EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.7.2022

COM(2022) 386 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

määruse (EL) 2020/521 (erakorralise toetuse aktiveerimise kohta) rakendamise kohta, et rahastada COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks vajalikke kulusid

Sisukord

1.Sissejuhatus

2.Erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimine

2.1.Rahastamisvahend, mis on loodud pidevalt muutuvale kriisile reageerimiseks

2.2.Juhtimine ja otsuste tegemine

2.3.Eelarve ja rakendamine

2.4. Teabevahetus ja kooskõlastamine

3.Väljundid ja tulemused

3.1.Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatavad meetmed

3.1.1. Liikuvuspakett

3.1.2. Oluliste tervisega seotud toodete rahastamisvahend

3.1.3. COVID-19 patsientide ravi haigusest tervenenud inimeste vereplasmaga

3.1.4. Uue kasutusotstarbega ravimite kliiniline testimine SARS-CoV-2 patsientide raviks

3.1.6. Toetus Kreeka vastuvõtukeskustele

3.1.7. Otsustava tähtsusega süsteemid tõhusaks toimetulekuks viiruse levikuga

3.1.8. ELi pandeemiale reageerimise võrdlusalus: ELi digitaalne COVID-tõend

3.1.9. Ühise digitaalse reisija asukoha vormi andmevahetusplatvorm

3.2.Rakendamine ja tulemused

3.2.1.Enneolematu ettevõtmine: vaktsiinide rahastamine ELis ja mujal

4.Erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimise lisaväärtus COVID-19 pandeemia kontekstis

5.Edasine tegevus

1.Sissejuhatus

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas COVID-19 pandeemiaks 11. märtsil 2020. Pandeemia tõi Euroopa Liidus ja kogu maailmas kaasa palju inimohvreid ning liikmesriigid võtsid viiruse leviku piiramiseks erakorralisi meetmeid, millel on olnud rängad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Riiklikud tervishoiusüsteemid on olnud ja on mõnel juhul endiselt suure surve all: liikmesriikidel oli vaja väga kiiresti ja suurtes kogustes meditsiiniseadmeid, isikukaitsevahendeid ja ravimeid, sealhulgas COVID-19 ravimeid ja vaktsiine, haiglates lisavoodeid ja lisatööjõudu. Kuigi kõik ELi liikmesriigid on leevendanud pandeemiast tingitud piiranguid ning haiguse raskus on viiruse omikronvariandi tõttu ja tänu paremale vaktsiinipõhisele immuunsusele viimastel kuudel vähenenud, kujutab viirus endast endiselt püsivat ohtu ja lisasurve tervishoiuteenustele võib COVID-19 nakkuse uute lainetega jätkuda.

Viiruse kiire levik 2020. aasta kevadel ja kriitiline olukord nõudsid seda, et EL kriisile solidaarsuse vaimus terviklikult reageeriks. Kiiresti sai selgeks, et meetmed, mida liikmesriigid alguses iseseisvalt võtsid, ei vastanud kodanike vajadustele ja võisid ühtsele turule laiemalt kahju tekitada.

Kiiresti saavutati ELi konsensus, et pakkuda vajadustepõhist erakorralist toetust ning seeläbi vältida ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikus. See toetus täiendas liikmesriikide jõupingutusi. 2020. aasta aprillis leppis nõukogu kokku erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimises. See võimaldas anda liikmesriikidele strateegiliselt ja kooskõlastatult võetud sihipäraste meetmete kaudu otsest toetust.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendiga anti liikmesriikide tervishoiusektoritele ulatuslikud vahendid, et toetada ja täiendada riiklike tervishoiusüsteemide jõupingutusi pandeemiaga toimetulekul. See oli kiire, paindlik ja tõhus vahend pandeemia otseste raskete tagajärgede leevendamiseks.

Käesoleva aruande eesmärk on anda ülevaade erakorralise toetuse rahastamisvahendi peamisest mõjust alates selle aktiveerimisest COVID-19 pandeemia kontekstis, analüüsida peamisi esilekerkinud probleeme ning võtta kokku kavandatud tulevane tegevus.

2.Erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimine

Erakorralise toetuse rahastamisvahend loodi 2016. aastal (nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/369 1 ) ja aktiveeriti alguses kolmeks aastaks, et reageerida pagulaste ja rändajate sissevoolule liitu.

2. aprillil 2020 tegi komisjon ettepaneku 2 aktiveerida erakorralise toetuse rahastamisvahend COVID-19 pandeemia kontekstis ajavahemikuks 1. veebruarist 2020 kuni 31. jaanuarini 2022. Selle aluseks oli komisjoni talituste esimene kriisiga seotud vajaduste uuring (vajaduste hindamine), milles esitati komisjoni aktiveerimisettepanekus sisalduva erakorralise toetuse rahastamisvahendi meetme võimalike tegevusvaldkondade mittetäielik loetelu. Samal ajal esitas komisjon paranduseelarve projekti nr 2/2020 ja pidas eelarvepädevate institutsioonidega selle üle läbirääkimisi, et teha kättesaadavaks 3 000 000 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 530 000 000 eurot maksete assigneeringutena ning sellest 2 700 000 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 1 380 000 000 eurot maksete assigneeringutena rubriigis 3 „Turvalisus ja kodakondsus“, et rahastada erakorralise toetuse rahastamisvahendi kaudu liidus erakorralise toetuse andmist.

Nõukogu võttis 14. aprillil 2020 vastu nõukogu määruse (EL) 2020/521, millega aktiveeriti nõukogu määruse (EL) 2016/369 kohane erakorraline toetus ja muudeti määruse sätteid, et rahastada COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks vajalikke kulusid. Paranduseelarve nr 2/2020 võeti vastu 17. aprillil 2020.

2.1.Rahastamisvahend, mis on loodud pidevalt muutuvale kriisile reageerimiseks

Erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimise eesmärk oli võimaldada terviklikult ja paindlikult reageerida liikmesriikide kiireloomulistele, muutuvatele ja mitmekesistele vajadustele, mis pandeemia ajal tekivad.

Eelkõige kriisi varajases etapis aeglustas ühist reageerimist teabe puudumine vajaduste kohta nii liidu kui ka riiklikul/piirkondlikul tasandil. Olukorra leevendamiseks võimendati COVID-19 terviseseadmete teabevõrgustiku 3 tööd ning eelkõige selle liikmesriikide vajaduste uuringute ja prognooside tulemusi, et koostada rahastamisvahendi tegevuskava. Liikmesriikide teatatud vajadusi kontrolliti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) epidemioloogilise metoodika põhjal, et tagada liikmesriikidele annetamiseks ettenähtud seadmete ja toodete õiglane jaotus.

Kooskõlas õigusliku alusega tegi komisjon vahendi rakendamisel tihedat koostööd liikmesriikidega. Alaliste esindajate komitees (COREPER) ja kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) koosolekutel toimunud arutelud olid võimalike tegevusvaldkondade kohta teabe andmisel eriti olulised, lisaks spetsiaalsetele kohtumistele liikmesriikide kontaktpunktidega.

2.2.Juhtimine ja otsuste tegemine

Erakorralise toetuse rahastamisvahend põhineb ELi toimimise lepingu artikli 122 lõikel 1, mis võimaldab nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel.

Eri liiki siseprobleemide lahendamiseks olid juba olemas muud liidu vahendid, nt otsusega nr 1313/2013/EL loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames ette nähtud meetmed, rescEU või ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitleva ühishanke leping. Kuigi EL on neist juba kasu saanud, oli nende vahendite ulatus siiski piiratud ning nende abil reageerimisest ei piisanud pandeemiast tulenevate erakorraliste ja laiaulatuslike vajaduste rahuldamiseks. Erakorralise toetuse rahastamisvahend, mida kasutatakse ainult erandlikel asjaoludel, kui ükski muu liikmesriikidele ja liidule kättesaadav vahend ei osutu piisavaks, täiendas oma kohaldamisala piires liikmesriikide jõupingutusi, kuid samal ajal säilis tihe koostöö ja konsulteerimine nendega.

Rahastamisvahendi strateegiliseks koordineerimiseks, eelkõige seoses prioriteetide seadmise ja rahaliste vahendite eraldamisega, loodi spetsiaalne sisemine juhtimiskord. See hõlmas juhtkomiteed, mille peamised ülesanded olid rahastamisvahendi raames strateegiliste meetmete tagamiseks suuniste andmine, prioriteetide seadmine ja asjaomase eelarve eraldamine ning lõpuks edusammude hindamine. Seda juhtis komisjoni peasekretariaat – alates 15. juulist 2021 tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE) – ning sellesse kuulusid eelarve (DG BUDG), siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde (DG GROW), tervise ja toiduohutuse (DG SANTE), Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide (DG ECHO), rände ja siseasjade (DG HOME) ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia (DG CNECT) peadirektoraatide peadirektorid.

Juhtkomiteed toetas erakorralise toetuse rahastamisvahendi rakkerühm, mis vastutas tegevuskava koostamise ja juhtkomitee tegevuse koordineerimise eest, tagades juhtkomitee otsuste õigeaegse täitmise ja meetmete tõhusa rakendamise. Juhtkomitee ja rakkerühm valisid koos toetust saavad tegevused vastavalt pandeemia igal hetkel tekkivatele vajadustele, kui nad olid kindlaks teinud, et neid tegevusi ei saa rahastada muudest ELi mehhanismidest ja fondidest.

Rahastamiseks prioriteetsete meetmete valimise tulemusena olid olemas lisateenused, millega täideti osa eelarvest kaasdelegeerimise ja vahendite edasidelegeerimise kaudu (informaatika peadirektoraat (DG DIGIT), liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (DG MOVE), keskkonna peadirektoraat (DG ENV), Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC), ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) ning rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat (DG INTPA)). Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde valdkonnas meetmeid ei võetud.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendit haldas tsentraalselt komisjon ja seda rakendati väga suures osas otsese eelarve täitmise kaudu (toetused (9 %) ja hanked (89 %)); ligikaudu 2 % vahenditest rakendati kaudse eelarve täitmise raames Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni (IFRC), Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) kaudu.

2.3.Eelarve ja rakendamine

Pärast erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimist 14. aprillil 2020 andsid eelarvepädevad institutsioonid loa selleks, et kasutada erakorralise toetuse meetmete elluviimiseks 2 700 000 000 eurot. Otsusega C(2020)2794 4 andis komisjon loa erakorralise toetuse rahastamisvahendi määruse alusel erakorralise toetuse meetmete rahastamiseks.

2020. aasta juunis kiitis komisjon heaks 5 liikmesriikidega sõlmitud kokkuleppe COVID-19 vaktsiinide hankimise kohta liikmesriikide nimel ja otsustas 6 kasutada osa erakorralise toetuse rahastamisvahendi vahenditest COVID-19 vaktsiinide ostmiseks (nn vaktsiini rahastamisvahendi algatus), kusjuures juba 2020. aasta juulis võeti vastu 7 kiireloomuline otsus suurendada selle meetme rahastust.

2020. aasta detsembris lisati erakorralise toetuse rahastamisvahendile otsusega C(2020)8800 8 uued meetmed, mis kajastavad kriisiga seotud tekkinud vajadusi. Selle otsusega kohandati ka vaktsiini rahastamisvahendi eelarvet pärast liikmesriikide rahalist osalust kooskõlas erakorralise toetuse rahastamisvahendi artikli 4 lõikega 2, milles on liikmesriikidele ja muudele avalik-õiguslikele või erasektori abiandjatele ette nähtud võimalus panustada rahaliselt erakorralise toetuse rahastamisvahendisse sihtotstarbelise välistuluna kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõikega 5. Lisavahendid olid vajalikud, sest kõik 2020. aasta eelarve raames ette nähtud paindlikkusmeetmed olid juba ammendatud.

2020. aasta detsembri lõpuks maksid liikmesriigid rahastamisvahendisse vaktsiinialgatuse raames kokku 750 miljonit eurot sihtotstarbelise välistuluna. Seega oli vaktsiini rahastamisvahendi maht 2020. aasta lõpuks 2,9 miljardit eurot.

Võttes arvesse seoses viiruse uute variantide tekkimisega esilekerkivaid vajadusi, otsustati erakorralise toetuse rahastamisvahendi eelarvet suurendada ja seda täiendavate meetmete jaoks rakendada. Komisjon tegi ettepaneku suurendada uute meetmete rahastamiseks erakorralise toetuse rahastamisvahendi eelarvet 231,7 miljoni euro võrra kulukohustuste assigneeringutena (75,5 miljonit eurot eelarvepädevate institutsioonide ümberpaigutuse kaudu solidaarsus- ja hädaabireservist (DEC 5/2021) ning 156,2 miljonit eurot paranduseelarve projekti nr 2/2021 kaudu). Sellega loodi tekkivate vajaduste rahuldamiseks 100 miljoni euro suurune reserv. Pärast Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni põhjalikke läbirääkimisi määruse üle eraldati see reserv hiljem liikmesriikidele antavateks toetusteks, mille abil soetada diagnostilisi teste, mis vastavad ELi digitaalse COVID-tõendi väljaandmise tingimustele 9 .

29. märtsi 2021. aasta otsusega C(2021)2347 10 nähti ette, et liidu üldeelarve igale reale ette nähtud eelarveliste vahendite kogusumma ja iga rakendusmeetodi muudatus tehakse juhtkomitee edasiste otsustega kooskõlas otsuse C(2020)2794 artiklis 4 sätestatud paindlikkusega. Samuti pikendati rahastamisotsuse kehtivusaega erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimisperioodi lõpuni, võttes arvesse vajadust tugevdada erakorralist toetust täiendavate meetmete ja nendega seotud eelarvega 2021. aastal.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendi kehtivus lõppes 31. jaanuaril 2022 ja seetõttu ei taotletud 2022. aastaks kulukohustuste assigneeringuid.

15. septembril 2021 peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatas komisjoni president von der Leyen, et väikese sissetulekuga riikidele annetatakse veel 200 miljonit vaktsiinidoosi. Liikmesriikide 2020. aasta erakorraliste sissemaksete kasutamata assigneeringud suunati (vastava liikmesriigi nõusolekul) ümber sellele uuele meetmele. Erakorralise toetuse rahastamisvahendist saadud rahastusega 11 täiendati selle meetme rahastamist naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu.

Seejärel teatas komisjoni president 12. mail 2022 teisel ülemaailmsel COVID-19 teemalisel tippkohtumisel kavatsusest kiirendada väikese sissetulekuga riikides vaktsiinide ja muude COVID-19 vahendite kasutuselevõttu.

Selle kavatsuse sõnastamisel võeti arvesse viimastel kuudel COVID-19 vaktsiinide pakkumises ja nõudluses toimunud märkimisväärset muutust. Siiski jääb osaliselt lahendamata annetatud dooside pakkumise ja riikide poolt vastu võtmise suutlikkuse ühitamise probleem, mille põhjus peitub sageli struktuuriliselt nõrgas tervishoiusüsteemis ja tervishoiuteenuste väheses kättesaadavuses kolmandates riikides. Seepärast otsustati meede ümber suunata, et toetada paremini väikese ja keskmise sissetulekuga riike COVID-19 vastu vaktsineerimise elluviimisel ning rahuldada ka muid nende COVID-19-le reageerimisega seotud vajadusi, nimelt seoses abimaterjalide, diagnostika, ravimite ja nendega seotud tervishoiusüsteemide tugevdamisega. Esialgne eesmärk edendada ülemaailmset vaktsineerimist, et aidata kaasa ülemaailmsele immuniseerimisele, mis kaitseks ELi ka teiste variantide tekkimise eest mujal, jäi samaks.

Liikmesriikide rahalisest osalusest saadud 750 miljoni euro suurusest sihtotstarbelisest välistulust jäi kasutamata 27 miljonit eurot pärast liikmesriikidelt saadud negatiivseid vastuseid, mille kohaselt nad keeldusid kasutamast oma rahalist osalust selliste kavandatud meetmete jaoks, mis erinevad algsetes eelostulepingutes kindlaksmääratud meetmetest.

Vaktsiinidooside annetamine ja tasutud hinnaga edasimüük kolmandatele riikidele

Komisjon ja töövõtjad sõlmisid erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames kaheksa eelostulepingut. Need sisaldavad tingimusi liikmesriikide vaktsiinidooside edasimüümise kohta, välja arvatud üks eelostuleping, mille kohaselt võib neid edasi müüa ka komisjon, ja annetuste kohta kolmandatele riikidele, välja arvatud üks eelostuleping, mille kohaselt saab annetada ainult liikmesriikidele.

Eelostulepingud hõlmasid ELi eelrahastust, et vähendada riski seoses oluliste investeeringutega ning kiirendada edukate vaktsiinide tootmist ja suurendada selle mahtu. Vastutasuks andsid eelostulepingud osalevatele liikmesriikidele õiguse – ja konkreetsetel asjaoludel kehtestasid kohustuse – osta kindlaksmääratud aja jooksul ja kindla hinnaga teatav arv vaktsiinidoose. Viimast eelostulepingut (2021) ei rahastatud siiski erakorralise toetuse rahastamisvahendi kaudu, vaid seda rahastasid täielikult liikmesriigid.

Pidades silmas ELi toimimise lepingu artikli 122 lõikes 1 sätestatud liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimu, võib erakorralise toetuse rahastamisvahendi rahaliste vahendite suunamist kolmandatele riikidele käsitleda majanduslikule olukorrale vastavate meetmetena nimetatud artikli tähenduses. Sellega seoses esitas komisjon 2021. aasta detsembris vaktsiinide juhtnõukogule (liikmesriigid) lähenemisviisi, mis käsitles hüvitatavate summade puudumist annetuste või majandusliku eeliseta edasimüügi korral. Seejärel võttis komisjon 2022. aasta veebruaris vastu otsuse 12 erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames saada olevate summade puudumise kohta juhul, kui liikmesriigid annetavad või müüvad COVID-19 vaktsiinidoosid ilma majandusliku eeliseta edasi kolmandatele riikidele. Selles otsuses järeldatakse, et liikmesriikide annetuste ja tasutud hinnaga müügi korral ei tohiks olla saada olevaid summasid finantsmääruse artikli 98 tähenduses.

Vaktsiinidooside majandusliku eelisega edasimüük

Seoses edasimüügiga liikmesriikide poolt hinnaga, mis sisaldab Euroopa erakorralise toetuse rahastamisvahendi rahalist osalust, teavitati liikmesriike ka sellest, et kui vaktsiinidoosid müüakse edasi kolmandatele riikidele täishinnaga, nõuab komisjon erakorralise toetuse rahastamisvahendi rahalised vahendid tagasi. Seetõttu palus komisjon liikmesriikidel sellisest edasimüügist teada anda. 12. maiks 2022 on liikmesriigid tagasi maksnud 22 miljonit eurot, kuid protsess on veel pooleli.

2.4.     Teabevahetus ja kooskõlastamine

Alates erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimisest on komisjon püüdnud anda teada kõigist olulistest sündmustest seoses rahastamisvahendiga loodud meetmete heakskiitmise ja rakendamisega. Selleks loodi spetsiaalne veebisait . Ametlikku veebisaiti on rahastamisvahendi kohaldamisel korrapäraselt ajakohastatud 13 .

Lisaks on komisjon pidevalt suhelnud liikmesriikidega seoses nende vajaduste ja sellega, kuidas neid vajadusi programmitöös arvesse võetakse, ning samal ajal hoidnud liikmesriike kursis rahastamisvahendist rahastatavate meetmete seisuga. Seda tehti kirjaliku teavitamise, COREPERi ja kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) raames toimunud kohtumiste ning liikmesriikide kontaktpunktidega peetud erikoosolekute kaudu. Korrapäraselt olid kaasatud ka terviseohutuse komitee, e-tervise võrgustik ja elanikkonnakaitse komitee. Euroopa Parlamenti teavitati ka liikmesriikide eraldatud täiendavatest rahalistest vahenditest, vaktsiinide edasimüügist ja toetuste eraldamisest liikmesriikidele, et toetada ELi digitaalse COVID-tõendi rakendamist.

See koostöö ja arvamuste vahetus võimaldasid seada võetavad meetmed tähtsuse järjekorda, kuna õiguslikus aluses puudusid konkreetsed eesmärgid.

3.Väljundid ja tulemused

3.1.    Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatavad meetmed

Kooskõlas õiguslikus aluses ette nähtud võimalike sekkumiste laia ulatusega ja selle vajadusest lähtuva põhimõttega rahastati erakorralise toetuse rahastamisvahendist strateegiliselt valitud meetmeid. Need kajastasid liikmesriikide vajadusi, mida nad olid väljendanud konsultatsioonide käigus, ning keskendusid reageerimisele ja suuremale valmisolekule, avaldades samal ajal maksimaalse ELi lisaväärtusega kiiret, sihipärast ja käegakatsutavat mõju.

Eelostuleping, ELi digitaalne COVID-tõend, liikuvuspaketi loomine, et hõlbustada meditsiinitoodete, töötajate ja patsientide vedu, ning oluliste sanitaartoodete hankimine on mõned kõige olulisemad erakorralise toetuse rahastamisvahendiga kehtestatud meetmed. Erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames rakendatud meetmete täielik loetelu ja neile eraldatud suhtelised rahalised vahendid on üksikasjalikult esitatud käesoleva aruande lisas.

   3.1.1. Liikuvuspakett

Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi koordineeritava liikuvuspaketi raames käivitati 2020. aasta juunis esimese liikmesriikide taotluste esitamise kutsega järgmised meetmed:

·kaubavedu (nt isikukaitsevahendid, meditsiini- ja vaktsineerimisega seotud varustus ning ravimid) kolmandatest riikidest ELi ja liidu piires; 

·patsientide üleviimine liidu piires ja EList kolmandatesse riikidesse (ühest liikmesriigist teise või patsiente vastuvõtvasse kolmandasse riiki) ning 

·meditsiinitöötajate ja -rühmade vedu nii liidu piires kui ka kolmandatest riikidest ELi, samuti mobiilsete meditsiinilise reageerimise vahendite operatiivne toetamine. 

Alates 2020. aasta aprillist on 78 projektiga (millest 60 on seotud kaubavedudega ning 18 patsientide ja meditsiinirühmade üleviimisega) toetatud üle 2 000 tegevuse, mis on seotud lennu-, maismaa- või mereveoga meditsiiniseadmete vedamiseks ja ligikaudu 515 tervishoiutöötaja ja 135 patsiendi vedamiseks ning mille jaoks sõlmiti 73 toetuslepingut. Kokku on kaubavedu rahastatud enam kui 164 miljoni euroga ning seni on meditsiinirühmade vedamiseks ja patsientide üleviimiseks eraldatud liikmesriikidele 9 miljonit eurot.

   3.1.2. Oluliste tervisega seotud toodete rahastamisvahend

Erakorralise toetuse rahastamisvahendiga tehti kõigile liikmesriikidele kättesaadavaks ravim remdesiviir (ligikaudu 34 000 ravikuuri), mis oli esimene ELi müügiloaga ravim COVID-19 raviks ja põhines sel ajal parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele, kuigi need hiljem kahtluse alla seati, ning seda tehti ajal, kui puudus võimalus sõlmida riiklikke lepinguid ainsa tootjaga.

Samuti võimaldas see vahend liidul hankida ja annetada huvitatud liikmesriikidele üle 23 miljoni antigeeni kiirtesti ja 10 miljonit maski.

Intensiivravioskuste alase koolituse pakkumine osutus väga edukaks, et suurendada olemasolevat suutlikkust toetada intensiivraviosakonnas tavapäraselt töötavat personali COVID-19 patsientide hooldamisel. Koostöös Euroopa intensiivravi ühinguga (ESICM) koolitati 2020. aasta augustist 2021. aasta maini 24 ELi liikmesriigis ja Ühendkuningriigis 717 haiglas üle 17 000 spetsialisti. Sertifikaadi sai kokku 5 696 arsti ja 6 400 õde.

Pärast seda, kui algatus edukaks oli osutunud, sai komisjon kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt taotlusi väljakujundatud süsteemi kasutamiseks ja koolitusplatvormile juurdepääsu saamiseks. Seetõttu sõlmiti loovutamisleping, millega anti õigused Euroopa Komisjonilt üle Euroopa intensiivravi ühingule. Selle tulemusena avas Euroopa intensiivravi ühing kõigile huvitatud tervishoiutöötajatele koolitusprogrammi C19_SPACE ja juba 2022. aasta märtsiks oli programmi läbinud veel 700 kasutajat. 2022. aasta märtsis sõlmis Euroopa intensiivravi ühing lepingu WHOga koolitusprogrammi C19_SPACE elluviimiseks kuues keeles, mida WHO kasutab, ning programm avatakse 2022. aasta teisel trimestril.

   3.1.3. COVID-19 patsientide ravi haigusest tervenenud inimeste vereplasmaga

Seoses COVID-19 patsientide raviga haigusest tervenenud inimeste vereplasma abil rahastati rahastamisvahendist 20 projekti 13 liikmesriigis ja Ühendkuningriigis. Selle eesmärk oli suurendada 150 kogumiskeskuse kaasamise abil avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonide vereteenistuste suutlikkust koguda vereplasmat COVID-19st taastunud doonoritelt.

Eraldatud 35 miljonist eurost kasutati ära ligikaudu 22,5 miljonit eurot, mille eest osteti või liisiti 299 plasmafereesiseadet, suurendati vereplasma ladustamismahtu 145 madalatemperatuurilise sügavkülmiku ostmisega ning osteti seadmeid/mööblit ja üle 70 000 kogumiskomplekti. Lisaks avati 35 uut kogumiskeskust ning teised toetusesaajad said suurendada oma kogumisvõimsust. Esitatud lõpparuannete kohaselt on toetusesaajad kogunud 165 444 ühikut haigusest tervenenud inimeste vereplasmat. Plasmafereesi suutlikkuse suurenemisel on pikaajaline teisene kasu, kuna see aitab vähendada oluliste ravimite tootmiseks piisava plasmadoonorluse tagamisel ELi märkimisväärset sõltuvust USAst.

   3.1.4. Uue kasutusotstarbega ravimite kliiniline testimine SARS-CoV-2 patsientide raviks

Uue kasutusotstarbega ravimite testimisega seotud kliinilisteks uuringuteks kuulutati välja projektikonkurss, kus said osaleda viis programmi „Horisont 2020“ toetusesaajat. Eesmärk oli töötada välja kliiniliste andmete kogumise meetod, et toetada müügiloa taotlemist olemasolevate ravimite jaoks, mille kasutusotstarvet muudetakse COVID-19 patsientide raviks. Lõppeesmärk oli suurendada liikmesriikide suutlikkust tulla toime nõudlusega ravimite ja ravimeetodite järele, hinnata uuritavate ravimite ohutust ja tõhusust inimeste COVID-19 ravis ning tagada, et kõigil liikmesriikidel on õiglane juurdepääs COVID-19 raviks vajalikele olulistele meditsiinitoodetele, sealhulgas uutele ja uue kasutusotstarbega ravimitele. Asjakohaseid tulemusi kahjuks ei saadud.

Üks taotleja sai 1 miljoni euro suuruse toetuse, et teha kliiniline uuring raloksifeeniga ja uurida selle kasutamist selleks, et ennetada COVID-19 progresseerumist raskeks ja kriitiliseks haiguseks. Kliinilises uuringus tekkis ettevõtjal mitu tegevusprobleemi ja seetõttu pikendati meedet (veidi), et värvata uuringusse ettenähtud arv osalejaid. Uuringu tulemused tõendavad raloksifeeni kasutamise kontseptsiooni. Kolm taotlust lükati tagasi, kuna need ei kuulunud projektikonkursi kohaldamisalasse, ja üks taotlus jäeti esitamata.

3.1.5. Suurem testimissuutlikkus

Koostöös Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni riiklike harudega tagati rahastamisvahendiga testimissuutlikkuse suurendamine seitsmes huvi üles näidanud liikmesriigis. Ajavahemikul 2020. aasta juulist kuni 2021. aasta septembrini koolitati testimismeetodite alal kokku 9 222 vabatahtlikku ja spetsialisti, moodustati 1 795 mobiilset testimisrühma ja tehti 1 263 309 testi.

   3.1.6. Toetus Kreeka vastuvõtukeskustele

Kreeka vastuvõtukeskuste ja nende tegevuskoha kogukondade meditsiinilise suutlikkuse tagamise meede oli täiendav meede ja põhines kogemustel, mis olid saadud kohalike haiglate ja vastuvõtukeskuste suutlikkuse suurendamiseks struktuurseid investeeringuid tehes, ning oli suunatud COVID-19 pandeemiaga seotud konkreetsete probleemidega tegelemisele. Keskendumine struktuursetele investeeringutele suurendas meetme kestlikkust kooskõlas hindamisel antud soovitustega. Vajadusi hinnati ühiselt ja selleks konsulteeriti alt-üles lähenemisviisi alusel kohalike haiglate ja Kreeka tervishoiupartneritega; toetuse saamiseks partnerite valimine tagab ühtlasi nii kohaliku kaasatuse kui ka asjakohased eksperditeadmised. Meedet viib ellu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja see kestab kuni 30. juunini 2022, mil kõik asjaomased hankemenetlused peaksid olema lõpule viidud ja Kreeka ametiasutustele üle antud. Lisaks kavandati meede nii, et see täiendaks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist Kreeka rändajate vastuvõtusüsteemis tervishoiule eraldatavaid rahalisi vahendeid.

   3.1.7. Otsustava tähtsusega süsteemid tõhusaks toimetulekuks viiruse levikuga

Rahastamisvahendist rahastati 305 UV-desinfitseerimisroboti tarnimist haiglatele kõigis 27 liikmesriigis, pakkudes uuenduslikke, tõhusaid ja tulemuslikke lahendusi tervishoiukeskkondade ja -töötajate ohutuse tagamiseks.

ELi reoveeseiresüsteem ja SARS-CoV-2 omikronvariandi kiireloomuline kirjeldamine olid samuti selle vahendi kaudu rahastatud täiendavad meetmed, mida ei oleks muul viisil saanud rakendada.

Rahastamisvahendist rahastati ka SARS-CoV-2 omikronvariandi bioloogilist, immunoloogilist ja epidemioloogilist kirjeldamist. Omikronvariandi kirjeldamine andis tõhusate rahvatervishoiu meetmete rakendamisele palju lisaväärtust, kuna see aitas mõista viirusevariandi virulentsust, patogeensust ja immunoloogilisi omadusi.

Selle rahastamisvahendi kaudu suutis liit pakkuda lahendusi muudele ühistele ülesannetele, nagu riikide kontaktide jälgimise rakenduste koostalitlusvõime arendamine. Süsteem võeti kasutusele 2020. aasta oktoobris.

3.1.8. ELi pandeemiale reageerimise võrdlusalus: ELi digitaalne COVID-tõend

Koostalitlusvõimeliste COVIDi vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite ühise väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistiku loomine oli üks ELi suuri saavutusi, mis võimaldas kodanike liikuvust ning aitas kaasa teenuste taasavamisele ja reisimisele.

Ajavahemikul 29. märtsist kuni 31. detsembrini 2021 toetati rahastamisvahendist 24 huvitatud liikmesriiki, kes töötasid välja süsteemid ELi digitaalsete COVID-tõendite kui vaktsineerimise, läbipõdemise või negatiivse testi tõendite väljastamiseks ja kontrollimiseks. ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemi nurgakivi on Euroopa Komisjoni välja töötatud ja hallatav ELi digitõendi lüüs. Lüüs on ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistiku jaoks väga oluline, kuna selle kaudu jagatakse teavet digiallkirjade, ärieeskirjade, väärtuste kogumite ja tühistusloendite kohta. ELi digitõendi lüüsi arendamist rahastati samuti rahastamisvahendi abil. Lisaks anti ajavahemikul 1. juunist kuni 31. oktoobrini 2021 toetust 18 huvitatud liikmesriigile, et nad saaksid ELi COVIDi digitõendi koostamiseks vajalikud testid kättesaadavaks teha.

3.1.9. Ühise digitaalse reisija asukoha vormi andmevahetusplatvorm

Rahastamisvahendist rahastati ka ühise digitaalse reisija asukoha vormi andmevahetusplatvormi (sh katseprojekti), nimelt ePLFi andmevahetusplatvormi. See platvorm pakkus võimalust parandada liikmesriikide kontaktide jälgimise suutlikkust piiriüleste reiside puhul, kasutades reisijaid puudutavate valitud andmete liikmesriikide vahel vahetamiseks ja töötlemiseks spetsiaalset platvormi.

Platvormi toimimise võimaldamiseks loodi 2021. aasta mais ja juulis vastuvõetud rakendusaktidega kõnealune platvorm, määrati kindlaks käitajad ja minimaalsed andmed, mida riiklike reisija asukoha vormide kaudu koguda tuleb, et tagada kõigi võimalike nakatunuga kokku puutunud reisijate kindlakstegemine, ning toodi esile vajadus luua tõhusaks piiriüleseks kontaktide jälgimiseks spetsiaalne andmevahetusplatvorm. Õigusaktides on sätestatud, et andmevahetus toimub kuni 31. maini 2022 või seni, kuni WHO on kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega kuulutanud SARS-CoV-2 põhjustatud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra lõppenuks.

Pärast seda, kui 2021. aasta sügisel kerkis esile omikronvariant, esitas komisjon meetmete eelnõu, et muuta reisija asukoha vormide kogumine ja reisija asukoha andmevahetusplatvormiga liitumine kõigile liikmesriikidele kohustuslikuks. Mitu liikmesriiki avaldas algatusele siiski tugevat vastuseisu ja seda ei jätkatud.

2022. aasta aprilli seisuga oli reisija asukoha andmevahetusplatvormiga liitunud viis riiki: Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Sloveenia ja Hispaania. Pärast asjaomaste rakendusotsuste kehtivuse lõppemist 31. mail 2022 ei ole praegu võimalik andmeid vahetada. Sõnumite vahetamine reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu on olnud piiratud. Komisjon ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on alates 2022. aasta kevadest töötanud reisija asukoha andmevahetusplatvormi ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi lõimimise projekti kallal, pidades silmas võimalikke tulevasi vajadusi.  

3.2.    Rakendamine ja tulemused

Erakorralise toetuse rahastamisvahend on COVID-19 pandeemia kontekstis kindlaks tehtud vajaduste rahuldamiseks vahendite kiirel kaasamisel tõhusaks osutunud. Seetõttu suutis see vastata tõhusalt liikmesriikide kiireloomulistele, muutuvatele ja mitmekesistele vajadustele kriisile reageerimisel. Õiguslikus aluses sätestatud paindlikkus ja komisjonile antud volitused hallata rahalisi vahendeid keskselt koostöös liikmesriikidega võimaldasid seada tähtsuse järjekorda need ühised meetmed, mille abil saaks kiiremini sekkuda ja saavutada tulemusi, mida liikmesriigid üksi tegutsedes ei oleks saanud saavutada.

Tegevuse rahastamisvahendist rahastamine edeneb kavakohaselt nii kulukohustuste kui ka maksete poolest. Kulukohustuste assigneeringute täitmise määr oli 2,9 miljardi euro suuruse eelarveassigneeringu puhul 2020. ja 2021. aastal 100 %. Liikmesriikide rahalisest osalusest saadud 750 miljonist eurost sihtotstarbelisest välistulust jäi liikmesriikide keeldumiste tõttu ära kasutamata 27 miljonit eurot, mida muidu oleks olnud lubatud kasutada väikese sissetulekuga riikidele vaktsiinide jagamise algatuses.

Vahend on mitmest vaatenurgast ainulaadne. See võeti kasutusele kiiresti muutuvas keskkonnas, mida iseloomustas ebakindlus viiruse olemuse, asjakohase meditsiinilise reageerimise ning nii pakkumise kui ka nõudluse suhtes. Samal ajal osutus see ka tõhusaks, kui oli vaja kiiresti reageerida, näiteks pakkudes liikmesriikide vajaduste toetamiseks meditsiinilisi vastumeetmeid (remdesiviir, antigeeni kiirtestid jne). Kohaldamisala ja võimalike sekkumiste ulatus nõudis ka spetsiaalset poliitikakujundamist pidevalt muutuva epidemioloogilise olukorra kontekstis. See on eriti kiiduväärt, arvestades eelkõige ELi toetavaid pädevusi tervishoiu valdkonnas.

3.2.1.    Enneolematu ettevõtmine: vaktsiinide rahastamine ELis ja mujal

Programmi põhitähelepanu (ligikaudu 70 % rahalistest vahenditest) oli suunatud vaktsiinialgatusele. See võimaldas sõlmida varases etapis eelostulepingud ravimifirmadega, kes töötasid välja COVID-19 vaktsiinikandidaadid, teha vajalikud investeeringud, et kiirendada nende vaktsiinide teaduslikku arendamist ja samal ajal arendada tootmisvõimsust, mida oli vaja nende vajalikus ulatuses tootmiseks.

Tänu sellele tagati erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastatud kokkulepetega liikmesriikidele 2,2 miljardit COVID-19 vaktsiinidoosi 14 . Rahastamisvahendiga loodi rahaline alus selleks, et julgustada liikmesriike kasutama selles valdkonnas ühist lähenemisviisi. Selle tulemusena said liikmesriigid juurdepääsu laiemale valikule vaktsiinikandidaatidele. Paljudel liikmesriikidel oleks üksi olnud vähe võimalusi vaktsiinide arendajatega varustamise tagamiseks koostööd teha. Ühismeetmed suurendasid liikmesriikide võimalusi saada juurdepääs ükskõik millisele lõpuks edukaks osutuvale vaktsiinikandidaadile.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastati ka vaktsiinikandidaate rohkem, kui seda oleks tehtud individuaalsete kokkulepete puhul. Teisisõnu tagas lähenemisviis, millele aitas kaasa erakorralise toetuse rahastamisvahend, selle, et edukad vaktsiinid valmisid varem ja suuremas mahus, kui nad muidu oleks valminud, ning olid kõigile liikmesriikidele võrdsetel alustel kättesaadavad. See ühine lähenemisviis suurendas ka liidu investeeringute ostujõudu, et alandada hindu ja saavutada lepingutes kokkulepped sellistes küsimustes nagu vastutus ja võimsuse suurendamine, mis maandavad edaspidi liikmesriikide riske.

Samal ajal oli alati teada, et rahastamisvahendist rahastatud eelostulepingud on oma olemuselt riskantsed investeeringud. Kuigi komisjon kavandas portfelli, mis hõlmas mitmesuguste tehnoloogiate puhul lepinguid kõige paljutõotavamate kandidaatidega, ei olnud tagatud, et konkreetsed vaktsiinid osutuvad ELis edukaks ja saavad heakskiidu. Vaktsiinistrateegia aluseks oli eeldus, et on piisavalt tõenäoline, et vähemalt üks vaktsiinikandidaatidest osutub edukaks. Riski maandasid ka eelostulepingute sätted, millega nõuti igal sellisel juhul kasutamata ELi investeeringu osalist hüvitamist.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendist eraldati 461 miljonit eurot, et toetada COVID-19-le reageerimist ja ülemaailmseid vaktsineerimisalaseid jõupingutusi väikese ja keskmise sissetulekuga riikides – neid meetmeid rakendatakse 2022. aastal. COVID-19 vaktsiini kasutuselevõtu toetamisega taheti täita esialgne eesmärk edendada ülemaailmset vaktsineerimist, et aidata kaasa ülemaailmsele immuniseerimisele, mis kaitseks ELi ka muude variantide tekkimise eest.

4.Erakorralise toetuse rahastamisvahendi aktiveerimise lisaväärtus COVID-19 pandeemia kontekstis

Erakorralise toetuse rahastamisvahend loodi ränkadest kriisidest tulenevatele tõsistele humanitaartagajärgedele reageerimiseks. Aastatel 2016–2018 võimaldas see liidul pakkuda õigel ajal asjakohast toetust Kreekas viibivatele pagulastele ja rändajatele ning 2020. aastal võimaldas see ELil otseselt toetada ELi liikmesriikide tervishoiusüsteeme nende jõupingutustes COVID-19 pandeemiaga toimetulekul. Võttes arvesse esimese aktiveerimise konkreetset konteksti ja eesmärkide suunda, ei ole hindamise tulemused käesoleva programmi seisukohast kuigivõrd asjakohased.

2020. aasta veebruarist kuni 2022. aasta jaanuarini oli erakorralise toetuse rahastamisvahend kiire, paindlik ja tõhus vahend, et võtta sihipäraseid meetmeid, mille abil ennetada ja leevendada vahetuid tõsiseid tagajärgi ühes või mitmes liikmesriigis ning toetada kooskõlastatult COVID-19 pandeemiaga seotud vajadusi.

Meetmete valikul oli peamiseks proovikiviks vastastikune täiendavus ja koostoime teiste mehhanismidega. Näiteks puudusid muud ELi vahendid vaktsiiniarendajatega sõlmitud eelostulepingute rahastamiseks: ilma erakorralise toetuse rahastamisvahendi rahastamise ja asjaomase õigusliku aluseta oleks olnud palju raskem kujundada ühist lähenemisviisi, mistõttu oleks liikmesriikide vahel olnud väga tõenäoliselt suuri erinevusi ohutute ja tõhusate COVID-19 vaktsiinide kättesaadavuses. Seoses Kreeka meditsiiniasutuste toetamisega ei võimaldanud ühegi teise vahendi õiguslik kohaldamisala rahastada kohaliku taristu üldise suutlikkuse suurendamist, et rahuldada vastuvõtvate kogukondade ja vastuvõtukeskuste vajadusi. Sellised meetmed nagu UV-desinfitseerimisrobotite otsene annetamine rakendati koostöös kohalike toetusesaajatega üksikhaiglate tasandil. Testimissuutlikkuse suurendamise meetmeid rakendati Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kaudu, kes teeb tööd oma riiklike ja piirkondlike harude kaudu, et pakkuda rohkem testimist kohalikul tasandil.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendiga panustati otse ja tervikuna (3,7 miljardit eurot) kestliku arengu 3. eesmärgi (hea tervis ja heaolu) täitmisse. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on tunnistanud, et COVID-19 suurendab kannatavate inimeste hulka, destabiliseerib maailmamajandust ja lööb segamini miljardite inimeste elu kogu maailmas ning et pandeemia kujutab endast pöördepunkti tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekus. Tervishoiukriisile reageerimiseks kasutusele võetud erakorralise toetuse rahastamisvahendiga toetatakse vajalikku, kogu valitsemissektorit ja kogu ühiskonda hõlmavat reageerimist, mis vastab eesliini tervishoiutöötajate kindlameelsusele.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendiga anti tervishoiutöötajatele kriisi esimestel päevadel meditsiiniseadmeid ja hiljem ravimeid peaaegu 35 000 patsiendi raviks. Rahastamisvahendi kaudu tagati antigeeni kiirtestid ja aidati liikmesriikidel rohkem teste teha. Rahastamisvahend on aidanud suurendada testimissuutlikkust ja edendanud ravivahendite, näiteks haigusest tervenenud inimeste vereplasma kättesaadavust. See on pakkunud lahendusi jälgimis- ja hoiatusrakenduste piiriülese koostalitlusvõime toetamiseks, aidates katkestada koroonaviiruse nakkuste ahelat ja päästa elusid. Kõige olulisem on see, et see on kiirendanud vaktsiinide väljatöötamist ja taganud ELi liikmesriikidele ja COVAXi kaudu kogu maailmale mitme miljardi vaktsiinidoosi kättesaadavuse.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendiga toetati ELi liikmesriike ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemi loomisel ja täiustamisel. ELi digitaalse COVID-tõendiga on kogu maailmas ühendatud 60 riiki ja seega on see suurim koostalitlusvõimeliste digitaalsete COVID-19 tõendite ülemaailmne süsteem, mis võimaldab koostalitlusvõimet kõigi ühendatud riikide vahel, mitte ainult ELiga ja ELis. Bruegeli uuringu 15 kohaselt on ELi digitaalne COVID-tõend 16 aidanud suurendada vaktsiinide kasutuselevõttu, hoida ära tuhandeid surmajuhtumeid ning parandada rahvatervist ja majandustulemusi, vältides miljarditesse eurodesse ulatuvat kahju.

Digitaalsed reisija asukoha vormid on aidanud oluliselt kaasa reisijate andmete tõhusale vahetamisele liikmesriikide vahel ning need tuleks säilitada ja tuleks soodustada nende edasist lihtsustamist ja parandamist. See võimaldaks hoida platvormi ooteseisundis ja seda vajaduse korral hõlpsamini aktiveerida mitte ainult COVID-19 pandeemia, vaid ka muude võimalike piiriüleste haiguste korral.

Kokkuvõttes on erakorralise toetuse rahastamisvahendil olnud pandeemiale reageerimisel ja selle vastu võitlemisel keskne osa ning ükski muu ELi mehhanism eraldi ega isegi koos teistega ei oleks saanud seda teha. See on aidanud toetada kõiki ELi liikmesriike ja tagada, et kõigil neil oleks samal ajal juurdepääs samadele toodetele ja ravimitele ning et nad teevad koostööd ja reageerivad praktikas tõelise terviseliiduna, isegi kui puuduvad konkreetsed õigusaktid.

5.Edasine tegevus

COVID-19 puhangu olemus ja tagajärjed olid 2020. aastal ulatuslikud ja riikideülesed ning seetõttu tuli neile terviklikult reageerida. ELi elanikkonnakaitse mehhanismi / rescEU raames ette nähtud meetmed, koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus, et võtta kasutusele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, ning muud liidu rahastamisvahendid aitasid osaliselt kaasa praeguse rahvatervise hädaolukorra lahendamisele. Probleemi ulatus nõudis siiski jõulisemat reageerimist, mis oleks suunatud eelkõige ELi tervishoiusektorile. Seepärast tegi komisjon ettepaneku kasutada erakorralise toetuse rahastamisvahendit, et anda ELile ulatuslikum vahendite kogum, mis vastab praeguse COVID-19 pandeemia suurele ulatusele. Koordineeritud tegevus ELi tasandil võimaldas nii praeguse kriisiga toime tulla kui ka tagada nõuetekohase reageerimise selle tagajärgedele. ELi kodanike jaoks on erakorralise toetuse rahastamisvahend olnud selge näide solidaarsusest, mis tõestab, et EL suudab ühiste jõupingutustega lahendada pakilisi humanitaarprobleeme.

Rahastamisvahendi aktiveerimine lõppes 31. jaanuaril 2022 ja komisjon viib praegu sellega seotud tegevusi lõpule.

Praegu ei ole kavas seda seoses käimasoleva pandeemiaga jätkata, laiendada ega uuesti kasutusele võtta.

24-kuuline rakendamine on võimaldanud võtta Euroopa terviseliidu raames kasutusele muid õigusakte, et tugevdada ELi pädevust piiriüleste terviseohtude valdkonnas ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja Euroopa Ravimiameti pädevust ja kohaldamisala.

Tuginedes erakorralise toetuse rahastamisvahendi sekkumiste lisaväärtusele, loodi 2021. aasta oktoobris komisjoni talitusena ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA), et juhtida edasisi samme riskide ühiseks prognoosimiseks ja nendega tegelemiseks. HERA-le on antud volitused hinnata terviseohte, koguda teavet meditsiiniliste vastumeetmete ja nendega seotud tehnoloogia kohta ning edendada nendega seotud teadus- ja arendustegevust, tegeleda turuprobleemidega, suurendada liidu strateegilist autonoomiat meditsiinivahendite tootmisel ning tugevdada teadmisi ja oskusi kogu ELis. Komisjoni HERA käsutuses on rahalised vahendid erinevatest allikatest, sealhulgas programmi „EL tervise heaks“, programmi „Euroopa horisont“ ja rescEU suuremast eelarvest, kaasa arvatud erakorralisest rahastamisest, kui see tervisekriisi korral aktiveeritakse.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendi rakendamine on võimaldanud kujundada edasisi samme, et tulevikus paremini valmis olla ja reageerida.

Komisjon töötab praegu välja ettepanekut ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kohta, et tagada kriiside ajal hästi toimiv ühtne turg ning kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine ning suurem läbipaistvus ja koordineerimine. Uus vahend viiakse kooskõlla asjakohaste poliitiliste algatustega, nagu komisjoni HERA loomine ning transpordi ja liikuvusega seotud hädaolukorra lahendamise kava. Ettepanek on kavas vastu võtta 2022. aasta kolmandas kvartalis.

(1)    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0369&from=ET

(2)    https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/about_the_european_commission/eu_budget/com175final_-_en_-_proposal_council_regulation_activating_esi.pdf.

(3)    https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/coronavirus-response/emergency-support-instrument/covid-19-clearing-house-medical-equipment_en.

(4)    Komisjoni 24. aprilli 2020. aasta otsus C(2020)2794 erakorralise toetuse rahastamise kohta nõukogu määruse (EL) 2016/369 alusel.

(5)    Komisjoni 18. juuni 2020. aasta otsus C(2020)4192, millega muudetakse otsust C(2020)2794 seoses liikmesriikidega sõlmitud kokkuleppe heakskiitmisega COVID-19 vaktsiinide hankimise kohta liikmesriikide nimel ja sellega seotud menetlustega.

(6)    Komisjoni 18. juuni 2020. aasta otsus C(2020)4193, millega muudetakse otsust C(2020)2794 seoses vaktsiini rahastamisvahendi rahastamisega.

(7)

   Komisjoni 23. juuli 2020. aasta otsus C(2020)5162, millega muudetakse otsust C(2020)2794 seoses erakorralise toetuse rahastamisvahendi kohaste täiendavate meetmete rahastamisega ja vaktsiini rahastamisvahendi eelarve suurendamisega.

(8)    Komisjoni 4. detsembri 2020. aasta otsus C(2020)8800, millega muudetakse otsust C(2020)2794 seoses erakorralise toetuse rahastamisvahendi kohaste täiendavate meetmete rahastamisega ja vaktsiini rahastamisvahendi eelarve suurendamisega seoses liikmesriikide annetustega.

(9)    Komisjoni 24. juuni 2021. aasta otsus C(2021)4791, millega muudetakse otsust C(2020)2794 seoses erakorralise toetuse rahastamisvahendi kohaste täiendavate meetmete rahastamisega ja vaktsiini rahastamisvahendi eelarve suurendamisega seoses liikmesriikide annetustega.

(10)    Komisjoni 29. märtsi 2021. aasta otsus C(2021)2347, millega muudetakse otsust C(2020)2794 seoses erakorralise toetuse rahastamisvahendi kohaste täiendavate meetmete rahastamisega.

(11)    Komisjoni 20. detsembri 2021. aasta otsus C(2021)10001, mis käsitleb erakorralise toetuse rahastamisvahendi kohaste täiendavate meetmete rahastamist.

(12)    Komisjoni otsus C(2022) 698.

(13)     https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/coronavirus-response/emergency-support-instrument_et#general .

(14)    Kokku sõlmiti lepingud 4,6 miljardi doosi kohta; see hõlmas aga nii eelostu- kui ka ostulepinguid. Lisaks ei õnnestunud kõigil vaktsiinitootjatel saada vaktsiinidele tingimuslikku müügiluba.

(15)     „The effect of COVID certificates on vaccine uptake, public health, and the economy“ (COVID-tõendite mõju vaktsiinide kasutuselevõtule, rahvatervisele ja majandusele), Bruegel .

(16)    ELi digitaalse COVID-tõendi määrust kohaldati esialgu kuni 30. juunini 2022 ja seda on pikendatud ühe aasta võrra kuni 30. juunini 2023.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.7.2022

COM(2022) 386 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

määruse (EL) 2020/521 (erakorralise toetuse aktiveerimise kohta) rakendamise kohta, et rahastada COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks vajalikke kulusid

LISA

Erakorralise toetuse rahastamisvahendi eelarveeraldised (liidu üldeelarve ja sihtotstarbeline välistulu)