EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.12.2016

COM(2016) 781 final

2016/0386(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2017. aastaks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) soovitakse tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks liikmesriikide 2017. aasta kalapüügivõimalused seoses majanduslikult kõige tähtsamate Musta mere kalavarudega.20

Üldine taust

Bulgaaria ja Rumeenia kasutavad Musta mere kalavarusid koos ELi mittekuuluvate riikidega, nt Türgi, Ukraina, Gruusia ja Venemaa Föderatsiooniga. Euroopa Liidu ja liitu mittekuuluvate riikide vahel ei ole siiski piirkondlikul tasandil tehtud otsust lubatud kogupüügi (TAC) kohta. 2008. aastast alates on Euroopa Liit (EL) igal aastal määranud kindlaks autonoomsed kvoodid hariliku kammelja ja kiluvarude jaoks, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamine.

Kilupüük on Musta mere äärsete riikide jaoks olulise sotsiaal-majandusliku tähtsusega. Vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) tehtud Musta mere 2015.–2016. aasta hindamisele moodustas ELi riikide osa Musta mere kilu püügi ametlikult teatatud lossimistest 2014. aastal 4 %, 2013. aastal 14 % ja 2012. aastal 9 %. Vastavalt Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 2016. aasta istungjärgu aruandele on Musta mere kiluvarusid kasutatud säästvalt.

Hariliku kammelja püük on Musta mere äärsete riikide jaoks samuti olulise sotsiaal-majandusliku tähtsusega. Vastavalt kalanduse STECFi tehtud Musta mere 2015.–2016. aasta hindamisele on hariliku kammelja varud oluliselt vähenenud. Vastavalt GFCMi 2016. aasta istungjärgu aruandele on hariliku kammelja varud Mustas meres ülepüütud ja liigkasutuses. ELi riikide osa Mustal merel hariliku kammelja püügi ametlikult teatatud lossimistest moodustas 2014. aastal 7 %, 2013. aastal 5,5 % ja 2012. aastal 4,6 % ning lisaks hinnanguline ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük. Seepärast on komisjon seadnud viimastel aastatel prioriteediks kehtestada rahvusvaheline varude taastamise kava hariliku kammelja jaoks tervel Mustal merel. Sellesuunalisi edusamme tehti GFCMi 2015. aasta istungjärgul, kus kiideti heaks ELi ettepanek, mis käsitleb meetmeid hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustal merel, 1 ning GFCMi 2016. aasta istungjärgul, kus võeti vastu ELi ettepanek, mis käsitleb hariliku kammelja püügi teaduslikku seiret, majandamist ja kontrolli Mustal merel 2 .

Saagi osakaal rannikuäärsete riikide vahel on oluliselt muutunud Krimmi hiljutise ühendamise tõttu Venemaa Föderatsiooniga, mille tõttu muutusid Musta mere majandusvööndid.

Komisjoni teatises 2016. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta (COM(2015) 239 (final)) kirjeldatakse ettepaneku tausta.

Käesoleva aasta andmekogud ei ole kättesaadavad, sest ELi-välistest allikatest on keeruline andmeid kätte saada. Seega ei ole STECFil võimalik 2016. aasta septembrisse kavandatud istungjärgul esitada teaduslikke nõuandeid püügivõimaluste kohta Mustal merel 2017. aastaks, mistõttu on nõuannete esitamine eespool nimetatud põhjusel teadmata ajani edasi lükatud. Selles etapis kättesaadav teaduslik nõuanne vastab asjaomaste kalavarude hindamisele, mille STECF tegi eelmisel aastal ja GFCMi varude hindamise töörühm 2016. aasta märtsis. Võttes arvesse hariliku kammelja muret tekitavat olukorda, mida GFCM kinnitas 2016. aastal, jääb selle kalavaru seisukorra õige hindamine samaks: ülekasutatud.

Ettepanekut tuleb ajakohastada, kui STECF või GFCMi varude hindamise töörühm teeb lõpuks kättesaadavaks uued nõuanded ja teabe. GFCM kiidab selle töörühma tehtud hindamise heaks alles 2017. aasta teises kvartalis. Seepärast võib kõnealuse rühma tehtud hindamise tulemus olla soovituslik, aga seda ei saa võtta ametliku konsolideeritud teadusliku nõuandena.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Kalapüügivõimalusi ja nende eraldamist liikmesriikidele reguleeritakse kord aastas. Viimane selline õigusakt on nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/73, 3 millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2016. aastaks.

Lisaks iga-aastastele kalapüügivõimalustele tuleks rõhutada järgmisi meetmeid, mis on olulised käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalapüügi jaoks Mustal merel:

–kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud ja võrgusilma miinimumsuurused hariliku kammelja püügil Mustal merel on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määruses (EL) nr 227/2013, 4 millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) ja (EÜ) nr 1434/98 (millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks);

–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 37. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/37/2013/2, millega kehtestatakse miinimumnõuded hariliku kammelja püügiks põhjanakkevõrkudega ja vaalaliste kaitseks Mustas meres (Split, 2013. aasta mai);

–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 39. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/39/2015/3, millega kehtestatakse meetmed hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustal merel (Milano, 2015. aasta mai);

–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 39. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/39/2015/4, millega kehtestatakse Musta mere hariliku ogahai majandamise meetmed (Milano, 2015. aasta mai);

–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 40. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/40/2016/6, milles käsitletakse hariliku kammelja püügi teaduslikku seiret, majandamist ja kontrolli Mustal merel (St Julian, 2016. aasta mai–juuni).

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Esitatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega ning liidu säästva arengu poliitikaga.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud

Teadusorganisatsioon, kellega konsulteeriti, on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

Euroopa Liit taotleb igal aastal STECFilt teaduslikke nõuandeid tähtsate kalavarude kohta. STECF annab nõu vastavalt komisjonilt saadud pädevusele. Nõukogus käesoleva ettepaneku arutamise käigus esitatavad kõige uuemad ja täpsemad soovitused hõlmavad kõiki Musta mere kalavarusid, mille kvootide kohta tehakse ettepanek.

Lõplik eesmärk on tagada selline kalavarude tase, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See eesmärk on lisatud sõnaselgelt ühise kalanduspoliitika uude alusmäärusesse, mille artikli 2 lõikes 2 sätestatakse, et see eesmärk „tuleb saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning [...] 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.“ See kajastab liidu võetud kohustusi seoses ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisega 2002. aastal Johannesburgis ja eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud rakenduskavaga.

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Huvitatud isikutega konsulteeriti komisjoni teatise kaudu, milles käsitletakse arutelu seoses 2017. aasta kalapüügivõimalustega. STECF esitab ettepaneku teadusliku põhjenduse. Kõik STECFi aruanded on kättesaadavad merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil.

Mõju hindamine

Teaduslikele nõuannetele tuginedes säilitatakse kavandatud meetmetega liidu kalalaevade praegused kalapüügivõimalused hariliku kammelja püügimahtude osas Mustal merel. Kalavaru populatsiooni taastamisele avaldatava negatiivse mõju ohtu on vähendatud tänu Rumeenia ja Bulgaaria kehtestatud ja rakendatud lisakontrollimeetmetele. Kõnealused liikmesriigid täidavad oma kohustusi selle määruse vastuvõtmise raames, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügivõimalused Mustal merel.

Ettepanek ei kajasta mitte ainult lühiajalisi probleeme, vaid on ka osa pikaajalisest strateegiast, mille puhul kalapüüki kohandatakse järk-järgult nii, et see saavutaks säästva taseme pikaajalises perspektiivis.

Ettepaneku strateegia järgimine võib seega viia keskmises või pikas perspektiivis väiksema püügikoormuseni, kuid pikas perspektiivis stabiilsete või suurenevate kvootideni. Seega oodatakse strateegia pikaajalise tulemusena püügikoormuse kohandamisest tulenevat väiksemat keskkonnamõju ning püsivat või kasvavat lossimismahtu. Pikas perspektiivis suureneb püügitegevuse säästvus.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanekus sätestatakse püügipiirangud, mida kohaldatakse Mustal merel ELi püügipiirkondades, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada kalapüügi bioloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik maht.

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad ühise kalanduspoliitika alusmääruse artiklis 2 sätestatud kohustustest.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Ühine kalanduspoliitika on ühine kogu liidule. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Nõukogu kavandatava määrusega eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikeid 6 ja 7 ning artiklit 17, on liikmesriikidel otsustusvabadus oma püügivõimaluste jaotamisel nende lipu all sõitvate laevade vahel. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja majandusliku mudeli valikuga.

Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise konkreetse määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Tegemist on ettepanekuga kalavarude majandamiseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 16.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.TÄIENDAV TEAVE

Lihtsustamine

Ettepanekuga lihtsustatakse jätkuvalt (ELi või liikmesriikide) ametiasutuste haldusmenetlusi, kuna selles sisalduvad Musta mere 2016. aasta püügivõimalusi käsitleva määrusega sarnased sätted.

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek käsitleb iga-aastast määrust 2017. aasta kohta ega sisalda seetõttu läbivaatamisklauslit.

Üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks liikmesriikide 2017. aasta kalapüügivõimalused seoses teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmadega.

Lossimiskohustust hakatakse teatavat liiki püügiga hõlmatud kalavarude suhtes kohaldama alates 1. jaanuarist 2015. Mustal merel hõlmab selline kalapüük väikeste pelaagiliste liikide, st kilu püüki. Kilu on üks käesolevas määruses käsitletud kalavarudest, mille suhtes kohaldatakse kvoote. Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldatakse lossimiskohustust Musta mere püüki määratlevate liikide kogu saagi suhtes.

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 2 kohase lossimiskohustuse kehtestamisega toimub muutus – kavandatavad kalapüügivõimalused kajastavad lossitud kalavarude asemel püütud kalavarusid. Seda tehakse asjaomaste kalavarude püügi kohta saadud teaduslike nõuannete põhjal, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1. Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka artikli 16 lõiget 1 (milles osutatakse suhtelise stabiilsuse põhimõttele) ja artikli 16 lõiget 4 (milles osutatakse ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eesmärkidele). Esitatud arvud kajastavad teaduslikke nõuandeid ning kvootide kehtestamise raamistikku, mis on esitatud 2016. aasta kalapüügivõimaluste üle peetavaid konsultatsioone käsitlevas komisjoni teatises.

Komisjoni eesmärk on tagada kalavarude säästev kasutamine vastavalt liidu poliitikale ja rahvusvahelistele kohustustele ning säilitada samas püügivõimaluste stabiilsus, mistõttu lubatud kogupüügi iga-aastased muudatused on kalapüügivõimaluste piires limiteeritud, võttes arvesse konkreetse kalavaru seisukorda.

Musta mere äärsete riikide kokkulepitud lubatud kogupüügi puudumisel on liikmesriikidele eraldatud ELi autonoomsed kvoodid esitatud kavandatava määruse lisas.

Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 5 artikliga 2 tehakse ettepanek, et artikleid 3 ja 4 ei kohaldata käesoleva määrusega reguleeritud kalavarude suhtes. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldatakse lossimiskohustusega hõlmatud kalavarude suhtes.

2016/0386 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2017. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 6 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruandeid.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed Mustal merel kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavaru või kalavarurühma kaupa ning sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõigetele 1 ja 4 eraldatakse kalapüügivõimalused liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus ning järgitaks kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)Kalapüügivõimalused tuleks kehtestada olemasoleva teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5)Kilupüügil kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015. Kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb üleminekust kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiselt lossimise põhjal kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele saagi põhjal.

(6)Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 7 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi registreerimist ja andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(7)Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 8 artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis osutatud meetmed.

(8)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, on oluline avada kõnealused Musta mere püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2017. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(9)Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidus kohaldatava õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse 2017. aastaks kindlaks Bulgaaria ja Rumeenia lipu all sõitvate liidu kalalaevade kalapüügivõimalused Mustal merel teatavate kalavarude suhtes.

a) harilik kammeljas (Psetta maxima)

b) kilu (Sprattus sprattus)

Artikkel 2
Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse Mustal merel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„GFCM“ – Vahemere üldine kalanduskomisjon;

b)„Must meri“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 9 I lisas määratletud geograafiline alapiirkond 29;

c)„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

d)„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

e)    „varu“ – mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal;

f)„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm, kui puudub kokkulepitud lubatud kogupüük;

g)„analüütiline hindamine“ – asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta.

II PEATÜKK
Kalapüügivõimalused

Artikkel 4
Kalapüügivõimaluste jaotamine

Liidu kalalaevadele ette nähtud autonoomsed kvoodid, selliste kvootide jaotamine liikmesriikide vahel ning vajaduse korral sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.

Artikkel 5
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.

Artikkel 6
Lossimiskohustuseta püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Hariliku kammelja püüki ja kaaspüüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

III PEATÜKK
Lõppsätted

Artikkel 7
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 8
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 39. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/39/2015/3, millega kehtestatakse meetmed hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustal merel (Milano, 2015. aasta mai).

(2) Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 40. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/40/2016/6, milles käsitletakse hariliku kammelja püügi teaduslikku seiret, majandamist ja kontrolli Mustal merel (GSA29) (St Julian, 2016. aasta mai–juuni).

(3) ELT L 19, 19.1.2015, lk 1.

(4) ELT L 78, 20.3.2013, lk 1.

(5) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(7) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.12.2016

COM(2016) 781 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2017. aastaks

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2017. aastaks

LIIDU KALALAEVADELE KOHALDATAVAD PÜÜGIVÕIMALUSED Järgmistes tabelites on esitatud lubatud kvoodid (eluskaalu tonnides) kalavarude ning nendega funktsionaalselt seotud tingimuste kaupa.

Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit: