EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.8.2017

COM(2017) 459 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

Araunne liidu keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi kasutamise kohta liikmesriikide maksebilansi toetamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 artiklile 10

1.Kokkuvõte

Komisjoni aruanne nõukogule liidu keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi kasutamise kohta liikmesriikide maksebilansi toetamiseks vastavalt nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 332/2002 1 (maksebilansi toetust käsitlev määrus, maksebilansi toetamise süsteem). Lähtudes komisjoni aruandest ja võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust, peab nõukogu analüüsima, millises ulatuses täidab süsteem põhimõtte, korra ja antavate laenude ülemmäära poolest oma eesmärke.

2012. aastast on Rumeenia määruse alusel taotlenud ja saanud ennetavat rahalist abi. Ungari maksis aprillis 2016 laenu tagasi, samas kui Lätil on veel 0,7 miljardi euro eest laenukohustusi. Nende abi saanud liikmesriikide maksebilansi olukord paranes kiiresti, võimaldades hakata uuesti kasutama turupõhist rahastamist.

Komisjon hindab vahendit järgmiselt:

·Viimase, mais 2009 toimunud läbivaatamise järel on määrus tõestanud oma tulemuslikkust, sest abi saanud liikmesriikide maksebilansi jätkusuutlikkus on kiiresti paranenud ja nende võimalus kasutada turupõhist rahastamist on ruttu taastunud.

·Määruse kohane antavate laenude põhisumma ja krediidiliinide ülemmäär on praegu 50 miljardit eurot, mis näib olevat piisav.

·Muudatused, mis on esitatud komisjoni ettepanekus võtta vastu uus nõukogu määrus (COM(2012) 336 final), on endiselt vajalikud ja sobivad: kehtestada tuleks õigusraamistiku muudatused ning 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 2 (millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism) kohased laenuvõtmise eeskirjad ning selgitada tuleks krediidiliinide kasutust. Lisaks tuleks selgitada, et vahendit võib kasutada krediidiasutuste (kaudseks) rekapitaliseerimiseks ja et poliitilisi tingimusi võib peamiselt kohandada nende probleemide käsitlemiseks.

2.Sissejuhatus

Maksebilansi toetusi käsitleva määruse kohaselt loodi maksebilansi toetamise süsteem selleks, et pakkuda liidu keskmise tähtajaga rahalist abi liikmesriikidele, kes ei ole eurot kasutusele võtnud 3 (liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand) ning kes on raskustes või kellel on tõsine oht sattuda raskustesse seoses maksebilansiga. Rahalist abi antakse kas ELi laenu või krediidiliini vormis. Lisaks on maksebilansi toetust käsitlevas määruses sätestatud, et nõukogu peaks korrapäraselt vaatama läbi selle, kas süsteem täidab põhimõtte, korra ja ülemmäärade poolest oma eesmärke. Nõukogu kontroll toimub komisjoni aruande alusel pärast seda, kui majandus- ja rahanduskomitee on esitanud oma arvamuse.

Kõige viimase hindamise alusel esitas komisjon 22. juunil 2012 ettepaneku COM(2012) 336 (final) maksebilansi toetust käsitleva määruse muutmiseks. Nõukogu liikmed ei suutnud ühe liikmesriigi vastasseisu tõttu leppida kokku ühises seisukohas.

3.Maksebilansi toetamise süsteemi olukord ja sobivus

2012. aastast on üks liikmesriik, Rumeenia, määruse alusel taotlenud ja saanud rahalist abi. See abi lepiti ametlikult kokku oktoobris 2013 ja see aegus septembris 2015. Abiga paralleelselt nähti ette Rahvusvahelise Valuutafondi tugilaen. Nii nagu 2011.–2013. aasta puhul, oli ka 2013.–2015. aastaks eraldatud abi ennetav ning jäeti kasutamata.

ELi ennetav abi ulatus 2 miljardi euroni, samas kui Rahvusvaheline Valuutafond panustas 1,75 miljardit SDRi (umbes 2 miljardit eurot) samuti ennetava tugilaenu raames. Toetuse andmisega majanduse kohandamiseks sooviti aidata Rumeenial tugevdada makromajanduse, eelarve ja rahanduse stabiilsust ning seeläbi suurendada majanduslikku vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali; suurendada haldussuutlikkust; reformida maksuhaldust; täiustada avaliku sektori finantsjuhtimist ja restruktureerida riigiettevõtted.

Ungari maksis aprillis 2016 laenu täies ulatuses tagasi, samas kui Lätil on veel 0,7 miljardi euro eest laenukohustusi. Kahele laenule (üks neist ennetav) järgnev ennetav abi Rumeeniale on kinnitanud süsteemi mitmekülgsust. Rumeenial on 2010.–2011. aastal välja makstud mitte-ennetavast toetusest veel 3,5 miljardit eurot tagasi maksta.

Tabel 1: Maksebilansi toetamise süsteemile veel tasumata tagasimaksed 2017. aasta augusti seisuga

Mln eurot

Selle taustal on süsteemi allesjäänud maht praegu 45,8 miljardit eurot. Siiani ei ole esitatud ühtegi täiendavat taotlust toetuse saamiseks.

Üldiselt on kõigi eespool nimetatud toetust saanud liikmesriikide maksebilansi olukord paranenud kiiresti, muutes turupõhise rahastamise uuesti kättesaadavaks. Seega on süsteem oma rolli tulemuslikult täitnud.

Samal ajal (aastatel 2010–2013) on rahvusvahelise finantsabi andmise võimalusi laiendatud ja kaasatud paindlikumaid ja paremat ennetust pakkuvaid vahendeid. Euroalal on Euroopa stabiilsusmehhanismil (ESM) igakülgsed vahendid oma liikmete rahastamisvajaduste tarbeks. Liidu tasandil on maksebilansi toetamise süsteemiga üldjoontes sarnaselt toimiva Euroopa finantsstabiilsusmehhanismiga (EFSM) loodud makromajanduse tarbeks paindlikum laenutehingute raamistik. Maksebilansi toetamise süsteemi seevastu muudetud ei ole.

Seepärast tehti ettepanek selgitada maksebilansi toetust käsitlevas määruses krediidiliini eeskirju ja ühtlustada laenutehingute eeskirju Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi suhtes kohaldatavate paindlikumate normidega.

Lisaks on majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku akti paketiga ja majanduse juhtimist käsitleva kahe seadusandliku akti paketiga täiustatud mitmepoolset järelevalveraamistikku. Määrus (EL) 472/2013, 4 millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet, sisaldab eelkõige mitut sätet finantsabi saavate euroala riikide aruandluskohustuse dubleerimise vältimiseks, peatades makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ja Euroopa poolaasta nõuete kohaldamise ning riigi rahanduse jälgimise stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa kaudu. Lisaks sisaldab määrus 472/2013 väga selget raamistikku euroala riikide järelevalveks pärast finantsabi andmise lõpetamist (programmijärgne järelevalve). Tehti ettepanek kehtestada sarnased sätted maksebilansi toetamise süsteemist toetust saavatele, euroalasse mittekuuluvatele riikidele.

4.Seadusandliku ettepaneku sisu ja olukord

Komisjon esitas 22. juunil 2012 seadusandliku ettepaneku COM(2012) 336 (final), et vaadata läbi maksebilansi toetust käsitlev määrus. Maksebilansi toetust käsitleva määruse muutmise asemel seisneb ettepanek uues määruses, millega kehtiv määrus tühistataks ja asendataks. See sisaldab järgmisi muudatusi maksebilansi toetamise süsteemis:

·Paindlikumad vahendid: sihtotstarbeline krediidiliin võib olla abikõlblikkuse tingimustel põhinev ennetav tingimuslik krediidiliin või täiendavate tingimustega seotud krediidiliin, mis põhineb abikõlblikkuse tingimustel ja uutel poliitikameetmetel. Ennetavat tingimuslikku krediidiliini saavad kasutada liikmesriigid, kelle majandus- ja finantsolukord on põhimõtteliselt usaldusväärne ja kes täidavad kokkulepitud abikõlblikkuse kriteeriumid. Täiendavate tingimustega seotud krediidiliini on võimalik kasutada liikmesriikidel, kes ei saa kasutada ennetavat tingimuslikku krediidiliini, kuid kelle üldine majandus- ja finantsolukord on usaldusväärne. Nad võtavad parandusmeetmeid.

·Suurem läbipaistvus ja vastutus: Euroopa Parlamendi asjaomane komitee võib pakkuda asjaomase liikmesriigi esindajatele võimalust osaleda arvamuste vahetuses, milles käsitletakse kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme. Asjaomase liikmesriigi parlament võib kutsuda komisjoni esindajad osalema arvamuste vahetuses, milles käsitletakse makromajandusliku kohandamisprogrammi rakendamisel tehtud edusamme.

·Tõhustatud järelevalve: see peaks hõlmama ulatuslikumat juurdepääsu teabele, mida komisjonil on vaja asjaomase liikmesriigi majandus-, eelarve- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning korrapäraseks aruannete esitamiseks. Tõhustatud järelevalve all olev liikmesriik peab võtma meetmeid majandusraskuste võimalike põhjuste kõrvaldamiseks.

·Järelevalvemenetluste lihtsustamine ja seostamine: stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa ja Euroopa poolaasta kohase mitme järelevalveetapi asendamisega makromajandusliku kohandamisprogrammiga ja selle järelevalvega. Samamoodi peatatakse läbivaadatud määrusega ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus, kui liikmesriigi suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, ning nõutakse abijärgset järelevalvet liikmesriikides, kes on maksnud tagasi vähem kui 75 % saadud rahalisest abist.

Lisaks neile komisjoni pakutud muudatustele palus Euroopa Parlament kaasata võimaluse pakkuda euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele laene finantsasutuste rekapitaliseerimiseks (kaudse rekapitaliseerimise vahend). Sellele palvele vastates lubas komisjon selgitada, et süsteemi raames võib katta rahastamisvajadusi, mis tekivad vajadusest rekapitaliseerida finantsasutusi, ning et kehtestatud tingimusi võiks kohandada peamiselt selliste probleemide käsitlemiseks.

Nõukogu arutas komisjoni muudetud ettepanekut viimati detsembris 2013, et leppida kokku ühine seisukoht. Kui üks liikmesriik välja arvata, leidis ettepanek laialdast toetust. Sellest saati on õigusloomeprotsess soiku jäänud.

5.Järeldused ja soovitused

2012. aastast on maksebilansi toetamise süsteem tulemuslikult oma rolli täitnud; viimati toetust saanud riigid on edukalt taastanud maksebilansi jätkusuutliku positsiooni ning maksavad toetuse õigeaegselt tagasi.

Praegune 50 miljardi euro suurune antavate laenude ülemäär näib olevat piisav. Arvestades et süsteemi kasutadaolevad vahendid moodustavad praegu 45,8 miljardit eurot ja et taotlused toetuse saamiseks puuduvad, ei ole tarvis ülemmäära suurendada.

Süsteem on varem tulemuslikuks osutunud ning on oluline märk liidu soovist ja suutlikkusest toetada rasketel aegadel kõiki liikmesriike. Praegust ebakindlust arvestades on see eriti väärtuslik.

Samas on selgunud, et maksebilansi süsteemi tuleb muuta, et selles kajastuksid institutsioonilised uuendused, mis on süsteemi viimase läbivaatamise järel toimunud, seda eriti euroalal. Selleks esitas komisjon ettepaneku COM(2012) 336 (final), mille arutamine nõukogus jätkub. Komisjon teeb ettepaneku viia õigusloome protsess lõpule, sest see parandaks süsteemi rakendamist ja aitaks luua liikmesriikidele võrdsed tingimused. Lisaks sellele näeb komisjon muutuvas poliitilises keskkonnas võimalust hoogustada ettepaneku arutamist.

(1)

EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

(2)

ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

(3)

Praegu kuulub sellesse kategooriasse üheksa liikmesriiki: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik (viimase kohta on aluslepingutele lisatud protokollis nr 15 sätestatud, et kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 143 ja 144.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).