(1)

Komisjon esitas 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (37) (edaspidi „Euroopa rohelepe“) uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selleks et liidu tootepoliitika aitaks kaasa CO2 heite ülemaailmsele vähendamisele, tuleb tagada, et liidus turustatavaid ja müüdavaid tooteid hangitakse, toodetakse ja töödeldakse nende olelusringi lõpus kestlikul viisil.

(1)

Komisjon esitas 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (37) (edaspidi „Euroopa rohelepe“) uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus hiljemalt 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selleks et liidu tootepoliitika aitaks kaasa CO2 heite ülemaailmsele vähendamisele, tuleb tagada, et liidus turustatavaid ja müüdavaid tooteid hangitakse, toodetakse ja töödeldakse nende olelusringi lõpus kestlikul viisil.

(2)

Autotööstusel on oluline osa energia- ja materiaalsete ressursside kasutamises liidus ning seega kasvuhoonegaaside tekkes. Oma osa on ülemaailmses kasvuhoonegaaside tekkes liidu turule lastavate sõidukite tootmisel kolmandates riikides ning see omakorda avaldab liidule negatiivset keskkonnamõju. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt sõidukites heiteta liikuvusele, nagu on ette nähtud paketis „Eesmärk 55“, on üks eeltingimus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks. See vähendab autotööstuse kasvuhoonegaaside heidet, mis on seotud sõidukite kasutusetapiga. Autotööstus on üks suurimaid liidu turule lastavate uute sõidukite tootmisega seotud esmase alumiiniumi, terase ja plasti kasutajaid. See võib avaldada olulist keskkonnamõju, mis on seotud nende materjalide kaevandamiseks ja töötlemiseks vajaliku energiaga. Uute sõidukite tootmisega seotud keskkonnajalajälg võib sõidukipargi käimasoleva elektrifitseerimise ning elektroonika laialdasema kasutamise tõttu tulevastes mudelites suureneda, sest mõlema jaoks on vaja märkimisväärset hulka kriitilisi ja strateegilisi tooraineid ning väärismetalle, nagu vask ja haruldased muldmetallid. Nende muudatuste tulemusena võib tootmisetapil olla suurem keskkonnajalajälg kui sõidukite kasutusetapil. Peale selle on jäätmekäitlust käsitleva liidu õiguse praeguste nõuete tulemuseks romusõidukitest saadavate ressursside mitteoptimaalne taaskasutamine ning romusõidukitest saadavate korduskasutatavate, taastatavate, uuendatavate või ringlusse võetavate tarvikute, osade ja materjalide kogust ja kvaliteeti on võimalik suurendada. Kõnealuste keskkonnamõjudega tegelemiseks ja sektori CO2 heite vähendamisse panustamiseks on vaja parandada ühtse turu toimimist ning tõhustada autotööstuse üleminekut ringmajandusele. See on kooskõlas komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatisega „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“, (38) milles kutsuti üles vaatama läbi kehtivad normid, et „propageerida tõhusamaid ringmajandusmudeleid, seostades sõidukite konstrueerimise kasutuselt kõrvaldatud sõidukite käitlemisega, kaaludes eeskirju sõidukiosades kasutatavate teatavate ringlussevõetud materjalide kohustusliku sisalduse kohta ja suurendades ringlussevõtumäära“. Samuti rõhutasid nõukogu (39) ja parlament, (40) et nendes küsimustes on vaja uusi liidu õigusnorme, mis asendaksid kehtivad sõidukite tüübikinnitust käsitlevad normid seoses korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega ning romusõidukeid käsitlevad kehtivad normid.

(2)

Autotööstusel on oluline osa energia- ja materiaalsete ressursside kasutamises liidus ning seega kasvuhoonegaaside tekkes. Oma osa on ülemaailmses kasvuhoonegaaside tekkes liidu turule lastavate sõidukite tootmisel kolmandates riikides ning see omakorda avaldab liidule negatiivset keskkonnamõju. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt sõidukites heiteta liikuvusele, nagu on ette nähtud paketis „Eesmärk 55“, on üks eeltingimus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastaks. See vähendab autotööstuse kasvuhoonegaaside heidet, mis on seotud sõidukite kasutusetapiga. Autotööstus on üks suurimaid liidu turule lastavate uute sõidukite tootmisega seotud esmase alumiiniumi, terase ja plasti kasutajaid. See võib avaldada olulist keskkonnamõju, mis on seotud nende materjalide kaevandamiseks ja töötlemiseks vajaliku energiaga. Uute sõidukite tootmisega seotud keskkonnajalajälg võib sõidukipargi käimasoleva elektrifitseerimise , sõidukite suuruse ja kaalu pideva kasvamise ning elektroonika laialdasema kasutamise ja keerukuse tõttu tulevastes mudelites suureneda, sest mõlema jaoks on vaja märkimisväärset hulka kriitilisi ja strateegilisi toormeid ning väärismetalle, nagu vask ja haruldased muldmetallid. Nende muudatuste tulemusena võib tootmisetapil olla suurem keskkonnajalajälg kui sõidukite kasutusetapil ning tööstus võib muutuda üha enam sõltuvaks kriitiliste toormete impordist ja olla haavatav tarnehäirete suhtes ning seega muutuda vähem konkurentsivõimeliseks . Peale selle on jäätmekäitlust käsitleva liidu õiguse praeguste nõuete tulemuseks romusõidukitest saadavate ressursside mitteoptimaalne taaskasutamine ning sõidukitest nii kasutusetapis kui ka olelusringi lõpu etapis saadavate parandatavate, korduskasutatavate, taastatavate, uuendatavate , moderniseeritavate või ringlusse võetavate tarvikute, osade ja materjalide kogust ja kvaliteeti on võimalik suurendada. Kõnealuste keskkonnamõjudega tegelemiseks ja sektori CO2 heite vähendamisse panustamiseks ning konkurentsivõime edendamiseks autotööstuse vastupidavust suurendades on vaja parandada ühtse turu toimimist ning tõhustada autotööstuse üleminekut ringmajandusele. See on kooskõlas komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatisega „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“, (38) milles kutsuti üles vaatama läbi kehtivad normid, et „propageerida tõhusamaid ringmajandusmudeleid, seostades sõidukite konstrueerimise kasutuselt kõrvaldatud sõidukite käitlemisega, kaaludes eeskirju sõidukiosades kasutatavate teatavate ringlussevõetud materjalide kohustusliku sisalduse kohta ja suurendades ringlussevõtumäära“. See on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1252 (38a). Samuti rõhutasid nõukogu (39) ja parlament, (40) et nendes küsimustes on vaja uusi liidu õigusnorme, mis asendaksid kehtivad sõidukite tüübikinnitust käsitlevad normid seoses korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega ning romusõidukeid käsitlevad kehtivad normid.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (44) kehtestati mootorsõidukite, haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike terviklik tüübikinnituse ja turujärelevalve süsteem, eesmärgiga tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine ja keskkonnatoime kõrge tase. Määruse (EL) 2018/858 II lisas kehtestatud ELi tüübikinnitusmenetluse kohaldamiseks on vaja eraldi õigusakti. Vaja on kehtestada sätted ja nõuded ELi tüübikinnitusmenetluses olevate sõidukite ringluspõhisuse kohta. Selleks et tagada sõidukite vastavus kõnealustele nõuetele, on vaja tagada nende kontrollimine ELi tüübikinnitusmenetluse käigus. Käesoleva määruse nõuete kohaselt väljastatud tüübikinnituste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 haldussätteid, sealhulgas turujärelevalvet, parandusmeetmeid ja karistusi käsitlevaid sätteid. Käesoleva määruse nõuete kohaselt väljastatud tüübikinnituste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 haldussätteid, sealhulgas turujärelevalvet, parandusmeetmeid ja karistusi käsitlevaid sätteid.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (44) kehtestati mootorsõidukite, haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike terviklik tüübikinnituse ja turujärelevalve süsteem, eesmärgiga tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine ja keskkonnatoime kõrge tase. Määruse (EL) 2018/858 II lisas kehtestatud ELi tüübikinnitusmenetluse kohaldamiseks on vaja eraldi õigusakti. Vaja on kehtestada sätted ja nõuded ELi tüübikinnitusmenetluses olevate sõidukite ringluspõhisuse kohta. Selleks et tagada sõidukite vastavus kõnealustele nõuetele, on vaja tagada nende kontrollimine ELi tüübikinnitusmenetluse käigus. Käesoleva määruse nõuete kohaselt väljastatud tüübikinnituste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 haldussätteid, sealhulgas turujärelevalvet, parandusmeetmeid ja karistusi käsitlevaid sätteid. Käesoleva määruse nõuete kohaselt väljastatud tüübikinnituste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/858 haldussätteid, sealhulgas turujärelevalvet, parandusmeetmeid , kaitseklausleid ja karistusi käsitlevaid sätteid.

(6a)

Nõuete tagasiulatuva kohaldamise vältimiseks on oluline eristada muudetud tüübikinnitusi ja uusi tüübikinnitusi. Seepärast tuleks selgitada, et muudatused ei nõua süstemaatiliselt uut tüübikinnitust määruse (EL) 2018/858 alusel.

(7)

Selleks et parandada ühtse turu toimimist, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme, on oluline ühtlustada sõidukite tüübikinnituse tingimusi seoses nende korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega, samuti jäätmekäitluse tingimusi autotööstuses. Tootmisetapi ja sõidukite olelusringi lõpus toimuva töötlemise vahel on olemuslikud seosed, sest romusõidukite keskkonnahoidlik töötlemine sõltub suurel määral sellest, kuidas sõidukeid üldse konstrueeritakse ja ehitatakse. Kõige tõhusam viis autotööstuse ringmajandusele ülemineku hõlbustamiseks on seega kehtestada liidu tasandil ühtne õigusraamistik, mis hõlmaks integreeritud ja järjepideval viisil sõidukite konstrueerimist, tootmist, turule laskmist liidus ja olelusringi lõpus toimuvat töötlemist. See on oluline ka turule lastud uutes sõidukites sisalduvate teiseste toormete turu arendamiseks liidus, samuti selleks, et vältida kaubandustõkkeid ja konkurentsimoonutusi, tagada õigusselgus ning parandada kõigi sõidukite konstrueerimise, tootmise ja olelusringi lõpus toimuva töötlemisega seotud ettevõtjate keskkonnatoimet. Nende eesmärkide saavutamiseks ja keskkonnaprobleemidest tuleneva vajaduse tõttu kehtestada ühtsel turul ühtsed õigusnormid ning kooskõlas mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevate liidu üldiste õigusaktidega tuleks direktiivid 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ asendada määrusega, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114.

(7)

Selleks et parandada ühtse turu toimimist, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme, on oluline ühtlustada sõidukite tüübikinnituse tingimusi seoses nende korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega, samuti jäätmekäitluse tingimusi autotööstuses ja kasutatud sõidukite ekspordi tingimusi . Tootmisetapi ja sõidukite olelusringi lõpus toimuva töötlemise vahel on olemuslikud seosed, sest romusõidukite keskkonnahoidlik töötlemine sõltub suurel määral sellest, kuidas sõidukeid üldse konstrueeritakse ja ehitatakse. Kõige tõhusam viis autotööstuse ringmajandusele ülemineku hõlbustamiseks on seega kehtestada liidu tasandil ühtne õigusraamistik, mis hõlmaks integreeritud ja järjepideval viisil sõidukite konstrueerimist, tootmist, turule laskmist liidus ja olelusringi lõpus toimuvat töötlemist. See on oluline ka turule lastud uutes sõidukites sisalduvate teiseste toormete turu arendamiseks liidus, samuti selleks, et vältida kaubandustõkkeid ja konkurentsimoonutusi, tagada õigusselgus ning parandada kõigi sõidukite konstrueerimise, tootmise ja olelusringi lõpus toimuva töötlemisega seotud ettevõtjate keskkonnatoimet. Nende eesmärkide saavutamiseks ja keskkonnaprobleemidest tuleneva vajaduse tõttu kehtestada ühtsel turul ühtsed õigusnormid ning kooskõlas mootorsõidukite tüübikinnitust käsitlevate liidu üldiste õigusaktidega tuleks direktiivid 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ asendada määrusega, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114.

(8)

Direktiive 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ kohaldatakse üksnes sõiduautode (M1) ja väikeste tarbesõidukite (N1) suhtes, mis moodustavad ligikaudu 85  % kõigist liidus registreeritud sõidukitest. Ülejäänud sõidukite, nimelt kahe- ja kolmerattaliste sõidukite, veoautode, busside ja haagiste suhtes ei kohaldata ühtegi liidu õigusakti, mis käsitleks nende ökodisaini ja käitlemist olelusringi lõpus. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada mitte ainult M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes, vaid osaliselt ka teatavate L-kategooria sõidukite (L3e–L7e) ning raskeveokite ja nende haagiste (M2, M3, N2, N3, O) suhtes, eesmärgiga tagada ringmajandust toetav raamistik kõigile liidus registreeritud sõidukitele, sealhulgas nende keskkonnahoidlik töötlemine, ning vältida ühtse turu killustumist. Selliste sõidukite töötlemise kohta nende olelusringi lõpus liidus puudub põhjalik teave, mistõttu ei ole käesoleva määruse jõustudes võimalik nende suhtes kohaldada sama korda, mida kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes. L-kategooria sõidukite (L3e–L7e) ning raskeveokite ja nende haagiste (M2, M3, N2, N3, O) suhtes tuleks siiski kohaldada nõudeid, mis käsitlevad romusõidukite kogumist, nende kohustuslikku viimist tegevusloaga lammutuskodadesse ning nende keskkonnaohutuks muutmist. Kõnealuste romusõidukite töötlemise hõlbustamiseks tuleks nende tootjatelt nõuda, et nad esitaksid teabe selliste sõidukite tarvikute, osade ja materjalide eemaldamise ning asendamise kohta. Samuti tuleks nende sõidukikategooriate suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust reguleerivaid sätteid, mis katavad nende kogumise ja keskkonnaohutuks muutmise kulud olelusringi lõpus.

(8)

Direktiive 2000/53/EÜ ja 2005/64/EÜ kohaldatakse üksnes sõiduautode (M1) ja väikeste tarbesõidukite (N1) suhtes, mis moodustavad ligikaudu 85 protsenti kõigist liidus registreeritud sõidukitest. Ülejäänud sõidukite, nimelt kahe- ja kolmerattaliste sõidukite, veoautode, busside ja haagiste suhtes ei kohaldata ühtegi liidu õigusakti, mis käsitleks nende ökodisaini ja käitlemist olelusringi lõpus. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada mitte ainult M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes, vaid osaliselt ka L-kategooria sõidukite ning raskeveokite ja nende haagiste (M2, M3, N2, N3, O) suhtes, eesmärgiga tagada ringmajandust toetav raamistik kõigile liidus registreeritud sõidukitele, sealhulgas nende keskkonnahoidlik töötlemine, ning vältida ühtse turu killustumist. Selliste sõidukite töötlemise kohta nende olelusringi lõpus liidus puudub põhjalik teave, mistõttu ei ole käesoleva määruse jõustudes võimalik nende suhtes kohaldada sama korda, mida kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes. Nii L-kategooria sõidukite kui ka raskeveokite ja nende haagiste (M2, M3, N2, N3, O) suhtes tuleks siiski kohaldada nõudeid, mis käsitlevad romusõidukite kogumist, nende kohustuslikku viimist tegevusloaga lammutuskodadesse ning nende keskkonnaohutuks muutmist. Kõnealuste romusõidukite töötlemise hõlbustamiseks tuleks nende tootjatelt nõuda, et nad esitaksid teabe selliste sõidukite tarvikute, osade ja materjalide eemaldamise ning asendamise kohta. Samuti tuleks nende sõidukikategooriate suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust reguleerivaid sätteid, mis katavad nende kogumise ja keskkonnaohutuks muutmise kulud olelusringi lõpus. Lisaks tuleks L-kategooria sõidukite suhtes kohaldada lisanõudeid, näiteks märgistamise, kohustusliku eemaldamise või korduskasutamise, taastamise ja uuendamise kohta.

(8a)

Regulatiivse sidususe tagamiseks ja ühtse turu killustumise vältimiseks on vaja laiendada käesoleva määruse kohaldamisala Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 (1a) määratletud L1- ja L2-kategooria sõidukitele. Kategooriate L1e- ja L2e sõidukite suhtes ei kohaldata kõigis liikmesriikides ühtmoodi nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ (1b) kohast haldusotstarbelist registreerimist, kuigi neile antakse tüübikinnitus määruse (EL) nr 168/2013 alusel. Selline regulatiivne vastuolu võib põhjustada killustatud riiklikke lähenemisviise, tekitada tootjatele ebaproportsionaalset koormust ja kahjustada tööstuse konkurentsivõimet. Selleks et tagada regulatiivne sidusus ja ühtlustamine, tuleks käesolevas määruses sätestada, et kui kõnealuseid sõidukeid haldusotstarbeliselt ei registreerita, tuleks rakendada alternatiivset süsteemi nende identifitseerimisandmete registreerimiseks, sealhulgas turule laskmise kohas, kasutamise ajal või olelusringi lõpus. See lähenemisviis peaks hoidma ära sarnaste sõidukite erineva kohtlemise ja ühtlustama kõigi L-kategooria sõidukite suhtes kehtivad kohustused, edendades seeläbi sidusat raamistikku käesoleva määruse järgimiseks.

(9a)

Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta sõidukid, mis on konstrueeritud ja ehitatud või kohandatud kasutamiseks üksnes relvajõududes, samuti sõidukid, mis on konstrueeritud ja ehitatud kasutamiseks relvajõududes, tsiviilkaitses, tuletõrjes, korrakaitsejõududes ja kiirabiteenistustes. Need sõidukid täidavad spetsiaalseid ülesandeid ja neile kehtivad tehnilised erinõuded ning need erinevad konstruktsiooni, ehituse ja kasutuse poolest oluliselt üldiseks maanteeveoks mõeldud sõidukitest. Seepärast ei oleks üldiste sõidukite konstruktsiooni ringluspõhisuse nõuete ja romusõidukite käitlemise nõuete kohaldamine selliste sõidukite suhtes asjakohane ning nende väljajätmine käesoleva määruse kohaldamisalast on kooskõlas nende eriliste ülesannetega.

(9b)

Euroopa kultuuripärandi säilitamiseks tuleks ajaloolise väärtusega sõidukid käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Samuti peaks olema võimalik jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja erilise kultuurilise väärtusega sõidukid, tingimusel et nende registreerimise liikmesriigi pädev asutus on neid vastavalt erikriteeriumidele selliste sõidukitena ametlikult tunnustanud. See väljajätmine ei tohiks tuua kaasa vabastust kohustusest hoida ja käidelda neid sõidukeid keskkonnahoidlikul viisil kooskõlas kohaldatava liidu või riigisisese õigusega. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõiki sõidukeid, mille suhtes seda erandit kohaldatakse, hallatakse vastavalt.

(9c)

Selleks et tagada käesoleva määruse kohaldamisala kohandamine tegeliku turuolukorraga, tuleks käesolevast määrusest välja jätta ka muud sõidukitüübid, näiteks väikeseeriana toodetud L-kategooria sõidukid või teatavad pedaalide abil liikumiseks konstrueeritud jalgrattad.

(10)

Eriotstarbelised sõidukid on loodud eriülesannete täitmiseks ning nende kere puhul tuleb teha eritöid, mis ei ole täielikult tootja kontrolli all. Seetõttu ei saa korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrasid nõuetekohaselt arvutada. Nende sõidukite suhtes tuleks kohaldada üksnes tarvikute ja osade kogumist, keskkonnaohutuks muutmist ja kohustuslikku eemaldamist käsitlevaid sätteid. Nimetatud tegevustega seotud kulud peaksid katma tootjad laiendatud tootjavastutuse süsteemi raames. Eriotstarbeliste sõidukite suhtes tuleks kohaldada ka sõidukites sisalduvaid aineid käsitlevaid sätteid, nagu need on sätestatud direktiivis 2000/53/EÜ. Mitmeastmelise tüübikinnituse käigus tüübikinnituse saanud sõidukite teise astme tootja ei saa arvutada komplekteeritud sõidukite korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrasid. Seepärast on asjakohane nõuda, et käesoleva määruse nõuetele peab vastama üksnes baassõiduk.

(10)

Eriotstarbelised sõidukid on loodud eriülesannete täitmiseks ning nende kere puhul tuleb teha eritöid, mis ei ole täielikult tootja kontrolli all. Seetõttu ei saa korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrasid nõuetekohaselt arvutada. Nende sõidukite suhtes tuleks kohaldada üksnes tarvikute ja osade kogumist, keskkonnaohutuks muutmist ja kohustuslikku eemaldamist käsitlevaid sätteid. Nimetatud tegevustega seotud kulud peaksid katma tootjad laiendatud tootjavastutuse süsteemi raames. Eriotstarbeliste sõidukite suhtes tuleks kohaldada ka sõidukites sisalduvaid aineid käsitlevaid sätteid, nagu need on sätestatud direktiivis 2000/53/EÜ. Väiketootjate toodetud eriotstarbelised sõidukid tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast aga täielikult välja jätta. Mitmeastmelise tüübikinnituse käigus tüübikinnituse saanud sõidukite teise astme tootja , näiteks kerede tootjad, ei saa arvutada komplekteeritud sõidukite korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrasid. Seepärast on asjakohane nõuda, et käesoleva määruse nõuetele peab selles etapis vastama üksnes baassõiduk. Sellest tulenevalt ei peaks baassõidukisse mittekuuluva mitmeastmelise tüübikinnitusega sõiduki kere kuuluma laiendatud tootjavastutuse kohaldamisalasse.

(10a)

Autoelamud ja haagissuvilad erinevad tavapärastest sõidukitest või haagistest, kuna nende peamine funktsioon on majutus, mitte transport. Paljud haagissuvilad on püsivalt paigas puhkemajadena, neid kasutatakse hooajaliseks majutuseks ja need on kasutuses aastakümneid. Neid sõidukeid ei tohiks liigitada romusõidukiteks, sest neid kasutatakse jätkuvalt eluasemena, aga sageli on need registreerimata, mistõttu liigitatakse need valesti „kaduma läinud sõidukiteks“. Need haagiselamud on ehitatud muudest kui autotööstuse komponentidest, nagu puit, mööbel, veesüsteemid ja kodumajapidamises kasutatavad elektrisüsteemid, mis ei kuulu sõidukite ringlussevõtu rajatiste kohaldamisalasse. Arvestades autoelamute ja haagissuvilate eriotstarvet, erinevat materjalikoostist ja jätkuvat kasutamist, tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(11)

Üks suuremaid direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisega seotud praktilisi probleeme on selle kindlakstegemine, kas sõiduk on muutunud romusõidukiks või mitte, eelkõige sõidukite piiriüleste saadetiste puhul. Kuigi selles küsimuses on avaldatud suunised ,  (46) on selline hindamine endiselt keeruline. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikult siduvad täpsed kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas tegemist on romusõidukiga. Neid kriteeriume peaksid kasutama kõik romusõidukitega tegelevad ettevõtjad ja sõidukiomanikud.

(11)

Üks suuremaid direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisega seotud praktilisi probleeme on selle kindlakstegemine, kas sõiduk on muutunud romusõidukiks või mitte, sõidukite piiriüleste saadetiste ja ekspordi puhul. Kuigi selles küsimuses on avaldatud suunised (46) , on selline hindamine endiselt keeruline. Seepärast on vaja kehtestada õiguslikult siduvad täpsed kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas tegemist on romusõidukiga. Neid kriteeriume peaksid kasutama kõik romusõidukitega tegelevad asjaomased pädevad asutused, ettevõtjad ja sõidukiomanikud.

(13)

Kõigi liidu turule lastud sõidukite konstruktsiooni ja olelusringi lõpu etapi käsitlemiseks on vaja kehtestada ühtlustatud ringluspõhisuse nõuded, mida kontrollitakse tüübikinnituse etapis. Sõidukite konstrueerimine ja tootmine viisil, mis tagab tarvikute ja osade korduskasutatavuse ning nendes sisalduvate materjalide ringlussevõetavuse, on oluline sellise olukorra vältimiseks, kus neid tarvikuid, osi ja materjale ei ole võimalik sõiduki olelusringi lõppu jõudmise korral nõuetekohaselt taaskasutada. Seepärast peaksid sõidukitootjad ja nende tarnijad lõimima uute sõidukite väljatöötamise varasesse etappi korduskasutatavust ja ringlussevõetavust parandavaid konstrueerimisstrateegiaid. Seega tuleks jätkata uute sõidukitüüpide ehitamist nii, et need oleksid korduskasutatavad või ringlussevõetavad vähemalt 85  % ulatuses nende massist ning korduskasutatavad või taaskasutatavad vähemalt 95  % ulatuses nende massist, nagu on juba ette nähtud direktiiviga 2005/64/EÜ. Korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade ühetaolise arvutamise ning nende jälgitavuse tagamiseks tuleks kehtestada sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutamise ning kontrollimise uus metoodika. See metoodika peaks paremini kajastama uue sõiduki tegelikku potentsiaali ringlussevõtmiseks, korduskasutamiseks ja taaskasutamiseks olelusringi lõpus, võttes samas arvesse tehnoloogia jätkuvat arengut. Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise metoodika kehtestamiseks. Kuni sellise metoodika kehtestamiseni tuleks korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrad jätkuvalt arvutada vastavalt standardile ISO 22628:2002, nagu on sätestatud direktiivis 2005/64/EÜ.

(13)

Kõigi liidu turule lastud sõidukite konstruktsiooni ja olelusringi lõpu etapi käsitlemiseks on vaja kehtestada ühtlustatud ringluspõhisuse nõuded, mida kontrollitakse tüübikinnituse etapis. Sõidukite konstrueerimine ja tootmine viisil, mis tagab tarvikute ja osade korduskasutatavuse ning nendes sisalduvate materjalide ringlussevõetavuse, on oluline sellise olukorra vältimiseks, kus neid tarvikuid, osi ja materjale ei ole võimalik sõiduki olelusringi lõppu jõudmise korral nõuetekohaselt taaskasutada. Seepärast peaksid sõidukitootjad ja nende tarnijad lõimima uute sõidukite väljatöötamise varasesse etappi korduskasutatavust ja ringlussevõetavust parandavaid konstrueerimisstrateegiaid. Seega tuleks jätkata uute sõidukitüüpide ehitamist nii, et need oleksid korduskasutatavad või ringlussevõetavad vähemalt 85 protsendi ulatuses nende massist ning korduskasutatavad või taaskasutatavad vähemalt 95  protsendi ulatuses nende massist, nagu on juba ette nähtud direktiiviga 2005/64/EÜ. Korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade ühetaolise arvutamise ning nende jälgitavuse tagamiseks tuleks kehtestada sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutamise ning kontrollimise uus metoodika. See metoodika peaks paremini kajastama uue sõiduki tegelikku potentsiaali ringlussevõtmiseks, korduskasutamiseks ja taaskasutamiseks olelusringi lõpus, võttes samas arvesse tehnoloogia jätkuvat arengut. Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise metoodika kehtestamiseks vastavalt standardile ISO 22628:2002 . Kuni sellise metoodika kehtestamiseni tuleks korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrad jätkuvalt arvutada vastavalt standardile ISO 22628:2002, nagu on sätestatud direktiivis 2005/64/EÜ. Komisjon peaks püüdlema selle poole, et asjaomast ÜRO metoodikat ajakohastatakse sellele vastavalt, et vältida vastuolu liidu metoodikaga ja vähendada tootjatel lasuvat koormust.

(13a)

Sõidukite parandatavuse tagamine kogu nende kasutusea jooksul on tõeliselt kestliku ja ringluspõhise autotööstuse alussammas. Sõidukeid ei tohiks enneaegselt liigitada romusõidukiteks, kui need on veel parandatavad, sest see põhjustaks tarbetuid jäätmeid, majanduslikku ebatõhusust ja põhjendamatut koormust sõidukiomanikele. Sõidukit tuleks käsitada romusõidukina üksnes juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult taastada nii, et see vastaks tehnoülevaatuse nõuetele, ja see kujutab endast seega ohtu liiklejatele.

(13b)

Sõidukite pikaealisus ei sõltu mitte ainult nende esialgsest konstruktsioonist, vaid ka taskukohaste ja konkurentsivõimeliste remondi- ja hooldusteenuste kättesaadavusest. Sõltumatud remonditöökojad peaksid saama tegutseda õiglastel ja läbipaistvatel tingimustel, tagamaks, et tarbijad ei sõltu üksnes tootja kontrolli all olevatest remondivõrgustikest, mis muidu võivad piirata konkurentsi, suurendada kulusid ja vähendada teenuste kättesaadavust. Tarbijate valikuvõimaluste kaitsmiseks ja ressursside tõhusa kasutamise tagamiseks tuleks vältida parandamisega seotud tõkkeid, sealhulgas piiranguid varuosade, diagnostikavahendite ja tehnilise teabe kättesaadavusele ning osade põhjendamatut sidumist konkreetse sõidukiga.

(15)

Direktiiviga 2000/53/EÜ juba piiratakse plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi kasutamist sõidukites ning nähakse ette erandid, mille korral selliseid aineid võib kasutada teatavates rakendustes. Käesolevas määruses peaks need kehtivad normid üle võtma. Kuid kemikaale käsitlevate õigusaktide sidususe tagamiseks tuleks piiranguid, mis on seotud muude ainete turulelaskmise ja kasutamisega sõidukites, käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt (48). Samuti tuleks kõnealuse määruse alusel kehtestada piirangud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1021 (49) reguleeritud ainete kasutamisele. Seepärast ei tohiks käesoleva määrusega anda võimalust piirata sõidukites muid aineid peale plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi.

(15)

Direktiiviga 2000/53/EÜ juba piiratakse plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi kasutamist sõidukites ning nähakse ette erandid, mille korral selliseid aineid võib kasutada teatavates rakendustes. Käesolevas määruses peaks need kehtivad normid üle võtma. Kuid kemikaale käsitlevate õigusaktide sidususe tagamiseks tuleks piiranguid, mis on seotud muude ainete turulelaskmise ja kasutamisega sõidukites, käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt (48). Samuti tuleks kõnealuse määruse alusel järgida piiranguid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1021 (49) reguleeritud ainete kasutamisele.

(15a)

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse järgimist ja anda suuniseid sõidukites esinevate probleemsete ainete, aga ka ohutu ja kvaliteetse teisese toorme ringlussevõttu takistavate ainete piirangute kohta, on asjakohane probleemsed ained kaardistada. Seda peaks tegema komisjon, keda abistab määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel asutatud Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet“). Komisjon peaks sellega seoses võtma asjakohaseid järelmeetmeid, sealhulgas võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

(16)

Direktiivis 2000/53/EÜ on sätestatud erandid piirangutest plii ja kaadmiumi kasutamisele sõidukiakudes ning need võetakse käesoleva määrusega üle. Ainete kasutamist akudes reguleeritakse siiski põhjalikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2023/ [patareisid ja akusid käsitlev määrus] (50) . Seepärast tuleks selliste ainetega tegeleda ning nende kasutamise piirangud ja piirangutega seotud erandid tuleks vajaduse korral kõnealusesse määrusesse üle kanda ning neid ei tohiks käesoleva määrusega reguleerida. Enne selliste piirangute kehtestamist määruses (EL) nr 2023/[patareisid ja akusid käsitlev määrus] tuleks kõnealuse määruse alusel teha põhjalik hindamine, kas ja millises ulatuses on veel vaja erand teha.

(16)

Direktiivis 2000/53/EÜ on sätestatud erandid piirangutest plii ja kaadmiumi kasutamisele sõidukiakudes ning need võetakse käesoleva määrusega üle. Ainete kasutamist akudes reguleeritakse siiski põhjalikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/ 1542 (50) . Seepärast tuleks selliste ainetega tegeleda ning nende kasutamise piirangud ja piirangutega seotud erandid tuleks vajaduse korral kõnealusesse määrusesse üle kanda ning neid ei tohiks käesoleva määrusega reguleerida. Enne selliste piirangute kehtestamist määruses (EL) nr 2023/[patareisid ja akusid käsitlev määrus] tuleks kõnealuse määruse alusel teha põhjalik hindamine, kas ja millises ulatuses on veel vaja erand teha.

(17)

Teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks peaks komisjonil jätkuvalt olema volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse alusel sõidukites plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi kasutamise piirangutest tehtavaid erandeid. Selliste erandite muutmisele või väljajätmisele peaks eelnema sellise muudatuse sotsiaal-majandusliku mõju hindamine, mida direktiivis 2000/53/EÜ ei ole sätestatud, sealhulgas alternatiivsete ainete kättesaadavuse ning inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju hindamine kogu sõidukite olelusringi kestel. Selleks et tagada käesoleva määruse muutmise tehniliste, teaduslike ja haldusaspektide puhul tulemuslik otsustamine, koordineerimine ja haldamine seoses ainete kasutamise piirangutega sõidukites, peaks Euroopa Kemikaaliamet abistama komisjoni sellises hindamises.

(17)

Teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks peaks komisjonil jätkuvalt olema volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse alusel sõidukites plii, elavhõbeda, kaadmiumi ja kuuevalentse kroomi kasutamise piirangutest tehtavaid erandeid. Selliste erandite muutmisele või väljajätmisele peaks eelnema sellise muudatuse sotsiaal-majandusliku mõju hindamine, mida direktiivis 2000/53/EÜ ei ole sätestatud, sealhulgas alternatiivsete ainete kättesaadavuse ning inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju hindamine kogu sõidukite olelusringi kestel. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon konsulteerima asjaomaste ekspertide ja sidusrühmadega tagamaks, et lisaks inimeste ja keskkonnatervisele avalduvale mõjule võetakse arvesse ka laiemat sotsiaal-majanduslikku mõju. Selleks et tagada käesoleva määruse muutmise tehniliste, teaduslike ja haldusaspektide puhul tulemuslik otsustamine, koordineerimine ja haldamine seoses ainete kasutamise piirangutega sõidukites, peaks Euroopa Kemikaaliamet abistama komisjoni sellises hindamises.

(18)

Ringluse suurendamiseks autotööstuses tuleks sõidukeid üha enam konstrueerida ja toota nii, et esmase tooraine asemel kasutataks ringlussevõetud materjale. Ringlussevõetud materjalide kasutamine võimaldab materjalide ressursitõhusamat kasutamist ning vähendab CO2 heidet tootmises ja esmaste toorainete kasutamisega seotud negatiivset keskkonnamõju. Suurem ringlus liidus turule lastavate kolmandates riikides toodetud sõidukite puhul aitab vähendada ka kasvuhoonegaaside heidet kogu maailmas, sealhulgas liidus. Samuti vähendab see esmaste toorainete tarnimisega seotud sõltuvust toorainest ja energiast ning tugevdab samal ajal teiseste toormete turgu. Kuigi puuduvad nõuded ringlussevõetud materjali kasutamise kohta üleilmsel tasandil, on paljud tootjad juba hakanud oma sõidukitesse lisama ringlussevõetud materjale. Eesmärkide ja ühtsete sätete kehtestamine ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamise kohta tagab õiguskindluse ja aitab kaasa ausa konkurentsi loomisele tootjate vahel. Nõudeid kohaldatakse kõigi tootjate suhtes, kes olenemata nende asukohast kavatsevad lasta sõidukeid liidu turule. Tunnistades üleilmsete väärtusahelate olulisust autotööstuses, peaks määrus võimaldama hankida teisest tooret väljastpoolt liitu.

(18)

Ringluse suurendamiseks autotööstuses tuleks sõidukeid üha enam konstrueerida ja toota nii, et esmase tooraine asemel kasutataks ringlussevõetud materjale , säilitades seejuures sõidukite ohutuse . Ringlussevõetud materjalide kasutamine võimaldab materjalide ressursitõhusamat kasutamist ning vähendab CO2 heidet tootmises ja esmaste toorainete kasutamisega seotud negatiivset keskkonnamõju. Suurem ringlus liidus turule lastavate kolmandates riikides toodetud sõidukite puhul aitab vähendada ka kasvuhoonegaaside heidet kogu maailmas, sealhulgas liidus. Samuti tugevdab see liidu strateegilist autonoomiat ja konkurentsivõimet, vähendades esmaste toorainete tarnimisega seotud sõltuvust toorainest ja energiast , eelkõige aidates kaasa väärtuslike kriitiliste toormete hoidmisele liidus ning tugevdades samal ajal teiseste toormete turgu. Kuigi puuduvad nõuded ringlussevõetud materjali kasutamise kohta üleilmsel tasandil, on paljud tootjad juba hakanud oma sõidukitesse lisama ringlussevõetud materjale. Eesmärkide ja ühtsete sätete kehtestamine ringlussevõetud materjali sisalduse arvutamise kohta tagab õiguskindluse ja aitab kaasa ausa konkurentsi loomisele tootjate vahel. Nõudeid kohaldatakse kõigi tootjate suhtes, kes olenemata nende asukohast kavatsevad lasta sõidukeid liidu turule , sealhulgas internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu . Tunnistades üleilmsete väärtusahelate olulisust autotööstuses, peaks määrus võimaldama hankida teisest tooret väljastpoolt liitu. Autotööstuses peaksid ringmajandusele üleminekuga kaasnema meetmed, millega tagatakse töökohakindlus ja luuakse uusi töövõimalusi. Käesoleva määrusega peaks olema võimalik toetada töötajaid õiglase ülemineku kaudu, integreerides sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnakestlikkuse aspektid.

(19)

Pidades silmas plasti, eelkõige romusõidukitest pärit plasti ringlussevõtu madalat määra ja plastijäätmete muude töötlemisviiside üldist negatiivset mõju, on asjakohane suurendada ringlussevõetud plasti kasutuselevõttu sõidukites. Selleks tuleks uute sõidukite puhul kehtestada tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlussevõetud plasti kohustuslik eesmärk. Seega peaks iga sõidukitüüp sisaldama 25  % tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlussevõetud plasti. 25  % sellest ringlussevõetud plasti sisalduse eesmärgist tuleks saavutada romusõidukitest ringlussevõetud plasti lisamisega asjaomasesse sõidukitüüpi. Selleks et tagada kõnealuse kohustuse ühetaolised rakendamistingimused , tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise metoodika kehtestamiseks , mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse vastavalt tarbimisjärgsetest jäätmetest ja romusõidukitest taaskasutusse võetud sellise plasti osakaalu , mis sisaldub sõidukitüübis ja on sellesse lisatud .

(19)

Pidades silmas plasti, eelkõige romusõidukitest pärit plasti ringlussevõtu madalat määra ja plastijäätmete muude töötlemisviiside üldist negatiivset mõju, on asjakohane suurendada ringlussevõetud plasti kasutuselevõttu sõidukites. Selleks tuleks uute sõidukite puhul kehtestada tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlussevõetud plasti kohustuslik eesmärk. Seega peaks iga sõidukitüüp sisaldama 20  % tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlussevõetud plasti. 15  % sellest ringlussevõetud plasti sisalduse eesmärgist tuleks saavutada romusõidukitest ringlussevõetud plasti lisamisega asjaomasesse sõidukitüüpi. Selleks et tagada tööstuse jaoks vajalik pikaajaline perspektiiv ja võimaldada investeeringuid , peaksid tootjad hilisemas etapis saavutama eesmärgi , mille kohaselt vähemalt 25 % ringlussevõetud plastist on saadud tarbimisjärgsetest plastijäätmetest, välja arvatud juhul, kui vajaliku ringlussevõetud plasti puudumine või liiga kõrged hinnad muudavad selle eesmärgi saavutamise ülemäära raskeks. Selleks et võimaldada nende sihttasemete saavutamisel piisavat paindlikkust, peaks tootjatel olema ka võimalik saavutada kuni 50 % sellest tarbimiseelseid jäätmeid kasutades.

(19a)

Selleks et täiendada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse vastavalt tarbimisjärgsetest ja -eelsetest jäätmetest ning romusõidukitest taaskasutusse võetud sellise plasti osakaalu, mis sisaldub sõidukitüübis ja on sellesse lisatud, võttes arvesse parimat võimalikku ringlussevõtu tehnoloogiat, sealhulgas mehaanilist ja keemilist ringlussevõttu. Võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb käsitleda asjaomaseid keskkonnaprobleeme mittediskrimineerival viisil nii liidus toodetud kui ka imporditud ringlussevõetud plasti puhul. Selleks peaksid liitu imporditud sõidukitesse integreeritud tarbimiseelsetest jäätmetest ringlussevõetud plasti kohta kehtima samaväärsed tingimused, mis puudutab heidet, liigiti kogumist ja ringlussevõtu tehnoloogiate kestlikkuse kriteeriumeid.

(20)

Autotööstus on üks suurimaid terasekasutajaid ja ringlussevõetud terase praegune kasutuselevõtt uutes sõidukites on endiselt väike. Selleks et aidata kaasa uute sõidukite tootmisega seotud CO2 jalajälje vähendamisele ja toetada autotööstuse üleminekut kliimaneutraalsusele, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõidukitüüpides sisalduva ja neisse lisatava tarbimisjärgsetest terasejäätmetest ringlussevõetud terase minimaalne osakaal. Tulevase eesmärgi kehtestamisele peaks eelnema komisjoni spetsiaalne uuring, mis hõlmab kõiki selle eesmärgi teostatavusega seotud asjakohaseid tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke tegureid. Selleks et tagada kõnealuse kohustuse ühetaolised rakendamistingimused , tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise metoodika kehtestamiseks , mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse sõidukitüübis sisalduva ja sellesse lisatud tarbimisjärgsetest terasejäätmetest taaskasutusse võetud terase osakaalu.

(20)

Autotööstus on üks suurimaid terasekasutajaid ja ringlussevõetud terase praegune kasutuselevõtt uutes sõidukites on endiselt väike. Selleks et aidata kaasa uute sõidukite tootmisega seotud CO2 jalajälje vähendamisele ja toetada autotööstuse üleminekut kliimaneutraalsusele, tuleks kehtestada sihttase rauajäätmetest saadud terase kasutamiseks uutes sõidukites. Peale selle tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõidukitüüpides sisalduva ja neisse lisatava rauajäätmetest, sealhulgas lameda ja pika profiiliga süsinikterase ning roostevaba terase tooteperekondadest ringlussevõetud terase minimaalne osakaal. Tulevase eesmärgi kehtestamisele peaks eelnema komisjoni spetsiaalne uuring, mis hõlmab kõiki selle eesmärgi teostatavusega seotud asjakohaseid tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke tegureid ning mõju muudele terast kasutavatele sektoritele ja ülemaailmsetele kasvuhoonegaaside heitkogustele. Oluline on eristada sõidukis terase eri tooteperekondi, kuna neid toodetakse erinevate tehnoloogiate abil, millel on erisugused piirangud rauajäätmete kasutamisele seoses nende võimega taluda vasesisaldust ja muid soovimatuid juhuslikke lisandeid . Selleks et täiendada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi , peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika , mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse sõidukitüübis sisalduva ja sellesse lisatud rauajäätmetest taaskasutusse võetud terase osakaalu.

(20a)

Autotööstus on ka üks suurimaid alumiiniumikasutajaid ja tema arvele langeb üle 40 % liidu kogunõudlusest, kusjuures selle materjali kasutamine suureneb. Ringlussevõetud alumiiniumi kasutamine uutes sõidukites on praegu väike. Selleks et aidata vähendada uute sõidukite tootmisega seotud CO2 jalajälge ja toetada autotööstuse liikumist kliimaneutraalsuse suunas, vähendada energiatarbimist ja -kulusid ning suurendada vastupanuvõimet, vähendades sõltuvust esmase tooraine tarnetest, on asjakohane suurendada ringlussevõetud alumiiniumi kasutuselevõttu sõidukites. Selleks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõidukitüüpides sisalduva ja neisse lisatava ringlussevõetud alumiiniumi minimaalne osakaal. Tulevase eesmärgi kehtestamisele peaks eelnema komisjoni spetsiaalne uuring, mis hõlmab kõiki selle eesmärgi teostatavusega seotud asjakohaseid tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke tegureid. Selleks et täiendada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse jäätmetest ringlusse võetud alumiiniumi ja selle sulamite osakaalu, mis sisaldub sõidukitüübis ja on sellesse lisatud.

(21)

Kuna sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiaid täiustatakse, on ringlussevõetud materjali kasutamist sõidukites võimalik suurendada selliste muude autotööstuses tavaliselt kasutatavate materjalide puhul, millel on vähearenenud teisese toorme turg, esmaste toorainete tootmisega seotud suur jalajälg või mida võetakse ringlusse piiratud määral. Seepärast on asjakohane, et komisjon hindaks, kui soovitatav ja teostatav ning millise mõjuga on eesmärkide kehtestamine ringlussevõetud materjali sisalduse kohta neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, samaariumi, püsimagnetites kasutatava boori ning alumiiniumi ja selle sulamite või magneesiumi ja selle sulamite puhul. Selleks et oleks võimalik kehtestada konkreetseid alumiiniumi- ja magneesiumisulamite tüüpe käsitlevaid eesmärke, tuleks uuringus käsitleda nõudluse kohandamist teisese pakkumisega üldiselt ning eelkõige uurida, kas on võimalik leida kompromiss kahe võimaluse vahel: mastaabisäästu maksimeerimine, määrates kindlaks minimaalse arvu sulamirühmi, ja väärtuse säilitamise maksimeerimine, määrates kindlaks suurema arvu konkreetseid sulamitüüpe.

(21)

Kuna sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiaid täiustatakse, on ringlussevõetud materjali kasutamist sõidukites võimalik suurendada selliste muude autotööstuses tavaliselt kasutatavate materjalide puhul, millel on vähearenenud teisese toorme turg, esmaste toorainete tootmisega seotud suur jalajälg või mida võetakse ringlusse piiratud määral. Seepärast on asjakohane, et komisjon hindaks, kui soovitatav ja teostatav ning millise mõjuga on eesmärkide kehtestamine ringlussevõetud materjali sisalduse kohta neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, samaariumi, püsimagnetites kasutatava boori ning magneesiumi ja selle sulamite puhul. Selleks et oleks võimalik kehtestada konkreetseid alumiiniumi- ja magneesiumisulamite tüüpe käsitlevaid eesmärke, tuleks uuringus käsitleda nõudluse kohandamist teisese pakkumisega üldiselt ning eelkõige uurida, kas on võimalik leida kompromiss kahe võimaluse vahel: mastaabisäästu maksimeerimine, määrates kindlaks minimaalse arvu sulamirühmi, ja väärtuse säilitamise maksimeerimine, määrates kindlaks suurema arvu konkreetseid sulamitüüpe.

(22)

Teisese toorme vähearenenud turu hoogustamiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõidukitüüpides sisalduva ja neisse lisatava tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud alumiiniumi ja selle sulamite, magneesiumi ja selle sulamite, neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, samaariumi või boori miinimumosakaal. Selleks et tagada kõnealuse kohustuse ühetaolised rakendamistingimused , tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise metoodika kehtestamiseks , mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse tarbimisjärgsetest jäätmetest taaskasutusse võetud materjalide osakaalu sõidukitüüpides. Metoodika on vajalik tarbimisjärgsete ja tarbimiseelsete jääkide määratluste täpsustamiseks. See on asjakohane kvaliteedi parandamise ja väärtuse säilitamise stimuleerimiseks, eelkõige tarbimisjärgsete fraktsioonide puhul. Selleks et edendada CO2 heite vähendamist suurema koguse ringlussevõetud materjali kasutamise kaudu, on vaja selgeid määratlusi tarbimisjärgsete jääkide ringlussevõtu innustamiseks, minimeerides samal ajal tarbimiseelsete jääkide kasutamist, millel on tavaliselt sama suur CO2 jalajälg kui esmasel toorainel.

(22)

Teisese toorme vähearenenud turu hoogustamiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõidukitüüpides sisalduva ja neisse lisatava tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlusse võetud magneesiumi ja selle sulamite, neodüümi, düsproosiumi, praseodüümi, terbiumi, samaariumi või boori miinimumosakaal. Selleks et täiendada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi , peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada metoodika , mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjalide osakaalu sõidukitüüpides. Metoodika on vajalik tarbimisjärgsete ja tarbimiseelsete jääkide määratluste täpsustamiseks. See on asjakohane kvaliteedi parandamise ja väärtuse säilitamise stimuleerimiseks, eelkõige tarbimisjärgsete fraktsioonide puhul. Selleks et edendada CO2 heite vähendamist suurema koguse ringlussevõetud materjali kasutamise kaudu, on vaja selgeid määratlusi tarbimisjärgsete jääkide ringlussevõtu innustamiseks, minimeerides samal ajal tarbimiseelsete jääkide kasutamist, millel on tavaliselt sama suur CO2 jalajälg kui esmasel toorainel.

(23)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [Euroopa kriitiliste toorainete määrus] nõuetega  (51) ja võttes arvesse, et käesolevas määruses on vaja kehtestada ringlussevõetud materjali sisaldust sõidukites ning sõidukite tarvikutes ja osades kasutatavaid kriitilisi tooraineid käsitlevad sätted, tuleks neid sätteid kohaldada määruse (EL) [Euroopa kriitiliste toorainete määrus] sätete sektoripõhise rakendamisena. See tagab mitmesuguste käesolevas määruses ette nähtud menetlustest tulenevate teavitamis-, märgistamis- ja eemaldamiskohustuste ühtlustamise ja integreerimise kohustustega muude tarvikute, osade ja materjalide puhul.

(23)

Kooskõlas määruse (EL)  2024/1252 nõuetega ja võttes arvesse, et käesolevas määruses on vaja kehtestada ringlussevõetud materjali sisaldust sõidukites ning sõidukite tarvikutes ja osades kasutatavaid kriitilisi toormeid käsitlevad sätted, tuleks neid sätteid kohaldada määruse (EL)  2024/1252 sätete sektoripõhise rakendamisena. See tagab mitmesuguste käesolevas määruses ette nähtud menetlustest tulenevate teavitamis-, märgistamis- ja eemaldamiskohustuste ühtlustamise ja integreerimise kohustustega muude tarvikute, osade ja materjalide puhul.

(24)

Selleks et tagada akude ringlussevõtt vastavalt määruse (EL) 2023/ [patareisid ja akusid käsitlev määrus] nõuetele ning et elektrilisi veomootoreid, mis sisaldavad olulises koguses haruldasi muldmetalle, saaks samuti asendada ja ringlusse võtta, on vaja kehtestada uute sõidukitüüpide konstruktsiooninõuded, millega tagatakse, et tegevusloaga lammutuskojad või remondi- ja hooldusettevõtjad saavad neid akusid ja elektrilisi veomootoreid hõlpsasti eemaldada sõiduki olelusringi mis tahes etapis. Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et vaadata läbi loetelu tarvikutest ja osadest, mis on kavandatud sõidukitest eemaldamiseks ja asendamiseks. Kõnealuse konstruktsiooninõude ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(24)

Selleks et tagada akude ringlussevõtt vastavalt määruse (EL) 2023/ 1542 nõuetele ning et elektrilisi veomootoreid, mis sisaldavad olulises koguses haruldasi muldmetalle, saaks samuti asendada ja ringlusse võtta, on vaja kehtestada uute sõidukitüüpide konstruktsiooninõuded, millega tagatakse, et tegevusloaga lammutuskojad või remondi- ja hooldusettevõtjad saavad neid akusid ja elektrilisi veomootoreid hõlpsasti eemaldada sõiduki olelusringi mis tahes etapis . Komisjon peaks ka soodustama selliste konstrueerimis- ja koostemeetodite standardite väljatöötamist, mis hõlbustavad akude ning akupakkide hooldust, parandamist ja kasutusotstarbe muutmist. Sõidukite tarvikute ja osade asendamise, korduskasutamise, ringlussevõtu, taastamise või uuendamise võimaluste maksimeerimiseks ning jäätmete minimeerimiseks tuleks sõidukid projekteerida viisil, mis võimaldab võimalikult palju tarvikuid ja osi eemaldada. Tehnilise teostatavuse mõistet tuleks tõlgendada viisil, mis toetab ja hõlbustab neid eesmärke, tunnistades samas, et teatavatel juhtudel võivad tarviku ohutus- või funktsionaalsed nõuded õigustada alternatiivseid lahendusi, mis piiravad tarviku või osa eemaldatavust. Sellistel juhtudel peaksid tootjad tõendama selle valiku vajalikkust . Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et vaadata läbi loetelu tarvikutest ja osadest, mis on kavandatud sõidukitest eemaldamiseks ja asendamiseks. Kõnealuse konstruktsiooninõude ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(26)

Tagamaks, et sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tootjad kehtestavad meetmed, millega tagatakse nende tootjate vastavus käesoleva määruse kohastele ringluspõhisuse nõuetele, ning motiveerimaks neid parandama turule lastavate sõidukitüüpide ringluspõhisust, peaksid nad koostama iga uue tüübi kohta tervikliku ringmajanduse strateegia ja esitama selle tüübikinnitusasutusele . See strateegia peaks põhinema sõiduki tüübikinnituse taotlemise ajal kasutatavatel või väljatöötamisel olevatel tõestatud tehnoloogiatel ning seda tuleks regulaarselt ajakohastada. Komisjon peaks autotööstuse ringluspõhisuse kohta regulaarselt aru andma, tuginedes tootjate esitatud ringmajanduse strateegiatele. Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut sõidukite tootmises ja romusõidukite käitlemises, autotööstuse turusuundumusi ja õigusnormide muudatusi, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisa, mis sisaldab nõudeid ringmajanduse strateegia sisu ja selle ajakohastamiste kohta.

(26)

Tagamaks, et sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tootjad kehtestavad meetmed, millega tagatakse nende tootjate vastavus käesoleva määruse kohastele ringluspõhisuse nõuetele, ning motiveerimaks neid parandama turule lastavate sõidukitüüpide ringluspõhisust, peaksid nad koostama tervikliku ringmajanduse strateegia tootja tasandil ja esitama selle komisjonile . Tootjatel peaks siiski olema ka võimalik koostada ringmajanduse strateegia sõidukikategooriate kaupa. See strateegia ei tohiks põhjustada tootjatele ebaproportsionaalset koormust ja seda tuleks regulaarselt ajakohastada. Komisjon peaks autotööstuse ringluspõhisuse kohta regulaarselt aru andma, tuginedes tootjate esitatud ringmajanduse strateegiatele.

(28)

Juurdepääs ajakohasele teabele ning õigeaegne teabevahetus sõidukitootjate ja jäätmekäitlejate vahel kogu autotööstuse väärtusahelas on oluline, et maksimeerida sõiduki tarvikute ja osade korduskasutamist, taastamist ja uuendamist ning tagada romusõidukite kvaliteetne ringlussevõtt. Seepärast peaksid tootjad tagama jäätmekäitlejatele ning remondi- ja hooldusettevõtjatele piiramatu, standardse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu teabele, mis võimaldab sõidukis sisalduvate teatavate tarvikute, osade ja materjalide ohutut eemaldamist ja asendamist. Teave peaks suunama jäätmekäitlejaid ning remondi- ja hooldusettevõtjaid etappide kaupa ja andma selgeid juhiseid selle kohta, kuidas kasutada elektrisõidukiakudele ning elektrilistele veomootoritele juurdepääsuks ja nende eemaldamiseks vajalikke tööriistu või tehnoloogiaid, sealhulgas elektrisõidukiakude ohutut tühjakslaadimist võimaldavaid tööriistu või tehnoloogiaid. Samuti peaks see teave aitama identifitseerida, leida ja eemaldada tarvikud, osad ja materjalid, mis tuleks enne purustamist sõidukilt eemaldada ja keskkonnaohutuks muuta, ning tarvikud ja osad, mis sisaldavad määruses (EL) [Euroopa kriitiliste toorainete määrus] osutatud püsimagnetites kasutatavaid kriitilisi tooraineid . Seda tuleks teha tootjate loodud sideplatvormide kaudu ja teave tuleks anda tasuta, välja arvatud halduskulud. Tüübikinnitusasutused peaksid kontrollima, et tootjad on esitanud nõutud teabe. Selleks et regulaarselt ajakohastada teavet , mida tootjad peavad jäätmekäitlejatele ning remondi- ja hooldusettevõtjatele esitama , peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks .

(28)

Juurdepääs ajakohasele teabele ning õigeaegne teabevahetus sõidukitootjate ja jäätmekäitlejate vahel kogu autotööstuse väärtusahelas on oluline, et maksimeerida sõiduki tarvikute ja osade korduskasutamist, taastamist ja uuendamist ning tagada romusõidukite kvaliteetne ringlussevõtt. Seepärast peaksid tootjad tagama jäätmekäitlejatele ning remondi- ja hooldusettevõtjatele ning hädaabiteenistustele piiramatu, standardse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu teabele, millele on osutatud komisjoni 28. mai 2010. aasta täiendavate suuniste (vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes) punktis 66 ning mis võimaldab sõidukis sisalduvate teatavate tarvikute, osade ja materjalide ohutut eemaldamist ja asendamist. Teave peaks suunama jäätmekäitlejaid ning remondi- ja hooldusettevõtjaid etappide kaupa ja andma selgeid juhiseid selle kohta, kuidas kasutada elektrisõidukiakudele ning elektrilistele veomootoritele juurdepääsuks ja nende eemaldamiseks vajalikke tööriistu või tehnoloogiaid, sealhulgas elektrisõidukiakude ja nende akupakkide ohutut tühjakslaadimist võimaldavaid tööriistu või tehnoloogiaid. Samuti peaks see teave aitama identifitseerida, leida ja eemaldada tarvikud, osad ja materjalid, mis tuleks enne purustamist sõidukilt eemaldada ja keskkonnaohutuks muuta, ning tarvikud ja osad, mis sisaldavad määruses (EL)  2024/1252 osutatud püsimagnetites kasutatavaid kriitilisi toormeid. On oluline, et intellektuaalomandi õigusi austataks nõuetekohaselt, tagades, et juurdepääs tehnilisele teabele ei kahjusta patenditud tehnoloogiaid ega ärisaladusi . Seda tuleks teha tootjate loodud sideplatvormide kaudu ja teave tuleks anda tasuta, välja arvatud mittepiiravad halduskulud. Tüübikinnitusasutused peaksid kontrollima, et tootjad on esitanud nõutud teabe. Võttes arvesse vajadust toetada sõidukite moderniseerimist , et vähendada heitkoguseid, pikendada sõidukite kasutusiga ja edendada kestlikkust , peaksid tootjad tagama ka nõuetekohase koostöö moderniseerimisettevõtjatega .

(29)

Sõiduki mitmesuguste tarvikute ja osade juhtimiseks kasutatakse üha enam digitaalset kodeerimist ning direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel tehti kindlaks, et selline kodeerimine võib takistada teatavate tarvikute ja osade korduskasutamist, taastamist ja uuendamist. Seepärast on oluline, et sõidukitootjatelt nõutaks teabe esitamist, mis võimaldaks professionaalsetel jäätmekäitlejatel lahendada probleemid, mida põhjustavad sellised sõiduki digitaalselt kodeeritud tarvikud ja osad, kui selline kodeerimine takistab remonti, hooldust või asendustoiminguid teises sõidukis.

(29)

Sõiduki mitmesuguste tarvikute ja osade juhtimiseks kasutatakse üha enam digitaalset kodeerimist ning direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel tehti kindlaks, et selline kodeerimine võib takistada teatavate tarvikute ja osade korduskasutamist, taastamist ja uuendamist. Seepärast on oluline, et sõidukitootjatelt nõutaks teabe esitamist, mis võimaldaks professionaalsetel jäätmekäitlejatel ning remondi- ja hooldusettevõtjatel lahendada probleemid, mida põhjustavad sellised sõiduki digitaalselt kodeeritud tarvikud ja osad, kui selline kodeerimine takistab remonti, hooldust või asendustoiminguid teises sõidukis.

(31)

Sõidukite olelusringi lõpus toimuva töötlemise hõlbustamiseks peaksid sõidukitootjad andma digivahendite kaudu täpset, täielikku ja ajakohast teavet sõiduki tarvikute ja osade ohutu eemaldamise ning asendamise kohta. Seepärast tuleks sellise teabe andmekandjana töötada välja ja teha kättesaadavaks sõiduki ringluspõhisuse pass viisil, mis on kooskõlas muude autotööstuses juba olemasolevate või arendatavate ning sõidukite keskkonnatoimet käsitlevate digitaalsete teabevahendite ja platvormidega, ning viia see kooskõlla määruse (EL) 2023 [patareisid ja akusid käsitlev määrus] , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse [kestlike toodete ökodisaini määrus] (54) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse [Euro 7] (55) vastavate sätetega. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada passi jaoks tehnilise projekti ja käitamisnõuded ning nõuded andmekandja asukoha või muu tunnuse kohta, mis võimaldab juurdepääsu passile sõidukis.

(31)

Sõidukite olelusringi lõpus toimuva töötlemise hõlbustamiseks peaksid sõidukitootjad andma digivahendite kaudu täpset, täielikku ja ajakohast teavet sõiduki tarvikute ja osade ohutu eemaldamise ning asendamise kohta. Seepärast tuleks sellise teabe andmekandjana töötada välja ja teha kättesaadavaks sõiduki digitaalne ringluspõhisuse pass viisil, mis on kooskõlas muude autotööstuses juba olemasolevate või arendatavate ning sõidukite keskkonnatoimet käsitlevate digitaalsete teabevahendite ja platvormidega, ning viia see kooskõlla määruse (EL) 2023 /1542 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1781 (54) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1257 (55) vastavate sätetega. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada passi jaoks tehnilise projekti ja käitamisnõuded ning nõuded andmekandja asukoha või muu tunnuse kohta, mis võimaldab juurdepääsu passile sõidukis. Sõiduki digitaalset ringluspõhisuse passi käsitlevaid norme kehtestades peaks komisjon võtma arvesse vajadust turvalisuse ja eraelu puutumatuse kõrge taseme järele, sealhulgas sõiduki kasutusandmete puhul, et vältida küberohte.

(33)

Romusõidukite ohutu ja keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks peaks iga ettevõte või ettevõtja, kes kavatseb tegeleda nende sõidukite jäätmete töötlemisega, saama pädevalt asutuselt loa. Luba tuleks anda üksnes juhul, kui ettevõttel või ettevõtjal on tehniline, finants- ja organisatsiooniline suutlikkus, mida on vaja sõidukite olelusringi lõpus toimuvaks töötlemiseks viisil, mis on kooskõlas kohaldatava ELi ja siseriikliku õigusega, sealhulgas käesoleva määrusega kehtestatud konkreetsete töötlemisnõuetega. Peale selle peaks tegevusloaga lammutuskodadel olema pädevus anda välja käesoleva määruse kohaseid lammutustõendeid.

(33)

Käesolev määrus tugineb direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud jäätmekäitluseeskirjadele ja üldpõhimõtetele, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse romusõidukite eripära. Romusõidukite ohutu ja keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks peaks iga ettevõte või ettevõtja, kes kavatseb tegeleda nende sõidukite jäätmete töötlemisega , sealhulgas kogumise, keskkonnaohutuks muutmise ning tarvikute ja osade eemaldamisega , saama pädevalt asutuselt loa. Luba tuleks anda üksnes juhul, kui ettevõttel või ettevõtjal on tehniline, finants- ja organisatsiooniline suutlikkus, mida on vaja sõidukite olelusringi lõpus toimuvaks töötlemiseks viisil, mis on kooskõlas kohaldatava ELi ja siseriikliku õigusega, sealhulgas käesoleva määrusega kehtestatud konkreetsete töötlemisnõuetega. Peale selle peaks tegevusloaga lammutuskodadel ainsana olema pädevus anda välja käesoleva määruse kohaseid lammutustõendeid.

(33a)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud võtta oma riigisiseste õigusaktide alusel meetmeid, millega nõutakse, et tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid sõlmiksid tootjavastutuse kohustuste täitmiseks lepingud tegevusloaga lammutuskodadega. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas ringmajanduse edendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused normide kehtestamiseks, millega tagatakse, et sellised lepingud saavad toimida õiglastel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide eri kategooriate puhul.

(35)

Järelevalve hõlbustamiseks selle üle, kuidas tootjad täidavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, peaksid liikmesriigid looma tootjate registri. Registreerimisnõuded tuleks registreerimise hõlbustamiseks ühtlustada kogu liidus, eelkõige juhul, kui tootjad teevad sõidukid kättesaadavaks eri liikmesriikides. Registrit tuleks kasutada ka selleks, et anda pädevatele asutustele aru laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisest. Samuti peaksid selle registriga seotud funktsioonid ja menetluslikud aspektid olema kooskõlas määrusega (EL) 2023/ [väljaannete talitus: patareisid ja akusid käsitlev määrus] , et võimaldada sõidukite tootjatel ja akude tootjatel kasutada sama registrit.

(35)

Järelevalve hõlbustamiseks selle üle, kuidas tootjad täidavad laiendatud tootjavastutuse kohustusi, peaksid liikmesriigid looma tootjate registri või kasutama olemasolevat registrit . Registreerimisnõuded tuleks registreerimise hõlbustamiseks ühtlustada kogu liidus, eelkõige juhul, kui tootjad teevad sõidukid kättesaadavaks eri liikmesriikides. Registrit tuleks kasutada ka selleks, et anda pädevatele asutustele aru laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmisest. Samuti peaksid selle registriga seotud funktsioonid ja menetluslikud aspektid olema kooskõlas määrusega (EL) 2023/ 1542 , et võimaldada sõidukite tootjatel ja akude tootjatel kasutada sama registrit. Selleks et hõlbustada tootjate registreerimist kõigis liikmesriikides, peaks komisjon looma ka ühtse portaali, mis sisaldab kõigi riiklike registrite juurde juhatavaid linke.

(36)

Kui tootja teeb sõidukid esimest korda turul kättesaadavaks selle liikmesriigi territooriumil, mis ei ole tootja asukoha liikmesriik, peaks tootja määrama laiendatud tootjavastutuse volitatud esindaja.

(37)

Tootjatel peaks olema võimalik valida, kas nad täidavad oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi individuaalselt või kollektiivselt, st tootjavastutusorganisatsioonid täidavad neid kohustusi nende nimel. Tootjavastutusorganisatsioonid peaksid tagama nende andmete konfidentsiaalsuse, mille tootjad on neile esitanud. Selleks et tagada kõigi ettevõtjate huvide nõuetekohane arvessevõtmine ja vältida seda, et jäätmekäitlejad satuvad laiendatud tootjavastutuse süsteemides tehtud otsuste korral ebasoodsasse olukorda, tuleks tagada tootjate ja jäätmekäitlejate õiglane esindatus selliste organisatsioonide juhtorganites.

(37)

Tootjatel peaks olema võimalik valida, kas nad täidavad oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi individuaalselt või kollektiivselt, st tootjavastutusorganisatsioonid täidavad neid kohustusi nende nimel. Tootjavastutusorganisatsioonid peaksid tagama nende andmete konfidentsiaalsuse, mille tootjad on neile esitanud. Selleks et tagada kõigi ettevõtjate huvide nõuetekohane arvessevõtmine ja vältida seda, et jäätmekäitlejad satuvad laiendatud tootjavastutuse süsteemides tehtud otsuste korral ebasoodsasse olukorda, tuleks tagada tootjate ja jäätmekäitlejate õiglane esindatus selliste organisatsioonide juhtorganites. Jäätmekäitlejad tuleks eeskätt valida mittediskrimineeriva menetluse teel, mis põhineb läbipaistvatel hindamiskriteeriumidel.

(39)

Tootjate tehtavad maksed peaksid katma ka kulud, mis on seotud romusõidukite kogumist suurendavate teavituskampaaniatega, lammutustõendite väljaandmise ja üleandmise teavitussüsteemi loomisega ning andmete kogumise ja pädevatele asutustele esitamisega. Kõik need meetmed on hädavajalikud romusõidukite nõuetekohaseks käitlemiseks, eelkõige selleks, et jälgida sõidukeid, mille eest vastutavad käesoleva määruse kohaselt tootjad.

(39)

Tootjate tehtavad maksed peaksid muu hulgas katma kulud, mis on seotud avalikkust romusõidukite kogumise suurendamisest teavitavate kampaaniatega ning andmete kogumise ja pädevatele asutustele esitamisega.

(42)

Kuna sõidukid muutuvad sageli romusõidukiteks teises liikmesriigis kui see, kus need esimest korda registreeriti, on vaja kehtestada normid piiriülese laiendatud tootjavastutuse kohta. Need normid peaksid tagama, et tootja vastutus katab nõuetekohaselt jäätmekäitlejate kogumis- ja töötlemiskulud selles liikmesriigis, kus sõiduk muutub romusõidukiks. Selleks peaks tootja määrama laiendatud tootjavastutuse jaoks esindaja igas liikmesriigis ja looma mehhanismid piiriüleseks koostööks asjaomaste jäätmekäitlejatega . Sellise mehhanismi kasutuselevõtt aitab luua võrdsed tingimused tegevusloaga lammutuskodadele kogu liidus ja hõlbustab kogu liitu hõlmavate lähenemisviiside väljatöötamist individuaalse tootjavastutuse korral.

(42)

Kuna sõidukid muutuvad sageli romusõidukiteks teises liikmesriigis kui see, kus need esimest korda registreeriti, on vaja kehtestada normid piiriülese laiendatud tootjavastutuse kohta. Need normid peaksid tagama, et tootja vastutus katab nõuetekohaselt jäätmekäitlejate kogumis- ja töötlemiskulud selles liikmesriigis, kus sõiduk muutub romusõidukiks , kuid tagades samal ajal, et tootja ei pea maksma kaks korda . Selleks peaks tootja määrama laiendatud tootjavastutuse jaoks esindaja igas liikmesriigis ja looma asjaomaste jäätmekäitlejatega piiriülese koostöö tegemise ja neile kulude ülekandmise mehhanismid . Sellise mehhanismi kasutuselevõtt aitab luua võrdsed tingimused tegevusloaga lammutuskodadele kogu liidus ja hõlbustab kogu liitu hõlmavate lähenemisviiside väljatöötamist individuaalse tootjavastutuse korral.

(44)

Romusõidukite keskkonnahoidliku töötlemise peamine eeltingimus on kõigi romusõidukite kogumine. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada teatavad kogumisega seotud kohustused peamiselt tootjatele ja seejärel liikmesriikidele. Tootjad peaksid looma kogumissüsteemid või neis osalema ning liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et need süsteemid on olemas ja võimaldavad saavutada käesoleva määruse eesmärke. Kogumissüsteemid peaksid võimaldama sõidukiomanikel ja teistel sõiduki valdajatel viia sõiduki tegevusloaga lammutuskotta ilma tarbetute jõupingutuste või kuludeta. See tähendab praktikas, et sellised süsteemid peaksid asjakohaselt hõlmama iga liikmesriigi kogu territooriumi. Samuti peaksid need võimaldama koguda igat marki romusõidukeid ja tarvikuid, mis sõidukite remontimise käigus jäätmete hulka arvatakse.

(44)

Romusõidukite keskkonnahoidliku töötlemise peamine eeltingimus on kõigi romusõidukite kogumine. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada teatavad kogumisega seotud kohustused peamiselt tootjatele ja seejärel liikmesriikidele. Tootjad peaksid tagama, et kõik romusõidukid, mille nad on liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks teinud, kogutakse kokku. Selleks peaksid tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid looma kogumissüsteemid , sealhulgas kogumiskohad, või neis osalema ning liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et need süsteemid on olemas ja võimaldavad saavutada käesoleva määruse eesmärke. Kogumissüsteemid peaksid võimaldama sõidukiomanikel ja teistel sõiduki valdajatel viia sõiduki tegevusloaga lammutuskotta ilma tarbetute jõupingutuste või kuludeta. See tähendab praktikas, et sellised süsteemid peaksid asjakohaselt hõlmama iga liikmesriigi kogu territooriumi ning tagama tegevusloaga lammutuskodade ja kogumiskohtade piisava kättesaadavuse . Samuti peaksid need võimaldama koguda igat marki romusõidukeid ja tarvikuid, mis sõidukite remontimise käigus jäätmete hulka arvatakse.

(46)

Kõigi romusõidukite tõhusaks kogumiseks on vaja teavitada üldsust kogumissüsteemide olemasolust. Sõidukiomanikud peaksid olema teadlikud sellest, et nad võivad põhimõtteliselt tasuta toimetada romusõiduki koos elektrisõidukiakuga või ilma selleta kogumiskohta või tegevusloaga lammutuskotta. Tootjate või tootjavastutusorganisatsioonide teavituskampaania peaks samuti kajastama romusõidukite ebaõige kogumise ja töötlemise tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele.

(46)

Kõigi romusõidukite tõhusaks kogumiseks on vaja teavitada üldsust kogumissüsteemide olemasolust. Sõidukiomanikud peaksid olema teadlikud sellest, et nad võivad põhimõtteliselt tasuta toimetada romusõiduki koos elektrisõidukiakuga või ilma selleta kogumiskohta või tegevusloaga lammutuskotta. Elektrisõidukiaku puudumise korral peaks romusõiduki kohaletoimetamine olema tasuta, kui viimane omanik esitab dokumendid, mis tõendavad, et patareid või akut käitles professionaalne ettevõtja kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542. Tootjate või tootjavastutusorganisatsioonide teavituskampaania peaks samuti kajastama romusõidukite ebaõige kogumise ja töötlemise tagajärgi keskkonnale ja inimeste tervisele.

(47)

Tegevusloaga lammutuskoda peaks välja andma lammutustõendi, mis tõendab romusõiduki töötlemist. See on vajalik romusõidukite käitlemise nõuetekohase järelevalve tagamiseks. Nimetatud tõendi miinimumnõuded on praegu kehtestatud komisjoni otsuses 2002/151/EÜ (57) ning selle otsuse sisu tuleks lisada käesolevasse määrusesse koos vajalike kohandustega. Nimetatud tõend tuleks välja anda elektroonilisel kujul romusõiduki viimasele omanikule ning seejärel peaksid tegevusloaga lammutuskoda ja viimane omanik edastama selle liikmesriigi asjaomastele asutustele, sest selle esitamine võimaldab sõiduki registrist kustutada. Elektrooniline teavitussüsteem peaks võimaldama edastada nii romusõiduki kogumist kinnitava dokumendi kui ka lammutustõendi.

(47)

Tegevusloaga lammutuskoda peaks vastutama lammutustõendi väljastamise eest , mis tõendab romusõiduki töötlemist. See on vajalik romusõidukite käitlemise nõuetekohase järelevalve tagamiseks. Nimetatud tõendi miinimumnõuded on praegu kehtestatud komisjoni otsuses 2002/151/EÜ (57) ning selle otsuse sisu tuleks lisada käesolevasse määrusesse koos vajalike kohandustega. Nimetatud tõend tuleks välja anda elektroonilisel kujul romusõiduki viimasele omanikule ning seejärel peaksid tegevusloaga lammutuskoda ja viimane omanik edastama selle liikmesriigi asjaomastele asutustele, sest selle esitamine võimaldab sõiduki registrist kustutada. Elektrooniline teavitussüsteem peaks võimaldama edastada nii romusõiduki kogumist kinnitava dokumendi kui ka lammutustõendi.

(48)

Vaatamata direktiiviga 2000/53/EÜ kehtestatud kohustusele viia kõik romusõidukid töötlemiseks tegevusloaga lammutuskotta on väga suur hulk sõidukeid, mille asukoht on teadmata ja mida võib olla romusõidukitena ebaseaduslikult töödeldud või eksporditud või mille seisukorrast ei ole liikmesriikide registreerimisasutustele nõuetekohaselt teatatud. Selliseid sõidukeid nimetatakse kaduma läinud sõidukiteks. Liikmesriigid peaksid tugevdama koostööd kaduma läinud sõidukite arvu vähendamiseks. Teises liikmesriigis välja antud lammutustõendite tunnustamine ja kohustus teatada nende liikmesriikide ametiasutustele, kus sõiduk on registreeritud, et on välja antud lammutustõend, peaks võimaldama romusõidukite asukohta paremini jälgida.

(48)

Vaatamata direktiiviga 2000/53/EÜ kehtestatud kohustusele viia kõik romusõidukid töötlemiseks tegevusloaga lammutuskotta on väga suur hulk sõidukeid, mille asukoht on teadmata ja mida võib olla romusõidukitena ebaseaduslikult töödeldud või eksporditud või mille seisukorrast ei ole liikmesriikide registreerimisasutustele nõuetekohaselt teatatud. Selliseid sõidukeid nimetatakse kaduma läinud sõidukiteks. Liikmesriigid peaksid tugevdama ka riiklikke meetmeid ja koostööd kaduma läinud sõidukite arvu vähendamiseks. Teises liikmesriigis välja antud lammutustõendite tunnustamine ja kohustus teatada nende liikmesriikide ametiasutustele, kus sõiduk on registreeritud, et on välja antud lammutustõend, peaks võimaldama romusõidukite asukohta paremini jälgida.

(49a)

Et parandada teabevoogu, võidelda kaduma läinud sõidukite probleemiga ja selgitada sõidukiomanike kohustusi, on oluline tugevdada sõidukite registrist kustutamise süsteeme. Sellega tagatakse, et sõidukid on jälgitavad ja nende seisukord on kontrollitav kuni lammutustõendi väljastamise või sõiduki eksportimiseni. Selleks peaksid liikmesriigid, kes lubavad sõidukeid ajutiselt registrist kustutada, sätestama registrist kustutamise maksimaalse kestuse ja tagama, et ajutist registrist kustutamist uuendatakse ainult kindlaksmääratud ja piiratud ajavahemikuks ning ainult juhul, kui on võimalik kindlaks teha, et registrist kustutatud sõiduk on endiselt olemas. Lisaks peaks komisjon hindama vajadust ühtlustatud miinimumnõuete järele sõidukite registrist kustutamiseks kogu liidus, et tugevdada vastutust sõidukite eest ja vältida nende ebaseaduslikku töötlemist.

(51)

Võttes arvesse tegevusloaga lammutuskodade keskset rolli romusõidukite käitlemises viisil, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist ning aitab kaasa liidu ringmajanduse eesmärkide saavutamisele, on vaja kehtestada sellistele rajatistele kohustused, mis hõlmavad kõiki nende tegevusi romusõiduki vastuvõtmisest ja ladustamisest selle töötlemiseni olelusringi lõpus.

(51)

Võttes arvesse tegevusloaga lammutuskodade keskset rolli romusõidukite käitlemises viisil, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist ning aitab kaasa liidu ringmajanduse eesmärkide saavutamisele ja on majanduslikult põhjendatud , on vaja kehtestada sellistele rajatistele kohustused, mis hõlmavad kõiki nende tegevusi romusõiduki vastuvõtmisest ja ladustamisest selle töötlemiseni olelusringi lõpus.

(52)

Oma tegevuse jälgitavuse tagamiseks peaksid tegevusloaga lammutuskojad dokumenteerima tehtud töötlemistoimingud ja säilitama need andmed elektrooniliselt vähemalt kolm aastat ning suutma esitada need taotluse korral asjaomastele riiklikele asutustele.

(52)

Oma tegevuse jälgitavuse tagamiseks , sh vanametalli või muude asjakohaste sisendmaterjalide osas, peaksid tegevusloaga lammutuskojad dokumenteerima tehtud töötlemistoimingud ja säilitama need andmed elektrooniliselt vähemalt kolm aastat ning suutma esitada need taotluse korral asjaomastele riiklikele asutustele.

(53)

Romusõiduki keskkonnaohutuks muutmine on esimene samm keskkonna-, inimeste tervise- ja tööohutusriskide ennetamise suunas. Seetõttu on oluline, et enne edasist töötlemist tehtaks romusõidukile vajalikud keskkonnaohutuks muutmise toimingud niipea kui võimalik pärast selle viimist tegevusloaga lammutuskotta. Selles etapis tuleks vanaõli koguda ja ladustada muudest voolavatest ainetest ja vedelikest eraldi ning selle edasine töötlemine peaks olema kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ. Peale selle tuleks romusõidukilt eemaldada pliid, kaadmiumi, elavhõbedat ja kuuevalentset kroomi sisaldavad tarvikud, osad ja materjalid, et vältida kahjulikku mõju inimestele või keskkonnale.

(53)

Romusõiduki keskkonnaohutuks muutmine on esimene samm keskkonna-, inimeste tervise- ja tööohutusriskide ennetamise suunas. Seetõttu on oluline, et enne edasist töötlemist tehtaks romusõidukile vajalikud keskkonnaohutuks muutmise toimingud niipea kui võimalik pärast selle viimist tegevusloaga lammutuskotta. Selles etapis tuleks vanaõli koguda ja ladustada muudest voolavatest ainetest ja vedelikest eraldi ning selle edasine töötlemine peaks olema kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ. Temperatuuri juhtimise süsteemides kasutatavad kliimaseadmesüsteemi vedelikud tuleks samuti kokku koguda ja teistest vedelikest eraldi ladustada ning võimaluse korral ringlusse võtta või taasväärtustada ja korduskasutada. Peale selle tuleks romusõidukilt eemaldada pliid, kaadmiumi, elavhõbedat ja kuuevalentset kroomi sisaldavad tarvikud, osad ja materjalid, et vältida kahjulikku mõju inimestele või keskkonnale.

(54)

Määruse (EL) 2023/ [väljaannete talitus: patareisid ja akusid käsitlev määrus] nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleb romusõidukilt kõik sellesse paigaldatud akud eraldi eemaldada ja ladustada selleks määratud alal edasiseks töötlemiseks.

(54)

Määruse (EL) 2023/ 1542 nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleb romusõidukilt kõik sellesse paigaldatud akud eraldi eemaldada ja ladustada selleks määratud alal edasiseks töötlemiseks.

(55)

Tarvikute ja osade korduskasutamise, taastamise ning uuendamise võimaluste maksimeerimiseks ja romusõidukitest pärit teiseste toormete suure väärtuse säilitamiseks tuleks teatavad tarvikud ja osad enne purustamist romusõidukilt kohustuslikus korras eemaldada. Asjaomased tarvikud ja osad tuleks eemaldada käsitsi demonteerimise või poolautomaatse demonteerimise käigus. Demonteerimis-, sortimis- ja purustustehnoloogiate ning purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogiate arengu soodustamiseks peaks teatavatel erandjuhtudel olema võimalik kasutada tarvikute ja osade kohustusliku kõrvaldamise nõude täitmise erandit . Näidata tuleb , et asjaomaseid tarvikuid ja osi on võimalik nende tehnoloogiatega eemaldada sama tõhusalt kui käsitsi või poolautomaatse demonteerimise käigus, ilma et see vähendaks töötlemise tulemusel saadud fraktsioonide kvaliteeti. Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks.

(55)

Tarvikute ja osade korduskasutamise, taastamise ning uuendamise võimaluste maksimeerimiseks ja romusõidukitest pärit teiseste toormete suure väärtuse säilitamiseks tuleks teatavad tarvikud ja osad enne purustamist romusõidukilt kohustuslikus korras eemaldada. Asjaomased tarvikud ja osad tuleks eemaldada käsitsi demonteerimise või poolautomaatse demonteerimise käigus. Teatavatel erandjuhtudel peaks olema võimalik kasutada tarvikute ja osade kohustusliku kõrvaldamise nõude täitmise erandit , muu hulgas juhul, kui korduskasutamiseks, taastamiseks või uuendamiseks ei ole turupotentsiaali või kui tegevusloaga lammutuskoda suudab tõendada , et asjaomaseid tarvikuid ja osi on võimalik nende tehnoloogiatega eemaldada sama tõhusalt kui käsitsi või poolautomaatse demonteerimise käigus, ilma et see vähendaks töötlemise tulemusel saadud fraktsioonide kvaliteeti. Selleks tuleks komisjonil sätestada kriteeriumid purustamiseks koos muude jäätmetega ja piirväärtused väljundfraktsioonide kvaliteedi parandamiseks. Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks ja käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades purustamiseks väljundfraktsioonide kvaliteedinõuded .

(57)

Määruses (EL) 2023/ [patareisid ja akusid käsitlev määrus] on kehtestatud normid, mis käsitlevad patareide ja akude kestlikkust, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning ettevõtjatele patareide ja akude eemaldamise kohta antavat teavet. Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta patareide ja akude taaskasutamise võimalust, jättes põhitarvikute või -osade loetelust välja elektrisõidukiaku, et võimaldada sõiduki tasuta üleandmist töötlemiseks ilma elektrisõidukiakuta.

(57)

Määruses (EL) 2023/ 1542 on kehtestatud normid, mis käsitlevad patareide ja akude kestlikkust, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist ning ettevõtjatele patareide ja akude eemaldamise kohta antavat teavet. Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta patareide ja akude taaskasutamise võimalust, jättes põhitarvikute või -osade loetelust välja elektrisõidukiaku, et võimaldada sõiduki tasuta üleandmist töötlemiseks ilma elektrisõidukiakuta , kui viimane omanik esitab dokumendid, mis tõendavad, et akut käitles professionaalne ettevõtja kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542 .

(58)

Tunnistades taastamise ja uuendamise potentsiaali autotööstuses ning nende panust ringmajandusse, on vaja tagada õigusselgus selles sektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Seepärast tuleks selgitada, et jäätmetena ei tuleks käsitada romusõidukilt eemaldatud tarvikuid ja osi, mis sobivad korduskasutamiseks, taastamiseks või uuendamiseks. See on vajalik selliste tarvikute ja osade jäätmesaadetisena vedamise, transportimise või muu üleandmise hõlbustamiseks. Asjaomastel riiklikel asutustel peaks olema võimalik nõuda asjaomase tarviku või osa eemaldanud tegevusloaga lammutuskojalt dokumente, mis kinnitavad eriotstarbelise hindamise abil asjaomaste tarvikute ja osade tehnilist sobivust taastamiseks, uuendamiseks või korduskasutamiseks.

(58)

Tunnistades taastamise ja uuendamise potentsiaali autotööstuses ning nende panust ringmajandusse, on vaja tagada õigusselgus selles sektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Seepärast tuleks selgitada, et jäätmetena ei tuleks käsitada romusõidukilt ega kasutusetapis sõidukilt, sealhulgas remondi- ja hooldustööde ajal eemaldatud tarvikuid ja osi, mis sobivad korduskasutamiseks, taastamiseks või uuendamiseks. See on vajalik selliste tarvikute ja osade jäätmesaadetisena vedamise, transportimise või muu üleandmise hõlbustamiseks . Teisest küljest tuleks osi ja komponente, mis ei sobi korduskasutamiseks, taastamiseks ega uuendamiseks, käsitada jäätmetena ning nende eksporti tuleks reguleerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1157 (1a) . Asjaomastel riiklikel asutustel peaks olema võimalik nõuda asjaomase tarviku või osa eemaldanud tegevusloaga lammutuskojalt dokumente, mis kinnitavad eriotstarbelise hindamise abil asjaomaste tarvikute ja osade tehnilist sobivust taastamiseks, uuendamiseks või korduskasutamiseks.

(61)

Korduskasutatavate, uuendatud ja taastatud tarvikute ja osade turu arengu ning nõuetekohase toimimise soodustamiseks liidus tuleks liikmesriike julgustada looma riiklikul tasandil vajalikke stiimuleid tarvikute ja osade korduskasutamise, uuendamise ja taastamise edendamiseks, olenemata sellest, kas need eemaldatakse sõiduki kasutusetapis või olelusringi lõpu etapis. Komisjon peaks hõlbustama liikmesriikide teabevahetust, jagades parimaid tavasid riiklikul tasandil loodud stiimulite kohta eesmärgiga jälgida nende tulemuslikkust.

(61)

Korduskasutatavate, uuendatud , ümberehitatud ja taastatud tarvikute ja osade turu arengu ning nõuetekohase toimimise soodustamiseks liidus tuleks liikmesriike julgustada looma riiklikul tasandil vajalikke stiimuleid tarvikute ja osade korduskasutamise, uuendamise , ümberehitamise ja taastamise edendamiseks, olenemata sellest, kas need eemaldatakse sõiduki kasutusetapis või olelusringi lõpu etapis. Komisjon peaks hõlbustama liikmesriikide teabevahetust, jagades parimaid tavasid riiklikul tasandil loodud stiimulite kohta eesmärgiga jälgida nende tulemuslikkust. Andmevahetus peaks toimuma põhjendamatu viivituseta.

(63)

Kogu romusõidukitest pärit plasti ringlussevõttu tuleks pidevalt parandada ning oluline on tagada ringlussevõetud materjali piisav varu, mis vastaks nõudlusele sõidukites sisalduva ringlussevõetud plasti järele. Seepärast on vaja kehtestada konkreetne ringlussevõtu eesmärk, mille kohaselt romusõidukitest pärit plasti määr peaks olema 30  % . See eesmärk täiendaks korduskasutamise ja ringlussevõtu (85  % ) ning kordus- ja taaskasutamise (95  % ) eesmärke romusõidukite keskmise massi ja aasta kohta. Selleks et hõlbustada jäätmekäitlejate jaoks kõnealuste nõuete rakendamist, on vaja kolmeaastast üleminekuperioodi. Vahepeal tuleks jätkuvalt kohaldada direktiiviga 2000/53/EÜ ette nähtud romusõidukite korduskasutamise ja ringlussevõtu (85  % ) ning kordus- ja taaskasutamise (95  % ) kehtivaid eesmärke, mis põhinevad kõnealuses direktiivis sätestatud ringlussevõtu määratlusel.

(63)

Kogu romusõidukitest pärit plasti ringlussevõttu tuleks pidevalt parandada ning oluline on tagada ringlussevõetud materjali piisav varu, mis vastaks nõudlusele sõidukites sisalduva ringlussevõetud plasti järele. Seepärast on vaja kehtestada konkreetne ringlussevõtu eesmärk, mille kohaselt romusõidukitest pärit plasti määr peaks olema 30  protsenti . See eesmärk täiendaks korduskasutamise ja ringlussevõtu (85  protsenti ) ning kordus- ja taaskasutamise (95  protsenti ) eesmärke romusõidukite keskmise massi ja aasta kohta. Selleks et hõlbustada jäätmekäitlejate jaoks kõnealuste nõuete rakendamist, on vaja kolmeaastast üleminekuperioodi. Vahepeal tuleks jätkuvalt kohaldada direktiiviga 2000/53/EÜ ette nähtud romusõidukite korduskasutamise ja ringlussevõtu (85  protsenti ) ning kordus- ja taaskasutamise (95  protsenti ) kehtivaid eesmärke, mis põhinevad kõnealuses direktiivis sätestatud ringlussevõtu määratlusel. Ringlussevõetud plasti mass ja plasti kogumass ei tohiks sisalda elastomeere ega muid reaktoplaste kui polüuretaanvahud.

(64)

Oluline on suurendada kvaliteetsete teiseste toormete taaskasutamist, täiustades romusõidukite purustamist. Seetõttu ei tohiks romusõidukeid, nende tarvikuid, osi ega materjale purustada koos pakendijäätmete ega elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetega, eelkõige selleks, et parandada vase eraldamist terase fraktsioonidest .

(64)

Oluline on suurendada kvaliteetsete teiseste toormete taaskasutamist, täiustades romusõidukite purustamist. Seetõttu peaks olema lubatud purustada romusõidukeid, nende tarvikuid, osi ja materjale koos pakendijäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetega, kui täidetud on teatavad väljundmaterjali kvaliteedinõuded .

(66)

Romusõidukid liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks ja neid ei tohi eksportida OECD-välistesse riikidesse. Keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid võib siiski töödelda väljaspool liitu, tingimusel et neid keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid veetakse kooskõlas määrusega ( EÜ ) nr 1013 / 2006 .

(66)

Romusõidukid liigitatakse ohtlikeks jäätmeteks ja neid ei tohi eksportida OECD-välistesse riikidesse. Keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid võib siiski töödelda väljaspool liitu, tingimusel et neid keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid veetakse kooskõlas määrusega ( EL )  2024 / 1157 .

(67)

Kui romusõiduk veetakse liidust kolmandasse riiki, peaks eksportija esitama sihtriigi pädeva asutuse heakskiidetud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et töötlemistingimused on üldjoontes samaväärsed käesoleva määruse nõuetega ning muudes liidu õigusaktides sätestatud inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetega kooskõlas määrusega (EL) [uus jäätmesaadetiste määrus] .

(67)

Kui romusõiduk veetakse liidust kolmandasse riiki, peaks eksportija esitama sihtriigi pädeva asutuse heakskiidetud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et töötlemistingimusi peetakse samaväärseks käesoleva määruse nõuetega ning muudes liidu õigusaktides sätestatud inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetega kooskõlas määrusega (EL)  2024/1157. Et eristada kasutatud sõidukite ja romusõidukite saadetisi, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema võimalik teha kontrolle, kui nad kahtlustavad, et kasutatud sõidukid on tegelikult romusõidukid. Kui nimetatud kontrolli tulemusel jõutakse järeldusele, et asjaomased sõidukid kvalifitseeruvad romusõidukiteks, võib kontrolli ja sellega seotud ladustamise kulud sisse nõuda saadetise eest vastutavalt ettevõtjalt .

(68)

Romusõidukite keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks on oluline selgelt kindlaks määrata sõiduki seisukord kogu selle kasutuskestuse jooksul, eriti olukorras, kus on vaja eristada kasutatud sõidukeid romusõidukitest. Sõidukiomanik, kes kavatseb kasutatud sõiduki omandiõiguse üle anda , peaks eelkõige olema kohustatud tõendama , et sõiduk ei ole romusõiduk. Kasutatud sõiduki seisukorra hindamiseks peaksid sõiduki omanik, muud ettevõtjad ja pädevad asutused kontrollima, kas on täidetud teatavad kriteeriumid, mille abil määratakse kindlaks, kas asjaomane sõiduk on romusõiduk või mitte. Tehnika ja teaduse arengu arvessevõtmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, milles on kindlaks määratud kriteeriumid selle kohta, millisel juhul sõiduk on romusõiduk.

(68)

Romusõidukite keskkonnahoidliku töötlemise tagamiseks on oluline selgelt kindlaks määrata sõiduki seisukord kogu selle kasutuskestuse jooksul, eriti olukorras, kus on vaja eristada kasutatud sõidukeid romusõidukitest. Kui kasutatud sõiduki omandiõiguse annab üle liidus tegutsev ettevõtja , peaks see ettevõtja teatama sõidukit omandavale isikule , et sõiduk ei ole romusõiduk , esitades tehnoülevaatuse kontrollkaardi või teavitades, et sõiduk vastab kehtestatud parandatavust käsitlevatele kriteeriumidele. Sõidukiomanik, kes kavatseb eksportida kasutatud sõiduki liidust välja, peaks olema kohustatud tõendama, et sõiduk ei ole romusõiduk. Need dokumendid peaksid hõlmama kehtivat tehnoülevaatuse kontrollkaarti või selle puudumise korral hinnangut, mille on koostanud tehnoülevaatuse kontrollkaardi eest vastutavad pädevad asutused. Kasutatud sõiduki seisukorra hindamiseks peaksid sõiduki omanik, muud ettevõtjad ja pädevad asutused kontrollima, kas on täidetud teatavad kriteeriumid, mille abil määratakse kindlaks, kas asjaomane sõiduk on romusõiduk või mitte.

(68a)

Oluline on säilitada ka iga omaniku õigus vabalt otsustada oma vara üle. Kasutatud sõiduki omanikul peaks olema vabadus pärast sõidukite soovituslike kriteeriumide hindamist otsustada, kas sõiduk tuleb tunnistada romusõidukiks ja toimetada kogumiskohta või tegevusloaga lammutuskotta või kas sõidukit tasub remontida.

(69)

ELi tegevuskavas „Õhu-, vee- ja pinnase nullsaaste suunas“ (59) on rõhutatud, et komisjon peab tegema ettepaneku uute meetmete kohta, mille abil vähendada romusõidukite ja kasutatud sõidukite ekspordi puhul liidu keskkonnajalajälge mujal maailmas. Võttes arvesse, et kasutatud sõidukite eksport tekitab olulisi keskkonnaalaseid ja rahvatervisega seotud probleeme, nagu on dokumenteeritud ÜRO keskkonnaprogrammis, (60) ning et liit on kasutatud sõidukite suurim eksportija kogu maailmas, on vaja liidu tasandil kehtestada erinõuded, mis reguleerivad kasutatud sõidukite eksporti [liidust]. Nõuded peaksid põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, mille kohaselt kasutatud sõiduk ei ole romusõiduk ning peab olema sõidukorras vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/45/EL (61). See peaks tagama, et kolmandasse riiki saab eksportida ainult liidu teedel sõitmiseks sobivaid kasutatud sõidukeid, vähendades seeläbi ohtu, et kasutatud sõidukite eksport liidust põhjustab õhusaastet või liiklusõnnetusi kolmandates riikides. Selleks et tolliasutused saaksid kontrollida, kas need nõuded on eksportimise ajal täidetud, tuleks igalt kasutatud sõidukit eksportivalt isikult nõuda, et ta esitaks nendele asutustele valmistajatehase tähise ja kinnituse selle kohta, et kasutatud sõiduk ei ole romusõiduk ning et seda käsitatakse sõidukorras olevana.

(69)

ELi tegevuskavas „Õhu-, vee- ja pinnase nullsaaste suunas“ (59) on rõhutatud, et komisjon peab tegema ettepaneku uute meetmete kohta, mille abil vähendada romusõidukite ja kasutatud sõidukite ekspordi puhul liidu keskkonnajalajälge mujal maailmas. Võttes arvesse, et kasutatud sõidukite eksport tekitab olulisi keskkonnaalaseid ja rahvatervisega seotud probleeme, nagu on dokumenteeritud ÜRO keskkonnaprogrammis, (60) ning et liit on kasutatud sõidukite suurim eksportija kogu maailmas, on vaja liidu tasandil kehtestada erinõuded, mis reguleerivad kasutatud sõidukite eksporti [liidust]. Nõuded peaksid põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, mille kohaselt kasutatud sõiduk ei ole romusõiduk või peab olema sõidukorras vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/45/EL (61) ning peab olema kantud riiklikku sõidukiregistrisse . See peaks tagama, et kolmandasse riiki saab eksportida ainult liidu teedel sõitmiseks sobivaid kasutatud sõidukeid, vähendades seeläbi ohtu, et kasutatud sõidukite eksport liidust põhjustab õhusaastet või liiklusõnnetusi kolmandates riikides. Selleks et tolliasutused saaksid kontrollida, kas need nõuded on eksportimise ajal täidetud, tuleks igalt kasutatud sõidukit eksportivalt isikult nõuda, et ta esitaks nendele asutustele valmistajatehase tähise ja kinnituse selle kohta, et kasutatud sõiduk ei ole romusõiduk või et seda käsitatakse sõidukorras olevana.

(70)

Oluline on luua mehhanism, mille abil on võimalik tulemuslikult kontrollida kasutatud sõidukite vastavust ekspordinõuetele, ilma et see takistaks liidu ja kolmandate riikide vahelist kaubandust. Seepärast peaks komisjon looma elektroonilise süsteemi, mis võimaldab liikmesriikide ametiasutustel vahetada reaalajas teavet eksporditavate kasutatud sõidukite valmistajatehase tähise ja tehnilise seisukorra kohta. Võttes arvesse olemasolevaid omadusi ja funktsioone, mis on seotud liidus registreeritud sõidukeid käsitleva teabe jagamisega sõidukite registreerimisasutuste vahel, on komisjon liikmesriikide elektrooniliste registrite ühendamiseks välja töötanud sõnumite vahetamise platvormi MOVE-HUB. Platvorm majutab praegu Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU), ELi juhilubade võrgustiku (RESPER), juhtide kutsekoolituse registrite (ProDriveNet), liiklevate sõidukite tehnokontrolli riketest teatamise (RSI) ja sõidumeerikute juhikaartide registrite (TACHONET) omavahelisi ühendusi. Seepärast tuleks MOVE-HUBi funktsioone veelgi laiendada, et oleks võimalik vahetada teavet eksporditavate kasutatud sõidukite valmistajatehase tähise ja tehnilise seisukorra kohta. Selleks et toll saaks elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab ekspordinõuetele, tuleks MOVE-HUBi käitatav elektrooniline süsteem ühendada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2399 (62). Nimetatud määrusega on ette nähtud automatiseeritud kontrollide kõikehõlmav raamistik, mida kohaldatakse konkreetsete liidu tolliväliste formaalsuste suhtes. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada peamised kontrollitavad elemendid, samas kui selle kontrolli rakendamise tehnilised aspektid sätestatakse määruses (EL) 2022/2399.

(70)

Oluline on luua mehhanism, mille abil on võimalik tulemuslikult kontrollida kasutatud sõidukite vastavust ekspordinõuetele, ilma et see takistaks liidu ja kolmandate riikide vahelist kaubandust. Seepärast peaks komisjon looma elektroonilise süsteemi, mis võimaldab liikmesriikide ametiasutustel vahetada ja kontrollida reaalajas teavet eksporditavate kasutatud sõidukite valmistajatehase tähise ja tehnilise seisukorra kohta. Võttes arvesse olemasolevaid omadusi ja funktsioone, mis on seotud liidus registreeritud sõidukeid käsitleva teabe jagamisega sõidukite registreerimisasutuste vahel, on komisjon liikmesriikide elektrooniliste registrite ühendamiseks välja töötanud sõnumite vahetamise platvormi MOVE-HUB. Liikmesriigid peaksid saama kasutada elektroonilise süsteemiga MOVE-HUB ühenduse loomiseks Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS). Platvorm majutab praegu Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU), ELi juhilubade võrgustiku (RESPER), juhtide kutsekoolituse registrite (ProDriveNet), liiklevate sõidukite tehnokontrolli riketest teatamise (RSI) ja sõidumeerikute juhikaartide registrite (TACHONET) omavahelisi ühendusi. Seepärast tuleks MOVE-HUBi funktsioone veelgi laiendada, et oleks võimalik vahetada ja kontrollida teavet eksporditavate kasutatud sõidukite valmistajatehase tähise ja tehnilise seisukorra kohta. Selleks et toll saaks elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab ekspordinõuetele, tuleks MOVE-HUBi käitatav elektrooniline süsteem ühendada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2399 (62). Nimetatud määrusega on ette nähtud automatiseeritud kontrollide kõikehõlmav raamistik, mida kohaldatakse konkreetsete liidu tolliväliste formaalsuste suhtes. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada peamised kontrollitavad elemendid, samas kui selle kontrolli rakendamise tehnilised aspektid sätestatakse määruses (EL) 2022/2399.

(73)

Oluline on, et tolliasutused saaksid kontrollida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (63) kohaselt eksporditavaid kasutatud sõidukeid. Märkimisväärne osa liidust väljaviidavatest kasutatud sõidukitest saadetakse riikidesse, kus on kehtestatud või võidakse kehtestada impordinõuded, näiteks nõuded, mis on seotud sõiduki vanuse või heitega. Oluline on, et tolliasutused saaksid ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab kõnealustele nõuetele, kui asjaomased kolmandad riigid on need nõuded komisjonile ametlikult edastanud. Keskkonna kaitsmiseks ja liiklusohutuse tagamiseks kolmandates riikides tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuste nõuete kehtestamisega.

(73)

Oluline on, et tolliasutused saaksid kontrollida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (63) kohaselt eksporditavaid kasutatud sõidukeid. Märkimisväärne osa liidust väljaviidavatest kasutatud sõidukitest saadetakse riikidesse, kus on kehtestatud või võidakse kehtestada impordinõuded, näiteks nõuded, mis on seotud sõiduki vanuse või heitega. Oluline on, et tolliasutused saaksid ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu elektrooniliselt ja automaatselt kontrollida, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab kõnealustele nõuetele, kui asjaomased kolmandad riigid on need nõuded komisjonile ametlikult edastanud. Et hõlbustada nõuete täitmist, peaks komisjon spetsiaalses veebiportaalis avaldama keskkonnakaitse ja liiklusohutusega seotud eritingimused, mille kolmandad riigid on kehtestanud ja millest komisjonile on teatatud, ning neid ajakohastama. Keskkonna kaitsmiseks ja liiklusohutuse tagamiseks kolmandates riikides tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses kõnealuste nõuete kehtestamisega.

(76)

Kontrollida tuleks vastavust kasutatud sõidukite eksporti ja romusõidukite töötlemist käsitlevatele sätetele. Igal aastal peaksid kontrollid hõlmama vähemalt 10  % tegevusloaga lammutuskodadest ja ettevõtjatest. Samuti tuleks kontrollida remondi- ja hooldusettevõtjate tegevuskohti. Tuleb rõhutada, et käesoleva määruse alusel tehtavad kontrollid peaksid täiendama romusõidukite saadetiste kontrolle, mida reguleeritakse põhjalikult määrusega [väljaannete talitus: uus jäätmesaadetiste määrus].

(76)

Liikmesriigid peaksid töötama välja kontrollikavad, et jälgida sõidukite ebaseaduslikku käitlemist. Kontrollida tuleks vastavust kasutatud sõidukite eksporti ja romusõidukite töötlemist käsitlevatele sätetele. Igal aastal peaksid kontrollid hõlmama vähemalt 10  protsenti tegevusloaga lammutuskodadest ja ettevõtjatest. Samuti tuleks kontrollida remondi- ja hooldusettevõtjate tegevuskohti , kogumiskohti ja muid rajatisi ning ettevõtjaid, kes võivad töödelda romusõidukeid või müüa kasutatud sõidukeid või nende varuosi ja osi . Tuleb rõhutada, et käesoleva määruse alusel tehtavad kontrollid peaksid täiendama romusõidukite saadetiste kontrolle, mida reguleeritakse põhjalikult määrusega (EL) 2024/1157 .

(77)

Selleks et kontrollid saaksid toimuda tõhusal viisil, peaksid liikmesriigid looma koostöömehhanismid riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Sellised mehhanismid peaksid võimaldama vahetada sõidukite registreerimisandmeid, mis on vajalikud sõidukite jälgimiseks ja selle kontrollimiseks, kas neid on olelusringi lõpu etapis nõuetekohaselt töödeldud.

(77)

Selleks et kontrollid saaksid toimuda tõhusal viisil, peaksid liikmesriigid looma riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil koostöömehhanismid, mille eesmärk on hõlbustada romusõidukite ebaseadusliku töötlemise ja ekspordi ennetamist ja avastamist ning leida kaduma läinud sõidukite probleemile püsiv lahendus . Sellised mehhanismid peaksid võimaldama vahetada sõidukite registreerimisandmeid, mis on vajalikud sõidukite jälgimiseks ja selle kontrollimiseks, kas neid on olelusringi lõpu etapis nõuetekohaselt töödeldud. Liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks peaks komisjon looma sihtotstarbelise võrgustiku, et tagada riigisiseste täitmise tagamise meetmete tõhus koordineerimine.

(86)

Kaduma läinud sõidukid on tunnistatud direktiivi 2000/53/EÜ rakendamisel üheks peamiseks probleemiks. Liikmesriikide vahel sõidukite registreerimisstaatuse kohta reaalajas teabevahetust võimaldava tõhusa süsteemi puudumine takistab jälgitavust ja seda peetakse põhjuseks, miks liidus on suur hulk kaduma läinud sõidukeid. Selle probleemi lahendamiseks peaks komisjon tegema ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (67). Muudatusega tuleks nõuda, et liikmesriigid registreeriksid oma territooriumil registreeritud sõidukite puhul elektrooniliselt andmed, mis võimaldavad nõuetekohaselt dokumenteerida sõiduki ajutiselt registrist kustutamise põhjused, eelkõige juhul, kui sõidukit on töödeldud romusõidukina tegevusloaga lammutuskojas või see on registreeritud uuesti teises liikmesriigis, eksporditud kolmandasse riiki väljaspool liitu või varastatud. Peale selle peaksid sõidukiomanikud ajutiselt registrist kustutatud sõidukite ebaseadusliku demonteerimise või eksportimise vältimiseks olema kohustatud viivitamata teatama riiklikule sõidukite registreerimisasutusele oma omandiõiguse muutumisest. Need muudatused täiendavad liikmesriikide suhtes kehtivaid nõudeid kõigi nende territooriumil registreeritud sõidukite andmete elektroonilise registreerimise kohta ja tuginevad nendele nõuetele.

(86)

Kaduma läinud sõidukid on tunnistatud direktiivi 2000/53/EÜ rakendamisel üheks peamiseks probleemiks. Liikmesriikide vahel sõidukite registreerimisstaatuse kohta reaalajas teabevahetust võimaldava tõhusa süsteemi puudumine takistab jälgitavust ja seda peetakse põhjuseks, miks liidus on suur hulk kaduma läinud sõidukeid. Selle probleemi lahendamiseks tegi komisjon ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (67). Muudatusega tuleks nõuda, et liikmesriigid registreeriksid oma territooriumil registreeritud sõidukite puhul elektrooniliselt andmed, mis võimaldavad nõuetekohaselt dokumenteerida sõiduki ajutiselt registrist kustutamise põhjused, eelkõige juhul, kui sõidukit on töödeldud romusõidukina tegevusloaga lammutuskojas või see on registreeritud uuesti teises liikmesriigis, eksporditud kolmandasse riiki väljaspool liitu või varastatud. Peale selle peaksid sõidukiomanikud ajutiselt registrist kustutatud sõidukite ebaseadusliku demonteerimise või eksportimise vältimiseks olema kohustatud viivitamata teatama riiklikule sõidukite registreerimisasutusele oma omandiõiguse muutumisest. Need muudatused täiendavad liikmesriikide suhtes kehtivaid nõudeid kõigi nende territooriumil registreeritud sõidukite andmete elektroonilise registreerimise kohta ja tuginevad nendele nõuetele.

(87)

Pidades silmas vajadust tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja võtta arvesse teaduse arengut, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise ning selle mõju kohta ühtse turu toimimisele ja keskkonnale. Komisjon peaks oma aruandesse lisama hinnangu uute sõidukite konstruktsiooni käsitlevate sätete kohta, sealhulgas korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse eesmärkide, romusõidukite käitlemise (sealhulgas ringlussevõtu eesmärkide) ja karistuste kohta, ning hinnangu selle kohta, kas käesoleva määruse kohaldamisala on vaja ja võimalik veelgi laiendada teatavatele L-kategooria sõidukitele , raskeveokitele ja nende haagistele. Hindamisel tuleks keskenduda nii romusõidukite töötlemise aspektidele kui ka konstruktsiooninõuete kehtestamise asjakohasusele ja lisaväärtusele.

(87)

Pidades silmas vajadust tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja võtta arvesse teaduse arengut, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise ning selle mõju kohta ühtse turu toimimisele ja keskkonnale. Komisjon peaks oma aruandesse lisama hinnangu uute sõidukite konstruktsiooni käsitlevate sätete kohta, sealhulgas korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse eesmärkide, romusõidukite käitlemise (sealhulgas ringlussevõtu eesmärkide) ja karistuste kohta, ning hinnangu selle kohta, kas käesoleva määruse kohaldamisala on vaja ja võimalik veelgi laiendada teatavatele sõidukitele, sealhulgas haagiselamutele, mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukitele või raskeveokitele ja nende haagistele. Hindamisel tuleks keskenduda nii romusõidukite töötlemise aspektidele kui ka konstruktsiooninõuete kehtestamise asjakohasusele ja lisaväärtusele ning mõjule, mida avaldavad sellised meetmed, mis käsitlevad sätteid protsesside kohta, mis võivad mõjutada sõidukite kvaliteetset ringlussevõttu nende kasutuselt kõrvaldamisel, mille eesmärk on lahendada kaduma läinud sõidukite ja eelkõige romusõidukite ebaseaduslikku töötlemise ja eksportimise probleem, ning kasutatud autode ekspordile ja ühtsel turul kohaldatavate riiklike tehnoülevaatuse kriteeriumide erinevuste mõjule .

(88)

Komisjoni aruanne peaks sisaldama ka hinnangut meetmete kohta, mis on seotud teabe esitamisega sõidukites esinevate probleemsete ainete kohta ning selle kohta, kas selliste ainete jälgitavust on vaja parandada. Samuti tuleks parema kooskõla tagamiseks määrusega (EL) [kestlike toodete ökodisain] hinnata vajadust kehtestada meetmed, mis käsitlevad aineid, mis võivad mõjutada olelusringi lõpu etappi jõudnud sõidukite töötlemist.

(88)

Komisjoni aruanne peaks sisaldama ka hinnangut meetmete kohta, mis on seotud teabe esitamisega sõidukites esinevate probleemsete ainete kohta ning selle kohta, kas selliste ainete jälgitavust on vaja parandada. Samuti tuleks parema kooskõla tagamiseks määrusega (EL)  2024/1781 hinnata vajadust kehtestada meetmed, mis käsitlevad aineid, mis võivad mõjutada olelusringi lõpu etappi jõudnud sõidukite töötlemist.

(88a)

Komisjon peaks tootjate esitatud deklaratsioonide põhjal hindama ka seda, kas tootjad on ringlussevõetud plasti eesmärkide täitmisel graafikus. Eelkõige tuleks hinnata plasti ringlussevõtuks sobivate tehnoloogiate kättesaadavust, ringlussevõetud plasti piisavat kättesaadavust, ringlussevõetud plasti kvaliteeti võrreldes nõutava ohutustasemega ning tehnilisi ja majanduslikke raskusi eesmärgi saavutamisel. Asjakohastel juhtudel tuleks hinnangule lisada komisjoni seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks.

(95)

Kõigi kategooriatesse L 3e–L7e , M2, M3, N2, N3 ja O kuuluvaid sõidukeid käsitlevate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et anda ettevõtjatele piisavalt aega valmistuda uute nõuete täitmiseks. See on eriti oluline nende lammutuskodade tegevuslubade puhul, kus on olemas võimalused selliste sõidukite keskkonnaohutuks muutmiseks ja sõiduki edasiseks töötlemiseks.

(95)

Kõigi kategooriatesse L, M2, M3, N2, N3 ja O kuuluvaid sõidukeid käsitlevate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et anda ettevõtjatele piisavalt aega valmistuda uute nõuete täitmiseks. See on eriti oluline nende lammutuskodade tegevuslubade puhul, kus on olemas võimalused selliste sõidukite keskkonnaohutuks muutmiseks ja sõiduki edasiseks töötlemiseks.

(c)

alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 60 kuule] sõidukite ja romusõidukite ning L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukite suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõike 2 punktides c–g .

c)

alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnevale 60 kuule] L-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2.

ca)

määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 31 määratletud eriotstarbelised sõidukid, mille on tootnud väiketootja;

cb)

määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 42 osutatud väikeseeriana toodetud L-kategooria sõidukid;

cc)

määruse (EL) 2018/858 artikli 2 lõike 2 punktis d osutatud sõidukid, mis on konstrueeritud ja ehitatud või kohandatud kasutamiseks üksnes relvajõududes;

cd)

määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud sõidukid, mis on konstrueeritud ja ehitatud kasutamiseks relvajõududes, tsiviilkaitses, tuletõrjes, korrakaitsejõududes ja kiirabiteenistustes;

ce)

delegeeritud määruse (EL) nr 3/2014 XIX lisa punktis 1.1.2 osutatud pedaalide abil liikumiseks konstrueeritud L1e-B-kategooria sõidukid;

(d)

ajaloolise väärtusega sõidukid, nagu on määratletud direktiivi 2014/45/EL artikli 3 punktis 7.

d)

ajaloolise väärtusega sõidukid, nagu on määratletud direktiivi 2014/45/EL artikli 3 punktis 7 , ning kõik nende tarvikud, osad ja varuosad, mis on nõutavad nende sõidukite hoolduseks ja vajalikud nende ajalooline seisundi säilitamiseks;

da)

erilise kultuurilise väärtusega sõidukid, tingimusel et need on ametlikult tunnustatud selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt, kus need on registreeritud, vastavalt käesoleva määruse Xa lisas sätestatud tingimustele.

(a)

lõikes 3 loetletud artiklid;

(a)

lõikes 3 loetletud artiklid ;

a)

artikkel 4 sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse kohta ;

aa)

artikkel 5 sõidukis sisalduvate ainetega seotud nõuete kohta;

ab)

artikkel 6 ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohta sõidukis;

ac)

artikkel 9 ringmajanduse strateegia kohta;

ad)

artikkel 10 sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsiooni kohta;

ae)

artikkel 13 sõiduki ringluspõhisuse passi kohta;

af)

artikkel 21 tasude kohandamise kohta;

ag)

artikkel 22 kulude jaotamise mehhanismi kohta sõiduki puhul, mis muutub romusõidukiks teises liikmesriigis;

ah)

artikkel 28 purustamise üldnõuete kohta;

ai)

artikkel 34 korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärkide kohta;

aj)

artikkel 35 mittepüsivate jäätmete prügilasse ladestamise keelu kohta;

ak)

artikkel 36 romusõidukeid sisaldavate jäätmesaadetiste kohta;

a)

artiklit 7 kohaldatakse L-kategooria sõidukite suhtes üksnes VII lisa C osa kannete 1, 3, 5, 8 ja 9 suhtes;

b)

artiklit 30 kohaldatakse L-kategooria sõidukite suhtes üksnes VII lisa C osa kannete 1, 3, 5, 8 ja 9 suhtes.

(1)

„sõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 15 määratletud või määruse (EL) 168/2013 artikli 4 lõike 2 punktides c–g loetletud mis tahes sõiduk;

1)

„sõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 15 määratletud või määruse (EL)  nr  168/2013 artikli 4 lõikes 2 loetletud mis tahes sõiduk;

(2)

„romusõiduk“ – jäätmena käsitatav sõiduk, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 või I lisa A osa punktide 1 ja 2 kriteeriumide kohaselt parandamatu sõiduk;

2)

„romusõiduk“ – jäätmena käsitatav sõiduk, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 või käesoleva määruse I lisa A osa punkti 1 kriteeriumide kohaselt parandamatu sõiduk;

7a)

„taasväärtustamine“ – kliimaseadmesüsteemi kokkukogutud vedelike taastöötlemine selleks loa saanud taasväärtustamisrajatistes, millel on asjakohased seadmed ja protseduurid selliste vedelike taasväärtustamiseks ning kus on võimalik hinnata nõutava kvaliteedi taset ning seda kinnitada, et selle tööomadused oleksid samaväärsed varem kasutamata ainega, võttes arvesse selle kavandatavat kasutusala;

(9)

„plast“ – polümeer määruse (EÜ) nr  1907 / 2006 artikli 3 punkti 5 tähenduses, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid;

9)

„plast“ – polümeer komisjoni määruse ( EL ) nr  10 / 2011 (1a) artikli 3 punktide 2 ja 3 tähenduses, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on suuteline toimima valmismaterjali või -eseme peamise struktuurikomponendina ;

9a)

„ringlussevõetud plast“ – plast, mis oli enne direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 määratletud ringlussevõttu jäätmed ja mis on toodetud ringlussevõtu teel;

10a)

„tarbimiseelsed jäätmed“ – tootmisprotsessis jäätmevoost eraldatud materjal, välja arvatud materjalide korduskasutamine, nagu ümbertöötamine, uuesti jahvatamine või tootmisprotsessis tekkinud jäätmed, mida saab taaskasutusse võtta sama protsessi käigus, kus need tekkisid;

11a)

„tarbimisjärgne plastijäätmete voog“ – voog, mis hõlmab muu hulgas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud termoplasti, reaktoplasti ja elastomeeride jäätmeid, mis on tekkinud plasti sisaldavatest toodetest pärast nende turule laskmist;

(14)

„elektrisõidukiaku“ – elektrisõidukiaku, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/ [patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlev määrus] artikli 3 punktis 14;

14)

„elektrisõidukiaku“ – elektrisõidukiaku, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/ 1542 artikli 3 punktis 14;

14a)

„kergtranspordivahendi aku“ – kergtranspordivahendi aku, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 11;

(15)

„tegevusloaga lammutuskoda“ – ettevõte või ettevõtja, kellel on direktiivi 2008/98/EÜ ja käesoleva määruse kohaselt lubatud koguda ja töödelda romusõidukeid;

15)

„tegevusloaga lammutuskoda“ – ettevõte või ettevõtja, kellel on direktiivi 2008/98/EÜ ja käesoleva määruse kohaselt lubatud üksi või koostöös teiste lammutuskodadega koguda , ladustada ja töödelda romusõidukeid või nende tarvikuid ja osi ;

(18)

„remondi- ja hooldusettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes seoses oma kaubandus- , majandus- , ametialase või kutsetegevusega osutab remondi- või hooldusteenuseid tootjast sõltumatult või tootja poolt volitatuna ;

18)

„remondi- ja hooldusettevõtja“ – sõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas remonditöökojad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade tootjad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad , autoklubid , autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja alternatiivkütust kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, tootjatele ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad; samuti tähistab see mõiste asjaomase sõidukitootja turustussüsteemi kuuluvaid tegevusloaga remonditöökodasid, edasimüüjaid ning turustajaid, kuivõrd nad osutavad remondi- või hooldusteenuseid sõidukitele, mille tootja turustussüsteemi nad ei kuulu ;

(21)

„jäätmekäitleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses kogub või töötleb romusõidukeid;

21)

„jäätmekäitleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses kogub või töötleb romusõidukeid või nende tarvikuid ja osi ;

(22)

„tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes sõltumata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas müük direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute teel, tarnib esmakordselt sõiduki oma majandus- või kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil turustamiseks või kasutamiseks;

22)

„tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes sõltumata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas müük direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute teel, tarnib esmakordselt sõiduki oma majandus- või kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil turustamiseks või kasutamiseks; mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul on tootja baassõiduki tootja;

(23)

„tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes rahaliselt ja/või tegevuslikult korraldab laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel;

23)

„tootjavastutusorganisatsioon“ – kasumit mittetaotlev juriidiline isik, kes rahaliselt ja/või tegevuslikult korraldab laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel;

(24)

„laiendatud tootjavastutuse volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes asub liikmesriigis, kus tootja teeb sõiduki esmakordselt turul kättesaadavaks ja mis ei ole tootja asukoha liikmesriik, ning kelle tootja on määranud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 5 kolmandale lõigule täitma tootja kohustusi, mis tulenevad käesoleva määruse IV peatükist;

(27)

„purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogia“ – tehnika ja tehnoloogia, mida kasutatakse romusõidukitest pärit materjalide töötlemiseks pärast purustamist edasise taaskasutamise eesmärgil;

27)

„purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogia“ – tehnika ja tehnoloogia, mida kasutatakse romusõidukitest pärit materjalide töötlemiseks pärast purustamist edasise taaskasutamise ja ringlussevõtmise eesmärgil;

(28)

„taastamine“ – toiming, mille käigus toodetakse uus tarvik või osa sõidukitelt või romusõidukitelt eemaldatud tarvikutest ja osadest ning tehakse selles tarvikus või osas vähemalt üks muudatus, mis mõjutab selle ohutust, toimivust, otstarvet või tüüpi;

28)

„taastamine“ – standarditud ja dokumenteeritud tööstuslik toiming, mille käigus toodetakse uuega samaväärses või paremas seisukorras uus tarvik või osa sõidukitelt või romusõidukitelt eemaldatud tarvikutest ja osadest ning tehakse selles tarvikus või osas vähemalt üks muudatus, mis mõjutab selle ohutust, toimivust, otstarvet või tüüpi; protsess on kooskõlas konkreetsete tehniliste kirjeldustega, sealhulgas tehnoloogia-, kvaliteedi- ja katsestandarditega, ning selle tulemusel saadakse täieliku kvaliteedigarantiiga tooted;

(29)

„uuendamine“ – tegevus, mille eesmärk on sõidukitelt või romusõidukitelt eemaldatud tarviku või osa ettevalmistamine, puhastamine, katsetamine ja vajaduse korral parandamine, et taastada selle tarviku või osa toimivus või funktsioonid algselt konstrueerimisetapis ette nähtud kasutuse ja toimivuse ulatuses, mis kehtisid kõnealuse eseme turule laskmise ajal ;

29)

„uuendamine“ – tegevus, mille eesmärk on sõidukitelt eemaldatud tarviku või osa ettevalmistamine, puhastamine, katsetamine ja vajaduse korral parandamine, et taastada selle toimivus või funktsioonid;

(35)

„ettevõtjad“ – tootjad, kogujad, sõidukite kindlustusseltsid, tarnijad, remondi- ja hooldusettevõtjad, jäätmekäitlejad ja kõik muud ettevõtjad, kes tegelevad sõidukite konstrueerimise, kasutatud sõidukitega kauplemise või romusõidukite käitlemisega.

35)

„ettevõtjad“ – tootjad, kogujad, demonteerijad, ringlussevõtjad, sõidukite kindlustusseltsid, tarnijad, remondi- ja hooldusettevõtjad , taastajad , jäätmekäitlejad ja kõik muud ettevõtjad, kes tegelevad sõidukite konstrueerimise, kasutatud sõidukitega kauplemise või romusõidukite ja nende tarvikute, osade, põhitoote või- osa ja materjalide käitlemisega;

35a)

„taastaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb taastamisega;

35b)

„moderniseerimisettevõtja“ – juriidiline isik, kellel on luba toota elektrilise ümberehituse komplekti või ehitada sisepõlemismootoriga sõidukeid ümber akutoitega elektrisõidukiteks või kütuseelemendiga sõidukiteks;

35c)

„kogumiskoht“ – ettevõtja, kes ladustab ajutiselt romusõidukeid ja valmistab ette romusõidukite vedu tegevusloaga lammutuskodadesse, kuid kes ise ei ole tegevusloaga lammutuskoda;

35d)

„registreerimine“ – registreerimine, nagu on määratletud direktiivi 1999/37/EÜ artikli 2 punktis b; L1- ja L2-kategooria sõidukite puhul, mille suhtes asjaomases liikmesriigis direktiivi 1999/37/EÜ kohast haldusotstarbelist registreerimist ei kohaldata, tähendab „registreerimine“ sõidukite registreerimist süsteemis, mis võimaldab neid identifitseerida, sealhulgas turulelaskmise ajal, kasutamise ajal või olelusringi lõpus, et tagada vastavus käesolevale määrusele;

35e)

„parandatavus“ – sõidukilt eemaldatud tarvikute või osade parandamise võimalus.

(e)

„probleemne aine“ ja „andmekandja“, mis on sätestatud määruse [kestlike toodete ökodisain] artikli 2 punktides 28 ja 30.

e)

„probleemne aine“ ja „andmekandja“, mis on sätestatud määruse  (EL) 2024/1781 artikli 2 punktides 27 ja 29;

ea)

„väiketootja“, mis on sätestatud määruse (EL) 2024/1257 artikli 3 punktis 48.

(c)

kontrollivad tarnijatelt saadud teabe õigsust ja täielikkust;

c)

kontrollivad tarnijatelt saadud teabe täielikkust;

(a)

tarbimisjärgsete terasejäätmete allikatest ringlusse võetud terase praegune ja prognoositav kättesaadavus;

a)

rauajäätmete, sealhulgas süsiniklehtterase ja pika profiiliga süsinikterase toodete ning roostevaba terase tooteperekondade praegune ja prognoositav kättesaadavus;

(b)

tarbimisjärgsete jäätmete praegune osakaal sõidukites kasutatavates mitmesugustes terasest pool- ja vahetoodetes;

b)

rauajäätmete praegune osakaal sõidukites kasutatavates mitmesugustes terase tooteperekondadega seotud pool- ja vahetoodetes , ning autotööstuse üleminekuga seotud eeldatavad muutused ;

(c)

tarbimisjärgselt ringlusse võetud terase võimalik kasutuselevõtt tootjate poolt sõidukites, millele antakse tüübikinnitus edaspidi;

c)

rauajäätmete võimalik kasutuselevõtt tootjate poolt sõidukites, millele antakse tüübikinnitus edaspidi , arvestades mitmesuguseid koostisega seotud piiranguid, mida kohaldatakse igale terase tooteperekonnale ;

(d)

autotööstuse suhteline nõudlus võrreldes teiste sektorite nõudlusega tarbimisjärgse terasejäätmete järele;

d)

autotööstuse suhteline nõudlus võrreldes teiste sektorite nõudlusega rauajäätmete järele , arvestades selle võimet taluda vasesisaldust ja muid soovimatuid juhuslikke lisandeid ;

(e)

majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas terase ringlussevõtu määradega seotud muutused ringlussevõtutehnoloogiate kättesaadavuses;

e)

majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas terase ringlussevõtu määradega seotud muutused ringlussevõtutehnoloogiate kättesaadavuses , samuti praegune panus tarbimiseelsete jääkide ringlussevõttu ;

(f)

sõidukites sisalduva ringlussevõetud terase minimaalse osakaalu panus liidu avatud strateegilisse autonoomiasse ning kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse ;

f)

sõidukites sisalduva ringlussevõetud terase , vähese CO2 heitega terase ning alumiiniumi ja selle sulamite minimaalse osakaalu panus liidu avatud strateegilisse autonoomiasse , kliima- ja keskkonna- ning tööstuseesmärkidesse, eelkõige seoses juhtivate turgude loomisega ;

(g)

vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju sõidukite taskukohasusele ning

g)

vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju sõidukite taskukohasusele;

(h)

mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele.

h)

mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele ning kogu väärtusahelale;

ha)

tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlussevõetud alumiiniumi ja selle sulamite praegune ja prognoositav kättesaadavus;

hb)

tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlussevõetud materjali sisalduse praegune osakaal alumiiniumis ja selle sulamites, mis sisalduvad turule lastavates sõidukites, ning

hc)

võimalik mõju, mida avaldab sõiduki toimimisele ringlussevõetud alumiiniumi ja selle sulamite lisamine sõiduki tarvikutesse ja osadesse;

(a)

alumiinium ja selle sulamid ning magneesium ja selle sulamid, mis on ringlusse võetud tarbimisjärgsetest jäätmetest ja lisatud sõidukitüüpidesse, ning

a)

magneesium ja selle sulamid, mis on ringlusse võetud tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ja lisatud sõidukitüüpidesse, ning

(b)

neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium või boor, mis on ringlusse võetud tarbimisjärgsetest jäätmetest ja lisatud püsimagnetitesse elektrilistes veomootorites.

b)

neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium või boor, mis on ringlusse võetud tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ja lisatud püsimagnetitesse elektrilistes veomootorites.