EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.6.2021

COM(2021) 529 final

KOMISJONI ARUANNE

Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi

Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3

KOMISJONI ARUANNE

Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi

Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3

1.Sissejuhatus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artiklis 126 on sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Menetlust täpsustatakse stabiilsuse ja kasvu pakti osaks olevas määruses (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta.

1 2 20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud klausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal euroalal või liidus tervikuna. Komisjon esitas teatises oma seisukoha, et üldise vabastusklausli aktiveerimise tingimused on täidetud, sest COVID-19 puhang põhjustab tõsise majandussurutise. Liikmesriikide rahandusministrid nõustusid 23. märtsil 2020 komisjoni hinnanguga.

Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. Selle aktiveerimine on siiski võimaldanud liikmesriikide eelarve paindlikkust praeguse kriisiga toimetulekuks, võimaldades ajutiselt kõrvale kalduda liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse kestlikkust keskmises perspektiivis. Nõukogu võib pakti parandusliku osa puhul teha komisjoni soovituse alusel otsuse võtta vastu muudetud eelarvekursid. Üldine vabastusklausel võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning ühtlasi võimaldab komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

3 4 20. juulil 2020 soovitas nõukogu Euroopa poolaastal antud riigipõhiste soovituste raames võtta liikmesriikidel kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida COVID-19 pandeemiale ning toetada majandust ja selle taastumist. Samuti soovitati liikmesriikidel, kui majandustingimused võimaldasid, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada keskmises perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon ja tagada võla kestlikkus, suurendades ühtlasi investeeringuid. Samuti on nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta märgitud, et eelarvepoliitika peaks jääma kõigis euroala liikmesriikides kogu 2021. aasta jooksul toetavaks.

5 17. septembril 2020 kutsuti komisjoni iga-aastases kestliku majanduskasvu strateegias liikmesriike üles jätkama 2021. aastal sihipärase ajutise eelarvetoetuse andmist olukorras, kus on aktiveeritud üldine vabastusklausel, tagades ühtlasi keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkuse.

6 7 19. veebruaril 2021 jõustus määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu. Reformide ja investeeringute rakendamine rahastu raames aitab elavdada majandust ning annab rahalist toetust majandusliku vastupanuvõime ja majanduse kasvupotentsiaali tugevdamiseks. See aitab ka saavutada lähiajal liikmesriikide rahanduses taas soodsama seisundi ning tugevdab keskmises ja pikas perspektiivis nende kestlikkust. 3. märtsil 2021 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse täiendavad poliitikasuunised eesmärgiga aidata koordineerida eelarvepoliitikat ning valmistada ette liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogramme.

8 Komisjoni 2. juuni 2021. aasta teatises majanduspoliitika koordineerimise kohta on märgitud, et stabiilsuse ja kasvu pakti üldist vabastusklauslit kohaldatakse jätkuvalt 2022. aastal ja eeldatavasti desaktiveeritakse see alates 2023. aastast. Liikmesriikide eelarvepoliitika peaks 2022. aastal muutuma diferentseeritumaks, kuna majandustegevus normaliseerub järk-järgult 2021. aasta teisel poolel. Eelarvepoliitikas tuleks arvesse võtta taastumise seisu, riigi rahanduse kestlikkust ning vajadust vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi. Kui majanduse taastumine muutub kindlamaks, peaks eelarvepoliitika keskenduma selliste avaliku ja erasektori investeeringute suurendamisele, mis toetavad rohe- ja digipööret.

Eurostati 22. aprillil 2021 kinnitatud andmete kohaselt 9 ületas 2020. aasta valitsemissektori eelarve puudujääk aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst 25 liikmesriigis: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi 10 . Lisaks näitab komisjoni 2021. aasta kevadprognoos 11 (edaspidi „komisjoni prognoos“), et 2021. aastal püsib valitsemissektori eelarve puudujääk kontrollväärtusest kõrgemal kõigis neis liikmesriikides peale Luksemburgi. 2020. aastal täheldatud eelarvepuudujääk on esmapilgul usutav tõend ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta nendes liikmesriikides, nagu on määratletud aluslepingu artiklis 126. Komisjon võtab vajaduse korral arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid.

Eurostati kinnitatud andmete kohaselt oli Taani valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. aastal alla 3 % SKPst ja komisjoni prognoosi kohaselt peaks see jääma alla selle kontrollväärtuse. Siiski on Taani oma 2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt kavandanud 2021. aastaks valitsemissektori eelarve puudujäägiks 3,3 % SKPst, mis ületab samuti aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kontrollväärtust. 2021. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk on esmapilgul usutav tõend aluslepingu artiklis 126 määratletud ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Taanis. Komisjon võtab vajaduse korral arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid.

Belgias, Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Ungaris, Austrias, Portugalis, Sloveenias, Slovakkias ja Soomes ületas valitsemissektori koguvõlg 2020. aasta lõpus kontrollväärtust 60 % SKPst. Lisaks näitavad 2020. aasta andmed, et Belgia, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Ungari, Austria, Portugal ja Sloveenia ei järginud võla vähendamise sihttaset või Hispaania ja Prantsusmaa puhul võlareegliga seotud üleminekukorda 12 . Saksamaa, Slovakkia ja Soome ületasid 2020. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst; 2019. aastal oli nende valitsemissektori võla suhe SKPsse alla 60 % SKPst. 2020. aastal täheldatud valitsemissektori võlg on esmapilgul usutav tõend aluslepingu artiklis 126 määratletud ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta nendes 14 liikmesriigis. Komisjon võtab arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid.

Seda arvesse võttes on komisjon koostanud käesoleva aruande kooskõlas aluslepingu artikli 126 lõikega 3 ning selles analüüsitakse, kuidas liikmesriigid täidavad aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriume. Selles võetakse arvesse kõiki asjasse puutuvaid tegureid, sealhulgas COVID-19 pandeemiast tulenevat tõsist majandussurutist ja nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusi.

2.Eelarvepuudujäägi kriteerium

Kõigi liikmesriikide puhul oli eelarvepuudujääk, mis ületas 2020. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust, erakorraline, kuna selle põhjustas tõsine majandussurutis ELis tervikuna. Reaalne SKP vähenes 2020. aastal kõigis ELi liikmesriikides peale Iirimaa. ELis tervikuna vähenes majandustegevus 6,1 % (euroalal 6,6 %). Eelarvepuudujäägi suurenemine tulenes nende liikmesriikide poolt COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks võetud meetmete eelarvekuludest ja automaatsete stabilisaatorite toimimisest. Eurostati kinnitatud uusimate andmete kohaselt on 2020. aastal ELile tervikuna antav eelarvetoetus, sealhulgas kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed ja automaatsed stabilisaatorid, mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena, hinnanguliselt 6,6 % SKPst (euroalal 6,8 %).

Eurostati kinnitatud andmete kohaselt ületas 2020. aastal valitsemissektori eelarve puudujääk aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ega olnud sellele lähedal, 23 liikmesriigis (tabel 2) st Belgias, Tšehhis, Saksamaal, Eestis, Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Ungaris, Maltal, Madalmaades, Austrias, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Slovakkias ja Soomes. Samas oli Bulgaaria ja Rootsi valitsemissektori eelarve puudujääk üle 3 % SKPst, kuid selle lähedal.

Komisjoni prognoosi kohaselt peaks Taani valitsemissektori eelarve puudujääk olema 2021. aastal 2,1 % SKPst. Siiski on Taani oma 2021. aasta lähenemisprogrammi järgi kavandanud 2021. aastaks valitsemissektori eelarve puudujäägiks 3,3 % SKPst, mis ületab samuti 3 % SKPst, kuid on selle lähedal 13 . 

Aluslepingus sätestatud kontrollväärtust ületav eelarvepuudujääk peaks olema ajutine Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Küprose, Läti, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Poola, Soome ja Rootsi puhul, kusjuures valitsemissektori eelarve puudujääk peaks komisjoni prognoosi kohaselt vähenema 2022. aastal (Luksemburgi puhul juba 2021. aastal) tasemele alla 3 % SKPst. Need prognoosid on äärmiselt ebakindlad.

Kokkuvõttes näitab analüüs, et Bulgaaria, Taani ja Rootsi täidavad aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud eelarvepuudujäägi kriteeriumi, kuid 23 liikmesriiki ei täida seda enne asjasse puutuvate tegurite asjakohast kaalumist: Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.

3.Võlakriteerium

2020. aastal suurenes valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse kõigis liikmesriikides ja ületas aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst 14 liikmesriigis: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Ungari, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome (tabel 3). See kasv tulenes nominaalse SKP märkimisväärsest vähenemisest ja suurest võlakirjade emissioonist erakordselt suure puudujäägi rahastamiseks. 2019. aastal oli Belgia, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Ungari, Austria, Portugali ja Sloveenia valitsemissektori koguvõlg juba üle 60 % SKPst. 

Andmed näitavad, et Belgias, Kreekas, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Ungaris, Austrias, Portugalis ja Sloveenias ei järgitud 2020. aastal võla vähendamise sihttaset (tabel 4). Võla vähendamise sihttase arvutatakse kolme aasta perspektiivis, mis võib olla tulevikku suunatud (t – 1 kuni t + 1), tagasivaatav (t – 3 kuni t – 1) ja tsükli järgi korrigeeritud. Kui mis tahes aastal on valitsemissektori võla suhe SKPsse alla 60 % SKPst, ei saa võrdlusalust otstarbekalt arvutada. Nii on see juhul, kui liikmesriigid, eelkõige Saksamaa, Slovakkia ja Soome, ületavad esimest korda kontrollväärtuse 60 % SKPst. Kuna Slovakkia valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2021. aastal kahanema allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust, loetakse see võlakriteeriumile vastavaks. Saksamaa ja Soome valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognoosiperioodil jääma üle 60 %, mistõttu neid ei loeta võlakriteeriumile vastavaks. Lisaks ei teinud Hispaania ega Prantsusmaa, kelle suhtes kohaldatakse võlareegliga seotud üleminekukorda, piisavaid edusamme võla vähendamise sihttaseme saavutamiseks 2020. aastal, kuna nende struktuurse eelarvepositsiooni muutus jäi allapoole nende nõutavat minimaalset lineaarset struktuurilist kohandamist (tabel 5).

Analüüs näitab seega, et nende liikmesriikide hulgas, kelle valitsemissektori võlg oli 2020. aasta lõpus suurem kui 60 % SKPst, täidab võlakriteeriumi Slovakkia, kuid Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Ungari, Austria, Portugal, Sloveenia ega Soome ei täida seda enne asjasse puutuvate tegurite arvessevõtmist.

4.Asjasse puutuvad tegurid

Aluslepingu artikli 126 lõikes 3 on sätestatud, et komisjoni aruandes tuleb „võtta arvesse ka seda, kas eelarvepuudujääk ületab riigi investeerimiskulutused, samuti kõiki muid asjassepuutuvaid tegureid, sealhulgas liikmesriigi keskmise pikkusega perioodi majandus- ja eelarveseisundit“.

Neid tegureid on lisaks selgitatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3, milles on samuti sätestatud, et asjakohast tähelepanu tuleb pöörata „kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud“. Eelkõige on määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 märgitud, et asjasse puutuvaks teguriks võib pidada ka keskpika perioodi võlapositsiooni.

Seega võetakse peale COVID-19 pandeemia eelarvemõju arvesse ka riigipõhiseid asjasse puutuvaid tegureid. Need hõlmavad keskmise perioodi majandusseisundit, keskmise perioodi eelarveseisundit (sealhulgas avaliku sektori investeeringud), keskmise perioodi võlaseisundit ja muid liikmesriikide esitatud asjasse puutuvaid tegureid.

Mis puudutab võlakriteeriumi järgimist, siis määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt saab menetluses, mille tulemusel tehakse võlakriteeriumi põhjal otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, asjasse puutuvaid tegureid arvesse võtta, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust 60 % SKPst või kui ületab, siis on täidetud topelttingimus, st valitsemissektori eelarve puudujääk on ligilähedane kontrollväärtusele ja ületab kontrollväärtust ajutiselt.

26st käesolevas aruandes käsitletud liikmesriigist, kes ületavad 2020. aastal või kavatsevad 2021. aastal ületada aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst, ei ületanud valitsemissektori võla suhe SKPsse 2020. aasta lõpus 60 % kontrollväärtust 12 liikmesriigi puhul: Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola ja Rootsi. 

Ülejäänud 14 liikmesriigis, kus eelarvepuudujäägi kontrollväärtus ületab asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst – st Belgias, Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Ungaris, Austrias, Portugalis, Sloveenias, Slovakkias ja Soomes – ületas valitsemissektori võla suhe SKPsse kontrollväärtust aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst ning asjasse puutuvate tegurite arvestamiseks vajalik topelttingimus ei ole täidetud. Puudujääk ei püsinud kõigis neis liikmesriikides kontrollväärtuse lähedal, kusjuures kontrollväärtuse 3 % SKPst ületamine oli vahemikus 1,2–8 % SKPst. Kontrollväärtuse ületamine ei ole eeldatavasti ka ajutine, välja arvatud Saksamaal, Küprosel, Austrias ja Soomes. Seetõttu ei saa nende 14 liikmesriigi puhul asjasse puutuvaid tegureid arvesse võtta etappide puhul, mille alusel tehakse otsus valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta eelarvepuudujäägi kriteeriumi alusel.

Seoses võlakriteeriumi ilmse rikkumisega samas 14 liikmesriigis on määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 4 sätestatud, et võlakriteeriumi täitmise hindamisel võetakse alati arvesse asjasse puutuvaid tegureid, olenemata rikkumise suurusest.

Lisaks on määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 6 sätestatud, et kui nõukogu otsustab, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk, võetakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse edasistes etappides arvesse aluslepingu artikli 126 lõikes 3 osutatud asjasse puutuvaid tegureid.

Käesolevas aruandes on esitatud asjasse puutuvad tegurid, isegi kui neid ei saa arvesse võtta etappide puhul, mille alusel tehakse otsus valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta eelarvepuudujäägi kriteeriumi alusel.

4.1.COVID-19 pandeemia mõju eelarvele

Praeguses olukorras on peamine tegur, mida tuleb kõigi käesolevas aruandes käsitletud liikmesriikide puhul arvesse võtta, COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja eelarvele, kuna see on tekitanud erakorralise ebakindluse makromajanduslikes ja eelarvelistes väljavaadetes. Pandeemia ja sellega seotud tõsine majandussurutis on toonud kaasa stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise ning nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovituse, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida COVID-19 pandeemiale ning toetada majandust ja selle taastumist.

COVID-19 pandeemia puhang on eelkõige põhjustanud enneolematu ülemaailmse rahvatervisekriisi, mis tõi kaasa majandustegevuse järsu vähenemise, mida automaatsete stabilisaatorite mõju leevendas ainult osaliselt. Liikmesriigid on pidanud tegelema rahvatervise hädaolukorraga, toetama leibkondi ja äriühinguid ning pakkuma oma majandusele üldisemat tuge. Liikmesriigid on vastu võtnud ka olulisi likviidsustoetusmeetmeid ja riigigarantiisid. Nendel likviidsustoetusmeetmetel, eelkõige krediidivooge toetavatel riiklikel garantiidel, ei ole otsest mõju eelarvele enne, kui need sisse nõutakse.

Nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil võetud jõulised poliitikameetmed on leevendanud kriisi mõju Euroopa majanduslikule ja sotsiaalsele struktuurile. Lisaks juba niigi suurtele automaatsetele stabilisaatoritele, mis on hinnanguliselt ligikaudu 3 % SKPst, võtsid liikmesriigid kriisiga seotud kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid, mis olid 2020. aastal hinnanguliselt ligikaudu 4 % SKPst. Viimaste andmete põhjal on 2020. aastal liidus antav eelarvetoetus (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni iga-aastase muutusena) hinnanguliselt 6,6 % SKPst (euroalal 6,8 % SKPst). Hinnangute kohaselt leevendasid liikmesriikide rakendatud eelarvetoetus- ja likviidsusmeetmed majandustegevuse vähenemist 2020. aastal 14 .

2. ja 3. punktis kirjeldatud valitsemissektori eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võla järsk suurenemine tulenes vajadusest toetada majandust erakordselt keerulistes tingimustes kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Seda võetakse komisjoni hinnangus arvesse.

4.2Riigipõhised asjasse puutuvad tegurid

Käesolevas jaos antakse hinnang riigipõhistele asjasse puutuvatele teguritele, mille hulka kuuluvad keskmise pikkkusega perioodi makromajanduslikud väljavaated, keskmise pikkusega perioodi eelarvepositsioon (sealhulgas valitsemissektori investeeringud, tabel 6), keskmise pikkusega perioodi võlapositsioon ja muud asjasse puutuvad tegurid, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 3.

Kuigi riigipõhised alajaod sisaldavad põhiteavet keskpika perioodi makromajandusliku positsiooni kohta, näiteks 2021. aasta panuse kohta majanduskasvu (eratarbimine, avaliku sektori tarbimine, investeeringud ja netoeksport), leiab üksikasjalikumad makromajanduslike suundumuste kirjeldused komisjoni 2021. aasta kevadprognoosist. Lisateave iga liikmesriigi eelarvemeetmete ja võla jätkusuutlikkuse analüüsi kohta, mida on käsitletud allpool, on esitatud komisjoni soovitustes nõukogu soovituste kohta 2021. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammide asjus ning sellele lisatud statistikalisas. Võla jätkusuutlikkuse analüüsi on ajakohastatud 15 võrreldes 2020. aasta võla jätkusuutlikkuse ülevaatega (Debt Sustainability Monitor) 16 (avaldatud 2021. aasta veebruaris), et kajastada nii komisjoni prognoosi kui ka 2021. aasta rahvastiku vananemise aruande uusimaid prognoose rahvastiku vananemisega seotud kulude kohta 17 .

2021. aastal suureneb valitsemissektori eelarve puudujääk ELis ja euroalal tervikuna veelgi, vastavalt 7,5 %-le SKPst ja 8 %-le SKPst (vastavalt ligikaudu ½ ja ¾ protsendipunkti SKPst). Puudujäägi suurenemine on tingitud peamiselt uute või pikendatud erakorraliste meetmete võtmisest, mille eesmärk on toetada majandustegevust uute vajalike piirangute kehtestamise ajal aasta esimesel poolel.

Komisjoni prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal vähenema (mõnel juhul vaid vähesel määral) pooltes 26st käesoleva aruandega hõlmatud liikmesriigist – st Belgias, Bulgaarias, Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Küprosel, Luksemburgis, Ungaris, Austrias, Poolas, Portugalis ja Soomes –, tingituna majandustegevuse tagasipõrke fenomenist ja ajutiste erakorraliste meetmete järkjärgulisest kaotamisest. Siiski prognoositakse, et ainult Taani ja Luksemburgi eelarvepuudujääk jääb alla 3 % SKPst.

Prognoositakse, et 2022. aastal kahaneb keskmine eelarvepuudujääk nii ELis kui ka euroalal ligikaudu 3¾ %-le SKPst. Nii majanduse elavnemine kui ka taandumine suurest osast kaalutlusõigusel põhinevast poliitilisest toetusest, mida on rakendatud kriisi mõjudega võitlemiseks, aitavad prognooside kohaselt vähendada eelarvepuudujääki 2022. aastal.

Kuigi Bulgaarias, Taanis, Hispaanias, Horvaatias, Küprosel, Ungaris, Poolas, Portugalis, Sloveenias ja Slovakkias peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2021. aastal vähenema, suureneb valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse prognooside kohaselt veelgi, saavutades ELis ja euroalal uue tipu vastavalt 95 % ja 103 %, enne kui see 2022. aastal veidi väheneb. Enamikus liikmesriikides on prognooside kohaselt valitsemissektori võla suhe SKPsse 2021. aastal endiselt üle 60 % SKPst.

Pärast taaste- ja vastupidavusrahastu jõustumist 19. veebruaril 2021 on liikmesriigid esitanud või valmistuvad esitama komisjonile oma riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid. Seepärast võetakse komisjoni prognoosis nende kavade mõju arvesse komisjoni eelarvelistes ja makromajanduslikes prognoosides. Prognoosi koostamise tähtpäeva (30. aprill 2021) seisuga olid mõned plaanide üksikasjad mitmes liikmesriigis siiski veel arutlusel. Komisjoni prognooside koostamisel on kasutatud järgmisi eeldusi:

̶Kulude ajaline profiil: prognoosis eeldatakse vaikimisi, et alates 2021. aasta teisest poolest kuni 2026. aastani kasutatakse toetuste kogusumma lineaarselt ära. Selle tulemusena kasutatakse 2021. aastal ära 1/11 ja 2022. aastal 2/11 kogu taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud toetusest.

̶Kulude struktuur: Prognoosis eeldatakse vaikimisi, et rahastust rahastatavad kulud jagatakse kapitali kogumahutuseks põhivarasse (st valitsemissektori investeeringud) ja kapitalisiireteks (mis toetaksid peamiselt erasektori investeeringuid).

̶Eespool esitatud eeldused hõlmavad ainult taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud toetuste kasutamist.

Liikmesriikide puhul, kus prognoosi tähtpäeva seisuga oli riiklike taaste- ja vastupidavuskavade (eelnõude) kohta piisavalt üksikasjalikku ja usaldusväärset teavet, kaldub prognoos nendest vaike-eeldustest kõrvale 18 .

4.2.1Belgia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 6,3 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,5 % ja 2022. aastal 3,7 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 9,4 %-lt SKPst 2020. aastal 7,6 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 4,9 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 2,8 %-lt SKPst 2020. aastal 3 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 7,5 % ja 6 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on enamasti ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 99,8 % ja 2019. aasta lõpus 98,1 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 114,1 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle suurenemist 115,3 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 115,5 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Võla jätkusuutlikkuse analüüs kinnitab suuri riske keskpikas perspektiivis. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt valitsemissektori võla suhe SKPsse stabiliseeruks ja hakkaks kahanema perioodi teisel poolel, jäädes siiski kõrgele tasemele. Võlakurss on tundlik majandusšokkide suhtes. Võttes arvesse suurt hulka võimalikke makromajanduslikke muutujaid mõjutavaid ajutisi šokke (stohhastiliste prognooside kaudu), on tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse võib 2025. aastal olla suurem kui 2020. aastal. Mis puutub muudesse võla jätkusuutlikkuse üldise hindamise seisukohast olulistesse teguritesse, siis aitavad riske leevendada võlatähtaja pikenemine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (erinevate ja suurte investorite baasiga) ning eurosüsteemi sekkumistega toetatud ajalooliselt väiksed laenukasutuse kulutused. Lisaks eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus). Lisaks prognoositakse brutorahastamisvajaduste vähenemist. Riske suurendavad tegurid on seotud erasektorist tulenevate tingimuslike kohustustega seotud riskidega, sealhulgas COVID-19 kriisi ajal äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antud riigigarantiide võimaliku realiseerimisega, kuigi see risk on praegu suhteliselt väikese kasutuselevõtu tõttu piiratud.

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 30. aprillil 2021 esitas Belgia täiendavad asjasse puutuvad tegurid: 21. detsembrist 2018 kuni 1. oktoobrini 2020 oli Belgias föderaaltasandil mitu ajutist valitsust; ametisse astuv valitsus on lubanud viia ellu olulised struktuurireformid, et parandada avaliku sektori kulutuste struktuuri ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Kirjas nimetatud reformikavad käsitlevad pensioni- ja maksusüsteeme, kulude läbivaatamist ning valitsemissektori investeeringute taseme tõstmist.

4.2.2Bulgaaria

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 4,2 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 3,5 % ja 2022. aastal 4,7 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt investeeringutest ja eratarbimisest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 3,4 %-lt SKPst 2020. aastal 3,2 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 1,9 %-le SKPst 2022. aastal. Hinnangute kohaselt vähenevad valitsemissektori investeeringud 4,5 %-lt SKPst 2020. aastal 4,2 %-le 2021. aastal, olles suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. ja 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 5,6 % ja 5,1 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 22,3 % ja 2019. aasta lõpus 20,2 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 25 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 24,5 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 24 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Bulgaaria 29. aprillil 2021 nimetas.

4.2.3Tšehhi

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 5,6 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 3,4 % ja 2022. aastal 4,4 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt investeeringutest ja netoekspordist. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk suureneb eeldatavasti 6,2 %-lt SKPst 2020. aastal 8,5 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel väheneb 5,4 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 4,9 %-lt SKPst 2020. aastal 5,2 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 6,4 % ja 8,7 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 2 % SKPst.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 32,1 % ja 2019. aasta lõpus 30,3 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 38,1 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle suurenemist 44,3 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 47,1 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 30. aprillil 2021 esitas Tšehhi täiendavad asjasse puutuvad tegurid. Ametiasutused peavad asjakohasteks leevendavateks teguriteks Tšehhi riigi rahanduse olukorda enne pandeemiat, sealhulgas eelarvepuhvreid ja valitsemissektori väikest võlga. Eelarvelise vastutuse eeskirjade seaduse muudatuste kohaselt algab 2022. aastal eelarve konsolideerimine minimaalse fiskaalstiimuliga 0,5 protsendipunkti võrra aastas.

4.2.4Taani

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 2,7 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 2,9 % ja 2022. aastal 3,5 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2021. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 1,1 %-lt SKPst 2020. aastal 2,1 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 1,4 %-le SKPst 2022. aastal. Hinnangute kohaselt kasvavad valitsemissektori investeeringud 3,6 %-lt SKPst 2020. aastal 3,7 %-le 2021. aastal, olles suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. ja 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 5,2 % ja 5,8 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 34 % ja 2019. aasta lõpus 33,3 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 42,2 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 40,2 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 38.8 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Taani 12. mail 2021 nimetas.

4.2.5Saksamaa

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 4,9 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 3,4 % ja 2022. aastal 4,1 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt netoekspordist ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 4,2 %-lt SKPst 2020. aastal 7,5 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 2,5 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 2,7 %-lt SKPst 2020. aastal 2,8 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 5,9 % ja 9,2 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Saksamaal esineb tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Jooksevkonto ülejääk püsib kõrgel tasemel, kajastades säästudega võrreldes tagasihoidlikku investeeringute taset, ja sellel on piiriülene tähtsus. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 61,8 % ja 2019. aasta lõpus 59,7 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 69,8 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 73,1 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 72,2 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Saksamaa esitas 3. mail 2021 täiendavad asjasse puutuvad tegurid: kavandatud eelarves eeldatakse kõigi toetusmeetmete täielikku rakendamist. 

4.2.6Eesti

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 2,9 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 2,8 % ja 2022. aastal 5 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja netoekspordist. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 4,9 %-lt SKPst 2020. aastal 5,6 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 3,3 %-le SKPst 2022. aastal. Hinnangute kohaselt kasvavad valitsemissektori investeeringud 5,7 %-lt SKPst 2020. aastal 6,3 %-le 2021. aastal, olles suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. ja 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 5 % ja 5,6 % SKPst. Need näitajad hõlmavad kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi lõppu 2023. aastal on nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 8,2 % ja 2019. aasta lõpus 8,4 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 18,2 %-le SKPst. Prognoositakse selle suurenemist 21,3 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 24 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Eesti 29. aprillil 2021 nimetas.

4.2.7Iirimaa

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: See on ainus ELi liikmesriik, kus majandus 2020. aastal ei kahanenud, kusjuures SKP kasv aeglustus vaid 3,4 %ni. Prognoositakse, et 2021. aastal kasvab majandus veelgi 4,6 % ja 2022. aastal 5 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt investeeringutest ja eratarbimisest. Kuid iga-aastane muudetud sisenõudlus, 19 mis kajastab aluseks olevat sisemajandust paremini, näitab 5,4 % kahanemist 2020. aastal. Selle näitaja kohaselt peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,3 % ja 2022. aastal 7 % ning majandusaktiivsus peaks 2022. aastal taas suurenema 2019. aasta tasemele.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk peaks 2021. aastal jääma stabiilseks ja olema 5 % SKPst ning seejärel vähenema 2022. aastal 2,9 %-le SKPst. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 2,7 %-lt SKPst 2020. aastal 2,9 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on mõlemal aastal hinnanguliselt 5,7 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on enamasti ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Iirimaal esineb tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus on seotud suure era- ja valitsemissektori võla ning netoväliskohustustega. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 63 % ja 2019. aasta lõpus 57,4 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 59,5 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 61,4 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 59,7 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Iirimaa 30. aprillil 2021 nimetas.

4.2.8Kreeka

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 8,2 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,1 % ja 2022. aastal 6 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 9,7 %-lt SKPst 2020. aastal 10 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 3,2 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 3 %-lt SKPst 2020. aastal 4,9 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 11,3 % ja 11,7 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal ning mis on 2022. aastaks välja kuulutatud, on ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Kreekas esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus on seotud valitsemissektori suure võla, ebatäieliku välise tasakaalustamise ja viivislaenude suure osakaaluga olukorras, kus töötus on suur ja potentsiaalne majanduskasv väike. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 186,2 % ja 2019. aasta lõpus 180,5 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 205,6 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 208,8 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 201,5 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Kreeka üle tehakse tõhustatud järelevalvet. 20  Võla jätkusuutlikkuse analüüs kinnitab suuri riske keskpikas perspektiivis. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt väheneks valitsemissektori võla suhe SKPsse selle perioodi jooksul, jäädes siiski kõrgele tasemele. Eelkõige on võlakurss tundlik majandusšokkide suhtes keskpikas perspektiivis. Võttes arvesse suurt hulka võimalikke makromajanduslikke muutujaid mõjutavaid ajutisi šokke (stohhastiliste prognooside kaudu), on tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse võib 2025. aastal olla suurem kui 2020. aastal. Lisaks näitab tõhustatud järelevalve 10. aruandes esitatud võla jätkusuutlikkuse analüüs, et alternatiivsete stsenaariumide puhul on jätkusuutlikkusega seotud riskid suuremad 21 . Mis puutub muudesse võla jätkusuutlikkuse üldise hindamise seisukohast olulistesse teguritesse, siis leevendavad valitsemissektori võla struktuur ja tähtajaprofiil võla haavatavust, samas kui tingimuslikud kohustused võivad tekitada lisariske. Suurt osa võlast rahastatakse madalate intressimääradega ja pikaajaliste tähtaegadega, mis koos Kreeka valitsemissektori suure sularahareserviga pehmendavad tõhusalt rahastamiskulude lühiajaliste kõikumiste mõju. Tõhustatud järelevalve 10. aruandes esitatud võla jätkusuutlikkuse analüüsis ei võeta arvesse riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas esitatud reformide ja investeeringute pikaajalist mõju majanduskasvule, mis võib jätkusuutlikkusriske veelgi leevendada. Seevastu on olemas riskid, mis tulenevad ebakindlusest, mis on seotud erasektori vastu võetud tingimuslike kohustustega, sealhulgas pandeemia ajal või Herculesi kava raames äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antud riigigarantiidega.

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Kreeka 29. aprillil 2021 nimetas.

4.2.9Hispaania

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 10,8 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 5,9 % ja 2022. aastal 6,8 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 11 %-lt SKPst 2020. aastal 7,6 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 5,2 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid 2021. aastal jääma stabiilseks, s.o 2,5 %-le SKPst. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 8,1 % ja 4,8 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on enamasti ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Hispaanias esineb tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus on seotud nii valitsemis- kui ka erasektori suure välis- ja sisevõlaga olukorras, kus töötus on suur, ning sellel on piiriülene tähtsus. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 97,4 % ja 2019. aasta lõpus 95,5 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 120 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 119,6 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 116,9 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Võla jätkusuutlikkuse analüüs kinnitab suuri riske keskpikas perspektiivis. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt valitsemissektori võla suhe SKPsse stabiliseeruks ja kahaneks veidi perioodi teisel poolel, jäädes siiski kõrgele tasemele. Võlakurss on tundlik majandusšokkide suhtes. Võttes arvesse suurt hulka võimalikke makromajanduslikke muutujaid mõjutavaid ajutisi šokke (stohhastiliste prognooside kaudu), on tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse võib 2025. aastal olla suurem kui 2020. aastal. Mis puutub muudesse võla jätkusuutlikkuse üldise hindamise seisukohast olulistesse teguritesse, siis aitavad riske leevendada võlatähtaja pikenemine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (erinevate ja suurte investorite baasiga) ning eurosüsteemi sekkumistega toetatud ajalooliselt väiksed laenukasutuse kulutused. Lisaks eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus). Lisaks prognoositakse brutorahastamisvajaduste vähenemist. Riske suurendavad tegurid on seotud erasektorist tulenevate tingimuslike kohustustega seotud riskidega, sealhulgas COVID-19 kriisi ajal äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antud riigigarantiide võimaliku realiseerimisega.

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 30. aprillil 2021 esitas Hispaania täiendavad asjasse puutuvad tegurid: i) alates 2020. aastast on varahaldusettevõtja SAREB liigitatud statistikas valitsemissektorisse, mis lisab 2020. aastal eelarvepuudujäägi suhtele SKPsse ligikaudu 1 protsendipunkti ja valitsemissektori võla suhtele SKPsse 3 protsendipunkti; ning ii) Hispaania on rakendanud ka tulumeetmeid, eelkõige uusi makse finantstehingutele, teatavatele digiteenustele ja ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele, mis peaksid keskpikas perspektiivis riigi rahandust tugevdama.

4.2.10Prantsusmaa

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 8,1 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 5,7 % ja 2022. aastal 4,2 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt investeeringutest ja eratarbimisest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 9,2 %-lt SKPst 2020. aastal 8,5 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 4,7 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 3,8 %-lt SKPst 2020. aastal 3,9 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 6,2 % ja 5,7 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud ning 2022. aastaks välja kuulutatud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Prantsusmaal esineb tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus on seotud valitsemissektori suure võla, nõrga konkurentsivõime ja tootlikkuse aeglase kasvuga, millel on piiriülene tähtsus. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 98 % ja 2019. aasta lõpus 97,6 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 115,7 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 117,4 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 116,4 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Võla jätkusuutlikkuse analüüs kinnitab suuri riske keskpikas perspektiivis. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt valitsemissektori võla suhe SKPsse stabiliseeruks ja kahaneks veidi perioodi teisel poolel, jäädes siiski kõrgele tasemele. Võlakurss on tundlik majandusšokkide suhtes. Võttes arvesse suurt hulka võimalikke makromajanduslikke muutujaid mõjutavaid ajutisi šokke (stohhastiliste prognooside kaudu), on tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse võib 2025. aastal olla suurem kui 2020. aastal. Mis puutub muudesse võla jätkusuutlikkuse üldise hindamise seisukohast olulistesse teguritesse, siis aitavad riske leevendada võlatähtaja pikenemine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (erinevate ja suurte investorite baasiga) ning eurosüsteemi sekkumistega toetatud ajalooliselt väiksed laenukasutuse kulutused. Lisaks eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus). Lisaks prognoositakse brutorahastamisvajaduste vähenemist. Riske suurendavad tegurid on seotud erasektorist tulenevate tingimuslike kohustustega seotud riskidega, sealhulgas COVID-19 kriisi ajal äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antud riigigarantiide võimaliku realiseerimisega.

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 30. aprillil 2021 esitas Prantsusmaa täiendavad asjasse puutuvad tegurid, nimelt valitsemissektori kulude kasvu ohjeldamine viimastel aastatel, mille reaalkasv aastatel 2017–2019 on hinnanguliselt keskmiselt 0,7 %.

4.2.11Horvaatia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 8 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 5 % ja 2022. aastal 6,1 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 7,4 %-lt SKPst 2020. aastal 4,6 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 3,2 %-le SKPst 2022. aastal. Hinnangute kohaselt kasvavad valitsemissektori investeeringud 5,6 %-lt SKPst 2020. aastal 6,3 %-le 2021. aastal, kusjuures viimane on suurem kui valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 8,1 % ja 5,3 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on enamasti ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Horvaatias esineb tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus on seotud valitsemissektori, era- ja välisvõlaga olukorras, kus potentsiaalne majanduskasv on väike. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 74,3 % ja 2019. aasta lõpus 72,8 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 88,7 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 85,6 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 82,9 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Horvaatia 30. aprillil 2021 nimetas.

4.2.12Itaalia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 8,9 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,2 % ja 2022. aastal 4,4 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus ei saavuta 2022. aastal taas oma kriisieelset iga-aastast taset ning SKP 2022. aastal on prognoosi kohaselt endiselt 0,9 % väiksem kui 2019. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 9,5 %-lt SKPst 2020. aastal 11,7 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 5,8 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 2,7 %-lt SKPst 2020. aastal 2,9 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 8 % ja 10,2 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Itaalias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus on seotud valitsemissektori suure võla ja tootlikkuse pikaleveninud nõrga dünaamikaga, mis on tööturu ja pangandussektori nõrkade külgede kontekstis piiriülese tähtsusega. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 134,4 % ja 2019. aasta lõpus 134,6 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 155,8 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 159,8 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 156,6 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Võla jätkusuutlikkuse analüüs kinnitab suuri riske keskpikas perspektiivis. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt stabiliseeruks valitsemissektori võla suhe SKPsse järgmise viie aasta jooksul ja kahaneks perioodi teisel poolel, jäädes siiski kõrgele tasemele. Võlakurss on tundlik majandusšokkide suhtes. Võttes arvesse suurt hulka võimalikke makromajanduslikke muutujaid mõjutavaid ajutisi šokke (stohhastiliste prognooside kaudu), on tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse võib 2025. aastal olla suurem kui 2020. aastal. Mis puutub muudesse võla jätkusuutlikkuse üldise hindamise seisukohast olulistesse teguritesse, siis aitavad riske leevendada võlatähtaja pikenemine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (erinevate ja suurte investorite baasiga) ning eurosüsteemi sekkumistega toetatud ajalooliselt väiksed laenukasutuse kulutused. Lisaks eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus). Lisaks prognoositakse brutorahastamisvajaduste vähenemist. Riske suurendavad tegurid on seotud erasektorist tulenevate tingimuslike kohustustega seotud riskidega, sealhulgas COVID-19 kriisi ajal äriühingutele antud riigigarantiide võimaliku realiseerimisega.

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 30. aprillil 2021 esitas Itaalia täiendavad asjasse puutuvad tegurid: valitsemissektori valduses olevad olulised varad ja nende roll üldises krediidivõimelisuses, tingimuslike kohustuste suhteliselt väike maht isegi pärast COVID-19 kriisi põhjustatud kasvu ning turul olev põhivõlg on eeldatavasti oluliselt väiksemad kui üldine võlatase järgmistel aastatel.

4.2.13Küpros

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 5,1 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 3,1 % ja 2022. aastal 3,8 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja netoekspordist. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 5,7 %-lt SKPst 2020. aastal 5,1 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 2 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 2,9 %-lt SKPst 2020. aastal 3,5 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 7,6 % ja 6,8 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on enamasti ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Küprosel esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus tuleneb suurest välis-, valitsemis- ja erasektori võlast ning endiselt suurest viivislaenude hulgast ja märkimisväärsest jooksevkonto puudujäägist. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 99,2 % ja 2019. aasta lõpus 94 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 118,2 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 112,2 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 106,6 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Küpros on 29. aprillil 2021 nimetanud.

4.2.14Läti

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 3,6 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 3,5 % ja 2022. aastal 6 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 4,5 %-lt SKPst 2020. aastal 7,3 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 2 %-le SKPst 2022. aastal. Hinnangute kohaselt kasvavad valitsemissektori investeeringud 5,7 %-lt SKPst 2020. aastal 6,2 %-le 2021. aastal, kusjuures esimene on suurem kui valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 4 % ja 6,8 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 37,1 % ja 2019. aasta lõpus 37 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 43,5 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 47,3 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 46,4 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Läti 30. aprillil 2021 nimetas.

4.2.15Leedu

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 0,9 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 2,9 % ja 2022. aastal 3,9 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2021. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 7,4 %-lt SKPst 2020. aastal 8,2 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 6 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt vähenema 4,1 %-lt SKPst 2020. aastal 3,9 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 8 % ja 9 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 33,7 % ja 2019. aasta lõpus 35,9 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 47,3 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle suurenemist 51,9 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 54,1 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Leedu 30. aprillil 2021 nimetas.

4.2.16Luksemburg

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 1,3 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,5 % ja 2022. aastal 3,3 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja netoekspordist. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2021. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 4,1 %-lt SKPst 2020. aastal 0,3 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 0,1 %-le SKPst 2022. aastal. Hinnangute kohaselt vähenevad valitsemissektori investeeringud 5 %-lt SKPst 2020. aastal 4,3 %-le 2021. aastal, olles suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. ja 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 6,5 % ja 2,7 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on enamasti ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 21 % ja 2019. aasta lõpus 22 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 24,9 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 27 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 26,8 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Luksemburg 30. aprillil 2021 nimetas.

4.2.17Ungari

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 5 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 5 % ja 2022. aastal 5,5 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt investeeringutest ja eratarbimisest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 8,1 %-lt SKPst 2020. aastal 6,8 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 4,5 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid 2021. aastal jääma stabiilseks, s.o 6,4 %-le SKPst. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 5,9 % ja 4,5 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 2 % SKPst.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 69,1 % ja 2019. aasta lõpus 65,5 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 80,4 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 78,6 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 77,1 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Ungari 30. aprillil 2021 nimetas.

4.2.18Malta

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 7 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,6 % ja 2022. aastal 6,1 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 10,1 %-lt SKPst 2020. aastal 11,8 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 5,5 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 4,5 %-lt SKPst 2020. aastal 5,6 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 10,6 % ja 12,1 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on enamasti ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 44,8 % ja 2019. aasta lõpus 42 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 54,3 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle suurenemist 64,7 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 65,5 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Malta 10. mail 2021 nimetas.

4.2.19Madalmaad

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 3,7 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 2,3 % ja 2022. aastal 3,6 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja netoekspordist. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 4,3 %-lt SKPst 2020. aastal 5 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 1,8 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 3,4 %-lt SKPst 2020. aastal 3,9 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 6,1 % ja 6,9 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Madalmaades esineb tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Erasektori võlg ja jooksevkonto ülejääk on endiselt suured ning neil on piiriülene tähtsus. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 52,4 % ja 2019. aasta lõpus 48,7 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 54,5 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 58 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 56,8 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Madalmaad 4. mail 2021 nimetasid.

4.2.20Austria

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 6,6 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 3,4 % ja 2022. aastal 4,3 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 8,9 %-lt SKPst 2020. aastal 7,6 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 3 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 3,4 %-lt SKPst 2020. aastal 3,6 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 9,6 % ja 8,4 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 74 % ja 2019. aasta lõpus 70,5 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 83,9 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 87,2 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 85 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Austria 28. aprillil 2021 nimetas.

4.2.21Poola

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 2,7 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4 % ja 2022. aastal 5,4 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2021. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 7 %-lt SKPst 2020. aastal 4,3 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 2,3 %-le SKPst 2022. aastal. Hinnangute kohaselt suurenevad valitsemissektori investeeringud 4,4 %-lt SKPst 2020. aastal 4,7 %-le 2021. aastal, kusjuures viimane on suurem kui valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 6,4 % ja 3,7 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 48,8 % ja 2019. aasta lõpus 45,6 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 57,5 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 57,1 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 55,1 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 30. aprillil 2021 esitas Poola täiendavad asjasse puutuvad tegurid, nimelt asjaolu, et valitsemissektori võla suhe SKPsse kasvas mitte ainult tänu puudujäägile, vaid ka tänu võlakirjade emiteerimisele Poola Arengufondi poolt poliitilise reageeringu raames.

4.2.22Portugal

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 7,6 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 3,9 % ja 2022. aastal 5,1 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 5,7 %-lt SKPst 2020. aastal 4,7 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 3,4 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 2,2 %-lt SKPst 2020. aastal 2,5 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 6 % ja 5,1 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Portugalis esineb tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus on seotud netoväliskohustuste suure mahuga, era- ja valitsemissektori võlaga ning viivislaenudega, mis on tootlikkuse aeglase kasvu tingimustes endiselt suured. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 121,5 % ja 2019. aasta lõpus 116,8 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 133,6 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 127,2 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 122,3 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Võla jätkusuutlikkuse analüüs kinnitab suuri riske keskpikas perspektiivis. Lähtestsenaariumi kümneaastase prognoosi kohaselt väheneks valitsemissektori võla suhe SKPsse selle prognoositava perioodi jooksul, jäädes siiski kõrgele tasemele. Võlakurss on tundlik majandusšokkide suhtes. Võttes arvesse suurt hulka võimalikke makromajanduslikke muutujaid mõjutavaid ajutisi šokke (stohhastiliste prognooside kaudu), on tõenäoline, et valitsemissektori võla suhe SKPsse võib 2025. aastal olla suurem kui 2020. aastal. Mis puutub muudesse võla jätkusuutlikkuse üldise hindamise seisukohast olulistesse teguritesse, siis aitavad riske leevendada võlatähtaja pikenemine viimastel aastatel, suhteliselt stabiilsed rahastamisallikad (erinevate ja suurte investorite baasiga), valitsemissektori võla lunastamise profiili järkjärguline tasandamine ning eurosüsteemi sekkumistega toetatud ajalooliselt väiksed laenukasutuse kulutused. Lisaks eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus). Lisaks teatas riigikassa, et 2020. aastal koguneb sularaha ja hoiuseid 4,7 % SKPst, samas kui kogurahastamisvajadus peaks prognooside kohaselt vähenema. Riske suurendavad tegurid on seotud teatavatest avaliku sektori ettevõtetest ja erasektorist tulenevate tingimuslike kohustustega seotud riskidega, sealhulgas COVID-19 kriisi ajal äriühingutele antud riigigarantiide võimaliku realiseerimisega.

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 30. aprillil 2021 esitas Portugal täiendavad asjasse puutuvad tegurid. Portugali ametiasutused rõhutasid oma kirjas Portugali eelarvepositsiooni positiivset arengut COVID-19 pandeemiale eelnenud aastatel, pidades silmas, et 2019. aastal tekkis valitsemissektori eelarveülejääk ja valitsemissektori võla suhe SKPsse oli aastatel 2016–2019 kindlalt vähenemas. Muude kaalutluste hulgas viitasid Portugali ametiasutused ka kriisist tuleneva mõju asümmeetrilisele olemusele, võttes arvesse riigipõhiseid eripärasid. Portugali puhul on see seotud eelkõige suure võõrustussektoriga, mida mõjutasid tugevalt välisturismi häired.

4.2.23Sloveenia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 5,5 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,9 % ja 2022. aastal 5,1 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt eratarbimisest ja investeeringutest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 8,4 %-lt SKPst 2020. aastal 8,5 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 4,7 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 4,2 %-lt SKPst 2020. aastal 5,8 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 9 % ja 9,1 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on enamasti ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 70,3 % ja 2019. aasta lõpus 65,6 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 80,8 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 79 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 76,7 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Sloveenia 30. aprillil 2021 nimetas.

4.2.24Slovakkia

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 4,8 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,8 % ja 2022. aastal 5,2 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt investeeringutest ja netoekspordist. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 6,2 %-lt SKPst 2020. aastal 6,5 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 4,1 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid prognooside kohaselt suurenema 3,5 %-lt SKPst 2020. aastal 3,8 %-le SKPst 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 4,8 % ja 5,2 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 49,6 % ja 2019. aasta lõpus 48,2 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 60,6 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 59,5 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 59 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid keskmised. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: Eelmistes alajagudes esitatud analüüs juba hõlmab põhitegureid, mida Slovakkia 28. aprillil 2021 nimetas.

4.2.25Soome

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 2,8 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 2,7 % ja 2022. aastal 2,8 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt sisenõudlusest, eelkõige avaliku ja erasektori tarbimisest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2022. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kahaneb eeldatavasti 5,4 %-lt SKPst 2020. aastal 4,6 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel 2,1 %-le SKPst 2022. aastal. Valitsemissektori investeeringud peaksid 2021. aastal jääma stabiilseks, s.o 4,6 %-le SKPst, olles peaaegu võrdsed valitsemissektori eelarve puudujäägiga 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 4,6 % ja 4 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Kaalutlusõigusel põhinevad eelarvemeetmed, mille valitsus võttis vastu 2020. ja 2021. aastal, on ajutised või nendega on seotud tasakaalustavad meetmed.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 59,7 % ja 2019. aasta lõpus 59,5 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 69,2 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 71 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 70,1 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 30. aprillil 2021 esitas Soome täiendavad asjasse puutuvad tegurid, nimelt oma siduva kohustuse otsustada, milliseid struktuurimeetmeid on vaja, et lahendada pikaajalised võla jätkusuutlikkuse probleemid, mis on muu hulgas esitatud hiljuti vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030. Samuti tuletas valitsus meelde, et ta saab kasutada oma tugevat netovara positsiooni, et edendada majanduskasvu ja seeläbi majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust.

4.2.26Rootsi

Keskpika perioodi makromajanduslik positsioon: Pärast 2,8 % kahanemist 2020. aastal peaks majandus kasvama 2021. aastal 4,4 % ja 2022. aastal 3,3 %. 2021. aasta majanduskasv on tingitud peamiselt sisenõudlusest, eelkõige avaliku ja erasektori tarbimisest. Prognoositakse, et majandustegevus saavutab oma 2019. aasta taseme taas 2021. aastal.

Keskpika perioodi eelarvepositsioon, sealhulgas investeeringud: Valitsemissektori eelarve puudujääk kasvab eeldatavasti 3,1 %-lt SKPst 2020. aastal 3,3 %-le SKPst 2021. aastal ja seejärel kahaneb 0,5 %-le SKPst 2022. aastal. Hinnangute kohaselt vähenevad valitsemissektori investeeringud 5,1 %-lt SKPst 2020. aastal 5,0 %-le 2021. aastal, olles suuremad kui valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. ja 2021. aastal. Riiklikult rahastatav eelarvetoetus 2020. ja 2021. aastal (mõõdetuna esmase eelarvepositsiooni muutusena võrreldes kriisieelse tasemega (2019)) on hinnanguliselt vastavalt 3,8 % ja 4 % SKPst. Need näitajad hõlmavad muu hulgas kaalutlusõigusel põhinevaid eelarvemeetmeid ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. 2020. ja 2021. aastal võetud meetmed on olnud kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Näib, et mõned valitsuse 2020. ja 2021. aastal vastu võetud ning 2022. aastaks välja kuulutatud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ei ole ajutised ja nendega ei ole seotud tasakaalustavaid meetmeid. Pärast komisjoni prognoosiperioodi on 2023. aastal nende püsimeetmete järelejäänud mõju esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 1 % SKPst.

Rootsis esineb tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Haavatavus on seotud perekonna huvides võetud kohustusest tulenevate suurte ja kasvavate võlgadega ning eluasemeturu ülehindamise risk püsib. Tulevikku vaadates annab riiklik taaste- ja vastupidavuskava võimaluse tegeleda tasakaalustamatuse, investeeringute ja reformidega seotud vajadustega.

Keskpika perioodi võlapositsioon: Valitsemissektori võlg oli 2018. aasta lõpus 38,9 % ja 2019. aasta lõpus 35 %, enne kui see kasvas 2020. aasta lõpus 39,9 %-le SKPst. Seejärel prognoositakse selle vähenemist 40,8 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 39,4 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. Üldiselt näitab võla jätkusuutlikkuse analüüs, et keskpikas perspektiivis on riskid väiksed. Eeldatakse, et reformide ja investeeringute rakendamisel taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel, on lähiaastatel SKP kasvule oluline positiivne ja pikaajaline mõju, mis peaks aitama tugevdada võla jätkusuutlikkust, eeldusel et muud tingimused püsivad muutumatuna (ceteris paribus).

Liikmesriigi pakutud muud tegurid: 29. aprillil 2021 teatas Rootsi komisjonile, et ta ei esita täiendavaid asjasse puutuvaid tegureid.

5.Järeldused

COVID-19 pandeemiast tingitud tõsine majandussurutis tõi 2020. aastal kõigis liikmesriikides kaasa valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla järsu suurenemise. Sellega seoses aktiveeriti stabiilsuse ja kasvu pakti üldine vabastusklausel ning liikmesriike on julgustatud järgima pandeemiaga võitlemiseks toetavat eelarvepoliitikat, tagades ühtlasi riigi rahanduse jätkusuutlikkuse keskpikas perspektiivis.

26 liikmesriigist 23 puhul oli valitsemissektori eelarve puudujääk 2020. aastal suurem kui aluslepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst ega olnud sellele lähedal – st Belgias, Tšehhis, Saksamaal, Eestis, Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Ungaris, Maltal, Madalmaades, Austrias, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Slovakkias ja Soomes.

Samas oli Bulgaaria ja Rootsi valitsemissektori eelarve puudujääk üle 3 % SKPst, kuid selle lähedal.

2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt on Taani kavandanud 2021. aastaks valitsemissektori eelarve puudujäägiks 3,3 % SKPst, mis ületab samuti 3 % SKPst, kuid on selle lähedal.

26 ELi liikmesriigi puhul peetakse asutamislepingu kontrollväärtuse ületamist asutamislepingus määratletu järgi erandlikuks. Välja arvatud Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Küprose, Läti, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Poola, Soome ja Rootsi puhul, ei ole aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse ületamine eeldatavasti siiski ajutine.

Kokkuvõttes, arvestades kohaselt kõiki asjasse puutuvaid tegureid, 22 näitab analüüs, et Bulgaaria, Taani ja Rootsi täidavad aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/1997 määratletud eelarvepuudujäägi kriteeriumi. Puudujäägikriteeriumi ei täida 23 liikmesriiki: Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome 23 .

Belgias, Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Ungaris, Austrias, Portugalis, Sloveenias, Slovakkias ja Soomes ületas valitsemissektori koguvõlg 2020. aasta lõpus kontrollväärtust 60 % SKPst. Andmed näitavad, et Belgias, Kreekas, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Ungaris, Austrias, Portugalis ja Sloveenias ei järgitud 2020. aastal võla vähendamise sihttaset. Saksamaa, Slovakkia ja Soome puhul ei saa võla vähendamise sihttaset otstarbekalt arvutada. Kuna Slovakkia valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2021. aastal kahanema allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust, loetakse see võlakriteeriumile vastavaks. Lisaks ei teinud Hispaania ega Prantsusmaa, kelle suhtes kohaldatakse võlareegliga seotud üleminekukorda, piisavaid edusamme võla vähendamise sihttaseme saavutamiseks 2020. aastal.

Kokkuvõttes, arvestades kõiki asjasse puutuvaid tegureid, näitab analüüs, et Slovakkia täidab aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/1997 määratletud võlakriteeriumi. Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Ungari, Austria, Portugal, Sloveenia ja Soome võlakriteeriumi ei täida.

(1)    Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud klausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal.

(2)    Komisjoni teatis nõukogule stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta, Brüssel, 20.3.2020 (COM(2020) 123 final).

(3)    Nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitused (2020/C 282/01-2020/C 282/27), ELT C 282, 26.8.2020, lk 1–182.

(4)    Ootab lõplikku vastuvõtmist nõukogus pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on selle heaks kiitnud. Eurorühmas 16. detsembril 2020 kokku lepitud tekst on kättesaadav aadressil: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14356-2020-INIT/et/pdf  

(5)    Komisjoni teatis „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“, Brüssel, 17.9.2020 (COM(2020) 575 final).

(6)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(7)    Komisjoni teatis nõukogule „Üks aasta pärast COVID-19 puhangu algust: eelarvepoliitika meetmed“, Brüssel, 3.3.2021 (COM(2021) 105 final).

(8)    Komisjoni teatis majanduspoliitika koordineerimise kohta 2021. aastal: COVID-19st üle saamine, majanduse elavdamise ja ajakohastamise toetamine, Brüssel, 2.6.2021 (COM(2021) 500 final).

(9)    Eurostat, Euro Indicators 48/2021, 22. aprill 2021.

(10)    Rumeenia valitsemissektori eelarve puudujääk ületas 2020. aastal samuti 3 % SKPst ja selle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Seega käesolevas aruandes seda ei käsitleta. 26. mail 2021 soovitas komisjon nõukogul võtta aluslepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu soovitus Rumeeniale, et lõpetada ülemäärase eelarvepuudujäägi olukord.

(11)    Käesolevas aruandes esitatud arvandmete allikas on komisjoni 2021. aasta kevadprognoos, kui ei ole märgitud teisiti.

(12)    Kohaldatakse 2011. aasta novembris pooleli olnud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste suhtes kolme aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul alates ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisest.

(13)    Erinevus Taani stabiilsusprogrammis kavandatud valitsemissektori eelarve puudujäägi (–3,3 % SKPst) ja komisjoni 2021. aasta kevadprognoosis eeldatud valitsemissektori eelarve puudujäägi (–2,1 % SKPst) vahel tuleneb peamiselt asjaolust, et komisjon eeldab paremaid makromajanduslikke väljavaateid, mida toetab suurem sisenõudlus, mis aitab suurendada maksutulu, ja optimistlikumaid prognoose pensionifondi tootlikkuse maksu kohta (st lähemal 2019. ja 2020. aastal täheldatud tootlusele).

(14)    Komisjoni ajakohastatud hinnang viitab 4,5 protsendipunktile, põhinedes P. Pfeifferi, W. Roegeri ja J. Veldi (2020) esitatud simulatsioonanalüüsil „The COVID-19 pandemic in the EU: Macroeconomic transmission and economic policy response“, Euroopa majanduse aruteludokument 127, juuli 2020.

(15)    Võla jätkusuutlikkuse analüüsis ei võeta arvesse taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate reformide ja investeeringute pikaajalist mõju majanduskasvule, mis võib leevendada jätkusuutlikkusega seotud riske.

(16)    Debt Sustainability Monitor 2020 (veebruar 2021), Euroopa majandus- ja institutsioonilised dokumendid 143.

(17)    The 2021 Ageing Report: Economic and budgetary projections for the EU Member States (2019–2070) (mai 2021), Euroopa majandus- ja institutsioonilised dokumendid 148.

(18)    Lisateave 2021. aasta kevadises majandusprognoosis: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/economy-finance/ip149_en.pdf  

(19)    Muudetud sisenõudlus on sisemaise tegevuse näitaja, mis välistab üleilmastumise mõjud, nagu intellektuaalomandiga kauplemine ja õhusõidukitega kauplemine liisinguettevõtete poolt, ning see on oluline aluseks oleva nõudluse näitaja.

(20)    Komisjoni 17. veebruari 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/271, mis käsitleb Kreeka üle tehtava tõhustatud järelevalve pikendamist (ELT L 61, 22.02.2021, lk 3).

(21)    Komisjoni teatis „Enhanced Surveillance update“, Kreeka, Brüssel, 2.6.2021 (COM(2021) 528 final).

(22)    4. punktis selgitatakse tingimusi, mis on vajalikud asjasse puutuvate tegurite arvessevõtmiseks etappide puhul, mille alusel tehakse otsus valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta eelarvepuudujäägi kriteeriumi alusel. Võlakriteeriumi alusel nõuete täitmise hindamisel võetakse asjasse puutuvaid tegureid alati arvesse.

(23)    Rumeenia suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja seetõttu ei ole seda käesolevas aruandes käsitletud.