EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 18.1.2022

COM(2022) 17 final

2022/0008(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS,

mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2022) 6}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

(1)Struktuuri ja rakendusküsimused, mida käsitletakse kavandatud nõukogu soovituses, võimaldamaks põhjalikumat riikidevahelist koostööd

Kui kõrgharidusasutuste liitudel oleks õiguslik seisund, oleks lihtsam kasutada, jagada ja koondada ühiseid ressursse, nagu rahalised vahendid, inimressursid, digitaalsed ja materiaalsed ressursid ning teenused. Sellise seisundi puudumise tõttu on kõrgharidusasutustel keerulisem jõuda põhjalikuma koostööni, samuti on piiratud nende asutuste konkurentsivõime.

Ühiste teaduskraadide andmist takistavad kokkusobimatud nõuded riikidevahelise ühise haridustegevuse ja riikidevaheliste ühisprogrammide elluviimisel, näiteks erinevused hindamisel ja ainepunktide arvestamisel (isegi Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) kasutamise korral), õppekavad, kus kursuse eest saadavate ECTSi ainepunktide miinimum- või maksimumarv on erinev, ning institutsioonilise autonoomia eri vormid. Sellised õigus- ja haldusprobleemid tuleb lahendada, et toetada kaugeleulatuvat ja põhjalikumat riikidevahelist koostööd. See oleks esimene samm kõiki tasandeid (bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe ja elukestev õpe) hõlmava ühise Euroopa teaduskraadi järkjärgulisel väljatöötamisel.

Riikidevahelistes ühisprogrammides sisalduvat õppijate liikuvusvõimaluste suuremat kasutamist pärsib protsesse käsitlevate suuniste puudumine ning protsesside vähene digiteerimine ja lihtsustamine. Tänu Euroopa üliõpilaspileti algatusele on üliõpilastel lihtsam õppida ja osaleda koolitustel mitmes kõrgharidusasutuses. Õppejõudude, teadlaste ja haridustöötajate liikuvust ei väärtustata nende karjääri arengus piisavalt.

Riikidevahelisel institutsioonilisel koostööl puudub kestlik pikaajaline rahastus. See takistab kõrgharidusasutuste liitude arengut ja põhjalike ümberkorralduste tegemist nende liitude ülesannete täitmisel. Pikemaajaline arusaam tagaks paremad võimalused suurendada suutlikkust ja luua püsivad liidud, et saavutada püstitatud kõrged eesmärgid. Seda saab hõlbustada, andes kõrgharidusasutuste liitudele õigusliku seisundi, mis võimaldab neil koondada ressursse ning suurendada piirkondlike, riiklike ja Euroopa rahastamisvahendite ja võimaluste koostoimet.

Liikmesriikides, kus väline kvaliteeditagamine ja akrediteerimine on eeskätt programmipõhine, rakendatakse Euroopa lähenemist ühisõppekavade kvaliteedikindlusele endiselt ebapiisavalt, mis takistab ühiste lühikese õppetsükli, bakalaureuseõppe, magistriõppe ja doktoriõppe õppekavade loomist ja akrediteerimist. Iga ühisprogrammides osalev riik võib rakendada erinevaid väliseid kvaliteeditagamise menetlusi, mille raames kohaldatakse erinevaid siseriiklikke eeskirju, mis tekitavad halduskoormust ja takistavad innovaatilise interdistsiplinaarse pedagoogika rakendamist eri riikides. Samal ajal riigid, kus väline kvaliteeditagamine toimub asutuse tasandil, saavad rakendada riikidevahelisi ühisprogramme hõlpsamini.

Euroopa ülikoolide ühiste virtuaalsete õppelinnakute ja platvormide teket ühise digitaalse või kombineeritud tegevuse jaoks takistab ELi kõrgharidusasutuste digitaristu vähene koostalitlusvõime. Selle probleemi algpõhjus on erinevused kõrgharidusasutuste suutlikkuses ning digitaristu arendamiseks ja kasutamiseks kättesaadavates vahendites, mis piiravad koostööpõhist õppimist ja õpetamist veebis. Lahendus oleks töötada välja ühised koostalitlusvõimelised digitaristud ja -lahendused ning tagada, et kõrgharidusasutused annavad vastastikku juurdepääsu oma taristule, teenustele ja koolitustele, mis on kättesaadavad kõigile 2 .

Siseriiklikud õigusraamistikud, mis reguleerivad konkreetsete valdkondade hindamist, takistavad interdistsiplinaarsete moodulite väljatöötamist, eriti riikidevaheliste ühiste teaduskraadide kavandamisel. Samuti ei lase siseriiklikud raamistikud sageli Euroopa ülikoolide liitudel rakendada ühiskondlike probleemide interdistsiplinaarsel lahendamisel, mis on üks nende liitude tähtsaid eesmärke, probleemipõhiseid lähenemisviise.

Juhtimiskord, kus üliõpilased ja töötajad kaasatakse nende õpi- ja töökeskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, võimaldab sügavat ja kaugeleulatuvat riikide koostööd ning suurendab kõrgharidusvaldkonna mõtestatud panust oma ökosüsteemide arengusse ja kestlikkusse. Riikidevaheliste liitude juhtimisel rakendatavatele institutsioonilistele struktuuridele ja tavadele võiks kasuks tulla üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste ja muude haridustöötajate aktiivsem kaasamine, et paremini reageerida nende vajadustele ja võimaldada riikide koostöö raames välja kujundatud innovaatilistel tavadel kõrgharidusasutustes levida. Praegu ei kajasta sellised struktuurid sageli ühiskonna ülesehitust ega kogemuste ja ideede mitmekesisust.

Riikide koostöö tegemisel on kvaliteetse õppimise, õpetamise ja teadustegevuse arendamisel asendamatuks aluseks ühised väärtused, mida me järgime oma euroopaliku elulaadi edendamisel. Riikide koostöö tugevdab akadeemilist kultuuri ja demokraatlikku ühiskonda. Kui põhiväärtustest ei hoolita, nõrgenevad õppimine, õpetamine ja teadustegevus ning see kahjustab põhjalikku riikide koostööd. Ebapiisav autonoomia piirab kõrgharidusasutuste võimalusi sõlmida riikide vahel lepinguid, panustada võrdselt teiste partneritega, pakkuda kaasrahastust ja eraldada piisavalt töötajaid lepingute täitmiseks. Seepärast on autonoomia juhtimis- ja haldusküsimustes tulemusliku riikide koostöö jaoks ülioluline.

(2)Kavandatud nõukogu soovitusega taotletavad eesmärgid

Keerulises ja tiheda konkurentsiga üleilmses kontekstis muudab jõudude ühendamine Euroopa kõrgharidussektori tugevamaks ning suurendab selle atraktiivsust ja konkurentsivõimet maailmas. Selleks et Euroopa saaks hakkama ühiste katsumustega, eelkõige rohe- ja digipöördega, tuleb suurendada riikide koostööd, mis aitab ära kasutada kõigi olemasolevate ressursside potentsiaali, kaasates eri liiki kõrgharidusasutused, mille suutlikkus ja tugevad küljed hariduse andmise ja teadustegevuse valdkonnas on vastastikku täiendavad. Keerulistele mitmemõõtmelistele probleemidele kindlate lahenduste leidmiseks on vaja aega ja jõupingutusi kõigil tasanditel. Käesolev nõukogu soovitus on esimene samm Euroopa riikide vahelist sügavamat ja kaugeleulatuvamat institutsioonilist koostööd takistavate struktuuri- ja rakendusküsimuste lahendamisel, võimaldades kasutada takistamatult ühinemisvabadust. Kõrgharidusasutuste liitude õiguslik seisund võimaldaks neil koondada oma ressursid, suutlikkuse ja tugevad küljed, ühise Euroopa teaduskraadiga tunnustataks riikidevaheliste kogemuste väärtust kõrghariduse omandamisel ja vähendataks bürokraatiat ühisprogrammide rakendamisel ning Euroopa üliõpilaspilet, mis tehakse 2024. aasta keskpaigaks kättesaadavaks kõigi Euroopa kõrgharidusasutuste kõigile liikuvatele üliõpilastele, hõlbustaks laialdase kasutuselevõtu korral liikuvust kõigil tasanditel. Sellised innovaatilised vahendid toimivad koostoimes ja aitavad eeldatavasti kujundada Euroopa identiteeti, viies riikide koostöö kõrgemale tasandile ja tugevdades Euroopasse kuulumise tunnet. võimaluste loomine süstemaatilisema, struktuursema ja kestlikuma riikide koostöö tegemiseks kõrgharidusasutuste tasandil on oluline, et kiirendada nende asutuste ümberkorraldusi oma haridus-, teadus- ja innovatsioonitegevusega ning ühiskonna teenimisega seotud ülesannete täitmisel. See võib ka aidata toime tulla Euroopa ja üleilmsete katsumustega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Euroopa ülikoolide strateegiat käsitleva komisjoni teatise 3 eesmärk on luua kõrghariduse ja teadustegevuse valdkonnas tõeline Euroopa mõõde. Komisjoni teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 4 kutsutakse üles looma piiriülest poliitikaraamistikku, mis võimaldab sujuvat ja ambitsioonikat riikidevahelist koostööd kõrgkoolide vahel. Nõukogu resolutsioonis, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), 5 on esitatud üleskutse „[j]ulgustada tihedamat ja sügavamat koostööd [---], mis võimaldab kõrgharidusasutuste liitudel, näiteks Euroopa ülikoolide algatuse raames tegutsevatel ühendustel, võimendada oma tugevaid külgi ja pakkuda ühiselt muutusi esile kutsuvat kõrgharidust“. Nõukogu järeldustes, milles käsitletakse Euroopa ülikoolide algatust, 6 kutsutakse liikmesriike üles tegema koostööd, et teha kindlaks ja kõrvaldada takistused, loomaks ühilduvamaid kõrgharidussüsteeme. Euroopa kõrgharidusruumi ministrite Rooma kommünikees 7 kohustutakse hõlbustama ja edendama põhjalikumat koostööd. Nõukogu soovituses kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta 8 kutsutakse üles tihendama liikmesriikide koostööd. Komisjoni teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ 9 on öeldud, et ühiste teadus- ja innovatsioonistrateegiate väljatöötamine ning suutlikkuse ja ressursside jagamine võimaldab Euroopa kõrgharidussektoril lahendada Euroopa probleeme. Nõukogu soovituses, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti, 10 toetatakse koostööd ja koostoimet Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi vahel. Komisjoni teatises teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta 11 innustatakse tegema piiriülest koostööd seninägematus ulatuses, et töötada välja innovaatilisi lahendusi õiglase rohe- ja digipöörde saavutamiseks. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava 12 eesmärk on „avada kõrgharidusasutuste kogu potentsiaal kestliku, kaasava, rohe- ja digipöördele tugineva majanduse taastamise jaoks“, mida toetab Euroopa oskuste tegevuskava 13 .

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valiks

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku konkreetsete sätete ülevaade

2022/0008 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS,

mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Põhjalikum ja tulemuslikum riikide koostöö kõrgharidussektoris kõikjal Euroopas on oluline, et hoida alal liidu väärtusi, identiteeti ja demokraatiat, suurendada Euroopa ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet ning ehitada üles kestlik tulevik. Et toime tulla katsumustega, mis on seotud rohe- ja digipöördega ning rahvastiku vananemisega, ning tagada Euroopa suutlikkus edendada tehnoloogiapõhist konkurentsivõimet, vajab Euroopa tugevaid omavahel seotud kõrgharidusasutusi.

(2)Võimaluste loomine selleks, et kõrgharidusasutused saaksid arendada välja põhjalikuma, pikaajalise ja tulemusliku institutsioonilise koostöö riikide vahel, on tähtis muuta kõrgharidusasutused üheskoos tugevamaks ning valmistada üliõpilased, elukestvas õppes osalejad ja teadlased ette tuleviku jaoks globaalses maailmas. Kõrgharidusasutused kõikjal Euroopas kohanevad maailmaga, kus erialad ja õpikeskkonnad kiiresti muutuvad, näiteks seoses rohe- ja digipöördega. See nõuab uut moodi mõtlemist ning uusi struktuure üliõpilaste, töötajate ja teadlaste valdkondadevahelise ja piiriülese koostöö ja liikuvuse jaoks. See uus reaalsus, mida soosib digipööre, tähendab uusi atraktiivseid hariduspakkumisi, uusi formaate ja võimalusi riikide koostööks ja liikuvuseks nii füüsiliselt kui ka veebis kõigile õppijatele, sealhulgas vähemate võimalustega või äärealadelt pärit isikutele, ning soodustab mitmekesisust õppejõudude, teadlaste ja haridustöötajate seas.

(3)Eri kõrgharidusasutuste, sealhulgas ülikoolide, teadusülikoolide, kolledžite, rakenduskõrgkoolide, kõrgemate kutseharidus- ja -õppeasutuste ning kunstikõrgkoolide tugevam koostöö kõikjal ELis on Euroopa haridusruumi 16 ja Euroopa teadusruumi 17 aluspõhimõte. Erinevate ja üksteist täiendavate asutuste põhjalikum piiriülene koostöö suurendab õiglast juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja teadustegevusele, edendab teadmiste loomist ja levitamist, hõlbustab suutlikkuse ja taristu jagamist ning suurendab asjaomaste piirkondade ja kogukondade elujõulisust, aidates välja tulla ebasoodsast olukorrast ja kõrvaldada geograafilisi erinevusi. Riikide koostöö aitab ka ära kasutada kõrgharidussektori kui oskuste ja teadmiste edendaja täieliku potentsiaali, näiteks rohe- ja digipöörde jaoks, ning saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke.

(4)Komisjoni teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 18 kutsutakse üles tegema sujuvat ja ambitsioonikat koostööd riikide vahel, hõlbustama ühiste teaduskraadide andmist ning uurima võimalusi anda kõrgharidusasutuste liitudele, näiteks Euroopa ülikoolide liitudele, õiguslik seisund. Nõukogu resolutsioonis, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), 19 innustatakse tegema põhjalikumat koostööd, koondama teadmisi ja vahendeid ning looma rohkem võimalusi üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste liikuvuse jaoks, sealhulgas rakendades täielikult ellu Euroopa Ülikoolide algatuse 20 ja Euroopa üliõpilaspileti algatuse 21 . Oma järeldustes Euroopa ülikoolide algatuse kohta 22 kutsub nõukogu liikmesriike üles kõrvaldama takistused, et luua paremini ühilduvaid kõrgharidussüsteeme, ning uurima võimalust luua ühised Euroopa teaduskraadid. Komisjoni teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ 23 ning nõukogu soovituses, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti, 24 kutsutakse üles süvendama koostööd ning tunnistatakse selliste algatuste nagu Euroopa ülikoolide algatus potentsiaali kõrghariduse ümberkujundamisel. Euroopa oskuste tegevuskavas 25 ärgitatakse samuti kaotama tõkked, mis takistavad tulemuslikku ja põhjalikumat koostööd riikide vahel.

(5)Euroopa kõrgharidusruumi ministrite Rooma kommünikees 26 ning nõukogu soovituses kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta 27 kutsutakse üles edendama ja hõlbustama põhjalikumat koostööd riikide vahel. Euroopa Parlamendi resolutsioonis „Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus“ 28 rõhutatakse vajadust teha rohkem koostööd ning kutsutakse üles kasutama ära Euroopa haridusruumi, Euroopa teadusruumi ja Euroopa kõrgharidusruumi koostoimet.

(6)41 Euroopa ülikoolide liitu, mida toetab programm „Erasmus+“ ning täiendab teadustegevuse ja innovatsiooni mõõtme osas programm „Horisont 2020“, võimaldavad saada kasulikke kogemusi, katsetades tihedama riikide koostöö mudeleid, millega minnakse kaugemale üksikute kõrgharidusasutuste olemasolevatest strateegiatest ning juhtimise ja koostöö ökosüsteemidest. Need liidud on inspiratsiooniallikas laiemale kõrghariduskogukonnale, innustades tegema süsteemitasandi reforme, hõlbustades samal ajal Euroopa kõrgharidus- ja teaduspoliitika omavahelist koordineerimist.

(7)Käesolevas nõukogu soovituses peetakse Euroopa ülikoolide liitude 29 all silmas liite, mida rahastatakse programmi „Erasmus+“ raames ning mille jaoks antakse vajaduse korral lisatoetust teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“. Mõiste „kõrgharidusasutuste liidud“ hõlmab kõiki muid koostöömudelid. Käesoleva nõukogu soovituse eesmärk on hõlbustada kõigi Euroopa kõrgharidusasutuste jaoks sellist riikide koostööd, mida Euroopa ülikoolide algatuse raames veel ei toetata.

(8)Edasipüüdlike kõrgharidusliitude õiguskindluse tagamiseks peaks neil olema õiguslik seisund, mis võimaldab jagada ühiseid rahalisi vahendeid, inimressursse, digitaalseid ja materiaalseid ressursse ning teenuseid, et hallata ühise digitaalse või kombineeritud tegevuse jaoks ülikoolide ühiseid virtuaalseid õppelinnakuid ja koostalitlusvõimelisi platvorme. Selleks et süvendada riikide koostööd rohe- ja digipöörde tõhusal elluviimisel, tuleb siseriiklikes õigusraamistikes veelgi lihtsustada interdistsiplinaarsete moodulite ja ühiste Euroopa teaduskraadide väljatöötamist. Paindliku ja kaasava liikuvuse integreerimine sidusamate liikuvusraamistike ja Euroopa üliõpilaspileti algatuse laiema kasutamise kaudu suurendab üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste ja haridustöötajate võimalusi. Suutlikkuse suurendamiseks ja riikide koostöö valdkonnas püstitatud kõrgete eesmärkide saavutamiseks on vaja piisavat pikaajalist rahastust. 

(9)Kõrgharidusasutuste põhjalikum koostöö nõuab kõikide valdkondade probleemide käsitlemist. Riikide ühise haridustegevuse ja ühiste haridusprogrammide sujuvat väljatöötamist, välist kvaliteeditagamist ja akrediteerimist mis tahes tasandil takistavad erinevused välises kvaliteeditagamises, kvalifikatsioonide ja välismaal läbitud õpingute automaatses vastastikuses tunnustamises ning Bologna protsessi raames võetud peamiste seonduvate kohustuste täitmises, sealhulgas erinevused teaduskraadide ülesehituses ja Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) 30 kohaldamises, ning virtuaal- ja kombineeritud õppe osaline tunnustamine. Nende probleemide lahendamine vähendaks halduskoormust ja edendaks uuendusliku interdistsiplinaarse pedagoogika rakendamist eri riikides.

(10)Euroopa riikidevaheline institutsiooniline koostöö võimaldab teha põhjalikke ümberkorraldusi liikumisel selle poole, et kõrgharidusasutused on tipptasemel, konkurentsivõimelised, kestlikud ja atraktiivsed kõigi oma ülesannete täitmisel (haridus, teadustegevus, innovatsioon ja ühiskonna teenimine). See toob nii kõrgharidussektoris kui ka sellest väljaspool kasu teadmistepõhisele, vastupidavale ja demokraatlikule Euroopale ning kajastab euroopalikku elulaadi ja euroopalikke väärtusi. Riikide koostööd tuleb hõlbustada, kehtestades Euroopa ja siseriiklikke seadusandlikke meetmeid hõlmava sidusa õigusraamistiku, rakendades tulemuslikult olemasolevaid Euroopa algatusi ja vahendeid, nagu Euroopa ülikoolide algatus, Bologna protsessi vahendid või Euroopa üliõpilaspileti algatus, ning töötades välja uued vahendid, nagu ühine Euroopa teaduskraad ja kõrgharidusasutuste liitude, näiteks Euroopa ülikoolide liitude õiguslik seisund. Seda raamistikku tuleks arendada samm-sammult, võimaldades kõrgharidusasutustel luua sidemeid ning teha riigipiiride ja kõrgharidussüsteemide üleselt tulemuslikumat koostööd, et suurendada kogu kõrghariduskogukonna hüvanguks oma ühtekuuluvust, ja luues ühiskonnale väärtust,

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL, 

pidades igati kinni subsidiaarsuse, institutsioonilise autonoomia ja akadeemilise vabaduse põhimõttest, võttes arvesse oma riigi olusid ja tehes tihedat koostööd asjaomaste sidusrühmadega, teha järgmist:

1.Võimaldada kõrgharidusasutustel katsetada võimalust anda kõrgharidusasutuste liitudele, nagu Euroopa ülikoolide liidud, õiguslik seisund, et hõlbustada inim- ja tehniliste ressursside, andmete ning haridus-, teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse jagamise kaudu põhjalikumat koostööd. Võimaldada neil katsetada olemasolevate Euroopa vahendite pakutavaid võimalusi. Astuda sellega seoses samme Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR) käsitleva määruse 31 täielikuks kohaldamiseks, et katsetada seda käesoleva soovituse punkti 11 alapunktis a osutatud katseprojektide vormis.

2.Innustada riikidevahelisse koostöösse kaasatud kõrgharidusasutusi koostama ühisprogramme ja andma ühiseid teaduskraade ning muuta see nende jaoks lihtsamaks. Sellega seoses hõlbustada ühise Euroopa teaduskraadi andmist riigi tasandil, sealhulgas seose loomist riiklike kvalifikatsiooniraamistikega, 32 tuginedes käesoleva soovituse punktis 12 osutatud uurimistegevuse tulemustele.

3.Võimaldada kõrgharidusasutustel töötada välja ja viia ellu ühine innovaatiline riikidevaheline haridustegevus, võttes kasutusele sobivad lähenemisviisid ja meetmed, mis on seotud järgmisega:

(a)üliõpilaste ja elukestvas õppes osalejate vastuvõtmise ja registreerimise kriteeriumid;

(b)õppekeele kindaksmääramine;

(c)veebiõppe osakaal kogu pakutavas hariduses; ühisesse haridustegevusse lõimitud üliõpilaste liikuvuse (füüsiline liikuvus, virtuaalõpe ja kombineeritud õpe) osakaal; praktika, töökohapõhise õppe ning probleemipõhiste ja interdistsiplinaarsete lähenemisviiside osakaal ja korraldus;

(d)paindlike õppimisvõimaluste, näiteks mikrokvalifikatsioonitunnistuseni viivate lühiajaliste õpikogemuste saamise võimaluse pakkumine;

(e)ainepunktide arvestamise ja ülekandmise eeskirjad ning hindamise läbipaistvus vastavalt Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) 2015. aasta kasutusjuhendile, mis on ainus riikidevaheliste ühisprogrammide alus, kohaldamata lisaeeskirju või piiranguid;

(f)Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suuniste kohase Euroopa kõrgharidusprogrammide ja/või kõrgharidusasutuste välise kvaliteeditagamise teabe (mis on kantud välise kvaliteeditagamise tulemuste andmebaasi) kasutamine automaatse vastastikuse tunnustamise rakendamiseks 33 õpingute jätkamise võimaldamise eesmärgil;

(g)varasemate õpingute tunnustamine, tuginedes läbipaistvatele ja õiglastele kvaliteedinõuetele ning korraldades õppijate asjakohase hindamise, ning asjaomaste ainepunktide arvestamine;

(h)suurema paindlikkuse võimaldamine ühiste teaduskraadide mudeli kindlaksmääramisel, sealhulgas ühise mudeli kasutamine ühise Euroopa teaduskraadi jaoks ühiste riikidevaheliste programmide rakendamisel.

4.Toetada liikuvuse lõimimist ühistesse riikidevahelistesse haridusprogrammidesse:

(a)toetada kõrgharidusasutusi, et lõimida liikuvus (füüsiline liikuvus, virtuaalõpe ja kombineeritud õpe) kõigil tasanditel süstemaatilisemalt ja paindlikumalt nende ühistesse haridusprogrammidesse, võimaldamaks suuremal hulgal üliõpilastel, õppejõududel ja teadlastel kasu saada kõrghariduse valdkonnas tehtavast dünaamilisest integreeritud koostööst ning edendamaks talentide tasakaalustatud ringlust;

(b)edendada kõrgharidusasutuste mitmepoolsete partnerluste raames liikuvuse haldamise digiteerimist, suurendades Euroopa üliõpilaspileti algatuse kasutamist, eeskätt kõrgharidusasutuste mitmepoolsete kokkulepete allkirjastamisega seotud protsesside standardimist ja digiteerimist;

(c)teha tööd, et rakendada õpirände jaoks lähenemisviise, mis on sidusamad, pidades silmas vastuvõtusüsteeme, akadeemilisi kalendreid, õppemaksusüsteeme, pääsu kõrgharidusasutuste ruumidesse ja nende kasutamist suvel/koolivaheajal.

5.Võtta endale kohustus säilitada rahaline toetus Euroopa ülikoolide liitudele ja süvendada kõrghariduse valdkonnas tehtavat riikidevahelist institutsioonilist koostööd:

(a)kaasata olemasolevad piirkonna, riigi ja ELi tasandi rahastamisallikad, 34 et võimaluse korral täiendada programmide „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“ toetust kõrgharidusasutustele, mis osalevad edukalt Euroopa ülikoolide liitudes;

(b)aidata kõrgharidusasutustel valmistada ette taotlusi ja teha ettevalmistusi osalemiseks põhjalikus riikidevahelises institutsioonilises koostöös;

(c)edendada ja arendada kõrgharidusasutuste seas riikidevahelise koostöö kultuuri, kandes hoolt selle eest, et seda käsitletakse ja soodustatakse riiklikus poliitikas, prioriteetide püstitamisel ja rahastamisprotsessides.

6.Edendada ja kaitsta aluspõhimõtteid, millele tugineb institutsiooniline autonoomia, mis on eeltingimus ühise juhtimiskorra kehtestamiseks põhjalikuma riikide koostöö tarvis. Võimaldada ülikoolidel teha sõltumatuid otsuseid ülikooli juhtimise, rahaliste vahendite, personali ja õppetööga seotud küsimustes ning kaitsta akadeemilist vabadust. Kaasata akadeemiline personal ja üliõpilased mõtestatult oma õppeasutusega seotud otsuste tegemisse.

7.Tugevdada ühiste haridusprogrammide ning Euroopa ülikoolide liitude ja samalaadsete riikidevahelise institutsioonilise koostöö mudelite rakendajate välja töötatud muud vormi ühiste hariduspakkumiste välise kvaliteeditagamise ja akrediteerimise kaudu vastastikust usaldust:

(a)liikuda edasi institutsioonipõhise välise kvaliteeditagamise poole, millega aidatakse arendada tõelist institutsioonilist kvaliteedikultuuri, millega kaasneb suurem vastutus ja tänu millele on võimalik muuta süsteemid ühilduvaks kõikjal Euroopas, tuginedes vahenditele ja raamistikele, mis on Euroopa haridusruumis, Euroopa teadusruumis ja Euroopa kõrgharidusruumis juba olemas;

(b)kaaluda võimalust lubada programme ise akrediteerida, tuginedes institutsioonilisele kvaliteeditagamisele, et suurendada kõrgharidusasutuste vastutust oma tegude eest;

(c)riikides, kus tuginetakse endiselt programmipõhisele välisele kvaliteeditagamisele, kaaluda võimalust

(i)võimaldada rakendada täielikult Euroopa lähenemist ühisõppekavade kvaliteedikindlusele, kohaldamata selle lähenemisviisi kasutamisel riiklikke lisanõudeid või -tingimusi;

(ii)tagada, et riikide ühisprogrammide välishindamise saab teha üks asutus, mis on registreeritud kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registris (EQAR), 35 ning et tulemusi aktsepteeritakse automaatselt kõigis teistes asjaomastes kõrgharidussüsteemides, kohaldamata riiklikke lisanõudeid või menetlusi, ning

(iii)tagada, et riikidevaheliste programmide uut akrediteerimist nõutakse vaid selgelt oluliste muudatuste tegemisel eesmärgiga muuta programmid paindlikumaks.

8.Toetada kvaliteetse koostööpõhise virtuaalõppe kui õpetamise, õppimise ja teadustöö lahutamatu osa arengut, et edendada ja hõlbustada kaasavat ja õppijakeskset riikide koostööd, mis täiendab näost näkku suhtlemist, ning eriti, et

(a)aidata kõrgharidusasutustel välja töötada rahvusvahelised virtuaalsed koostööpõhised õpimudelid kui hübriidhariduse lahutamatu osa, sealhulgas toetada neid pühendunud juhtimise, strateegilise kavandamise, usaldusväärse ja rahvusvahelise pedagoogikakoolituse, tugiteenuste ja asjakohase rahastamisega; 

(b)väärtustada ja tunnustada õppejõudude karjääri hindamisel aega, mille nad on kulutanud innovaatiliste pedagoogikameetodite väljatöötamiseks riikide koostöö raames;

(c)toetada Euroopa ülikoolide liite ja samalaadsete institutsioonilise koostöö mudelite rakendajaid nende püüdlustes koondada eksperditeadmisi ja ressursse, et arendada ja rakendada ühiseid digistrateegiaid ja koostalitlusvõimelisi IT-taristuid, näiteks võimaldades vastastikuse juurdepääsu veebipõhistele õpi- ja teaduskeskkondadele, õppehaldussüsteemidele, digiraamatukogudele või avatud e-õppeplatvormidele, -koolitusele ja -tugiteenustele, samuti takistusteta juurdepääsu leitavatele, kättesaadavatele, koostalitlusvõimelistele ja korduskasutatavatele andmetele (FAIR-andmed) ning muudele koostalitlusvõimelistele teenustele;

(d)toetada avatud lähtekoodiga lahenduste katsetamist ühiste probleemide lahendamisel, millega suurendatakse kõrgharidussüsteemide koostalitlusvõimet, digivalmidust, andmesuveräänsust ja vastutust.

9.Aidata kõrgharidusasutustel arendada ühist riikidevahelist interdistsiplinaarset haridustegevust kõigil tasanditel (lühike õppetsükkel, bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe):

(a)võimaldada ja hõlbustada riikidevaheliste probleemipõhiste lähenemisviiside rakendamist, mille puhul erinevate erialade, kultuuride ja riikide õppijad teevad koostööd teadlaste, ettevõtjate, linnade, piirkondade, vabaühenduste ja kohalike kogukondadega, et leida üleilmsetele probleemidele loovaid ja innovaatilisi lahendusi;

(b)innustada pakkuma kõigile kvaliteetseid elukestva õppe võimalusi, et hõlbustada oskuste täiendamist ja ümberõpet, keskendudes valdkondadele, kus nõudlus on kõige suurem.

10.Innustada kõrgharidusasutusi kaasama üliõpilasi, õppejõude ja teadlasi rohkem kõrgharidusvaldkonnas tehtava riikidevahelise institutsioonilise koostöö struktuuride juhtimisse, eelkõige

(a)kutsuda kõrgharidusasutusi üles juhtimisstruktuurides rohkem kajastama õppijate ja töötajate üha erinevamat tausta ning erinevaid töö- ja hariduskogemusi koosõlas kaasamise ja võrdõiguslikkuse põhimõttega;

(b)toetada suutlikkuse suurendamist, et tagada tugev ja tõhus juhtimine kui tervikliku riikidevahelise institutsioonilise koostöö oluline edendaja;

(c)parandada soolist tasakaalu juhtimisstruktuurides;

(d)luua võimalused vastastikuseks õppimiseks ja võrdlevaks õppimiseks, et soodustada ja toetada selliste algatuste elluviimist, mille raames kõrgharidusasutused saavad jagada kogemusi ning vastastikku õppida ja teadmisi vahetada.

Liikmesriikidel soovitatakse rakendada käesolevat soovitust võimalikult kiiresti ja esitada komisjonile [lisada kuupäev: 6 kuud pärast nõukogus vastuvõtmist] tegevuskava, milles on kindlaks määratud vastavad meetmed, mis võetakse riigi tasandil, et aidata 2025. aastaks saavutada soovituse eesmärgid, mis oleks oluline samm edasi Euroopa haridusruumi väljakujundamisel,

KUTSUB KOMISJONI ÜLES TEGEMA JÄRGMIST:

11.Aitama kõrvuti käimasolevate uuringute ja muude ettevalmistuste analüüsimisega liikmesriikidel ja kõrgharidusasutustel katsetada olemasolevate Euroopa vahendite kasutamist, et töötada 2024. aasta keskpaigaks välja kõrgharidusasutuste liitude õiguslik seisund. Õiguslik seisund hõlbustaks põhjalikumat, pikaajalist ja paindlikku koostööd riikide vahel, võimaldades ja lihtsustades suutlikkuse ja andmete jagamist, töötajate vahetamist ja ühisprogrammide rakendamist, et anda liidu tasandil ühiseid teaduskraade, sealhulgas ühist Euroopa teaduskraadi.

(a)Esimese sammuna andma alates 2022. aastast programmi „Erasmus+“ raames rahalist toetust nendele kõrgharidusasutuste liitudele, kes soovivad katseprojekti vormis katsetada Euroopa olemasolevate vahendite rakendamist 36 .

12.Uurima tihedas koostöös liikmesriikide, kõrgharidusasutuste, üliõpilasorganisatsioonide ja sidusrühmadega võimalusi ja samme, mis tuleb astuda, et teha 2024. aasta keskpaigaks kättesaadavaks ühine Euroopa teaduskraad. Riigi tasandil antav ühine Euroopa teaduskraad, mis väljastatakse näiteks Euroopa ülikoolide liitude raames ja põhineb ühistel Euroopa kriteeriumidel, kinnitaks mitme riigi kõrgharidusasutuste koostöö raames saavutatud õpitulemusi. Euroopa teaduskraadi peaks olema lihtne välja anda, registreerida, jagada, kontrollida ja autentida ning seda tuleks tunnustada kõikjal ELis.

(a)Astuma alates 2022. aastast programmi „Erasmus+“ raames samme ühise Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtmiseks, sealhulgas koguma kogemusi, et töötada kõigepealt välja Euroopa kriteeriumid Euroopa teaduskraadi märgise andmiseks. Selline märgis antakse välja kvalifikatsiooni lisatõendina üliõpilastele, kes on läbinud mitme riigi kõrgharidusasutuste vahelise koostöö raames rakendatava ühisprogrammi.

13.Arendama edasi Euroopa ülikoolide algatust, kasutades programmi „Erasmus+“ koostoimes programmiga „Euroopa horisont“ ja muude Euroopa programmidega, kui kõige ambitsioonikamat ja strateegilisemat riikide koostöö vormi kõigist programmiga „Erasmus+“ ette nähtud riikidevahelise koostöö võimalustest. Tagama alates 2022. aastast konkurentsivõimelise ja kvalitatiivse projektikonkursi tulemusel suurema ja jätkusuutlikuma rahastamise olemasolevatele edukatele Euroopa ülikoolide liitudele ning võimaldama luua uusi liite. Selleks et esitada 2024. aastaks ettepanekud, töötama mitmeaastase finantsraamistiku programmide vahehindamise raames välja investeerimisvõimaluse, milles on võetud arvesse piirkondlikku, riiklikku ja Euroopa rahastust.

14.Toetama Euroopa üliõpilaspileti algatuse kasutuselevõttu, eelkõige mitut allkirja ja andmevahetust nõudvate protsesside digiteerimist, et vähendada halduskoormust, mida tekitavad kõrgharidusasutuste piiriülesesse partnerlusse lõimitud üliõpilaste ja töötajate liikuvus ja vahetused.

Komisjoni kutsutakse üles hindama pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega ja koostöös liikmesriikidega asjakohaste liidu järelevalve- ja aruandlusraamistike kaudu edusamme, mida liikmesriigid teevad käesoleva soovituse rakendamiseks koostatud tegevuskavade elluviimisel, ning seda, kuidas järgitakse soovitust töös, mida tehakse selleks, et rakendada üleeuroopalise haridus- ja koolituskoostöö strateegilist raamistikku , et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale, samuti esitama nõukogule aruande viie aasta jooksul pärast soovituse vastuvõtmise kuupäeva.

Strasbourgis,

(1)     https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-19-2017-INIT/et/pdf .

(2)    Kooskõlas direktiiviga 2019/882/EL (Euroopa ligipääsetavuse akt) ja direktiiviga 2016/2102/EL (veebi juurdepääsetavuse direktiiv).

(3)    COM(2022) 16.

(4)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0625 .

(5)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021G0226(01)&qid=1643445123770&from=EN .

(6)     https://www.consilium.europa.eu/media/49659/st08658-en21.pdf .

(7)     BFUG_Final_Draft_Rome_Communique-link.pdf (ehea2020rome.it) .

(8)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1568891859235&uri=CELEX:32018H1210(01) .

(9)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2020:628:FIN .

(10)    ELT L 431, 2.12.2021, lk 1–9.

(11)    COM(2021) 252 final.

(12)     Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava | Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(13)     https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=et .

(14)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT .

(15)    ELT C 326, 26.10.2012.

(16)     Euroopa haridusruum (europa.eu) .

(17)     Euroopa teadusruum | Euroopa Komisjon (europa.eu) . 

(18)    COM(2020) 625 final.

(19)    ELT C 66, 26.2.2021, lk 1–21.

(20)     Euroopa ülikoolide algatus | Haridus ja koolitus (europa.eu) .

(21)     Euroopa üliõpilaspileti algatus | Haridus ja koolitus (europa.eu) .

(22)    ELT C 221, 10.6.2021, lk 14–24.

(23)    COM(2020) 628 final.

(24)    ELT L 431, 2.12.2021, lk 1–9.

(25)     Euroopa oskuste tegevuskava – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(26)     BFUG_Final_Draft_Rome_Communique-link.pdf (ehea2020rome.it) .

(27)    ELT C 444, 10.12.2018, lk 1–8.

(28)    P9_TA(2021)0452.

(29)     https://education.ec.europa.eu/et/euroopa-ulikoolide-algatus .

(30)     Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS) | Haridus ja koolitus (europa.eu) .

(31)     https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32013R1302 , ELT L 347, 20.12.2013, lk 303–319.

(32)     https://webgate.acceptance.ec.europa.eu/europass/et/national-qualifications-frameworks-nqfs .

(33)    Nagu on sätestatud nõukogu soovituses kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta, ELT C 444, 10.12.2018.

(34)    Nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, taaste- ja vastupidavusrahastu ning InvestEU fond.

(35)    EQAR on Bologna protsessi raames võetud kohustusi täitvate riiklike välise kvaliteeditagamise asutuste ametlik register.

(36)    Üks olemasolev vahend on Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) ( https://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/cooperation/european-territorial/egtc/ ).