52017DC0323

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 13.6.2017

COM(2017) 323 final

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kuues eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

Kuues eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

Sissejuhatus

Käesoleva kuuenda aruandega 1 hõlmatud ajavahemikul on süvenenud eelmistes aruannetes kirjeldatud suundumus, et ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldus 2 aitab piki Vahemere idaosa rändeteed tagada rändevoogude tulemuslikku haldamist.

Ebaseaduslike piiriületuste arv on püsinud madalal tasemel (viienda aruande avaldamisest arvestanuna oli keskmiselt 52 piiriületust päevas). Hiljutistest traagilistest vahejuhtumitest hoolimata on märkimisväärselt vähenenud ka Egeuse meres hukkunute arv.

Siiski ei ole kõik probleemid veel lahendust leidnud ja eriti keerukaks teeb olukorra asjaolu, et saabujate arv ületab endiselt Kreeka saartelt tagasi Türgisse saadetavate isikute arvu, seades nendel saartel esmase vastuvõtu keskused suure surve alla. Varjupaigataotlejate apellatsioonide menetlemise tõhususe ja saartelt tagasisaatmise suutlikkuse kiire parandamine on seega edaspidigi prioriteet, seda ka suvehooaja saabudes piiriületuste arvu võimaliku suurenemise tõttu.

Edasiminekut sai täheldada ka avalduse ülejäänud osade rakendamisel, näiteks Süüria pagulaste järjest kiiremal Türgist ümberasustamisel. Türgi pagulasrahastu rakendamisega on samuti kestlikult edasi mindud. 2016.–2017. aastaks ette nähtud 3 miljardist eurost on kokku eraldatud 2,9 miljardit eurot (eelmise aruande seisuga oli eraldatud 2,2 miljardit eurot), alla on kirjutatud 47 projekti lepingud kokku 1,572 miljardi (varem 1,495 miljardit) euro väärtuses – kõikide rakendamisega on nüüdseks ka algust tehtud. Väljamaksed ulatuvad 811 miljoni euroni (varem 750 miljonit).

25. mai 2017. aasta kohtumisel rõhutasid president Juncker ja eesistuja Tusk koos president Erdoğaniga nii ELi-Türgi avalduse keskset tähtsust rändeprobleemi ühisel haldamisel kui ka ühist otsusekindlust jätkuvalt selle eduka rakendamise nimel töötada.

1.Praegune olukord

Viienda aruande avaldamisele järgnenud ajal on Türgist saabunud Kreeka saartele kokku 5 303 inimest (27. veebruarist 2016 kuni 8. juunini 2016), st päevas on saabunud keskmiselt 52 inimest. Arvud on palju väiksemad kui samal perioodil eelmisel aastal (alates 27. veebruarist ligikaudu 40 000) ja avaldusele eelnenud kuul (kui keskmine saabujate arv oli üle 1 700 inimese päevas). Siiski viitavad mõned märgid, et ilmaolude paranedes võib inimsmugeldamine suureneda, nagu on juba näha nii suuremast Kreeka saartele saabujate arvust kui ka Türgi ametiasutuste poolt kinni peetud piiriületajate arvust. Pärast ELi-Türgi avaldust on Egeuse merel registreeritud 105 hukkunut ja teadmata kadunud isikut 3 . Selle arvu taga on traagilised saatused, kuid hukkunuid oli siiski tunduvalt vähem kui need ligikaudu 1 150 inimest, kes hukkusid või jäid teadmata kadunuks avaldusele eelnenud aasta jooksul.

Ligikaudu kolme miljoni Süüriast 4 , Iraagist ja muudest riikidest pärit pagulase majutamine oli Türgi ametiasutuste jaoks endiselt oluline mureküsimus ning nõuetekohaste vastuvõtu- ja elamistingimuste tagamine nõudis suuri jõupingutusi. Need jõupingutused aitasid ka vähendada ebaseaduslikult piiri ületavate süürlaste arvu.

Parem koordineerimine ja koostöö

ELi koordinaator jätkab tihedat koostööd kõigi partneritega, et tagada avaldusega ja ELi-Türgi avalduse rakendamise ühise tegevuskavaga, 5 mis töötati lõplikult välja koos Kreeka ametiasutustega, seotud igapäevane suhtlus. Detsembris kohtunud Euroopa Ülemkogu toetas ühist tegevuskava ning kutsus Kreekat ja kõiki liikmesriike üles selle rakendamist tagama. Alates eelmisest aruandest on väga aktiivselt tegeletud varjupaigamenetluste kiirendamisega, eriti teises astmes, samuti saartel väljasaatmiseelse ja kinnipidamissuutlikkuse parandamisega. Samal ajal toetas komisjon Kreeka ametiasutusi saartel koordineerimise, haldamise, julgeoleku- ja turvakorralduse küsimustes, et saartel vastuvõtukeskusi ja elamistingimusi ajakohastada; ja kiirendada rändajate, kelle suhtes on algatatud ametlik varjupaigamenetlus (sh haavatavate rühmade), üleviimist spetsiaalsetesse rajatistesse mandriosas. Tagasisaatmiste arvu suurendamise pingutusi on toetanud ka komisjoni soovituse (tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta tagasisaatmisdirektiivi rakendamisel) 6 rakendamine. Eriti olulisena käsitleti ka haavatavate rühmade tulemusliku kaitsmise meetmeid, näiteks korrati, et vastuvõtukeskustesse ja sealhulgas kõikidesse lapsi majutavatesse esmase vastuvõtu keskustesse on vaja määrata lastekaitseametnikud.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve välja selgitatud vajaduste kohta liikmesriikidelt laekuvad kiired ja mahukad vastused on endiselt hädavajalikud, et ELi ametid saaksid tulemuslikult toetada ELi-Türgi avalduse rakendamist. See hõlmab ka piisaval arvul lähetusi, mis kestavad piisavalt kaua ja on vajadustega kooskõlas.

Siiski pole eelmistes aruannetes esile tõstetud puudujääke veel täielikult kõrvaldatud. 9. juuni seisuga on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet lähetanud Kreekasse 101 tõlki ja 100 liikmesriikide eksperti, kellest 99 on saadetud esmase vastuvõtu keskustesse ja nendest 85 on juhtumikorraldajad. See tähendab, et praeguse seisuga on puudu 50 eksperti. Euroopa piiri- ja rannikuvalve on lähetanud ühisoperatsioonile Poseidon 891 ametnikku, kellest 88 tegeleb avalduse rakendamisega seotud tagasivõtmisprotsessi toetamisega. Ühisoperatsioonis Poseidon ja ELi-Türgi avalduse rakendamise raames tagasivõtmiskava elluviimisel on kuni juuni lõpuni puudu 13 eksperti ja juulist kuni augusti keskpaigani on puudu 43 eksperti.

Liikmesriikide lähetatud ja Europoli koolitatud ekspertide reservi kuulub nüüdseks juba 278 eksperti, kes on valmis andma abi seal, kus vaja. Neid on lähetatud kolmekuulise rotatsiooni korras teisese turvakontrolli tegemiseks viide Kreeka esmase vastuvõtu keskusse. Lähetatud külalisametnike arv võib nädalati erineda; praegu on sellistes esmase vastuvõtu keskustes tööl 15 külalisametnikku. Lisaks viibivad kaks ametnikku koordineerimise otstarbel Euroopa Liidu piirkondliku rakkerühma koosseisus Pireuses.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve teeb varajasel hoiatamisel, jälgimistegevuses ning Kreeka ja Türgi rannikuvalvega operatiivteabe jagamisel jätkuvalt NATOga koostööd. Türgi rannikuvalve jätkab omaltpoolt aktiivset patrullimist ja takistab Türgist lähtuvaid lahkumisi. Lisaks jõustus 29. aprillist 2017 Türgi seadus võõramaalaste ja rahvusvahelise kaitse meetmete kohta inimsmugeldamises kasutatud sõidukite konfiskeerimisel. Nüüdseks on tõendeid, mis näitavad, et seetõttu tuleb inimsmugeldajatel enne mitmeid kordi üritada, kui neil õnnestub rändajaid edukalt üle Egeuse mere toimetada.

Teavitamisalgatused

2017. aasta mai keskpaigast alustas edukalt tööd mitmekeelne veebipõhine infoportaal „InfoMigrants.net“, et üle kogu maailma võimalike rändajatega kontakti saavutada ning neile rändega seotud ohte ja tegelikku olukorda selgitada.

Chíosel ja Lesbosel jätkavad tegevust infopunktid, mille abil rändajatele ja varjupaigataotlejatele nende õiguste, kohustuste ja valikuvõimaluste kohta teavet anda, sh varjupaiga saamiseks või tagasipöördumiseks. Komisjon on Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistusele rõhutanud vajadust luua sellised infopunktid kõikides esmase vastuvõtu keskustes. Vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistusel on praegu käsil infopunkti loomine Kosi saarel. Nende punktide töötajad, samuti kõik muud saartel teavet vahendavad allikad edastavad ühesugust teavet. Komisjon sai hiljuti koostöös Kreeka ametiasutuste, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja ÜRO pagulaste ülemvolinikuga valmis teabe esitamise dokumentide komplekti, mis on suunatud ebaseaduslikult Kreeka saartele saabuvatele isikutele. Asjakohased teabematerjalid on saadetud esmase vastuvõtu keskustes kasutusele võtmiseks vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistusele.

Peamised valupunktid ja järgmised sammud

·Liikmesriigid teevad kiiremas korras kättesaadavaks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve nõutud töötajad.

·Jätkata tuleks ühiseid pingutusi ELi-Türgi avalduse rakendamise ühise tegevuskava rakendamiseks.

2.Kõigi uute ebaseaduslike rändajate Kreekast Türgisse tagasisaatmine

Avalduses nähakse ette, et kõik pärast 20. märtsi 2016 Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud rändajad ja varjupaigataotlejad, kelle varjupaigataotlus on tunnistatud vastuvõetamatuks või põhjendamatuks, saadetakse tagasi. Tagasisaatmismeetmete rakendamisel järgitakse rangelt ELi ja rahvusvahelist õigust ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet 7 .

Olukorra ülevaade

Alates eelmisest aruandest on ELi-Türgi avalduse raames kuni 9. juunini tagasi saadetud 311 Türgi kaudu Kreekasse sisenenud isikut, sh 42 süürlast. Lisaks oli tagasisaadetute seas pakistanlasi (163), alžeerlasi (37), bangladeshlasi (35), marokolasi (8), nepallasi (7), ghanalasi (5), nigeerlasi (3), kamerunlasi (3), iraaklane (1), afgaan (1), egiptlane (1), kongolane (1), Côte d’Ivoire’i elanik (1), haitilane (1), senegallane (1) ja palestiinlane (1). ELi-Türgi avalduse jõustumise järgselt Türgisse tagasi saadetud rändajate koguarv on 1 798 8 .

Kreeka saartelt Türgisse tagasisaadetud isikute arv on endiselt palju väiksem kui saabunute arv ning seetõttu on esmase vastuvõtu keskused saartel pideva surve all. Peamine põhjus on mahajäämuste kuhjumine Kreeka saartel esitatud varjupaigataotluste menetlemise teises etapis ning tagasisaatmiseelsete mentluste ja kinnipidamissuutlikkuse ebapiisavus, samuti allpool kirjeldatud õiguslikud probleemid. Siiski on tagasisaatmiste tempo võrreldes eelmise perioodiga paranenud ja peaks tulevastel kuudel veelgi paranema, sest suurendatud on varjupaigasüsteemi suutlikkust (võimaldades tõenäoliselt rohkem teise astme otsuseid), taaskinnipidamiseks korraldatud operatsioonide arvu ja väljasaatmiseelset suutlikkust.

Tagasisaatmisoperatsioonide paremaks korraldamiseks peeti 5. mail Ateenas teine kolmepoolne kohtumine komisjoni, Kreeka ja Türgi vahel. Kohtumisel käsitleti muu hulgas maksimaalse tõhususe huvides tagasivõtmisoperatsioonide ühtlustamist, teabe jagamist nii selliste rändajate kohta, kes väidavad end olevat saatjata alaealised, kui ka isikute kohta, kelle tagasisaatmine on arutamisel või otsustatud, tagasisaatmisoperatsioonide arvu suurenemisega toimetulemise viise ning tulemuslike suhtluskanalite sisseseadmist, et jagada teavet selliste tagasisaatmiskandidaatide kohta, kes lükati tagasi ohu tõttu avalikule julgeolekule ja korrale. Järgmine kohtumine on kavas 2017. aasta juuli alguses.

Jätkuvalt tuleb töötada selle nimel, et pakkuda rändajatele tulemusliku tagasipöördumise võimalust, kas siis Türgisse või päritoluriiki. Pärast viimast aruannet on Kreeka toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise programmi toega vabatahtlikult saartelt päritoluriiki tagasi pöördunud ligikaudu 579 rändajat (lisaks 1 147 mandriosast). Seega on programmi alates selle käivitamisest 2016. aastal kasutanud juba ligikaudu 8 700 rändajat. Kreekat innustatakse igati kasutama ELi rahastatavaid tagasisaatmisprogramme (eelkõige Euroopa reintegratsioonivõrgustiku programmi) ja neis igakülgselt osalema tiheda ja ennetava koostöö kaudu peamiste rakendusasutustega ning rahalise ja tehnilise abi maksimaalse kasutamise kaudu.

Mittesüürlastest rändajad saadetakse Kreeka saartelt Türgisse tagasi laevaga ja suunatakse Kayseri väljasaatmiskeskusesse, kus neid teavitatakse nende õigustest, sealhulgas võimalusest taotleda Türgis kaitsestaatust. Seni 9 on Türgi ametiasutustele rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud 56 isikut: kahele isikule on antud pagulase staatus, 38 taotlust on menetlemisel ja üheksa isiku suhtes on tehtud negatiivne otsus 10 . Päritoluriiki on tagasi saadetud 707 isikut. ELi ametiasutuste hiljutise visiidi käigus tehti kindlaks, et olukord keskuses vastab nõutud standarditele. Süürlased tuuakse Kreeka saartelt tagasi lennukiga ja nad viiakse pagulaslaagrisse İslahiye 2, mis on Süüria piiri lähedal asuv ajutine majutuskeskus. ELi ametiasutused külastasid seda keskust hiljuti ja leidsid, et see vastab nõutud standarditele. Süürlastel on õigus taotleda ajutist kaitset ning pärast kiiret eelregistreerimist ajutise kaitse saamiseks nad vabastatakse ja nad võivad valida provintsi, kuhu asuda, või jääda soovi korral keskusesse. Praeguseks on kõik tagasi saadetud süürlased eelregistreeritud, välja arvatud 16 isikut, kes otsustasid vabatahtlikult Süüriasse naasta; kaheksa süürlast otsustas jääda Türgi ametiasutuste pakutavatesse eluruumidesse ja 168 eelistas elada mujal.

Õiguslikud meetmed

Praegu saab Kreeka varjupaigatalituse esimese astme otsuste peale apellatsiooni esitada kaheteistkümnele apellatsioonikomiteele. Lisaks asendab üks apellatsioonikomitee teisi komiteesid juhul, kui need ei ole töövalmis (nt kui mingil põhjusel enamik liikmeid puudub).

Kreeka saarte puhul on vastuvõetavusmenetlust ja varjupaigataotluste põhjendatust käsitlevate varjupaigateenistuse 4 418 esimese astme negatiivse otsuse 11 peale esitatud siiani kokku 3 554 apellatsioonkaebust 12 . Kõnealuses 3 554 apellatsioonijuhtumis on siiani tehtud 2 088 teise astme otsust (st 59 % juhtumitest). Siiani esitatud 477 vastuvõetavust käsitlevast apellatsioonkaebusest on 57 juhul teise astme apellatsiooniotsus kinnitanud esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsust, samal ajal kui 420 teise astme apellatsiooniotsuse puhul lükati esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsus ümber 13 . 1 416 varjupaigataotluse põhjendatust käsitleva otsuse osas kinnitas teise astme otsus 1 399 korral esimese astme negatiivset otsust ning 17 juhul 14 lükati negatiivne otsus ümber. Aruandeperioodil lõpetati 195 apellatsioonijuhtumit ilma, et apellatsiooni põhjendatuse üle oleks otsustatud, st jõusolevate kaudsete ja sõnaselgete tagasivõtmiste tulemusel.

15. märtsil 2017 võttis Kreeka parlament vastu õigusnormid, millega lubatakse apellatsioonikomiteedel raportööre kasutada ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametil neid raportööre lähetada. Apellatsioonikomitee liikmete sõltumatust mõjutamata toetavad raportöörid neid otsuste tegemisel seeläbi, et koguvad kokku asjassepuutuvad faktid, apellandi väited ja teabe tema päritoluriigi kohta. Apellatsioonikomiteede tööd on juba toetamas 22 raportööri 15 . Nimetatud normide rakendamisega soovitakse parandada apellatsioonikomitee tööd ja vähendada aega, mille jooksul apellandid peavad saartel teise astme otsust ootama, võimaldades ametiasutustel anda rahvusvahelist kaitset neile, kes seda vajavad, ja suunata ebaseaduslikud rändajad tagasisaatmisele.

Apellatsioonikomiteede suuremast arvust ja raportööride kasutamisest hoolimata kulgeb uutes apellatsioonikomiteedes otsusele jõudmine endiselt aeglaselt (alates eelmisest aruandest ligikaudu 47 otsust nädalas). Seni on nad teinud ELi-Türgi avalduse raames 1 447 otsust – 54 vastuvõetavuse ja 1 393 16 põhjendatuse kohta. Kreeka ametiasutused nõustuvad, et see on oluline probleem, mis on vaja kiiresti lahendada. Lisaks nii apellatsiooniametile nõuetekohase varustuse (st bürootarvete ja -seadmete) kui ka saartel esitatud apellatsioonkaebuste esmajärjekorras läbivaatamise tagamisele, jätkab Kreeka apellatsiooniamet töövoogude parandamist, milleks näiteks võetakse aegade broneerimiseks kasutusele planeerimise ajutine IT-vahend ning uuritakse, millised võimalused oleks raportööride ja komiteede spetsialiseerumiseks toimikujärgse päritoluriigi alusel. Eeldatakse, et sellised meetmed aitavad suurendada otsuste arvu ja teeks seega kiiremaks isikute Kreeka saartelt Türgisse tagasisaatmise.

10. märtsil 2017 olid Kreeka riiginõukogu täiskogus arutamisel kaasused, milles käsitleti apellatsioonikomiteede koosseisu põhiseaduspärasuse küsimust ja seda, kas Türgit võib pidada turvaliseks kolmandaks riigiks, kuhu tagasi saata kaks süürlasest varjupaigataotlejat, kes olid edasi kaevanud teise astme otsused, milles kinnitati esimese astme otsust nende juhtumite vastuvõetamatuse kohta. Täiskogu kinnitas 8. mai 2017. aasta otsuses, mis puudutas kõnealusest neljast kaasusest kahte, et apellatsioonikomitee praegune koosseis on põhiseadusega kooskõlas. Ülejäänud kahes kaasuses, mis puudutasid Türgi pidamist turvaliseks kolmandaks riigiks, riiginõukogu täiskogu otsust veel ei ole ja otsuse langetamise kuupäeva ei ole seni määratud.

Operatiivtegevus

Kreeka ametiasutuste andmetel viibib saartel praegu 13 968 rändajat 17 , ametlikes vastuvõtukeskustes on aga ainult 7 450 kohta ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üüriprogrammi raames 1 223 kohta. Olukorra haldamist esmase vastuvõtu keskustes raskendab ka Kreeka ametiasutustel lasuv suur koormus.

Kreeka ametiasutused jätkasid komisjoni toel esmase vastuvõtu keskustes ja saartel tingimuste parandamisega, milleks kooskõlas ELi-Türgi avalduse rakendamise ühise tegevuskavaga ajakohastati keskuste ruume ja tagati tõhusamad menetlused.

Tagasisaatmiste tulemuslikkuse parandamiseks avati Kosis 30. märtsil 2017 uus väljasaatmiskeskus, kus praegu on 224 kohta, aga kohtade arvu suurendatakse ja 2017. aasta juuliks saavutatakse 500 kohaga täielik valmidus. Samuti jõutakse Lesbosel ja Sámosel juunis eeldatavasti valmis esmastes vastuvõtukeskustes väljasaatmiseelse kinnipidamise alade rajamisega, et seal juuli lõpuks oleks kokku 996 kohta. Chíosel on juba otsustatud jätkata väljasaatmiskeskuse arendamist väljapoole linna.

Euroopa Liidu piirkondliku rakkerühma raames on moodustatud alaline julgeoleku töörühm, kuhu kuuluvad komisjoni ja ELi ametite julgeolekueksperdid, kes hakkavad Kreeka ametiasutusi nõustama peamistes ohuvaldkondades. Saarte jaoks ühiste probleemide hulka kuulub objektide evakuatsiooniplaani ametliku avaldamise viibimine, kuigi Kreeka ametiasutustel on need valmis, ja töötajatele evakuatsiooniõppuste korraldamine. Kreeka alalised koordinaatorid, kes alates veebruarist asusid kõigis esmase vastuvõtu keskustes oma ülesandeid täitma, vastutavad ka edaspidi esmase vastuvõtu keskuste üldise juhtimise eest ning tegelevad eelkõige turvalisuse ja avaliku korra küsimustega.

Tagasisaatmiste hõlbustamiseks kehtestas Kreeka valitsus toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise taotlemise tähtpäeva, et vältida programmi kuritarvitamist, eriti vahetult enne tagasisaatmist 18 . Tõhusa rakendamise võimaldamiseks ja kõigi tagasilükatud varjupaigataotlejate tähtpäevast teavitamiseks jagab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon rändajatele nende vajadusi silmas pidades koostatud teabebrošüüri, samuti viibivad Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni esindajad alaliselt viiel esmase vastuvõtu keskustega saarel, et seal programmi tutvustada ja individuaalset nõustamist pakkuda.

Olenemata senistest meetmetest, on saartel olukorra parandamiseks veel palju teha. Nagu varemgi öeldud, tuleks taotluse koostamise ja esitamise vahelist aega vähendada kooskõlas varjupaigamenetluste direktiivi artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt on taotlust esitaval isikul tegelik võimalus esitada see võimalikult kiiresti. Euroopa piiri- ja rannikuvalve küll kaasrahastab 280 Kreeka politseiohvitseri lähetamist esmase vastuvõtu keskustesse, kuid nende kooskõlastatud ja tulemuslikku kasutamist tuleks põhjalikumalt kavandada, et tagada keskustes julgeolek.

ELi rahaline toetus Kreekale

Kreeka on teinud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames riiklike programmide kasutama hakkamisel edusamme. Komisjon toetab Kreeka ametiasutusi ka edaspidi nende püüdlustes saavutada kiirem rakendamine, et kõnealuste programmide jaoks võimalikku rahastamist (2014.–2020. aastal on saadaval 509 miljonit eurot) saaks Kreekas rände haldamiseks täiel määral ära kasutada. Selleks peaksid Kreeka ametiasutused võtma kõik asjakohased õiguslikud, haldus- ja operatiivmeetmed, parandama asjaomaste sidusrühmade vahelist kooskõlastamist, tugevdama tegevussuutlikkust ning tõhustama tulemuste saavutamise mehhanisme, kaasa arvatud hankemenetluste lihtsustamise teel. Lisaks riiklike programmide raames saadavale rahastamisele on alates 2015. aastast rändekriisi algusest alates Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning Sisejulgeolekufondist eraldatud kokku 356,8 miljoni euro ulatuses erakorralist abi, et aidata Kreekat vastuvõtukeskuste ajakohastamisel ning riigi rände-, varjupaiga- ja piirihaldussuutlikkuse parandamisel.

2017. aasta veebruaris kehtestasid Kreeka ametiasutused 2017. aastaks vastuvõtukeskuste loomise ja tegevuse finantsplaneeringu. Selle eesmärk on tagada kooskõlastatud lähenemine, et Kreekas saaks kõige pakilisemad vastuvõtuprobleemid lahendatud aegsasti, tulemuslikult ja tõhusalt, kasutades kõikvõimalikke sünergiaid (sh ELi rahastatud riiklikud programmid ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja Sisejulgeolekufondist eraldatud erakorraline abi, erakorralise toetuse rahastamisvahendist eraldatud erakorraline toetus ELi ja riigieelarvest).

6. juuni 2017. aasta seisuga on ELis 14 humanitaarpartneriga sõlmitud lepingutega kaetud 249 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust, mida kasutada Kreekas pagulaste ja rändajate humanitaarabivajaduste rahuldamiseks. Seni on selle toe keskmes olnud varjupaiga, toiduks ja muuks sularaha ning saatjata alaealistele abi ja hariduse pakkumine, samuti on toetatud tervisega seotud hädavajalikke tegevusi. Saadaval on veel 196 miljonit eurot, millest kooskõlas kohaldatavate kriteeriumidega pagulaskriisi lahendamist toetada. Varjupaiga võimaldamisel kasutakse järjest enam laagrite asemel eluruumide üürimist, kokku majutatakse nii ligikaudu 30 000 abisaajat. Sularaha võimaldamisel sisaldab alates 1. maist 2017 mandriosas rakendatav mitmeotstarbeline sularahaprogramm toitu ja muid tooteid, millega tagada abivajajatele inimväärsed elamistingimused.

Peamised valupunktid ja järgmised sammud

·Varjupaigataotluste menetlemise kiirendamine ja apellatsioonikomiteedes tehtavate otsuste arvu suurendamine, seades esikohale saartel esitatud apellatsioonkaebused ning ELi-Türgi avalduse raames Türgisse tagasisaatmiste tempo tõstmise.

·Saartel nõutava vastuvõtusuutlikkuse ja väljasaatmiseelse suutlikkuse tagamine.

·Kõigi vajalike meetmete võtmine, et tagada Kreeka riiklike programmide raames kasutada olevate ELi vahendite kiire, tõhus ja tulemuslik kasutamine.

3.„Üks ühe vastu“ ümberasustamine Türgist ELi

Olukorra ülevaade

9. juuni seisuga on 1:1 ümberasustamiskava raames Türgist ELi ümber asustatud 6 254 süürlast. Aruandeperioodil on kümnesse liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome ja Rootsi) 19 ümber asustatud 2 689 süürlast. Praeguseks heakskiidetud ja ümberasustamist ootavate isikute koguarv on 1 458. Ümberasustamine toimub endiselt palju kiiremas tempos kui Kreeka saartelt tagasisaatmised. Ümberasustamise 20 stabiilset tempot tuleb hoida.

Liikmesriigid teevad täiendavate ümberasustamiste ettevalmistamisel jätkuvalt edusamme, sealhulgas missioone Türgisse eesmärgiga intervjueerida ümberasustamiskandidaate. Türgi ametiasutused on alustanud kandidaatide nimekirjade esitamiseks vajaliku tööga. Aasta algusest alates on nad esitanud ÜRO pagulaste ülemvolinikule uued kandidaatide nimekirjad enam kui 20 000 isikuga. Ümberasustamise tempo hoidmiseks on vaja ka edaspidi selliseid nimekirju saada. Samal ajal on ELi liikmesriigid edastanud ÜRO pagulaste ülemvolinikule oma ümberasustamiskvoodid käesolevaks aastaks, lubades 2017. aastal kokku peaaegu 25 000 isikut ümber asustada.

Operatiivtegevus

ELi-Türgi avalduse raames ümberasustamise toetamiseks on ELi delegatsioon Ankaras jätkanud iganädalasi kohtumisi Türgi ametiasutustega, liikmesriikidega, ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, et võrrelda statistilisi andmeid ja arutada tegevuse edenemise üle.

ELi delegatsioon töötas välja ümberasustamise küsimustiku ning saatis selle edasi liikmesriikidele ja ÜRO pagulaste ülemvolinikule. Küsimustikuga soovitakse süürlastest ümberasustamiskandidaatidele anda erinevate vastuvõtvate liikmesriikide kohta põhjalikku teavet. Eeldatakse, et nii saab väljalangejate arvu vähendada. ÜRO pagulaste ülemvolinik ja enamik liikmesriike kiitsid küsimustiku heaks ning ÜRO pagulaste ülemvolinik kavatseb selle peagi süürlastest ümberasustamiskandidaatidega korraldatavate intervjuude jaoks kasutusele võtta.

Peamised valupunktid ja järgmised sammud

·Stabiilse ümberasustamistempo säilitamine

4.Uute ebaseadusliku rände mere- või maismaateede tekkimise takistamine

Ei ole tõendeid, et jõupingutused Vahemere idaosa rändetee kontrolli alla saamiseks oleks kaasa toonud olulist Türgist algavate rändeteede muutumist. Alates viiendast aruandest on hoolimata Türgi operatsioonidest „Aegean Hope“ ja „Safe Med“ 21 Türgist Itaaliasse saabunud 20 laeva kokku 1 389 rändajaga ning Küprosele [kaks] laeva, mille pardal oli kokku 116 rändajat, kes olid kõik süürlased.

Türgi maismaapiiril Bulgaaria ja Kreekaga avastatud ebaseaduslike piiriületuste arv näib olevat viimase kuue kuu jooksul püsinud väike: päevas registreeritakse keskmiselt viis ebaseaduslikku piiriületust Kreekasse ja kaks Bulgaariasse. Praegu on Bulgaaria ja Kreeka piiril 105 Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametnikku.

5.Vabatahtlik humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava

Komisjon aitab jätkuvalt kaasa osalevate riikide ja Türgi vahel sisseseatava vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava jaoks standardse töökorra kiirele väljatöötamisele. ELi-Türgi avalduses on sätestatud, et kava käivitatakse siis, kui Türgi ja ELi vahelised ebaseaduslikud piiriületused on lõppemas või on vähemalt oluliselt ja püsivalt vähenenud. Mai lõpus Türgile saadetud standardse töökorra eelnõu uue versiooni põhjal toimusid komisjoni ja Türgi vahel 8. juunil Ankaras konstruktiivsed arutelud, mille käigus tehti eelnõus kokkuleppele jõudmisel märkimisväärseid edusamme. Kiire kokkuleppimine standardses töökorras ja selle käivitamise otsuses võimendaks avalduse rakendamist, andes süürlastele ebaseadusliku ELi rändamise asemel turvalise ja seadusliku alternatiivi.

6.Viisanõude kaotamine

Nagu eelmistes aruannetes rõhutatud, on viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise teel senini täitma seitse olulist kohustust:

·ELi standarditega täielikult kooskõlas olevate biomeetriliste reisidokumentide väljaandmine;

·tegevuskavaga ette nähtud korruptsioonivastaste meetmete vastuvõtmine;

·Europoliga operatiivkoostööd käsitleva kokkuleppe sõlmimine;

·terrorismi käsitlevate õigusaktide ja tavade läbivaatamine kooskõlas Euroopa standarditega;

·isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine ELi standarditega;

·tõhus õigusalane koostöö kriminaalasjades kõigi ELi liikmesriikidega;

·ELi-Türgi tagasivõtulepingu kõigi sätete rakendamine.

Nagu varem teatatud, kutsub komisjon jätkuvalt Türgit üles täitma võimalikult kiiresti kõik viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitamata kohustused. Komisjon ja Türgi on jätkanud lahenduste leidmiseks kaasavat dialoogi, hõlmates õiguslikke ja menetluslikke muudatusi, mis on vajalikud kõigi täitmata kohustuste täitmiseks.

Muudetud määrus (EÜ) nr 539/2001, millega tugevdatakse kõigi viisanõudest vabastatud riikide kodanike viisavaba reisimise peatamise kehtivat korda, jõustus 28. märtsil 2017 22 .

7.Türgi pagulasrahastu

Eelmise aruande avaldamise järel on komisjon jätkanud jõupingutusi, et rahuldada pagulaste ja Türgi vastuvõtvate kogukondade kõige pakilisemaid vajadusi. 2016.–2017. aastaks ette nähtud 3 miljardist eurost on 2017. aasta humanitaarabi rakenduskava avaldamisega eraldatud kokku 2,9 miljardit eurot (eelmise aruande seisuga oli eraldatud 2,2 miljardit eurot). Eraldatud 2,9 miljardist eurost on praeguseks alla kirjutatud 47 projekti lepingud kokku 1,572 miljardi euro väärtuses (varem 1,495 miljardit eurot) ning kõigi projektide elluviimisega on algust tehtud. Kokku on välja jagatud 811 miljonit eurot (varem 750 miljonit eurot) nii humanitaar- kui ka muu abi jaoks 23 .

31. märtsil 2017 viimasel juhtkomitee koosolekul leiti, et Türgi pagulasrahastu (edaspidi „rahastu“) koordineeritav rahastamine avaldab kohapeal jätkuvalt tugevat ja otsest mõju. Komisjon teeb tihedat koostööd Türgi ametiasutuste ja teiste partneritega, et veelgi kiirendada lepingute sõlmimist, rakendamist ja väljamakseid. Türgi pagulasrahastu rakendamisel toetatakse laste õigusi ja kõikide pagulaste inimõigusi, sh soolist võrdõiguslikkust.

Töö rahastu tulemuste raamistikuga viidi lõpule 2017. aasta märtsis ja nüüd on alustatud rahastu projektide järelevalvega.

Humanitaarabi

Komisjon on jätkanud rahastu raames humanitaarstrateegia rakendamist 24 . Komisjon on sõlminud juba 593 miljoni euro väärtuses lepinguid 19 partneriga, kellega viiakse ellu 35 projekti, mis hõlmavad põhivajadusi, kaitset, haridust, tervishoidu, toitlustamist ja peavarju. 593 miljonist eurost on seni välja makstud 463 miljonit.

Hoogu kogub ka humanitaarabi juhtprogrammi – hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu – rakendamine. Vastav leping sõlmiti Maailma Toiduprogrammiga ja esialgne eelarve on 348 miljonit eurot, millest toetatakse kõige haavatavamaid pagulasi rahaülekannetega nende perekonna deebetkaardile. 2017. aasta mai lõpuks on hädaolukorra sotsiaalsest turvavõrgust toetust saanud enam kui 600 000 Türgis asuvat pagulast. Komisjon leppis käesoleval aruandeperioodil kokku uued ülekande suuruse ja saamise kriteeriumid, mille järgi antakse kvalifitseeruvatele perekondadele nüüd kuus 120 Türgi liiri inimese kohta, lisaks korra kvartalis lisaraha. See võimaldab suuremal arvul abisaajatel kiiremini abi saada. Nende juunis 2017 jõustuvate muudatuste najal kavatseb komisjon täita praegu seatud eesmärgi viia abi 1,3 miljoni pagulaseni.

Mais 2017 tehti tingimuslike haridusliku otstarbega rahaülekannete raames pagulaste perekondadele esimesed maksed. Programmiga arendatakse edasi hädaolukorra sotsiaalse turvavõrguga pakutavat, täiendades seda haavatavatele perekondadele sularaha ülekandmisega, et rohkem lapspagulasi kooli läheks ja koolis käiks. Tingimuslikud haridusliku otstarbega rahaülekandeid rakendatakse ÜRO Lastefondiga sõlmitud 34 miljoni eurose lepingu kaudu ja see leping on ühtlasi komisjoni kõigi aegade suurim hädaolukorras hariduse võimaldamise programm. Komisjon eeldab, et programmi esimesel aastal saavad tingimuslikest haridusliku otstarbega rahaülekannetest otsest abi ligikaudu 230 000 last.

Komisjon on jätkanud kaitse ja tervishoiu valdkonnas partneritega lepingute sõlmimist. Kaitsega seotud lepingud hõlmavad kõige haavatavamate (sh puudega) pagulaste toetamist, samuti pagulaste suunamist kaitseteenistuste juurde ja nende toetamist Türgis integreerumisel. Tervisevaldkonna lepingutega soovitakse parandada konfliktist mõjutatud pagulaste juurdepääsu eriteenustele ja pakkuda elupäästvat terviseabi, füüsilist taastusravi, vaimset tervishoidu, samuti tuge ja kaitset haavatavate pagulastele, sh soolise vägivalla ohvritele. Kõige uuem leping sõlmiti 3. mail 2017 Maailma Terviseorganisatsiooniga ja selle lepinguga toetatakse Süüria tervishoiutöötajate koolitamist, et neid Türgi tervishoiusüsteemi integreerida.

3. mail 2017 avaldas komisjon Türgi humanitaarabi 2017. aasta rakenduskava. Selles sätestatakse 714 miljoni euro väärtuses humanitaarabi rakendamise prioriteedid. Komisjon jätkab kõnealuse humanitaarabi rakendamise kava raames mitmete kõige haavatavamate pagulasrühmade toetamist ja suunab neid kasutama valitsuse pakutavaid teenuseid, kasutades selleks peamiselt hädaolukorra sotsiaalsest turvavõrku, mille kaudu tagada eelkõige põhivajaduste täitmine, tervishoid, haridus ja kaitse. Endiselt keskendutakse Türgis olevatest pagulastest kõige suurema osa moodustavatele ja ühtlasi kõige haavatavamatele pagulastele – neile, kes elavad väljaspool laagrit.

Muu abi

Rahastu muu abi jaoks ette nähtud vahenditest on nüüdseks eraldatud 1,577 miljardit eurot. Lepingute sõlmimisel on ületatud 979 miljoni euro piir ja rakenduspartneritele on tehtud 348 miljoni euro väärtuses väljamakseid.

Veel üks leping kirjutati alla Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi raames 31. märtsil 2017 ja selle eelarve oli 33 miljonit eurot. Taani Punase Risti ja Türgi Punase Poolkuu elluviidava projektiga luuakse mitmes linnas kokku kümme rahvamaja, kus leiab tegevust 200 000 süürlasest lapspagulast. Lisaks on kavas esitada ELi piirkondliku usaldusfondi tegevjuhtkonnale 13. juunil 2017 vastu võtmiseks veel kolm tegevusettepanekut (st ELi piirkondlikust usaldusfondist rahastamise ettepanekut) enam kui 120 miljoni euro väärtuses. Nende ettepanekute eesmärk on parandada Süüria pagulaste juurdepääsu tervishoiuteenustele ning Süüria pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade vastupidavust, samuti mittesüürlasest pagulaste eluks vajalikke oskusi.

Oluline kohapealne mõju on olnud juulis 2016 vastu võetud 1,4 miljardi euro suurusest erimeetmest rahastatud tegevusel. 23. mail 2017 avati Kilises esimene rändajate tervishoiukliinik, et leevendada kohalikule tervishoiusüsteemile avalduvat lisasurvet, 25 Ankaras on kavas järgmine kliinik, mis peaks avatama juba juunis, ning kokku on kavas rändajate jaoks avada 220 tervishoiukliinikut. Hariduse andmiseks on 23 provintsis värvatud kokku ligikaudu 5 500 türgi keele õpetajat, et aidata pagulastel keelt õppida ja integreeruda. Peaaegu 44 000 õpilast vajab järeleaitamistunde, üle 33 000 õpilase viiakse üle õppetööle koolis ning lisaks toetab õpilasi peaaegu 500 mentorit ja abiõpetajat. Rahastust toetatakse ka Türgi valitsuse tööd hariduse kvaliteedi parandamiseks: ligikaudu 20 000 süürlasest vabatahtlikku õpetajat on koolitatud paremate õppemeetodite kasutamises ning 18 000 on läbinud kirjaliku eksami ja saanud ametliku tunnistuse. Süüria laste erivajadusi arvestades saavad üle 7 500 tüdruku ja poisi psühhosotsiaalset tuge ning noortejuhtide vahetu tugi on jõudnud peaaegu 5 000 nooruki ja nooreni 20 provintsis. Rahastu abil on koolipinki jõudnud enam kui 310 000 Süüria last, toetatud on 280 ülikoolitudengit, antud inglise keele õpet 120 ülikooliealisele õppurile ning nõustatud üle 70 õpilase täiendus- ja kõrghariduse võimaluste küsimuses.

Nagu viimasel juhtkomitee koosolekul arutatud, muudetakse kõnealust 2016. aasta juuli erimeedet 26 ja selle kogueelarvet suurendatakse 10 miljoni euroni. Seda tehakse tihedas koostöös Türgi ametiasutustega ja tuginedes 2016. aasta juunis korraldatud vajaduste hindamisele, millest tuli välja rahastu kiire, tulemusliku ja tõhusa rakendamise vajadus. Kuna tagasipöördujate arv on oodatust väiksem, muudetakse ka tagasisaatmise erimeedet, et parandada Türgi Rändehalduse Peadirektoraadi suutlikkust rändajaid ja tagasipöördujaid hallata, vastu võtta ja majutada, eriti inimressursside ja taristu vajadusi arvestades. Seni on projektist kaetud süürlaste ja mittesüürlaste tagasisaatmisega seotud kulud, samuti Rändehalduse Peadirektoraadi ostetud logistikaseadmete ja 750 isikut mahutava väljasaatmiskeskuse ehitamise kulud.

Komisjonil on tihedas koostöös Türgi ametiasutustega töös veel sotsiaal-majandusliku toe ja omavalitsustaristu valdkonna sekkumisi, mille allakirjutamine peaks toimuma enne suvepuhkuseid ja rakendamine on kavas usaldada rahvusvahelistele finantsasutustele.

Peamised valupunktid ja järgmised sammud

·Erimeetmete raames seni elluviimata tegevuse jaoks kiire lepingute sõlmimine ja nende tulemusliku rakendamise tagamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

·2017. aasta humanitaarabi rakenduskava raames lepingute kiire sõlmimine.

·Hariduse, tervishoiu, omavalitsustaristu ja sotsiaal-majandusliku toe ning tagasisaatmise valdkonna kohandatud erimeetmete vastuvõtmine veel enne suvepuhkuseid.

8.Tolliliidu edasiarendamine

Alates eelmisest aruandest on nõukogu jätkanud aktiivset tööd komisjoni ettepanekuga avada Türgiga läbirääkimised ajakohastatud kahepoolse kaubandussuhete raamistiku üle 27 . Komisjon kutsub nõukogu üles seda tööd võimalikult kiiresti lõpule viima, mis võimaldaks alustada läbirääkimisi, et sõlmida oluline leping, mis kõikide liikmeriikide poolt kohaldatuna päästaks valla ELi ja Türgi kaubandus- ja majandussuhete kasutamata potentsiaali.

9.Ühinemisprotsess

Ühinemisläbirääkimiste raames on siiani avatud 16 peatükki ning üks neist on ajutiselt suletud.

Nagu varem teatatud, esitati juba eelmisel kevadel – ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohti kooskõlas kehtivate õigusnormidega – nõukogule energeetikat (15. peatükk), haridust ja kultuuri (26. peatükk) ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (31. peatükk) käsitlevad ettevalmistavad dokumendid. Kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse põhivaldkondades (23. ja 24. peatükk) on jätkumas tehniline töö.

EL eeldab, et Türgi järgib demokraatia, õigusriigi ja põhivabaduste, sealhulgas sõnavabaduse kõrgeimaid standardeid.

10.Humanitaartingimused Süürias

Humanitaarolukord on Süürias endiselt äärmiselt murettekitav, mida ilmestab, et sisepõgenikke, kellest paljud on pidanud korduvalt põgenema, on 6,3 miljonit ning kiireloomulist abi vajab 13,5 miljonit inimest. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2017. aasta üleskutsega Süürias olukorra parandamiseks võeti eesmärk koguda ligikaudu kolm miljardit eurot, millest nüüdseks on koos 20 %. Brüsseli konverentsil kogus rahvusvaheline kogukond nii Süürias kui ka vastuvõtvates naabermaades süürlaste olukorra parandamiseks ainuüksi 2017. aastaks enneolematud 5,6 miljardit eurot humanitaar- ja muud abi ning 2018.–2020. aastaks veel 3,5 miljardit eurot 28 .

Abi osutamisel on endiselt kõige suurem probleem juurdepääs, mida takistab pidev võitlustegevus ja raskendavad Süürias konflikti erinevate osaliste kehtestatud muud piirangud. Nende probleemidega tuleb ikka ja jälle silmitsi seista, et toimetada humanitaarabi hinnanguliselt 3,9 miljoni inimeseni, kes elavad raskesti ligipääsetavates kohtades, ja ligikaudu 625 000 inimeseni, kes elavad ümberpiiratud aladel. Kohalikud ametiasutused kiidavad Süüria kirdeosas kurdide kontrollitavatel aladel abi andmist heaks alles suure viivitusega ning kuuldavasti on Türgist tulevatel piirülestel partneritel probleeme Süüria loodeosas humanitaarabi andmiseks juurdepääsu saamisel. Valitusvälised relvastatud opositsioonirühmitused ja ÜRO Julgeolekunõukogu määratletud terrorirühmitused esitavad valitsusvälistele organisatsioonidele järjest suuremaid nõudmisi, mille tõttu paljud olid sunnitud tegevust kokku tõmbama või üldse lõpetama. 2017. aasta aprillis ja mais pääsesid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konvoid ümberpiiratud aladel vaid 10 % hädasolevate inimesteni.

Seda olulisemaks on muutunud piiriülene abi. Suurem osa piiriülestest abisaadetistest väljub Türgist ja Jordaaniast ning mõlemad jätkavad konstruktiivselt erinevate ühendusteede loomist. EL toetab Türgist Süüria põhjaossa suunduvaid elupäästvaid piiriüleseid operatsioone, pakkudes humanitaarabi partnerorganisatsioonide kaudu toitu, vett, peavarju, tervise- ja kaitseabi neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

Eskaleeruva vägivalla ja üha kasvavate humanitaarvajaduste tõttu kutsub EL järjekindlalt kõiki osalisi üles täitma rahvusvahelise humanitaarõiguse raames võetud kohustusi ning tagama esmajoones tsiviilisikute kaitse olenemata sellest, kust operatsioon algab, sh Türgist ja Jordaaniast. See kehtib ka tsiviilisikute kaitse tagamiseks vaenutegevuse eest kaitstud tsoonide loomiseks Türgi, Iraani ja Venemaa poolt 30. detsembril 2016 relvarahutagajatena Süürias kokku lepitud pingete leevendamise tsoonide kasutamisel. EL tervitab kõiki selliseid algatusi, kuid tuletab meelde, et igal juhul tuleb järgida rahvusvahelist humanitaarõigust.

11.Kokkuvõte

ELi-Türgi avaldus annab jätkuvalt konkreetseid tulemusi. Juba varem täheldatud suundumus, et ebaseaduslike ja ohtlike piiriületuste arv väheneb jõudsalt ning palju vähem on ka Egeuse meres elukaotanuid, süvenes veelgi tänu Türgi pagulasrahastu abil Türgis Süüria pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade toetamise projektide praktilisele mõjule. Piireületuste arv püsib küll ühtlaselt madalal tasemel, kuid rändevoogusid Euroopasse suunavad tõuketegurid ei ole muutunud. ELi-Türgi avaldus on jätkuvalt olulisel kohal, et tagada Vahemere idaosas rändeprobleemi tulemuslik haldamine ELi ja Türgi koostöös, nagu president Juncker ja eesistuja Tusk koos president Erdoğaniga 25. mai kohtumisel rõhutasid.

ELi-Türgi avalduse täieliku ja kestliku rakendamise tagamiseks tuleb veel pingutada, mis eeldab, et kõik pooled näitavad üles püsivat poliitilist tahet.

Rahastu raames lepingute sõlmimist ja rakendamist tuleks nii ELi kui ka Türgi poolel kiirendada, et konkreetsed toetusmeetmed jõuaksid kiiremini Süüria pagulasteni ja Türgis neid vastuvõtvate kogukondadeni.

Praegu on liikmesriigid lubanud, et leiavad 2017. aastal Türgist Euroopasse ümberasutamisel koha 25 000 Süüria pagulasele. Lisaks peaks EL ja Türgi kiiresti kokku leppima vabatahtlikus humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavas ning seejärel tegema kiiresti otsuse selle aktiveerimise kohta, et Türgist ümberasustamist hõlbustada.

Kreeka ametiasutused, ELi asutused ja liikmesriigid peavad ka edaspidi pingutama, et ellu viia Euroopa Ülemkogu kinnitatud tegevuskavas soovitatud meetmeid, millega parandada Kreeka haldusasutuste rändehalduse ja varjupaigataotluste menetlemise suutlikkust ning lõppkokkuvõttes kaasa aidata Kreeka saartel olukorra paranemisele. Seetõttu on väga oluline tegutseda kiirelt ja otsustavalt, et täielikult ELi ja rahvusvahelistest normidest kinni pidades saaks edaspidi inimesi, kellel ei ole õigust Kreekasse jääda, kiiremas tempos Türgisse tagasi saata.

Türgi peaks võtma vajalikke meetmeid, et täita viisavabaduse kehtestamiseks veel täitmata kriteeriumid niipea kui võimalik, et ELil oleks võimalik kaotada viisanõue Türgi kodanikele.

Nõukogu peaks võimalikul kiiresti kokku leppima tolliliidu edasiarendamise läbirääkimisvolitused, et saaks alustada läbirääkimisi, mille tulemusel sõlmida oluline leping, mis päästaks valla ELi ja Türgi kaubandus- ja majandussuhete kasutamata potentsiaali.

Komisjon jätkab alustatud tööd ning esitab järgmise eduaruande 2017. aasta oktoobris.

(1)

Varasemad aruanded: COM(2016) 231 (final), 20. aprill 2016; COM(2016) 349 (final), 15. juuni 2016; COM(2016) 634 (final), 28. september 2016; COM(2016) 792 (final), 8. detsember 2016, ja COM(2017) 204 (final), 2. märts 2017 (edaspidi „viies aruanne“).

(2)

http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2016/03/18-eu-turkey-statement/.

(3)

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmebaasi kohaselt: ajavahemik 2016. aasta aprillist kuni 2017. aasta 7. juunini.

(4)

Türgi ametlike andmete kohaselt on Türgi 2017. aasta 25. mai seisuga andnud ajutist kaitset 3 020 654 süürlasele. Kõige rohkem süürlasi pidid majutama järgmised üheksa provintsi: İstanbul, Șanlıurfa, Hatay, Gaziantep, Adana, Mersin, Kilis, İzmir ja Mardin.

(5)

COM(2016) 792 (final), 8. detsember 2016.

(6)

C(2017) 1600 (final), 7. märts 2017.

(7)

Igaühel, kes on saabunud Kreeka saartele pärast 20. märtsi, on õigus taotleda varjupaika. Iga taotlust menetletakse individuaalselt, võttes arvesse taotleja konkreetseid asjaolusid, ja kooskõlas varjupaigamenetluste direktiiviga. See välistab igasuguse kollektiivse väljasaatmise. Taotlejatel on apelleerimisõigus ning õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit nende varjupaigataotluse suhtes langetatud negatiivse otsuse vastu. Nii Kreeka kui ka Türgi on võtnud ja on rakendamas asjakohaseid õiguslikke meetmeid ELi ja rahvusvahelise õiguse igakülgseks austamiseks.

(8)

Tagasisaadetud isikud olid saanud kas negatiivse varjupaigaotsuse (sealhulgas teises astmes saadud negatiivne otsus), nad olid oma rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võtnud või ei olnud varjupaika taotlenudki. Alates 2016. aasta 20. märtsist on ELi-Türgi avalduse raames Türgisse tagasi saadetud 1 210 isikut ja Kreeka-Türgi kahepoolse protokolli alusel 588 isikut.

(9)

Türgi ametiasutustelt saadud teabe põhjal.

(10)

Ülejäänud seitse taotlust liigituvad kategooriasse „muu“ (tagasi võetud vms).

(11)

2017. aasta 4. juuni seisuga on Kreeka saartel avalduse järgselt esitatud kokku 19 624 varjupaigataotlust. Nendest 19 624 taotlusest on Kreeka varjupaigatalitus teinud otsuse alates 2016. aasta 20. märtsist saartel kehtiva korra alusel 17 804 puhul, millest 12 581 käsitlesid vastuvõetavust ja 5 223 põhjendatust.

(12)

Seisuga 4. juuni 2017.

(13)

Koguarv sisaldab esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsuseid ümber lükkavaid teise astme otsuseid, samuti pagulase staatuse andmist.

(14)

See üldarv ei hõlma teises astmes tehtud otsuseid pagulase staatuse andmise kohta ega esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsuste ümberlükkamise kohta.

(15)

Kümme apellatsiooniameti raportööri ja kaksteist apellatsiooniametisse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametist lähetatud raportööri.

(16)

Kinnitades 1 377 juhtumi puhul esimese astme negatiivsed otsused ja lükates 16 juhul otsuse ümber.

(17)

Seisuga 9. juuni 2017. Kuna esitatud on neid arve küsimärgi alla seadvaid aruandeid, kutsub komisjon Kreeka ametiasutusi üles täpsustama, kui palju rändajaid saartel ja esmase vastuvõtu keskustes viibib. Selles küsimuses selguse saamine hõlbustaks meetmete planeerimist ja rakendamist.

(18)

Ebaseaduslikel rändajatel, kes on mõnes vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskuses varjupaika taotlenud, on õigus taotleda toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist kuni viie päeva jooksul alates varjupaigataotluse kohta varjupaigateenistuse negatiivsest otsusest (esimeses astmes varjupaigataotluse kohta tehtud otsus) teada saamisest. Nimetatud tähtpäevast olenemata saavad toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise võimalust kasutada ka rändajad, kelle kohta on tehtud Türgisse tagasi saatmise otsus, kuid kelle Türgi on tagasi lükanud. Varjupaigataotlejatele, kellele oli varjupaigateenistuse negatiivsest otsusest teatatud juba enne tähtpäevaregulatsiooni kehtestamist, anti võimalus taotleda toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi kuni 9. aprillini.

(19)

Lisaks on Norra alates 4. aprillist 2016 asustanud Türgist ümber 563 süürlast. Ehkki Norra rakendab 1:1 ümberasustamiskava raames Türgiga kokku lepitud ümberasustamise puhul standardset töökorda, ei võrrelda selle kava raames Norrasse ümber asustatud isikute arvu Kreekast tagasi saadetavate süürlaste arvuga.

(20)

COM(2017) 212 (final), 12. aprill 2017; COM(2017) 260 (final), 16. mai 2017; COM(2017) 330 (final), 13. juuni 2017.

(21)

Nendes operatsioonides lööb kaasa 2 500 töötajat, kasutusel on 65 rannikuvalvelaeva, 2 päästelaeva, 10 helikopterit ja 3 püsitiivalist õhusõidukit.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. märtsi 2017. aasta määrus (EL) nr 2017/371, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (peatamise korra läbivaatamine).

(23)

Vahendid makstakse kogu ulatuses välja kuni projektide lõpuleviimiseni tehtavate osamaksetena, kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Osana rahastu tegevuse tutvustamise meetmetest võimaldab interaktiivne kaart näidata otse erinevate projektide asukohti ning oodatavaid tulemusi. http://ec.europa.eu/enlargement/news_corner/migration/index_en.htm.

(24)

Humanitaarabi andmist pagulasrahastu raames jätkatakse kooskõlas ELi humanitaarabi õigusega ja Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas kehtestatud põhimõtetega.

(25)

Samuti on see tervishoiusektoris esimene rahastu raames saavutatud taristueesmärk ning hea näide rahastu raames pakutava humanitaar- ja muu abi kombineerimisest, sest kliiniku ehituseks ja seadmete jaoks tuli raha muu abi realt, aga Süüria arstide koolitamist ja kvalifikatsioone rahastati humanitaarabi realt.

(26)

Peamised muudatused on omavalitsustaristu rakendamisel uue partneri kasutamine, valmisdetailidest koolimajade ja veel ühe haigla ehitamise võimaluse lisamine ning sotsiaal-majandusliku toe laadi uus määratlus, milles keskendutakse pagulaste tööturule integreerimisele ja nende tööhõivevõimalustele.

(27)

Komisjon võttis läbirääkimisjuhiste eelnõu kohta ettepaneku vastu 2016. aasta detsembris.

(28)

EL korraldas Brüsselis 5. aprillil 2017 rahvusvahelise konverentsi „Süüria ja ümbritseva piirkonna tuleviku toetamine“, mida juhis EL koos ÜRO, Saksamaa, Kuveidi, Norra, Katari ja Ühendkuningriigiga.

Top

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 13.6.2017

COM(2017) 323 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kuues eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

ELi-Türgi avalduse rakendamise ühine tegevuskava

Prioriteetsed meetmed	Praegune olukord ja veel võtmata meetmed 1
Saartel varjupaigataotluste menetlemisega tegelevate töötajate arvu suurendamine	Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) suurendab juhtumikorraldajate ja tõlkide arvu saartel 100ni ning Kreeka varjupaigatalitus suurendab oma töötajate arvu saartel 100ni. 9. juuni seisuga on EASO lähetanud saartele 85 juhtumikorraldajat ja 97 tõlki. Liikmesriike kutsutakse üles suurendama jõupingutusi, et saartel töötaks püsivalt vähemalt 100 EASO juhtumikorraldajat (2017. aasta märtsis oli juhtumikorraldajaid 107). Praegu töötab saartel 117 Kreeka varjupaigatalituse töötajat.
Dublini määruse kohaste perekondade taasühinemise juhtumite menetlemine	Kreeka varjupaigatalitus vaatab juhtumipõhiselt ja ELi põhiõiguste harta artikli 7 sätteid täielikult järgides läbi, kas Dublini määruse kohaste perekondade taasühinemise juhtumite suhtes tuleb kohaldada vastuvõetamatuse menetlust seoses nende võimaliku tagasisaatmisega Türgisse, sõltuvalt EASO-lt ja liikmesriikidelt saadud asjakohasest teabest. Kreeka varjupaigatalitus on koostanud vajalikud õigusnormid, mille alusel on Dublini III määruse raames perekonna taasühinemist taotlevate varjupaigataotlejate suhtes võimalik jätta piirimenetlusest vabastamine kohaldamata. Eelnõu parlamenti esitamine on praegu pooleli. Samal ajal saatis EASO veel ühe päringu liikmesriikidele, et hankida Kreeka varjupaigatalitusele rohkem teavet perekonna taasühinemiseks Türgist saabumise või Türgisse lahkumise ning kõnealuse menetluse kohaldamiseks taotlejatelt nõutavate dokumentide kohta.
Haavatavate taotlejatega seotud juhtumite menetlemine	Kreeka varjupaigatalitus vaatab juhtumipõhiselt ja ELi põhiõiguste harta artiklite 6 ja 7 sätteid täielikult järgides läbi, kas haavatavate taotlejate juhtumite suhtes tuleb kohaldada vastuvõetamatuse menetlust seoses nende võimaliku tagasisaatmisega Türgisse, sõltuvalt EASO-lt saadud asjakohasest teabest, eelkõige seoses haavatavate isikute kohtlemisega Türgis, mis võimaldaks eespool nimetatud läbivaatamist. Kreeka varjupaigatalitus leiab, et haavatavad elanikkonnarühmad peaks ka edaspidi olema piirimenetlusest vabastatud, võttes arvesse asjaomaseid varjupaigamenetluste direktiivi sätteid, samuti asjaolu, et haavatavate taotlejate varjupaigataotluste läbivaatamisel ei ole asjaomase siseriikliku õiguse kohaselt kiirendatud erimenetluses piisavalt tagatud haavatava elanikkonnarühma puhul vajalikud spetsiaalsed menetluslikud tagatised (nt arstiabi ja psühhiaatrilised teenused). Kreeka varjupaigatalitus on sellest hoolimata arvamusel, et erinevate haavatavuse kategooriate parema määratlemise korral, ja kui Kreeka registreerimis- ja isikutuvastusteenistus kasutab haavatavuse hindamiseks taotleja terviseprofiili kohta konkreetset teavet sisaldavat standardvormi, võiks haavatavate taotlejate vastuvõetavuse läbivaatamine mõnel juhul toimuda ka saartel, kuid tavamenetluse tähtaegadega. Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus ning Kreeka tervishoiuministeerium saavad eeldatavasti lähiajal valmis haavatavuse vormi, mida saab varsti kasutada haavatavuse kontrollimiseks.
Intervjuude ja menetluste kiirendamine varjupaigataotluste hindamise eesmärgil	Kreeka varjupaigatalitus võtab EASO toetusel kasutusele juhtumite kategooriatesse jagamise ning intervjueerimist ja otsuste tegemist toetavad vahendid. Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus jätkab EASO toetusel rändajate teavitamist. Ametiasutused tõhustavad varjupaigamenetluses koostööst keeldumise prognoositavate tagajärgede täideviimist. Kreeka ametiasutused vähendavad EASO toetusel aega, mis kulub varjupaigataotluse esitamise soovist teatamisest kuni taotluse esitamiseni. Varjupaigamenetluse tugivahendid 31. märtsil edastas EASO Kreeka varjupaigatalitusele piirimenetluse standardse töökorra lõpliku versiooni koos ajakohastatud vormiga intervjuude (kombineeritud intervjuu), haavatavuse hindamise ja lõppsõna jaoks. Kõikides piirkondlikes varjupaigaüksustes / varjupaigaüksustes kasutatakse töövoos intervjuude kombineerimist, kui rändaja on pärit riigist, mille puhul on heaks kiidetud suur arv varjupaigataotlusi. EASO koostas kolm stsenaariumi peamiste juhtnööridega, mida järgida kolme peamise päritoluriigi (peale Süüria) kodanike intervjueerimisel, ja saatis need stsenaariumid edasi Kreeka varjupaigatalitusele. Rändajate teavitamine Lesbose infopunkt, mis oli Moira esmase vastuvõtu keskuses tehtavate tööde tõttu mitu kuud suletud, on alates 22. maist taas avatud. Chíosel on infopunkt avatud alates 2016. aasta septembri lõpust. Mõlemad infopunktid täidavad oma eesmärki, võimaldades esmase vastuvõtu keskuse elanikel saada hädavajalikku teavet. Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus peab samalaadsed teenused looma võimalikult ruttu ka Sámosel, Kosil ja Lérosel. Aeg varjupaigataotluse esitamise soovist teatamisest kuni taotluse esitamiseni Keskmine aeg varjupaigataotluse esitamise soovist teatamisest kuni taotluse esitamiseni ei ületa praegu üheski esmase vastuvõtu keskuses kahte nädalat. Varjupaigamenetluses koostööst keeldumise tagajärjed Asjaomastele sidusrühmadele automaatselt aruannete väljastamine võimaldab nüüd varjupaigamenetluses koostööst keeldumise tagajärgi praktikas rakendada (vt Põgenemise ohu vähendamine allpool).
Vastuvõetavusmenetluse jätkamine ja kiirendamine taotlejate puhul, kes on pärit riikidest, mille puhul on heaks kiidetud varjupaigataotluste arv väike	Eespool nimetatud piirimenetluse jaoks standardse töökorra valmis saamine aitab planeerimist ja menetlemist veelgi kiirendada. Lisaks toimus mitme menetlusliku probleemi (sh planeerimise ja menetlemise kiiruse) üle arutamiseks 12. mail EASO ja Kreeka varjupaigatalituse ühine tegevuskoosolek.
Julgeoleku- ja turvakorralduse parandamine saartel	Kreeka politsei suurendab politseiametnike ööpäevaringset kohalolekut esmase vastuvõtu keskustes. Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus tõhustab Kreeka politsei toetusel kontrolli esmase vastuvõtu keskuste sissepääsude juures ja keskustes patrullimist ning tugevdab julgeolekutaristut. Kreeka politsei koostab ja katsetab koostöös Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistusega turva- ja evakuatsioonikavasid esmase vastuvõtu keskuste tarbeks. Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus tugevdab julgeolekutaristut esmase vastuvõtu keskustes. Kreeka ametiasutused võimaldavad jätkuvalt turvaalasid haavatavatele rühmadele. Lérosel ja Kosil on nüüd esmase vastuvõtu keskuste läheduses sekkuma valmis märulipolitsei salgad. Lesbosel korraldavad Kreeka politseinikud esmase vastuvõtu keskuste sissepääsude juures turvakontrolle ja patrullimist. Sellegipoolest aitaks Kreeka politseinike suurem arv paremini kontrollida olukorda esmase vastuvõtu keskuste sisse-/väljapääsude juures ja keskuste territooriumil patrullides. Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus uurib koostöös EASOga võimalust kõikides esmase vastuvõtu keskustes kasutusele võtta elektroonilised sisse- ja väljapääsusüsteemid. Esmase vastuvõtu keskustes (eriti Sámosel) tuleks saatjata alaealistele eraldatud aladel parandada jälgimis- ja turvasüsteeme. Kreeka politsei on kõikide saarte jaoks saanud valmis evakuatsioonikavad. Need saadetakse komisjonile, kes koostab ametlikud tõlked, ja edastatakse siis saartel peamistele sidusrühmadele.
Esmase vastuvõtu keskuste jaoks alaliste koordinaatorite määramine	Kreeka ametiasutused määravad ametisse alalised koordinaatorid ja võtavad võimalikult kiiresti vastu esmase vastuvõtu keskuste standardse töökorra. Alalised koordinaatorid määrati ametlikult ametisse 18. veebruaril ja nad asusid ametlikult oma ülesandeid täitma 20. veebruaril 2017. Standardse töökorra eelnõu on pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist valmis ning see tõlgitakse ja saadetakse seejärel kõikidele asjaosalistele.
Apellatsioonikomiteede arvu suurendamine	Praegu töötab 12 apellatsioonikomiteed, kellele lisandub asenduskomitee.
Apellatsioonikomitees tehtavate otsuste arvu suurendamine	Kreeka parlament võttis 15. märtsil vastu seadusemuudatuse õigusabi kasutamiseks otsuste koostamisel ning see avaldati Kreeka Valitsuse Teatajas 29. märtsil. Apellatsioonikomiteed abistab praegu 22 raportööri: neist 10 on apellatsiooniameti töötajad, kes alustasid tööd aprilli alguses, ja 12 on EASO lähetatud raportöörid, kes läbisid koolituse ja alustasid tööd aprilli keskel. Riiginõukogu täiskogu kinnitas 8. mail apellatsioonikomiteede põhiseaduspärasust. Sellest hoolimata ei ole apellatsioonikomitees teise astme otsuste arvu õnnestunud suurendada.
Varjupaigamenetlusse kuuluvate apellatsiooniastmete arvu piiramine	Kreeka ametiasutused uurivad apellatsiooniastmete arvu piiramise võimalust. Hiljutiste Riiginõukogu otsustega sai selgeks apellatsioonikomiteede praeguse koosseisu põhiseaduspärasus ning nüüd uurivad Kreeka ametiasutused apellatsiooniastmete arvu piiramise juriidilist võimalikkust ja praktilist kasu.
Euroopa piiri- ja rannikuvalve lähetuste vajalikul tasemel säilitamine	Euroopa piiri- ja rannikuvalve reageerib kiiresti täiendavate lähetuste ja transpordivahendite vajadusele, mis on tingitud tagasisaatmisoperatsioonide arvu kasvust ning põhineb täpsel vajaduste hindamisel Kreeka ametiasutuste poolt. Liikmesriigid ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve reageerivad nõuetekohaselt lähetuste ja transpordivahendite taotlustele jätkuvate tagasisaatmisoperatsioonide tarbeks. Tagasivõtmisoperatsioonid parvlaevadel on tehniliselt võimalikud Lesbosel, Chíosel ja Kosil. Euroopa piiri- ja rannikuvalve sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade reservi ametnikud (umbes 50–60) on püsivalt lähetatud ainult Lesbosele. Saatemeeskonna töötajaid võib lähetada ka Chíosele ja Kosile, kui Kreeka on esitanud ametliku taotluse vähemalt 21 päeva enne lähetuse või operatsiooni algust. Selleks et tagada olemasolevate vahendite nõuetekohane haldamine, tuleb hoolikalt ja tihedas koostöös Kreeka ametiasutustega hinnata liikmesriikide saatemeeskonna töötajate võimalikku lähetamist otseste tagasivõtmiste regulaarseks teostamiseks muudelt Kreeka saartelt, võttes arvesse võimalike rändajate arvu ja operatsioonide eeldatavat sagedust. Euroopa piiri- ja rannikuvalve tagasisaatmisüksuse juhataja kohtus 25. mail Kreeka politsei tagasivõtmisbüroo esindajatega, et leppida kokku, kuidas tulevikus rändajate saartevahelist üleviimist toetada.
Põgenemise ohu vähendamine	Kreeka ametiasutused koostavad tagasisaatmismenetluste kavandamise ja teostamise lihtsustamiseks selge ja täpse registreerimis- ja juhtumite järelevalve süsteemi, mis hõlmab kõiki ebaseaduslikke rändajaid. Samuti loovad nad elektroonilise juhtumite järelevalve süsteemi ning jätkavad geograafiliste piirangute kehtestamist saarte esmase vastuvõtu keskustes viibivate rändajate suhtes. Kreeka ametiasutused kohaldavad praegu geograafilisi liikumispiiranguid äsja saabunud rändajate ja varjupaigataotlejate suhtes, kes seetõttu ei tohi lahkuda saarelt, kuhu nad on saabunud. Kreeka politsei IT-osakonna ja Kreeka varjupaigatalituse koostöös välja töötatud automaatne aruandlus juba toimib. Asjaomased sidusrühmad (Kreeka politsei, Kreeka vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistus, Kreeka varjupaigatalitus ja EASO) saavad olenevalt neile pandud ülesannetest järgmiseid aruandeid: 1) planeeritavate intervjuude iga päev uuendatav nimekiri, 2) registreerimisteks broneeritud aegade iga päev uuendatav nimekiri, 3) intervjuule mitteilmunute iga nädal uuendatav nimekiri, 4) registreerimisele mitteilmunute iga nädal uuendatav nimekiri, 5) kättetoimetamata otsuste iga päev uuendatav nimekiri, 6) tagasisaatmiseks sobivate juhtumite iga päev uuendatav nimekiri, 7) lõpetatud juhtumite iga päev uuendatav nimekiri ning 8) arhiveeritud juhtumite iga päev uuendatav nimekiri. Nende aruannete asjakohane kasutamine võimaldab rändajaid kiiresti leida, et tagada sobiv jätkutegevus ja nende varjupaigamenetluse lõpuleviimine või vajaduse korral tagasisaatmise elluviimine. Lisaks teeb Euroopa piiri- ja rannikuvalve praegu Kreeka politseiga koostööd, et kasutusele võtta täies ulatuses elektrooniline tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteem.
Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumisprogrammi laiendamine saartel	Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon hoogustab ELi rahalise toetuse kaasabil toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist rändajate seas edendavaid kampaaniaid ning Kreeka ametiasutused kõrvaldavad kiiret vabatahtlikku tagasipöördumist takistavad haldustõkked. Rändepoliitika minister hr Mouzalas kehtestas 29. märtsil tähtpäeva, mida toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi taotlemisel saartel järgida. Edaspidi on esimeses astmes äraütleva vastuse saanud varjupaigataotlejatel toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise taotlemiseks aega viis päeva (taotluse saab esitada kuni tähtpäeva saabumiseni). Pärast tähtpäeva ei ole toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist võimalik taotleda, v.a juhul, kui rändajat, kelle kohta tehti Türgisse tagasisaatmise otsus, Türgisse tagasi ei võetud. Alates 2017. aasta algusest on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi raames üle antud keskmiselt ligikaudu 130 inimest kuus, 2016. aasta juunist detsembrini anti kuus keskmiselt üle ligikaudu 70 inimest.
Tagasisaatmisotsuste tegemine tagasisaatmismenetluse varasemas etapis	Kreeka politsei teeb tagasisaatmisotsused samal ajal, kui teavitatakse esimeses astmes varjupaigataotluse kohta tehtud negatiivsetest otsustest. Kreeka politsei kavandab kõnealuse meetme rakendamiseks tehnilisi ja infotehnoloogilisi kohandamisi.
Täiendava vastuvõtusuutlikkuse loomine saartel ja olemasolevate rajatiste ajakohastamine	Kreeka ametiasutused loovad koostöös ELiga täiendava vastuvõtusuutlikkuse ja ajakohastavad olemasolevaid rajatisi, tehes selleks võimaluse korral koostööd kohalike omavalitsustega. Lesbosel käivad endiselt Moira majutusvõimaluste parandamise tööd. Pinnasetööd on lõpule viidud ning varjualused, konteinerid ja mitmeotstarbelised saalid on valmis. Ükski rändaja ei pea enam elama algelises suvetelgis; kõik on saanud korraliku majutuskoha. Kara Tepes on majutuskohtade arvu 1 000 võrra suurendatud ja nüüd on seal 1 500 kohta. Sámosel on alates veebruarist oluliselt vähendatud ajutiste telkide arvu ja nende asemel on püsti pandud nn Lifeshelter-telgid. Chíosele hiljuti saabunud rändevoogudega on praegu saarel raske toime tulla, sest vastuvõtuvõimsus on juba ammendatud. Uued rändajad on peavad leppima randa püstitatud telkidega.
Piisava kinnipidamissuutlikkuse loomine saartel	Kreeka ametiasutused loovad koostöös ELiga saartel võimalikult kiiresti piisava kinnipidamissuutlikkuse, tehes selleks võimaluse korral koostööd kohalike omavalitsustega. Suurte pingutustega on parandatud väljasaatmiseelsete kinnipidamiskeskuste suutlikkust Kosis (224 kohta) ja Moiras (74 kohta). Kosis on kohale toimetatud veel valmismooduleid, mis täisvõimsusel mahutavad maksimaalselt 500 kohta, ning paigaldustööd jõuavad eeldatavasti lõpule 2017. aasta juulis. Edenenud on tööd Lesbosel esmases vastuvõtukeskuses väljasaatmiseelsel kinnipidamisalal kohtade arvu suurendamisel 200-le ja eeldatavasti jõuavad tööd lõpule 2017. aasta juunis. Sámosel jõutakse esmase vastuvõtukeskuse ülemises piirkonnas väljasaatmiseelse kinnipidamisala rajamise töödega eeldatavasti valmis 2017. aasta juuni lõpuks. Chíose kohta on tehtud poliitiline otsus jätkata väljasaatmiseelse keskuse arendamist väljapool linna.
Vajaduse korral Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi riiklike programmide täiendamine	Komisjon jätkab vajaduse korral Kreekale täiendavate vahendite (hädaabi, humanitaarabi jne) ja tehnilise abi eraldamist, et rakendada ELi-Türgi avaldust. Komisjon teeb Kreeka ametiasutustega tihedat koostööd, et rakendada mõlema osalise vahel kokku lepitud 2017. aasta finantskava ja vajaduse korral hankida võimalike puudujääkide kõrvaldamiseks lisaraha.

(1)

Asjaomased meetmed on kokkuvõtlikult esitatud kaldkirjas. Täpsemad andmed võib leida ühisest tegevuskavast, mis on lisatud neljandale eduaruandele ELi-Türgi avalduse rakendamise kohta (COM(2016) 792 (final), 8. detsember 2016).

Top

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 13.6.2017

COM(2017) 323 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kuues eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

Türgi pagulasrahastu: projektid, mille jaoks on olemas kulukohustus/otsus, sõlmitud leping ja tehtud väljamaksed – 9.6.2017 seisuga

Lepinguid on sõlmitud 1,572 miljardi euro väärtuses ja sellest on välja makstud 811 miljonit eurot. Türgi pagulasrahastu raames on humanitaar- ja muude meetmete rakendamiseks eraldatud praeguse seisuga kokku 2,9 miljardit eurot.

Rahastamisvahend		Taotleja nimi	Prioriteetne valdkond	Kirjeldus	Kulukohustus/ eraldis (eurodes)	Lepingu kogusumma (eurodes)	Väljamakstud summa (eurodes)
ECHO Türgi 2017. aasta humanitaarabi rakenduskava		Selgub humanitaarabi partnerorganisatsioonidele laekuvate pakkumuste tulemusel	Humanitaarabi	Türgi 2017. aasta humanitaarabi rakenduskava raames veel lepingutega katmata vahendid	714 038 000	0	0
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava 1		Taani Pagulasnõukogu	Humanitaarabi, kaitse	Sundümberasustatud elanikkondade kaitsmisel esinevate haavatavuste vähendamiseks kogukonnapõhise integreeritud kaitselahenduse rakendamine	8 000 000	8 000 000	4 000 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		CARE	Humanitaarabi, kaitse	Pagulaskonna kaitsmisel peamiste riskide vähendamiseks sihipärane teadlikkuse suurendamine, suunamissüsteemide tugevdamine ja kaitse jaoks eriabi tagamine	4 650 000	4 650 000	3 720 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		World Vision	Humanitaarabi, kaitse	Haavatavate pagulaste abistamine teavitamise ja kaitse vallas ning suunamine kaitseteenistuste juurde	4 000 000	4 000 000	1 200 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		International Medical Corps (IMC)	Humanitaarabi, tervishoid, kaitse	Elupäästev esmatasandi arstiabi kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele ning nende vastupidavuse tugevdamiseks vaimse tervise ja psühholoogilise toe, taastusravi ja soolise vägivalla ohvritele kaitsealase toe pakkumine	8 000 000	8 000 000	2 400 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Médecins du monde (MDM)	Humanitaarabi, tervishoid	Pagulastele tervishoiu- ja psühhosotsiaalsete teenuste kättesaadavuse parandamine	3 000 000	3 000 000	2 400 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Maailma Terviseorganisatsioon	Humanitaarabi, tervishoid	Süüria pagulastele kohandatud ja kultuuritausta arvestavate tervishoiuteenuste toetamine	10 000 000	10 000 000	8 000 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Relief International	Humanitaarabi, tervishoid	Pagulaskonnale eritervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine	4 000 000	4 000 000	3 200 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		ÜRO Lastefond	Humanitaarabi, hariduse andmine hädaolukordades	Tingimuslike haridusliku otstarbega rahaülekannete tegemine, et suurendada lapspagulaste hariduses osalemist ja koolikohustuse täitmist	34 000 000	34 000 000	27 200 000
Rahastamisvahend		Taotleja nimi	Prioriteetne valdkond	Kirjeldus	Kulukohustus/ eraldis (eurodes)	Lepingu kogusumma (eurodes)	Väljamakstud summa (eurodes)
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Mercy Corps	Humanitaarabi, kaitse	Pagulastele ja varjupaigataotlejatele kaitseabi osutamine	5 000 000	5 000 000	4 000 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Maailma Toiduprogramm	Humanitaarabi, põhivajadused	Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk on mitmeotstarbeline sularaha ülekandmise süsteem, mille kaudu toetada pagulaste igapäevaste vajaduste täitmist	348 000 000	348 000 000	278 400 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Taani Pagulasnõukogu	Humanitaarabi, kaitse, tervishoid	Ennetavad meetmed, millega Türgi kaguosas hoida ära seksuaalset ja soolist vägivalda	1 000 000	1 000 000	800 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Diakonie	Humanitaarabi, kaitse ja talveks valmistumine	Ohustatud elanikkonna parem juurdepääs tulemuslikele teenustele ja tulemuslikule kaitsele	4 000 000	4 000 000	3 200 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		International Medical Corps	Humanitaarabi, tervishoid	Haavatavatele pagulastele elupäästva arstiabi ja turvalise keskkonna võimaldamine	3 500 000	3 500 000	1 750 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		ÜRO Lastefond	Humanitaarabi, lastekaitse, talveks valmistumine, põhivajadused	Haavatavate lapspagulaste ja perekondade parem juurdepääs kaitsele ja põhivajaduste eest hoolitsemisele	8 000 000	8 000 000	6 400 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Federation Handicap	Humanitaarabi, tervishoid, kaitse	Kõige haavatavamate pagulaste, sh puudega isikute parem juurdepääs kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele (İzmir ja Istanbuli linn)	2 500 000	2 500 000	2 000 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Concern Worldwide	Humanitaarabi, hariduse andmine hädaolukordades, kaitse	Süüria pagulastele humanitaarhädaolukorras abi osutamine	3 000 000	3 000 000	2 400 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		ÜRO pagulaste ülemvolinik	Humanitaarabi, kaitse	Pagulastele ja varjupaigataotlejatele kaitse ja kestlike lahenduste pakkumine	35 000 000	35 000 000	28 000 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		ÜRO Rahvastikufond	Humanitaarabi, kaitse, tervishoid	Kõige haavatavamatele pagulastest naistele ja tüdrukutele seksuaal- ja reproduktiivtervisega ning seksuaalse ja soolise vägivallaga seotud teenuste kättesaadavaks tegemise toetamine	9 000 000	9 000 000	7 200 000
ECHO Türgi 2016. aasta humanitaarabi rakenduskava		Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)	Humanitaarabi, talveks valmistumine, eri- ja põhivajadused, kaitse, hariduse andmine hädaolukordades	Kaitse parandamine põhivajaduste parema täitmise, haridusele juurdepääsu toetamise ja teenuste integreeritud osutamisega	8 000 000	8 000 000	6 400 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava 2		Maailma Toiduprogramm	Humanitaarabi, julgeolek ja elatusvahendid	Toiduabi nii vastuvõtvates kogukondades elavatele süürlastele kui ka praegu laagrites elavatele abivajajatele	40 000 000	40 000 000	32 000 000
Rahastamisvahend		Taotleja nimi	Prioriteetne valdkond	Kirjeldus	Kulukohustus/ eraldis (eurodes)	Lepingu kogusumma (eurodes)	Väljamakstud summa (eurodes)
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Diakonie	Humanitaarabi, kaitse, toiduga kindlustatus / elatusvahendid	Mitmeotstarbeline sularahaabi ja kaitse väljaspool laagrit elavatele pagulastele ja äsja saabunud pagulastele	5 500 000	5 500 000	4 400 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		GOAL	Humanitaarabi, tervishoid, kaitse	Haavatavate Süüria pagulaste, samuti tõrjutud rändajate tervise ja heaolu halvenemise ärahoidmine ning kaitstuse suurendamine	1 500 000	1 500 000	1 200 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Taani Pagulasnõukogu	Humanitaarabi, kaitse	Süüria pagulaste ja tõrjutud rändajate kaitse	4 500 000	4 500 000	3 600 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		World Vision	Humanitaarabi, kaitse	Elupäästva toidu ja tarbekauba, samuti kaitse pakkumine haavatavatele pagulastele ja vastuvõtvatele perekondadele	2 000 000	2 000 000	1 600 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Maailma Terviseorganisatsioon	Humanitaarabi, tervishoid/koolitus	Süüria pagulastele kohandatud ja kultuuritausta arvestavate tervishoiuteenuste toetamine	2 000 000	2 000 000	1 600 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		International Medical Corps	Humanitaarabi, tervishoid / vaimne tervis ja psühholoogiline tugi / puuded	Süüria pagulaste ja haavatavate elanikkonnarühmade toetamine	3 000 000	3 000 000	1 500 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		CARE	Humanitaarabi, kaitse, toiduga kindlustatus, teabehaldus	Süüria pagulastele põhivajadusteks hädavajaliku humanitaarabi pakkumine	4 600 000	4 600 000	3 680 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Rahvusvaheline Punase Risti Seltside Föderatsioon	Humanitaarabi, kaitse, haridus, toiduga kindlustatus ja põhivajadused	Süüria pagulastele toiduabi ning põhivajaduste ja -teenustega seotud abi osutamine, lisaks hariduse toetamine	8 000 000	8 000 000	6 400 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Relief International	Humanitaarabi, tervishoid / vaimne tervis ja psühholoogiline tugi / puuded	Süüria pagulastele Gaziantepis ja Șanlıurfas mitmekülgsete tervishoiuteenuste osutamine	2 000 000	2 000 000	1 000 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Federation Handicap	Humanitaarabi, tervishoid / vaimne tervis ja psühholoogiline tugi / puuded	Kõige haavatavamatele Süüria pagulastele hädaabi andmiseks sekkumine	3 000 000	3 000 000	2 400 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Deutsche Welthungerhilfe	Humanitaarabi, kaitse, toiduga kindlustatus / elatusvahendid	Süüria pagulaste elatusvahendite ja kaitse parandamine mitmeotstarbeliselt kasutatava sularahakaardi ja juhtumikorralduse abil	2 600 000	2 600 000	2 080 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Mercy Corps Scotland	Humanitaarabi, kaitse, toiduga kindlustatus, vesi, kanalisatsioon ja hügieen, eluasemed	Keskkonna turvalisuse parandamine, pakkudes püsielukohaga, ringireisivatele ja edasireisivatele pagulastele või ebaõnnestunud mereületuse läbielanud isikutele nende vajadustele kohandatud abi	3 000 000	3 000 000	2 400 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)	Humanitaarabi, kaitse, teabehaldus	Humanitaarabi haavatavatele süürlastele ja teistele pagulastele, samuti merel päästetud rändajatele	1 900 000	1 900 000	1 520 000
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Médecins du monde (MDM)	Humanitaarabi, tervishoid / vaimne tervis ja psühholoogiline tugi	Pagulastele ja rändajatele tervishoiuteenuste osutamine	3 000 000	3 000 000	2 400 000
Rahastamisvahend		Taotleja nimi	Prioriteetne valdkond	Kirjeldus	Kulukohustus/ eraldis (eurodes)	Lepingu kogusumma (eurodes)	Väljamakstud summa (eurodes)
ECHO Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava		Concern Worldwide	Humanitaarabi, toiduga kindlustatus ja elatusvahendid	Süüria pagulastele humanitaarhädaolukorras abi osutamine	3 400 000	3 400 000	2 720 000
Humanitaarabi vahesumma					1 306 688 000	592 650 000	463 170 000
Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlik usaldusfond 3	Erinevad		Haridus, tervishoid, sotsiaal-majanduslik toetus	Sissemaksed: IPA erimeede 4 märtsis 2016 (55 miljonit eurot), IPA erimeede juulis 2016 (250 miljonit eurot), arengukoostöö rahastamisvahend (10 miljonit eurot) ja ECHO (3 miljonit eurot)	318 000 000	99 235 336	50 996 218
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede aprillis 2016	Türgi Rändehalduse Peadirektoraat		Rände haldamine, majutus, üleandmised, tervishoid	Kreekast tagasi Türgisse saabuvate rändajate toetamine, kattes alates 4. aprillist 2016 tagasipöördunud rändajate toidu-, tervishoiu-, transpordi- ja majutuskulud	60 000 000	60 000 000	12 000 000
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede juulis 2016	Türgi riikliku hariduse ministeerium		Haridus	Peaaegu poole miljoni Süüria lapse jaoks kooliharidusele juurdepääsu tagamine	300 000 000	300 000 000	90 000 000
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede juulis 2016	Türgi tervishoiuministeerium		Tervishoid	Kahele miljonile inimesele esmatasandi tervishoiu teenuste ja kuni miljonile inimesele vaimse tervisega seotud taastusravi teenuste kättesaadavaks tegemine	300 000 000	300 000 000	120 000 000
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede juulis 2016	Euroopa Investeerimispank, Maailmapank, International Finance Corporation, Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW)		Sotsiaal-majanduslik toetus	Erimeede juulis 2016	100 000 000	0	0
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede juulis 2016	Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank		Omavalitsustaristu	Erimeede juulis 2016	200 000 000	0	0
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede juulis 2016	Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW)		Haridus, taristu	Suure Süüria pagulaste osakaaluga provintsides uute koolide ehitamine ja sisseseadega varustamine	50 000 000	50 000 000	15 000 000
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede juulis 2016	Maailmapank		Haridus, taristu	Suure Süüria pagulaste osakaaluga provintsides uute koolide ehitamine ja sisseseadega varustamine	150 000 000	150 000 000	53 000 000
Rahastamisvahend	Taotleja nimi		Prioriteetne valdkond	Kirjeldus	Kulukohustus/ eraldis (eurodes)	Lepingu kogusumma (eurodes)	Väljamakstud summa (eurodes)
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede juulis 2016	Euroopa Nõukogu Arengupank		Tervishoid taristu	Erimeede juulis 2016	40 000 000	0	0
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend Erimeede juulis 2016	Erinevad rahvusvahelised finantsasutused		Projektide ettevalmistamise rahastu	Erimeede juulis 2016	25 000 000	0	0
IPA kõrvalmeetme rahastu	Mitmesugused järelevalve ja hindamise, auditi ja kommunikatsiooniga seotud teenused		Kõrvalmeede	Kõrvalmeede	14 300 000	0	0
Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend	Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)		Rände haldamine	Türgi rannikuvalve otsingu- ja päästevõimekuse suurendamine	20 000 000	20 000 000	7 240 198
Muu kui humanitaarabi vahesumma					1 577 300 000	979 235 336	348 236 416
KOKKU					2 883 988 000 5	1 571 885 336 6	811 406 416 7

Kulukohustuste/otsuste, sõlmitud lepingute ja tehtud väljamaksete suurus prioriteetse valdkondade kaupa:

Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondlik usaldusfond 8 Türgi pagulasrahastu raames
Taotleja nimi	Prioriteetne valdkond	Kirjeldus	Kulukohustus/eraldatud (eurodes)	Lepingu kogusumma (eurodes)	Väljamakstud (eurodes)
ÜRO Lastefond	Haridus	Süüria lapspagulaste hariduse toetamine	36 950 286	36 950 286	33 255 257
Deutscher Akademischer Austauschdienst (DAAD)	Haridus, kõrgharidus	Süüria pagulastele kõrg- ja täiendusharidussektoris võimaluste ja väljavaadete loomine (stipendiumid, punktisüsteemil põhinevad kursused, personaalne ja virtuaalne õpe ning keelekursused)	2 700 000	2 700 000	1 500 000
Search for Common Ground	Sotsiaal-majanduslik toetus, elatusvahendid, sotsiaalteenistus	Elatusvahendite hankimise ning Süüria pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade vahelise sotsiaalse stabiilsuse toetamine	569 566	569 566	250 000
Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GiZ)	Sotsiaal-majanduslik toetus, elatusvahendid, suutlikkuse parandamine, rahvamajad	Pagulasi vastuvõtvates kogukondades haridus- ja sotsiaalsektorite vastupidavuse tugevdamine	18 207 812	18 207 812	4 741 960
Stichting SPARK	Haridus, kõrgharidus	Juurdepääs kõrg- ja kutseharidusele ning kaugõppele	5 969 655	5 969 655	1 791 819
Taani Punane Rist	Tervishoid ja sotsiaal-majanduslik toetus	Haavatavate pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade ühisele heaolule, vastupidavusele ja rahulikule kooselule kaasa aitamine	34 838 017	34 838 017	9 457 182
Concern Worldwide	Haridus ja sotsiaal-majanduslik toetus	Haavatavate Süüria pagulaste vastupidavuse ja integreerimise parandamiseks haridusele juurdepääsu ja elatusvahendite hankimise võimaluste parandamine	17 280 000	0	0
World Vision	Haridus, kõrgharidus	Haavatavate Süüria pagulaste täiendus- ja kõrghariduses osalemise suurendamine ning võrdse juurdepääsu tagamine	3 902 451	0	0
Médecins du monde (MDM)	Tervishoid	Pagulastele, rändajatele ja vastuvõtvatele kogukondadele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine	30 000 000	0	0
Vahesumma			150 417 787	99 235 336	50 996 218
Ülejäänud vahendid jagatakse välja pärast Türgi ametiasutuste heakskiitu			167 582 213	0	0
KOKKU (eespool nimetatud kogusumma osa)			318 000 000	99 235 336	50 996 218

(1)

http://ec.europa.eu/echo/sites/echo-site/files/hip_turkey_2016.pdf

(2)

Türgi pagulasrahastu kasutuses olevaid humanitaarabi vahendeid sai algselt lisaks kasutada nii Süüria kriisi piirkondliku humanitaarabi rakenduskava 2015. aasta 4. versiooni raames kui ka 2016. aasta 1. versiooni raames rakendamistähtajaga 1. jaanuar 2016: http://ec.europa.eu/echo/files/funding/decisions/2016/HIPs/HIP%20V2%20FINAL.pdf

(3)

Projektide kaupa on jaotus esitatud eraldi tabelis allpool.

(4)

Määruses (EL) nr 236/2014 on sätestatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) raames elluviidavate erimeetmete eeskirjad ja tingimused. Need meetmed on kavandatud selliselt, et tagada asjaomase rahastamise kasutamine üksnes komisjoni rakendusotsustes sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks.

(5)

Sh summad, mille kohta komisjon on rahastamisotsuse vastu võtnud, kuid mille kohta eelarvelist kulukohustust ei ole veel võetud.

(6)

Sh Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi poolt ELi eelarvest ette nähtud ülekannete ootuses rakendatud vahendid („eellepingu kasutamine“). ELi eelarvest ülekantud (eraldatud), kuid seni Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi poolt kasutamata vahendid on välja jäetud.

(7)

Sh Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi poolt rakendatud projektide jaoks tehtud väljamaksed, mis veel ELi eelarves ei kajastu.

(8)

Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi kohta lisateabe saamiseks vt http://ec.europa.eu/enlargement/neighbourhood/countries/syria/madad/index_en.htm

Top

Choose the experimental features you want to try