52021DC0660

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.10.2021

COM(2021) 660 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett

1.Sissejuhatus

Nii nagu paljud teised maailma piirkonnad, peab ka Euroopa Liit tulema praegu toime energiahindade järsu tõusuga. See valmistab suurt muret kodanikele, ettevõtjatele, Euroopa institutsioonidele ja valitsustele kogu ELis.

Praegune hinnatõus tuleneb peamiselt ülemaailmse energianõudluse üldisest suurenemisest ja eelkõige gaasinõudluse suurenemisest, mis on seotud majanduse taastumisega. Kuigi energiahindade kõikumist on esinenud ka varem, siis praegu püüab EL väljuda COVID-19 kriisist. Euroopa kodumajapidamised ja ettevõtjad peavad toime tulema suuremate energiaarvetega ajal, mil paljud on kaotanud pandeemia tõttu oma sissetuleku. See võib pärssida majanduse taastumist ning selle õiglust ja kaasatust. Samuti võib see nõrgestada usaldust ja toetust energiasüsteemi ümberkujundamisele, mida on vaja mitte ainult selleks, et vältida katastroofilisi kliimamuutusi, vaid ka selleks, et vähendada ELi haavatavust fossiilkütuste hindade kõikumise suhtes.

Euroopa Komisjon soovib esmajärjekorras aidata ja toetada kodumajapidamistele ja ettevõtjatele avalduva negatiivse mõju käsitlemist. Pärast liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ärakuulamist koostas komisjon käesoleva teatise, et kehtestada ja toetada asjakohaseid meetmeid energiahindade ajutise tõusu mõju leevendamiseks.

ELi poliitikaraamistik juba võimaldab liikmesriikidel võtta viivitamata mitmeid sihipäraseid meetmeid, et kaitsta kaitsetuid tarbijaid ja leevendada mõju tööstusele. Suurem osa liikmesriike ongi juba teatanud praeguse olukorra lahendamiseks mõeldud meetmetest. Käesolev meetmepakett võimaldab koordineeritud lähenemisviisi, et kaitsta neid, kes on kõige rohkem ohustatud. Seda on hoolikalt kohandatud, et saavutada järsu hinnatõusu negatiivsete tagajärgede lahendamise eesmärki ja tagada energia taskukohasus, ilma et killustataks Euroopa ühtset energiaturgu või ohustataks investeeringuid energiasektorisse ja rohepöördesse.

Kuigi energiavarustus ei ole otseselt ohus ja turud ootavad praegu gaasi hulgihindade stabiliseerumist madalamale tasemele 2022. aasta aprilliks, tuleb enne talvehooaega eriti hoolikalt jälgida energiavarustuskindlust, gaasi hoiustamise taset ja gaasituru nõuetekohast toimimist. Lisaks lühiajalistele meetmetele antakse käesolevas teatises ülevaade kooskõlastatud meetmetest, mida komisjon kavatseb võtta keskpikas perspektiivis, et tagada parem valmisolek gaasihindade kõikumisteks ja vähendada ELi sõltuvust fossiilkütustest.

2.Energiahinnad

Tänu odavamatele kütustele, tagasihoidlikule nõudlusele ja kiiresti laienevale taastuvenergia tootmisele langesid energia hulgihinnad 2019. aastal järsult ja negatiivsed elektrihinnad muutusid 2020. aastal laialt levinuks. See langustrend on käesoleva aasta jooksul kiiresti vastupidises suunas liikunud. Elektri hulgihinnad on aasta arvestuses tõusnud 200 % 1 . See omakorda on tõstnud jaehindu, kuid palju vähemal määral (+ 9 % ELi keskmisest kuni 2021. aasta augustini) 2 .

2.1.Mis põhjustab praegust hinnatõusu?

Praegune elektrihinna tõus on peamiselt tingitud gaasi ülemaailmsest nõudlusest, mis kasvab majanduse taastudes. Suureneva nõudlusega ei ole kaasas käinud suurenevat pakkumist ning selle mõju ei avaldu üksnes ELis, vaid ka mujal maailmas. Lisaks on Venemaalt saabunud oodatust väiksemad gaasikogused, mis pingestab kütteperioodi lähenedes turul valitsevat olukorda. Gazprom on küll täitnud oma pikaajalised lepingud Euroopa partneritega, kuid ta on pakkunud vähe või üldse mitte lisavõimsust, et vähendada survet ELi gaasiturule. Gaasitarneid on piiranud ka pandeemia ajal edasi lükkunud taristu hooldus.

Kuna maagaasihinnad on enamikus ELi riikides elektrihinda määravaks oluliseks teguriks, on selline areng praeguse elektrihindade tõusu peamine põhjus. Elektrihinnad tõusid ka aastaajale omaste ilmastikutingimuste tõttu (suvel oli veetase madal ja tuult vähe). Selle tulemusel on taastuvenergia tootmine Euroopas vähenenud.

CO2 hind on Euroopas 2021. aastal samuti järsult tõusnud, ehkki palju vähem kui gaasihind. Gaasihinna tõusu mõju elektrihinnale on üheksa korda suurem kui CO2 hinna tõusu mõju 3 . CO2 hind tõusis sel aastal umbes 30 euro võrra CO2 tonni kohta ning praegu on see umbes 60 eurot CO2 tonni kohta. See hind tõusis suurema nõudluse tõttu lubatud heitkoguse ühikute järele, mis tulenes suuremast majandustegevusest pärast COVID-19 kriisi ja 2030. aasta kliimaeesmärkidega seotud ootustest, kuid mitte ainult. Kõrged gaasihinnad kergitavad ka CO2 hinda, kuna nende tõttu hakatakse elektrienergia tootmiseks kasutama rohkem kivisütt, mis omakorda tekitab suurema nõudluse lubatud heitkoguse ühikute järele. Heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) sisaldab kaitsemeetmeid hindade liigse kõikumisega toimetulekuks. Praegu ei ole nende meetmete käivitamise tingimused täidetud 4 , kuid komisjon jätkab CO2 hinna arengu jälgimist. Oluline on märkida, et HKSi määratud CO2 hind annab peamise stiimuli, et minna üle odavamale taastuvenergiale, suuremale energiatõhususele, energiatõhusamatele hoonetele ja vähese CO2 heitega energiaallikatele, toetades seeläbi pikema aja jooksul madalamaid hulgihindu ja väiksemat haavatavust sellise ülemaailmse šoki ilmnemisel nagu praegune.

Maagaasil on ELi energiaallikate jaotuses endiselt oluline roll. Käesoleval ajal moodustab see umbes neljandiku ELi üldisest elektritarbimisest. Praegu kasutatakse umbes 26 % sellest gaasist elektrienergia tootmise sektoris (sh elektri ja soojuse koostootmisjaamad) ja ligikaudu 23 % tööstuses. Suurem osa ülejäänust kasutavad kodumajapidamised ja teenindussektor ning seda peamiselt kütteks ja jahutuseks 5 . Kuigi me oleme viimastel aastatel näinud üleminekut gaasile ja taastuvatele energiaallikatele ning tuumaenergia osakaal elektrienergia allikate jaotuses on püsivalt olnud umbes 25 %, on gaasihindade tõus vähemalt ajutiselt muutnud seda arengut mõnes liikmesriigis tagasi kivisöe kasutamise suunas, kuigi see on suurendanud CO2-mahukust MWh kohta.

2019. aastal oli ELi energiaimpordist sõltumise määr 61 % (2000. aastal 56 %). Suur sõltuvus impordist 6 seab ELi majanduse ja peamised sektorid silmitsi ülemaailmsetel turgudel kaubeldavate fossiilkütuste hinna suurte kõikumistega. Gaasihinnad tõusevad kogu maailmas, kuid märkimisväärselt rohkem netoimportijate piirkondlikel turgudel, nagu Aasias ja ELis. Siiani on 2021. aastal hinnad ELis kolmekordistunud ja Aasias enam kui kahekordistunud, USAs aga ainult kahekordistunud.

2.2.Kõrgete energiahindade mõju

Praegused kõrged gaasi- ja elektrihinnad mõjutavad enamikku liikmesriike, kuigi erineval määral ja erineval ajal. Hulgi- ja jaehindade vaheline seos on igas liikmesriigis erinev ning sõltub jaehindade ja energiaallikate jaotuse reguleerimisest ja struktuurist. Hulgimüügielement moodustab tavaliselt ainult kolmandiku lõplikust hinnast ning ülejäänu on ülekande- ja jaotuskulud ning maksud. Kui muud näitajad püsivad muutumatuna, siis seal, kus gaasil on energiaallikate jaotuses olulisem roll, on jaehinnad kõige rohkem mõjutatud; seal aga, kus jaehinnad on lepingutes tihedamalt seotud hulgihinnaga, oli mõju tunda varem. Liikmesriikides, kus sõlmitakse tavaliselt pikaajalisi lepinguid, on suurema hinnatõusu ülekandumine tulevatel nädalatel ja kuudel tõenäoliselt aeglasem.

	Gaasi- ja elektrihinna muutused 2019–2021
	BE	BG	CZ	DK	DE	EE	IE	EL	ES	FR	HR	IT	CY	LV
Gaasi hulgimüük1	592 %	159 %	565 %	554 %	559 %	264 %	100 %	11 %	370 %	562 %	Ei kohaldata	406 %	Ei kohaldata	271 %
Gaasi jaemüük2	38 %	23 %	7 %	51 %	5 %	–12 %	0 %	28 %	4 %	25 %	5 %	14 %	Ei kohaldata	25 %
Elektri hulgimüük3	306 %	122 %	227 %	245 %	259 %	151 %	343 %	121 %	271 %	281 %	153 %	210 %	Ei kohaldata	153 %
Elektri jaemüük2	21 %	8 %	15 %	16 %	5 %	23 %	14 %	19 %	–8 %	5 %	3 %	–2 %	–2 %	4 %
	LT	LU4	HU	MT	NL	AT	PL	PT	RO	SI	SK	FI	SE	EL5
Gaasi hulgimüük1	283 %	572 %	410 %	Ei kohaldata	572 %	462 %	504 %	0 %	–41 %	52 %	37 %	289 %	7 %	429 %
Gaasi jaemüük2	8 %	17 %	–6 %	Ei kohaldata	29 %	19 %	–2 %	–4 %	103 %	–1 %	–8 %	Ei kohaldata	6 %	14 %
Elektri hulgimüük3	154 %	259 %	143 %	171 %	273 %	258 %	83 %	271 %	121 %	151 %	206 %	83 %	135 %	230 %
Elektri jaemüük2	17 %	7 %	–5 %	0 %	–20 %	14 %	3 %	–4 %	48 %	5 %	9 %	5 %	17 %	7 %
1 Allikas: gaasibörside andmed ja EUROSTAT (viimased kättesaadavad andmed). Viimased kättesaadavad andmed septembris 2021 toimiva gaasibörsiga liikmesriikides (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Soome).
Teiste liikmesriikide puhul pärinevad andmed juunist 2021 (EUROSTAT), v.a Rootsi (mai 2021).
2 Allikas: VAASAETT (september 2021).
3 Allikas: ENTSO-E ja mitmed allikad (september 2021).
4 Luksemburgi hulgimüügiandmed põhinevad Saksamaa elektriandmetel ja Madalmaade gaasiandmetel.
5 ELi võrdlusaluste hindamiseks kasutati erinevaid näitajaid olenevalt andmete kättesaadavusest.

Kuigi hiljutine hinnatõus mõjutab kõiki, mõjutab see siiski kõige rohkem energiaostuvõimetuid ning väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga leibkondi, kuna nemad kulutavad energiale oluliselt suurema osa oma sissetulekust 7 . Komisjon on energiaostuvõimetust tähelepanelikult jälginud. Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt ei suutnud 2019. aastal umbes 7 % EL 27 elanikest, st 31 miljonit inimest, oma kodu piisavalt soojana hoida ning sissetulekurühmade ja liikmesriikide vahel esines märkimisväärseid erinevusi. Lisaks sellele kuulus 6 % ELi elanikkonnast leibkondadesse, kellel olid kommunaalteenuste arvete võlgnevused.

Sotsiaalne ja jaotuslik mõju sõltub kehtivatest lepingutest ja reguleerivast raamistikust, sealhulgas olemasolevatest kaitsemeetmetest, mis kaitsevad eelkõige kaitsetuid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid. Sellised kaitsemeetmed võivad sisaldada sotsiaalseid ja avaliku poliitika meetmeid, sealhulgas sotsiaalseid tariife, ning muid vahendeid, mis on kooskõlas ELi energia siseturuga, eelkõige elektridirektiivi 8 ja gaasidirektiivi 9 ning komisjoni suunistega 10 .

Gaasi- ja elektrihindade tõus võib avaldada suurt mõju ka tööstusele ja VKEdele. Kõrgete energiahindade mõju on sektorite lõikes ebaühtlane: hinnatõus takistab tootmist tööstussektorites, kuid mõju teenustele on piiratum. Praegune olukord süvendab veelgi teatavate ettevõtjate ja eelkõige VKEde COVID-19 kriisi järgseid likviidsusprobleeme ning mõju eri sektoritele on erinev.

Kõrged energiahinnad mõjutavad ülemaailmseid ja Euroopa tarneahelaid, millel on mõju ka tootmisele, tööhõivele ja hindadele. Energiamahukad tööstusharud 11 kannatavad rängalt. Selle näiteks on väetisesektor. Kuna see sektor on maagaasist kui toorainest suurel määral sõltuv, on tootmine sektoris muutunud kahjumlikuks ja seetõttu viimastel nädalatel oluliselt vähenenud. See omakorda mõjutab töökohti sektoris. Kui toodetakse vähem väetisi, toob see toiduainetööstuse jaoks eeldatavasti ajutiselt kaasa kõrgemad toiduhinnad või madalamad marginaalid.

Energiahindade tõusul on ka märkimisväärne ja vahetu mõju transpordi- ja liikuvussektorile, mis toob kaasa suuremad kulud sõidukijuhtidele, reisijatele ja kaubaveo kasutajatele.

Ülemaailmsed kõrged energiahinnad võivad vähendada ka tooraine ja komponentide tarneid, kui tootmine väheneb. See omakorda avaldab kohe mõju paljudele ELi tootjatele, kes sõltuvad nendest komponentidest ja materjalidest. Näiteks võiks tuua magneesiumi ja ELi autotööstuse.

Mis puudutab makromajanduslikku mõju, siis energiahindade järsk tõus on toonud kaasa suurema inflatsiooni. Mitme aasta järel on selle aasta algusest alates inflatsioon ELis ja paljudes arenenud majandusega riikides oluliselt suurenenud. See on peamiselt seletatav ajutiste teguritega, sealhulgas sellega, et mõned kaubahinnad on oma madalalt tasemelt tõusnud tagasi pandeemiaeelsele tasemele või sellest kõrgemale, ning teatavate kaupade tarne kitsaskohtadega. Kuna need tegurid on eeldatavalt ajutised, väheneb inflatsioon arvatavasti järgmisel aastal taas.

Üldiselt on ELi majandus taastumas oodatust kiiremini ja majanduskasv peaks lühiajalises perspektiivis jätkuma. Esmane mõju riikide eelarvete tasakaalule sõltub ühelt poolt sellest, kui palju suureneb maksutulu tänu suuremale käibemaksu kogumisele energiatoodetelt ja eeldatust suuremale heitkoguste enampakkumisest saadavale tulule, ning teiselt poolt sellest, kui ulatuslikud on lõppkasutajate kaitsmise meetmed, eelkõige vähekaitstud leibkondadele suunatud valitsussektori tulusiire või käibemaksu vähendamine.

2.3.Suundumused ja ootused

Turu ootused energiakaupade suhtes 12 näitavad, et praegune hinnatõus on tõenäoliselt ajutine. Gaasi hulgihinnad jäävad tõenäoliselt talvekuudel kõrgeks ja langevad alates 2022. aasta aprillist. Hinnad jäävad eelduste kohaselt siiski viimaste aastate keskmisest kõrgemaks 13 .

Kuigi gaasi hoiustamine on praegu Euroopas piiratud 14 , võib tarneriski pidada siiski eelmisele talvele vastavaks. Samas on ilmastikuolude muutumine talve jooksul üks peamine jälgitavaid muutujaid.

Hoiustamisvõimsuse kasutamine

Allikas: Gas Infrastructure Europe.

ELi määruses, millega reguleeritakse maagaasi varustuse kindlust, 15 on kehtestatud ELi hädaolukordadeks valmisoleku ja gaasi tarnehäiretega toimetuleku raamistik. Sellega nähakse ette teabevahetus ja piirkondlik koostöö ning hädaolukorrakavade väljatöötamine. Määrus sisaldab solidaarsusmehhanismi, mida saab kasutada äärmuslike gaasikriiside korral. Komisjon kutsub korrapäraselt kokku gaasivarustuskindluse võrgustiku ja jälgib pidevalt piirkondlikku olukorda.

Keskpikas perspektiivis võivad hinnakõikumised jätkuda ja ajutisi järske muutusi ei saa tulevikus välistada, sest ülemaailmne pakkumine ja nõudlus ei pruugi alati sujuvalt kohanduda geopoliitiliste, tehnoloogiliste ja majanduslike tegurite tõttu.

Ülemaailmne elektrinõudlus peaks tulenevalt maailmamajanduse taastumisest kasvama 2021. aastal ligikaudu 5 % ja 2022. aastal ligikaudu 4 %. Euroopas peaks elektrinõudlus suurenema 2022. aastal peaaegu 2 %.

3.Meetmepakett probleemi lahendamiseks

Praegune hinnatõus nõuab kiiret ja koordineeritud reageerimist. Kehtiv õigusraamistik võimaldab ELil ja selle liikmesriikidel võtta selliseid meetmeid, et leevendada ootamatute hinnakõikumiste mõju.

Kiire reageerimise korral tuleks eelistada vajadustest lähtuvaid meetmeid, mis võivad kiiresti leevendada mõju haavatavatele rühmadele ja mida on lihtne kohandada, kui nende rühmade olukord paraneb, ning vältida turudünaamikasse sekkumist või stiimulite vähendamist üleminekuks vähese CO2 heitega majandusele. Keskpikas perspektiivis peaks poliitiline reaktsioon keskenduma sellele, et EL kasutaks energiat tõhusamalt, sõltuks vähem fossiilkütustest ja tuleks paremini toime energiahindade tõusuga ning tagaks samal ajal lõpptarbijatele taskukohase ja puhta energia.

3.1.Viivitamata rakendatavad meetmed tarbijate ja ettevõtjate kaitseks

Kakskümmend liikmesriiki on võtnud või kavatsevad võtta meetmeid, mille eesmärk on sageli leevendada mõju kõige kaitsetumatele, väikeettevõtjatele ja energiamahukatele tööstusharudele. See hõlmab hinnalagesid ja ajutisi maksusoodustusi vähekaitstud energiatarbijatele või vautšereid ning toetusi tarbijatele ja ettevõtjatele.

Selliseid kiireloomulisi meetmeid võiks osaliselt rahastada ELi HKSi enampakkumistest saadavast tulust, energiahindadele kehtestatud maksudest ja keskkonnamaksudest. Praeguses olukorras on võimalik kasutada oodatust suuremaid HKSi tulusid, et rahastada ettenägematuid vajadusi sihipäraste sotsiaaltoetuste järele. 1. septembrist 2020 kuni 30. augustini 2021 ulatus ELi HKSi enampakkumistest saadav tulu 16 26,3 miljardi euroni.

3.1.1.Erakorraline sissetulekutoetus ja võrgust lahtiühendamise ärahoidmine

Liikmesriigid võivad maksta spetsiaalseid sotsiaaltoetusi suurimas ohus olevatele isikutele, et aidata neil tasuda lühiajaliselt energiaarveid, või pakkuda toetust energiatõhususe parandamiseks, tagades samal ajal turu tõhusa toimimise. Seda võib teha kindlasummaliste maksetena, et säilitada stiimul energiatarbimise vähendamiseks ja energiasäästu investeerimiseks.

Lisaks 17 võivad liikmesriigid kehtestada kaitsemeetmed, et vältida energiavõrgust lahtiühendamist, või lükata makseid ajutiselt edasi, kui tarbijatel on arvete maksmisel lühiajalisi raskusi. Mitu liikmesriiki kehtestas sellised meetmed COVID-19 pandeemia alguses 18 ja neid võiks nüüd pikendada.

Tuginedes eelmisel aastal avaldatud energiaostuvõimetust käsitlevale soovitusele 19 , kutsub komisjon liikmesriikide esindajaid ja energeetikasektorit reguleerivaid asutusi üles rääkima kaasa küsimuses, kuidas kõige paremini kaitsta kaitsetuid tarbijaid. See võimaldab liikmesriikidel vahetada parimaid tavasid ja suunata paremini meetmeid, et käsitleda energiaostuvõimetust, kooskõlas selliste ELi asjaomaste poliitikavaldkondadega nagu energiatõhusus ja renoveerimislaine.

Liikmesriigid võiksid

-pakkuda tähtajalisi kompensatsioonimeetmeid ja otsetoetust energiaostuvõimetutele lõppkasutajatele, sealhulgas riskirühmadele, nt vautšerite abil või kattes osa nende energiaarvest, mida rahastataks muu hulgas HKSi tuludest;

-kehtestada ja/või säilitada kaitsemeetmed, et vältida energiavõrgust lahtiühendamist, või lükata makseid ajutiselt edasi;

-vahetada parimaid tavasid ja koordineerida meetmeid komisjoni energiaostuvõimetuse ja kaitsetute tarbijate koordineerimisrühma kaudu.

3.1.2.Maksustamine

Maksud annavad tulu, mida saab kasutada selleks, et kompenseerida kõige vähem kaitstud leibkondadele kulusid ja käsitleda energiaostuvõimetust, ning pakuvad samal ajal stiimuleid investeeringuteks taastuvatesse energiaallikatesse ja rohepöörde toetamiseks.

Elektri ja gaasi jaehindadele kehtestatud maksud 20 on väga erinevad. Keskmiselt moodustavad need 41 % kodumajapidamiste elektrihindadest ja 30–34 % tööstustarbijate elektrihindadest ning 32 % kodumajapidamiste gaasihindadest ja 13–16 % tööstustarbijate gaasihindadest. ELi energia maksustamise direktiiv 21 ja käibemaksudirektiiv 22 tagavad liikmesriikidele teatava paindlikkuse. Energia maksustamise direktiiv võimaldab liikmesriikidel vabastada kodumajapidamiste kasutatav elekter, maagaas, kivisüsi ja tahkekütused maksust või kohaldada nende suhtes vähendatud maksumäära. Liikmesriigid võivad neid maksuvabastusi või -vähendusi rakendada otse maksustamistasemel erinevate määrade kohaldamise kaudu või makstes tagasi kogu maksusumma või osa sellest. Vähendatud maksumäärad peavad olema sihipärased ja need ei tohi kaasa tuua moonutusi. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada energiatoodetele vähendatud käibemaksumäära, kui nad järgivad ELi käibemaksudirektiivis 23 sätestatud miinimummäärasid ja konsulteerivad ELi käibemaksukomiteega.

Mõned liikmesriigid kasutavad täiendavat maksutulu selleks, et pakkuda vähekaitstud leibkondadele kindlasummalist hüvitist. Teised suunavad osa keskkonnamaksudest saadavast tulust sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamiseks. Liikmesriigid, kus taastuvenergia tootmise toetamiseks kehtestatud maksud moodustavad märkimisväärse osa elektrienergia jaehinnast, võivad kaaluda sellise poliitika rahastamist muudest avaliku sektori tuludest kui elektriarvetest. See vabastaks kaitsetud tarbijad olulisest osast nende energiaarvest.

2021. aasta juulis energia maksustamise direktiivi muutmiseks esitatud ettepaneku eesmärk on ajakohastada ELis energia maksustamist, viies selle kooskõlla ELi kliimaeesmärkidega ja tagades sotsiaalse õigluse. Läbivaadatud direktiiv soodustaks investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse ja nende kasutamist ning looks võimaluse teha sihipäraseid erandeid, et toetada vähekaitstud ja energiaostuvõimetuid leibkondi, eriti üleminekul puhtamale energiasüsteemile.

Liikmesriigid võiksid

-vähendada kaitsetu elanikkonna maksumäärasid ajaliselt piiratud ja sihipärasel viisil;

-kaaluda taastuvenergia toetuskavade rahastamist maksude asemel elektriarvevälistest allikatest.

3.1.3.Riigiabi

Üldist laadi meetmed, mis aitavad võrdselt kõiki energiatarbijaid, ei kujuta endast riigiabi. Sellised mittevalikulised meetmed võivad olla näiteks maksude vähendamine ning maagaasi-, elektri- või kaugküttetarnete vähendatud maksumäär. Kuna riiklikud sekkumismeetmed liigituvad abiks, võib neid pidada riigiabi eeskirjadega kokkusobivaks, kui need vastavad teatavatele nõuetele. Näiteks võivad liikmesriigid anda abi ühtlustatud keskkonnamaksude vähendustena energia maksustamise direktiivis sätestatud miinimummäärade ulatuses, teavitamata sellest eelnevalt komisjoni.

Kasutada võib sihipärasemaid toetusmeetmeid, et aidata ettevõtjatel või tööstusharudel õigeaegselt kohaneda ja täielikult osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises. Riigiabi eeskirjade ja rahvusvaheliste subsideerimiseeskirjade järgimine tagab, et sellised meetmed ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega killusta siseturgu. Abiga seotud sekkumised peaksid olema tehnoloogianeutraalsed ega tohiks olla võrreldavas olukorras olevate ettevõtjate jaoks diskrimineerivad 24 . Samuti ei tohiks need kahjustada olemasolevate turupõhiste mehhanismide (sealhulgas ELi HKSi) tõhusust ja need peaksid olema kooskõlas üldiste CO2 heite vähendamise ning riiklikes energia- ja kliimakavades sisalduvate eesmärkidega.

Soodustada tuleks pikaajalisi taastuvelektri ostulepinguid. Need võivad tuua kasu nii tööstustarbijatele kui ka taastuvenergia tootjatele. Tegemist on pikaajaliste lepingutega, mille puhul tootja ja elektri ostja lepivad kokku, et ostavad ja müüvad pikema aja jooksul teatava taastuvelektri koguse kokkulepitud hinnaga. Sellised kokkulepped annavad tootjale kindlustunde teatava sissetuleku suhtes ja kasutaja saab kasu stabiilsest elektrihinnast. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et hõlbustada suuremat juurdepääsu vähese CO2 heitega elektri ostulepingutele mitte ainult suurettevõtjate, vaid ka VKEde jaoks, näiteks koondades lõppkasutajate nõudlust, kõrvaldades vastavad haldustõkked või pakkudes lepingu tüüptingimusi. Lühiajalises perspektiivis võivad selliste lepingute kasutuselevõttu toetada kõrvalmeetmed, nagu ostjate ja müüjate kokkuviimine, tüüplepingud ja riskide vähendamine programmi „InvestEU“ abil.

Liikmesriigid võiksid

-võtta meetmeid, et vähendada kõigi energia lõpptarbijate energiakulusid;

-pakkuda ettevõtjatele või tööstusharudele abi kriisiga toimetulekuks täielikus kooskõlas riigiabi raamistikuga, kasutades vajaduse korral raamistikuga ette nähtud paindlikkust ja soodustades fossiilkütustest loobumist;

-hõlbustada suuremat juurdepääsu taastuvelektri ostulepingutele mitte ainult suurettevõtjate, vaid ka VKEde jaoks, näiteks koondades lõpptarbijate nõudluse kooskõlas konkurentsieeskirjadega;

-toetada elektriostulepinguid selliste kõrvalmeetmetega nagu ostjate ja müüjate kokkuviimine, tüüplepingud ja riskide vähendamine programmi „InvestEU“ finantstoodete abil.

3.1.4.Turujärelevalve tõhustamine

Praegustes kõrgete hindade tingimustes on olulisem kui kunagi varem prognoosida energiavarustuskindlusega seotud riske ja tagada, et turud toimiksid läbipaistvalt ja terviklikult, hajutades muresid manipuleerivate tavade ja kuritarvituste pärast, sealhulgas seoses praeguste arengusuundadega. Selleks on vaja koostöös liikmesriikidega võtta kasutusele kõik komisjonile turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamise vallas kättesaadavad hoovad.

ELil on tugev ja töökindel vahend, mis võimaldab avastada turuga manipuleerimist – energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus. See on aluseks turu suuremale läbipaistvusele ja terviklikkusele ning lõppkokkuvõttes kaitstakse määrusega ettevõtjate ja tarbijate huve.

Avalikus arutelus energiahindade tõusu üle on esile kerkinud mure selle pärast, et Euroopa gaasiturgudel tegutsevad ettevõtjad võivad olla moonutanud konkurentsi. Komisjon uurib praegu prioriteedina kõiki süüdistusi selle kohta, et maagaasi tootvate ja seda Euroopasse tarnivate ettevõtjate ärikäitumine võib olla olnud konkurentsivastane 25 . Komisjon teeb Euroopa konkurentsivõrgustikus tihedat koostööd liikmesriikide konkurentsiasutustega. ELi kaubanduse kaitsemeetmed võivad samuti olla asjakohased selleks, et tagada avatud ja aus konkurents kolmandates riikides ja ELis asuvate energiamahuka tootmisega ettevõtete vahel.

Samuti on tekkinud küsimusi Euroopa CO2-turu toimimise ja CO2 hinna tõusu põhjuste kohta. Hiljutises turuteabes ei ole siiski tõendeid sellest, et spekuleerimine oleks CO2-turul oluline hinna kujundaja. 2021. aasta septembri keskpaigas ilmnes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) aruannetest, et enamik (üle 90 %) positsioone kuulub ettevõtjatele, kes peavad täitma HKSi nõudeid, ja pankadele, kellel on oluline roll nõuete täitmise kohustusega ettevõtjate riskimaandusvajaduste rahuldamisel. Finantssektori ettevõtjate osalemine turul suurendab likviidsust, mis vähendab survet hindadele.

Õiglane hinnakujundus Euroopa CO2-turul ja turu terviklikkus on tagatud tõhusa järelevalvekorraga, mida kohaldatakse ka muude finantsturgude suhtes 26 . Finantssektori ettevõtjate osalemine CO2-turul peaks suurendama likviidsust, mis aitab vähendada hindade kõikumist ja survet hindadele. Selleks et uurida täpsemalt kauplemiskäitumise tavasid ja võimalikku vajadust sihipäraste meetmete järele, palub komisjon ESMA-l koostada 15. novembriks esimese esialgse hinnangu ja teeb talle ülesandeks analüüsida 2022. aasta alguseks heitkogustega kauplemist. Seejärel hindab komisjon, kas teatavaid kauplemiskäitumisi tuleks täiendavalt reguleerida.

Komisjon

-uurib märke võimalikust konkurentsivastasest käitumisest energiaturul;

-palub ESMA-l veelgi tõhustada Euroopa CO2-turu arengusuundade jälgimist;

-tagab koos Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) ja riiklike asutustega energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse nõuete täitmise.

3.1.5.Rahvusvaheliste partnerite kaasamine

Kuna praegune hinnatõus on üleilmne, võib maagaasi tarnimisel, transportimisel ja tarbimisel tehtav rahvusvaheline koostöö aidata maagaasi hindu kontrolli all hoida. Komisjon peab dialoogi peamiste maagaasi tootvate ja tarbivate riikidega, et hõlbustada maagaasiga kauplemist. Liidu rahvusvaheliste partneritega peetava dialoogi eesmärk on suurendada rahvusvahelise gaasituru likviidsust ja paindlikkust, et tagada konkurentsitingimustes piisavad maagaasitarned.

Komisjon

-tõhustab energiavaldkonnas oma rahvusvahelist tegevust, et tagada rahvusvaheliste turgude läbipaistvus, likviidsus ja paindlikkus;

-esitab 2022. aasta alguses rahvusvahelise energiaalase tegevuse strateegia, milles muu hulgas kaalutakse meetmeid, mis on vajalikud rahvusvaheliste energiaturgude turvalisuse ja konkurentsivõime tagamiseks kogu käimasoleva energiasüsteemi ümberkujundamise ajal.

3.2.Keskpika perioodi meetmed

Praegune ootamatu hinnatõus heidab valgust mõnele tundmatule tegurile maailma tasandil toimuvas puhtale energiale üleminekus.

EL peaks kriisist õppust võttes kaaluma meetmeid, mis praegusele olukorrale vahetut mõju küll ei avalda, kuid mis parandavad valmisolekut võimalikeks hüppelisteks hinnatõusudeks tulevikus, suurendavad turu lõimitust ja vastupidavust, võimestavad tarbijaid, parandavad juurdepääsu taskukohasele energiale ja vähendavad sõltuvust kõikuvate hindadega fossiilkütustest.

EL jätkab selliste meetmete väljatöötamist, millega hõlbustatakse suure taastuvenergia osakaaluga energiasüsteemi arendamist, mis hõlmab piisavat hoiustamist ja salvestamist, piiriüleseid ühendusi ning baaskoormusel ja paindlikku elektrienergia tootmist, et kompenseerida võimalikke ajutisi tarnepuudujääke või -ülejääke.

3.2.1.Hoiustamis- ja salvestamisvõimsus ning vastupidav ELi energiasüsteem

Hiljutised sündmused tuletavad meile meelde, et Euroopa energiasüsteemi vastupidavus on järjest olulisem, kuna ELi energiasüsteem hõlmab rohkem detsentraliseeritud taastuvenergiat ning fossiilkütuste kasutamine lõpetatakse järk-järgult. Varustuskindluse tagamise ja ohuvalmiduse kord peab olema sobilik puhtale energiale üleminekuks.

Praegune olukord gaasiturul osutab sellele, et gaasi hoiustamise tase on endiselt oluline tegur. Hoiustamisvõimalus ei ole praegu kõigis ELi liikmesriikides kättesaadav. Ligikaudu pooltes liikmesriikides on gaasihoidlate kasutamise aluseks riiklikud kohustused, näiteks kohustus omada strateegilisi reserve, mida kasutatakse hädaolukorras. Lõimituma Euroopa lähenemisviisiga saaks kogu ELi territooriumil optimeerida gaasi hoiustamise kulu ja kasu, mis aitab leevendada energiahindade kõikumise mõju.

Allikas: Teadusuuringute Ühiskeskus GIE (Gas Infrastructure Europe) andmete põhjal.

Komisjon kavatseb 2021. aasta detsembris vaadata läbi gaasivarustuskindlust käsitleva määruse. Sellega seoses saaks ELi gaasituru vastupidavust parandada näiteks sätete abil, millega hõlbustatakse piiriülest juurdepääsu hoidlatele, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi puhul. Komisjon võib uurida turupõhiste toetusmehhanismide (nt enampakkumiste) võimalikke eeliseid, et tagada olemasoleva gaasihoiustamisvõimsuse optimaalne kasutus. Sellega seoses on samuti väga oluline, et liikmesriigid kehtestaksid gaasi piiriüleseks tarnimiseks vajaliku tehnilise, rahalise ja õigusliku korra.

Komisjon uurib ka, millist kasu võiks tuua gaasireservide ühine hankimine reguleeritud ettevõtjate või riiklike asutuste poolt, et võimaldada jõudude koondamist ja strateegiliste reservide loomist. Ühisostukavas osalemine oleks vabatahtlik ning kava peaks olema üles ehitatud selliselt, et see ei segaks energia siseturu toimimist ja et see vastaks konkurentsieeskirjadele.

Komisjon kavatseb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid käsitlevale määrusele (EL) 2017/1938 tuginedes võtta peagi vastu delegeeritud õigusakti, millega luuakse uued piiriülesed piirkondlikud gaasitarnete riskirühmad. Riskirühmad analüüsivad järgmise nelja aasta riske ning annavad liikmesriikidele ja komisjonile nõu meetmete kohta, mille abil neid riske asjakohaselt juhtida. Erilist tähelepanu pööratakse piirkondadele, kus gaasi hoiustatakse ebatavaliselt vähe. Riskirühmad hindavad ka võimalust luua ühine vabatahtlik piirkondlik hoiustamiskord.

Nagu komisjon oma 2021. aasta aprilli teatises välja kuulutas, võtab ta ELi taksonoomiamääruse alusel vastu täiendava delegeeritud õigusakti, milles käsitletakse tegevusi, mida ELi taksonoomia kliimaalane delegeeritud õigusakt ei sisaldanud. ELi taksonoomiamääruse kohaselt tehtava spetsiaalse läbivaatamise tulemustest olenevalt hõlmab see täiendav delegeeritud õigusakt ka tuumaenergiat. Kõnealune täiendav delegeeritud õigusakt hõlmab üleminekutegevuste osas ka maagaasi ja sellega seotud tehnoloogiaid, kui need kuuluvad ELi taksonoomiamääruse artikli 10 lõike 2 alla. Sellega seoses kaalutakse üleminekutegevuste puhul vajadust võimaliku aegumisklausli järele. Komisjon kaalub õigusakti ettepaneku esitamist, et toetada selliste teatavate majandustegevuste rahastamist, eelkõige energiasektoris (sh gaas), millega aidatakse kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele viisil, mis toetab üleminekut kliimaneutraalsusele, kuid mida taksonoomiasse lisada ei saa.

Energia salvestamine on ELi elektrienergiasektori ja selle kestlikkuse jaoks üha olulisem. Ära tuleb kasutada nii lühiajalise kuni keskpika aja salvestamise võimalused (akud) kui ka pikaajalise salvestamise võimalused (Power-to-X). Eelkõige elektri salvestamise suurendamine aitab lõimida taastuvaid energiaallikaid süsteemi ja muuta tippnõudlust sujuvamaks. See võib alandada ka elektrihindu tipptundidel, mil fossiilkütuseid kasutavad tootjad määravad sageli hinna. Selles valdkonnas tuleb teha suuri investeeringuid. Komisjon teeb kindlaks peamised ELi meetmed, millega toetatakse elektri salvestamise kui peamise paindlikkusvahendi arendamist ning tagatakse samal ajal võrdsed võimalused ja asjakohased majandussignaalid.

ELi elektriturg tugineb piirkulupõhise hinnakujunduse meetodile ja tasakaalustusmehhanismile, mis tähendab seda, et elektrienergia hulgimüügiturul kehtib kõigile sama hind. Kuna elektrinõudluse rahuldamiseks on ikka veel sageli vaja gaasiküttel töötavaid elektrijaamu, mõjutab gaasi hind elektritootmise kulu, millel on negatiivne mõju, nagu praegu näha. Siiski ollakse üldiselt üksmeelel selles, et piirkulupõhise hinnakujunduse mudel on liberaliseeritud elektriturgude jaoks kõige tõhusam variant ja sobib kõige paremini selleks, et edendada hulgimüügiturul liikmesriikide vahel elektriga kauplemist. Samuti on see kohandatud taastuvenergia süsteemi lõimimiseks, mis langetab hindu tänu tegevuskulude puudumisele taastuvenergia tootmises.

Kuigi ei ole veel selgeid tõendeid selle kohta, et alternatiivse tururaamistikuga kaasneksid odavamad hinnad ja paremad stiimulid, teeb komisjon Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (ACER) ülesandeks hinnata elektrienergia hulgimüügituru praeguse korralduse eeliseid ja puudusi, sealhulgas selle suutlikkust tulla toime eriti suurte hinnakõikumistega gaasiturgudel ja selliste olukordade leevendamiseks olemas olevaid meetmeid, tagades samas kulutõhusa ülemineku netonullheitega energiasüsteemile, ning esitada soovitusi, mida komisjon hindab järelmeetmete võtmiseks, kui need on vajalikud. Samal ajal teeb komisjon ACERiga koostööd, et saada esialgset hinnangut elektrituru olukorrale, mille kohta ta esitab novembri keskpaigaks aruande.

Lisaks on oluline kohandada energiasüsteemi vastupidavust uutele muutuvatele ohtudele, nagu küberohud või äärmuslikud ilmastikunähtused. Komisjon võtab 2022. aasta lõpuks meetmeid, et veelgi parandada elutähtsa energiataristu vastupidavust, pidades silmas uusi muutuvaid ohte. Need meetmed hõlmavad uusi elektrisüsteemi küberturvalisuse õigusnorme, mis on täielikult ühtlustatud horisontaalsete küberturvalisuse õigusaktidega, 27 komisjoni soovitust ühtlustatud lähenemisviisi kohta elutähtsa energiataristu kindlakstegemisel, teabevahetust ja olemasolevaid rahastamisvõimalusi elutähtsa energiataristu vastupidavuse suurendamiseks. Osana meetmetest luuakse ka energiataristu vastupidavusega tegelev ettevõtjate ja ametiasutuste Euroopa alaline töörühm.

Komisjon uurib ka täielikult ühtlustatud piirkondlikes või kogu ELi hõlmavates jaemüügiturgudes peituvaid võimalusi. Tõendite 28 kohaselt hoogustab jaeturu eeskirjade ja tavade suurem piiriülene ühtlustamine piiriülest konkurentsi ja aitab hoida hinnad kontrolli all. Selles töös tuginetakse omakorda tööle, mida tehakse praegu seoses kahe olulise koostalitlusvõimet käsitleva rakendusaktiga. Samamoodi nagu elektrienergia hulgimüügiturgude liitmise puhul, võiks selline turgude ühtlustamine toimuda esialgu üksikute liikmesriikide koostöö kaudu, enne kui minna tarbijate varustamisel aja jooksul üle täielikult lõimitud energia siseturule.

Innovatsioon on vastupidava ELi energiasüsteemi tagamisel oluline. Euroopa on säästva energia idufirmade poolest esirinnas ning need pakuvad uuenduslikke lahendusi alates süvageotermilisest energiast kuni vesinikuni. Liikmesriigid ja EL peaksid tegema koostööd, et hõlbustada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu.

Komisjon

-teeb 2021. aasta detsembriks ettepaneku gaasi- ja vesinikuturgu reguleeriva raamistiku kohta;

-kaalub varustuskindlust käsitleva määruse muutmist, et tagada gaasihoidlate tõhusam toimimine kogu ühtsel turul ja sõlmida vajalikud solidaarsuskokkulepped;

-võtab 2021. aasta novembriks vastu määruse, millega luuakse uued piiriülesed piirkondlikud gaasitarnete riskirühmad, et analüüsida riske ning anda liikmesriikidele nõu riiklike ennetavate ja hädaolukorra tegevuskavade koostamisel;

-toetab tulevikukindla energiasalvestamise kui peamise paindlikkusvahendi arendamist nii lühiajalise kuni keskpika aja salvestamise (nt tarbimiskaja ja akud) kui ka pikaajalise salvestamise jaoks (nt vesinik);

-uurib gaasireservide vabatahtlike ühishangete võimalikku kasu ja korraldust kooskõlas energiaturu määruse ja ELi konkurentsieeskirjadega;

-võtab vastu elektrisüsteemi küberturvalisuse reeglistiku;

-teeb ACERile ülesandeks uurida elektrienergiaturu praeguse korralduse eeliseid ja puudusi ning esitada 2022. aasta aprilliks komisjonile hindamiseks soovitused;

-uurib uue algatuse tegemise võimalust täielikult ühtlustatud piirkondlike või kogu ELi hõlmavate jaemüügiturgude arendamiseks.

Tarnija turult lahkumisel või äritegevuse ebaõnnestumisel võivad olla tarbijatele negatiivsed tagajärjed, mille üle neil ei ole kontrolli. Energiahindade tõus võib avaldada põhjendamatut survet eelkõige väiketarnijatele, kes pakuvad kindla hinnaga lepinguid. Seepärast on vaja hõlbustada kõigi energiatarnijate, sealhulgas väiketarnijate juurdepääsu finantsturgudele, et nad saaksid maandada oma lepingutest tulenevaid ja tulevaste hinnasuundumustega seotud riske. Praeguse olukorra parandamiseks on ELi õigusnormides tunnistatud, et liikmesriigid võivad määrata viimasena vastutava tarnija. Samas on oluline, et see ei tekitaks moraaliriski, st kaitstakse tarnijaid nende endi äriotsuste eest kõigi tarbijate kulul. Lisaks meetmetele, mille eesmärk on parandada väiketarnijate juurdepääsu pikaajalistele turgudele, täpsustab komisjon õigusnorme, millega kaitstakse tarbijaid tarnijate äritegevuse ebaõnnestumise eest, ja viimasena vastutava tarnija süsteemide toimimist.

Komisjon

-teeb 2021. aasta detsembriks ettepaneku nõukogu soovituseks, milles antakse liikmesriikidele lisasuuniseid selle kohta, kuidas kõige paremini käsitleda rohepöörde sotsiaalseid ja tööjõuga seotud aspekte.

Liikmesriigid võiksid

-toetada tarbijate võimestamist, andes tarbijatele teavet ja pakkudes valikuvõimalusi seoses sellega, kuidas nad saavad osaleda energiaturul, saada paremat kaitset ja olla energiatarneahelas paremal positsioonil;

-määrata viimasena vastutava tarnija juhuks, kui mõni tarnija lahkub turult või ei suuda enam tarnida;

-suurendada veelgi tarbijate rolli energiaturul, aidates parandada tarbimise juhtimist ning arendades tarbijate iseenda varustamist individuaalsete taastuvenergia ja energiakogukonna kokkulepete kaudu.

3.2.3.Taastuvenergiasse ja energiatõhususse tehtavate investeeringute suurendamine

Tuule- ja päikeseenergia tootmise muutuvkulud on nullilähedased. Kui elektrisüsteemis on rohkem taastuvenergiat, tõrjutakse kõige kallimad fossiilkütused turult välja. Igas aastas on järjest rohkem tunde, mille jooksul on süsteemis nii palju taastuvelektrit, et sellega saab rahuldada kogu nõudluse ja hulgihinnad on nullilähedased või nulli tasemel või isegi negatiivsed. 30 . Üldiselt on ekspertide valdav arvamus, et kui kõik muud näitajad püsivad muutumatuna, siis rohkem taastuvenergiat toob kaasa madalamad hinnad hulgimüügiturul 31 .

Kui heita pilk elektriturgudest kaugemale, on mitme taastuvenergiatehnoloogia üldine maksumus viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Näiteks langes suuremahulistes päikeseenergiasüsteemides toodetud elektri maksumus 2010.–2020. aastal 85 % 32 . Taastuvenergia on juba praegu paljudes sektorites ja paljude kasutusotstarvete puhul odavaim energialiik ning tarbijad saaksid paljudel juhtudel vähendada oma energiaarveid, kui nad kasutaksid taastuvenergiat. See kehtib nii tööstus- ja teenindussektori kui ka leibkondade puhul, kes võivad näiteks investeerida päikesepaneelidesse, soojuspumpadesse, päikesesoojusenergia seadmetesse või täiustatud biokütusekateldesse ning vähendada seeläbi oma elektri- ja küttearveid.

Selleks peaksid liikmesriigid kiirendama lubade andmist, vähendades aeganõudvaid ja keerulisi loamenetlusi, mis on puhta energia taristu arendamisel ja kasutuselevõtul üks suuremaid takistusi. Omatarbeks toodetud energia tarbimise ja taastuvenergiakogukondade toetamine võib samuti aidata leibkondadel odavamast taastuvenergiast kasu saada. Taastuvenergiaseadmete tootmise hoogustamine on veel üks oluline edutegur, mis aitab kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu.

Uued tehnoloogiad ja digitaliseerimine pakuvad nõudluspoolel uusi paindlikkusvõimalusi. Komisjon alustab 2022. aasta alguses tööd võrgueeskirjaga, et kõrvaldada nõudluspoole paindlikkuse arendamiselt regulatiivsed tõkked.

Energiatõhusus vähendab energiatarbimist ja seega ka energiakulusid, kuid nõuab investeeringuid. Seda ühte energiaostuvõimetuse algpõhjust on võimalik kõrvaldada hoonete ja seadmete energiatõhususe parandamisega. Komisjon esitab ka ettepaneku Euroopa hoonete energiatõhususe parandamiseks. Koos teatavate meetmetega, millega edendatakse sotsiaaleluruumide renoveerimist, ja uute õigusnormidega, mille kohaselt ELi riigid peavad mõõtma ja jälgima näitajaid nende puhul, kellel on raskusi energiaarvete tasumisega, aitavad need hoonete renoveerimist käsitlevad normid võidelda energiaostuvõimetusega.

ELi tasandil on suurendatud rohepöördesse tehtavaid investeeringuid. Mitmeaastane finantsraamistik (2021–2027) ja taasterahastu „NextGenerationEU“ on peamised vahendid, mis aitavad majandust kiirelt taastada ning viia ellu rohe- ja digipööret, mis suunab meie majanduse kestliku kasvu teele. Komisjon on taaste- ja vastupidavusrahastu raames kiitnud heaks 22 kava, mille alusel on kliimaga seotud investeeringuteks eraldatud 177 miljardit eurot 33 .

Suuremad ja lõimitumad piiriülese taristuga turud on tarbijatele kasulikumad. Täielik ja tõhus füüsiline ühendatus naaberturgudega ning uutele tarnijatele piiriülese juurdepääsu andmine soodustab konkurentsi ja tagab elektri tarnimise kõige konkurentsivõimelisema hinnaga. Liikmesriigid peaksid ühishuviprojektidele tuginedes edendama jätkuvalt üleeuroopalistesse võrkudesse investeerimist, et suurendada konkurentsi ja vältida piiramist 34 . Need projektid hõlmavad võrkudevahelisi ühendusi, riiklike kitsaskohtade kõrvaldamist, energia salvestamist ning ülekande- ja jaotusvõrkude arukamaks muutmist. Komisjon töötab koos liikmesriikidega välja vajalikud meetmed, et saavutada 2030. aastaks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15 % eesmärk, kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega 35 .

Komisjon tegi hiljuti ettepaneku vaadata läbi keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised, et avardada liikmesriikide võimalusi anda kliima kaitseks ja kogu majanduse CO2 heite vähendamiseks rahalist toetust. Nende uute eeskirjadega, mis peaksid jõustuma järgmisel aastal, vähendatakse fossiilkütuste kasutamist, hoitakse ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist, võimaldatakse võtta kasutusele kavad, mille alusel rahastada uusi tehnoloogiaid, nagu energia salvestamine ja taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamine, ja hõlbustatakse energiatõhususe meetmete rahastamist.

Liikmesriigid peaksid

-kiirendama taastuvenergia enampakkumisi ning tagama taaste- ja vastupidavusfondi asjakohaste investeeringute kiire ja täieliku elluviimise;

-kiirendama lubade andmist, vähendades aeganõudvaid ja keerulisi loamenetlusi, mis on puhta energia taristu arendamisel ja kasutuselevõtul üks suuremaid takistusi;

-hoogustama taastuvenergiaseadmete tootmist, mis on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisel veel üks oluline edutegur;

-suurendama investeeringuid energiatõhususse ja hoonete energiatõhususe parandamisse, mis vähendab energiatarbimist ja -kulusid ning alandab survet energiaturgudele;

-ühishuviprojektidele tuginedes suurendama investeeringuid üleeuroopalistesse võrkudesse, et vältida piiramist. Need projektid hõlmavad võrkudevahelisi ühendusi, riiklike kitsaskohtade kõrvaldamist, energia salvestamist ning ülekande- ja jaotusvõrkude arukamaks muutmist.

Komisjon

-esitab 2022. aastal suunised taastuvenergia lubade andmise menetluste kiirendamise kohta ning jätkab tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et teha kindlaks head tavad ja vahetada nende kohta teavet;

-alustab 2022. aasta alguses võrgueeskirja väljatöötamist nõudluspoole paindlikkuse tagamiseks;

-viib lõpule energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste läbivaatamise, mis aitab täita Euroopa rohelist kokkulepet vähima kuluga, hõlbustades investeeringuid energiatõhususse ja taastuvenergiasse;

-jätkab liikmesriikide abistamist selleks, et nad saaksid parimal viisil ära kasutada ELi eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ kättesaadavaid rahalisi vahendeid.

4.Kokkuvõte

Käesolevas teatises kirjeldatud meetmete eesmärk on reageerida praegusele energiahindade tõusule ning need aitavad kaasa sotsiaalselt õiglasele ja kestlikule energiasüsteemi ümberkujundamisele. Komisjon jälgib lähikuudel tähelepanelikult olukorda.

Liikmesriigid võivad võtta ja juba võtavadki mitmesuguseid meetmeid, mis on seotud maksustamise ja otsese sissetulekutoetusega, ning muid sihipäraseid ja ajaliselt piiratud meetmeid, millega leevendatakse lühiajaliselt hinnatõusust põhjustatud probleeme. ELi tasandil saab võtta mitmeid täiendavaid keskpika perioodi meetmeid energia salvestamise, turu lõimimise ja energiakogukondade edendamiseks, et tagada vastupidavamad energiaturud, mis on paremini ette valmistatud hindade kõikumiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud probleemideks. Energiatõhususe suurendamine ja energiasüsteemi nüüdisajastamise meetmed aitavad vähendada energiaarveid pikemas perspektiivis.

Euroopa energia-, keskkonna- ja kliimapoliitika, mitmesuguste ELi programmide kaudu kättesaadavad rahalised vahendid ning komisjoni hiljutised ettepanekud paketis „Eesmärk 55“ (Fit for 55) on kavandatud selliselt, et luua pikas perspektiivis kestlik energiasektor. Euroopa Liit on kindlalt pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele ja energiasüsteemi CO2 heite vähendamisele, asendades fossiilkütused taastuvenergiaga, mis omakorda piirab meie sõltuvust energiaimpordist.

Selged kohustused investeerida liikmesriikides kliimaneutraalsetesse energialahendustesse aitavad vähendada energiahindade kõikumist ning energia pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust, mida põhjustavad rahvusvaheliste fossiilkütusehindade muutused ja muud välised tegurid. Need kohustused on väga olulised selleks, et energia oleks kõikidele tarbijatele taskukohane.

Edukas üleminek keskkonnasäästlikule majandusele toob kaasa mitte ainult ülemineku puhtale energiale, vaid ka suurema energiatõhususe ja erineva kasutuse. Hiljutised sündmused toetavad täielikult ELi võetud kohustust vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet ja fossiilkütuste tarbimist. Meetmeid tuleb kiiremini võtta nii regulatsiooni kui ka investeeringute puhul. Puhtale energiale üleminek on parim kindlustus selliste hüppeliste hinnatõusude vastu, millega EL praegu silmitsi seisab. On aeg kiiremini tegutseda.

(1)

Võrreldes 2019. aasta keskmise tasemega on hinnad 2021. aasta oktoobri alguses tõusnud võrdlusaluse EP5 (Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad) ja NordPooli turu (Norra, Taani, Soome, Rootsi, Eesti, Leedu, Läti) puhul 166 %.

(2)

VaasaETT (https://www.vaasaett.com/)

(3)

Jaanuarist 2021 kuni septembrini 2021 on HKSi hind tõusnud ligikaudu 30 euro võrra CO2 tonni kohta, mis tähendab gaasist toodetud elektri kulude suurenemist umbes 10 eurot / MWh (eeldades, et tõhusus on 50 %) ja kivisöest toodetud elektri kulude suurenemist 25 eurot / MWh (eeldades, et tõhusus on 40 %). Selle kaalub selgelt üles gaasi puhul täheldatud hinnatõus, mis on umbes 45 eurot / MWh samal ajavahemikul, mis tähendab, et elektrienergia tootmise lisakulud on ligikaudu 90 eurot / MWh.

(4)

ELi HKSi direktiivi artiklis 29a on sätestatud, et kui lubatud heitkoguse ühiku hind Euroopa CO2-turul ületab rohkem kui kuue järjestikuse kuu jooksul rohkem kui kolm korda lubatud heitkoguse ühikute keskmist hinda kahe eelneva aasta jooksul, kutsub komisjon koheselt kokku komitee koosoleku, et arutada võimalikke meetmeid.

(5)

Maagaasi saab ELi importida kas torujuhtmete kaudu selle allikast või transportida veeldatud maagaasina. Gaasi tuleb hoiustada, et tasakaalustada igapäevase ja hooajalise nõudluse kõikumisi. See tagab gaasitarned ka siis, kui tekivad tarnehäired või eriti suur nõudlus. Hoiustatud gaasi peamine eelis on see, et see on kättesaadav tarbijatele lähedal ja seda saab viivitamata tarnida.

(6)

Nafta (97 %), kivisüsi (44 %) ja gaas (90 %).

(7)

COVID-19 kriisi ajal suurenes 2020. aastal energiaostuvõimetus eelmise aastaga võrreldes 8 liikmesriigis (21 liikmesriigist, kus andmed on kättesaadavad), samas kui 13 liikmesriigis see vähenes, sealhulgas 5 liikmesriigis (Bulgaaria, Kreeka, Küpros, Leedu ja Portugal), kus see näitaja oli 2019. aastal üle 15 %.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ.

(10)

Vt komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1563 , mis käsitleb energiaostuvõimetust.

(11)

Energiakulud moodustavad olulise osa teatavate allsektorite tootmiskuludest, nt 71 % väetiste, 40 % esmase alumiiniumi, 31 % tsingi ja 25 % lehtklaasi tootmiskuludest.

(12)

Madalmaade gaasibörsi TTF gaasifutuuride indeks, mis on praegu ligikaudu 90 eurot MWh, on 2022. aasta aprillis ligikaudu 50 eurot MWh.

(13)

Aasta pärast on see 42 eurot / MWh, kahe aasta pärast 35 eurot / MWh, kolme aasta pärast 32 eurot / MWh.

(14)

Praegu on ELis gaasi hoiustamise tase veidi üle 75 %, mis on madalam kui viimase 10 aasta keskmine näitaja 90 % (3. oktoobri 2021. aasta seisuga).

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010.

(16)

Kui HKSi vahenditest tuleks eelkõige toetada heite edasist vähendamist, eelkõige seeläbi, et investeeritakse energiatõhususe meetmetesse, energiasüsteemi ümberkujundamisse ja puhaste tehnoloogiate alasesse innovatsiooni, siis HKSi direktiivi (direktiiv 2009/29/EÜ) artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid võivad kasutada HKSi tulusid rahalise toetuse andmiseks, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades.

(17)

Reguleeritud jaehinnad on ELi õigusaktide kohaselt lubatud üksnes erandlikes olukordades ja rangetel tingimustel energiaostuvõimetutele ja vähekaitstud leibkondadele. Reguleeritud hinnad moonutavad tootmisse investeerimise signaale ja kahjustavad tarbijaid.

(18)

COVID-19 erimeetmed, et kaitsta kaitsetuid tarbijaid: riikide valitsused ja energeetikasektorit reguleerivad asutused kehtestasid energiaarvete tasumata jätmisest tingitud võrgust lahtiühendamise peatamise. Lisaks valitsuse meetmetele võtsid mitmed ELi energiaettevõtjad tarbijate toetamiseks vastu vabatahtlikke algatusi, nagu maksete tegemise kord ja võrgust lahtiühendamise poliitika puudumine.

(19)

Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1563, mis käsitleb energiaostuvõimetust.

(20)

Sellised maksud hõlmavad eelkõige energiatoodete ja elektrienergia aktsiisi ning käibemaksu, mis on ELi tasandil ühtlustatud, kuid ka muid riigisiseseid keskkonnamakse, et rahastada taastuvenergiasse tehtavaid investeeringuid, mida on vaja rohepöördeks.

(21)

. Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik.

(22)

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi.

(23)

. Käibemaksumäärade õigusraamistik on praegu nõukogus läbivaatamisel.

(24)

. Grupierandi määruste ja riigiabi suuniste kohaselt tuleks igasugune riigi sekkumine kehtestada läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning see peaks põhinema objektiivsetel ja proportsionaalsetel kriteeriumidel.

(25)

Ärikäitumine tähendab seda, et ettevõtjad võivad teha iseseisvalt otsuseid, ilma et seadus kohustaks neid teataval viisil käituma.

(26)

Turu üle teevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) koordineerimisel järelevalvet 27 liikmesriigi finantsvaldkonna reguleerivad asutused.

(27)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2016/1148 (COM(2020) 823 final).

(28)

https://ec.europa.eu/info/news/commission-publishes-report-barriers-eu-retail-energy-markets-2021-feb-23_en

(29)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (COM(2021) 550 final).

(30)

Kui teatavad mittepaindlikud elektrijaamad peavad hoolimata negatiivsetest hindadest tootmist jätkama.

(31)

Näiteks tõi hinnangute kohaselt taastuvelektri koguse suurenemine Saksamaal kaasa elektrituru hetkehindade 24 % languse ajavahemikul 2008–2015 ja Rootsis 35 % languse aastatel 2010–2015, eeldusel et muud näitajad püsisid muutumatuna (Hirth, 2018).

(32)

IRENA, „Power Generation Costs in 2020“.

(33)

Rahastu tarvis teatatud kulutused on komisjoni hinnangud, mis põhinevad kliimameetmete jälgimisest saadud näitajatel, mis on avaldatud taaste- ja vastupidavuskavade kohta tehtud komisjoni analüüsi osana. Teatatud summa hõlmab 22 riiklikku taaste- ja vastupidavuskava, mille komisjon oli 5. oktoobriks hinnanud ja heaks kiitnud. See summa muutub vastavalt ülejäänud kavade heakskiitmisele.

(34)

https://ec.europa.eu/energy/topics/infrastructure/projects-common-interest_en

(35)

https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-169-2014-INIT/et/pdf

Choose the experimental features you want to try