|
Kaalutud on mitmeid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante. Põhjalikult otsustati hinnata järgmisi variante:
1.lähtestsenaarium – koostööl põhinev variant – eeldab, et ELis jätkatakse praegust küberturvalisuse tööstusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamise lähenemisviisi, toetades teadusuuringuid ja innovatsiooni ning nendega seotud koostöömehhanisme programmi „Euroopa horisont“ alusel;
2.variant 1: küberturvalisuse pädevusvõrgustik koos Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskusega, millel on volitused võtta tööstustehnoloogiaid toetavaid ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna meetmeid;
3.variant 2: küberturvalisuse pädevusvõrgustik koos Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskusega, mis piirdub ainult teadusuuringute ja innovatsiooniga.
Varajases etapis välja arvatud variandid olid 1) variant mitte tegutseda, 2) ainult võrgustiku ja pädevuskeskuste variant ning 3) olemasoleva ameti kasutamine (ENISA, REA või INEA).
Võttes arvesse üldist kohustust, mille komisjon on käesoleva algatuse puhul juba võtnud, ning liikmesriikide olulist rolli, seisneb üksikasjalikult analüüsitud kahe poliitikavariandi peamine erinevus nende ulatuses, mis kajastub nende õiguslikus aluses: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel loodava üksuse puhul (variant 2) piirduks algatus ainult teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnaga ning see eeldaks üldjuhul erasektori osalejate rahalist toetust. Teisest küljest oleks kahe õigusliku alusega – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 187 ja 173 – üksusel (variant 1) laiem volitus, mis hõlmaks muu hulgas ka kasutuselevõttu ja tööstuslikku toetust ning küberkaitsega suurema koostoime loomist. See annaks olulisema rolli ka liikmesriikidele – nii haldaja kui ka küberturvalisuse tehnoloogia võimaliku hankijana.
Analüüs näitas, et variant 1 on kõige parem algatuse eesmärkide saavutamiseks, avaldab samal ajal suurimat majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnamõju ning kaitseb liidu huve. Peamised argumendid selle variandi kasuks olid paindlikkus võimaldada kogukonnas ja pädevuskeskuste võrgustikus eri koostöömudeleid, et kasutada parimal viisil olemasolevaid teadmisi ja vahendeid, võime struktureerida kõigist asjakohastest sektoritest, sealhulgas kaitsesektor, pärinevate avaliku ja erasektori sidusrühmade koostööd ning võime luua tegelik küberturvalisuse tööstuspoliitika, toetades mitte ainult teadus- ja arendustegevusega, aga ka turule laskmisega seotud meetmeid. Lisaks võimaldab variant 1 suurendada sidusust, olles rakendusmehhanismiks digitaalse Euroopa programmist ja programmist „Euroopa horisont“ saadava küberturvalisusega seotud rahastamise jaoks ning suurendada seoses Euroopa Kaitsefondiga küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahelist koostoimet.
|