(1)

Liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohane energiapoliitika ning vastavad õigusaktid on keskkonna seisundit suurel määral parandanud. Kuid endiselt on lahendamata olulised keskkonna- ja kliimaprobleemid, millel on nende tähelepanuta jätmise korral liidu ja selle kodanike heaolu jaoks märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed.

(2)

Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1293/2013 (4) ajavahemikuks 2014–2020, on viimane paljudest 25 aasta jooksul rakendatud liidu programmidest, millega toetatakse keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ning poliitiliste prioriteetide rakendamist. Programm hinnati hiljutisel vahehindamisel (5) tulemuslikuks, tõhusaks ja asjakohaseks. Perioodi 2014–2020 programmi LIFE tuleks seetõttu jätkata teatavate muudatustega, mis tehti kindlaks vahehindamisel ja sellele järgnenud hindamiste käigus. Sellest tulenevalt tuleks aastaga 2021. algavaks perioodiks kehtestada keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE (edaspidi „programm LIFE “).

(3)

Et püüelda keskkonna-, kliima ja asjakohastes energiaalastes õigusaktides, poliitikas, kavades ja rahvusvaheliste kohustustega seatud liidu eesmärkide ja sihtide saavutamise poole, peaks programm LIFE aitama kooskõlas õiglase üleminekuga minna üle kestlikule , ringluspõhisele, energiatõhusale, taastuvenergiapõhisele, kliimaneutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele, aitama kaitsta, taastada ja parandada keskkonna , sh õhu, vee ja mullastiku kvaliteeti ja tervist ning peatada ja ümber pöörata bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, muu hulgas toetades Natura 2000 võrgustiku rakendamist ja haldamist ning võideldes ökosüsteemide seisukorra halvenemise vastu kas otsese sekkumise või kõnealuste eesmärkide muudesse poliitikasuundadesse lõimimise abil. Programmiga LIFE tuleks toetada ka ELi toimimise lepingu artikli 192 lõike 3 kohaselt vastu võetud üldiste tegevusprogrammide (näiteks seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm  (6) ) rakendamist.

(4)

Liit on võtnud kohustuse töötada välja igakülgsed meetmed ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, milles rõhutatakse olulist seost loodusvarade pikaajalise kättesaadavuse tagamiseks vajaliku majandamise ja ökosüsteemi teenuste vahel, samuti nende seost inimeste tervise ning kestliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu vahel. Seda silmas pidades peaks programm LIFE lähtuma solidaarsuse põhimõttest ning oluliselt panustama nii majandusarengusse kui ka sotsiaalse sidususe suurendamisse.

(4a)

Kestliku arengu edendamiseks tuleks keskkonna- ja kliimakaitsenõuded integreerida kõigi liidu poliitikavaldkondade ja meetmete määratlemisse ja rakendamisse. Seetõttu tuleks edendada koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu rahastamisprogrammidega, sealhulgas soodustades selliste tegevuste rahastamist, mis täiendavad strateegilisi integreeritud projekte ja strateegilisi loodusprojekte ning toetavad programmi LIFE raames välja töötatud lahenduste kasutuselevõttu ja kordamist. Topeltrahastamise vältimiseks on vajalik kooskõlastamine. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et vältida eri rahastamisvahenditest tulenevate aruandluskohustuste tõttu projekti toetusesaajatele langevat täiendavat halduskoormust ja -kattuvust.

(5)

Programm LIFE peaks aitama kaasa kestlikule arengule ning liidu keskkonna-, kliima- ja asjakohaste energiaalaste õigusaktide, strateegiate, kavade ja eelkõige selliste rahvusvaheliste kohustuste alusel võetud eesmärkide ja sihtide täitmisse nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 (7), bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (8), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (9) („Pariisi kliimakokkulepe“) ning muu hulgas UNECE keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon („Århusi konventsioon“), UNECE piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon, ÜRO ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon, ÜRO teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami konventsioon ja ÜRO püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon.

▌

(6a)

Liit peab väga tähtsaks programmi LIFE projektide tulemuste pikaajalist kestlikkust ning suutlikkust tagada ja säilitada neid tulemusi pärast projekti rakendamist, muu hulgas projekti jätkamise, kordamise ja/või ülekandmise kaudu.

(7)

Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate liidu kohustuste täitmiseks on liit vaja muuta kestlikuks, ringluspõhiseks, energiatõhusaks , taastuvenergiapõhiseks, kliimaneutraalseks ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. See omakorda nõuab meetmeid, mis on suunatud eelkõige praegu suurima kasvuhoonegaaside heitega ja enimsaastavatele sektoritele , ning millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvenergiat ning mis aitavad ellu viia 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku ning liikmesriikide lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid ning rakendada sajandi keskpaigani ulatuvat ja pikaajalist liidu kliima- ja energiastrateegiat kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega . Programm LIFE peaks hõlmama ka meetmeid, mis aitavad rakendada liidu kliimamuutustega kohanemise poliitikat, et vähendada kaitsetust kliimamuutuste kahjuliku mõju ees.

(7a)

Programmi LIFE uue puhtale energiale ülemineku allprogrammi projektid peaksid keskenduma suutlikkuse suurendamisele ning teadmiste, oskuste, innovaatiliste tehnoloogiate, meetodite ja lahenduste levitamisele, et saavutada taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhususe suurendamist käsitlevate liidu õigusaktide ja poliitikameetmete eesmärgid. Need on tavaliselt koordineerivad ja toetavad meetmed, millel on suur ELi lisaväärtus ja mille eesmärk on kõrvaldada turutõkked, mis takistavad sotsiaalmajanduslikku üleminekut säästvale energiale, tavaliselt osalevad neis väikesed ja keskmise suurusega sidusrühmad ning paljud osalejad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning mittetulundusühendused. Nende meetmetega kaasnevad paljud hüved, näiteks võitlus energiaostuvõimetuse vastu, parem siseõhu kvaliteet, kohalike saasteainete vähendamine tänu energiatõhususe parandamisele ja suurem taastuvenergia jaotus ning nendega antakse positiivne panus kohalikku majandusse ja aidatakse saavutada sotsiaalselt kaasavamat majanduskasvu.

(8)

Selleks et anda panus kliimamuutuste leevendamisse ja liidu CO2-heite vähendamise alaste rahvusvaheliste kohustuste saavutamisse, tuleb energiasektori ümberkujundamist kiirendada . Energiatõhususe parandamise ja taastuvenergia toetamiseks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed, mida kuni 2020. aastani rahastatakse programmi „Horisont 2020“ (10) raames, tuleks lõimida programmi LIFE uue puhtale energiale ülemineku allprogrammiga, kuna nende eesmärk ei ole rahastada teaduse tipptaset ja luua innovatsiooni, vaid hõlbustada juba olemasoleva taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogia kasutuselevõttu, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Programm LIFE peaks hõlmama kõiki sidusrühmi ja sektoreid, mis on seotud puhtale energiale üleminekuga. Kõnealuste suutlikkuse suurendamise meetmete lisamisega programmi LIFE on võimalik tekitada koostoimet allprogrammide vahel ja suurendada liidu rahastamise üldist sidusust. Seepärast tuleks koguda ja levitada andmeid LIFE projektide, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate olemasolevate teadusalaste ja innovatsioonilahenduste rakendamise kohta.

(9)

Energiatõhususe direktiivi  (11) muutmise mõju hinnangus leitakse, et liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vaja aastatel 2021–2030 täiendavalt investeerida 177 miljardit eurot aastas. Kõige suuremad puudujäägid on seotud investeeringutega hoonete CO2-heite vähendamisse (energiatõhusus ja väiksemahulised taastuvenergiaallikad), kus kapitali tuleb suunata laadilt väga hajutatud projektidesse. Kiiret üleminekut taastuvenergiale ja energiatõhususe parandamist hõlmava puhtale energeetikale ülemineku allprogrammi üks eesmärk on suurendada selliste projektide arendamise ja koondamise suutlikkust, millega aidatakse kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisi vahendeid ja võimendada investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse ka programmiga InvestEU ette nähtud rahastamisvahenditest.

( 9a)

Programm LIFE on ainus konkreetselt keskkonna- ja kliimameetmetele suunatud programm, mistõttu on sellel oluline roll liidu õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamise toetamisel nendes valdkondades.

(10)

Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks hõlbustama seda , et keskkonna-, kliima- energiaprobleemide lahendamisega seotud investeerimisvajadused ELis selgitatakse välja ja määratakse kindlaks nimetatud programmi strateegiliste uuringute ja innovatsiooni kavandamise protsessi käigus. Programm LIFE peaks olema jätkuvalt ELi keskkonna-, kliima- ja asjakohase energiapoliitika ja õigusaktide rakendamise kiirendaja, sealhulgas vahend programmi „Euroopa horisont“ teadus- ja innovatsioonialaste tulemuste kasutuselevõtuks ja kohaldamiseks ning aitama neid rakendada suuremas ulatuses seal, kus need aitavad lahendada keskkonna-, kliima- või energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud küsimusi. Programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu võib pakkuda toetust, et laiendada ja turustada uusi murrangulisi ideid, mis võivad tekkida LIFE projektide rakendamisel. Samamoodi tuleks arvesse võtta ka koostoimet heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga.

(11)

Meede, mis on saanud toetust programmist LIFE , võib saada toetust ka muudest liidu programmidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Meetmeid, mis saavad rahastust erinevate liidu programmide alusel, tuleks auditeerida vaid ühe korra, hõlmates kõiki asjaomaseid programme ja vastavaid kohaldatavaid eeskirju.

(12)

Komisjoni viimane teatis keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta  (12) näitab, et tuleb astuda olulisi samme, et kiirendada liidu keskkonnaalase õigustiku rakendamist ning tõhustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide lõimimist ja süvalaiendamist teistesse poliitikavaldkondadesse. Seetõttu peaks programm LIFE toimima katalüsaatorina, et tegeleda horisontaalsete, süsteemsete probleemide ja keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel tuvastatud rakendamispuuduste algpõhjustega ning saavutada vajalikud edusammud uute lähenemisviiside väljatöötamise, katsetamise ja kordamise, poliitika väljatöötamise, järelevalve ja läbivaatamise, parandades keskkonna-, kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud küsimustes juhtimist, sealhulgas kõigil tasanditel sidusrühmade kaasatuse suurendamise, suutlikkuse suurendamise, teabevahetuse ja teadlikkuse parandamise kaudu, ELi investeerimisprogrammidest või muudest rahastamisallikatest investeeringute koondamise ning selliste meetmete toetamise kaudu, mis aitavad ületada erinevaid takistusi peamiste keskkonnaõigusega ette nähtud kavade tõhusal rakendamisel.

(13)

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisukorra halvenemise peatamiseks ja selle tendentsi ümberpööramiseks, sealhulgas mere ökosüsteemides, on vaja toetada asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitika (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020 (13), nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (14) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1143/2014 (16)) väljatöötamist, rakendamist, jõustamist ja hindamist, eelkõige luues alusteadmisi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning arendades, katsetades, tutvustades ja kohaldades parimaid tavasid ja lahendusi , nagu tõhus haldus, seoses väikesemahulise või konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega kohandatud tegevusega, sealhulgas terviklikud lähenemisviisid direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavade rakendamiseks. Liit ja liikmesriigid peaksid jälgima oma bioloogilise mitmekesisusega seoses tehtavaid kulutusi, et täita oma andmete esitamise kohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames. Tuleks täita ka muudes asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud jälgimisnõuded. Bioloogilise mitmekesisusega seotud liidu kulutuste jälgimiseks kasutatakse spetsiaalset markerite kogumit  (17).

(14)

Hiljutised hindamised (sh ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 ja loodusalaste õigusaktide toimivuskontroll) näitavad, et üks peamisi liidu loodusalaste õigusaktide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia puuduliku rakendamise põhjuseid on ebapiisav rahastamine. Peamised liidu rahastamisvahendid (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) võivad anda täiendava olulise panuse nende vajaduste rahuldamiseks. Meetmete lõimimist saaks programmiga LIFE veelgi tõhustada selliste strateegiliste loodusprojektide kaudu, mille eesmärk on kiirendada liidu loodus- ja bioloogilise mitmekesisuse alaste õigusaktide ja poliitika rakendamist, sealhulgas direktiivi 92/43/EMÜ kohases tähtsusjärjestatud tegevuskavas sätestatud meetmed. Strateegiliste loodusprojektidega tuleks liikmesriikides toetada meetmeprogramme asjakohaste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse alaste eesmärkide arvesse võtmiseks teistes poliitikasuundades ja rahastamisprogrammides, tagades seega asjakohaste vahendite kasutuselevõtu nende poliitikasuundade rakendamisel. Liikmesriigid võivad otsustada oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kasutada teatava osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eraldistest selleks, et toetada käesolevas määruses määratletud strateegiliste loodusprojektide täiendamiseks võetavaid meetmeid.

(15)

Euroopa ülemereterritooriumide bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva vabatahtliku kavaga (BEST) edendatakse bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning ökosüsteemi teenuste säästvat kasutamist, sealhulgas ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, liidu äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaadel ja -territooriumitel. BEST on aidanud 2011. aastal vastuvõetud BEST ettevalmistava meetme ja sellele järgnenud BEST 2.0 programmi ja BEST RUP projekti abil suurendada teadlikkust äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide ökoloogilisest tähtsusest ja nende ülitähtsast rollist maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Komisjoni hinnangul vajatakse kõnealustel territooriumidel kohapealsete projektide jaoks rahalist toetust 8 miljonit eurot aastas. Ülemeremaade ja -territooriumide ministrid väljendasid oma 2017. ja 2018. aasta deklaratsioonides rahulolu kõnealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud väiketoetuste kava üle. Seepärast on asjakohane anda programmist LIFE väiketoetusi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks , sealhulgas suutlikkuse suurendamiseks ja katalüütilise mõjuga meetmete rahastamiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka ülemeremaades ja -territooriumidel.

(16)

Ringmajanduse ja ressursitõhususe edendamiseks tuleb muuta seda , kuidas disainida, toota, tarbida, parandada, korduskasutada, ringlusse võtta ja kõrvaldada materjale ja tooteid, sealhulgas plasti , keskendudes toodete kogu olelusringile . Programm LIFE peaks toetama üleminekut ringmajanduse mudelile rahalise toetuse abil, mida antakse eri osalistele (ettevõtjad, ametiasutused ja tarbijad), eelkõige kohaldades, arendades ja kasutades uuesti parimat tehnoloogiat, parimaid tavasid ja lahendusi, mis on kohandatud konkreetsete kohalike, piirkondlike või riiklike vajadustega, sealhulgas jäätmehierarhia kohaldamise ning jäätmekäitlus- ja jäätmetekke vältimise kavade rakendamist käsitlevate terviklike lähenemisviiside kaudu. Komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ rakendamise toetamise kaudu on võimalik võtta meetmeid eelkõige mereprügi vähendamiseks.

(16a)

Keskkonnakaitse kõrge tase on liidu kodanike tervise ja heaolu jaoks äärmiselt oluline. Programm peaks toetama liidu eesmärki toota ja kasutada kemikaale nii, et kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale viidaks miinimumini, seades eesmärgiks saavutada ELis mürgivaba keskkond. Programm peaks toetama ka tegevusi, millega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ  (18) rakendamisele, et saavutada sellised müratasemed, mis ei avalda inimeste tervisele märkimisväärset mõju ega ohusta seda.

(17)

Liidu õhukvaliteedi poliitika pikaajaline eesmärk on saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei põhjusta märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ega riske inimtervisele ega keskkonnale, tugevdades samas õhukvaliteedi paranemise ja kasvuhoonegaaside heite vähenemise koostoimet . Üldsuse teadlikkus õhusaastest on suur ja kodanikud ootavad ametiasutustelt tegusid , eelkõige piirkondades, kus elanikkond ja ökosüsteemid puutuvad kokku suure hulga õhusaasteainetega . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2284 (19) rõhutatakse liidupoolse rahastuse rolli puhta õhu eesmärkide saavutamisel. Seega peaks programm LIFE toetama projekte, sealhulgas strateegilisi integreeritud projekte, millel on potentsiaali finantsvõimendada avaliku ja erasektori vahendeid, pakkuda hea tava näiteid ning kiirendada õhukvaliteedi kavade ja õigusaktide rakendamist kohalikul, piirkondlikul, mitut piirkonda hõlmaval, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

(18)

Direktiiviga 2000/60/EÜ (20) kehtestati raamistik liidu pinna-, ranniku-, ülemineku- ja põhjavee kaitseks. Direktiivi eesmärke toetab ▌veepoliitika eesmärkide parem rakendamine ning muude poliitikavaldkondadega põhjalikum lõimimine. Seega peaks programm LIFE toetama projekte, mis aitavad tõhusalt rakendada direktiivi 2000/60/EÜ ja muid liidu veekogudes vee hea seisundi saavutamist toetavaid asjakohaseid liidu õigusakte parimate tavade kohaldamise, väljatöötamise ja kordamise abil ning muude ELi programmide kohaste meetmete või muude rahastamisallikate kaudu.

(19)

Merekeskkonna kaitsmine ja taastamine on üks liidu keskkonnapoliitika üldeesmärk. Programm LIFE peaks toetama järgmist: bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide, eelkõige Natura 2000 merealade majandamine, kaitsmine, taastamine ja seire ning liikide kaitse kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ kohaste tähtsusjärjestatud tegevuskavadega; hea keskkonnaseisundi saavutamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ (21); puhta ja eluterve merekeskkonna edendamine; komisjoni teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ rakendamine ▌, et lahendada eelkõige kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügiga seotud probleeme liidu osalemise edendamine rahvusvahelises ookeanide majandamises, mis on oluline ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks ning merede hea seisundi tagamiseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Programmi LIFE strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid peaksid hõlmama asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda.

(20)

Keskkonna-, kliimamuutuste ja sellega seotud energiasüsteemi ümberkujundamise küsimuste juhtimise parandamiseks tuleb kaasata kodanikuühiskond, suurendades üldsuse teadlikkust, sealhulgas kommunikatsioonistrateegia abil, milles võetakse arvesse uut meediat ja sotsiaalvõrgustikke , kaasates tarbijad ning laiendades sidusrühmade osalemist kõikidel tasanditel , sealhulgas vabaühenduste osalemist asjaomaste poliitikasuundadega seotud konsultatsioonides ja nende rakendamises. Seepärast on asjakohane, et programmiga toetatakse suurt hulka valitsusväliseid organisatsioone, samuti mittetulundusüksuste võrgustikke, mille eesmärk on liidu üldistes huvides ja mis tegutsevad peamiselt keskkonna- või kliimameetmete valdkonnas, andes konkurentsipõhiselt ja läbipaistvalt tegevustoetusi, et aidata sellistel valitsusvälistel organisatsioonidel, võrgustikel ja üksustel anda tulemuslik panus liidu poliitikasse ning suurendada nende suutlikkust saada tõhusamaks partneriks.

(21)

Samal ajal kui juhtimise parandamine kõigil tasanditel peaks olema kõigi programmi LIFE allprogrammide läbiv eesmärk, peaks programm LIFE toetama keskkonna- ja kliimaõiguse, eelkõige horisontaalsete keskkonnajuhtimisalaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist , jõustamist ja täitmist , sealhulgas selliste õigusaktide, millega rakendatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (22).

(22)

Programmiga LIFE tuleks turuosalised ette valmistada üleminekuks kestlikule, ringluspõhisele, energiatõhusale, taastuvenergiapõhisele, kliimaneutraalsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ning neid selles toetada. Selleks tuleb katsetada uusi ärivõimalusi, täiendada kutseoskusi, parandada kestlike toodete ja teenuste kättesaadavust tarbijatele, kaasata ja volitada arvamusliidreid ning katsetada uudseid meetodeid olemasolevate protsesside ja ärimaastiku kohandamiseks. Et toetada kestlike lahenduste suuremat levikut turul, tuleks taotleda üldsuse heakskiitu ja tarbijaid rohkem kaasata.

(22a)

Programmi eesmärk on toetada tehnikate, lähenemisviiside ja parimate tavade esitlemist, et neid korrata ja suuremate programmide raames laiendada. Uuenduslikud lahendused aitaksid parandada keskkonnatoimet ja säästvust, eelkõige mis puudutab säästvate põllumajandustavade arendamist valdkondades, mis on aktiivsed kliima, vee, mullastiku, bioloogilise mitmekesisuse ja jäätmete valdkonnas. Sellega seoses tuleks rõhutada koostoimet teiste programmide ja poliitikavaldkondadega, näiteks põllumajanduse tootlikkust ja jätkusuutlikust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse ning ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemiga.

(23)

ELi tasandil rahastatakse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud investeeringuid peamiselt liidu suurematest rahastamisprogrammidest (kliimaeesmärkide arvesse võtmine). Seepärast on hädavajalik tõhustada kliimaeesmärkide arvessevõtmise alaseid jõupingutusi, et tagada liidu muude rahastamisprogrammide kestlikkus, bioloogiline mitmekesisus ja ilmastikukindlus ning integreerida kestlikkuse kaitsemeetmed kõikidesse liidu vahenditesse. Pidades silmas nende kiirendavat rolli, peaksid programmi LIFE raames välja töötatud strateegilised integreeritud projektid ja strateegilised loodusprojektid suurendama rahastamisvõimalusi nendest rahastamisprogrammidest ja muudest rahastamisallikatest, näiteks riiklikest vahenditest, ja tekitama koostoimet.

(23a)

Strateegiliste loodusprojektide ja strateegiliste integreeritud projektide edu sõltub tihedast koostööst riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning programmi eesmärkidest mõjutatud valitsusväliste osalejate vahel. Seetõttu tuleks kohaldada projektide väljatöötamist, rakendamist, hindamist ja järelevalvet käsitlevate otsuste läbipaistvuse ja avalikustamise põhimõtet, seda eelkõige süvalaiendamise või mitme rahastamisallika korral.

(24)

Pidades silmas kliimamuutustega koordineeritult ja ambitsioonikalt võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab programm LIFE võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist , ning iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks . Programmi LIFE alusel võetavad meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 61 % ulatuses programmi LIFE rahastamispaketist. Programmi LIFE ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus.

(25)

Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi ja haavatavust, tuleks programmi LIFE rakendamisel pöörata piisavat tähelepanu neid piirkondi käsitlevale strateegiale (23). Tuleks võtta arvesse ka muid liidu poliitikasuundi kui keskkonna-, kliima- ja asjaomane energiapoliitika.

(26)

Programmi LIFE rakendamise toetamiseks peaks komisjon tegema koostööd programmi LIFE riiklike kontaktpunktide võrgustikuga, et ergutada koostööd riiklike kontaktpunktide teenuste parandamiseks ja tõhustamiseks kogu ELis, ning tõstma esitatud ettepanekute üldist kvaliteeti, korraldama seminare ja õpikodasid, avaldama programmist LIFE rahastatavate projektide nimekirja või viima läbi muid tegevusi, nagu meediakampaaniad, et levitada projekti tulemusi, hõlbustada kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning projektitulemuste kordamist kogu liidus , edendades seeläbi koostööd ja teabevahetust . Selline tegevus peaks keskenduma eelkõige sellistele liikmesriikidele, kus rahastamisvahendeid kasutatakse vähe, ning hõlbustama samas valdkonnas rakendatud ja käimasolevate projektide toetusesaajate, taotlejate või sidusrühmade vahelist teabevahetust ja koostööd. On ülimalt oluline, et teabevahetusse ja koostöösse kaasataks ka piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad.

(26a)

Programmi LIFE projektide hindamise ja toetuste andmise kriteerium on kvaliteet. Et aidata kaasa programmi LIFE eesmärkide elluviimisele kogu liidus ja tõsta projektiettepanekute kvaliteeti, tuleks teha kättesaadavaks rahalised vahendid tehnilise abi projektidele, mille eesmärk on edendada tõhusat osalemist programmis LIFE. Komisjon peaks püüdlema tõhusa ja kvaliteedipõhise geograafilise katvuse poole kogu liidus, sealhulgas toetama liikmesriike, et parandada suutlikkuse suurendamise kaudu projektide kvaliteeti. Programmis LIFE madal tõhusa osalemise määr, toetuskõlblike tegevuste kirjeldus ja toetuse andmise kriteeriumid tuuakse välja mitmeaastases tööprogrammis, põhinedes vastavatest liikmesriikidest pärit taotlejate osalemisnäitajal ja edukuse määral, võttes muu hulgas arvesse rahvastiku suurust ja rahvastikutihedust, Natura 2000 võrgustiku alade kogupindala iga liikmesriigi puhul, väljendatuna osana Natura 2000 võrgustiku kogupindalast ja liikmesriigi territooriumi osana, mida katavad Natura 2000 võrgustiku alad. Toetuskõlblike tegevuste eesmärk peaks olema projektitaotluste kvaliteedi parandamine.

(27)

Liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks on loodud keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa Liidu võrgustik (IMPEL), Euroopa prokuröride võrgustik keskkonnaküsimustes (ENPE) ja Euroopa Liidu kohtunike foorum keskkonnaküsimustes (EUFJE (24)), kel on ainulaadne roll liidu keskkonnaalaste õigusaktide täitmise tagamisel. Nendega aidatakse suurendada ühtsust keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel ja täitmise tagamisel kogu liidus, vältides sellega konkurentsi moonutamist, aidatakse parandada keskkonnajärelevalve ning õiguskaitsevahendite kvaliteeti nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võrgustiku kaudu ning nähakse ette teabe ja kogemuste vahetamine eri haldustasanditel, samuti keskkonnaküsimusi ja nõuete täitmise tagamise aspekte, sealhulgas järelevalve ja lubade andmise menetlusi puudutavate koolituste ja põhjalike arutelude kaudu. Võttes arvesse nende panust programmi LIFE eesmärkide täitmisse, on asjakohane lubada anda IMPELile, ENPE-le ja EUFJE-le toetust ilma projektikonkursita, et jätkata nende ühingute tegevuse toetamist. Lisaks võib vastavalt finantsmääruse üldnõuetele ka muudel juhtudel toetusetaotlust mitte nõuda, näiteks liikmesriikide poolt määratud ja nende vastutusel tegutsevatelt asutustelt, kui need liikmesriigid on liidu seadusandliku aktiga määratud toetusesaajateks.

(28)

On asjakohane kehtestada programmile LIFE rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (25) punkti 17 tähenduses.

(28a)

Kehtestada tuleks sellised kaasrahastamise ülemmäärad, mida on vaja programmi LIFE raames antavate toetuste tulemusliku taseme hoidmiseks. Selleks et võtta arvesse kohanemisvõimet, mida on vaja olemasolevatele meetmetele ja üksustele reageerimiseks, aitavad kaasrahastamise erimäärad tagada kindluse ja samal ajal säilitada võimaluse kasutada teatavat paindlikkust konkreetsete vajaduste või nõuete puhul. Kaasrahastamise erimäärade puhul tuleks alati kinni pidada kehtestatud asjakohastest kaasrahastamise maksimummääradest.

(29)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid rahastamiseeskirju. Kõnealused eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord liidu eelarve koostamiseks ja täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette eeskirjad finantshalduses osalejate vastutuse kontrollimiseks. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõte on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(30)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046  (26) (finantsmäärus) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (27) , nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (28), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (29) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (30) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise , sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi , sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid liidu finantshuvide vastaseid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (31). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(31)

Rahastamisliikide ning rakendamismeetodite valimisel tuleks lähtuda sellest, kas nende kaudu on võimalik täita meetme konkreetseid eesmärke ja saada tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja huvide konflikti tekkimise ohtu. Toetuste puhul tuleks kaaluda selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude astmestiku kasutamist. Komisjon peaks tagama, et rakendamine on kergesti mõistetav, ning edendama projektiarendajate huvides tegelikku lihtsustamist.

(32)

▌Programmi LIFE poliitilisi eesmärke tuleks asjakohasel juhul rahastada ka InvestEU rahastamisvahendite kaudu ja eelarvetagatise alusel , sealhulgas programmist LIFE eraldatud summaga, mis on kindlaks määratud programmi LIFE mitmeaastastes tööprogrammides .

(33)

Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL (32) artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi LIFE eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Nende üksuste osalemine programmis LIFE peaks keskenduma eeskätt looduse ja bioloogilise mitmekesisuse allprogrammi projektidele.

(34)

Programm peaks olema avatud kolmandatele riikidele vastavalt nende riikide ja liidu vahelistele lepingutele, milles lepitakse kokku konkreetsed osalemise tingimused.

(35)

Kolmandad riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda vastavalt koostööle, mis on kehtestatud EMP lepinguga, mille alusel vastu võetud otsusega on ette nähtud programmide rakendamine. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(36)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja programmi LIFE hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnatakse programmi LIFE tulemusi kohapeal. Programmi LIFE täielik mõju saavutatakse tänu kaudsele, pikaajalisele ja raskesti mõõdetavale panusele kõigi liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse. Programmi LIFE järelevalveks tuleks käesolevas määruses sätestatud tulemusnäitajaid ja jälgimisnõudeid täiendada, koondades konkreetse projekti tasandi näitajad, mida kirjeldatakse mitmeaastastes tööprogrammides või konkursikutsetes, muu hulgas seoses Natura 2000 võrgustiku ja teatavate õhusaasteainete heitega.

(36a)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses mitmeaastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011  (33) . Kui programmi LIFE komitee ei esita arvamust rakendusakti eelnõu kohta, peaks komisjon jätma kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 teise lõiguga rakendusakti eelnõu vastu võtmata.

(37)

Selleks et tagada, et programmi raames antavad toetused ja programmi rakendamine on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega , tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta näitajaid või täiendada käesolevat määrust näitajate osas ning kehtestada seire- ja hindamisraamistik . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja edasipüüdlikumate kliimameetmete toetamine koos hea juhtimise ja paljusid sidusrühmi hõlmava käsitusega, samuti kestliku arengu toetamine ning liidu keskkonna- ja kliimaalastes ja bioloogilist mitmekesisust, ringmajandust ning asjakohastes taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevates õigusaktides, strateegiates, kavades või rahvusvaheliste kohustustega seatud eesmärkide ja sihtide saavutamisele kaasaaitamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu on neid pigem parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Seetõttu tuleks määrus (EL) nr 1293/2013 kehtetuks tunnistada,