EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.6.2024

COM(2024) 251 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava

{SWD(2024) 251 final}

Sissejuhatus

Rände- ja varjupaigaleppes 1 kavandatud rände- ja varjupaigapoliitika reform kujutab endast tähelepanuväärset läbimurret. Euroopa Liit saab selle tulemusena õigusraamistiku ja vahendid, mille abil veelgi edendada oma välispiiride tulemuslikku haldamist, luua kiired ja tõhusad varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused ning tagada samal ajal ranged kaitsemeetmed. Sellega seatakse sisse õiglane ja tulemuslik solidaarsus- ja vastutussüsteem rände ühiseks haldamiseks, nii et ükski liikmesriik ei jää rändesurve korral üksi.

Kõnealuse reformi edukas vastuvõtmine kajastab ka ELi ja selle liikmesriikide kollektiivset otsustavust leida üksteist vastastikku rohkem usaldades ühistele probleemidele lahendused. Tegemist on uue peatükiga kestlikke struktuurireforme sihipäraste operatiivmeetmetega ühendava kahetasandilise lähenemisviisi rakendamisel, sealhulgas partnerriikidega sõlmitud laiaulatuslike partnerluste kaudu. Tänu sellele on Euroopa suutnud varasematest lõhedest üle saada ning tugevdada viimase nelja aasta jooksul rände- ja piirihalduse valdkonnas ühiseid meetodeid 2 .

Seda positiivset hoogu tuleb ära kasutada, et rände- ja varjupaigaleppe seadusandlikud aktid tegelikult ka rakendada. Rände- ja varjupaigaleppe moodustavaid õigusakte hakatakse kohaldama alates 2026. aasta keskpaigast, kui nende jõustumisest 11. juunil 2024 on möödunud kaks aastat 3 . Käesoleva ühise rakenduskavaga toetatakse liitu ja selle liikmesriike rakendamise tulemuslikul ettevalmistamisel. Sellega tagatakse, et kaheaastast üleminekuperioodi kasutatakse tulemuslikult, st et kõik asjaomased sidusrühmad võtavad vajalikke haldus-, operatiiv- ja õiguslikke meetmeid.

Varjupaiga- ja rändehalduse määruses ning varjupaigamenetluse määruses on ette nähtud, et komisjon peab esitama ühise rakenduskava 4 . Rakendamise tähtsust ja keerukust silmas pidades on komisjon otsustanud ühise rakenduskava vastuvõtmist kiirendada ning tuua see 2024. aasta septembrist juunikuusse, et liikmesriikidel oleks maksimaalselt aega koostada oma riiklikud rakenduskavad, mis tuleb kehtestada 12. detsembriks 2024.

Ühise rakenduskava eesmärk ja otstarve

Ühises rakenduskavas järgitakse pragmaatilist lähenemisviisi ja keskendutakse põhiaspektidele, mida liikmesriigid peavad oma riiklike rakenduskavade väljatöötamisel arvesse võtma ning mis peavad olema liidu ja liikmesriikide tasandil kehtestatud, et tagada rände- ja varjupaigaleppe toimimine 2026. aasta keskpaigaks. Sellega luuakse raamistik järgmise kahe aasta ühisele tööprogrammile, mis hõlmab õigus- ja operatiivvaldkonna tulemusi, arutelustruktuure ning asjakohast operatiivtuge ja rahalist toetust.

Ühise rakenduskava aluspõhimõtteks on selle ühine olemus: rakenduskava on ühine kõigile liikmesriikidele ja kõigile rände- ja varjupaigaleppe õigusaktidele, mida on vaja rakendada, ning sellega püütakse saavutada ühine eesmärk kehtestada üleminekuperioodi lõpuks hästi ettevalmistatud süsteem.

Esiteks on ühine rakenduskava oma olemuselt ühine, sest see ühendab kõiki liikmesriike, millega tunnistatakse fakti, et 27 liikmesriigist koosnevas liidus on ränne Euroopa ühine probleem, mis nõuab ühist üleeuroopalist lahendust. Süsteemi edu sõltub paratamatult kõigi liikmesriikide valmisolekust, sest ühe liikmesriigi meetmed avaldavad mõju kõigile liikmesriikidele. Ühise rakenduskava otstarve on muuta rände- ja varjupaigaleppe rakendamine kõigi jaoks hallatavaks ja hallata seda koos.

Ühine rakenduskava töötati välja tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste ELi asutustega, eelkõige rände- ja varjupaigaleppe rakendamise teemalise ministrite konverentsi kaudu, mille eesistujariik Belgia korraldas 29.–30. aprillil 2024 Gentis, ning nõukogu strateegilise sisserände-, piiride ja varjupaigakomitee (SCIFA) mitmesuguste koosolekute kaudu. Komisjon konsulteeris ka kodanikuühiskonnaga, sealhulgas komisjoni eksperdirühmaga, mis käsitleb rändajate seisukohti rände, varjupaiga ja integratsiooni suhtes, samuti ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

Teiseks on ühine rakenduskava oma olemuselt ühine, sest see hõlmab kõiki rände- ja varjupaigaleppe moodustavaid õigusakte, mis on omavahel seotud ega saa eraldiseisvalt tõhusalt toimida. Rände- ja varjupaigaleppe õigusaktid moodustavad üheskoos integreeritud süsteemi, mis kajastab terviklikku ja tasakaalustatud Euroopa tasandi lähenemisviisi rändele, tagades nii solidaarsuse kui ka vastutuse ning õiguste kaitse ja kohustuste täitmise. See terviklik lähenemisviis on lõimitud varjupaiga- ja rändehalduse määrusesse 5 . Seetõttu peaks komisjon kõnealuse tervikliku lähenemisviisi põhielemente ühises rakenduskavas kajastama.

Kolmandaks taotletakse ühise rakenduskavaga ühist eesmärki kehtestada üleminekuperioodi lõpuks hästi ettevalmistatud süsteem, mis on oluline, et luua uue tasakaalustatud lähenemisviisi toimimiseks vajalik vastastikune usaldus. Hea ettevalmistus on rände- ja varjupaigaleppest tulenevate põhikohustuste aluseks olev kriitilise tähtsusega kontseptsioon, kuna selle põhjal otsustatakse, kas liikmesriik on rändesurve all või märkimisväärses rändeolukorras või kriisiolukorras. See kontseptsioon võimaldab liikmesriikidel saada kasu solidaarsusest või solidaarsuskohustustest vabastamisest. See kontseptsioon tagab rände- ja varjupaigaleppe toimimise ühtse tervikuna.

Ühine ei tähenda siiski kõigi jaoks samasugust olukorda. Ühine rakenduskava on paindlik ja võimaldab liikmesriikidel kohandada rände- ja varjupaigaleppest tulenevaid kohustusi oma riiklike süsteemidega. Liikmesriikidel on erinevad probleemid, millega tuleb tegeleda, ja nad on erinevas ettevalmistusetapis, kuid ükski neist ei alusta nullist. Paljud rände- ja varjupaigaleppes sätestatud uuendused tuginevad olemasolevatele tavadele või tugevdavad kehtivaid nõudeid. Liikmesriike õhutatakse kasutama oma teadmisi ja kogemusi ning jagama parimaid tavasid.

Selleks et seada üleminekuperioodil õige ambitsioonikuse tase, tuleb lisaks arvesse võtta kolme elementi.

Esiteks on oluline rõhutada, et kuigi uue õigusraamistiku kohaldamise ettevalmistamiseks on põhimõtteliselt kaks aastat aega, peavad mõned elemendid olema paigas juba enne 2026. aasta keskpaika. Näiteks algab 2025. aasta juunis esimene iga-aastane solidaarsustsükkel ja komisjon peab 2025. aasta oktoobris esitama ettepaneku esimeste komisjoni otsuste kohta, millega määratakse kindlaks, millised liikmesriigid on rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras.

Teiseks tuleb kiiresti võtta meetmeid, et kõik uue süsteemi olulised elemendid oleksid üleminekuperioodi lõpuks paigas, ent kõigi rände- ja varjupaigaleppe pakutavate võimaluste täielik rakendamine hõlmab ka keskmise tähtajaga ja pikaajalist tööd. Rände- ja varjupaigaleppe rakendamine on dünaamiline protsess, mitte ühekordne tegevus. Riiklike rände- ja varjupaigasüsteemide tõhususe suurendamiseks ning nende edasiseks integreerimiseks Euroopa rände- ja varjupaigapoliitika raames on vaja täiendavaid keskmise tähtajaga ja pikaajalisi meetmeid.

Strateegiline ja tulevikku suunatud visioon kajastub esimeses viieaastases Euroopa varjupaiga- ja rändehaldusstrateegias, mis avaldatakse 2025. aasta lõpuks ning mis tugineb terviklikele riiklikele varjupaiga- ja rändehaldusstrateegiatele, mille liikmesriigid töötavad välja ja esitavad 2025. aasta juuniks komisjonile.

Kolmandaks on endiselt äärmiselt oluline jätkata tööd rände välismõõtmega. Kuigi selle valdkonna meetmed ei ole seotud õiguslike kohustustega, on oluline, et liit tõhustaks jätkuvalt koostööd partnerriikidega, eelkõige kolmes põhivaldkonnas: võitlus rändajate smugeldamise vastu, tulemuslik tagasisaatmine, tagasivõtmine ja taasintegreerimine ning seaduslikud võimalused.

Joonis 1. Kaheaastase rakendusperioodi peamiste vahe-eesmärkide ajakava

1Ühine rakenduskava ja riiklikud rakenduskavad

Ühine rakenduskava

Rände- ja varjupaigalepe hõlmab kümmet terviklikku õigusakti. Et hõlbustada nende keerukate tekstide mõistmist ja rakendamist, on eri õigusaktidest tulenevad kohustused ja nende rakendamiseks vajalikud meetmed rühmitatud ühises rakenduskavas kümne põhielemendi alla. Selline pragmaatiline lähenemisviis võimaldab suunata ressursid uue süsteemi toimimiseks vajalikesse põhivaldkondadesse.

Kõik põhielemendid on võrdsed. Need on üksteisest sõltuvad ja kõik põhielemendid tuleb rakendada. Näiteks koormatakse heal tasemel vastuvõtusüsteem (3. põhielement) üle, kui menetlusi ei viida läbi kiiresti (4. põhielement) või kui rahvusvahelise kaitse saajad jäävad taotlejatele mõeldud majutuskohta liiga kauaks (10. põhielement). Solidaarsus (7. põhielement) ja vastutus (6. põhielement) või uus süsteem rändevoogude haldamiseks ELi välispiiril (2. põhielement) ei toimi, kui Eurodac-süsteem (1. põhielement) ei ole õigel ajal tööle rakendatud. Kaitsemeetmete võtmine ja õiguste austamine (9. põhielement) on kõiki õigusakte läbiv mõõde ja seda aspekti tuleb igas põhielemendis rakendada. Kuigi põhielementide raames on võimalik meetmeid prioriseerida, peab põhielementide rakendamine toimuma paralleelselt.

Joonis 2. Kümme põhielementi rände- ja varjupaigaleppe põhikohustuste rakendamiseks

Iga põhielement hõlmab õigusraamistiku, haldusprotsesside, korralduse ning inim- ja taristusuutlikkuse lõpliku väljatöötamisega seotud õiguslikke kohustusi, mida liikmesriigid, komisjon ja ELi asutused peavad täitma, ning nende tagajärgi.

Ühises rakenduskavas täpsustatakse ka seda, kuidas liidu tasandil tehtava tööga toetatakse riiklikul tasandil rakendamist, edendades liikmesriikide vahel teabevahetust ja koostööd (sh tehes kindlaks head tavad ja valdkonnad, kus liikmesriigid saavad üksteist toetada) ning töötades välja praktilised mudelid, juhenddokumendid ja ühised kontrollnimekirjad, et tagada ühine ja ühtlustatud rakendamine. Iga põhielemendi konkreetsed komponendid on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis sisalduvas kontrollnimekirjas.

Riiklikud rakenduskavad

Nagu on sätestatud varjupaiga- ja rändehalduse määruses ning varjupaigamenetluse määruses, kehtestab iga liikmesriik käesoleva ühise rakenduskava põhjal komisjoni ning asjaomaste liidu organite ja asutuste toel 12. detsembriks 2024 riikliku rakenduskava, milles määratakse kindlaks meetmed ja nende rakendamise ajakava.

Liikmesriikidel on erinevad probleemid, millega tuleb tegeleda, ning samuti erinevad lähtepositsioonid. Liikmesriigi riiklikus rakenduskavas tuleks seega kõigepealt kaardistada hetkeseis, võttes arvesse riiklikku konteksti, kehtivat õigusraamistikku ja haldustavasid, organisatsioonilist ülesehitust ja loodud struktuure, olemasolevat suutlikkust ning geograafiliste tingimustega seotud probleeme.

Komisjon on välja töötanud põhielementide struktuuri kajastava riikliku rakenduskava vormi, mis on lisatud käesolevale teatisele ja mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid kehtestavad iga põhielemendi puhul kavandatud komponendid, mis on vajalikud, et saavutada kõigis liikmesriikides ühine ja võrreldav lähenemisviis.

Komisjon soovitab liikmesriikidel kasutada riikliku rakenduskava väljatöötamiseks ja rakendamiseks ministeeriumidevahelist ja valdkondadeülest rakkerühma riiklikul tasandil. Peamine eeltingimus rände- ja varjupaigaleppe kõigi aspektide rakendamiseks 2026. aasta keskpaigaks on tõhus koordineerimine.

Jõulise riikliku rakenduskava väljatöötamiseks kutsub komisjon liikmesriike üles võtma iga põhielemendi puhul järgmisi meetmeid:

·vaatama läbi oma riiklikud õigusraamistikud ning tegema õigus- ja haldusnormides vajalikke kohandusi. Riiklikus rakenduskavas tuleks täpsustada selliste meetmete riiklikul tasandil esitamise ja vastuvõtmise ajakava;

·vaatama läbi praeguse organisatsioonilise ülesehituse, sealhulgas teenistusesisesed, teenistuste ja ministeeriumide vahelised ning ministeeriumidevahelised koordineerimisstruktuurid, ja vajaduse korral neid kohandama, et tagada nende otstarbekohasus. Vajaduse korral peavad liikmesriigid kindlaks määrama ja planeerima uute struktuuride loomise või teenistuste ümberkorraldamise või kaaluma integreeritud juhtumite haldamise süsteemide loomist. Riiklikus rakenduskavas tuleks kirjeldada praegusi struktuure ja olemasolevat korraldust (riiklikul tasandil, kuid kirjeldada tuleks ka piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele delegeeritud ülesandeid) ning täpsustada vajalikud muudatused ja nende rakendamise ajakava;

·vaatama läbi haldustöövood, standardsed töökorrad ja protokollid ning neid vajaduse korral kohandama. Seda protsessi tuleks kasutada selleks, et teha kindlaks olemasolevad teabevahendid ja uute väljatöötamise vajadus. Riiklik rakenduskava peaks sisaldama peamisi tulemusi, mis on selles valdkonnas vajalikud, ja nende saavutamise ajakava;

·vaatama läbi inimressurssidega seotud olemasoleva suutlikkuse ja tegema kindlaks vajadused, sealhulgas värbamise ja koolituse vallas. Riiklikus rakenduskavas tuleks kajastada praegust töötajate arvu ja selle suurendamist eri profiilide kaupa ning näha ette uute töötajate töölevõtmise eri etappide selge planeerimine. See peaks hõlmama ka koolitusvajadusi, sealhulgas sellise koolituse planeerimist ja selle rakendamise ajakava;

·tegema kindlaks, milliseid tegevusi teostavad sidusrühmad või asjaomased organisatsioonid (nt juristide ühendused, vabaühendused, eraõiguslikud üksused) ja milliseid suutlikkusega seotud vajadusi nad kataksid. Samuti tuleks ette näha sellise allhanke planeerimine ja mehhanismid, millega tagatakse nende sidusrühmade või organisatsioonide tegevuse järelevalve ja kvaliteedikontroll;

·vaatama läbi olemasoleva suutlikkuse ning tegema kindlaks taristu ja seadmetega seotud vajadused ning võimalikud logistikaalased nõuded. See hõlmab vastuvõtuks ja kinnipidamiseks vajaliku füüsilise taristu suutlikkust riigi territooriumil ja piiridel, samuti IT-taristut, internetiühendust ja julgeolekukeskkonda. Riiklikus rakenduskavas tuleks täpsustada nende elementidega seotud praegune suutlikkus ja selle suurendamise vajadus ning näha ette seadmete hankimise ja ehitamise või renoveerimise eri etappide selge planeerimine.

Liikmesriigid peavad kõigi põhielementide puhul hindama kulusid, et viia vajadused vastavusse ressurssidega, võttes täielikult arvesse riikide eelarvetsükleid ja liidu rahaliste vahendite kättesaadavust.

Komisjon soovitab liikmesriikidel teha korrapärase teabevahetuse ja konsulteerimise kaudu koostööd sotsiaalpartnerite, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega, ning kasutada nende abi. See aitab kindlaks teha probleeme, leida paremaid poliitilisi lahendusi ning tagada laiaulatuslikuma vastutuse riiklike rakenduskavade ettevalmistamise ja seejärel nende rakendamise ajal, milles neil samadel osalejatel on sageli otsustav roll.

Komisjon kutsub liikmesriike üles esitama oma kavade projektid 2024. aasta oktoobriks, et saaks pidada dialoogi vajaduste ja olemasolevate ressursside üle; see võimaldaks need kavad õigeaegselt 12. detsembriks 2024 lõplikult vormistada.

2Kümme põhielementi rände- ja varjupaigaleppe rakendamiseks

Eurodac on suuremahuline IT-süsteem, mis muu hulgas toetab rände- ja varjupaigaleppe toimimist praktikas, aidates eelkõige vastutust kindlaks määrata ja teisest rännet jälgida.

Eurodacis säilitatakse ja töödeldakse rahvusvahelise kaitse taotlejate, otsingu- ja päästeoperatsioonide järel maabunud isikute ning välispiiri ebaseadusliku ületamisega seoses kinni peetud või liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibivate isikute biomeetrilisi andmeid, identiteediandmeid ja muud teavet. Sel viisil aitab süsteem võrrelda uusi rahvusvahelise kaitse taotlusi andmebaasis juba registreeritud taotlustega, et kohaldada varjupaiga- ja rändehalduse määruse vastutusnorme ning jälgida teisest rännet ja teha märge nende isikute kohta, kes võivad kujutada endast ohtu sisejulgeolekule.

Uus Eurodac on uut õigusraamistikku toetav operatiivne abivahend. Reformitud Eurodac-süsteemi õigeaegne väljatöötamine ja kasutuselevõtmine on rände- ja varjupaigaleppe kõigi muude elementide rakendamise oluline eeltingimus. See võimaldab liikmesriikidel rakendada uusi solidaarsusnorme, olgu siis tegemist ümberpaigutamisega või solidaarsuse rakendamise eranditega. Samuti on see oluline uute vastutusnormide kohaldamiseks, eelkõige seoses vastutuse ülemineku ja lõppemise uute tähtaegadega või piirimenetluses tehtavate varjupaigaotsuste puhul vastutuse lõppemise uue põhjusega.

Rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel muutub Eurodac koostalitlusvõimelise ja integreeritud rände- ja piirihaldussüsteemi osaks. Uuele süsteemile esitatavate nõuete täitmiseks ei piisa pelgalt praeguse Eurodac-süsteemi ümberkujundamist. Võttes arvesse andmebaasi palju laiemat ulatust ja märkimisväärsel arvul uute funktsioonide lisandumist, tuleb uus süsteem nullist täielikult üles ehitada. See kehtib nii andmebaasi enda kohta, mille loob eu-LISA, kui ka iga riikliku komponendi kohta, mille peavad looma liikmesriigid ja mis tuleb andmebaasiga ühendada. Eurodaci määruse kohaldamisel peavad pädevad asutused biomeetriat kasutades täielikult austama isikute väärikust ja füüsilist puutumatust. Liikmesriigid peaksid võtma oma süsteemi läbivaatamisel ja planeerimisel arvesse võimalikku mõju andmekaitseasutuse töökoormusele.

Selleks et Eurodaci põhifunktsioonid oleksid üleminekuperioodi lõpuks kättesaadavad ja liikmesriikide süsteemid kasutusvalmis, peaksid kõik osalejad võtma sellega seoses järgmisi meetmeid.

Liikmesriik

Õigusaktid

üLiikmesriigid peavad oma riikliku õigusraamistiku läbi vaatama ja seda vajaduse korral kohandama, et tagada kooskõlas ELi andmekaitsealaste õigusaktidega kõigi pädevate asutuste, näiteks varjupaigaasutuste või piirivalveametnike seaduslik ja operatiivne juurdepääs süsteemile.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peavad teavitama komisjoni Eurodac-süsteemiga seotud määratud asutustest ja kontrolliasutustest kolme kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

üUus Eurodac-süsteem sisaldab palju uusi funktsioone, kuid mitte kõiki neid ei saa käsitada olulise eeltingimusena rände- ja varjupaigaleppe muude elementide rakendamiseks 2026. aasta keskpaigaks (nt ajutise kaitse saajate uus kategooria). Lühikest tähtaega arvesse võttes peaksid liikmesriigid, eu-LISA ja komisjon jõudma seetõttu ühisele arusaamisele sellest, millised Eurodaci funktsioonid tuleks rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel prioriteediks seada. Samuti tuleks jõuda ühisele arusaamisele erinevate rakendatavate tehniliste lahenduste (tsentraliseeritud lahendused ja riiklikud süsteemid, vt allpool) suhtelisest tähtsusest.

üLiikmesriigid peaksid oma sisemised töövood ja standardsed töökorrad läbi vaatama, et tagada sujuv teabevahetus ametiasutuste vahel ja teabe nõuetekohane registreerimine Eurodac-süsteemis, pöörates erilist tähelepanu ELi andmekaitsenõuetele.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid peavad rakendama ja katsetama Eurodac-süsteemi põhifunktsioonide valmisolekut riiklikul tasandil, et tagada teabe nõuetekohane kogumine ja levitamine riiklike juurdepääsupunktide kaudu. Lühikeste tähtaegade tõttu peaksid liikmesriigid kaaluma kõiki võimalusi (nt valmistoodete kasutamist), mis võiksid vähendada ja lihtsustada funktsioonide väljatöötamist ja rakendamist riiklikul tasandil. Samuti tuleks varakult kaaluda, kas eelistada tsentraliseerituma süsteemi arendamist eu-LISA poolt või pigem riikliku süsteemi arendamist. Peale väljatöötamise märkimisväärse lihtsustamise võib see kiirendada Eurodac-süsteemi rakendamist ja tagada paindlikkuse juhuks, kui viimasel hetkel on vaja teha kohandusi.

üLiikmesriigid peaksid tagama, et neil on Eurodaci kontrollide tegemiseks piisav arv asjakohaselt koolitatud töötajaid ning võtma värbamist ja koolitust planeerimise ajakavas arvesse.

üSamuti peaksid liikmesriigid andma oma töötajatele piisavad vahendid, mis võimaldavad vajalikku teavet õigeaegset koguda ja Eurodac-süsteemi üles laadida (nt Eurodac-süsteemi seadmed, näokujutise jäädvustamist võimaldavad seadmed jne). Selleks võib olla vaja algatada hange, et osta Eurodac-süsteemi andmete kogumiseks vajalikku riistvara, mis vastab ühenduvusnõuetele. Hanke tähtaegu tuleks ette näha ja arvesse võtta.

Komisjon

Õiguslik kohustus

üKomisjon kutsub 2024. aasta septembriks kokku Eurodaci määruse kohase regulatiivkomitee, 6 et saaks vastu võtta Eurodaci määrusega ette nähtud rakendusakti.

üKomisjon ajakohastab koostalitlusvõimet käsitlevate määruste, Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) määruse ning viisainfosüsteemi (VIS) määruse 7 kohased üheksa delegeeritud õigusakti ja rakendusakti, et võimaldada Eurodac-süsteemi andmete kasutamist. Samuti võtab komisjon vastu süsteemiülest statistikat käsitleva rakendusakti.

Praktiline toetus

üKomisjon teeb tihedat koostööd eu-LISAga, et hõlbustada peamiste otsuste tegemist, mida liikmesriigid peavad tegema.

üKomisjon täiendab eu-LISA juhitavat tehnilist tööd olemasoleva Eurodaci eksperdirühma (edaspidi „Eurodaci kontaktkomitee“) 8 kaudu vajaliku toetusega, et hõlbustada määruse nõuetekohast kohaldamist (sh täpsustades mõne sätte tähendust) ja teha kindlaks valdkonnad, mis vajavad üleminekuperioodil täiendavat tähelepanu.

eu-LISA

Õiguslik kohustus

üeu-LISA peab võtma 2024. aasta lõpuks kesktasandil vastu läbivaadatud Eurodaci liidese juhenddokumendi, milles kajastatakse uusi funktsioone. Selleks peavad kõik liikmesriigid, komisjon ja eu-LISA saavutama varakult ühise arusaamise Eurodaci liidese juhenddokumendi ja selle funktsioonide rakendamiseks vajalikust tehnilisest lahendusest, mis määrab kindlaks olulised parameetrid riigisiseseks rakendamiseks. Sellega seoses koostab komisjon koostöös eu-LISAga kontseptsioonikirjelduse, et arutada liikmesriikidega nii andmebaasi tehnilisi lahendusi kui ka põhifunktsioone, mis peaksid olema paigas 12. juuniks 2026.

Praktiline toetus

üeu-LISA ajakohastab kasutusjuhendit ja koolitab Eurodaci kasutajaid Eurodaci tehnilise kasutamise vallas.

üeu-LISA teeb kindlaks koostalitlusvõime nõuded, mis võimaldaksid integreerida Eurodaci koostalitlusvõime raamistikku, ja käsitleb neid.

üeu-LISA toetab tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist, et võimaldada Frontexi meeskondadel ja Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) varjupaigatugirühmadel anda asjakohast tuge, mida liikmesriigid võivad taotleda.

Rände- ja varjupaigaleppe rakendamisega luuakse sujuv lähenemisviis, et veelgi edendada Euroopa Liidu välispiiride tulemuslikku haldamist. See pakub vajalikke vahendeid, mis aitavad hallata kolmandate riikide kodanike saabumist ning luua kiired ja tõhusad varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused koos tugevate kaitsemeetmetega üksikisikute jaoks. Taustakontrolli määruse, varjupaigamenetluse määruse ja tagasisaatmismenetlust käsitleva määrusega on ette nähtud ühtlustatud lähenemisviis.

Kõik ebaseaduslikud rändajad registreeritakse ning neile tehakse isikutuvastus-, julgeolekuriski-, haavatavus- ja tervisealane taustakontroll. See puudutab ka territooriumil kinni peetud isikuid, kellele ei ole taustakontrolli ega piirikontrolli veel tehtud. Sama kehtib kõigi isikute kohta, kes esitavad piiripunktis rahvusvahelise kaitse taotluse. Teises etapis kohaldatakse nende isikute suhtes, kes tõenäoliselt rahvusvahelist kaitset ei vaja, kujutavad endast julgeolekuriski või eksitavad ametiasutusi, kohustuslikku piirimenetlust. Taustakontrolli määrus ja varjupaigamenetluse määrus sisaldavad ka uusi sätteid, mille eesmärk on parandada kodakondsuseta isikute tuvastamist.

Uute kohustuste edukas rakendamine eeldab, et taustakontroll ning piiril toimuv varjupaiga- ja (asjakohasel juhul) tagasisaatmismenetlus toimiksid koos sujuvalt ning tagaksid range otsusprotsessi, austades täielikult kõiki tagatisi ja isikute õigusi.

Igal liikmesriigil peab olema suutlikkus teha kõigile ebaseaduslikele saabujatele taustakontroll ning luua sobivad tingimused teatava arvu rahvusvahelise kaitse taotlejate (ja tagasisaadetavate isikute) vastuvõtuks piirimenetluse ajaks. Piisav suutlikkus 9 menetleda piiril varjupaigataotlusi ja tagasisaatmisi on liidu tasandil 30 000, kusjuures komisjon arvutab liikmesriikide individuaalse osa sellest piisavast suutlikkusest iga kolme aasta järel vastavalt varjupaigamenetluse määruses sätestatud valemile.

Kiirmenetlust saab kohaldada otsustusprotsessi kvaliteeti ja taotlejate õigusi kahjustamata. Kuigi isikutel ei ole taustakontrolli ja piirimenetluse ajal luba ELi territooriumile siseneda, on neil riigis viibimise õigus. Liikmesriigid peavad neid menetlusi läbi viima kooskõlas rände- ja varjupaigaleppe õigusaktides sätestatud kaitsemeetmete ja tagatistega ning austades täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile seoses piirimenetluses tehtud otsustega 10 .

Uus piirisüsteem rajaneb olemasolevatel struktuuridel ja teadmistel. Paljud liikmesriigid juba rakendavad taustakontrolli protokolle, mis andsid suurel määral inspiratsiooni uute õiguslike kohustuste kehtestamiseks. Peale selle rakendavad juba vähemalt 14 liikmesriiki piiril toimuvat varjupaigamenetlust või kohaldavad piiril mõningaid häid tavasid.

Sellega seoses tuleks selle põhielemendi tulemusliku rakendamise tagamiseks võtta järgmised meetmed.

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma riiklikud õigusraamistikud läbi ja kohandama neid uute sätetega ning tagama piirikontrolli, taustakontrolli ning piiril toimuvate varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste sujuva korraldamise, et järgida uusi rangeid tähtaegu (seitse päeva taustakontrolli, 12 nädalat piiril toimuva varjupaigamenetluse ja 12 nädalat piiril toimuva tagasisaatmismenetluse puhul).

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peaksid vaatama läbi oma haldusprotsessid, alustades oma töövoogudest ja standardsetest töökordadest, samuti oma vahendid, et tagada piisav teabevoog igas etapis ja osalevate asutuste vahel ning järgida uusi rangeid tähtaegu ja aruandekohustusi. Selleks peaksid liikmesriigid kaaluma integreeritud juhtumite haldamise süsteemide loomist, et koguda asjakohast teavet ja jagada seda vajaduse korral mitmesuguste teenistustega.

üLiikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, mis tagavad, et rändajad jäävad taustakontrolli ja piirimenetluste ajal ametiasutustele kättesaadavaks (ning et neil takistatakse ebaseaduslikult siseneda ja nende loata liikumist piiratakse 11 ). Need meetmed võiksid hõlmata protokolle, mis käsitlevad põgenemise ohu vähendamiseks võetavate meetmete hindamist, sealhulgas kinnipidamise alternatiive (mis tuleks seaduses sätestada), eelkõige lastega perede puhul, ning kinnipidamise võimalikku kasutamist.

üLiikmesriigid peaksid lisama taustakontrolli oma riiklikesse integreeritud piirihalduse strateegiatesse.

üLiikmesriigid peavad integreerima juba olemasolevatesse riiklikesse kinnipidamis-/tagasisaatmistavadesse isikusamasuse, julgeoleku-, haavatavuse ja tervisekontrollid, mis on territooriumil toimuvaks taustakontrolliks vajalikud.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid peavad kindlaks määrama taustakontrolli tegemise ja piirimenetluste läbiviimise kohad. Vajaduse korral peavad nad olemasolevat taristut edasi arendama või rajama vajaliku taristu. Taristu peaks hõlmama ebaseaduslike rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate taustakontrolli rajatisi, mis peavad vastama tagasisaatmisdirektiivi (ebaseaduslike rändajate puhul) ja uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi nõuetele (rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul). Et täita liikmesriigi „piisava suutlikkuse“ nõudeid, peaks taristu hõlmama ka rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtukeskusi (sh asjakohast kinnipidamissuutlikkust), mis peavad vastama uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi nõuetele, 12 võttes arvesse ka lastega perede puhul esitatavaid erinõudeid 13 . See eeldab olemasoleva suutlikkuse põhjalikku hindamist ja taristu rajamise või renoveerimise planeerimist kohe pärast seda, kui komisjon on kindlaks määranud piisava suutlikkuse, mille iga liikmesriik peab looma.

üLiikmesriigid peavad tagama piisava arvu pädevate töötajate 14 olemasolu, et teha taustakontroll ja viia piiril läbi varjupaiga-/tagasisaatmismenetlusi õigusaktides sätestatud lühikeste tähtaegade jooksul, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki põhiõigustega seotud kaitsemeetmeid. Liikmesriigid peaksid tagama ka kohtusüsteemi piisava suutlikkuse, et kaebused mahuksid piirimenetluste tähtaja piiresse.

üVajaduse korral peavad liikmesriigid hankima taustakontrolli tegemiseks ja piirimenetluste läbiviimiseks vajalikud seadmed (nt Eurodac-süsteemi seadmed, võltsitud dokumentide tuvastamise seadmed) ning tagama piisava internetiühenduse andmebaasidele juurdepääsuks.

üSamuti peavad liikmesriigid tagama, et taustakontrolliasutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs ELi ja Interpoli andmebaasidele ning Europoli andmetele.

üLiikmesriigid peavad arendama välja vajaliku andmekogumissuutlikkuse, et täita aruandekohustusi, kui saavutatakse „piisav suutlikkus“ või aastane maksimaalne taotluste arv.

Komisjon

Õiguslik kohustus

ü2024. aasta augustiks (kaks kuud pärast varjupaigamenetluse määruse jõustumist) võtab komisjon vastu rakendusakti, milles arvutatakse piisav suutlikkus, mille iga liikmesriik peab kolmeks aastaks looma.

Praktiline toetus

üKomisjon töötab koos Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) välja piirimenetluse mudelid (sh põhiõiguste kaitsemeetmed). Samuti vaatab komisjon vajaduse korral läbi piirivalveametnike praktilise käsiraamatu. Selleks et tagada ühine arusaamine piirivalveametnike, varjupaigaametnike ja tagasisaatmisjuhtumitega tegelevate töötajate vahel, korraldab komisjon spetsiaalsed arutelud, milles osalevad nende kolme elukutse esindajad.

üKomisjon võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas 5. punktis esitatud viisaeeskirja artikli 25a kohase protsessi järelmeetmed ning ELi tagasisaatmiskoordinaatori töö raames sihipärased tagasisaatmismeetmed (vt 5. põhielement), et tagada piiril toimuva tagasisaatmismenetluse tulemuslikkus, võttes arvesse neid teiste riikide kodanikke, kelle suhtes kohaldatakse kohustuslikku piirimenetlust.

üKomisjon integreerib taustakontrolli Euroopa integreeritud piirihalduse poliitikatsüklisse.

ELi asutused

Õiguslik kohustus

üEUAA töötab välja suunised kinnipidamise tulemuslike alternatiivide kohta.

üEUAA edaspidi avaldatavad korrapärased lähenemisaruanded peaksid toetama liikmesriike nende teiste riikide kodanike kindlaksmääramisel, kes põhimõtteliselt kuuluksid piirimenetluse alla, ja aitama neil kindlaks teha juhtumid, mille puhul esimeses astmes heaks kiidetud varjupaigataotluste 20 % suhtarv ei ole esimese astme ja lõplike otsuste vaheliste märkimisväärsete erinevuste tõttu representatiivne.

üEUAA peab pöörama erilist tähelepanu sellele, kuidas liikmeriigid piirimenetlusi kohaldavad. Kui EUAA seirest ilmneb, et laste majutamiseks ei ole tingimusi loodud, on komisjonil kohustus esitada avalik soovitus peatada piirimenetluste kohaldamine lastega perede suhtes.

Praktiline toetus

üEUAA ajakohastab koolitusmooduleid ja -suuniseid. Vajalikud ajakohastused puudutavad näiteks taustakontrolli operatiivseid töövoogusid, taustakontrolli/haavatavuse meetmeid ja sisserändajatega esimesena kokkupuutuvate ametnike praktilist abivahendit.

üFrontex pakub liikmesriikidele taustakontrolliga seotud operatiivtuge, eelkõige taustakontrolliasutuste töötajate koolitamisel.

üFrontexi haldusnõukogu peaks lisama taustakontrolli Schengeni välispiiride haldamise uue vahendina Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia lisasse.

Vastuvõtusuutlikkus tähendab suutlikkust pakkuda rahvusvahelise kaitse taotlejatele materiaalseid vastuvõtutingimusi (eluase, toit, rõivad, isiklikud hügieenitarbed ja regulaarne toetus, mis peaks alati sisaldama rahasummat), võttes arvesse nende sugu, vanust ja vastuvõtu erivajadusi. Samuti tähendab see suutlikkust pakkuda füüsilist ja vaimset tervishoidu, haridust alaealistele, varajasi integratsioonimeetmeid ja teavet ning õiguste kaitset 15 .

Euroopa rände- ja varjupaigasüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas vastutusnormide kohase üleandmise korral, on väga oluline ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtule esitatavad nõuded, et luua kõigis liikmesriikides võrreldavad elamistingimused. Otsuse tegemisel selle kohta, kas liikmesriik on hästi ettevalmistatud, on nõuetekohaste vastuvõtutingimuste olemasolu väga oluline. Materiaalsete vastuvõtutingimuste tagamine kooskõlas uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivis sätestatud standarditega on oluline tegur ka otsuse tegemisel selle kohta, kas piirisüsteemide suutlikkust saab pidada „piisavaks“ 16 .

Enamikus liikmesriikides esineb arvukalt vastuvõtuprobleeme. Uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiiviga mitte ainult ei tõhustata praegust süsteemi, vaid antakse ka võimalus ümber mõtestada viis, kuidas vastuvõtusüsteemid on riiklikul tasandil korraldatud. Direktiiv sisaldab olulisi uusi vastuvõtu haldamise vahendeid, mis tagavad suurema paindlikkuse ja tõhususe ning teisese rände tõkestamise. Näiteks antakse uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiiviga võimalus paigutada taotlejad majutuskohtadesse ja geograafilistesse piirkondadesse, seades materiaalsete vastuvõtutingimuste pakkumise eeltingimuseks tegeliku elukoha selles majutuskohas, kuhu taotleja on paigutatud, või konkreetses piirkonnas. Liikmesriigid peaksid neid võimalusi täiel määral ära kasutama. Peale selle on liikmesriigid juhul, kui taotlejad ei viibi liikmesriigis, kus nad peaksid olema, kohustatud katma üksnes põhivajadused.

Uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiiviga ühtlustatakse standardeid ja tugevdatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate kaitsemeetmeid, sealhulgas nähes ette varasema juurdepääsu tööturule (üheksa kuu asemel kuus kuud), füüsilise ja vaimse tervishoiu ning perekondade, laste ja haavatavate taotlejate suurema kaitse 17 .

Kuna varjupaigataotlejate vastuvõtu haldamisega on seotud palju osalejaid, on vastuvõtusüsteemide nõuetekohasel haldamisel osutunud mõnes liikmesriigis sageli äärmiselt oluliseks mitut sidusrühma hõlmavad partnerlused asjaomaste osalejatega. See tähendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaal- ja majanduspartnerite, rahvusvaheliste organisatsioonide, vabaühenduste või rändajate juhitud organisatsioonide kaasamist.

Sellega seoses tuleks selle põhielemendi tulemusliku rakendamise tagamiseks võtta järgmised meetmed.

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peavad vaatama oma riiklikud õigusraamistikud läbi ja võtma vastu kõik vajalikud seadusandlikud meetmed, et võtta uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiiv 12. juuniks 2026 üle, ning edastama need komisjonile. Selleks et liikmesriigid saaksid kasutada uuesti sõnastatud direktiivis sätestatud paindlikke lahendusi, näiteks seoses taotlejate elukohaga ja nende paigutamisega konkreetsetesse piirkondadesse, tuleb need võimalused liikmesriigi õigusesse üle võtta. Õigusnormidega tuleks ette näha ka kinnipidamise alternatiivid.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peavad teatama komisjonile ametiasutused, kes vastutavad uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

üLiikmesriigid peaksid kaaluma riiklike vastuvõtusüsteemide korralduse läbivaatamist, et seda optimeerida. Näiteks võivad liikmesriigid kombineerida vastuvõtukeskused eluruumide, tugiteenuste ja rahalise abiga, mis sõltuvad rahvusvahelise kaitse taotleja profiilist, st tema soost, vanusest, perekonna koosseisust, haavatavusest ja vajadustest.

üUued tehnoloogialahendused pakuvad vastuvõtusuutlikkuse tõhusamaks haldamiseks automaatseid vahendeid, mis praegu paljudes liikmesriikides puuduvad. Seetõttu soovitatakse liikmesriikidel kaaluda integreeritud juhtumite haldamise süsteemi loomist, et tulemuslikult koguda ja jagada asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid ning teavet vastuvõtusuutlikkuse taseme kohta. Integreeritud süsteem võib hõlbustada kõigi asjaomaste osalejate juurdepääsu teenustele ja aitaks avastada põgenemist.

üLiikmesriigid peaksid võtma vajalikke haldusmeetmeid ja töötama välja menetlused, mis kajastavad uuesti sõnastatud direktiivis teisese rände ja kuritarvitamise pärssimiseks sätestatud uusi meetmeid (pärast nende ülevõtmist liikmesriigi õigusesse), näiteks kohustust katta üksnes põhivajadused, kui taotlejad ei viibi liikmesriigis, kus nad peavad viibima, või võimalust paigutada taotlejad konkreetsesse majutuskohta ja geograafilisse piirkonda, seades materiaalsete vastuvõtutingimuste pakkumise eeltingimuseks taotlejate tegeliku elukoha selles majutuskohas või piirkonnas, kuhu nad on paigutatud 18 .

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid peavad tagama piisava vastuvõtusuutlikkuse, sealhulgas taristu, eluaseme, rahalise abi jne (ka seoses isikutega, kellel on vastuvõtu erivajadused 19 ), et vastata prognoositud vajadustele ja võimaldada piisav elatustase. See suutlikkus peaks hõlmama eeldatavaid ümberpaigutamisi (kui liikmesriik otsustab selle solidaarsusmeetme kasuks), valmisoleku suutlikkust 20  ning suutlikkust rakendada tulemuslikke kinnipidamise alternatiive. See eeldab olemasoleva suutlikkuse põhjalikku hindamist ja vajalike muudatuste planeerimist.

üLiikmesriigid peavad tagama suutlikkuse võimaldada piisav ja kohandatud juurdepääs füüsilisele ja vaimsele tervishoiule ning kiirem ja tõhusam juurdepääs varajastele integratsioonimeetmetele (nt haridus, keeleõpe, juurdepääs tööturule kuue kuu jooksul alates taotluse registreerimisest, tööhõivetoetus). Liikmesriigid peavad tagama, et vastuvõtu ja teenustele juurdepääsu valdkonnas on piisav arv asjakohaselt koolitatud töötajaid (nt tõlgid, tõlkijad, sotsiaaltöötajad, meditsiinitöötajad, sealhulgas vaimse tervise alal, ja lastekaitseametnikud). See eeldab olemasoleva suutlikkuse põhjalikku hindamist ning töötajate vajaliku värbamise ja koolituse planeerimist. Koolitusel tuleks tutvustada Euroopa varjupaigateemalise koolituskava põhielemente, mis on seotud vastuvõtutingimustega, ning EUAA välja töötatud vahendit vastuvõtu erivajadustega taotlejate kindlakstegemiseks. Kui uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi rakendamises osalevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kodanikuühiskond või rahvusvahelised organisatsioonid, peavad liikmesriigid eraldama neile vajalikud vahendid.

Komisjon

Praktiline toetus

üKomisjon pakub vastuvõtu eksperdirühma (edaspidi „vastuvõtu kontaktkomitee“) 21 kaudu vajalikku tehnilist tuge, et hõlbustada uuesti sõnastatud direktiivi nõuetekohast kohaldamist, sealhulgas täpsustades mõne sätte tähendust, ning teha kindlaks valdkonnad, mis vajavad üleminekuperioodil täiendavat tähelepanu, pidades muu hulgas silmas uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi ülevõtmist.

ELi asutused

Õiguslik kohustus

üEUAA töötab välja standardteabe vormi ja suunised kinnipidamise alternatiivide kohta.

Praktiline toetus

üEUAA pakub oma vastuvõtuvõrgustiku kaudu tuge, ajakohastab olemasolevaid juhenddokumente, abivahendeid ja koolitusmaterjale ning vaatab läbi oma vastuvõtu- ja haavatavuse standardid ja näitajad. See hõlmab eelkõige 2024. aasta suuniseid „Guidance on Reception – Standards and Indicators“.

Selleks et säilitada üldise varjupaigasüsteemi terviklikkus ning vähendada teisest rännet ja vältida kuritarvitusi, on kiiremad ja ühtlustatumad menetlused äärmiselt olulised. Varjupaigamenetluse määruse ja miinimumnõuete määrusega lihtsustatakse ja soodustatakse üksikute varjupaigataotluste hindamise ja otsustusprotsessi ühtlustamist kogu Euroopas ning tugevdatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate õigusi ning nende kaitsemeetmeid ja tagatisi. Varjupaigamenetluse määrus sisaldab ka sätteid, mis peaksid hõlbustama kodakondsusetuse tuvastamist.

Varjupaigamenetluse määrusega lihtsustatakse juurdepääsu varjupaigamenetlusele ja ühtlustatakse tähtaegu, nähes seega ette lühemad ja tõhusamad menetlused. Näiteks on määruses sätestatud selged tähtajad varjupaigamenetluse kolme etapi jaoks: taotleja väljendab soovi saada rahvusvahelist kaitset („soovi avaldamine“), liikmesriigi ametiasutus võtab soovi vastu ja registreerib taotluse („registreerimine“) ning taotleja esitab taotluse („esitamine“). Määruses täpsustatakse, mida igaüks neist kolmest etapist tähendab, millised kohustused on taotlejal ja ametiasutustel ning millised on iga etapi tähtajad (viis päeva registreerimiseks, 21 päeva esitamiseks). Määrusega kehtestatakse ka taotluste läbivaatamise tähtajad (otsuse tegemise tähtaeg on tavamenetluse korral kuus kuud, kiirmenetluse korral kolm kuud ja mittelubatavuse kontrolli puhul kümme päeva kuni kaks kuud).

Liikmesriigid peavad samuti kohaldama uusi eeskirju, mis muutuvad kohustuslikuks, näiteks kohustuslikke kiirmenetlusi (seni vabatahtlikud), samuti rangemat kohustuslikku korda, mida kohaldatakse korduvate taotluste suhtes (sh kohustust käsitada taotlust, mis esitatakse pärast teises liikmesriigis taotluse suhtes keelduva otsuse tegemist, korduva taotlusena). Samuti peavad nad tegema vajalikud kohandused, et lugeda taotlus kaudselt tagasi võetuks, kui taotleja ei täida teatavaid kohustusi, näiteks biomeetriliste andmete esitamise nõuet, või kohaldama uut mõistet „tulemuslik kaitse“, et määrata kindlaks turvalised kolmandad riigid, ja kohaldama esimese varjupaigariigi mõistet. Peale selle ei ole kaebusel enamiku kuritahtlike taotluste ja korduvate taotluste puhul automaatset peatavat mõju, mis tähendab, et kui taotluse suhtes tehakse keelduv otsus ja kohus ei luba isikul riiki jääda, võivad ametiasutused tagasisaatmisotsuse täitmisele pöörata.

Liikmesriigid peavad kohaldama ka miinimumnõuete määrusega ette nähtud uusi nõudeid, näiteks kohustust hinnata riigisisese kaitse alternatiivi ja kohustust võtta rahvusvaheline kaitse ära, kui on toime pandud teatavad kuriteod või isik kujutab endast muul viisil julgeolekuohtu.

Varjupaigamenetluse määrusesse tehtud muudatused ja miinimumnõuete määruse menetluslikud aspektid annavad liikmesriikidele võimaluse tegeleda probleemidega, mis tulenevad liiga pikkadest varjupaigamenetlustest ja juhtumite kuhjumisest. Selle põhielemendi nõuetekohaseks rakendamiseks on oluline austada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate põhiõigusi kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning kõnealuses kahes määruses sätestatud konkreetseid õigusi (vt 9. põhielement).

Sellega seoses tuleks selle põhielemendi tulemusliku rakendamise tagamiseks võtta järgmised meetmed.

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma riiklikud õigusraamistikud läbi ja tegema vajalikud kohandused, et tagada kõnealuse kahe määruse tulemuslik kohaldamine. Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu pöörata muu hulgas järgmistele elementidele: kuidas on korraldatud juurdepääs menetlusele (st etapid, tähtajad, osalevad ametiasutused), mitteautomaatne peatav mõju teatavat liiki otsuste puhul ja lõpliku otsuse määratlemise viis. Viimase puhul on väga oluline tagada, et see määratlus võimaldaks korduvaid taotlusi käsitlevate normide sujuvat kohaldamist, ilma et kaebuse etapis oleva esimese taotluse ja haldusetapis oleva teise taotluse vahel ei loodaks paralleelset menetlust.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peavad määrama kohustused, mis on kohandatud uuele raamistikule ja varjupaigamenetluse selgelt eristatud etappidele, st soovi avaldamine / taotluse vastuvõtmine, taotluse registreerimine ja taotluse esitamine.

üLiikmesriigid peaksid välja töötama tõhusad sisemised töövood teabevahetuseks eri teenistuste vahel (nt et täita teabekohustust, kui ametiasutus, mis taotluse vastu võtab, erineb taotlust registreerivast ametiasutusest) ja teiste liikmesriikidega (nt kui taotluse suhtes on teises liikmesriigis juba tehtud keelduv otsus).

üLiikmesriigid peaksid vaatama töömeetodid läbi ja neid vastavalt vajadusele kohandama ning töötama vajaduse korral välja standardsed töökorrad varjupaigamenetluse eri etappide jaoks, järgides täielikult (tava- ja kiirmenetluste ning mittelubatavuse kontrolli) uusi tähtaegu ja kohustusi, sealhulgas kaebuste puhul, nähes samal ajal ette kõik nõutavad kaitsemeetmed ja tagatised 22 .

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma varjupaigaametite praeguse korralduse läbi, võttes arvesse juhtumite kuhjumise ja varjupaigamenetluse keskmise kestusega seotud probleeme.

üLiikmesriigid peavad tagama, et varjupaigaotsused tehakse ja neist teatatakse vastavalt uutele nõuetele. Samuti peavad liikmesriigid vajaduse korral lisama oma haldusmenetlustesse vajalikud elemendid, et kohaldada turvalise kolmanda riigi ja esimese varjupaigariigi mõisteid ning eelkõige mõistet „tulemuslik kaitse“. Nad peavad ka lisama kohustuse lugeda taotlus määruses ette nähtud juhtudel (otsus tehakse kohe, ilma peatamisajata, kui liikmesriik ei näe ette teisiti) vaikimisi tagasi võetuks. Samuti peavad nad lisama oma otsustusprotsessi kohustuse hinnata riigisisese kaitse alternatiivi ja kohustuse võtta rahvusvaheline kaitse ära, kui on toime pandud teatavad kuriteod või isik kujutab endast muul viisil julgeolekuohtu.

üLiikmesriigid peaksid suurendama teadlikkust EUAA päritoluriigi teabest ja riigiülevaatest ning tagama, et varjupaigajuhtumitega tegelevad töötajad võtavad neid dokumente arvesse, sealhulgas selleks, et toetada kohustusliku riigisisese kaitse alternatiivi usaldusväärset hindamist. Samuti peaksid liikmesriigid suurendama kohtunike teadlikkust EUAA päritoluriigi teabest ja riigiülevaatest.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid peavad tagama piisava arvu pädevaid töötajaid (varjupaigajuhtumitega tegelevad töötajad, tõlgid jne), võttes arvesse praeguseid puudusi, juhtumite kuhjumist ja varjupaigamenetluse keskmist kestust ning uusi kohustusi. Nad peavad tagama, et pakutav koolitus hõlmaks Euroopa varjupaigateemalise koolituskava põhielemente.

üLiikmesriigid peavad tagama, et varjupaigaametid on piisaval määral varustatud (Eurodac-süsteemi seadmetega jne), et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita uute tähtaegade jooksul ja kooskõlas uute kohustustega.

Komisjon

Õiguslik kohustus

üKomisjon vaatab turvalise kolmanda riigi määratluse 12. juuniks 2025 läbi ja teeb vajaduse korral ettepaneku sihipäraste muudatuste tegemiseks.

Praktiline toetus

üKomisjon korraldab varjupaigamenetlusi ja miinimumnõudeid käsitlevate eksperdirühmade (edaspidi „varjupaigamenetluste kontaktkomitee“ ja „miinimumnõuete kontaktkomitee“) 23 koosolekud, et hõlbustada õigusraamistiku nõuetekohast kohaldamist, sealhulgas täpsustades mõne sätte tähendust, ning teha kindlaks valdkonnad, mis vajavad täiendavat tähelepanu. Komisjoni eesmärk on luua ühised kontaktkomiteed, mis hõlmaksid nii varjupaigamenetluse määruse kui ka miinimumnõuete määruse kõiki menetluslikke aspekte. Samuti aitab komisjon koordineerida heade tavade kindlakstegemist ja levitamist.

ELi asutused

Praktiline toetus

üEUAA loob vastutavate riiklike ametiasutuste üksuste võrgustiku ning ajakohastab kõiki teabe- ja koolitusmaterjale, aga ka juhenddokumente ja vajaduse korral näitajaid, mida tuleks kogu otsustusprotsessi jooksul (sh kohtutes) arvesse võtta.

üEUAA jätkab päritoluriigi teabe ja riigiülevaate andmist kõigile riiklikele haldus- ja õigusasutustele ning kohandab selliseid olemasolevaid andmebaase nagu varajase hoiatamise ja valmisoleku süsteem uute raamistikega.

üEUAA annab komisjoni taotlusel talle teavet ja koostab analüüse konkreetsete kolmandate riikide kohta, mille puhul võiks kaaluda nende käsitamist turvalise kolmanda riigina liidu tasandil.

ELi rändepoliitika saab olla kestlik üksnes juhul, kui need, kellel ei ole ELis viibimise õigust, tulemuslikult tagasi saadetakse. Käesoleva põhielemendi all on loetletud edasised sammud sellise ELi ühise tagasisaatmissüsteemi loomise suunas, mille raames motiveeritakse tagasisaadetavaid isikuid tegema koostööd, jääma kättesaadavaks kogu protsessi vältel ja võimaluse korral vabatahtlikult tagasi pöörduma. Usaldusväärset ja hästi toimivat sunniviisilist tagasisaatmist peaksid täiendama vabatahtlikku tagasipöördumist motiveerivad meetmed. Et tagasisaatmisprotsess oleks tulemuslikum, peaksid liikmesriikidel olema ka vahendid ja menetlused, mis võimaldavad tõhusat sisemist juhtimist ning tõhusamat koostööd ja teabevahetust teiste liikmesriikidega.

Varjupaigamenetluse ja tagasisaatmismenetluse vaheliste lünkade kõrvaldamiseks kehtestatakse varjupaigamenetluse määrusega liikmesriikidele kohustus tagada, et iga taotleja, kelle suhtes on tehtud negatiivne varjupaigaotsus, saab samal ajal või varsti pärast seda ka tagasisaatmisotsuse. Kui tagasisaatmisotsus tehakse seotud negatiivse varjupaigaotsuse osana, tuleb need kaks otsust edasi kaevata koos samas kohtus, samas kohtumenetluses ja sama tähtaja jooksul. Kui tagasisaatmisotsus tehakse eraldi, võib selle edasi kaevata eraldi, kuid sama tähtaja jooksul 24 . Tugevdatud norme kohaldatakse nende isikute suhtes, kes püüavad kaebuste või korduvate varjupaigataotluste abil menetlustes viivitusi põhjustada üksnes selleks, et takistada liidust tagasisaatmist.

Kui mõnes liikmesriigis on tagasisaatmisprotsessis osalejate juhtimine koondatud ühe ametiasutuse alla, siis teistes on kehtestatud eri osalejate ja ametiasutuste vaheline töökord, et tagasisaatmisprotsess oleks tõhusam ja jätkusuutlikum.

19 liikmesriiki on juba teinud negatiivseid varjupaigaotsuseid koos tagasisaatmisotsustega, mõned ühe ja sama akti osana, kuid teised kahe eraldi aktina, ent ikkagi samal ajal. Viies liikmesriigis on digitaalne tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-süsteem juba kasutusele võetud ja 11 liikmesriiki on sellist süsteemi välja töötamas, tuginedes Frontexi välja töötatud tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi (RECAMAS) mudelile. ELi rahastatavad tagasivõtmisjuhtumite haldamise süsteemid, millega enamik liikmesriike on ühendatud, hõlbustavad tagasivõtmismenetlusi mõne kolmanda riigiga.

Lisaks sellele on tagasisaatmisprotsessi kaasatud paljud riigi tasandi osalejad ja koostöö on tõhusa protsessi võti. Tagasisaatmise valdkonnas käimasolevas temaatilises Schengeni hindamises, mille eesmärk on luua tulemuslik ELi tagasisaatmissüsteem, uuritakse eelkõige seda, kuidas täita tagasisaatmisprotsessis osalejate vahelised lüngad. Rände- ja varjupaigaleppe nende elementide rakendamisel, mis on seotud tõhusamate ja õiglasemate tagasisaatmismenetlustega kogu Euroopas, tuleks selle hindamise tulemusi (sh parimaid tavasid) asjakohaseks pidada 25 .

Vabatahtlik tagasipöördumine, mida toetab usaldusväärne sunniviisiline tagasisaatmine koos taasintegreerimisega, on kestlikum, kulutõhusam ja inimlikum/väärikam viis tagasisaatmiseks ning seda tuleks jätkuvalt eelistada. Oluline on tugevdada vabatahtliku tagasipöördumise stiimuleid ja pakkuda sidusat taasintegreerimistoetust, sealhulgas kasutades Frontexi juhitavat ELi taasintegreerimise programmi. Frontexi ELi taasintegreerimise programmis osaleb praegu ja kasutab seda 25 liikmesriiki ja Schengeni lepinguga ühinenud riiki 31st.

Sellega seoses tuleks selle põhielemendi tulemusliku rakendamise tagamiseks võtta järgmised meetmed.

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama riiklikud õigusraamistikud läbi ja vajaduse korral neid kohandama.

üLiikmesriigid peavad tagama, et tagasisaatmisotsus tehakse negatiivse varjupaigaotsuse osana, või kui see tehakse eraldi aktina, tehakse tagasisaatmisotsus varjupaigaotsusega samal ajal või varsti pärast seda.

üSamuti peavad liikmesriigid tagama, et negatiivse varjupaigaotsuse ja tagasisaatmisotsuse peale esitatud kaebusi menetletakse koos või varjupaigamenetluse määruses sätestatud tähtaja jooksul. Näiteks võivad liikmesriigid kehtestada õigusaktiga mõlema jaoks ühised tähtajad.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma sisemenetlused läbi, et luua juhtumite haldamisel selge protsess ja töövoog, eesmärgiga tagada sujuv protsess negatiivse varjupaigaotsuse tegemise ja tagasisaatmisotsuse tegemise vahel alates hetkest, mil isikul ei ole enam ELis viibimise õigust, kuni tagasisaatmisotsuseni, kolmandale riigile tagasivõtutaotluse esitamiseni ning seejärel vabatahtliku tagasipöördumiseni / sunniviisilise tagasisaatmiseni ja taasintegreerimistoetuse andmiseni. Samuti peaksid liikmesriigid looma struktuurid, mis tagavad, et negatiivse varjupaigaotsuse ja tagasisaatmisotsuse peale esitatud kaebusi menetletakse koos või varjupaigamenetluse määruses sätestatud tähtaja jooksul.

üLiikmesriike kutsutakse üles astuma aktiivselt samme, et luua nüüdisaegne ja toimiv tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-süsteem, mis võimaldab teavet töödelda ning teha õiguslikke ja halduslikke muudatusi ning töövoole esitatavaid nõudeid kajastavaid kontrolle. Samuti tuleks toetada ja laiendada olemasoleva tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi ja taasintegreerimisalase abi vahendite kasutamist.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid peaksid vaatama nii taristunõuded kui ka töötajate arvu läbi, et oleks võimalik kehtestada tulemuslikud meetmed tagasisaadetavate isikute kättesaadavuse tagamiseks kogu menetluse vältel, eesmärgiga vältida põgenemise ohtu, sealhulgas vajaduse korral kinnipidamise alternatiivide rakendamise kaudu.

üLiikmesriigid peaksid tagama suutlikkuse tugevdada tagasisaatmisalast nõustamist, et tagada nende isikute kiire nõustamine kogu protsessi vältel, kes on vaja tagasi saata.

üLiikmesriigid peaksid tihedas koostöös Frontexiga tugevdama stiimuleid vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja lihtsustama taasintegreerimise toetamist.

Komisjon

Praktiline toetus

üTagasisaatmise valdkonnas konkreetselt kindlaks tehtud probleemide suhtes järelmeetmete võtmisel ning tõhususe ja sisemise sidususe suurendamisel ja liikmesriikidevahelise koostöö edendamisel on oluline roll tagasisaatmiskoordinaatoril. Tagasisaatmiskoordinaator täidab neid ülesandeid sihipäraste tagasisaatmismeetmete abil, tuginedes juba alustatud tööle, et parandada lendude ja isikutuvastusmissioonide ühist planeerimist, sealhulgas optimeerida Frontexi toetuse kasutamist, vahetada tavasid ja kogemusi seoses negatiivsete varjupaigaotsuste ja tagasisaatmisotsuste koos väljaandmisega ning teha koostööd endast julgeolekuohtu kujutavate isikute tagasisaatmisel. Neid jõupingutusi toetavad ka kõrgetasemeline tagasisaatmisvõrgustik ja Frontex.

üKomisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et tõhustada Euroopa tiimi lähenemisviisi praktilist rakendamist ja tugevdada kolmandate riikide tulemuslikku koostööd tagasivõtmise valdkonnas, kasutades kõiki nende käsutuses olevaid võimalusi ja stiimuleid, näiteks viisaeeskirja artikli 25a kohase mehhanismi järelmeetmeid, mis seovad omavahel viisa- ja tagasivõtmisalase koostöö, mida on kirjeldatud allpool punktis 5, ning samuti kaubandus-, viisa-, arengu- ja muid poliitikameetmeid.

üKomisjon töötab välja üldised suunised ELi tagasisaatmissüsteemi digitaliseerimise kohta, käsitledes terviklikult rände- ja varjupaigaleppe rakendamise kõiki elemente.

ELi asutused

Praktiline toetus

üFrontexil on tihedas koostöös komisjoni ja tagasisaatmiskoordinaatoriga oluline roll selle põhielemendi rakendamisel ning ta toetab liikmesriike tagasisaatmisprotsessi kõigis etappides. Isikusamasuse tuvastamiseks, tagasisaatmisoperatsioonideks ja kestliku taasintegreerimise toetamiseks Frontexi pakutavat toetust on äärmiselt oluline suurendada ja täielikult ära kasutada.

üFrontexi prognoositav koordineerimissüsteem, mis põhineb liikmesriikide poolt Frontexi toetuse kasutamise ühisel planeerimisel, peaks võimaldama vahendite paremat koondamist kõigis tagasisaatmisetappides. See süsteem peaks tuginema sihipäraste tagasisaatmismeetmetega seotud tööle, mille keskmes on sidusus, koordineerimine, tõhusus ning parimate tavade vahetamise edendamine liikmesriikide vahel ja nende sees tagasisaatmiskoordinaatori juhtimisel.

Tulemusliku ja stabiilse vastutuse jagamise kehtestamine kogu liidus ning teisese rände stiimulite vähendamine on rände- ja varjupaigaleppe üks peamisi prioriteete ning oluline element usalduse suurendamiseks liikmesriikide vahel.

Dublini III määrusega 26 on kehtestatud kriteeriumid ja mehhanismid, mis võimaldavad määrata kindlaks, milline liikmesriik vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Kui rahvusvahelise kaitse taotleja ei viibi liikmesriigis, kes vastutab tema taotluse läbivaatamise eest, tuleb ta sellele liikmesriigile üle anda. Dublini määruse rakendamisel on esinenud suuri probleeme, eelkõige seoses üleandmisega.

Dublini süsteemi reformitakse hiljuti vastu võetud varjupaiga- ja rändehalduse määrusega, millega kehtestatakse õiglasemad ja tõhusamad vastutusnormid. Uute normide nõuetekohane kohaldamine on Euroopa varjupaigasüsteemi tulemuslikuks toimimiseks ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse tagamiseks äärmiselt oluline. Varjupaiga taotlemiseks kõige soodsama riigi otsimise probleemi aitab lahendada vastutavale liikmesriigile süstemaatilise ja kiire üleandmise tagamine, mis omakorda heidutab ebaseaduslikke saabujaid ning vähendab mõningaid tegureid, mis motiveerivad inimesi liikmesriikide vahel ebaseaduslikult liikuma.

Praeguste lünkade kiire kõrvaldamine on selles protsessis otsustava tähtsusega. Uued vastutust käsitlevad normid kujutavad endast märkimisväärset edasiminekut võrreldes praeguses süsteemiga. Näiteks kehtestatakse varjupaiga- ja rändehalduse määrusega uus vastutuse kriteerium, mis põhineb diplomitel ja muudel kvalifikatsiooni tõendavatel dokumentidel, ning vastutus muudetakse stabiilsemaks, pikendades reeglina tähtaegu, mille möödumisel läheb vastutus üle või lõpeb. Samal ajal tugevdatakse sellega perekonnaga seotud kriteeriume ja kehtestatakse muu hulgas uus kohustus seada perekonnaga seotud juhtumid prioriteediks.

Uue määrusega suurendatakse menetluste tõhusust: tähtaegu lühendatakse ja tagasivõtmismenetluse asemel võetakse kasutusele tagasivõtmisteade. Samuti kehtestatakse taotlejatele uued kohustused, et vähendada süsteemi kuritarvitamist (nt kohustus esitada taotlus liikmesriigis, kuhu saabutakse esimesena), ja liikmesriigile kehtestatakse kohustus reageerida teisese rände korral (nt kohustus katta põgenemise korral üksnes taotleja põhivajadused) või kui taotleja kujutab endast julgeolekuohtu. Vastukaaluks nendele kehtestatakse taotlejate suhtes uued tagatised 27 .

Komisjoni talituste töödokumendis „Dublini tegevuskava – Dublini III määruse tõhususe suurendamine: heade tavade kindlakstegemine liikmesriikides“ 28 on toodud välja tavad, mis võivad aidata liikmesriikidel lahendada uue süsteemi suunas liikudes mõned praeguse süsteemiga seotud probleemid.

Selleks et minna Dublini III süsteemilt edukalt üle varjupaiga- ja rändehalduse määruse õiguslikele ja tegevusstandarditele, tuleks võtta järgmised meetmed.

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma riiklikud õigusraamistikud läbi ja neid vajaduse korral kohandama, et tagada varjupaiga- ja rändehalduse määruse tõhus kohaldamine. Muu hulgas peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu tõhusatele õiguskaitsevahenditele, 29 sellele, et põgenemise korral puudub õigus vastuvõtutingimustele, ja eri menetluste uute tähtaegade järgimisele.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peaksid vaatama läbi riiklike Dublini üksuste struktuuri ja toimimise ning neid vajaduse korral kohandama. See hõlmab Dublini üksuste töömeetodite läbivaatamist ja standardsete töökordade ajakohastamist, et rakendada uued menetlused (nimelt tagasivõtmisteated, ümberpaigutamised ja vastutuse rakendamise erandid ning vastutuse kindlaksmääramise jätkamine taotleja puudumisel) ning järgida kõigi menetluste puhul lühemaid tähtaegu.

üLiikmesriigid peaksid arendama oma Dublini üksuste ja muude ametiasutuste vahelisi koordineerimisstruktuure ja töömeetodeid, et tagada uute normide tulemuslik kohaldamine. See hõlmab näiteks konkreetsete meetodite väljatöötamist koostöö tegemiseks taustakontrolli- ja õiguskaitseasutustega (nt julgeolekukontrolli tulemuste hõlmamiseks taustakontrolli ajal või julgeolekualase teabe vahetamiseks enne üleandmist) ning vastuvõtuasutustega (majutuskohas viibimise jälgimine jne).

Selleks peaksid liikmesriigid kaaluma juhtumite haldamise IT-süsteemi väljatöötamist või oma olemasoleva süsteemi ajakohastamist, et reformitud Dublini menetlust oleks võimalik integreerida muude varjupaiga- ja vastuvõtuprotsessidega. Integreeritud juhtumite haldamise süsteem hõlbustab uute kohustuste täitmist ja suurendab olemasolevate menetluste tõhusust. Samuti tagab see parema ülevaate menetluse eri etappidest ning tulemuslikuma koostöö ja teabevahetuse riiklike pädevate asutuste vahel (nt varjupaiga-, vastuvõtu-, tagasisaatmise, rände- ja piirihalduse valdkonnas). Liikmesriigid peaksid kaaluma ka menetluse teatavate osade automatiseerimist, sealhulgas kohaldatavate tähtaegade automaatset arvutamist, tähtaegade lõppemise meeldetuletuse sisseseadmist või soovitusi menetluse järgmiste etappide jaoks.

üLiikmesriikidel soovitatakse koostada diplomite ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu alates rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse teisest tasemest, et hõlbustada diplomeid ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente käsitleva uue kriteeriumi tulemuslikku kohaldamist. See loetelu võiks sisaldada ka loetelu liikmesriikide haridusasutustest, kellel on õigus selliseid diplomeid ja muid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente välja anda.

üLiikmesriigid peavad tagama, et menetluse igas etapis seatakse prioriteediks perekonnaga seotud juhtumid, näiteks töötades välja spetsiaalse standardse töökorra. Liikmesriigid peaksid kaaluma koostöökokkulepete sõlmimist organisatsioonidega, kelle ülesandeks on pereliikmete otsimine.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid peavad tagama, et pädevatel asutustel on varjupaiga- ja rändehalduse määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud inimressursid ning materiaalsed ja rahalised vahendid, sealhulgas piisav arv asjakohaselt koolitatud töötajaid. Sellega seoses peaksid liikmesriigid vaatama läbi riiklike Dublini üksuste suutlikkuse täita kõiki oma ülesandeid uute lühemate tähtaegade jooksul ja vajaduse korral seda suutlikkust suurendama. Samuti peavad liikmesriigid kindlustama piisava suutlikkuse, et tagada üleandmisotsuste tulemuslik rakendamine, näiteks piirates põgenemist, 30 parandades teabevahetust liikmesriikide vahel, suurendades vastutava liikmesriigi paindlikkust ja toetades üleandvat liikmesriiki 31 . See eeldab inimressursside ja vajaliku logistika olemasolu, sealhulgas näiteks spetsiaalseid rajatisi Dublini üleandmiste toimumiseks.

üLiikmesriigid peavad tagama DubliNeti ajakohastamise riiklikul tasandil, et DubliNet oleks jätkuvalt toimiv ja võimaldaks vahetada kogu teavet, mida varjupaiga- ja rändehalduse määrusega nõutakse.

Komisjon

Õiguslik kohustus

üKomisjon kutsub 2024. aasta septembriks kokku uue varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohase regulatiivkomitee, et võtta vastu määruses nõutud rakendusaktid.

üKomisjon võtab vastu varjupaiga- ja rändehalduse määruse toimimiseks vajalikud rakenduseeskirjad, millega asendatakse komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003 (edaspidi „Dublini rakenduseeskirjad“) 32 .

Praktiline toetus

üKomisjon korraldab koostöös EUAAga Dublini eksperdirühma (nn Dublini kontaktkomitee) koosolekuid, et hõlbustada uute sätete nõuetekohast kohaldamist (sh täpsustades mõne sätte tähendust), teha kindlaks valdkonnad, mis vajavad üleminekuperioodil täiendavat tähelepanu, ning töötada vajaduse korral välja suunised. Komisjon püüab korraldada neid koosolekuid paralleelselt EUAA Dublini võrgustiku koosolekutega, millel keskendutakse rohkem operatiivprobleemidele.

üKomisjon näeb koostöös eu-LISA ja liikmesriikidega ette DubliNeti järkjärgulise ajakohastamise, et kohandada seda uue õigusraamistikuga ja riiklike Dublini üksuste vajadustega.

üKomisjon toetab diplomite ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning haridusasutuste loetelude ühist struktuuri, mis tugineb olemasolevatele ELi andmebaasidele (nt http://eter-project/com ), ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Europassi 33 raames tehtavat täiendavat tööd seoses kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide andmebaaside koostalitlusvõimega, samuti koostööd riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste võrgustikuga (ENIC-NARIC võrgustik).

ELi asutused

Õiguslik kohustus

ü2025. aasta aprilliks (kümme kuud pärast varjupaiga- ja rändehalduse määruse jõustumist) töötab EUAA välja perekonnaga seotud juhtumite vormi ning pereliikmete otsimise ja tuvastamise suunised.

üSamuti töötab EUAA liikmesriikide toetusel välja kohandatud ja põhjalikud teabelehed ja -materjalid ning annab juhiseid isiklike vestluste korraldamiseks videokonverentsi teel.

Praktiline toetus

üEUAA kohandab uue süsteemi kajastamiseks oma Dublini üksuste võrgustiku toimimist ja ulatust ning ajakohastab suuniseid, mis toetavad uute vastutusnormide kohaldamist.

üeu-LISA vastutab DubliNeti tehnilise ja operatiivse ajakohastamise eest. Esimene etapp (prioriteetne ajakohastamine) kestab 2024. aasta keskpaigast kuni 2026. aasta keskpaigani ning sellega tagatakse DulbiNeti vormide asjakohasus. Ühtlasi tehakse olulisi tehnoloogilisi ja turvauuendusi. Teises etapis aastatel 2026–2028 jätkatakse protsesside automatiseerimist ja täielikku integreerimist riiklike süsteemidega.

Solidaarsus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80 sätestatud ELi aluspõhimõte. Liidul on esimest korda alaline, õiguslikult siduv, kuid paindlik solidaarsusmehhanism, millega tagatakse, et ükski liikmesriik ei jää rändesurve korral üksi. See on vastukaaluks 2. ja 6. põhielemendi all kirjeldatud tõhustatud vastutusnormidele.

Varjupaiga- ja rändehalduse määrusega kehtestatakse solidaarsusmehhanism, mille miinimumkünnis on 30 000 ümberpaigutamist ja 600 miljonit eurot rahalist toetust liidu tasandil, mida komisjon peab aasta vajaduste arvutamisel järgima. Kõik liikmesriigid peavad solidaarsusmehhanismis osalema, kuid neil on võimalik teha oma solidaarsusmeetmete kehtestamisel valik ümberpaigutamiste, finantssolidaarsuse või alternatiivsete meetmete (töötajad või mitterahaline toetus) vahel. Varjupaiga- ja rändehalduse määrusega on ette nähtud ELi kõrgetasemelise solidaarsusfoorumi loomine, mida juhib nõukogu eesistujariigina tegutsev liikmesriik ja mille raames peaks toimuma kohustuste võtmine, ning ELi tehnilise tasandi solidaarsusfoorumi loomine, mida juhib solidaarsuskoordinaator ja mis vastutab iga-aastases nõukogu rakendusaktis sätestatud iga-aastase solidaarsusreservi rakendamise eest.

Joonis 3. Iga-aastane rändehalduse tsükkel

Paljud iga-aastase solidaarsustsükli rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb kehtestada liidu tasandil. Komisjon astub esimese iga-aastase rändehalduse tsükli jaoks vajalikud sammud ning võtab kõik vajalikud õigus-, haldus- ja operatiivmeetmed, et tagada iga-aastase tsükli iga etapi sujuv toimimine, sealhulgas rakendades esimese iga-aastase solidaarsusreservi, mille nõukogu peab 2025. aasta lõpus vastu võtma.

Riiklikul tasandil on samuti vaja meetmeid võtta. Nagu mitme varasema põhielemendi puhul, saavad komisjon ja liikmesriigid olemasolevaid tavasid tõhustada, tuginedes ajutiste solidaarsusmehhanismidega seni saadud kogemustele. Komisjon ja liikmesriigid saavad nii rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamise kui ka finantssolidaarsuse puhul inspiratsiooni eelkõige vabatahtliku solidaarsusmehhanismi rakendamisest alates 2022. aastast, 34 tuginedes solidaarsuse põhimõtte rakendamise tavadele, praktilistele kogemustele ja saadud õppetundidele. Käesolevast põhielemendist tulenevate kohustuste täitmisel tuleks neid kogemusi ja investeeringuid arvesse võtta.

Sellega seoses tuleks selle põhielemendi tulemusliku rakendamise tagamiseks võtta järgmised meetmed.

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma riiklikud õigusraamistikud läbi ja neid vajaduse korral kohandama, et tagada varjupaiga- ja rändehalduse määruse tulemuslik kohaldamine.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peavad kehtestama iga-aastases rändehalduse tsüklis osalemiseks vajalikud otsustusmenetlused ja -struktuurid, näiteks nimetama riikliku koordinaatori ja looma riikliku koordineerimismehhanismi. Eelkõige peavad liikmesriigid määrama kindlaks sisemise protsessi valiku tegemiseks selle kohta, kuidas nad soovivad aidata suurendada solidaarsust ja toetada õigeaegset kohustuste võtmist ELi kõrgetasemelisel solidaarsusfoorumil. Riigi tasandi konsultatsioonid annavad teavet ka komisjoni konsultatsiooniprotsessiks, mis eelneb nõukogu rakendusakti käsitleva komisjoni ettepaneku vastuvõtmisele.

üLiikmesriigid vajavad samuti protsesse, et koguda Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande koostamiseks vajalikku teavet ja andmeid ning edastada need komisjonile määrusega ette nähtud tähtaja jooksul (alates 2025. aastast tuleb teave esitada 1. juuniks ja ajakohastatud teave 1. septembriks). Selleks peaksid liikmesriigid välja töötama vajaliku standardse töökorra ja koordineerimisstruktuurid.

üLiikmesriigid, kes valivad ümberpaigutamise või keda selle meetmega toetatakse, peavad järgima määruses ümberpaigutamisprotsessi lõpuleviimiseks sätestatud 1,5-kuulist tähtaega (mis algab asjakohase teabe edastamisest ümberpaigutamise sihtliikmesriigile). Selleks peaksid liikmesriigid kehtestama standardse töökorra ja sisemised töövood. Need töövood peavad hõlmama ümberpaigutamise tingimustele vastavate isikute kindlakstegemist kõigi asjakohaste tegurite (nt olulised sidemed asjaomase isiku ja ümberpaigutamise sihtliikmesriigi vahel) uurimise kaudu ja teavet menetluste kohta ning tagama lapse parimate huvide kaitsmise ja seotud kaitsemeetmete võtmise. Need menetlused peavad hõlmama ka toetatavate liikmesriikide tehtavat julgeolekukontrolli ja julgeolekuga seotud teabe edastamist ning vajaduse korral ümberpaigutamise sihtliikmesriigi tehtavat julgeolekukontrolli.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid ja ELi asutused peavad tagama vajalikud vahendid, et anda Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande jaoks kvaliteetset ja õigeaegset teavet, mis tuleb alates 2025. aastast esitada 1. juuniks ja mida ajakohastatakse 1. septembriks, ning osalemise alates 2025. aastast valmisoleku- ja kriisikava võrgustiku 35 peamistel koosolekutel juulis ja septembris.

üLiikmesriigid peavad arendama vajalikku suutlikkust, et teha kindlaks oma solidaarsusvajadused, ja töötama välja konkreetsed meetmed toetuse saamiseks rahalise või mitterahalise toetuse kaudu, esitama need ELi tehnilise tasandi solidaarsusfoorumile ning hiljem tagama sellise rahalise või mitterahalise toetuse tulemusliku kasutamise.

üNii toetatavad kui ka toetavad liikmesriigid peavad tagama vajaliku suutlikkuse ümberpaigutamiste läbiviimiseks (vt ka eelmine 6. põhielement), kui nad valivad selle meetme või kui neid sellega toetatakse. See tähendab vajalike vahendite ja piisava arvu pädevate töötajate tagamist, sealhulgas Dublini üksustes ja täiendava julgeolekukontrolli jaoks, vajaliku taristu rajamist ja ümberpaigutamiste läbiviimiseks vajaliku varustuse hankimist ettenähtud tähtaja jooksul. Liikmesriigid peaksid tagama juhtumite haldamise süsteemi toimimise ning transpordi- ja vastuvõtusuutlikkuse, sealhulgas ümberpaigutamiskeskused ja (kaugsidevahendite abil) vestluste läbiviimiseks vajalikud rajatised.

Komisjon

Õiguslik kohustus

üKomisjon võtab 15. oktoobriks 2025 vastu esimese Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande, mis põhineb liikmesriikide ja liidu asutuste esitatud kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel andmetel ning teabel. Aruandes antakse rände- ja varjupaigavaldkonna olukorrast ülevaade ning see toimib liidu varajase hoiatamise ja teadlikkuse suurendamise vahendina.

üKomisjon võtab 15. oktoobriks 2025 vastu ka esimese komisjoni rakendusakti, millega määratakse kindlaks, millised liikmesriigid on rändesurve all, rändesurve ohus või märkimisväärses rändeolukorras, ning esimese komisjoni ettepaneku nõukogu rakendusakti kohta, millega luuakse iga-aastane solidaarsusreserv.

üKomisjon nimetab ametisse esimese solidaarsuskoordinaatori, kes loob ELi tehnilise tasandi solidaarsusfoorumi ja kutsub selle kokku. Olemasolev solidaarsusplatvorm muutub tehnilise tasandi solidaarsusfoorumiks.

üKomisjon kutsub kokku varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohase regulatiivkomitee (vt 6. põhielement) ja võtab vastu kaks solidaarsuse toimimisega seotud rakendusakti. Esimene rakendusakt käsitleb ühtseid tingimusi teabe ja dokumentide koostamiseks ja esitamiseks ümberpaigutamise eesmärgil, sealhulgas seoses julgeolekukontrolliga. Teises rakendusaktis esitatakse rahaliste toetuste toimimise eeskirjad.

üKomisjon loob koostöös EUAAga ka vahendid ümberpaigutatavate isikute kindlakstegemiseks ja nende sobitamiseks toetava liikmesriigiga, et tagada toetatava liikmesriigi vastavus kohustusele võtta arvesse olulisi sidemeid asjaomase isiku ja ümberpaigutamise sihtliikmesriigi vahel, pidades silmas ka selle liikmesriigi väljendatud mõistlikke eelistusi.

Praktiline toetus

üKomisjon katsetab 2024. aastal Euroopa iga-aastast varjupaiga- ja rändearuannet (n-ö õppus), et prognoosida võimalikke andme- ja teabelünki ja asjaomase protsessi puudusi ning need kõrvaldada. Nõutavate andmete kriitilise tähtsusega konsolideerimise ja analüüside jagamise tagamiseks kasutab komisjon täiel määral ära valmisoleku- ja kriisikava võrgustikku.

üKomisjon korraldab koostöös EUAAga mitu komisjoni ekspertide koosolekut (laiendatud Dublini kontaktkomitee), et hõlbustada uue süsteemi nõuetekohast rakendamist (sh täpsustades mõne sätte tähendust), teha kindlaks valdkonnad, mis vajavad üleminekuperioodil täiendavat tähelepanu, ning koordineerida hea tava kindlakstegemist ja levitamist.

ELi asutused

Õiguslik kohustus

üEUAA, Frontex, Europol ja FRA peavad koguma liikmesriikidelt asjakohaseid andmeid ja teavet ning esitama komisjonile Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande koostamiseks vajaliku teabe määruses ette nähtud tähtaja jooksul.

Praktiline toetus

üEUAA koostab solidaarsuslubaduste ja solidaarsuspanuste vormid ning töökorra.

Selleks et paremini reageerida tulevikus tekkivatele probleemidele, sisaldab uus õigusraamistik mitut uut ja täiendavat meedet, millega tagatakse kogu liidus valmisolek, valmisoleku planeerimine ja kriisidele reageerimine. See peaks aitama suurendada vastupanuvõimet tekkivatele rändeolukordadele ja vähendada kriisiolukordade ohtu.

Selleks et liikmesriiki saaks pidada hästi ettevalmistatud liikmesriigiks, on valmisoleku tase ja valmisoleku planeerimine olulised elemendid. Need on tihedalt seotud piisavate vastuvõtusüsteemide tagamisega kogu ELis (vt 3. põhielement) ja on seega äärmiselt olulised vastutuskohustuste nõuetekohaseks toimimiseks (vt 6. põhielement). Kui valmisoleku planeerimist ei ole sisse seatud, ei saa liikmesriiki pidada hästi ettevalmistatuks, mis omakorda võib mõjutada liikmesriigi võimalust saada kasu solidaarsusmeetmetest või vabastuse solidaarsuspanustes osalemisest (7. põhielement). Sellega seoses peab Euroopa iga-aastane varjupaiga- ja rändearuanne, mis on iga-aastase rändehalduse tsükli esimene etapp, sisaldama teavet valmisoleku taseme kohta liidus ja liikmesriikides. Valmisolek ja valmisoleku planeerimine toetavad ka rändekriisi korral kiiret, tõhusat ja koordineeritud reageerimist, milles võetakse arvesse geograafilisi eripärasid, sealhulgas piirialadel.

Valmisolek hõlmab vajalike inimressursside, materiaalsete ja rahaliste vahendite ning taristu eraldamist, et tagada varjupaiga- ja rändesüsteemide toimimine, samuti koordineerimist asjaomaste ametiasutuste vahel riigi ja liidu tasandil.

Vastuvõtutingimuste direktiiviga ette nähtud valmisoleku planeerimine on valmisoleku osa. Valmisoleku planeerimise eesmärk on luua ja säilitada kogu liidus vastupidavamad vastuvõtusüsteemid, mis suudavad tõhusalt toimida, sealhulgas kriisiolukordades. Seetõttu on äärmiselt oluline, et need valmisoleku plaanid hõlmaksid ka varjupaigamenetlusi (vt 4. põhielement). Kui valmisolekumeetmed varjupaigataotluste menetlemiseks puuduvad, siis rändesurve korral või kriisiolukordades vastuvõtusüsteemidele avaldatav surve ainult suureneks. Varjupaigamenetluste lisamine uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi kohaselt nõutavatesse vastuvõtualastesse valmisoleku plaanidesse hõlbustab ka osalejatevahelist sünergiat ning tagab protsesside ühtlustamise ja vajalike meetmete kehtestamise. Neid valmisoleku plaane tuleb korrapäraselt hinnata ja läbi vaadata (vähemalt iga kolme aasta järel).

Samal ajal peaksid varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohaselt koostatavad riiklikud strateegiad, mis on laiema ulatusega, hõlmama hiljuti kehtestatud valmisoleku planeerimise kohustust järjepideval viisil ning täiendama piirihalduse ja tagasisaatmisega seotud olemasolevaid kohustusi (vt 2. ja 5. põhielement). 

Operatiivtasandil pakub rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutav ELi mehhanism (rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava) kahes etapis (ühelt poolt seire ja valmisolek ning teiselt poolt kriisiohje) valmisoleku- ja kriisikava võrgustiku kaudu kaasavat raamistikku rändevoogude ja rändeolukordade seireks ja prognoosimiseks, vastupanuvõime suurendamiseks ning rändekriisile koordineeritud reageerimise korraldamiseks. Sihipärase toetuse pakkumisel ning valmisoleku taseme ja valmisoleku planeerimise jälgimisel on oluline roll ka ELi asutustel kooskõlas nende vastavate volitustega.

Selle põhielemendi raames tehtav töö annab panuse ka sektoriteülese, kõiki ohte ja kogu ühiskonda hõlmava lähenemisviisi väljatöötamisse seoses valmisoleku ja kriisidele reageerimisega ELi tasandil, tuginedes Euroopa Ülemkogu 2024. aasta märtsi järeldustele.

Sellega seoses tuleks selle põhielemendi tulemusliku rakendamise tagamiseks võtta järgmised meetmed.

Liikmesriigid 

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma riiklikud õigusraamistikud läbi ja neid vajaduse korral kohandama. Eelkõige peavad liikmesriigid üle võtma vastuvõtutingimuste direktiivi asjakohased sätted, mis on seotud valmisoleku planeerimisega.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peavad 2025. aasta aprilliks (kümne kuu jooksul pärast uue vastuvõtutingimuste direktiivi jõustumist) välja töötama riiklikud valmisoleku plaanid vastuvõtu kohta (ja varjupaiga kohta), kasutades uut EUAA välja töötatud vormi.

üLiikmesriigid peaksid sõlmima vajalikud halduskokkulepped, et toetada rände- ja varjupaigaalaste terviklike valmisoleku plaanide koostamist, vastuvõtmist, rakendamist ja korrapärast läbivaatamist. See võib tähendada ministeeriumidevaheliste koordineerimisstruktuuride loomist, millega ühendatakse eri töösuunad, mis hõlmavad erinevatel õiguslikel alustel põhinevaid erinevaid valmisoleku plaane (piirid, vastuvõtt, varjupaik jne).

üSamuti peavad liikmesriigid tagama valmisolekut käsitleva asjakohaste teabe kogumise ja vajaduse korral jagamise varjupaiga- ja rändehalduse määruses sätestatud tähtaja jooksul, et saaks koostada Euroopa iga-aastase varjupaiga- ja rändearuande (vt 7. põhielement).

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriike kutsutakse üles viima läbi süsteemseid läbivaatamisi, mis toetavad operatiivset valmisolekut ja valmisoleku planeerimist, et asjakohast suutlikkuse taset vajaduse korral tulemuslikult suurendada või vähendada. Seepärast peaksid liikmesriigid kaaluma ressursside, näiteks koolitatud töötajate, IT- ja muude seadmete, samuti vastuvõtu-, logistika- ja laiema taristu vajadust.

Komisjon

Praktiline toetus

üKomisjon ja EUAA toetavad liikmesriike nende vastuvõtu- ja varjupaigaalaste riiklike valmisoleku plaanide koostamisel ja läbivaatamisel, kui liikmesriigid seda paluvad, ning hõlbustavad parimate tavade ja teadmiste vahetamist rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutava ELi mehhanismi kaudu.

Õiguslik kohustus

üEUAA töötab välja vastuvõtu- ja varjupaigaalaste riiklike valmisoleku plaanide vormi, mis peaks praeguse kava kohaselt valmima 2024. aasta neljandaks kvartaliks, ning toetab liikmesriike nende valmisoleku plaanide väljatöötamisel ja läbivaatamisel, kui liikmesriigid seda taotlevad.

Rände- ja varjupaigaleppes on sätestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja erivajadustega inimeste, eelkõige alaealiste ja lastega perede ning vallaliste naiste ja emade suhtes kehtivad olulised kaitsemeetmed ja tagatised ning neid veelgi täpsustatud. Kõigi uute õigusaktidega on ette nähtud uued ja suuremad õigused. Need on koondatud selle valdkonnaülese põhielemendi alla.

Nende õiguste, kaitsemeetmete ja tagatiste rakendamise eesmärk on kaitsta inimväärikust ning tagada tegelik ja tulemuslik varjupaigaõigus, sealhulgas kõige haavatavamate isikute jaoks, ning juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele. Kõnealuste kaitsemeetmete ja tagatiste eesmärk on kaitsta põhiõigusi kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga. Ühtlasi aitavad need kaitsta menetluste terviklikkust kõigi põhielementide raames.

Need õigused, kaitsemeetmed ja tagatised võib kokku võtta järgmiselt. 

– Uutes õigusaktides on sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja uued ja tugevdatud õigused teabele, et taotlejad mõistaksid oma õigusi ja kohustusi ning kohustuste õigel ajal täitmata jätmise tagajärgi. Teabe esitamine on vajalik normide kohaldamiseks, et võidelda taotlejate poolse kuritarvitamise vastu. Teabe esitamisel tuleb arvesse võtta taotleja profiili eripära.

– Rahvusvahelise kaitse taotleja uus õigus tasuta õigusnõustamisele menetluse haldusetapis. See kehtib kõigi haldusmenetluste, sealhulgas piirimenetluste ja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluse kohta. Kaebuse esitamise etapis on kõigil taotlejatel jätkuvalt õigus advokaadi abile ja esindamisele.

– Haavatavuse ning menetluslike ja vastuvõtu erivajaduste varasem kindlakstegemine ja selgemad tähtajad esmase ja individuaalse hindamise tegemiseks ning kiirelt järelmeetmete võtmiseks piinamise ja vägivalla ohvrite puhul.

– Tugevamad tagatised, et kinnipidamist kasutatakse viimase abinõuna pärast individuaalset hindamist, ning kaitsemeetmed juhuks, kui taotleja füüsiline või vaimne tervis on tõsises ohus (vastuvõtu erivajadustega taotlejaid ei saa kinni pidada, kui nende kinnipidamine ohustaks tõsiselt nende füüsilist ja vaimset tervist).

– Alaealiste suhtes kehtivad uued tagatised: rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel peavad liikmesriigid alati tagama lastekaitse keskse rolli, eelkõige selle, et liikmesriigid seavad esikohale lapse parimad huvid 36 .

Lisaks sellele kehtestatakse rände- ja varjupaigaleppe õigusaktidega alaealiste suhtes uued tagatised, nagu on kirjeldatud allpool.

Kõigile saatjata alaealistele tuleks kiiresti määrata esindaja, kes vastab rangematele koolitusnõuetele, et tagada lapse huvide, sealhulgas tema heaolu täielik austamine (ajutine esindaja määratakse viivitamata, sealhulgas sõrmejälgede võtmiseks, 37 ja alaline esindaja määratakse 15 päeva jooksul alates taotluse esitamisest, kusjuures 30 saatjata alaealise kohta on üks esindaja). Kui saatjata alaealisest saab rahvusvahelise kaitse saaja, kohaldatakse eestkostjatega seoses täiendavaid kaitsemeetmeid (eestkostjatele esitatavad nõuded, iga eestkostja esindab proportsionaalset ja piiratud arvu saatjata alaealisi, võimalus esitada eestkostja vastu kaebusi, eestkostjate järelevalve ja jälgimine).

Rände- ja varjupaigalepe sisaldab ka saatjata alaealiste suhtes kehtivaid suuremaid tagatisi seoses piirimenetlusega. Nende suhtes ei kohaldata automaatselt piirimenetlust, välja arvatud juhul, kui nad kujutavad endast mõjuvatel põhjustel ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Sellisel juhul tuleb aga kohaldada kõiki saatjata alaealiste menetlus- ja vastuvõtuõigusi, sealhulgas kaebuse automaatset peatavat toimet varjupaigataotluse suhtes keelduva otsuse tegemise korral.

Kõigi alaealiste puhul on kehtestatud uued sätted laste kadumise vältimiseks (sõrmejälgede võtmine alates 6. eluaastast) ja suuremad tagatised, et tagada kinnipidamise alternatiivid (kuna lapsi ei tohiks reeglina kinni pidada), võtta arvesse laste seisukohti ja anda lapsesõbralikku teavet.

Kehtestatud on kohustus rakendada vanuse hindamisel valdkonnaülest lähenemisviisi, et vähem kasutataks sekkuvat meditsiinilist läbivaatust, mida tuleb kasutada ainult siis, kui esimene valdkonnaülene hindamine ei ole tulemuslik. Kõigile lastele tuleb tagada juurdepääs haridusele võimalikult kiiresti ja kahe kuu jooksul alates varjupaigataotluse esitamisest, samal ajal kui juurdepääs tervishoiuteenustele peab olema võrdne nende alaealiste juurdepääsuga, kes on riigi kodanikud.

Kui lastega perede suhtes kohaldatakse piirimenetlust, tuleb alaealiste ja nende pereliikmete taotluste läbivaatamist pidada prioriteetseks ning alaealistele ja nende pereliikmetele mõeldud vastuvõturajatised peavad vastama nende vajadustele, järgides täielikult uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi.

– Riigis viibimise õigus ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile: isikul on õigus viibida selles liikmesriigis, kus taotlust menetluse haldusetapis läbi vaadatakse. Erandid sellest õigusest on selgelt piiritletud. Negatiivse otsuse korral on isikul õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (kaebus), mis tähendaks nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude täielikku ja ex nunc läbivaatamist vähemalt esimese astme kohtus. Kaebusel võib olla automaatne peatav toime, mis tähendab, et isikul on kaebuse menetlemise ajal riigis viibimise õigus, välja arvatud selgelt sätestatud erandid. Üks erandeid on piirimenetlus, mille puhul ei ole kaebusel üldjuhul automaatset peatavat toimet, ent isikul on õigus taotleda kohtult kaebuse menetlemise ajaks riigis viibimise õigust.

– Sõltumatu mehhanism põhiõiguste järelevalveks taustakontrolli etapis ja piiril toimuva varjupaigamenetluse ajal. Lisaks sellele peavad liikmesriigid looma tulemusliku mehhanismi põhiõiguste väidetavate rikkumiste uurimiseks, et võimaldada ohvritele juurdepääs õigusemõistmisele tsiviil- ja kriminaalasjades.

Riiklik sõltumatu seiremehhanism peab jälgima taustakontrolli ja piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus vastavust liidu ja rahvusvahelisele õigusele seoses juurdepääsuga varjupaigamenetlusele, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, lapse parimate huvidega ning asjakohaste kinnipidamise normidega. See peab tagama, et põhjendatud väiteid põhiõiguste rikkumise kohta käsitletakse tulemuslikult ning et neid väiteid vajaduse korral uuritakse.

Sõltumatu seiremehhanism peab täitma oma ülesandeid, tehes kohapealseid kontrolle ning pistelisi ja etteteatamata kontrolle, ning tal peab olema juurdepääs kõigile asjakohastele kohtadele, sealhulgas vastuvõtu- ja kinnipidamisrajatistele. Seiremehhanism võib kaasata asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone ja vabaühendusi, või kui selliseid organisatsioone ei kaasata, peab sõltumatu seiremehhanism looma nendega tihedad sidemed. Seireasutustel on õigus anda liikmesriikidele iga-aastaseid soovitusi ning nende järeldused võivad olla riigi ja ELi tasandi menetluste jaoks olulised 38 .

Sellega seoses tuleks selle põhielemendi tulemusliku rakendamise tagamiseks võtta järgmised meetmed.

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma riiklikud õigusraamistikud läbi ja neid vajaduse korral kohandama, et tagada uute õiguste ja tagatiste tulemuslik kohaldamine. Liikmesriigid peavad oma riiklike õigusraamistike läbivaatamisel kaaluma kohanduste tegemist, et tagada taotlejatele antud uue õiguse – saada tasuta õigusnõustamist – tulemuslik kohaldamine kõigis menetlustes (varjupaiga- ja rändehalduse määruse ning varjupaigamenetluse määruse kohaldamisalas ja tingimustel), sealhulgas piirimenetluses ja varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetluses. Kui liikmesriik juba pakub tasuta õigusabi ja esindamist ka kõigi menetluste haldusetapis, ei ole tal vaja oma süsteeme kohandada.

Liikmesriigid peavad tagama, et riiklikus õigusraamistikus on ette nähtud kinnipidamise alternatiivid, asjakohased lastekaitsemeetmed, sealhulgas sätted, millega tagatakse uue valdkonnaülese vanuse hindamise tulemuslik kohaldamine, ning suuremad tagatised saatjata alaealiste esindamise ja eestkoste kohta.

üLiikmesriigid peavad kehtestama taustakontrolli ja piirimenetluse jaoks põhiõiguste sõltumatut järelevalvemehhanismi käsitleva õigusraamistiku, mis vastab taustakontrolli määruses ja varjupaigamenetluse määruses sätestatud nõuetele. Kui liikmesriikidel on juba põhiõiguste järelevalvemehhanism olemas, tuleb õigusraamistikuga tagada selle sõltumatus ning taustakontrolli määruses ja varjupaigamenetluse määruses sätestatud kohaldamisala, ülesanded ja volitused. Peale selle peavad liikmesriigid võtma riigisisese õiguse alusel vastu asjakohased sätted, et uurida seoses taustakontrolliga esitatud väiteid põhiõiguste rikkumise kohta ning tagada vajaduse korral võimalus tsiviil- või kriminaalmenetluse algatamiseks juhul, kui põhiõigusi ei austata või nende täitmist ei tagata.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peavad välja töötama teabematerjali ja tagama, et taotlejad saavad õigel ajal aru oma õigustest ja kohustustest nii menetluste kui ka vastuvõtu ajal. Sellega seoses peaksid liikmesriigid läbi vaatama või vajaduse korral välja töötama töövood ja menetlused teabe nõuetekohaseks esitamiseks. Teabe esitamist tuleb kohandada taotleja profiili eripäradega, nagu haavatavus ning menetluslikud ja vastuvõtuvajadused (näiteks kui taotlejal on konkreetne puue või kui taotleja on laps või inimkaubanduse või vägivalla ohver), ning teabes tuleb lihtsas keeles selgitada taotleja õigusi ja kohustusi. Töövood peaksid hõlmama saadud teabe kinnitamist.

üLiikmesriigid peavad vaatama olemasolevad tavad ja standardsed töökorrad läbi ja neid kohandama, kui see on vajalik selleks, et järgida uusi tähtaegu menetluslike või vastuvõtu erivajaduste varajasel tuvastamisel ja järelmeetmete võtmisel (st vastuvõtu erivajaduste ja menetluslike erivajaduste hindamine tuleb lõpule viia 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest).

Sellega seoses peavad liikmesriigid tagama ka vajalike haldusmenetluste olemasolu (nt nõuetekohased teabevood asjaomaste asutuste vahel), et mitte kohaldada piirimenetlust või lõpetada selle kohaldamine taotlejate suhtes, kellel on menetluslikud ja vastuvõtu erivajadused, mida ei ole võimalik piirimenetluses rahuldada, sealhulgas juhul, kui see on tervisega seotud põhjustel põhjendatud.

Lastega perede puhul peavad haldusmenetlused hõlmama ka kohustust mitte seada lastega perekondi prioriteediks varjupaigamenetluse määruses ette nähtud juhtudel (välja arvatud juhul, kui leitakse, et nad kujutavad endast mõjuvatel põhjustel ohtu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale).

üLiikmesriigid peaksid töötama kinnipidamise alternatiivide hindamiseks välja konkreetsed juhised või protokollid, mis tagavad, et kinnipidamist ei kasutata automaatselt, tehes ka nõuetekohaselt individuaalseid hindamisi ja kohaldades tulemuslikke kinnipidamise alternatiive. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud õiguslikud ja korralduslikud meetmed, millega tagatakse kinnipidamisotsuste kohtuliku läbivaatamise uutest tähtaegadest kinnipidamine (hiljemalt 15 päeva või erandjuhtudel hiljemalt 21 päeva pärast kinnipidamise algust).

Laste puhul kehtib üldreegel, et neid ei tohiks kinni pidada. Seetõttu peavad liikmesriigid kinnipidamist käsitlevate konkreetsete juhiste või protokollide väljatöötamisel tagama, et lapsi peetakse kinni üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on rangelt vajalik, viimase abinõuna ja võimalikult lühikese aja jooksul pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada, ning pärast seda, kui on hinnatud, et kinnipidamine on alaealiste parimates huvides.

üLiikmesriigid peavad vaatama olemasolevad menetlused läbi või töötama välja uued menetlused, et tagada juurdepääs tasuta õigusnõustamisele (kui liikmesriik ei paku juba sellist tasuta õigusnõustamist) kooskõlas varjupaigamenetluse määruses ning varjupaiga- ja rändehalduse määruses sätestatud juurdepääsutingimustega. Kui liikmesriik juba pakub tasuta õigusabi ja esindamist kõigi menetluste haldusetapis, ei ole tal vaja oma süsteeme kohandada.

üLiikmesriigid peaksid läbi vaatama või kehtestama töövood, protokollid ja protsessid, et tagada lapse parimate huvide individuaalne hindamine ja prioriteediks seadmine menetluse kõigis etappides, võttes arvesse komisjoni soovitust lapsrändajate kaitseks võetavate erimeetmete kohta, 39 nimelt soovitust tagada integreeritud süsteemid juhtumite haldamiseks koostoimes riiklike lastekaitseteenistuste, rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eelkõige operatiivtoes ja seireprotsessides, ning soovitust tagada, et kõiki asjakohaseid menetlusi ja vastuvõtusüsteeme kohandatakse eelisjärjekorras laste vanuse, vajaduste ja haavatavusega arvestamiseks.

üLiikmesriigid peavad vaatama vanuse hindamise standardse töökorra läbi ja seda kohandama, et kohaldada uut valdkondadeülest vanuse hindamist. EUAA praktiline juhend vanuse hindamise kohta 40 võib anda kasulikke juhtnööre selliste menetluste väljatöötamiseks.

üSamuti peavad liikmesriigid tagama vajalike haldusmenetluste olemasolu, et jätta saatjata alaealised piirimenetlusest välja (välja arvatud juhul, kui mõjuvatel põhjustel leitakse, et nad kujutavad endast ohtu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale).

üLiikmesriigid peavad vaatama saatjata alaealistele esindaja määramise süsteemid ning saatjata alaealiste vajaduste varajase kindlakstegemise ja hindamise töövood ja menetlused läbi, võttes arvesse esindajate suhtes kehtestatud uusi kvaliteedi- ja järelevalvenõudeid ning uusi tähtaegu. Miinimumnõuete määruse uute nõuete (vajalikud eksperditeadmised, konfidentsiaalsuseeskirjad, kontrollitud andmed) ning uute järelevalve- ja seirenõuete täitmise tagamiseks peaksid nad läbi vaatama ka oma eestkostja määramise süsteemid. Samuti peavad nad kehtestama vajalikud menetlused ja haldusstruktuurid (kui neid ei ole juba kehtestatud), et saatjata alaealised saaksid esitada määratud eestkostja kohta kaebusi.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid peavad tagama piisava suutlikkuse taotlejate erivajaduste kindlakstegemiseks ning nende erivajaduste rahuldamiseks menetluse kõigis etappides ja vastuvõtul. Taristu puhul eeldab see, et liikmesriikidel oleks piisavalt majutusvõimalusi, mis on kohandatud taotlejate erivajadustele. Samuti on vaja piisaval arvul asjakohaselt koolitatud töötajaid, sealhulgas sotsiaaltöötajaid, tõlke, meditsiinitöötajaid, lastekaitseametnikke jne.

Kui lastega perede (või saatjata alaealiste) suhtes kohaldatakse piirimenetlust, peavad liikmesriigid tagama, et pärast lapse parimate huvide hindamist vastavad vastuvõturajatised nende vajadustele ning tagavad alaealise füüsiliseks, vaimseks, hingeliseks, kõlbeliseks ja sotsiaalseks arenguks piisava elatustaseme, järgides täielikult uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi nõudeid.

üLiikmesriikidel peaks olema piisav suutlikkus rakendada kinnipidamise alternatiive ja maksimeerida nende tulemuslikkust.

üLiikmesriigid peavad tagama kas otse või kvalifitseeritud kolmandate isikutega sõlmitud teenuskokkulepete kaudu tasuta õigusnõustamise suutlikkuse kõigis menetlustes. See võimaldab ka teha kindlaks ja kõrvaldada olemasolevad lüngad seoses tasuta õigusabi ja esindamisega kaebuse esitamise etapis.

üLiikmesriigid peavad tagama, et neil on piisav suutlikkus tagada kõik laste, sealhulgas saatjata alaealiste suhtes kehtivad kaitsemeetmed. Võttes arvesse kõigis rände- ja varjupaigaleppe õigusaktides sätestatud kaitsemeetmete märkimisväärset tõhustamist, peaksid liikmesriigid olemasoleva suutlikkuse hoolikalt läbi vaatama ja kaaluma tõsiselt oma riiklike lastekaitseteenistuste tugevdamist. Kogu protsessi vältel peab olema piisav arv asjakohaselt koolitatud töötajaid, et hinnata lapse parimaid huve ja võtta järelmeetmed, tagades lastekaitsemeetmed ja mitut valdkonda hõlmava toetuse.

üLiikmesriikidel peab olema piisav suutlikkus, et tagada kõigile taotluse esitanud lastele juurdepääs haridusele kahe kuu jooksul alates varjupaigataotluse esitamisest. Vastuvõturajatisi ja taristut võib olla vaja vastavalt kohandada.

üLiikmesriigid peavad tagama piisava arvu kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu valdkonnaüleseks vanuse hindamiseks (sh lastearstid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jne). Eespool osutatud EUAA praktiline juhend vanuse hindamise kohta võib anda kasulikke juhtnööre töötajate arvule esitatavate nõuete kindlakstegemiseks.

üLiikmesriigid peavad tagama, et uute tähtaegade jooksul (võimalikult kiiresti, kuid 15 päeva jooksul alates taotluse esitamisest) saab saatjata alaealistele määrata piisava arvu kvalifitseeritud esindajaid kooskõlas maksimaalse suhtarvuga (üks esindaja 30 saatjata alaealise kohta) 41 . Samuti peavad liikmesriigid tagama piisava arvu pikaajalisi eestkostjaid saatjata alaealistele, kes saavad rahvusvahelise kaitse, ning et need eestkostjad esindavad proportsionaalset ja piiratud arvu saatjata alaealisi. Uute esindamis- ja eestkostekohustuste täitmiseks peaksid liikmesriigid põhjalikult hindama praegust suutlikkust ja olemasolevaid puudusi. Tuleb seada sisse teenused täiskasvanuks saavatele saatjata alaealistele, et tagada toe ja teenuste pidev pakkumine, valmistada ette üleminekut vastuvõtusüsteemist ja aidata võtta varajasi integratsioonimeetmeid.

üLiikmesriigid peavad tagama, et sõltumatul põhiõiguste järelevalvemehhanismil on piisav suutlikkus ja asjakohased rahalised vahendid oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas asjaomaste partnerluste, piisava arvu kvalifitseeritud töötajate, halduskorralduse ning jooksvate kulude planeerimiseks ja tagamiseks. Samuti peavad nad tagama tihedate sidemete olemasolu rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega selles pidevas protsessis.

Komisjon

üKomisjon toetab täielikult (sh rahaliselt) selle põhielemendi rakendamist, sealhulgas tagades piisava teabevahetuse oma ekspertide kohtumiste raames ning aidates koordineerida ja teha kindlaks parimad tavad asjaomastes võrgustikes, kaasa arvatud ELi lapse õiguste võrgustikus, Euroopa lastegarantii koordinaatorite kohtumistel või tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus.

Komisjon korraldab lapsrändajaid käsitleva eksperdirühma erikoosoleku, kus osalevad eri riikide ametiasutuste esindajad, et arutada lastega seotud sätteid kõigis rände- ja varjupaigaleppe õigusaktides.

ELi asutused

Õiguslik kohustus

üEUAA koostab juhendi kinnipidamise alternatiivide kohta ja teabe esitamise vormi.

üEuroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) koostab suunised põhiõiguste järelevalve kohta. Suuniste koostamist on juba alustatud ja need esitatakse liikmesriikidele 2024. aastal.

Praktiline toetus 

üEUAA vaatab läbi oma juhendi „Guidance on Vulnerability – Standards and Indicators“, et kajastada uusi õigusakte, ning ajakohastab haavatavuse ja alaealiste kaitsega seotud koolitusmooduleid.

üEUAA pakub operatiivtoetust õigusnõustamiseks, kui liikmesriigid seda taotlevad.

üFRA ajakohastab oma suuniseid alaealiste/eestkoste kohta.

Rände- ja varjupaigaleppes kinnitatakse taas ELi võetud kohustust parandada kaitset vajavate inimeste jaoks turvalisi ja seaduslikke rändevõimalusi. Selleks et pakkuda elujõulist alternatiivi ebaseaduslikele ja ohtlikele rändemarsruutidele ning tugevdada partnerlust kolmandate riikidega, kes võtavad vastu suure arvu pagulasi, aitab EL jätkuvalt rahuldada kasvavaid ülemaailmseid ümberasustamisvajadusi ning parandada ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise protsesside kvaliteeti.

Eduka rände- ja varjupaigapoliitika jaoks on endiselt hädavajalikud ka liikmesriikide jõupingutused rändajate integreerimiseks ja kaasamiseks. Nende näol on tegemist ka investeeringuga meie ühiskonna pikaajalisse ühtekuuluvusse ja majanduslikku heaolusse. Integratsiooni toetamine on kõige tulemuslikum, kui see algab varakult. Rahvusvahelise kaitse saajate tööturule integreerimise edendamisel on sageli osutunud väga oluliseks koostöö sotsiaal- ja majanduspartneritega. Kolmandate riikide kodanike integreerimist hõlbustaks nende kvalifikatsioonide tunnustamise ja oskuste valideerimise lihtsustamine ja kiirendamine, nagu soovitas komisjon 2023. aasta novembris 42 .

Määrus, millega luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik (edaspidi „ümberasustamisraamistiku määrus“), tugineb eksperditeadmistele, mille ELi liikmesriigid on kuue ajutise ELi rahastatud ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava rakendamisel välja töötanud. Kõnealuse määrusega luuakse ELi tööks ohutute ja seaduslike rändevõimaluste vallas püsivam alus, austades samal ajal täielikult liikmesriikide jõupingutuste vabatahtlikkust.

Ümberasustamisraamistiku määruses on sätestatud ühtlustatud lähenemisviis kaitset vajavate isikute vastuvõtmiseks, sealhulgas ühised vastuvõtmise kriteeriumid ja keeldumise põhjused, ning selle eesmärk on edendada kaitse seisundi ühtlustamist. Lisaks sellele täpsustatakse liidu uues ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavas riiki lubatavate isikute arv ja sellise vastuvõtmise geograafilised prioriteedid kahe aasta jooksul, millega suurendatakse protsessi prognoositavust ja usaldusväärsust.

Miinimumnõuete määrusega ühtlustatakse ja täpsustatakse rahvusvahelise kaitse saajate õigusi, mis annab liikmesriikidele uued võimalused integratsiooni optimeerimiseks ja edendamiseks. Taotlejate vastuvõtusüsteemide ülekoormamise vältimiseks on tulemuslik ja kiire juurdepääs nendele õigustele äärmiselt oluline (vt 3. põhielement). See on oluline ka vastutuseeskirjad toimimiseks (vt 6. põhielement), millega tagatakse Dublini üleandmiste rakendamine.

Kaitse saajate varajane iseseisev toimetulek on oluline tegur, mis aitab parandada kaitse saajate üldisi integreeritust kogukondadesse, kus nad elavad, ning vähendab liikmesriikide finantskoormust. Liikmesriigid peaksid kasutama rände- ja varjupaigalepet võimalusena teha kindlaks ja kõrvaldada lüngad oma integratsioonistrateegiates ning tagada õiguste tulemuslik andmine rahvusvahelise kaitse saajatele, pidades silmas ka 2021.–2027. aasta integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas sätestatud eesmärkide ja soovituste rakendamist. Lisaks tööturule integreerimise toetamisele on selle oluliseks osaks juurdepääsu tagamine haridusele ja koolitusele, keeleõppele, tervishoiule ja eluasemele.

Miinimumnõuete määrusega pakutakse ka võimalusi tegeleda rahvusvahelise kaitse saajate ebaseadusliku liikumisega liikmesriikide vahel. Uute normidega on ette nähtud, et kui kaitse saaja tabatakse muus kui talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis ja tal ei ole õigust seal viibida ega elada, alustatakse pikaajalise elaniku staatuse saamiseks nõutava viieaastase elamisperioodi arvutamist algusest peale.

Sellega seoses tuleks selle põhielemendi tulemusliku rakendamise tagamiseks võtta järgmised meetmed.

Liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistiku määrusega seotud meetmed

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma riiklikud õigusraamistikud läbi ja neid vajaduse korral kohandama, et tagada ümberasustamisraamistiku määruse tulemuslik kohaldamine.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peavad määrama liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava rakendamiseks riikliku kontaktpunkti.

üLiikmesriigid peaksid vaatama riiklikud menetlused ja tavad läbi ja neid kohandama ning kohandama töövooge või need kehtestama, et täita määruses sätestatud kohustusi, eelkõige seoses vastuvõtmismenetlusega ning vastuvõtmise kriteeriumide ja vastuvõtmisest keeldumise põhjuste hindamisega.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üIga liikmesriik peaks tagama piisava arvu asjakohaste teadmistega töötajate olemasolu määruses sätestatud kohustuste, eelkõige vastuvõtmismenetluse rakendamiseks.

Komisjon

Õiguslikud kohustused

üKomisjon kutsub kokku kõrgetasemelise ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise komitee, mis arutab ümberasustamisraamistiku määruse rakendamist ja nõustab selles küsimuses komisjoni. Kõrgetasemeline komitee annab ka strateegilisi juhtnööre selliste prioriteetsete geograafiliste piirkondade kindlaksmääramiseks, kust pärit isikud tuleks vastu võtta.

üKomisjon teeb ettepaneku kaheaastase liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava kohta, tuginedes kõrgetasemelise komitee arutelu tulemustele ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üleilmsete ümberasustamisvajaduste prognoosile. Kavas esitatakse teave määruse kohase liikmesriikide vabatahtliku panuse kohta ja täpsustatakse piirkonnad, kust pärit isikud tuleks vastu võtta. Nõukogu võtab selle liidu kava vastu rakendusaktina.

Praktiline toetus

üKomisjoni ümberasustamise eksperdirühm ning EUAA ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise võrgustik võimaldavad jagada parimaid tavasid, suurendada suutlikkust ning edendada operatiivset teabevahetust liikmesriikide ja muude asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna vahel.

ELi asutused

üEUAA-l on oluline roll liikmesriikidele operatiivtoetuse pakkumisel liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistiku rakendamisel.

Miinimumnõuete määrusega seotud meetmed:

Liikmesriigid

Õigusaktid

üLiikmesriigid peaksid vaatama oma õigusraamistikud läbi ja neid vajaduse korral kohandama, et tagada riigi tasandil miinimumnõuete määruse uute elementide tulemuslik kohaldamine, eriti järgmistes valdkondades: elamisload ja reisidokumendid, rahvusvahelise kaitse saajate liikumisvabadus, täiskasvanute juurdepääs haridusele, 43 võrdne kohtlemine töötamise tingimuste puhul, ühinemisvabadus ja organisatsioonidega liitumise õigus ning töötamisega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele, oskuste valideerimine, põhitoetused ja teatavate sotsiaalabivormide võimalik sõltuvus tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest.

Korraldus ja haldusprotsessid

üLiikmesriigid peavad määrama miinimumnõuete määruse rakendamiseks riikliku kontaktpunkti.

üLiikmesriigid peaksid vaatama riiklikud menetlused läbi ja neid vajaduse korral kohandama, eelkõige selleks, et täita kohustust väljastada elamisload ja reisidokumendid uute tähtaegade jooksul (elamisluba tuleb väljastada 90 päeva jooksul alates rahvusvahelise kaitse andmise otsusest teatamisest) ning järgida ELi ühtseid vorme ja standardeid 44 . Reisidokumentide kehtivusaeg peab olema pikem kui üks aasta. Liikmesriigid peaksid elamislubade väljastamise tasud läbi vaatama ja neid vajaduse korral kohandama, kuna elamisload peavad olema tasuta või tasu ei tohi olla suurem kui kodanikele isikut tõendava dokumendi väljastamise tasud. Samuti peavad nad võtma haldusmeetmeid (edaspidi „ajutised meetmed“), mis on vajalikud selleks, et tagada kaitse saajatele juurdepääs nende õigustele, kui elamisluba ei väljastata 15 päeva jooksul alates rahvusvahelise kaitse andmise otsuse kuupäevast. Lisaks peaksid nad võtma vajalikud meetmed, mille eesmärk on säilitada elamislubade väljastamisel perekonna ühtsus.

üLiikmesriigid peaksid vaatama rahvusvahelise kaitse saajate ebaseadusliku liikumise avastamise menetlused läbi ja neid vajaduse korral kohandama ning nad peavad tagama pikaajalise elaniku staatuse saamiseks nõutava elamisperioodi vajaliku taasalustamise.

üLiikmesriigid peaksid vaatama läbi / töötama välja töövood, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele õigeaegne juurdepääs varajasetele integratsioonimeetmetele ja üleminekutoetusele pärast seda, kui neile on kaitse antud.

üLiikmesriigid peaksid vaatama läbi menetlused, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse saajate kvalifikatsioonide ning varasemate õpitulemuste ja -kogemuste tunnustamise tagamiseks (nn oskuste valideerimine), ja vajaduse korral neid ajakohastama või need kehtestama. Liikmesriikidel soovitatakse täielikult ära kasutada meetmeid, mida on kirjeldatud komisjoni soovituses kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta 45 . Kui juurdepääs teatavatele sotsiaalabivormidele seatakse sõltuvusse tulemuslikust osalemisest integratsioonimeetmetes, peavad liikmesriigid võtma ka vajalikud haldusmeetmed, et tagada nende integratsioonimeetmete tasuta kättesaadavus (välja arvatud juhul, kui abisaajal on piisavalt vahendeid).

üLiikmesriigid peavad esitama määruse I lisas nimetatud teabe.

Suutlikkus (inimressursid, taristu ja seadmed)

üLiikmesriigid peaksid tagama suutlikkuse töötada välja ja levitada rahvusvahelise kaitse saajatele kohandatud teabematerjale nende õiguste ja kohustuste kohta kooskõlas määruse I lisaga, sealhulgas teavet kohustuste täitmata jätmise tagajärgede kohta.

üLiikmesriigid peaksid tagama piisava arvu töötajate ja seadmete olemasolu elamislubade ja reisidokumentide väljastamiseks uute tähtaegade jooksul (elamisluba tuleb väljastada 90 päeva jooksul alates rahvusvahelise kaitse andmise otsusest teatamisest) ja vastavalt nõuetele. Samuti peaksid liikmesriigid tagama piisava suutlikkuse (töötajad, seadmed) ajutiste meetmete (nt ajutised elamisload) rakendamiseks, et tagada juurdepääs õigustele, kui elamisluba ei väljastata 15 päeva jooksul alates rahvusvahelise kaitse andmise otsuse kuupäevast.

üLiikmesriigid peavad läbi vaatama suutlikkuse tagada rahvusvahelise kaitse saajatele tulemuslik juurdepääs miinimumnõuete määruses sätestatud õigustele ja seda vajaduse korral kohandama. Uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivi rakendamisel tehtud jõupingutustele tuginedes peab liikmesriikidel olema piisav suutlikkus, et tagada tõhus juurdepääs tööturule, võrdne kohtlemine töötamise tingimuste puhul, ühinemisvabadus ja organisatsioonidega liitumise õigus ning töötamisega seotud koolitusvõimalused täiskasvanutele, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi (minimaalsed põhitoetused 46 ), tervishoid, integratsioonimeetmed, haridus ja koolitus nii lastele kui ka täiskasvanutele, kvalifikatsioonide tunnustamine ja oskuste valideerimine ning juurdepääs eluasemele.

Liikmesriikidel soovitatakse järgida mitut sidusrühma hõlmavat lähenemisviisi, sealhulgas teha koostööd sotsiaal- ja majanduspartneritega, rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eelkõige rändajate juhitud organisatsioonidega, ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

üLiikmesriigid peavad tagama, et miinimumnõuete määrust kohaldavate asutuste ja organisatsioonide töötajad on saanud vajaliku koolituse ning on kohustatud järgima konfidentsiaalsuse põhimõtet seoses isikuandmetega, mis nad on oma kohustuste (mis tuleb sätestada liikmesriigi õiguses) täitmisel saanud.

Komisjon / ELi asutused

üKomisjon korraldab koostöös EUAAga mitu komisjoni eksperdirühmade koosolekut, et hõlbustada uute sätete nõuetekohast kohaldamist (sh täpsustades uute sätete tähendust). Komisjon püüab korraldada ühiseid ekspertide kohtumisi miinimumnõuete ja vastuvõtu kontaktkomiteede vahel, et suurendada koostoimet uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiivis ette nähtud varajaste integratsioonimeetmetega ning miinimumnõuete määruses sätestatud integratsioonimeetmete ja õigustega.

üEUAA töötab välja kohandatud teabelehed ja -materjalid ning samuti uute normide kohaldamist toetavad suunised.

3Operatiivtugi ja rahaline toetus rände- ja varjupaigaleppe eesmärkide saavutamiseks

3.1Operatiivtugi

Liikmesriigid saavad kasutada oma riikliku rakenduskava väljatöötamisel ja rakendamisel komisjoni ja ELi asutuste tuge.

Komisjon on teinud iga liikmesriigiga kahepoolset koostööd individuaalse toetuse ja abi andmiseks. 2024. aasta kevadel lõid komisjoni talitused iga liikmesriigi ja Schengeni lepinguga ühinenud riigi jaoks mitut valdkonda hõlmava riigipõhise töörühma, kes toetab riigi vajaduste hindamist ja teeb koostööd vastutavate riiklike asutustega. Iga töörühma juhib komisjoni kõrgema taseme juht, keda abistavad iga asjaomase poliitikavaldkonna tehniline kontaktasutus ja eksperdid. Töörühmades osalevad ka asjaomaste ELi asutuste esindajad. Komisjon on juba algatanud iga liikmesriigi vajaduste hindamise protsessi. Hindamise eesmärk on toetada riiklike rakenduskavade koostamist.

ELi asutused pakuvad eeskätt kõigile liikmesriikidele kättesaadavat horisontaalset tuge, nagu koolitus, vahendid ja suunised, mida täiendab otsene operatiivtugi liikmesriikidele suutlikkuse ajutiste puudujääkide kõrvaldamiseks ja riigi pikemaajalise suutlikkuse suurendamiseks.

EUAA pakub praegu operatiivtoetust 12 liikmesriigile. Varjupaigaamet on saanud ka täiendavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid, et valmistuda rände- ja varjupaigaleppe kohaldamiseks.

Frontex abistab taustakontrollialase koolituse valdkonnas ja teeb taustakontrolli läbiviimiseks liikmesriikidele kättesaadavaks eksperdid/meeskonnad. Samuti pakub Frontex olulist tuge piirihalduse, tagasisaatmise ning andmete kogumise ja analüüsi vallas.

eu-LISA loob uue Eurodaci andmebaasi ja toetab liikmesriike selle andmebaasiga ühendamiseks vajalike riiklike komponentide loomisel.

Lisaks, kui liikmesriigid teevad oma riiklike rakenduskavade väljatöötamisel kindlaks ühised hankevajadused, tuleks arvesse võtta näiteks EUAA või eu-LISA kaudu korraldatavate ühiste hankemenetluste võimalikku kasu, nagu ajastus või mastaabisääst.

3.2Finantsplaneerimine ja rahaline toetus

Riigi tasandil rakendamise kulude arvutamine on äärmiselt tähtis riiklike rakenduskavade nõuetekohaseks eelarvestamiseks, mis omakorda on eduka rakendamise eeltingimus.

Lisaks riigieelarvest saadavale rahastusele saavad liikmesriigid kasutada kindlaksmääratud kulude katmise võimalike allikatena Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 47 ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) 48 olemasolevaid ja uusi kättesaadavaid vahendeid, samuti muid kättesaadavaid ELi vahendeid, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fonde.

Aastatel 2025–2027 saadakse lisavahendeid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruste kohaste riiklike programmide vahehindamise ning mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 läbivaatamise tulemusena.

Riiklike programmide vahehindamine annab võimaluse eraldada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile üle 1 miljardi euro ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastule 600 miljonit eurot. See põhineb õigusaktides sätestatud ümberjaotamisreeglil.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 läbivaatamise tulemusel suurenes rände- ja piirihaldusele ettenähtud kogusumma 2 miljardi euro võrra. Sellest 810 miljoni eurot eraldatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile, 1 miljard eurot piirihalduse ja viisapoliitika rahastule ja 190 miljonit eurot EUAA-le. Need Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavad vahendid suunatakse nende fondide temaatilisse rahastusse ja jaotatakse sealt vastavalt eri liikmesriikide vajadustele.

Komisjon teeb liikmesriikidega juba tihedat koostööd tulemuslike sidemete loomiseks eelseisva ümberplaneerimise ning ühise rakenduskava ja riiklike rakenduskavade koostamise protsessi vahel, et tuvastatud puudused saaks kõrvaldada ning algatada riiklike programmide kaudu asjakohased operatiivmeetmed. Lähiaastatel annab järgmine mitmeaastane finantsraamistik olulise võimaluse tagada ELi rahaliste vahendite sidus ja tulemuslik kasutamine ELi prioriteetide jaoks, sealhulgas liikmesriikide toetamiseks varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas tuvastatud puuduste kõrvaldamisel ja vajadustega tegelemisel.

Programmide vahehindamisest ja mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisest saadavad lisavahendid ei kata kõiki eeldatavaid vajadusi. Seetõttu on vaja seada prioriteedid ning koondada olemasolevad riiklikud ja ELi rahalised vahendid kõige pakilisemate ja ressursimahukamate vajaduste rahuldamiseks, näiteks meetmete võtmiseks, et luua piisav suutlikkus viia läbi piirimenetlusi, pakkuda õigusnõustamist ning tugevdada liikmesriikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteeme 49 .

Lisaks sellele võivad liikmesriigid toetada rände- ja varjupaigaleppe rakendamist näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditega, mis olid juba olulised ajutise kaitse andmisel Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele inimestele. Ühtekuuluvuspoliitika fondide potentsiaali rändega seotud vajaduste toetamisel tuletati meelde Euroopa Ülemkogu 2024. aasta veebruari järeldustes 50 .

Seepärast tuleks luua koostoime saabumis- ja vastuvõtumeetmeid toetava Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning rändetaustaga inimeste pikaajalist integratsiooni ja kaasamist toetavate ühtekuuluvuspoliitika fondide, nimelt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahel. Seda vastastikust täiendavust on täpsemalt kirjeldatud 2021. aasta töövahendis ELi vahendite kasutamise kohta rändetaustaga inimeste integreerimiseks programmitöö perioodil 2021–2027 51 .

Liikmesriigid võivad saada toetust ka tehnilise toe instrumendist, mille raames kuulutab komisjon välja spetsiaalse projektikonkursi, et toetada liikmesriike nende riiklike rakenduskavade väljatöötamisel. Pealegi on tehnilise toe instrumendi puhul kindlaks määratud, et 2025. aasta üks juhtalgatusi on liikmesriikide toetamine rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel. Tehnilise toe instrumendist võib saada toetust strateegilise või tehnilise nõustamise, konkreetsete valdkondade reformivajaduste või -võimaluste hindamise uuringute, koolituse või ekspertide riigisiseste lähetuste vormis. Seda võiks kasutada selleks, et toetada riiklike rakenduskavade rakendamist, sealhulgas rände- ja varjupaigaleppe raames vajalikke reforme, ning aidata hõlbustada asjakohaste ELi vahendite kasutamist.

Komisjoni loodud mitut valdkonda hõlmavate riigipõhiste töörühmade ja liikmesriikide vahel nende riiklike rakenduskavade ettevalmistamisel toimuva kahepoolse teabevahetuse raames kutsutakse liikmesriike üles kaaluma, kuidas riiklikke ja muid liidu vahendeid kõige paremini kombineerida, et katta rände- ja varjupaigaleppe rakendamiskulud.

4Rände välismõõde

Rände- ja varjupaigalepe kajastab kogu valitsemissektorit ja kogu rändeteed hõlmavat lähenemisviisi rändehaldusele ning selle eesmärk on tagada nende meetmete sidusus ja tulemuslikkus, mida liit ja selle liikmesriigid nii liidus kui ka sellest väljaspool võtavad.

Euroopa Liit on järginud kahetasandilist lähenemisviisi, täiendades liidu tasandil tehtavat seadusandlikku tööd liikmesriikide ja partneritega koostöös rakendatavate operatiivmeetmetega. Rände välismõõdet käsitlevad meetmed ei ole ühise rakenduskava konkreetsete põhielementidega seotud. Sellegipoolest on rände- ja varjupaigaleppe kestlikkuse seisukohast oluline ELi tihe koostöö partneritega kolmandatest päritolu- ja transiidiriikidest, kellest mõned võtavad vastu suurel arvul rändajaid ja pagulasi.

Liit on välja töötanud neli ELi tegevuskava, milles järgitakse peamiste ELi suunduvate rändeteede (Lääne-Balkani, Vahemere keskosa, Atlandi ookeani / Vahemere lääneosa ja Vahemere idaosa rändeteed) puhul kogu rändeteed hõlmavat lähenemisviisi. Nendega pannakse alus ühistele operatiivmeetmetele, et suurendada koostööd rändeteedel asuvate partnerriikidega ja tugevdada liikuvate inimeste suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid.

Kuna see töö edeneb jõudsalt ja saavutatud on häid tulemusi, võivad kõnealused tegevuskavad aidata ELi ja liikmesriikide meetmeid suunata, täiendades rände- ja varjupaigaleppe rakendamist, suurendades ELi ja liikmesriikide ressursside mõju ning suunates teavitustegevuse kolmandatele riikidele. Tegevuskavade rakendamisel saadakse kasu vahenditest, mida juba kasutatakse rändealase koostöö arendamiseks kolmandate riikidega.

4.1Ränne kui partnerriikidega seotud tervikliku ja strateegilise lähenemisviisi osa

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendamisel, et süvendada laiaulatuslikke partnerlusi, mis põhinevad vastastikustel huvidel, millest üks on sageli ränne. Sihtotstarbelised partnerlused, mis kajastavad selliseid ühiseid eesmärke nagu stabiilsus ja julgeolek, majanduslik areng ja reformid, investeeringud, kaubandus ja tööhõive, energeetika, rohe- ja digipööre ning inimestevahelised kontaktid, võivad suurendada usaldust ja edendada ühist strateegilist visiooni.

See lähenemisviis on andnud ka võimaluse intensiivistada partneritega tehtavat operatiivtööd, mis hõlmab kogu rände- ja sundrändealast koostööd, mille raames tegeletakse rände algpõhjustega, kaitstakse pagulasi ja haavatavaid rändajaid ja lahendatakse nendega seotud probleeme, tugevdatakse piirihaldust, tõkestatakse ebaseaduslikku riigist lahkumist ning võideldakse inimkaubanduse või rändajate smugeldamise vastu, kiirendatakse tagasisaatmist, tagasivõtmist ja taasintegreerimist ning luuakse seaduslikke võimalusi. Nüüd on selge soov luua peamiste kolmandate riikidega tihedamad partnerlused, kus kõrvuti rändealase koostööga tegeletakse ka muude oluliste ühiste huvidega. Sellist lähenemisviisi on kasutatud näiteks Tuneesia, Mauritaania ja Egiptusega sisse seatud laiaulatuslikes ja strateegilistes partnerlustes. Kõigi oma partnerluste raames kinnitab EL järjekindlalt põhiõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamise tähtsust 52 .

Selleks et täiendada liidu tasandil tehtavaid jõupingutusi ning pakkuda sellistele strateegilistele ja laiaulatuslikele partnerlustele olulist lisamõõdet, julgustatakse liikmesriike kavandama oma kogemustele ja privilegeeritud suhetele tuginedes meetmeid, mis võivad seda Euroopa tiimi koostööd peamiste kolmandate riikidega tõhustada. Meetmed võivad keskenduda kõigile rändega seotud tegevustele, sealhulgas suutlikkuse suurendamise ja varustuse toetamisele, ning toetada partnereid nende töös pagulaste kaitse, varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonnas. Nende jõupingutuste koondamisel konkreetsete Euroopa tiimi rändealaste algatuste raames võib olla võimas kollektiivne mõju. Selleks on oluline jätkata riiklike meetmete koordineerimist ELi juhtimisstruktuuride kaudu, sealhulgas nõukogus.

Rände- ja varjupaigaleppe välismõõtme toetamiseks ületab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument 53 praegu soovituslikku eesmärki kulutada ajavahemikul 2021–2027 rände ja sundrändega seotud meetmetele 10 %. Rändealase koostöö toetamine on ka ühinemiseelse abi instrumendi (IPA) üks peamisi teemasid.

Selleks et liit saaks anda erakordsete geopoliitiliste pingete korral vajalikku toetust, on mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 läbivaatamise raames tugevdatud 7,6 miljardi euroga selle 6. rubriigi „Naabrus ja maailm“ prioriteete, nagu ränne ja välisprobleemid. See rahastamine aitab säilitada tulemuslikku rändealast koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas toetada Süüria pagulasi Türgis (2 miljardit eurot) ja laiemas piirkonnas (1,6 miljardit eurot), ning jätkata varem ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi kaudu võetud meetmeid. Samuti aitab see toetada Lääne-Balkani piirkonda, lõunanaabrust ja Aafrikat, sealhulgas partnerlusi ja rändeteedega seotud rahastamist.

Strateegia „Global Gateway“ projektide kaudu toetatakse näiteks sotsiaal-majanduslikku arengut ja kestlike töövõimaluste loomist, millega vähendatakse survet ebaseadusliku rände algpõhjustele päritolu- ja transiidiriikides.

Rände- ja varjupaigaleppe solidaarsusmehhanismi raames rahastatavaid meetmeid kolmandates riikides või nendega seoses tuleb rakendada asjakohaste õigusaktide kohaldamisalas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning need peavad olema kooskõlas liidu välispoliitikaga.

4.2Tegevusprioriteedid

Rändega seotud mitmekülgne toetus kolmandatele riikidele võib aidata rände- ja varjupaigalepet täiendada. Operatiivsest seisukohast on aga eriti olulised kolm valdkonda: võitlus rändajate smugeldamise vastu, tulemuslik tagasisaatmine ja tagasivõtmine ning seaduslikud võimalused.

Võitlus rändajate smugeldamise vastu

Komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkama koostööd, et kehtestada uuenduslikud ja kestlikud meetmed ebaseadusliku rände tõkestamiseks. Komisjon tugineb rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmsele liidule ja selle üleskutsele tegutseda.

Koostöö tegemiseks partnerriikidega 54 ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo toimuvad ekspertide kohtumised ning korraldatakse projektikonkursse uute projektide loomiseks ja meetmete võtmiseks, sealhulgas rändajate smugeldamise digitaalse mõõtmega tegelemise vallas. Poliitilise tasandi järelmeetmena toimus juba 2024. aasta mais Kopenhaagenis rändepartnerluste konverents. Järgmine ülemaailmset liitu käsitlev rahvusvaheline konverents toimub 2024. aasta novembris Brüsselis.

Partnerriikides võetavate ELi meetmete oluline osa on rändajate smugeldamisega tegelevate kuritegelike rühmituste likvideerimine. EL on andnud ja annab jätkuvalt märkimisväärset toetust Lääne-Balkani riikides, Türgis ja lõunapoolsetes naaberriikides asuvatele partneritele. Sihtotstarbeliste rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastaste operatiivpartnerluste 55 rakendamiseks on vaja koostööd partnerriikidega jätkata.

Ebaseadusliku rände tõkestamine tõhustatud piirihaldusmeetmete ning partnerriikide koolitus- ja varustusalase suutlikkuse suurendamise abil on rändajate smugeldamise vastases võitluses kesksel kohal ning seda on nimetatud ka rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase ülemaailmse liidu üleskutses. See hõlmab ELi rahastatavaid programme ning tõhusamat koostööd Frontexiga partnerriikides staatust käsitlevate kokkulepete ja koostöölepingute kaudu.

Selliseid operatiivmeetmeid, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust võidelda rändajate smugeldamise vastu, tuleks täiendada, tehes kiireid edusamme läbirääkimistel komisjoni ettepaneku üle võtta vastu uus smugeldamisvastane direktiiv, millega tugevdatakse sanktsioone nende suhtes, kes seavad inimeste elu rahalise kasu saamise eesmärgil ohtu, ning politseikoostöö tõhustamist käsitlev kavandatud määrus, mis võimaldaks Europolil saada rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse toel rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse tõkestamise tõeliseks keskuseks.

Tagasisaatmine, tagasivõtmine ja kestlik taasintegreerimine

Selleks et rände- ja varjupaigalepe saavutaks oma täieliku mõju, on äärmiselt oluline inimlik ja tulemuslik tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitika. Peab olema selge, et inimesed, kellel ei ole liidus viibimise õigust, saadetakse turvalisel, kestlikul ja väärikal viisil tagasi nende päritoluriiki.

Uue õigusraamistikuga kõrvaldatakse mõned lüngad varjupaigamenetluse ja tagasisaatmismenetluse vahel. Väga oluline on aga ka tulemuslik koostöö kolmandate riikidega, et kolmandad riigid täidaksid rahvusvahelist kohustust võtta oma kodanikud tagasi.

Head koostööd tagasivõtmise valdkonnas võib aidata strateegiliselt stimuleerida kõigi asjakohaste ELi poliitikameetmete, instrumentide ja vahendite, sealhulgas diplomaatia, arengu, kaubanduse ja viisade ning samuti seadusliku rände võimaluste võimendamine.

Viisapoliitikas on viisaeeskirja artikliga 25a ette nähtud uued vahendid. Selle õigusakti kohaselt hindab komisjon igal aastal kolmandate riikide koostöö taset tagasivõtmise valdkonnas. Viimase nelja aasta jooksul on see protsess osutunud väga oluliseks kolmandate riikidega seotud probleemide kindlakstegemisel ja lahendamisel ning dialoogi tugevdamisel, et parandada tagasivõtmise alast koostööd. Edusamme on tehtud näiteks koostöös Gambia, Iraagi ja Bangladeshiga. Komisjon esitab enne suve viienda hindamisaruande ja asjakohased ettepanekud viisameetmete kohta.

Selleks et rände- ja varjupaigaleppe kohane piirimenetlus oleks edukas, tuleks selle mehhanismi kogu potentsiaali ära kasutada, et suurendada tagasivõtmise alast koostööd nende kolmandate riikidega, kelle kodanike varjupaigataotluste rahuldamise määr on 20 % või madalam.

Samuti peaksid komisjon, Frontex ja liikmesriigid jätkama kestliku taasintegreerimise valdkonnas oma ühiste jõupingutuste tugevdamist, pakkudes vabatahtlikult tagasipöördujatele ja sunniviisiliselt tagasisaadetavatele kohandatud tagasisaatmisalast nõustamist ja taasintegreerimistoetust (ELi või liikmesriikide rahaliste vahendite abil, tehes koostööd ÜRO asutuste ja vabaühendustega) ning aidates partneritel suutlikkust suurendada ja koostööd teha, et suunata toetus nii tagasipöördujatele/tagasisaadetavatele kui ka vastuvõtvatele kogukondadele.

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid ka viima kiiresti lõpule viisanõudest vabastamise ajutise peatamise korra käimasoleva läbivaatamise, mis peaks kaasa tooma viisanõudest vabastatud riikide suurema järelevalve ja parema tegelemise viisavaba reisimise võimalike kuritarvitustega, muutes mehhanismi käivitamise lihtsamaks ja selle hoiatava mõju tulemuslikumaks.

Seaduslikud võimalused

Seaduslikul rändel on oluline ja täiendav roll ELi tööturu vajaduste toetamisel, 56 samuti aitab see suurendada rändehalduse tõhusust, edendab koostööd päritolu- ja transiidiriikidega ning lõppkokkuvõttes aitab vähendada ebaseaduslikku rännet. Tasakaalustatud lähenemisviisi rändele tagab kolmandate riikide partneritega töörändealase koostöö arendamine, mida toetavad ELi ühised seadusliku rände normid ja alternatiivsed võimalused rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele.

Kasu tuleneb mitte ainult rände usaldusväärsest haldamisest, vaid ka rahasaadetiste voogudest ning oskuste ja teadmiste edasiandmisest partnerriikidele. Aktiivne poliitika töörände maksimaalseks ärakasutamiseks liikmesriikides annab olulise panuse tööjõupuuduse probleemi lahendamisse. Töörände juhtimise, hariduse ning kutsehariduse ja -õppe süsteemide parandamine ning ühised lähenemisviisid kvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamisele on olulised elemendid oskuste kui majanduskasvu liikumapaneva jõu edendamiseks, millest saavad kasu nii EL kui ka tema partnerid.

EL teeb strateegia „Global Gateway“ raames partnerriikidega koostööd kolmandate riikide töötajate oskuste arendamisel, eelkõige selleks, et edendada partnerriikide suutlikkust teha ELiga koostööd sellistes uuenduslikes koostöövaldkondades nagu rohepööre ja digiüleminek. Oskuste baasi suurendamine pakub kõigile kasuliku võimaluse edendada majanduslikku integratsiooni ja luua tugevaid uusi rahvusvahelisi partnerlusi.

Selleks et tagada terviklik lähenemisviis rändele, peaksid EL ja liikmesriigid jätkama jõupingutusi talendipartnerluste arendamiseks peamiste kolmandate riikidega, et suurendada rahvusvahelist õiglast tööjõu liikuvust, ent vältida samal ajal ajude äravoolu negatiivset mõju. Komisjon on seni käivitanud talendipartnerluse Maroko, Tuneesia, Egiptuse, Pakistani ja Bangladeshiga. Iga nimetatud riigiga peetud ümarlauakohtumistel, kus osalesid huvitatud liikmesriigid, määrati kindlaks ühised eesmärgid, samuti ühist huvi pakkuvad sektorid ja kutsealad, millele tuleks keskenduda. Liikmesriigid peaksid edu nimel veelgi rohkem mobiliseerima ja koordineerima seadusliku rände võimalusi ning suurendama oma aktiivset osalemist talendipartnerlustes, näiteks hõlmates kahepoolsed lepingud talendipartnerlusega, mis aitaks tugevdada ELi kollektiivset mõjujõudu. Komisjon uurib koos liikmesriikidega võimalust laiendada talendipartnerluste ulatust ka teistele partnerriikidele.

Õiglast töörännet soodustab ka ELi talendireserv kui esimene kogu liitu hõlmav platvorm, mis hõlbustab rahvusvahelist värbamist, aidates lisatud kaitsemeetmete abil vältida ekspluateerivaid ja ebaausaid tavasid, ning teavitab kolmandate riikide tööotsijaid võimalustest töötada tööjõupuudusega kutsealadel ELis kõigil oskuste tasemetel. Selle vahendi kiire kasutuselevõtt sõltub õigusraamistiku kiirest vastuvõtmisest Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

Komisjon rakendab ka 2023. aasta novembri oskuste ja talentide liikuvuse paketis sätestatud meetmeid, et toetada väljaspool ELi omandatud oskuste valideerimist ja kvalifikatsioonide tunnustamist, mis on endiselt takistuseks rändajate värbamisel ja tööturule integreerimisel. Komisjon jätkab koostööd liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega tööjõurände platvormi kaudu, mis hõlbustab valdkondadevahelisi arutelusid praktilistes küsimustes.

Komisjon edendab jätkuvalt ka turvalisi ja seaduslikke võimalusi kaitse saamiseks ning teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, et toetada nende vabatahtlikke jõupingutusi ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise valdkonnas. ELi 2024.–2025. aasta erakorralise ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava raames andsid liikmesriigid kokku üle 60 000 lubaduse, mis näitab jätkuvat otsustavust aidata rahuldada üleilmseid ümberasustamisvajadusi. Komisjon jätkab kaitset vajavatele inimestele suunatud uuenduslike täiendavate võimaluste edendamist alternatiivina ebaseaduslikule rändele.

5Juhtimine ja järelevalve

Rände- ja varjupaigaleppe edukaks rakendamiseks vajalikud ühised jõupingutused peavad kajastuma leppe juhtimises. Sellega soodustatakse rakendamise järjepidevust ja säilitatakse samal ajal liikmesriikide jaoks vajalik paindlikkus. See peaks tagama, et kõik rände- ja varjupaigaleppe rakendamiseks vajalikud õigus-, haldus- ja operatiivmeetmed võetakse õigeaegselt ning sidusal ja tõhusal viisil. Selles tuleks arvesse võtta eraldiseisvate töösuundade omavahelist seotust, võimaldades ka tulemuslikku koordineerimist eri osalejate ja institutsioonide vahel, kes vastutavad rände- ja varjupaigaleppe rakendamise eest liidu ja liikmesriikide tasandil.

5.1Juhtimine ja järelevalve üleminekuetapis

Komisjon teeb järelevalvet ühise rakenduskava ja riiklike rakenduskavade üle. Selleks hoiab komisjon iga liikmesriigiga korrapäraseid kontakte, sealhulgas külaskäikude, korrapäraste kahepoolsete kohtumiste ning olemasolevate töörühmade ja võrgustikke abil, vältides samal ajal tarbetut halduskoormust.

Lisaks sellele tegutseb komisjon täielikus kooskõlas nõukogu struktuuridega ning hoiab nii Euroopa Parlamenti kui ka nõukogu täielikult kursis. Sellega seoses esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt ajakohastatud teavet ühise rakenduskava ja riiklike rakenduskavade rakendamise seisu kohta, et tagada tõhus ja läbipaistev teabevahetus kõigi liikmesriikide vahel. Kuigi komisjonil on kohustus esitada ajakohastatud teavet iga kuue kuu järel, võidakse seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel sagedamini esitada.

Selleks et tagada rakendamise sidusus ja koordineerimine, haldab komisjon rände- ja varjupaigaleppe (valdkonnaülest) koordineerimisplatvormi, mis kutsutakse vastavalt vajadusele ja nõukogu istungeid täiendades perioodiliselt kokku. Rände- ja varjupaigaleppe koordineerimisplatvorm viib omavahel kokku komisjoni talitused, liikmesriikide rände- ja varjupaigaleppe riiklikul tasandil rakendamise koordinaatorid ning ELi asutused, et saada nõutav ja korrapärane ülevaade eri tasandite ja töösuundade rakendamisest. Koordineerimisplatvormil säilitatakse ülevaade kõigist tegevustest, sealhulgas koosolekute ajakavast ja arutelude lõpetamisest, ning see toimib virtuaalse portaalina asjakohaste dokumentide jaoks. Komisjon kaasab vajaduse korral ka Euroopa Parlamendi ja muud asjaomased sidusrühmad.

Rände- ja varjupaigaleppe rakendamisega seotud peamist tööd tehakse olemasolevates töörühmades ja võrgustikes. Komisjon ühtlustab kõigi olemasolevate töörühmade ja võrgustike tööd ning tagab, et koosolekud korraldatakse vastavalt vajadusele ja vältides kattumisi.

Praegu on juba olemas kolm tasandit, millel on oluline roll rände- ja varjupaigaleppe õigeaegse ja järjepideva rakendamise tagamisel.

·Regulatiivne tasand hõlmab asjaomaseid regulatiivkomiteesid, kes peaksid abistama komisjoni rakendamisvolituste kasutamisel kooskõlas asjaomaste määrustega. Need komiteed koosnevad liikmesriikide esindajatest. Varjupaiga- ja rändehalduse määruse, Eurodaci määruse ja taustakontrolli määruse alusel luuakse kolm komiteed, et võtta kontrollimenetluse 57 raames vastu mõlemas õigusaktis osutatud rakendusaktid. Lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud loetelu rakendusaktidest, mille komisjon peab vastu võtma.

·Tehniline eksperditasand hõlmab kõiki olemasolevaid komisjoni juhitavaid eksperdirühmi, 58 mis on loodud kooskõlas komisjoni otsusega C(2016) 3301. Komisjon kasutab neid olemasolevaid eksperdirühmi täiel määral ära, et edendada ühist arusaamist ning soodustada rände- ja varjupaigaleppe normide ühtset kohaldamist. Nende rühmade töö põhjal võidakse koostada uued käsiraamatud või juhenddokumendid või ajakohastada olemasolevaid. Komisjon korraldab vajaduse korral võimalikult palju ühiseid eksperdirühmade koosolekuid, et luua eri eksperdirühmade vahel sünergia ja vältida liikmesriikidele lisakoormuse tekitamist. Peale selle kujundab komisjon olemasoleva solidaarsusplatvormi ümber tehnilise tasandi solidaarsusfoorumiks, mis peaks tagama iga-aastase solidaarsusreservi rakendamise. Üleminekuetapis võib see anda nõu solidaarsusega seotud rakenduseeskirjade ettevalmistamiseks.

·Operatiivtasand hõlmab asutuste võrgustikke, mis keskenduvad operatiivküsimustele, sealhulgas juhenddokumentide ja vormide väljatöötamisele. Komisjon kooskõlastab oma tegevust ELi asutustega, et tagada täielik vastastikune täiendavus komiteede ja eksperdirühmade tööga. Näiteks täiendab vastuvõtuvõrgustik vastuvõtu eksperdirühma tööd. Frontexi tagasisaatmist käsitleva kõrgetasemelise ümarlaua töö täiendab tagasisaatmise eksperdirühma tööd.

Komisjon püüab korraldada komisjoni eksperdirühmade ja asutuste operatiivvõrgustike koosolekuid järjestikku, et maksimeerida vastastikust täiendavust uute meetmete õigusliku tõlgendamise ja operatiivse kohaldamise vahel (nt Dublini kontaktkomitee koosolekule järgneb Dublini võrgustiku koosolek) ning vältida halduskoormust.

5.2Järelevalve pärast rände- ja varjupaigaleppe jõustumist

Pärast rände- ja varjupaigaleppe kohaldama hakkamist algab leppest tulenevate kohustustega seoses järelevalvetegevus, mis on ette nähtud asjakohaste mehhanismide, näiteks EUAA juhitava seiremehhanismi või Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames. Need järelevalvetoimingud võimaldavad tuvastada õigus- ja tegevusraamistiku ebaõige või osalise kohaldamise, et tagada vajalike parandusmeetmete õigeaegne rakendamine. Komisjon on ka valmis rakendama asjakohaseid menetlusi, kui seda peetakse vajalikuks ja põhjendatuks, sealhulgas rikkumismenetlusi, et täita täielikult oma osa aluslepingute täitmise järelevalvajana.

EUAA alustab 2026. aasta keskel oma programmi rakendamist, mille eesmärk on jälgida Euroopa varjupaigasüsteemi operatiivset ja tehnilist rakendamist. Kooskõlas Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrusega tuleks iga liikmesriiki seirata vähemalt kord viie aasta jooksul. Varjupaigaamet võib algatada ka konkreetsete aspektide temaatilise seire. Kui liikmesriigi varjupaiga- või vastuvõtusüsteemi toimimisega seoses esineb tõsiseid kahtlusi, algatab EUAA omal algatusel või komisjoni taotlusel sihtotstarbelise seire.

Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism on asjakohane niivõrd, kuivõrd see hõlmab taustakontrolli määrust ja piiril toimuvat tagasisaatmismenetlust käsitlevat määrust, kuna need rände- ja varjupaigaleppe õigusaktid on Schengeni acquis’ osad. Iga liikmesriiki hinnatakse iga seitsme aasta järel. Selle mehhanismi raames võib teha ka temaatilisi hindamisi ja etteteatamata kontrollkäike. Tõsiste puuduste tuvastamise puhuks on Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi määruses ette nähtud lühemate tähtaegadega erimenetlus.

Kokkuvõte

Ühine rakenduskava on operatiivne tegevuskava, mille põhjal komisjon teeb ettepaneku jätkata koos liikmesriikide ja asjaomaste ELi asutustega rände- ja varjupaigaleppe rakendamist. See suunab meie tööd, et saavutada ühine eesmärk kehtestada üleminekuperioodi lõpuks, st 2026. aasta keskpaigaks, hästi ettevalmistatud süsteem. Järgmine oluline samm on liikmesriikide riiklike rakenduskavade koostamine 12. detsembriks 2024.

Rände- ja varjupaigalepe muutub tänu ühisele ja kooskõlastatud pühendumisele reaalsuseks. Liikmesriigid võivad igas etapis, sealhulgas operatiivtoe ning tehnilise ja rahalise toetuse puhul komisjonile ja ELi asutustele tugineda.

(1)     https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-asylum/pact-migration-and-asylum/legislative-files-nutshell_et

(2)    Komisjoni teatis „Tasakaalustatud rändepoliitika: lähenemisviis, mis on ühtaegu õiglane ja kindlakäeline“ (COM(2024) 126 final).

(3)    V.a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1350 (millega luuakse liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2021/1147), mida hakati kohaldama 11. juunist 2024.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (ELT L, 2024/1351, 22.5.2024), artikkel 84; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024), artikkel 75.

(5)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L, 2024/1351, 22.5.2024).

(6)    Eurodaci määruses on sätestatud, et kui komisjonil on vaja määruse kohaselt võtta vastu rakendusakt, abistab komisjoni rakendamisvolituste teostamisel komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Vt juhtimist käsitlev osa.

(7)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/817 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta.

(8)    Eurodaci kontaktkomitee on komisjoni mitteametlik eksperdirühm, mis on loodud vastavalt komisjoni otsusele C(2016) 3301. Kooskõlas nimetatud otsusega annab eksperdirühm nõu ja pakub eksperditeadmisi liidu õigusaktide rakendamise kohta ning koordineerib ja teeb sellega seoses liikmesriikide ja sidusrühmadega seadusandlike ettepanekute ning poliitikaalgatuste ja delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel koostööd ning võib vajaduse korral anda nõu ja pakkuda eksperditeadmisi ka rakendusaktide varajase ettevalmistamise kohta enne nende regulatiivkomiteele esitamist.

(9)    Mõiste „piisav suutlikkus“ eeldab, et liikmesriigid loovad vastuvõtusuutlikkuse ja tagavad inimressursid, sealhulgas kvalifitseeritud ja põhjalikult koolitatud töötajad, kes on vajalikud selleks, et vaadata igal ajahetkel läbi kindlaksmääratud arvu taotlusi ja täita tagasisaatmisotsuseid. Kui asjaomase liikmesriigi piisav suutlikkus on saavutatud, ei ole see liikmesriik enam kohustatud suunama täiendavaid inimesi piirimenetlusse; selle asemel võib liikmesriik suunata taotlejad oma territooriumil kiirmenetlusse. Samuti siis, kui liikmesriik on saavutanud õigusaktides sätestatud aastase taotluste ülempiiri (piisav suutlikkus, mis korrutatakse 2026. aastal kahega, 2027. aastal kolmega ja 2028. aastal neljaga), ei ole liikmesriik enam kohustatud kohaldama piirimenetlust ja võib suunata taotlejad oma territooriumil kiirmenetlusse, isegi kui piirimenetluse jaoks on olemas suutlikkus. Piirimenetlust tuleb siiski alati kohaldada nende taotlejate suhtes, kes võivad kujutada endast ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale.

(10)    Vt 9. põhielement.

(11)    Kõik meetmed, mida liikmesriigid ebaseadusliku sisenemise tõkestamiseks võtavad, peavad olema kooskõlas uuesti sõnastatud vastuvõtutingimuste direktiiviga (vt 3. põhielement).

(12)    Vt 3. põhielement.

(13)    Vt 9. põhielement.

(14)    Nt piirivalveametnikud, varjupaigaametnikud, tagasisaatmisjuhtumitega tegelevad töötajad, tõlgid, haavatavuse kontrolli spetsialistid, tervisekontrolli tegevad meditsiinitöötajad, vanuse hindamisele spetsialiseerunud töötajad, õigusnõustajad, lastekaitseametnikud jne.

(15)    Haavatavate taotlejate, sealhulgas laste puhul esitatavate uute nõuetega seotud erikohustusi on kirjeldatud 9. põhielemendi all.

(16)    Vt 2. põhielement.

(17)    Vt 9. põhielement.

(18)    Vt 9. põhielement.

(19)    Vt 9. põhielement.

(20)    Vt 8. põhielement.

(21)    See on komisjoni mitteametlik eksperdirühm, mis on loodud vastavalt komisjoni otsusele C(2016) 3301.

(22)    Vt 9. põhielement.

(23)    Need on mitteametlikud eksperdirühmad, mis on loodud vastavalt komisjoni otsusele C(2016) 3301.

(24)    Kui tagasisaatmisotsus tehakse eraldi aktina, võib selle edasi kaevata eraldi kohtumenetluses ning kaebuse esitamise tähtaeg peab piirimenetluse, kiirmenetluse, mittelubatavuse kontrollide ja kaudse tagasivõtmise puhul olema 5–10 päeva. Kõigil muudel juhtudel peab kaebuse esitamise tähtaeg olema kaks nädalat kuni üks kuu.

(25)    Komisjon võtab aruande ja ettepaneku nõukogu soovituste kohta vastu 2025. aasta esimeses kvartalis.

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).

(27)    Vt 9. põhielement.

(28)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos (2024–2028)“ (COM(2023) 390 final).

(29)    Vt ka 9. põhielement.

(30)    Näiteks suurendades nende töötajate arvu, kes jälgivad kohalolekut majutuskeskustes, luues majutuskeskused Dublini üleandmiste jaoks. Rohkem näiteid leiate dokumendist SWD(2023) 390 (final).

(31)    Näiteks võimaldades paindlikkust päevas/kuus toimuvate üleandmiste arvu ja üleandmiste toimumise kellaaegade suhtes, andes üleandmiste läbiviimiseks rohkem alternatiivseid päevi, võimaldades Dublini üleandmiste toimumist eri piiripunktides. Rohkem näiteid leiate dokumendist SWD(2023) 390 (final).

(32)    Komisjoni 2. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest.

(33) https://europass.europa.eu/et.

(34)    https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/migration-and-asylum/migration-management/relocation-eu-solidarity-practice_en; Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Prantsusmaa, „First step in the gradual implementation of the European Pact on Migration and Asylum: modus operandi of a voluntary solidarity mechanism“ (Esimene samm Euroopa rände- ja varjupaigaleppe järkjärgulisel rakendamisel: vabatahtliku solidaarsusmehhanismi töömeetodid), 22. juuni 2022.

(35) ()    Komisjoni 23. septembri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1366 rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutava ELi mehhanismi kohta (rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava).

(36)    Kooskõlas komisjoni soovitusega integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise kohta lapse parimates huvides (C(2024) 2680 final).

(37)    Saatjata alaealisega peaks kogu tema biomeetriliste andmete võtmise ajal olema kaasas esindaja või kui esindajat ei ole määratud, siis isik, kes on saanud väljaõppe lapse huvide ja üldise heaolu kaitsmiseks. Selline väljaõppe saanud isik ei tohiks olla biomeetriliste andmete võtmise eest vastutav ametnik, ta peaks tegutsema sõltumatult ega tohiks saada korraldusi ei biomeetriliste andmete võtmise eest vastutavalt ametnikult ega teenistuselt.

(38)    Taustakontrolli määruse artikli 10 lõige 2.

(39)    C(2024) 2680 final.

(40)     Praktiline juhend vanuse hindamise kohta | Euroopa Liidu Varjupaigaamet (europa.eu) .

(41)    Osalemine Euroopa eestkostevõrgustiku tegevuses võib aidata jagada eksperditeadmisi ja teha kindlaks head tavad.

(42)    Komisjoni 15. novembri 2023. aasta soovitus kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta (C(2023) 7700 final).

(43)    Kui liikmesriigid otsustavad keelduda täiskasvanutele hariduseks toetuste ja laenude andmisest, tuleb see lisada liikmesriigi õigusesse.

(44)    Määrus (EÜ) nr 1030/2002 elamislubade kohta ja määrus (EÜ) nr 2252/2004 reisidokumentide kohta.

(45)    Komisjoni 15. novembri 2023. aasta soovitus kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise kohta (C(2023) 7700 final).

(46)    Sissetulekutoetus, haigus-/rasedustoetus, abi vanemlike kohustuste täitmiseks / lapsehoiuks ja eluasemetoetused, kui neid makstakse liikmesriikide kodanikele riikliku õiguse alusel.

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.7.2021, lk 1).

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.7.2021, lk 48).

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust (ELT L, 2024/1351, 22.5.2024), põhjendus 72 ja artikli 21 lõige 8; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024), põhjendus 11 ja artikli 16 lõige 4.

(50)    Euroopa Ülemkogu 1. veebruari 2024. aasta järeldused (EUCO 2/24).

(51)    Töövahend ELi vahendite kasutamise kohta rändetaustaga inimeste integreerimiseks, programmitöö periood 2021–2027, Euroopa Komisjon, november 2021.

(52)    COM(2024) 126 final, IV jao punkt 1 „Uus paradigma, mis põhineb laiahaardelistel partnerlustel“.

(53)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(54)     ELi rahastamis- ja hankeportaalis (europa.eu) on praegu avatud projektikonkurss ühise operatiivpartnerluse projektide esitamiseks summas 12 miljonit eurot.

(55)    2022. aastal käivitati rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastased operatiivpartnerlused Maroko, Nigeri (peatatud) ja Lääne-Balkani riikidega ning 2023. aastal Tuneesiaga.

(56)    Vt tegevuskava tööjõu ja oskuste nappuse kohta ELis (COM(2024) 131).

(57)    Mõne rakendusakti puhul on määrustega ette nähtud, et komitee ei abista komisjoni. Nii on see näiteks rakendusakti puhul, millega määratakse iga liikmesriigi piisav suutlikkus.

(58)    Need on järgmised: Dublini kontaktkomitee, miinimumnõuete kontaktkomitee, Eurodaci kontaktkomitee, vastuvõtu kontaktkomitee, varjupaigamenetluste kontaktkomitee, tagasisaatmisdirektiivi kontaktrühm, tagasivõtmise eksperdirühm, välispiiride haldamise eksperdirühm, ümberasustamise eksperdirühm, Euroopa integratsioonivõrgustik ning valmisolekut ja kriisiohjet puudutav ELi mehhanism. Nende eksperdirühmade volitused võivad vajada läbivaatamist ja kohandamist, et neis viidataks rände- ja varjupaigaleppe õigusaktidele (vanade õigusaktide asemel).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.6.2024

COM(2024) 251 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava

{SWD(2024) 251 final}

Riikliku rakenduskava vorm

I.Ülevaade olukorrast ja peamistest puudustest

(Viimaste aastate olukorra üldine kirjeldus, hinnang selle kohta, millised on peamised probleemsed valdkonnad)

II.Põhielemendid

1.Eurodac

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

2.Piirimenetlus/taustakontroll

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

3.Vastuvõtt (sh integratsioonieelsed meetmed, kinnipidamine / kinnipidamise alternatiivid)

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

4.Varjupaigamenetlus

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

5.Tagasisaatmine

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

6.Vastutus

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

7.Solidaarsus

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

8.Valmisoleku planeerimine / kriis

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

9.Horisontaalne: õiguslikud tagatised / õigusabi / haavatavuse küsimused / põhiõiguste järelevalve

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

10.Ümberasustamine, kaasamine ja integratsioon

·Hetkeolukord: ülevaade algsest suutlikkusest, peamistest haldusasutustest / pädevatest asutustest

·Eesmärkide kindlaksmääramine

·Vajadused: a) seadusandlik/regulatiivne kord, b) korraldus/haldusprotsessid, c) töötajad (töötajate arv ja koolitus), d) taristu, e) IT-vajadused, f) kulu- ja hankevajadused

·Vahe-eesmärgid: 6 kuud, 12 kuud, 18 kuud

III.Koordineerimine/juhtimine

·Koordineerimismehhanismid

·Järelevalve ja andmete kogumine

IV.Kokkuvõte

Vajaduste kokkuvõte, sealhulgas soovituslikud rahastamisallikad (riiklikud ja ELi vahendid), eelkõige need elemendid, mis tuleb katta siseasjade fondide vahekokkuvõttes ja mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisest tulenevate sihtotstarbeliste eraldiste abil.