EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.1.2017

COM(2017) 4 final

2017/0001(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2017. aastaks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Nõukogu määras oma 10. ja 11. oktoobri 2016. aasta istungil määrusega (EL) 2016/1903 kindlaks Läänemere lääneosa tursa (alarajoonid 22–24) püügivõimalused 2017. aastaks vastavalt Läänemere mitmeaastasele majandamiskavale (määrus (EL) 2016/1139) ning selleks et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 2 määras nõukogu lubatud kogupüügi (kvoot) kindlaks tasemel, mis vastab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse piirväärtusest madalamale kalastussuremuse tasemele. Kõnealuse määruse artikli 5 lõigete 2 ja 3 kohaselt otsustas nõukogu võtta täiendavaid meetmeid, et tagada varude kiire taastamine vastaval tasemel.

Eelkõige lubas nõukogu nimetatud kvoodi alusel püüda üksnes ajavahemikul 1. kuni 31. jaanuarini ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2017. Kvoodi kasutamise keelamisega kahe kuu jooksul Läänemere lääneosa tursavaru kudemisajal taastub kalavaru paremini kui püügikoguste vähendamisega, kuna segamatu kudemine ja positiivne muutus vanuselises struktuuris tagavad paremad tingimused varude uuenemiseks.

Ühise kalanduspoliitika eesmärkide inkorporeerimisega Läänemere mitmeaastasesse majandamiskavasse (määruse (EL) 2016/1139 artikli 3 lõige 1) kohustub nõukogu tagama, et püügitegevus oleks keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlik ning kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise eesmärkidega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõige 1). Proportsionaalsuse põhimõte kohaselt tohib hooajalist püügikeeldu kohaldada üksnes juhul, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik, et kudekarja kaitsta.

Uuringud näitavad, et Läänemere lääneosa tursa kudemine toimub rohkem kui 20 meetri 1 sügavusel meres, samas kui väikesed rannapüügilaevad, mis sõltuvad tursapüügist, püüavad ka vähem kui 20 meetri sügavuses vees. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) analüüsist nähtub, et püügi lubamine üksnes madalas, kuni 20 meetri sügavusega aladel ja alla 15 meetri pikkustel laevadel, ei mõjuta oluliselt kalavaru seisundit.

Samuti tuleb märkida, et 2015. aasta jooksul, kui erand ei kehtinud alla 12meetristele laevadele, kuigi erinevatel tingimustel, vähenes püügisurve märkimisväärselt ja keeluaja kehtestamine täitis oma eesmärki.

Lisaks võiks kogu püügikeeld avaldata soovimatut mõju muudele Läänemere lääneosa tursavarudele, st suurendada püügisurvet idaosa tursavarule.

Peale selle võimaldaks alla 15meetristele laevadele antav luba püüda vähem kui 20 meetri sügavusel jätkata väikesemahulise püügiga tegelevatel kaluritel oma tegevust ja saada stabiilsemat sissetulekut, mis täieliku püügikeelu korral ei oleks võimalik.

Need laevad püüavad ka muid liike ning seepärast piiraks tursapüügi keeld selliste laevade jaoks oluliselt muude liikide püüdmist, kuna turska püütakse nende puhul tavaliselt kaaspüügina.

Selleks et tagada vastavus nõudele mitte püüda sügavamal kui 20 meetrit, tuleks kõnealuses piirkonnas lubada kalastada üksnes laevadel, kes on varustatud laevaseiresüsteemiga (VMS-süsteem). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikele 2 ei tuleks sama määruse artikli 9 lõiget 5 kohaldada.

Lisaks võttes arvesse STECFi järeldusi, eelkõige seda, et kõige tähtsam parandusmeede kalavaru taastamiseks on püügi piiramine, et tagada mere bioloogiliste ressursside vastutustundliku kasutamise põhimõte, on määruse (EL) 2016/1139 järgmiseks asjakohane piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohaldamist alarajoonide 22–24 tursavaru suhtes.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

STECF hindas meedet ning tema hinnangu põhjal arutati meedet asjaomaste liikmesriikidega põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 12. ja 13. detsembri 2016. aasta istungil, samuti arutati seda detsembris Läänemere-äärsete liikmesriikidega. Kavandatud meede on tõhus tervikuna üksnes juhul, kui see jõustub enne kuupäeva, mil kalapüügivõimalused ei ole kättesaadavad, st 1. veebruaril 2017.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu määrust (EL) 2016/1903 järgmiselt.

Tabeli joonealune märkus tursa kohta püügipiirkonnas: määruse (EL) 2016/1903 lisas esitatud alarajoone 22–24 (COD/3BC+24) muudetakse, et võtta arvesse tingimusi, mille kohaselt ei ole kalapüügivõimaluste kasutamine lubatud.

2017/0001 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2017. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EL) 2016/1903 on kehtestatud ICESi alarajoonide 22–24 tursavaru (edaspidi „Läänemere lääneosa tursavarud“) püügivõimalused 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2017.

(2)Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) avaldas 2016. aasta detsembris oma teadusliku hinnangu seoses Läänemere lääneosa tursavarudele ajavahemikuks 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2017 kehtestatud püügikeelu mõjuga. Selles kinnitati püügikeelu kasulikkust kõnealusele kalavarule.

(3)Määrusega (EL) 2016/1903 kehtestatud püügikeeldu kohaldatakse ka tursapüügi suhtes alla 15meetriste kalalaevadega aladel, kus vee sügavus on vähem kui 20 meetrit. STECFi hinnangus on siiski märgitud, et tursapüügi piiramine vähem kui 20 meetri veesügavusega aladel ja alla 15 meetri kogupikkusega laevadel, ei aita oluliselt kaasa asjaomase kalavaru taastumisele.

(4)Lisaks võiks püügivõimaluste täielik tühistamine Läänemere lääneosas avaldada püügitegevuse võimaliku ülekandumise tõttu soovimatut mõju muudele Läänemere tursavarudele, eelkõige idaosa tursavarule.

(5) Samuti saaksid teatavad kalurid, kui alla 15meetristel laevadel oleks lubatud püüda kuni 20 meetri sügavusega merealadel, jätkata oma tegevust ja püüda muid liike peale tursa.

(6)Seepärast on proportsionaalne lubada alla 15 meetri kogupikkusega laevadel püüda kala madalas, kuni 20 meetri sügavuses vees.

(7)Kalapüügivõimalusi ei tohiks siiski anda paarispüügi traalidele hoolimata nende pikkusest, kuna selliste laevade püügivõimsus on suur.

(8)Selleks et tagada kuni 20 meetri sügavuse püügiala tõhus kontroll ja seire, on vaja tagada, et kõik asjaomased laevad on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõike 2 kohaselt varustatud laevaseiresüsteemiga. Seepärast ei tuleks Läänemere lääneosa tursavaru püügi suhtes kohaldada kõnealuse määruse artikli 9 lõiget 5, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha alla 15 meetri kogupikkusega laevadele erandi laevaseiresüsteemiga varustamise nõudest.

(9)Läänemere lääneosa tursavarude säästva kasutamise tagamiseks kooskõlas määrusega (EL) 2016/1139 ei tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmist seoses lossimiskohustusega kõnealuse kalavaru suhtes kohaldada.

(10)Määrust (EL) 2016/1903 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)Määrusega (EL) 2016/1903 kehtestatud tursapüügi keeld ICESi alarajoonides 22–24 jõustub 1. veebruaril 2017. Selleks et määrus oleks täielikult tõhus, tuleks seda kohaldada alates samast kuupäevast ning see peaks jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/1903 lisas asendatakse kanne tursa kohta ICESi alarajoonides 22–24 järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) ICES WKBALTCOD Report 2015, lk 19.