Pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Venemaa gaasitarned ELi olnud häiritud, sest energiat püütakse tahtlikult kasutada poliitilise relvana. Venemaa on palju aastaid olnud ELi peamine gaasitarnija. Varem tuli rohkem kui 40 % ELi gaasitarnetest Venemaalt. Alates 2022. aasta veebruarist on gaasitarned pidevalt vähenenud. Venemaalt torujuhtme kaudu tuleva gaasi vood moodustasid 2023. aasta esimesel poolel alla 10 % ELi gaasiimpordist.

Venemaa põhjustatud tarnešokk on avaldanud märkimisväärset mõju gaasi hinnatasemele ELis. Kui eelmise kümne aasta jooksul olid hinnad kõikunud vahemikus 5–35 eurot/MWh ja olid keskmiselt ligikaudu 20 eurot/MWh, siis 2022. aasta augustis kerkisid gaasihinnad üle 300 euro/MWh ja jõudsid tasemele, mis oli 1000 % kõrgem kui varem liidus täheldatud keskmised hinnad. Kõrgeim hinnatase esines viie järjestikuse kauplemispäeva jooksul, 22.–26. augustil 2022, mil gaasi hind oli pidevalt üle 250 euro/MWh ja erines LNG võrdlushinnast rohkem kui 50 euro/MWh võrra. Alates kriisi haripunktist on hinnad märkimisväärselt langenud, jäädes 2023. aasta sügise alguses vahemikku 40–50 eurot/MWh. Siiski on need kriisieelsest tasemest enam kui kaks korda kõrgemad.

Äärmuslik hinnatõus on Euroopa majandusele väga kahjulik. Gaasi kasutatakse laialdaselt paljudes ELi majandussektorites alates VKEdest kuni suurtööstusteni välja, eriti sellistes gaasimahukates tööstusharudes nagu keraamika-, klaasi-, väetise-, tselluloosi- ja paberi- ning keemiatööstus. Lisaks kandub kõrgete hindade mõju üle elektrihindadele ja suurendab üldist inflatsiooni.

Seda arvesse võttes võttis nõukogu 19. detsembril 2022 vastu erakorralise nõukogu määruse (EL) 2022/2578, et luua gaasituru korrektsioonimehhanism, et kaitsta liidu kodanikke ja majandust ülemäära kõrgete hindade eest.

Selle määruse kohaldamine lõpeb 31. jaanuaril 2024. Käesoleva ettepaneku eesmärk on pikendada määruse (EL) 2022/2578 sätete kohaldamisaega ühe aasta võrra, võttes arvesse jätkuvaid riske energiavarustusele ja seega ka hindadele liidus.

Nõukogu 22. detsembri 2022. aasta määrusega (EL) 2022/2578 on kehtestatud ajutine turukorrektsioonimehhanism korralduste suhtes, mis on antud liidus asuvate virtuaalsete kauplemispunktidega seotud ühekuulise kuni aastase tähtajaga tuletisinstrumentidega kauplemiseks.

Turukorrektsioonimehhanism käivitatakse turukorrektsioonisündmuse toimumise korral, st kui TTFi lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumendi arveldushind ületab kolmel tööpäeval 180 eurot MWh kohta ja on võrdlushinnast (kajastab LNG ülemaailmseid hinnasuundumusi) 35 eurot kõrgem. Turukorrektsioonimehhanismi ei ole käivitatud, kuna TTFi hinnad on alates nõukogu määruse (EL) 2022/2578 jõustumisest jäänud allapoole käivitusläve. 

Turukorrektsioonisündmuse toimumise korral kehtestatakse turukorrektsioonimehhanismi määrusega dünaamiline pakkumispiir, mille kohaselt turukorraldajad ei tohiks vastu võtta ja turuosalised ei tohiks esitada tehingukorraldusi nende tuletisinstrumentide kohta, mille hind on 35 eurot/MWh kõrgem kui ACERi eelmisel päeval avaldatud võrdlushind. Seepärast seisatakse turukorrektsioonimehhanism automaatselt 20 päeva pärast, kui dünaamiline pakkumispiir on kolmel järjestikusel päeval 180 eurot/MWh.

Määruse artikli 6 kohaselt võib dünaamilise pakkumispiiri viivitamata ja igal ajal peatada, kui see põhjustab tõsiseid turuhäireid, mis mõjutaksid varustuskindlust ja liidusiseseid gaasivooge või energia tuletisinstrumentide turgude korrapärast toimimist.

Liidu reageerimine kava „REPowerEU“ raames ja sellele järgnevad algatused, sealhulgas määruses (EL) 2022/2578 sätestatud meetmed, aitasid ELil olla valmis gaasivarustuskindlusega seotud olukorra halvenemiseks. Kui määruse kehtivusaega ei pikendata, lõpeb selle kohaldamine 31. jaanuaril 2024.

Alates käesoleva ettepaneku vastuvõtmise kuupäevast on endiselt tõsiseid raskusi liitu saabuvate gaasitarnetega.

Venemaa torugaasiimpordi märkimisväärse vähenemise tõttu viimase aasta jooksul on gaasitarned liitu võrreldes kriisieelse olukorraga märkimisväärselt vähenenud. Praegust torujuhtmegaasi impordi taset arvesse võttes peaks liit 2023. aastal saama Venemaalt torujuhtme kaudu maksimaalselt 20 miljardit kuupmeetrit gaasi ja sedagi vaid juhul, kui see ebausaldusväärne import ei katke täielikult. See oleks ligikaudu 110 miljardit kuupmeetrit vähem kui 2021. aastal.

Üleilmsed gaasiturud on jätkuvalt väga pingelised ja tõenäoliselt jäävad selliseks veel mõneks ajaks. Nagu märkis Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), 1 kasvas veeldatud maagaasi ülemaailmne tarnimine vaid tagasihoidlikult, 2022. aastal 4 % ja 2023. aastal 3 %, sest „veeldamisvõimsuse suurendamine on piiratud, suurtes ekspordirajatistes esines seisakuid ja vananevaid allikaid kasutavate veeldatud maagaasi jaamade sisendgaasiga varustatus vähenes“. Alates 2025. aastast peaks kogu maailmas (eelkõige USAs ja Kataris) lisanduma märkimisväärne uus veeldatud maagaasi veeldamisvõimsus, kuid „turu tasakaal on lähitulevikus endiselt ebakindel“ 2 .

Sellel olukorral on ebasoodsad tagajärjed gaasihindadele, sest vaatamata sellele, et need on palju madalamad kui 2022. aasta suve tipptase, on need endiselt enam kui kaks korda kõrgemad kui kriisieelne tase. Sellel on paratamatud tagajärjed ELi kodanike ostujõule ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimele.

Turu pingelisuse tagajärg on ka turu suur volatiilsus ja see kujutab endast täiendavat riski ELi majandusele. 2023. aasta suvel ja sügisel esines mitmeid märkimisväärse volatiilsuse juhtumeid, kui hinnad tõusid mõne nädala jooksul rohkem kui 50 %. See näitab, et gaasiturud on endiselt ebastabiilsed ning võivad liigselt reageerida mis tahes ootamatule ja äkilisele pakkumise ja nõudluse muutusele, nagu juhtus pärast Austraalia maagaasi veeldusjaamade streiki, Lähis-Ida kriisi ja Balticconnectori riket.

Mitmed riskid võivad realiseerumise korral õhutada gaasinappuse hirmu, mis turu pingelisuse tõttu võib põhjustada suuri reaktsioone, millel on tõsised tagajärjed hindadele. Need riskid on veeldatud maagaasi (LNG) nõudluse taastumine Aasias, mis vähendab gaasi kättesaadavust ülemaailmsel gaasiturul, 3 äärmuslikud ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada hüdroenergia salvestamist või tuumaenergia tootmist, 4 mistõttu tuleb suurendada gaasiküttel elektritootmist, ning tulevased võimalikud gaasitarnehäired, sealhulgas Venemaalt pärit gaasi impordi täielik peatamine või olemasoleva elutähtsa gaasitaristu häire.

Mitmes ELi jaoks olulises tarnepiirkonnas lisaks Ukrainale (Aserbaidžaan, Lähis-Ida) leiavad praegu aset teravad relvakonfliktid ning see suurendab ohte.

Hiljutised näited ilmestavad elutähtsa gaasitaristu häiretega seotud riskide tõenäosust ja asjakohasust. 2022. aasta septembris kahjustasid sabotaažiaktid NordStream 1 torujuhet sellisel määral, et selle kaudu ei saa praegu ega lähitulevikus gaasi transportida. 2023. aasta oktoobris tekkis Soomet ja Eestit ühendava olulise torujuhtme Balticconnectori rike. Balticconnectori rikke tõttu ei suuda Soome enam täita määruse (EL) 2017/1938 artiklis 5 määratletud taristunormi N–1-kriteeriumi nõuet. N–1-kriteerium tagab, et liikmesriigid võtavad meetmeid, et suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral suudab ülejäänud taristu tehniline võimsus rahuldada päeva tipptundidel kogu gaasinõudluse. Balticconnectori rikke tõttu tõstis Soome 27. oktoobril 2023 määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 kohase kriisitaseme varajase hoiatamise tasemelt häireolukorra tasemele, mis on viimane kriisitase enne hädaolukorra taset. Selline taristut mõjutav uus intsident ilmestab elutähtsa gaasitaristu uute häiretega seotud riskide tõenäosust ja asjakohasust.

IEA on mitmes järgnevas aruandes, mis avaldati 2022. aasta detsembris ning 2023. aasta veebruaris, juulis ja oktoobris, järjepidevalt rõhutanud püsivaid riske ELi gaasivarustuskindlusele ja hoiatanud rahulolutunde eest, mida võib põhjustada olukorra paranemine võrreldes kriisi haripunktiga 2022. aasta suvel. 2023. aasta oktoobri aruande kohaselt „jäävad üleilmsed gaasitarned 2023. aastal piiratuks“ ja „veeldatud maagaasi veeldamisvõimsuse lisandumine keskmisest vähemal määral tekitab pingelisi tarnetingimusi veel 2024. aastani“. IEA märkis oma veebruari aruandes, et „üleilmne tasakaal sõltub ebatavaliselt suurest ebakindlusest ja välistest riskiteguritest. Nende hulgas on võimalus, et Venemaa torugaasitarned Euroopa Liitu lõpevad täielikult, samuti Hiina veeldatud maagaasi impordi taastumine kooskõlas riigi pikaajaliste veeldatud maagaasi lepingutega ja veeldatud maagaasi tarnete võimalik vähenemine.“ IEA töötas välja stressistsenaariumid, juhuks kui Venemaa gaasitarned peatuvad, veeldatud maagaasi tarned jäävad pingeliseks ja ilmastikuoludest tingitud nõudlus suureneb, mis võib põhjustada ELis gaasi pakkumise ja nõudluse vahe 40 miljardit kuupmeetrit. IEA rõhutas oma 2023. aasta juuli aruandes, et „2023/2024. aasta põhjapoolkera talve eel püsivad riskid ja ebakindlus“ ning „täidetud gaasihoidlad ei anna kindlust talvise volatiilsuse ja uute turupingete riski vastu“. 5

Ka avaldas Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSOG) kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 8 oma iga-aastase talve tarneprognoosi koos suve tarneprognoosiga. ENTSOG jõudis järeldusele, et kuigi üldine varustuskindluse olukord ELis on märkimisväärselt paranenud, võib Venemaa täieliku tarnekatkestuse korral olla vaja võtta lisameetmeid. Lisaks on vaja hoidlaid hoolikalt hallata kogu 2023.–2024. aasta talve jooksul, kuna määruses (EL) 2022/10323 sätestatud täituvuse sihttaseme 90 % saavutamiseks on tõenäoliselt vaja täituvust 46 % täitmishooaja alguses.

Liidu reageerimine kava „REPowerEU“ raames ja sellele järgnevad algatused, sealhulgas määruses (EL) 2022/2578 sätestatud meede, aitasid olukorda parandada. Kui asjakohased liidu meetmed kaotaksid kehtivuse, muudaks see liidu seni saavutatud stabiilset, kuid habrast olukorda ning halvendaks ELi vastupanuvõimet ebasoodsatele sündmustele.

Võttes arvesse neid jätkuvaid tõsiseid raskusi ja riske ELi gaasivarustuskindlusele ja gaasihindadele ning selleks, et mitte muuta praegust habrast tasakaalu, on vaja kiiresti pikendada määruse (EL) 2022/2578 kehtivust. Seega on käesoleva ettepaneku eesmärk pikendada määruse (EL) 2022/2578 kohaldamisaega ühe aasta võrra.

Määruse (EL) 2022/2578 eri sätted, mida käesoleva ettepanekuga soovitakse pikendada, on vajalikud, et tegeleda eespool nimetatud tõsiste raskuste ja riskidega ELi gaasivarustuskindlusele ja gaasihindadele.

2023. aasta märtsis hindasid ACER ja ESMA turukorrektsioonimehhanismi mõju alates selle jõustumisest ja jõudsid järeldusele, et turukorrektsioonimehhanismi ei ole käivitatud ja selleks ajaks ei ole tekkinud negatiivset mõju energiaturgudele (ja finantsinstrumentidega seotud turgudele). Komisjon laiendas analüüsi, et hinnata turusuundumusi viimastel kuudel, ja leidis, et turukorrektsioonimehhanismi ei ole pärast turukorrektsioonimehhanismi määruse jõustumist kunagi käivitatud, ega tuvastanud negatiivset mõju.

Turukorrektsioonimehhanism ei lase gaasi tuletisinstrumentide turgudel hindu võrreldes rahvusvaheliste hindadega liiga kõrgele tõsta ning piirab seega kõrgete hindade negatiivset mõju ELi kodanike ostujõule ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimele.

23. märtsil 2022 esitas Euroopa Komisjon teatise „Varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad: võimalused koheste meetmete võtmiseks ja järgmiseks talveks valmistumiseks“ (COM(2022) 138 final), mis sisaldas eesmärki tagada järgmisel talvel ja pärast seda mõistlike kuludega gaasivarustus. Teatises osutati gaasihinna piiramisele või kohandamisele regulatiivsete vahendite abil kui võimalusele, mida võib kaaluda energiahindade järsu tõusu leevendamiseks. 2022. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjon süveneva kriisi kontekstis teatise, milles kinnitas veel kord vajadust tegeleda kõrgete energiahindadega sihipäraste ja koordineeritud meetmete abil. Komisjon tegi teatises ettepaneku kehtestada mehhanism, mille abil saaks vajaduse korral piirata hindu Euroopa peamise gaasibörsi TTFi kaudu. Määrusega (EL) 2022/2578 rakendatakse komisjoni teatistes esitatud ettepanekut.

Turukorrektsioonimehhanism ja käesolev ettepanek selle kehtivusaja pikendamiseks ei ohusta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) 2017/1938 (mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid) eesmärke ja põhimõtteid. Määrusega (EL) 2022/2578 tagatakse, et piirkondliku või liidu hädaolukorra puhul ei piira turukorrektsioonimehhanism põhjendamatult gaasivoogu siseturul, mis ohustaks liidu gaasivarustuskindlust.

Määrus (EL) 2022/2578 ja selle pikendamisettepanek on üks meetmetest, mille nõukogu on viimastel kuudel praeguse energiakriisi lahendamiseks vastu võtnud. Eelkõige on määrus (EL) 2022/2578 tihedalt seotud nõukogu määrusega (EL) 2022/1369 ja on kooskõlas selle eesmärkidega. Ettepaneku kohaselt saab komisjon turukorrektsioonimehhanismi peatada, kui see mõjutab negatiivselt nõukogu määruse (EL) 2022/1369 artikli 3 kohase gaasisäästueesmärgi saavutamisel tehtavaid edusamme või kui see toob kaasa gaasitarbimise üldise kasvu vastavalt gaasitarbimise ja -nõudluse vähendamise andmetele, mille liikmesriigid on esitanud nõukogu määruse (EL) 2022/1369 artikli 8 kohaselt.

Korrapärane ja tulemuslik seire ja aruandlus on väga olulised selleks, et hinnata, kuidas on liikmesriikides edenenud nõudluse vabatahtliku ja kohustusliku vähendamise meetmete rakendamine. Et seda teha ning lisaks nõukogu määrusega (EL) 2022/1369 ette nähtud seire- ja aruandlusmeetmetele peavad liikmesriigid hiljemalt kaks nädalat pärast turukorrektsioonisündmust teatama komisjonile, milliseid meetmeid nad on vastusena turukorrektsioonisündmusele gaasi- ja elektritarbimise vähendamiseks võtnud, välja arvatud juhul, kui komisjon on võtnud vastu peatamisotsuse. Nõudluse vähendamine kogu liidus on aluslepingus sätestatud solidaarsuspõhimõtte väljendus.

Lisaks täiendab määrus (EL) 2022/2578 määruse (EL) 2022/2576 III peatüki 1. jaos sätestatud eesmärki võtta kasutusele päevasisese volatiilsuse juhtimise mehhanism, et tegeleda turu lühiajalise volatiilsusega. Päevasisese volatiilsuse mehhanism on vahend, mille abil saab piirata äärmuslikke muutusi lühikese aja jooksul ega ole piisav, et lahendada probleeme seoses ülemäära kõrgete hindadega, nagu need, mis esinesid 2022. aasta suvel.

Määrus (EL) 2022/2578 ja käesolev ettepanek on samuti kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga tagada ELis kindel ja taskukohaste hindadega energiavarustus, nähes ette mehhanismi, mis leevendab äärmiselt kõrgete gaasihindade mõju ELi tarbijatele ja liikmesriikidele ning on samal ajal kavandatud nii, et see ei langeta struktuurselt hindu, mis lõpptarbijatele edasikandumise korral võib suurendada gaasi tarbimist.

Määrus (EL) 2022/2578 ja käesolev pikendamisettepanek on kooskõlas muude liidu poliitikavaldkondadega, eelkõige siseturupoliitikaga, sealhulgas konkurentsieeskirjadega. Määrusega (EL) 2022/2578 ei sekkuta põhjendamatult konkurentsiõiguse põhimõtete rakendamisse. Nimelt on turukorrektsioonimehhanism kavandatud selliselt, et sekkutaks üksnes ülemäära kõrgete hindade korral, kui TTFi indeksit ei saa enam kasutada usaldusväärse hinnanguna hindade kohta, mis kajastavad õigesti turudünaamikat Euroopas.

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 122 lõige 1. Selle sätte kohaldamise tingimused nõuavad, et meede oleks „majanduslikule olukorrale vastav“, mis on nii eelkõige siis, kui „tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel“. Meetmed tuleb võtta ka solidaarsuse vaimus ning kohtupraktika kohaselt peavad need olema ajutised ja proportsionaalsed.

Praegune jätkuv gaasitarnete nappus ja hinnavolatiilsus, mida põhjustab üleilmsete gaasiturgude habras tasakaal, kujutavad endast tõsiseid raskusi energiatoodetega varustamisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 122. Nagu on rõhutatud eespool punktis 1 („Ettepaneku põhjused ja eesmärgid“), püsivad tõsised raskused ja riskid ELi gaasivarustuskindlusele.

Kui määruses (EL) 2022/2578 sätestatud meetmete kohaldamine lõpetataks, ei oleks liikmesriikidel enam vahendit, et lahendada järsu hinnatõusu juhtumeid, mille sellised raskused ja riskid on põhjustanud.

Nagu on selgitatud punktis 1 („Ettepaneku põhjused ja eesmärgid“), on määruse sätted vajalikud ja proportsionaalsed, et tegeleda tõsiste raskuste ja võimalike hinnariskidega, mis võivad tekkida ELi gaasisüsteemi praeguse hapra tasakaalu tõttu.

Selleks et vältida killustunud tegevust, mis võib ELi integreeritud gaasiturgu lõhestada, on solidaarsuse vaimus vaja võtta ühiseid meetmeid. Lisaks tugevdab turukorrektsioonimehhanism liidu solidaarsust ja hoiab ära ülemäära kõrged gaasihinnad, mis on paljude liikmesriikide jaoks isegi lühiajaliselt jätkusuutmatud. Turukorrektsioonimehhanism aitab solidaarsuse vaimus tagada, et kõigi liikmesriikide gaasitarneettevõtjad saavad osta gaasi mõistliku hinnaga.

Lisaks tagavad ühised kaitsemeetmed, mis võivad olla rohkem vajalikud muude tarnevõimalusteta liikmesriikides kui liikmesriikides, kus on rohkem muid võimalusi, kooskõlastatud lähenemisviisi energiasolidaarsuse väljendusena.

Seepärast on õigustatud võtta kavandatud õigusakti aluseks ELi toimimise lepingu artikli 122 lõige 1.

Määruse sätted ja kavandatav pikendamine on täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Gaasi- ja finantsturu lõimituse tõttu on liidu tasandi meetmed kõige tulemuslikum viis kogu liitu puudutavate hinnatõusude probleemi lahendamiseks.

Määruse sätted ja nende kavandatav pikendamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Meede on proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega.

Pakkumispiiride seadmine on börsidel levinud võte, et lahendada olukord, kus hinnakujundusmehhanism võib avaldada tarbijatele kahjulikku mõju. Selline mehhanism on olemas näiteks ELi elektriturgudel (vt nt määruse (EL) 2019/943 artikkel 10) ja seda võib leida ka väljaspool liitu asuvatel turgudel, näiteks USAs.

Lisaks ei ole mehhanism mõeldud selleks, et sekkuda nõudluse ja pakkumise tavalisse koostoimimisse või et seada tavapärases hinnakujunduses ülempiir. Mehhanismi võib rakendada ainult väga erandlikes olukordades, kus TTFil esinevatel hinnatõusudel ei ole seost rahvusvaheliste hindade arenguga, mistõttu satub TTFi hinna kasutamine võrdlusalusena kohe kahtluse alla. Turukorrektsioonimehhanismi rakendatakse üksnes erandlikel asjaoludel ja rangelt piiratud aja jooksul.

Pakkumispiiri kasutamine lõpetatakse kohe, kui neid erandlikke asjaolusid enam ei esine. Turukorrektsioonimehhanismiga kaasnevad samuti põhjalikud kaitsemeetmed, mis võimaldavad mehhanismi rakendamise peatada, kui ilmnevad soovimatud turuhäired, mis mõjutavad negatiivselt varustuskindlust ja ELi-siseseid tarnevooge ning tuletisinstrumentide turgude nõuetekohaselt toimimist.

Seetõttu ei lähe turukorrektsioonimehhanism poliitikaeesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale ning on ebaharilikult kõrgete gaasihindade mõju leevendamisega proportsionaalne. Pikendamine ühe aasta võrra on vajalik energiavarustusega seotud tõsiste raskuste jätkumise ning sellest tulenevate hinnariskide ja varustuskindlusega seotud riskide tõttu, mis püsivad eeldatavasti vähemalt kogu 2024. aasta jooksul, kuna turutingimuste struktuursemaid muutusi on oodata alles 2025. aastal. 

Võttes arvesse energiakriisi mõõdet ning selle sotsiaalsete, majanduslike ja finantstagajärgede ulatust, sisalduvad sätted, mida käesoleva ettepanekuga pikendada tahetakse, määruses, mis on vahetult ja viivitamata kohaldatav. Seepärast tuleks kõnealuste sätete kohaldamisaega pikendada samuti määruse vastuvõtmise teel.

Kuna ettepanek määruse pikendamiseks tuli koostada kiiresti, et nõukogu saaks selle õigel ajal vastu võtta, ei olnud sidusrühmadega võimalik konsulteerida.

Kuid komisjoni talitused hindasid, kas pärast turukorrektsioonimehhanismi jõustumist on ilmnenud mis tahes negatiivne mõju.

Määruse (EL) 2022/2578 artikli 8 nõuete kohaselt analüüsisid ACER 6 ja ESMA 7 oma 1. märtsil 2023 avaldatud mõjuhinnangus mitmeid näitajaid, et hinnata turukorrektsioonimehhanismi mõju alates selle jõustumisest. Need näitajad hõlmavad mitut valdkonda alates varustuskindlusest ja ELi-sisestest tarnevoogudest kuni finantsturgude ja finantsstabiilsuseni. ACER ja ESMA jõudsid järeldusele, et turukorrektsioonimehhanismi ei olnud enne aruande avaldamist käivitatud ja negatiivset mõju ei ilmnenud.

Tuginedes ACERi ja ESMA märtsi aruannetes esitatud näitajatele, laiendas komisjon analüüsi, et hinnata turusuundumusi viimastel kuudel. Turukorrektsioonimehhanismi ei ole pärast turukorrektsioonimehhanismi jõustumist kunagi käivitatud ja negatiivset mõju ei ole kindlaks tehtud.

Komisjoni hindamise tulemused esitati liikmesriikide esindajatele nõukogu energeetika töörühma 5. oktoobri 2023. aasta koosolekul.

Turukorrektsioonimehhanism on ajutine ja seda rakendatakse ainult siis, kui on täidetud teatavad tingimused. Need tingimused peegeldavad omakorda olukorda, mis kahjustab liidu majandust ja energiajulgeolekut ning millega tuleks seetõttu tegeleda. Lisaks hõlmab turukorrektsioonimehhanism tugevaid kaitsemeetmeid, mis ei lase põhiõigustega seotud probleemidel tekkida. Samuti sisaldab see seiskamismehhanismi, mis lõpetab turukorrektsioonimehhanismi toimimise, kui see ei ole maagaasituru olukorraga enam põhjendatud. Ja isegi kui turukorrektsioonimehhanismi käivitamist õigustavad tingimused püsivad, on määrusega ette nähtud võimalus peatada mehhanismi rakendamine soovimatute turuhäirete esinemise korral. Komisjon peab sellised peatamisotsused vastu võtma, kui soovimatud turuhäired ilmnevad. Seepärast on turukorrektsioonimehhanism proportsionaalne ja asjakohaselt põhjendatud, kuna see ei mõjuta selliseid põhiõigusi nagu ettevõtlusvabadus rohkem kui vajalik ning tegevusetusel oleks liidu majandusele ja energiajulgeolekule tagajärjed.

Käesoleva ettepanekuga seotud mõju ELi eelarvele puudutab Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi personalikulusid. See erakorraline mehhanism tähendab komisjoni jaoks uusi ülesandeid, muu hulgas toormeturgude toimimise ja selle poolt varustuskindlusele avalduva mõju seire. Selliste ülesannetega seotud vastutuse tõttu on ülimalt oluline tagada piisav tugi komisjoni talitustelt ning energeetika peadirektoraadile tuleks anda finants- ja turuseire ning hindamise vallas suurem roll (kuus täistööajale taandatud töötajat). ACERi abi turukorrektsioonimehhanismi seirel, käivitamisel ja peatamisel on äärmiselt tähtis selleks, et mehhanismi tõhusalt rakendada. Seepärast puudutab käesoleva ettepanekuga seotud mõju ELi eelarvele ka ACERi personali- ja muid halduskulusid (kuus täistööajale taandatud töötajat).

Kavandatud muudatused on sihipärased ja piiratud ulatusega, et pikendada määruse (EL) 2022/2578 sätete kohaldamisaega ühe aasta võrra.

Tehakse ettepanek muuta artikli 12 kohast määruse kohaldamisaega ja pikendada seda kuni 31. jaanuarini 2025.