustamistöö algab kohe ning parandab märgatavalt taotlejate ja toetusesaajate kogemusi.

Hindamisuuringus märkisid taotlejad ja toetusesaajad, et taotluse koostamiseks kuluv aeg ja töö ei olnud alati proportsionaalsed rahastuse suuruse, partnerite arvu või projekti keerukusega.

Eksperdirühma aruandes „Align, act, accelerate“ peeti ka liiga pikaks toetuse määramiseni kuluvat aega, st aega, mis jääb konkursikutse tähtaja ja Euroopa Komisjoni poolt toetuse allkirjastamise vahele. Programmi „Euroopa horisont“ hiljutised andmed näitavad siiski, et toetuse määramiseni kuluv aeg vastab sellele seatud 245 päeva eesmärgile. See aspekt paranes eelmise finantsperioodi jooksul märkimisväärselt – programmi „Horisont 2020“ raames allkirjastati 90 % toetustest õigel ajal, võrreldes 41 %ga seitsmenda raamprogrammi raames.

Euroopa Komisjon soovib siiski jätkuvalt hõlbustada toetusesaajate kiiremat toetamist. Seda arvestades võetakse lisameetmeid, et muuta protsess veelgi lihtsamaks ja kiiremaks. Komisjon hindab toetuse allkirjastamiseni viivat protsessi, et teha kindlaks, kas seda saab lihtsustada, näiteks lühendades taotlusvorme ja vähendades veelgi üldist toetuse määramiseni kuluvat aega. Peamine 2025. aasta tööprogramm sisaldab 29 kaheetapilist projektikonkurssi. Nende raames võivad taotlejad kõigepealt esitada lühema kokkuvõtliku taotluse ja esitada täieliku taotluse ainult juhul, kui nad on algetapis edukad. Umbes 20 neist kaheetapilistest projektikonkurssidest toimub pimehindamisega, et koguda pimehindamise metoodika usaldusväärseks hindamiseks lisatõendeid. Lisaks vaatab komisjon läbi mitu mitterahalist kohustust (nt lähenemisviis olulise kahju ärahoidmise põhimõttele ja tehisintellektil põhinevate vahendite usaldusväärsuse kontroll), et koostada lühem taotlusvorm.

Käesoleva vahehindamise käigus on põhjalikult hinnatud ka kindlasummaliste maksetega rahastamist. Hindamistulemuste kohaselt vähendab seda liiki toetus toetusesaajate aruandluskoormust (hoides kokku nende halduskulusid). Kindlasummaliste maksetena antavad toetused aitavad vältida finantsvigu ja kaitsevad samal ajal ELi finantshuve ning aitavad rakendusetapis keskenduda finantskontrolli asemel projekti sisule. Kindlasummaliste maksetega rahastamine on eriti atraktiivne VKEdele ja uutele tegijatele, kel on programmiga vähem kogemusi ja vähem vahendeid keeruka finantsaruandlusega toimetulekuks.

Programmi vahehindamise praeguseks etapiks on kindlasummaliste maksetega rahastamine aidanud toetusesaajatel hinnanguliselt hoida kokku 49,8–63,4 miljonit eurot projekti kestuse jooksul. Peamises 2025. aasta tööprogrammis moodustavad kindlasummaliste maksetena antavad toetused rohkem kui 35 % eelarvest. Aastaks 2027 on kavas rahastada vähemalt 50 % eelarvest kindlasummaliste maksetega, sõltuvalt rahastatud projektide sobivusest. Euroopa Komisjon kavatseb pidevalt jälgida ja hinnata kindlasummaliste maksete kasutamist, et säilitada kvaliteet ja usaldusväärsus.

5.Kokkuvõte

ELi raamprogrammiga on välja kujundatud tugev projektide kogum, mille abil suudetakse tänu koostööle ja teaduse tipptasemele leida lahendusi mõningatele kõige pakilisematele üleilmsetele probleemidele ja luua mõjusat lõhkuvat innovatsiooni. Teadusuuringud ja innovatsioon on ELi konkurentsivõime edendamise keskmes.

Lähikuudel töötab Euroopa Komisjon selle nimel, et muuta teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine lihtsamaks, sihipärasemaks ja veelgi mõjusamaks. Viivitamatute meetmetega peatsetes tööprogrammides muudetakse taotlemise ja projektide rakendamise protsess kasutajasõbralikumaks.

Sihipäraste investeeringutega pakutakse veelgi suuremat toetust teadlastele ja ettevõtjatele, et meelitada ligi, toetada ja hoida talente ELis. Tõhustatakse koostööd, et soodustada sidemeid eri sidusrühmade, sealhulgas ettevõtjate vahel, ja edendada teadmiste väärindamist.

Tulevase idu- ja kasvufirmade strateegiaga tehtava töö käigus uurib komisjon, millised on võimalused laiendada programmi „Euroopa horisont“ III sammast, arvestades selle potentsiaali aidata ületada innovatsioonilõhet, sealhulgas uuenduslike äriühingute laiendamisel, optimeerides programmi raames saada olevaid vahendeid.

Komisjon jätkab teadlaste ja novaatorite jõudsat arenemist soodustavate tingimuste loomist. Sel eesmärgil teeb ta tööd ERC ja EIC laiendamiseks. Seda silmas pidades ja kooskõlas valge raamatuga „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ tagab komisjon ka selle, et EIC investeerib kahesuguse kasutusega tehnoloogiasse.

Lisaks tegeleb Euroopa Komisjon idufirmasid ja uuenduslike äriühingute kasvu mõjutavate, regulatiivsete meetmete võtmist nõudvate tõketega, tehes muudatusi Euroopa innovatsiooniakti kaudu.

(1)

Draghi, M. (2024), „The future of European competitiveness. Part A | A competitiveness strategy for Europe“ (Draghi aruanne: Euroopa konkurentsivõime strateegia), https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en .

(2)

Letta, E. (2024), „Much more than a market“ (Letta aruanne: „Palju enamat kui turg“), https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf .

(3)

Euroopa Komisjon, poliitilised suunised komisjoni koosseisule 2024−2029, 2024.

(4)

Komisjoni talituste töödokument SWD(2025) 110.

(5)

Heitor, M. et al. (2024), „Align, act, accelerate – Research, technology and innovation to boost European competitiveness“ (Kooskõlastada, tegutseda, kiirendada – teadustöö, tehnoloogia ja innovatsioon Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks), https://data.europa.eu/doi/10.2777/9106236 .

(6)

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2025. aasta resolutsioon programmi „Euroopa horisont“ rakendamise hindamise kohta, pidades silmas selle vahehindamist ja soovitusi 10. teadusuuringute raamprogrammi jaoks (2024/2109(INI)).

(7)

Nõukogu järeldused programmi „Horisont 2020“ järelhindamise ja tulevikuväljavaadete kohta (kiidetud heaks 23. mail 2024).

(8)

MÄÄRUS (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.

(9)

EISMEA (2025), „Scaling Deep Tech in Europe“, Euroopa Innovatsiooninõukogu 2025. aasta mõjuaruanne. Kättesaadav aadressil https://eic.ec.europa.eu/document/download/7b947b36-66cb-4471-a2d0-158d5ae6770f_en?filename=EIC-Impact-Report-2025.pdf

(10)

Võttes arvesse vaid programmi „Euroopa horisont“ toetusesaajaid, kaasas Euroopa Innovatsiooninõukogu fond 1,5 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid (mille võimendustegur oli 3,2).

(11)

Heuer, R.-D., et al., „Interim evaluation of the activities of the Joint Research Centre under Horizon Europe and Euratom 2021-2025“ - Final report of the evaluation panel, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023.

(12)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa autotööstuse tegevuskava (COM(2025) 95 final).

(13)

Nõukogu soovitus, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist, https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/EN/TXT/?uri=OJ:C_202403510 .

(14)

JOIN(2025) 130 final.